Julgen öelda, et Eestis on mitmeid kui mitte mitmekümneid või mitmeid sadu inimesi, kellel see lugu konkreetselt karvad püsti tõstab. Teinekord on muusikat ja selle mõju inimesele erakordselt raske kirjeldada. Aga huvitav oleks kuulda, kuidas teeb seda autor ise. Tõnu Aare, tere tulemast. Tervist. Rõõm kohtuda, igatsus sinu sulest, üks klassikalisi legendaarseid valu eesti muusikas. Nüüd, kui sa kuulad seda aastakümneid hiljem lähtudes, siis ajast, millal sa selle välja mõtlesid? Sus endas tekitab, loob muljeid, emotsioone. Loomulikult, sest et selle loo, kuidas öelda, siis ei saa öelda, et kirjutasin, aga mõtlesin välja olles Siberis, sõjaväes, Vene armees ja nagu nimigi ütleb, et igatsus kodu järgi oli suur, nii et sealt on, see oleks kindlasti üks süü. Selline lugu. Muuhulgas mina vähemalt loen sellest loost välja sellist magusat olemist, mis tähendab, et et sõjaväeelu sinu jaoks liiga raske ei olnud, ei olnud. Ma mängisin linna parimas tantsu pundis, minu vastu tehti vahetuskaup, anti sõjaväeosale puhkpilliorkestri juhendaja, siis mina sain käia. Kasarmus pidi ikka elama, eks ole, ajab paigaseks, aga lihtsalt said mängida väljaspool bändis. Rääkida klubis oli oma tuba ja see oli hõlbel hõlpelu sinnamaani, kuni avastati, et olin koju raha saatnud ja siis lõppes mõlpelu otsa. Vaadati, et kuna ma olin veel kingsepp ametilt ja pundi juht tõi korraliku käijast eelne kingsepp, tegi ühte kontsa kolm päeva. Noh, ma ei viitsinud niisuguse värvieemaldaja siis ansamblid, kes oli ka suuretsehhijuhataja omal ajal see tõmble elektrikäijas. Õhtul surinat lasin valmis kõik tööd kui avastas, et on saatnud koju 300 rubla, arvati, et olen poolsõjaväeinventari maha müünud kohali kaks lauda ukse ees ja kriidiga oli kirjutatud ilmentaariad. Aga oli neil siis õigus või ei olnud? Ei olnud, kaevasid varanduse maalsest välja või ei, sain 300 rubla kuus. Mängides linna parimast tantsuorkestris, kuskohast need teadmised, tänu või oskused sinu puhul pärinesid, mõtlen nii muusikat kui ka kingsepatööd. Alustame kõigepealt muusikast. Tahtsin juba lapsepõlves, et isa ostaks mulle kitarri, aga kitarre sel ajal olnud defitsiit, siis ta ostis mulle Tuula lõõtsa üle peal, ma õppisin selgeks ühe loo. Katjuša rohkem ei huvita. Sellega loor läbi linna eriti midagi teha ei olnud, aga siis suupillimängu näiteks pisikusema kolleegilt Boriss männikult, kes juba siis mängis suubeli hargi pealt, mängis klaverit samaaegselt, noh, keegi teda ei tea. Esimene punt oli Andres Põldro kitarri, mina passilal, tema sporismilt mängis trumme. Tegutsesime sihveri vineerimööblikombinaadi klubis. Vot seda. Ja mis see vanus siis oli? Mingi 14 kuskil, nii, ehitasime ise elektrikitarre ja muidugi ise tegime helipäid ja üles helipäid tehti telefoniputkast või kõigepealt ära virutada see mikrofon. Ja siis niimoodi tehtigi, nendest tehtigi, seal oli poolia magnet. Aga see oli ju puhas huligaansuse oli küll järjest probleeme, kunagi tekkis ka või kuidagi jäänud vahele. Õnneks oli. Telefoniputka, kus ma sisse vehkima sime, oli just täpselt telefonikeskuse eramaja, kus inimesed elasid need ja siis kellega koos vehkisid. Tema isa oli telefoni remonti, eks ta siis käis kogu aeg seda putkat putkat parandamas. Selles mõttes jääks me sealt, saime ka teatud osi. Kust see info levis, et sa teadsid, et sa pead minema telefoniputkas selle varastama ja ja kuidas see siis veel kõik kokku ta, sest noh, ütleme tänapäeval on lihtne kõik Uniterientsi olemas, aga siis oli sõna ju levib. Ega siis kõik teadsid ja omal ajal oli veel teeninduskombinaat nimega ühendus, kus tehti tellimis peale elektrikitarr, aga sellist raha poolt siis võtta, kuskilt tuli ise nikerdada, see oli ka auto hind, ma kujutan ette. Maika maksis. Tänu, mis sinu omal ajal poisikesena nii-öelda nokki lõi nokauti muusikalises mõttes, mäletad sansul konkreetne bänd või lugu, mis pööras sind muusikausku? Täna hommikul vaatasin, televisioonis, oli ansambel Ernasest oli, vaat see oleks selline kontsert, kus minagi käisin 40 aastat tagasi Estonia kontsertsaalis, nii et see oli väga kontselt. Vaimustus oli kohutav. Kes Soome ansambel seal oli, esimene pärast neid nad andsid ühe kontserdi veel kuskil ja siis kordleks suisa käest ära ja, ja siis keelati tükiks ajaks välismaa huntide tulek Eestisse ja Venemaale raha pärast neid ajalugu Nendes seisnes, milles liiga vabalt. Nõukogude nooredaatriga kihevile. Just ja keelatud vili on magus ja see on põhjus, miks Tõnu Aare otsustas muusikat tegema. Üleüldse, mul on maal tegelikult sihuke hingelt sihuke bluus, bluusi ja roki, rockabilly soolia juure, muusika, iga lugu, kus on kuskilt midagi vaikselt sisse istutatud, väike bluus, alati taimed ise teen sedasama. Kes Eestis tol hetkel olid sinu silmis tegijad? Noh, näiteks põhikoht, kus tegijad kokku said, oli vana tamp, eks krõpsi nimeline kultuuripalee siis pikal tänaval, seal mängisid optimistid ja Gunnar Grapsi Magnetic lõpuks siis kapsoli mitmetes mikronid ja et see oli niisugune koht, kus kogu aeg toimus midagi. Mina alustasin näiteks Baltika orkestriga, elamus oli selle orkestri siis juhendaja. Juba 72. aastal käisime Kaunase džässifestivalil, kus tuli tagasi laureaadi tiitliga. Noor ja loll julge, andsin tuld laval ja läks läbi, ütlen. Meie külaliseks raadio kahes on Tõnu Aare. Jätkame temaga hetke pärast. Meie stuudios on legendaarne Tõnu Aare ja otseallika käest on kõige parem teada saada, kes need mehed siin häält teevad ja miks niisugune lugu nagu rahvamatk omal ajal lindi külge sai omal ajal ikkagi tutiga muretsetud rahvas. Puhkas kultuurselt, sellepärast hakati kohe vägisi ajama, looduses, aga puhkama. Ah, see on teada, ikka võeti korv kaasa ja, ja korvis oli üht kui teist ja juhtus rahvamatkadel kõike, ütleme nii. Ja siis need hääli tegid Jaan Arder, Ants Nuut. Tänapäeval vaevalt kui ma ütleks, et teemadele tähele täitsa nad ei nõustuks mitte keegi. Aga ideoloogia sellise lood aga on ta selline mõnus peen huumor. Noh, ütleme nii, puhas lõpp. Kuidas need lood sündisid selles mõttes, et kas pidi kaua üksi kitarr käes, tühistama, välja mõtlema, uuesti ümber tegema, ennast parandama või tuli see ühekorraga šahh, oli olemas ainult punt kokku ajada, sisse mängida ja see lugu oli olemas. Nii ja naa, noh, sellised lood, Ma arvan, solil ka kollektiivne looming, et saaks endale lõbus oleks teistel ka, kuid samas peab ütlema, teatud lugudega on kõvasti vaeva nähtud, nii et paku välja tänapäeval ka, et niisuguse korraliku loo tegemine, et on lindistatud, salvestatud ja veel populaarseks ka kuskilt otsast jõudnud neli aastat näiteks väga tore, üks lugu nimega Via Baltica seal autojuhtide lemmiklugusid isegi on saadetud ja helistatud, et kust saab ja, ja siis ma olen saatnud ja ja näiteks mäng ühes autobaasis ja, ja siis osa kollektiivist ei saanud tulla, aga põhinõudmine on see, et kui Via Baltica tuleb, siis pole tähtsust, et samas on SUP lugu, duck laul, see andmetel päästjat selline võib ka öelda, samamoodi kasutatakse ja matkalaulust ei hakka rääkimagi. Matka laulan, selline, mõtlesin väike ikka niisama nali ajab ennast ka tagantjärgi naer. Sügistuuli südame proosimi igatpidi küll kiirelt kiire versioon, aeglane versioone, siis enne seda lugu meil salvestanudki, kui saime selleks vastavad õiged pillid oli teada, värv puudus märmi poolt, siis tuli õnneks, meil oli 81. aastal oli esimene välismaareis Soome, siis tulime sealt tagasi ja kõik olemas, mis vaja. Välisreis, ma kujutan ette, see ei olnud teie enda poolt organiseeritud rahvus või sõpruspäevade raames, eks ole. Kui me käisime Tšehhoslovakkias, siis varastati mul Fender drill Ameerika kidravõim ära ja siis me lihtsalt käisime Moskva komsomoli, tähendab pilla, ütlesime, et noh, et kui teil seda, mille sa organiseerida, siis saatke mind välismaale, toome ise sellega, nad jäid nõusse, viimasel sekundil pääsesime Soome, kusjuures pool kollektiivi võeti ka nimedele tõmmati kriips peale, kui tehti teatavaks, kes ei saa, siis, siis naersime tedrehoovi peal, aga kuna seal oli selline kaubareisijate teada juba, siis leppisime kokku, et ei ole midagi, et toome teistele ka vajalikud asjad ära ja kogu lugu, nii et Soomes anti meile sõjaväes trummar ja pidime harjutama hakkama ja nii ja naa. Vot selline reis. Me oleme ühe periood üldse vahele jätnud ja läheks aegade algusesse. Tõnu tagasi, kuidas apelsini omal ajal üldse? Kui sai kokkusaamise koht, oli restoran rae, see on Vabaduse väljakul seal roosikrantsi ja nurgas oli selline restoran raesiis, seal juba Ants Nuut tegutses ja Jaan Arder, Harri Kõrvits ja mina jaan veel tuletas meelde, et kui ta tuli sinna, siis ütles administraator talle, et me uus kitarrist on praegu ära Kaunase Chez festivalilt. Kahjuks teada ilmad nimetamegi, Jaan mõttes Ossa raks, kus peab ikka vägev endale mädased istub Kaunastes festivalil. Vot seal ma nagu selle asja lõplikult paika panime, kusjuures enne seda, Me käisime turneel Gruusias ja mina ja Rae restorani klaverimängija ja pappkõlar neljakesi miljoneid teenimas. Esimene välisreis. Nii et eks see asi vaikselt arenes ja sealsamas teeninduskombinaat välguklubis, seal oli klubi ka seal juba harjutatud kõvasti juba nokiter laule, suupill kõik, nii et kingsepa kõrvalt aidati ka tore ministri poeg aitas organiseerida, osteti võimendused kõik sinna ja kuni need ära varastati, siis muidugi kõik, arvasid mina, mina sellega lõi kindlasti rahaks, nagu öeldakse, ja hiljem siis näed, saatnud selline olime 1978, olime veel džässifestivalil ja siis sama inimene, kes need omal ajal siis sealt ära varastas. Tuli ausalt, tunnistan üles, et see olen mina ja päästis meie naha, sest et oleks saanud hirmsa keretäie. Aga oli tõlkija ja, ja kuidas öelda, vahendas tülisid head ja maailm on väikene. Aga hetk, kui oli selge, et bändi nimi on apelsin. Selle liikmed on need, need, need ja poisid, hakkame kütma, oli, milline. No see oli just täpselt enne, kui ma oleksin Siberisse sõjaväkke aastal 1974, siis me tegime esimese telesaate seal Mati Talvik saade ja see oli 12 mai 1974, pärast seda kahjuks ja saadeti Siberisse, kus ma annaks aasta pärast tagasi pääsesin õnnelikult terve nahaga, nii et see on nagu see päev siis 12 Maidudes siis neli ja pärast seda, kui sõjaväest tulin tagasi, siis hakkasime kohe kiirelt tegutsema edasi otsa 75, siis juba visadus Gunnar riik ja, ja siis Mati Nuude ja Ivo Linna. Miks ansambli apelsin koosseis nii laiali? Kaks kujunes, see on nagu esimene etapp võtamise, kuni aastal võiks või? 80 jah, noh siis oli ka põhikoosseis oli iva, olin stabiilne ka siis, kuna meil on, eks me ka nägime vaevad. Mul meil muud võimalust pold, kui vallutada Nõukogude liitu, sest välismaal niikuinii ei lastud, siis 1978. aastal õnnestus siis ka suure kodumaa vallutlus väga edukalt koogakse. Armastame ooperit vene keeles, siis hakkas see 80.-te ajajärk ehk siis suur ja lai ja avar siis nagu tõid igale poole. Mis emotsioonidega teie kamp kuhugi noh, vabanda väljendusest, pärapõrgusse, mingisuguse suvalise seltskonna, ta läks, et võeti ikka mõnusalt vastu või väga hästi, kõik tõmbasid ennast täis. Vahendanud. Väga hästi miljonilinnad ei olnudki, aga ma arvan, et ka suurem osa ikka miljon helinat võik ja isegi juba seegi tüütas ära Tšeljabinskis viies korda aitab küll, samad inimesed samas reas istuvad ja kuna meil olid vahetekstid, olid venekeelsed, ega meil venekeelset repertuaari on väga vähe. Aga meil igast numbreid, selliseid toredaid, mis läksid alati, läksid alati hästi peale ja meil alati ma vaatasin kontserdid selle järgi, kui naistel ripsmetussi valgunud alla, siis oli kontsert kehv, pidi olema, nii et ikka pisar tuli välja saada, pisar tuli välja saada, siis oligi. Ja noh, teine asi on see, et meil on ju, nimetas soo gruppa sellele soo grupia. Need olid rokkgruppide showgrupid. Me oleme oligi, sest et mehele repertuaar on väga lai ja meil on palju naturaalpille instrumente ja igast igast numbreid mängin siiamaani balalaika küsimust ja isegi suured vene artistid käisid suu lahti, vaatasid meie tegevust juba ära, ütlesid, käisid kogu aeg, vaatasin, et miks peale läheb nii hästi mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin. Aga läks noh, midagi teha ja muidugi selle aja jooksul käis ansamblist tõesti palju muusikuid läbi, mõned ei pidanud vastu ja ega see Venemaa reisimine lihtne poolt ikka iga päev mitu kontserdit. Rekord oli vist 72 kontserdit ja kas siis 16 päeva mingi, mingi, umbes nii. Ühesõnaga, umbes kahe nädala jooksul üle 70 kontserdi ja see on päris muljetavaldav, füüsiliselt juba täiesti tappev, aga, aga kui paljud mitte täiesti kontsertmees. Mu soendus. Me olime teine pool, siis kahe poole kontsert. Aga selle rütmi sees õnnestus nii-öelda mõnusat noore eesti mehe pullimehe elu ka elada või oli ikkagi selline tamp peal, et jõudnud. Ei, ma ei tea, ei jaga, siis läks noh, me esinesime palju sotsis ja ja sotsi oli väga, seal oli üks kontsertõhtul ja kogu lugu. Päeval sai rannas käia piilumas muidugi mul oleks küsimus Mati Nuude kohta, kuidas tema leidmise lugu ikka oli vastutuse legend tõele, et ta kuskilt nii-öelda seltskonnalauas koledasti laulis, heas mõttes koledasti laulis, nii et siis ta ühel hetkel üles nopitud. Kuule, mees, lavale laulame. Koos ei, ma võin täpselt öelda, sest et mina jaan ta punti kutsusime ja siis siis ma töötasin Pirita restoranis, see oli kuum koht, seal käisid kõik vastavalt oligi, et Kirovi kaluri keegi linna poole jõudnudki, sest et niinimetatud sillamaks tuli ära maksta. Pirita restorani ja siis nuudet nägin, seal tuli sõjaväeriided seljas. Tali pritsumees siis üle ajateenijana laulis lava tagant sellel ümarlava, noh. Et ma ei mahu ära, noh, suur ka seal siis laulis lava tagant laulsite tonktsioonzi lugu siis muidugi mehaaniga vaatsel, vägev värk, tead, et see väga hea häälematerjal ja sihuke lõbus vend igatpidi ja siis tegime matile ettepaneku sealt palju aega mööda läinud ja siis oligi mati pundis, nii et seal täpselt sealt restoranist ja selle loo põhjalt ja Jaaniga kahekesi. Tema oli ka siis seal sillamaksu maksmas. Ja oli see ka neil sinna teisele poole, see, ma olen seal pritsumajas käinud. Maale. Saada kõik puhuvad, kaardistab Eesti popmuusikat ja seekord oleme siis 70.-test kaheksakümnendates, üheksakümnendates ja Tõnu, kas 2000.-test ka, et apelsin on ju elav ja hingav organism? Ma ütleksin, et praegune koosseis ja aeg on parim, sest meil on lõbus ja, ja nüüd on ka ansamblis kontrabass suisa laval. See on ikka pikaaegne kauaaegne unelm olnud, et lõpuks jõuaks nii kaugele. Kui apelsini peale vaadata läbi kõigi nende aastate palju originaali, palju läänest võetud on olnud loomingus. Ma arvan, et kuskil kaks kolmandikku on oma kuskil, mingi üks kolmandik on seal ja näiteks tänapäevalgi täiesti vabalt võib tantsumängu mängida omade lugude baasil ära mitte midagi juhtu. No neid lugusid on lihtsalt nii palju ja. Jajah, meeldiv on see, et ka noored on avastanud meid ja laulad kaasa lugusid peast ja vot see on hea. Kuidas nende lugude toomisega bändi omal ajal oli põhiraskekahurvägi muusika koha pealt, kus olid sina ja Gunnar kõik, eks ole. Oli seal nagu ma ei tea, probleeme ka, või tõesti, kes parasjagu viitsis, kellel oli aeg kell tuli, see lugu võeti või ka vaidlused, et see meile ei sobi, et või jätame selle kõrvale ja teeme kunagi hiljem või kuidas need asjad käisid? Igatpidi ka vaielda tuleb vahel ja, ja siis tuleb jalakäija teistelegi, et tehke ka ja lesjaan Arderoomika ka neelud korstnapühkija lood näiteks kas või mida nägime tänapäevalgi ja Ivo Linnal teinud vana logo motiiv näiteks sellise looja, nii et tuli teistelegi pinda käia, tehke, tehke, et keegi keelatud, et kui on hea asi, system ära, eks seda tuleb otsida, see rütmi läbi proovida ja ma ütlen, et see ei ole nii lihtne, et kui keegi siin väidavad kahe sekundiga tell loo valmis, siis ma ei tea. Ma kahtlen selles. Ja muidugi aitas see ka, et meil on ka suurepärased tekstimeistrid nagu Ott Arder ja Henno Käo ja Priit Aimla. Aga õnneks nad on jätnud meile hea pärandiosa, nende tekstist on tegemata ja nüüd me sellega tegelemegi juubel tulemas ka 35 ja vaata siis, kui valmis on. Räägime edasi. Kuidas neid tekste tellisite, kas teil oli lugu enamasti muusika mõttes olemas ja siis oli kõne sinna-tänna või kohtute niisama tänaval juba, eks ole, ja siis oli, et kuule, oleks vaja sõnu, et kas teed. Ei noh, tavaliselt ikka nii, et oleks vaja sõnu, kas teed ja siis näiteks üks väga tõsine lugu on siin nüüd viimasest partiist, see oli ka Henno Käo viimane lugu, sest mina tõesti ei teadnud, et tal on pikaaegne haigus, seda seda välja lasknud paistaja. Loopisin, et kui siia naftal huumoritekste teinud, et kui siin ka tõsise tekstiilide sisendiga kõva mees, küll ta kirjutaski nii tõsised pole siiamaani veel tahtnud tehase loo pealkiri kauge hüüdja. Nüüd tegelema selle looga. Kui viis oli olemas ja sõnameistri poole pöördumine oli, kas siis oli ette öelda ka, et mis teemal, et tehke midagi kaubamajast, tehke midagi, ma ei tea millest iganes. No näiteks kaubama polka, okei, see oli tellitud lugu ja kuna me olime omal ajal kava ansambel, siis noh, ka tellitud töid tuleb vahel teha, aga suuremalt osalt ikka andsime vabad käed. Noh, mingi idee oli kindlasti kuskil ja siis on olnud ka mitme looga, nii et Donald topelttekstid, nii et kirjutas Theo ja kirjutas sarderdajad ja siis ega see lihtne ei ole, siis ise olen teinud parandusi teatud tekstidesse. Kuna sa pead hakkama seda pärast laulma miljon korda, siis tõesti tasub kohe teha maksimaalne siis variant, et endale pärast ebameeldiv oleks. Aga nende lugude lõpliku vormistamise koha pealt omal ajal on apelsin või sina ise olnud pigem selline pedantliku lähenemisega. Näiteks sügistuuled, lahkame natuke asja siis näiteks kasvõi passi mängijad võtta sihuke hea bass sealt ära pool lugu kadunud teda, inimesed ei pane lihtsalt tähele, aga, aga minu üks lemmikpill ongi bass. Kui on bassipartiid head ja õiged ja Sauli käest, siis on juba pool tööd tehtud. Vundament peab olema korralik Soomest tõime selle sellise oreli, väänasime sihukese saundi sinna, tead ise ka eksperimenteeris mäega siis ikka kõik eksperenteerisid sel ajal ja see on ka suur tähtis osa. Boriss lõpso mängisid orelit sellest loost, et iga asi vajab nagu kunstniku mõtlen, puudub mingi värv, ei saa ise, kujutad ette, seal peab olema selline, siis töö nihkub nii kaua, kuni see värv on olemas. Tänapäeval on igal inimesel võimalus kommenteerida, arvata, maha teha, kiita, eks. Kuidas toona, teie olite tagasiside ja kriitika suhtes kaitstud, olite paksu nahaga või, või kõigutas see ka, mis ümber toimus. Kuidas teid vastu võeti? Tavaliselt siis vastu võeti siis kas kriitika poole pealt või, või siis kontserdid, võime rahvast täis, läksid nagu hästi, eks muidugi, kriitikuid on kaaludki kirjutatud ja, aga noh, näiteks eile sain, vastab üks, tegime kohe tagasi. Lõbusam, et. Vaata nüüd on juba lõppenud päeva. Ei. Ole. Veidikene pilt kui ta tooli Kombinaadi. Lõbusad. Kombinaadi märjuke. Lõbustada meile. Noh, alkoholi lauspropaganda vist. Mis siin ikka nagu ütles mulle üks hea tuttavat, viin võidab, alati, võidab alati, aga noh, eks viinastel abiga saadud kuskil me saime selle loo pärast suisa esinemiskeelu, kuna julgesime laulda Eesti vabariigi märjuke rõõmsaks, teeb su südame, nii nagu see originaalis oli, siis oli muidugi pahandust palju. Mille peale kavandati teid, kellel teil parasjagu süüdlase nägu ees oli stuudiosse ja uus variante? Ei ei lihtsalt programmist maha lugu ja esinemiskeeld. Mõjus kuidagi sedamoodi, et olite nördinud või pigem mõtlesin seda, kui puhkepausi. Ah, võtsime puhkepausi, naersime, tegime, tegutsesime edasi. Kas see, et ükskord ära keelata, kas see jättis nii-öelda mingisuguse märgi külge, et teil oli lubadus juba auk sees ehk et üks hoiatusi rikkumine on olnud, et kui läheb järgmine peale hakkas hullem olnud, saite näiteks vähem esinemisi, mingid asjad jäid seetõttu ära. Kindlasti, sest, et ega meil on alati tervik, on ansamblis olnud ühtne meel ja kui keegi jälle tõmmati maha, et välismaale pääse selle intervjuu hunt, nii et nad teadsid väga hästi, et sellised vennad siis läksid, käib muud noh, mis vahet seal. Kuidas ise apelsinirepertuaarile läbi nende aastakümnete vaatad ühest küljest selline tuntud Antontantanud Tõntada Danton Lentanud teisest küljest jälle? No ma ei tea, paneme siia igatsus või, või sügistuuled mis minu jaoks kõlavad hoopis tõsisemalt kõrvale. Ja noh, see oli omaaegne, eks ole. Noh, ja kusjuures isal veel viinud defitsiit ka hakkama siit otsast pihta polnudki lihtne saada teist. Sest et ma mäletan, kui seesama Fender võimendus siis Tšehhoslovakkias tuli lennukiga siia konteiner ja seal olid raudtorud sees kalu mõttes ja siis ma mõtlesin ka vennale, et mine too poest peieviinalt, ega siin ei ole midagi teha, aga ära jumala eest osta siberi viile nisuviina, aga muud pold ja siis oli ikka pea haige küll härma tarvitan, julgen tunnistada ja siis kadunud isa andis hea nõuanded meeles poeg sellega, millega ära rikkusid sellega, et aastaks ette ei aidanud rattasõit, aga mitte midagi. Sepad tagusid peas ja väike siis sama kraami peale ja kadus. Õigus. Kui palju bändi esinemistele mõjus see, et üldiselt kehtis näiteks teatud perioodil ootasin Gorbatšovi ajal kui seadus, kas tähendab seda, et peod olid tagasihoidlikumad, võeti vaiksemalt, esinemisel üldse vähem, sest et noh, ei saanud pidutseda hästi, võib olla. No ma mäletan, me olime Siberis Siberis pommi pealinnast, nõnda vist on see pealinn ja siis oli minu sünnile siis linnas on ainult üks viinapood ikka tähistasime, kuidas muidu ta, kuidas muidu ja läksime sinna viinapoodi misse linna otsas kuskil ääres ja siis seal oli kaks järjekorda, noh, üldine järjekord ja siis kellel sünnipäev oli või mingi muu tähtis sündmus pidi passi näitama, tõestama, et, et on siis oli teine järjekorda, siis mõõtsin mati luudele tule kaasa, turvameheks seltskond oli õudne raudhambad ja noh, niukene matid. Muidu lähed, lähed isedad ja seisin seal 10 minutit, olgugi juba karastunud igatpidi, aga närv vastu ei pidanud ja siis, kui ei saa kuidagi, ikka saab. Nii et ega siis tuli rohkem maksta lihtsalt ja sai ikka samamoodi, näiteks kaluritki omal ajal kalatöötlusvaev kala vastu ei võtnud, kui rütmiline viina toomas, siis võeti kaup vastu, tead, hakati töötlema, tead, nii et igatpidi vingeldatakse välja, et, et see, et siuksed, seadused ei toimi, ütlen mina, see on minu arvamus, on proovitud ju ameeriklane igal pool, soomlased. Nii et see tänane aktuaalne teema müügipiirangud kellaajast kellani ja sina sellesse osas on kõik, on, on jama, vaeva näen. Inimene tahab osta pudeli veiniga, teevad paljud inimesed, kaheksa töölt oli ikka kole vaadata küll, jooksid kohutava kiirusega, et saaks paar õlut pärast tööd nautida ja seal minu meelest on pood lahti, siis las olla, tead, ja, ja ma tean ainult, kuidas varahommikul, kuidas vanasti nagu pood lahti tehti. 10 ma ei tea, kuidas, kuidas praegu hommikuti on, vot seda ma ei tea, kuna hakatakse hammas kella 10-st, nagu ma olen kuulnud. Apelsiniklassikat aeg ei peatu Tõnu Aare, selle bändi eestvedaja läbi järgmise aasta seisuga juba 30 viieaastase on päris muljetavaldav. Tõnu, see automaatselt lubab järeldada, et sul pole midagi selle vastu, et üks bänd nii kaua laval on, et ühel bändil nii kaua seal laval midagi teha veel on. Ei, see on suur au, et punt on nii kaua vastu pidanud ja ja noh, ma ütlen, nagu ütleb kolleeg Ants Nuut, et on saabunud parimad ajad, sest et see on ikkagi meie elutöö nii-öelda ja nagu ikka, elude eest veel teisedki inimesed naudivad, siis mis rohkem tahad saadagi. Sa vaatad seda rohkem, tahate, et inimestel on tuju hea, laulad lugusid kaasa, mida rohkem soovidki mõnus. Kui pikk on kõige pikem esinemispaus olnud? Teil selle 30 viieaastase oli siis, kui olid need segased ajad, olid just need üleminek, eks ole, nagu nõukogude aja lõpp ja siis olidki sellised ajad, ega kellelegi pold ju vaja midagi. Kõik need siis me tegutsesime, Ants Nuut, mina ja Jaan kolmekesi, meie esimene koosseis oligi Jaan Arder, Ants Nuut, Harry Kõrvits ja mina, Tõnu Aare, nii et kolm on kogu aeg ees rivis. Trummimängija vili, pere Sass tuli aastal 1975 meie punti vahel on vahepeal ära, aga ikkagi oli juba aastal 75 pundis. Kas tol perioodil sündinud nii-öelda taasiseseisvumislauludest ja sellest kampaaniast jäid sina täitsa kõrvale? Ja mina oma panuse on andnud looga laululilled. Sa jõudsid päris pikalt ajada oma rida Soomes ka täitsa üksi. See oli raske aeg, kindlasti, aga, aga on sul midagi head ja kasulikku sellest mäletada peale selle, et sa püüdsid ma tea end elus hoida, ära toita. Ja nii edasi ei see lõppkokkuvõttes oli väga tore ja huvitav aeg, sest et et vaheldus ja, ja teine asi, see, et ma ikkagi kuut pilli täiesti elavalt ikka mängisin samaaegselt ja ja ikkagi leidsin selle nishi, ta oli pakkuda selline muusikana variant, mida soomlastel endal diaanlandan koos pillid, basstrumm siis eks ole, parema jalal vasaku õlal kitli peal, nii pass kui rütm koos suupill viis ja häälon kuus. Seitsmes oma pea, mis algul oli, harjutasime lihtne, pold, koordinatsioon, aga siis. Eks aeg teeb oma tööd alt ja siis pärast siba nii vilunud, et juba ise laulsin ühte lugu, samas mõtlesin, mida ma järgmiseks esitan need, need, noh, see juba kõik toimis väga automaatselt ja ja tänapäevalgi, kõik peavad hea sõnaga meeles, kus ma mänginud olen seal eriline ratas ja siis inimestele noh, Soomes näiteks, ega nad ei taha näha niuksed süldiga mängijad ja kus tuleb seda häält inimestele meeldis, tantsisid paistrumist mööda, siis mul oli see tom ära sellele auk, sealt tuli õhku välja, kuigi jalaga lõim puhkepuhkesiis ka käega proovisid, nautsid õigeldad ja ükskord oli selline lugu, et ma kasutasin lindi kaja, näed, Kitri saun tuleks mõnusamad, saabuksid sädasi lugusid mängida ja siis üks klient istus esimeses lauas ja siis muidugi vahtis seda lintimislindi kaeval. Ja see ütles, et ja kõik tuleb lindi pealt, mõtlesin, segab sind save segab küll ta siis ma jalad käima, tõmbasin selle lindi makki sealt vahelt välja, panin otsa edasi. Küsin, kas nüüd Adrahuldajatelt, vaatasin otsadega, tõusis üles, lahkus, terve saal aplodeerib, vot nii hea mõnus teha, kui tead, et ta on nagu anna. Kuidas selle idee peale üldse tulid, et Bannon bändi teha oli selliseid olude sunnil kedagi teist poolt appi võtta pidid ise üksi bändi ära tegema või oligi nii, et sa otsid oma nišši? Ei, ma mõtlen, et trummi mänginud ja kõik see vaatasin ja kohe selge pilt oli, et see on kõige lihtsam, siis on nagu liikuda ja, aga alati on mul olnud, keegi teenime kaasas ta üksi selles mõttes, et alati olnud, kas siis autojuht või lõike. Üks on väga raske, sa juba kastide transad, pooled asjad võivad olla kadunud selleks ajaks, kui, kui ei saa, siin peab tehniliselt, tavaliselt on üks abitööline peab olema kaasas siis nii, et öelda suisa üksi üksi mänginud, küll, aga abijõud autojuhina või mis tahes. See võtab läbi, eks ole, kui sõita ja veel mängida. See see ei ole hea, aga siis näiteks kõik klapid läbi käinud ja mängib igal pool mõnus. Soomaa on väga ilus. On soe maalik, teistmoodi ka kui eesti publik natuke rohkem osa jalgsi. Ta on endal lihtsalt kuidas öelda, Nende nagu hingel on natuke slaavipärasem rohkem kui eestlastel, eestlastel on vist ikka rohkem saksa matsu. Soomlastel on kuskilt otsast nihuke vene muusika meeldib ja, ja nii ja naa. Läänes sellise populaarsuse saavutanud muusik või bändid oleks kindlasti oma tulevikku kuni elu lõpuni ja võib-olla ka pool järgmisest elust ära kindlustanud. Nõukogude aeg seda paraku ei võimaldanud, vähemalt enamusele mitte. Kui sa tagasi vaatad, oled sa natukene kurb, sellepärast ka. Või oled sa siiski suutnud seda? Võiks olla küll asjad paremini kui vaadates tagantjärgi saalid täis, eks 4000 5000 inimest ja, ja nii edasi. Aga noh, samas olen väga rahul, et elukutse endine ja ega ma siin loorberitele magad. Stantsin suliste pedaali, tuleb esimene maima lamp põhimõtteliselt võimlema, tegelenud teistegi asjadega, nii et nüüd püüame tagantjärgi teha tagasi kõige kõige selle, mis oma saamata. Lootus veel kadunud pole loodusmiljonäriks saada ei ole kadunud, ei ole. Meil on selle üle hea meel, paneme lõpuloo mängima, selleks on Via Baltica ja Tõnu Aare oli meil stuudios, rõõm kohtuda ja tuul tiibadesse. Õe kiire saadab pikali autojuht. Aeg ei ole enam endine. Kiiremaks muutu. Vard saab homme perre. Poolen, poorne. Kutsub ja aeti ka aero panna rattad. ON KÄES Saaremaa Turu sporis. Siingi. Taani kuningriigis rootsima Brave mööndes ja Paldiski meeldib mulle sõita. Aga siis keegi teine pea voolima. Seal meri, sadam ja pra sohvri elu. Saama. Sõit nuut silliga, kadi, massil, lassi, patsiga. Ikka roose ja ka Mercedese ja manni ka. Kodu.