Saada kõik puhuvad on endale tänaseks külaliseks palunud Karl Madise. Rõõm kohtuda, aitäh, et tulid. Aitäh teile ka ja põhjus otseselt on ansamblist karavan, mis tähistab 20 viiendat juubelit. Karl, millal täpselt? No esimene kontsert hakkab 20., aga minu teada 25 aastat tagasi oli esimene esinemine meil 18. novembril. Kui palju sa mäletad sellest 25 aasta tagusest karavani algusajast? Nii et tegime proove ja ja esimene nimi, Meil oli sammassammas, jah. Aga siis Kirill teiter tuli välja hunniku nimedega, et vahetage nime ja pakkus välja kuskil 20 nime. Kui ma nüüd õigesti mäletan, et sealt seest valida omale üks ja siis kõik bändipoisid, panid omale kolm nimekirja ja kõigil ühine oli, üks nendest oli karavan. Nii et demokraatia, demokraatia ja teater on meie grilltiiter, on meie ristiisa. Kirjelda seda toonast situatsiooni, õigupoolest nende meeste tausta, kes ansamblist karavan kokku said. Tähendab Agu Tammeoruga olin mina koos sõjaväes. Ja siis, kui ma sõjaväest tulin, siis mind kutsuti ansambel mahavoki. Ma olin kaks aastat ansambel Mahavok is, Agu Tammeorg tegi ansamblit Elektra, kus oli siis Meelis Bunder, Jaan Karp ja kogu aeg vist ei olnud ka Jaan Karp, aga selleks hetkeks juba oli. Ja Aarne Saluveer. Ja nägin juhuslikult tammeorgu linna peal ja ta tegi mulle ettepaneku. Kuule, hakkame koos tegema, me sõjaväest tegime, teeme veel. Tegi mulle ettepaneku, et otsida pillimehed. Et noh, et kes, kes veel võiks olla mina tammeorg ja siis kes veel võiks olla ja tegi ettepaneku. Kuidas Bunderiga on? Ma ütlesin, ma isiklikult ei tunne ja läbi käinud ei ole. Aga noh, nagu soovitas, et laulab ilusti ja mängib basskitarri ja mõtlesin, okei, olen nõus. Vot ma olin need kuumad ajad, kui siin Ruja möllas ja olin sõjaväes kaks aastat. Väga palju ei tundnud, aga noh, ma olin, ma olin kuulnud jah, et ta laulab hästi kõrgelt ja mängib trummi korralikult selle aja kohta pakkus välja, mõtlesin, et pole vastu. Ja siis jäi üle veel. Aarne Saluveer ütles, et tal on väga hea pill mis oli sel ajal väga tähtis süntesaator. Aarne Saluveer oli juba mitmed korrad erinevate bändiga laval käinud ja mänginud Tartu levipäevadel ja niimoodi siis kokku sai pandud. Mis sinu suhe tol hetkel mahavoki oli, kas karavan oligi põhjuseks, miks? Jah, karavan oligi põhjuseks, kuigi kuigi eks mu mõtted natukene selles vallas juba liikusid, et midagi võiks veel teha, et et mul oli palju selliseid lugusid nagu väikest poissi tean, ja üks naine öös ja need olid seisnud mul juba sahtlis. Et neid laule laulda, aga Mahavok nagu, nagu neid laule laulda ei tahtnud nagu tahtsin otsida ka väljundit. Et jätkata kasvõi kasvõi paralleelselt. Aga kui karavan tuli, siis paralleelselt enam jätkata ei saanud, et töö läks nii suure hooga käima, et aega ei olnud. Kus siis uus punt roosakas käima? Me olime päris mitmed kohad. Me olime, meil oli, proovikoht oli kõigepealt vist oli Arsis prooviruum, praegu on ju prooviruume, praktiliselt kellelgi ei ole. Näiteks me teeme täna teeme garaaniga proovi minu arust kodus, sest et rentida ruume on väga kallis 500 krooni tund, noh on ikkagi päris palju, aga siis oli nagu ettevõtted võtsid ansambli enda enda hoole alla, kes siis aitas aparatuuri ja kes aitas ruumidega ja Arsis aitas meid ruumidega. Ars aitas ruumidega marsist, me kolisime lõpuks kooperaatorisse, kus meil siis anti ruumid ja, ja ma ei mäleta, kas seal olid veel mingid võimalused, et võib-olla midagi nipet-näpet osta. Aga noh, põhiline oli ruum, kus, kus me saime proovi teha, koos käia, aga noh, see, see ei olnud ka mitte tasuta, et selles mõttes me ikkagi olime sunnitud tegema siis kaks või kolm mängu aastas neile tasuta. Meie stuudios on nüüd Aarne Saluveer ansambli karavan kunagine klahvpillimängija. Kui palju sa sellest algusest Aarne, mäletad? Seal oli ahju eelnevaid ansambleid, paljudel nagu suhteliselt palju eeltööd, tegi see neljane instrumentaalkoosseis ehk siis tammeorg karppundar ja mina ära pikal tänaval, tolleaegses Knoxi palees nii-öelda Elektra nime all tegutsedes, tõsi küll, aga eelkõige kasvatasime, oleme seda just sellise tohutult hea, proovi saalinatud inimesed, kes seda aega vähegi mäletavad, teavad, et polnud võimendusega kohti, kus harjutada ja kõik oli selline väga, suuresti entusiasmi üleval. Nii meiegi ehitasime siin oma proovid ja salvestusstuudiod ja asjad ja see andis võimaluse nii-öelda nagu ettevalmistusi teha ja siis oli jaagu Tammerk Karl Madisega olnud sõjaväes, mis on teadupärast koht, kus saab koos olla ja muusikat teha Riias. Ja Ma olin mina ja, ja vist isegi karp mingil hetkel või keegi olime kontorisse Leila Milleriga olnud ja eks see aeg oli selline. Sai kuidagi nagu mõeldud, et siis tuleb nagu erinevaid hästi palju sellist vokaali oskust oli, eriti meis, kes me olime õppinud sel hetkel akadeemias enamasti kõik siis koorijuhtimist ja muusikapedagoogikat. Ja kui me kõik need oskused kokku saime, siis hakkas asi nagu liikuma. See oli päris omapärane juhus või pigem mitte, et ühes bändis said professionaalid kokku sellisel määral professionaalid. See oli. Ühtepidi juhus, aga teistpidi oli ju see, et tookord mängiti ka ja noh, käidi endale ju elatist teenimas ka õhtuti siin-seal mängimas. Ja ega neid kohti tee ülearu palju polnud, sinna polnud ka kerge pääseda. Et vahel oli tore, kui see kedagi asendama minna, tookord mängiti ju ka veel esimestes nelistesse õhtustes restoranitundides mängiti džässi siin-seal, nii et ma mäletan väga hästi, kuidas aeg-ajalt nii-öelda kedagi asendama. Kehaks minnes anti kellelegi poolt käsitsi kirjutatud punase pastakaga suhteliselt keeruline noot ette ja siis tuli, sealt on ta ikka päris kõvasti vanadega vanade kaladega koos minna. Ja siis ühika pealt ikka korjati üles mehi, kellel mingisuguseid oskusi tundusid olema, või siis hiljem selgus, et ka olid. Kui ma õieti mäletan, siis tammearu, kui läks küll üpris naljakalt, sest et esimest korda mängisime koos, nii et kuskil mingisuguses ansamblis ei olnud tegelikult trummarit käidi vaatamas. Nonii, kes, kes nagu oskaks, nagu piisavalt lõie minu arvates, kui ma mäletan õigesti mängist esimesel kohtamisel hoopis trumme, hiljem selgus, et, et pigem nagu kitarrist Kuhu ansambel karavan sinu pilgu läbi tol hetkel, kui ta kokku pandi, 83. aasta lõpus asetus. Alguses oli ikkagi selline teatud mingi poprokk kuskile sinna vahele ta ennast nagu tüüris, aga vähehaaval hakkas lisanduma ka sellist teatud omaloomingut ja tegevust. Tegelikult oli sellel kooslusel päris mitu-mitu nägu, nagu võib-olla kuulajad ka teavad, et et seal on selliseid tõeliseid nagu omaaegsed tantsuhitte, mille eesmärk võib-olla siis oligi inimeste meelt lahutada, aga on sellist päris toredat ja tõsisema poolset sellist omaloomingut Khani. Kuidas te teadsite, mida te tegema hakkate õue pundiga, kas see on selline üksteise rõõmsameelne äratundmine ja tajumine, et seda liini pidi kõik tahaks minna või et seda suunda Eestis väga ei ole või et see on meile kõige südamelähedasem või mehed tulevad esimesest proovist kokku istuvad maha, ma tea, tõmbavad suitsu ja arutavad, et nii siin me nüüd oleme, aga, aga mida me peale hakkame? Meil oli selles mõttes väga ja suur vedamine, et meil oli selline mees nagu Agu Tammeorg, kes kirjutas laule. Tema laulud on ju siiamaani ja suurepärased laulud, ütleme, et me toome nüüd ka kontserditel välja mõningad väga ilusad laulud, mis on võib-olla isegi unustatud, natuke põhjuseta unustatud. Tema lood olid siis igaüks pakkus välja, mis, mis talle meeldis, ansambel kuulas üle ja, ja siis tehti otsus, kas kas võtta või mitte. Oli, oli näiteks lugusi küll pakud välja, noh ei, see ei ole nagu päris noh ükskõik, kes siis pakkus. Aga näiteks väikest poissi tean, üks naine öös peitus pärlipüüdja, noh, need on kõik selles mõttes ühiselt otsustatud. Oli välismaiseid eeskujusid ka, kes tollal aastal siis 83, eks ole, välismaal tõelised tegijad, jah, keda sina näiteks kuulasid nii muu elu kõrvalt? Tegelikult kuulasin džässi, ma isegi pakkusin välja karavanile teha piibopi, ütleme seal Charlie Parkerit, aga noh, see oli see, mis, mis jäi kõrvale, et, et noh, see ei läinud nagu nii mõnigi mees ei talunud sessi sealkandis ja siis. Aga seda, et tuli loobuda, saksofon kaelas oli seda ikka talutajad sõdalaste bändi tuua. Määral jah, parajal määral, ei, sellega ei olnud probleemi, ma arvan, et see on, see on hea värvipilliks, nendes aga bändil nii, üldiselt oli keegi selline välismaine eeskuju, kellelt aeg-ajalt šnitti võeti või ma arvan, et tammeorg kuulas ta kuulaski, mitte ma ei arva, aga ta kuulaski hästi palju Queeni ja ma arvan, et ta võttis sealt teatuid šnite või eeskuju, aga täiestreitz kindlasti loomulikult vanemad bändid seal Zeppelin ja, ja, ja siis leidja. Aga sealt me nagu seda muusikalist osa nagu väga üle ei tahtnud võtta. Karavani algusaeg oli kohe vist enam-vähem Jackpot, eks, ega teil ei tulnud midagi väga tõestada, see asi läks päris hästi peale. See läks väga hästi peale ja ja Leila Miller tuli ka veel ansambel kontorist koos mänedžeri ka. Ma võin öelda, et enne Leela miljardit selles selles ansamblis mis siis veel ei olnud, kontor aga oli energia, olin mina koos mänedžer, iga mänedžer laulis terve õhtu ja mina laulsin, siis tegin rokipakki, tegin lõpus nii-öelda, ajasin rahva keema ja ja siis oli pidu läbi, aga vaadake, läksin siis, siis see bänd lagunes enne sõjaväge veel, isegi Leila Miller liitus meiega. Aga see oli võib-olla kokku või, või poolteist ja üks või kaks mängu. Me tegime Leilaga koos, siis ma läksin sõjaväkke ja bänd lagunes, tulid osad pillimehed uued ja tekkis ansambel kontor. Ja nüüd, kui ma sõjast tagasi tulin, siis mänedžer ja Leila Miller tulid ka ansambel karavani. Ma vaatasin meie suure fonoteegi andmeid karavani kohta ja ma leidsin ühe loo, mille juurde on märgitud, et vokaal Valdo Randpere Aarne Saluveer räägib nii. Valdo oli sel hetkel sel Leilaga nagu seotud ja ja temal liikus sellise vaba molekuni, kitarr kaelas, tegi seal kuskil sõprustes kalender ja Rojaga ja käis kõikide nende vahet ja ja selles mõttes olid sellised huvitavad sidemed ja, ja miks see peaks siis vahel kedagi tema muusika tegemistes toetama või aitama, et ei, me salvestasime ju tegelikult tookord päris mitmesuguste lauljat, aga mäletan, et ükskord Tõnu Raadik ilmus kohale, hakkas tegema ühte jõuluplaati Eesti raadios erinevate lauljatega, seal oli üks lugu meil ja, ja ja siis, kui me olime rehabiliteeritud vahepeal meid keelati ka ära selsamal põhjusel Leila nii-öelda lahkus emamaalt, siis, siis me saime ju sellise toreda esinemiskeelu, et sõitsime komsomoli esinemisele mängima kuskilt Türile ja sinna jõudes saime praktiliselt teadete mängib ära. Siis me istusime, arutasime otsa seda seal kuskil nii-öelda soojal suveõhtul Türi võõrastama. Ja siis läks natukene aega ja kui me ei saanudki väga tegutseda ja siis kuidagimoodi keegi sõber aitas meid nii-öelda taas rea peale. Käisime Moskvas karasem, olime nagu puhtad poisid ja ja siis me käisime ka võtarid, Eesti-Soome televisioonide siuksed, sõprussaated, seal tegid kaasa Vrait, Joala Eestist ma ei mäleta, siis toodi vene staare soome omi ja siis me neid seal esitasime oma lugusid saatsime, et seal on mingid sellised telelive-esinemised ka Soomest, et et koostööd sai tehtud ikka teistega. Ma ei mäleta, mis aasta see on, aga lapsepõlvest üks minu väheseid kontserdi mälestusi on selline et maal kultuurimaja suur saal on rahvast puupüsti täis ja ainus shanss aimu saada, mis laval ja suures saalis toimub oli see, et minu onu võttis mul kaenla alt kinni, tõesti süles hoides nii kaua üleval, kui ta jaksas seal kusagil ukse peal. See mõnikümmend sekundit, siis fikseerisime ära, et karavan oli laval ja ütleme sellega, minu jaoks pidu lõppes. See peaks olema üsna selline täpne kirjeldus karavani toonastele kontsert. Täiesti täpne kirjeldus ja et no seal seal ei olnud enam astumisruumi, et mitte nii, et istutakse kohtade peal, kus on, kus on toolid vaid seal kõik kõik kohad täis seal, kus oli võimalikel põrandal istuda, kus oli võimalik seista, kuhu oli veel võimalik ronida sinna karoniti. Kihvt tunne oli küll, aga see oli, see oli tegelikult jube suur üllatus, et, et see kõik äkki nii kiiresti toimima hakkas. Mingi asi pidi seal ikka taga olemas ei saanud ju päris nii olla, et ega me, ega me ju selles mõttes ikkagi ju algajad ei olnud, et, et igaüks mängi oskas oma pilli mängida ja ja vokk kohal oli ikkagi ju aeg-ajalt nii võimas, et mul endal käisid külmajudinad üle, kui, kui see puhas akord kõlama hakkas. See oli tõesti väga kihvt ja, ja see ei olnud ainult Eestis, me käisime ju Venemaal val, kes televisioon ütles, et ansambel karavan, teil on roheline tee Kestorsiooni, tulge ainult. Ja me teadsime, kui palju bände Venemaal maks selle eest, et üldse sinna saada. Me oleks saanud igal ajal minna sinna ükskõik kuhu. Aga me ei tahtnud. Aarne Saluveer räägib nii. Ma arvan, et inimesed, kes nagu laval on, ju lähevad sinna ikka selle tundega, et et eks ta selline innustav tunne on ja energiat, mis laval liiguvad, eriti kui asjad nagu toimivad hästi, ükskõik, mis muusikastiil siis on. On, on kindlasti sellised huvitavad tunded, et tasub proovida, iga laps, kes läheb oma laste laululavale laulma, läheb ka sinna ikkagi mingi sellise elamuse või tunde pärast, mida ta ise saab, mida ta teistega vahendab, et seal on selline energia liikumine, proovi tehti ja harjutati ka ikka päris, päris tublisti ikka suure imetlusega vaatan kogu seda 70.-te 80.-te põlvkonda, kes Tartu muusikapäevade eel, kuidas öelda, tänases mõistes päris imelikult kuskil poole aasta kaupa, mida iganes, ilma igasuguse tasuvi sendita, harjutas ju ja mõtles välja ja tegeles loominguga selleks et ennast nagu tõestada teistele ega seda tegid ju kõik tolleaegsete rippansamblid ja see iseenesest oli fantastiline, eks nii meiegi seal ei antud armu ei endale ega teistele. Noh, mingil hetkel oli ka ikka päris palju esinemisi, et ühel hetkel tegi keegi statistikat, et 250 kontserti aastas. Ja seda kusjuures Eestis selles mõttes, et meil oli üks selline põhimõtteline otsus, et me Venemaale pike tuuri tegema ei lähe. Elu ja pered ja sõbrad olid siin. Ja meil oli meelis Bunderil kogemus vist rahvusmeeskooriga temal üks ühel hetkel natukene ka selles leivakirjas, kes oli siukseid siberi tuura teinud ja kes ütles selle peale, et näeme ja ega väga suurt vajadust ka pole, me saime selle Venemaa kõdi natuke nii kätte. Meid kutsuti kindlasti paaril korral sellesse Nova koodne jagani oktori, mis see kesktelevisiooni programm oli ja see oli ju tegelikult metsiku leviga, kui täna mõelda, mis seal siis toimus. Ja, ja seal me tegime oma asjad kenasti ära, mäletan talveöö ja midagi veel, mis seal esitati, ma arvan. Vokaalselt oli vist ansambel karavan Eestis tol ajal üks võimekamaid, kui mitte kõige võimekamaks. Ma võin ütelda küll, et see võis olla kõige võimekam, jah. Praktiliselt iga mees võis astuda mikrofoni juurde. Nõukogude Liidu nii-öelda ülemineku perioodil läksime Soome, siis seal pillimehed ütlesid ka, näed, Soomes ei ole sellist bändi. See tase oli ikkagi piisavalt hea. Mis suhe teil Nõukogude Liiduga oli, miks te ei valinud kesktelevisiooni teed? Minul oli, oli see täiesti vastunäidustatud, kui me läksime kuhugi, siis meid siis meil öeldi, noh nii-öelda sunniti, et te peate minema. Kui me tegime Poola laulude võistluse Lust siis meid sunniti seda ja seda nii-öelda tegema sellepärast et öeldi, et kui te sellest osa võtate, siis teil on võimalus osta Tesla võimendus kuid ei, osa ei võta. No siis me vaatame, siis te ei saa, esiteks ei saa midagi ja me vaatame, kui palju me laseme teil üldse siin esineda. See suhtumine oli selline, et ega väga vastu hakata ei saanud, sama oli ju Tšernobõli aeg, kui, kui öeldi, te lähete sinna ja vastuvaidlemist ei ole, et muidu muidu lihtsalt tuleb keeld ja, ja läksime, tegime kontserte siin ja seal ja, ja muidugi seal viitevski laulufestivalil Poola laulude võistlusel oli joru, selleski saatis oma Telegrami ja Gorbatšov saatis oma õnnitlustelegrammi sellele festivalile. Me tegime oma asja ära ja nii-öelda hiilisime lavalt minema, kuigi me pidime õhtu õhtu lõpuni sinna istuma jääma, nii nagu kõik artistid, aga me hiilisime minema, läksime linnapeale ja lõpuks sõitsime koju. Pärast selgus, et me olime laureaadid, kust vunk die tallini. Eks ole? Siis oli, siis oli, oli küll need, kuidas te sinna saite, te peate lavale minema, aga me tegime selle ära, mis lubasime. See on küll puhas spekulatsioon, aga ütleme, kui toonaste muusikute sissetulek oleks sõltunud plaatide läbimüügist kas siis oleks karavan Nõukogude Liidu tee valinud selleks ikka ju märkimisväärne panus olnud plaadimüügiedust. Vaata, see, see eeldab seda, et siis ei oleks olnud enam nõukogude võimu. Et kui ei oleks olnud nõukogude võimu, siis me oleks sellega nõus, tähendab, ma ei tea, teised võib-olla oleks mina oleks siis sellega nõus olnud. Aga kuna oli nõukogude võim, siis see eeldab seda, et seda paadimüügilepingut ei oleks saanud tulla. Ja loomulikult see nõukogude estraad ei lähe mulle siiamaani peale et sellist muusikat nagu Liantide, Me oleme Liantjevi ja kõikide nende suurte artistidega koos laval olnud, et sellist muusikat ma ei, ma ei taluma. Ei mulle ei meeldi need õhupallid, need lilled seal ja mulle meeldib selline noh, ütleme vaatad kontserte, siin. Clapton või Elton John või noh, see on hoopis teine, teine rida. Mis plaadimüüki puudutab, siis tean, et ühte plaati müüdi kuskil 60000 tükki. Mis oli, ütleme, Soome mastaabis oleks kolm kuldplaat, ei saanud sellest. Meenutaks veel natukene neid puupüsti täis kultuurimaja aegu kui hästi sa isiklikult lavale pääsesid ja sealt tulema, sest minu visioon tollest ajast on need Karl Madis karavan eesotsas oli ikka selline. Unelmate poiss tüdrukute jaoks, seda ma olen nüüd kuulnud, jah? Toovad seda, ei ole, absoluutselt mitte, tegelikult on ju elu palju lihtsam, et kontsert lõpeb ära, rahvas läheb minema, sa istud natuke tagaruumis, siis hakatakse asju kokku panema siis, kui asjad on koos, on kogu maja tühi, mitte kedagi ei ole. Jah, vahepeal käivad tüdrukud küsivad autogramme. Aga siis nad on kohe kalendrid ja, ja see, et nüüd kuskil kedagi ära rääkida, see ükskord ma olin nii, võib-olla võib-olla häbematu, aga ma tegin ühele tüdrukule ettepanekut, lähme joome kohvi. Ja ta vaatas mulle silma, ütles, ega ma selline jale. Milline siis, mis ma siis. Mis ma siis pakkusin? See miljonite lemmikmees oli, oli väga üksik sel ajal väga raske oli leida endale endale kaaslast, kes oleks olnud siiras, kes oleks olnud aus, kes ei oleks hakanud kelgutama või, või eputama või see paistab kohe läbi, et inimene ei taha mitte, sind on sinu sinu, noh, kuulsat nimetada ei, ta tahab, ta tahab seda, kes seal laval on, mitte sedagi, seal lava taga. Aarne Salu väär mäletab seda asja nõnda, tegelikult on nii, et ükskõik mida sa teed, eriti kui su muusikat koostööd siis kui, kui seda vastastikku musitseerimise nõuet teineteisele nagu, nagu meelde tuletatakse, kehtestatakse, et, et siis ta ikka valdavalt mingiks siukseks mida ta võib vahel olla siukse Valtuuraks veel hapuks ja selles mõttes see näide, et üldiselt on tegelikult ju see tore, kui keegi teine mängib mingi soolo või, või laulab või teeb midagi nii, et standard, teistel rõõm on, siis on tegelikult kogu aeg selline hea energia suhteliselt siiski üleval. Muidu ei kestagi siukest 2050 kontsert üldse, aga see on suuresti nagu enda enda mõtlemises kinni ja minul on küll head mälestused. Kas näiteks alkohol karavanile mingil eluhetkel kellelegi teist sai ohtlikuks ka, kui me räägime just 80.-test ja sellest perioodist? No eks ta vahepeal murdis sisse, tegi sellist väikest oma oma mõjutustööd ikka, sest et selge on, selge on see, et, et mingil hetkel annata siis kas energiat või mingit sellist vabadustunnet ja ja stimuleerib ja mingil hetkel mõjutaga laastavakset, eks oldi siis siin ja sealpool, kuidas keegi. Korda tuli hakata looma siis, kui hakkas segama see, et keegi väga palju hiljaks, et noh, kõik pidid ootama, et ja meil oli ka kord, et kui keegi jääb hiljaks, siis ütleme, minut on rubla ja niimoodi et aga see lõpuks vajus ära, sest et et noh, enam-vähem läksid need asjad normaalsuse piiridesse, autosid kellelgi ei olnud, kõik tulid ju bussidega ja see olukord oli nii nagu oli, et ma mäletan ise ühes käes saksofon, teises käes, kitarr, ülikonnakott üle õla, no ja siis katsu täis trollibussi sisse saada, siis ma olin alati viimane seal ukse ees, ma pidin iga teatuses välja astuma, et teised välja saaks saiale viimasena sisse minema, sest ma ei mahtunud edasi enam. Et loomulikult vahest jäid maha ja jäid hiljaks, aga, aga alkohol? No eks neid probleeme oli nii mõnegi mehega, aga, aga üldiselt me olime ikkagi sellised, et alkohol meil lava pealt küll välja ei paistnud. Suhteliselt ikka püsti olla. No ütleme, niiet diktsioon pidi korras olema ja vaatamata sellele, et te olete Nõukogude Eesti parim bänd teatud aastatel, eks ole, ikkagi trolliga, tuli sõita esinemistele ja auto ostmiseks oli vaja luba. Aga kust saab üks pillimees autoostu luba mitte kuskilt küljed instantsidest rääkida, oli teil probleeme ka teie lauludes, olid äkki midagi valesti, mis ei sobi, on nõukogudekorrana üks, üks poiss, kallis poiss, paki asjad, mille teksti autor oli Valdo Randpere. Me saime selle salvestuse tehtud ja ma ei mäleta kuu kakskolm. Laul oli juba juba päris päris hea hoo sisse saanud, kui keelati kohe ärasest, Valdo Randpere ja Leila Miller põgenesid ära. Siis oli muidugi KGB kutsus välja ja mis suhted ja ja kas te ei teadnud ja noh, loomulikult kus me teadsime, me saime alles pärast saime teada, et, et see kõik oli juba teksti sisse pandud kaasa ja põleta kõik sillad ja ma olen nii tüdinud ja noh, see oli kõik tekstis sees, mis oli. Karavani sinu meelest kõige esimene selline. Muide, kas toonastest terminites muidugi kõlab, see võib olla tobedalt, aga, aga tänapäevases mõistes megahitt. Et ma arvan, ikkagi pärlipüüdja, see oli megahitt, kuigi üks naine öös toimis väga hästi ja, ja seisud seierid toimisid väga hästi, aga aga megahitt oli ikkagi pärlipüüdja. Ja sinna järele seaksid sa hiljem tulnuna, mis lood võrdväärselt sellega, mis mulle endale Näiteks on vaikselt tammearu lugu, fantastiline lugu, mis muidugi jah, ütleme sinna pärlipüüdja järgi kindlasti sel ajal oli aeg meil minna üheskoos. Jah, kõik laulad soolot ja pärast glükoosi. Tabeleid pingsalt ka, kas see edu ses mõttes kuidagi tiivustas tõid? Oli tunne, et jess tuli ära või. Sel ajal nagu ei mõelnud, muigasin lahe, väga kihvt, aga mingit. Me ju sellist edu üldse ei oodanudki, tahtsime teha lihtsalt head muusikat, mis meile meeldib ja huvitav, kõik ütlevad seda millegipärast, aga elu ongi palju lihtsam kui ka, kui arvatakse. Täpselt sedasama naiste jutt, et oh küll nüüd oli, eks tegelikult ei olnud mitte midagi. Tegelikult oli vastupidi, just sinuga ei juletud üldse suhelda või, või siis tehti nägusid. Vaata, kuidas kõvad kivid, head jahu jahvatavad, ma pean silmas seda, et palju andekaid inimesi ühes grupis seal peab ju ikkagi kellegi legi alluma ja kompromisse tegema, aga kui inimesed ise on sellised loojad nagu teie bändis kippus olukord olema, siis kuidas te suutsite üksteisega leppida ja tööd teha, koos tuli seal lahkarvamusi ka ette. Tuli tuli, jää kinni, peaks minema, tuli ka minu poolt jääma, isegi mina ükskord ütlesin kõik siitmaalt, et ma ei suuda enam teha sellise bändiga. Ja põhjustavad oli miks, mis see emotsioon? Ta kuhjus, aga, aga viimane piisk oli see, kui, kui meile pakuti Norra minekut ja ma pidin ära õppima ühe norra loo. Ja see oli hiiglama palju salme ja Norra keeles ja, ja perfektselt hääldama, eks ole, see oli jube suur töö ja ma sain selle selgeks ja ütlesin, poisid, teeme proovi ja siis ütles, et ah ei tee, ei lähe me kuskile ja ise oled loll, toppisin, minge, metsamehed. Te panete mind tööle ja siis lõpuks lõpuks lööte käega, et noh, nii nagu asjad ei käi. Ütlesin, et pool aastat praegu otsingi teine solist ja, ja mina lähen oma teed. Ja ma olen nõus andma kõik tekstid ja tulema proovi ja õpetama ja andma nõu ja, ja poole aasta jooksul kõik. Aga see pool aastat oli vigasest, ta jõudis vahepeal ümber mõelda. Ei, ei, nad ei leidnud, lihtsalt nad ei otsinud ilmselt. Et noh, siis lahti selle ära, et pool aastat nagu, nagu läks jälle käima ja, ja kusjuures ma isegi ütlesin, poisid, et aega on vähe. Aga, aga noh, siis lähtus ära, läks töödasi, mingeid selliseid loomingulisi asju, et keegi oleks pidevalt sunnin mingit oma asja peale ja talle öeldi korduvalt, et me ei ole, see ei ole meie asi, tuleb ikka uuesti jälle oma. Ei, sellist asja ei olnud kuigi ütleme ja lahkarvamusi oli ju ka, et, et jaa-jaa tegelikult midagi ei ole teha, võtad puder, istud maha, räägib suu puhtaks, sest ilma selleta ei räägi, Suud Puhtaks. Hommikul ärkad üles ja lähed lavale ja teed jälle hoopis teistmoodi, seda asja. Loomulikult tuli, tuli teatud asju niimoodi lahendada ja ja ma arvan, et neid. Neid, kes seda eitavad, et seda ei tohiks teha ja viina ei tohiks üldse suu sisse võtta, siis ma arvan, et me läheks palju kiiremini hulluks, kui praegu asjad on, sest nimetamata ühe väga kuulsa ja ka maailmas kuulsa doktori nime. Eesti Eesti doktor, kes ütles, et noh, mitte midagi ei ole teha maailmas paremat stressivastast vahendit, kui alkohol. Ei ole, sest see põleb 100 protsenti sinu kehas, ära hakkad stressivastaseid tablette võtma. Jälg võid veel rohkem haigeks jääda. Me võime siin millegi vastu võidelda, aga kui me lõpuks sinnamaani jõuame, siis siis võib asi lõppeda palju suurema katastroofiga. Kui üksmeelne bänd karavan oli? Mida pidada üksmeeleks selles mõttes, et kui mingit lugu tehakse või, või, või välja mõeldakse, siis seal on autor, seal on keegi, kellel on teksti autor, keegi seda esitab ja need inimesed, kes seal olid, Nad, olid suhteliselt sõnakad, ma ütleksin niiviisi, selles mõttes, et võidi vahel olla nii, et, et on sellised ansamblid, kus lihtsalt keegi liider näiteks noh, tuleb asjadega Läti ja siis tehakse asi ära ja, ja kõik on suhteliselt selge. Et meil toimus küll ikka selliseid väga väga tublisid diskussioone ja selliseid loomingulisi löömasid, et noh, kõik on ju elanud selle Ruja sellise muusikali valguses natukene bändi siseelu selles mõttes vaadanud, et sealt võib lihtsalt nagu natuke aimu saada, et ma arvan, et see toimus nii ühes kui teises-kolmandas kohas eri moel. Kuidas ta omalajal lugusid jagasite, kes eeslaulja on, kes seda lugu esitab? Kuidas lugu sobis ja kõrgem lugu, seda kiiremini läks Bunderile. Mida madalam, seda kiiremini tuli mulle. Et see oli see skaala pundar ja Madis, jah. Aeg-ajalt Me suutsime tammeoru nii-öelda pehmeks rääkida, ta mõne loo laulab. Aga ta ikkagi üritas, üritas sellest nii-öelda kõrvale põigelda. Õnneks ta vähemalt Ta salvestas. Aga, aga oli küll päris pikk periood, kui ja lõppes ka selle viinavõtmisega. Andsime käed. Et laulad, laulame, läheme lavale, laulad. Ja keegi midagi ei olnud, mis ta selle vastu oli? Ma ei tea, ei tea. Mulle tuleb meelde, kaua tõotatud. Ta Eesti üks esimesi, kui mitte esimene falsetimees. Ei, no Jaan Karp oli juba juba enne seda falsetiga falsetiga, me oleme kõik laulnud, et vei Nov fiksis oli ju ka? Falseti oli päris kõva seal. Pihlapil ja, aga noh, ütleme, et rokkmuusikas esimeste seas küll jah. Kuidas kersid sündmused nii kaugele, et ühel hetkel ansambel läks pooleks? Vaat see on nüüd täiesti vale. See on absoluutselt vale, ükski ansambel ei lähe pooleks. Neli aastat Mismõttes selles mõttes, et kui pundar läks pundist ära siis läks kuskil kolm aastat. Tuli järgmine mees, kui läks Jaan Karp ära, siis läks veel aasta-poolteist kaks, ma täpselt nüüd ei mäleta, aga, aga ja, ja siis läks ära, Aarne Saluveer siis Me jäime Tammeruga kahekesi, aga teised vennad olid juba juba juurde Tultimkali juurde tuld. Ja siis salu veri asemel tuli Urmas latikas. Siis läks veel. Ma ei tea viis-kuus-seitse aastat, kui läks härra tammeorg. Tammeorg läks ära kolm aastat tagasi. Et kuidas saab üks ansambel minna pooleks nii pika aja jooksul. Loomulikult kui salu ära läks, siis kutsus poisid kokku vanad tegijad ka Leila Miller, sinna juurde. Veel üldse kaks aastat ansamblis. Ansambel karavan oli 10 aastat vana, kui pundar ära läks. Nüüd on 25 tammeorg, viimati lahkus kolm aastat tagasi. See periood on meeletult pikk, et pooleks ta ei läinud, aga see, see mulje jäi kõigil, et seda muljet nad oskasid väga hästi jätta ja et ansambel läks pooleks. Tegelikult ei lähe ju neli-viis aastat ansambel. Ollakse ka, aga tol ajal ei olnud kõige suuremad sõbrad enam, mis selle suhete jahenemise esile kutsus. Miks osadele meestele selles koosseisus mängimine end ammendas? Ütleme nii, et mina olin kõige suurem selle ansambli kooshoidja. Et ma võtsin vastu kõik need teravad nurgad ja püüdsin ära siluda, eks see noh kõige suurem konflikt on ikka tavaliselt bassimehe trummimehe vahel. Sealt see Bunderi äraminek lava pealt alguse sai. Me oleme mõlemad Reimo, suhteliselt muusikakauged inimesed, ma arvan ka enamus meie kuulajatest, palun selgita seda bassimehe ja trummari vahekorda, mis seal on. Vaat, see on nagu süda ansambli hoiad, kes rütmi hoiab ja bass ja trumm on, on see, mis, mis on see põhikui, lähed stuudiosse, siis kõigepealt mängib sisse tavaliselt bass ja trumm, vähemalt sel ajal oli. Ja, ja kui see omavahel väga ei klapi ja kui lähevad juba pinged suuremaks ja siis nähakse selles selles veel suuremat ebaklappi, kui see tegelikult välja paistab siis, siis ühel hetkel see kulmineerus sellega, et ja, ja samas oli pundar juba aastaid rääkinud, et ta ei viitsi enam teha, et ta tahaks midagi muud teha. Noh, ma väga täpselt ei kirjelda, aga ühel hetkel tuli pundaril ära minna. Siis me otsisime, hääletasid teda välja, ei, ta ise ütles, et ma lähen. Keegi mulle ütles, et pane tähele, sellest hakkab lagunemine. Kui üks juba ära läheb, siis hakkab lagunemine. Ma leidsin ühe 98. aastaaruande postimehest, autor on Toivo Lend, ansambel karavani mänedžer aastast 83. Ja tema kirjutab muu hulgas siin toda momenti, meenutades, et see oli Jaan barbi ultimatiivne nõudmine. Et pundar pundist välja visati. Aga laseme rääkida Aarne Saluveerile. See võib nii olla, ma ei hakka seda ümber lükkama ja, ja ma ei hakka kinnitama ka, et, et ju seal siis midagi oli. Ma olen ju ja endiselt jätkuvalt töödega suhelnud ja vahel meenutatakse mingeid asju, aga ei viida nagu vastastikust uurimist läbi, et mis see põhjus siis. Loominguline emotsionaalne, et ju tal siis võib-olla mingi asi jooksis seda või teist või kolmandat pidi kinni. Täpselt detaile ei mäleta, aga ju ta mingil hetkel seda. Kui see oli 88, eks ta oli mingit teatud tüüpi selline. Siis olid need muusikaauhinnad ja kõik asjad ka toiminud, et siis hakkas toimuma teatud tüüpi rutiinne töö tegemine ilmselt võib-olla see on ka mingi kerge just. Võib-olla see siis kuidagi oli tingitud sellest Taasiseseisvumisajale järgnenud periood oli ka karavanile raskema kujutan ette, nagu, nagu mingi periood kõikidele Eesti muusikutele, eks. Alguses olid hästi-hästi ilusad, ma mäletan, et üks just meie selline suvetuur, kus me ja see vist oli isegi aasta varem veel kui, kui päris tõsiselt sündmus, et laulva revolutsiooni käima läksid, kui tegelikult hakkasite Otepää kandis ja seal nagu lipud välja tulema ja see sattus, kus ta ikka mujale kui nendele suveürituste peale tuli. Nii et need olid sellised, aga väga huvitavad, erutavad ajad, seal tuli vist isegi üks, üks originaal lippudest, mida oli säilitatud õigest ajast, käis meiega mingil tuuril kaasas, seal seal oli selliseid päris huvitavaid emotsionaalseid asju õhus, mis siis hiljem. Puhttehniliselt oli meelis boundary lahkumine karavanist selle originaalkoosseisu lõpu algus, nagu nagu mõne aasta möödudes selgus aga tolles ajahetkes, kui bänd edasi tegutses uue basskitarristi ka siis, siis jääjatele tundus endiselt tulevikul osaleja. Ei no ma arvan, et see on nüüd see olukord, kus tehakse tööd, et võta nüüd rahvusringhäälingu teine organisatsioon, et ega nad ei pea lõpetama oma tööd sel hetkel, kui, kui kui üksinda lülidest mingil mingil põhjusel peab või, või tahab vahetada, et siis hulk inimesi ikkagi ju püüab teha endast parimat, et süsteem nagu edasi toimiks, kui süsteem ise pole mõttetuks tunnistatud. Nii et selles mõttes ma arvan, et püüti kohaneda ja tehti jälle palju proovi ja veel kord Meelis oli selles mõttes hästi oluline ja hiljem kui selgus, et, et tal oli ikkagi antud kui vokalistile ilu seal. Aga ega sellest meie meie Päkise kogus muus muus asjas ja tal tal oli ka sellist loomingulist särtsu. Mõned lood, mis ta seal kirjutas ja aegset kuulsat popuriid nii-öelda aitas teha või õigemini suuresti nagu kujundas. Ega ta jah, kergem olnud ja tunda nagu oli, aga, aga hakkama saadi. Pundri asemel siis pool aastat mängis tammeorg üldse passi ja me leidsime ühe teise kitarrimängija, kes praegu mängib aheliku juures lament ja Tõnu Hallik mängis meil kidrat, tammeorg mängis bassi, saime hakkama pool aastat, siis sai Margus Martmaa oma eelmisest kohast nii-öelda laastat, valmistas ette ja siis siis tuli meile üle. Martmaa on nüüd juba olnud 15 aastat ansamblis rohkem kui pundar siis Jaan Karp oli väga kuulsa ansambliga Quick stardiga käis meeletult palju rahvast, eks ole, melu, eks noh, see tiivustas teda ka, et ah, mis ma sellest Karaunis ikka enam sind. Vana uudis juba, jah, tema läks küll nüüd selles mõttes päevapealt, et tema enda sünnipäeval jaanipäeval lõime veel peale esinemist klaasid kokku, meil oli ka muidugi sel hetkel oli väga palju rahvast Hiiu staadionil selliseid paksult rahvast täis. Lõime klaasid kokku ja, ja meie läksime minema. Pärast mänedžer helistab, et Karp ütles, et ta läheb bändist ära ja rohkem ta sellest isegi ei räägi. Ülejärgmine päev oli mäng, mis teha. Tuli leida asendustrummimees ja, ja, ja hakkasime omale trummarit otsima. Leidsime Timkaja. Timko on nüüd juba 10 aastat. Saatuse iroonia, et järgmine lahkuja oli Jaan Karp ise ja siis väikese perioodi järel või enam-vähem umbes seal samal ajal lahkus bändist ka Aarne Saluveer. Mis põhjusel? See vist oli nüüd nii, et et ühel hetkel ju ametlikke töölepinguid ei olnud ja põhiliselt põhimõtteliselt sellisel vastastikusel kokkuleppel, et, et me teeme nüüd midagi, aga aga samas, kui on kokku lepitud näiteks ükskõik, mingi teljega ikkagi kontserdid, mängud nagu toimuvad, et küsimus oli selline veel kapitalistlik aeg, et mida nad siis tegema peab ja üldiselt sõlmiti selliseid omavahelisi aumeeste kokkulepped või näiteks, et oletame, et kui tihe tööperiood kestab aasta lõpuni, et töötame siis 30 detsembrini ja kui siis on mingeid erimeelsusi, et noh, lahendame neid siis jaanuaris ja, ja vaatame, mis edasi saab, nii nagu mõistlik toimida ja, ja mina tegelikult ei plaaninud lahkuda. Olen suhteliselt selline üldse mitte mittekohtade vahetaja. Et enam-vähem minu liikumine on toimunud mingitel teistel ajenditel, kas mingi asi on kinni pannud, lõpetanud tegevuse või? Mina üritan nagu neid kokkuleppeid pidada? Nii, nii ma olingi endale ja teistele ka öelnud, et mina tõin ilusti 31. detsembrini ja siis on nagu aega arutada. Aga siis olid seal paar sellist sellist omavahelist koosolekut ja tegelikult ühel hetkel, kui see muusika ei toiminud nii päris hästi, siis tekkis selline soov ja mõte, et tegelikult võiks ikkagi panna selle algkoosseisu kokku ja selleks vist oli meelis ka tookord nagu nõus, et et läheks nii-öelda selle tookord oli küll viis muusikut vist alles jäänud, et läheks algkoosseisuga edasi, kuna täpselt oli teada, mida keegi teeb ja selline omavaheline 100 tekkinud, aga sellega ei olnud tookord siis Karla nõus ja sisuliselt esitas seda ultimaatumi, nii et minu minemine isegi ei olnud sellest tingitud. Mina asjad kotti panin, see lõppes varem teistel asjaoludel. Aga ma saan aru, et tekkis õhku võimalused, karavan tuleb originaal koos. Selline ettepanek oli selgelt selgelt välja öeldud. Toivo Lend kirjutab siinsamas 10 aastat tagasi tehtud avalikus pöördumises, et Saluveer tab lahkumise põhjusena Karl Madise sooloprojekti ja tahtmatus mängida laeval purjus soomlastele. RING Debel Hornat. Sooloprojektid oli kindlasti üks osa sellest, jah, mööda vaadata, selles mõttes ei saa kavad sooloprojekte sel kombel ei olnud nagu vormistatud nagu inimese omaloomingu nagist. Heade näidetena ma arvan, neid lauljaid on ju siin päris palju, kes, kes tegid neid kogu aeg, võtame siin Alenderi linna või Tõnismäe või kelle iganes ta, et kui oli nagu oma mõtteid kõik loojatena vabad isikud kellelgil käsi kinni seota, siis tee kui palju tahes pane sellele oma nimi alla ja tee, mis tahad. Aga ei ole, ei ole korrektne, nagu seda ütleme bändi või ühisloomingut nagu oma oma nime all andaja ja mingi selline õiglus ja sotsiaalne närv inimestel olemas olema, seda teistele välja öelda on minust täiesti aus. Nii et see põhjus oli see, et seda sai küllalt selgelt öeldud, aga sellest ei tahtnud kuulda võtta. Kuidas sina, kes ainsa originaalliikmena oled karavani tänaseni vastu pidanud, neid hoope vastu võtsid? Ränk loomulikult teed oma mängu ära, jõuad vastu hommikut koju, ei lähe magama, lähen metsa jalutama, sest et närvid on läbi. Raske jah, andisse kuidagi tunda ka mängukvaliteedis ja, ja ütleme mingites lugude valikus ja see tonaalsus bändil või esinemisstiil muutus loomulikult uued mäletavad kaasa uusi asju ja uusi oskusi, uusi tegemisi, aga, aga ma mõtlen üldjoontes. Loomulikult Need asjad, mis me teeme, meeldivad endale ka aga tuli võib-olla natukene seda latti allapoole lasta, sest sest sellel hetkel ütleme, et kui Margus tuli, siis Martma. Margus ei olnud veel nii tugev vokalist. Aga 15 aasta jooksul te võite meie uut lugu kuulata, Margus teeb seal hiiglama hea laulusoolod. Nii et noh, ma ütleks, perfektne. Mul ei ole ühtegi asja siin ette heita. Lähme baarist labidad välja ja ma oleks võinud natukene veel vaikselt istuda, võib-olla ma ei oleks saanud vahepeal uue koosseisu muudatuse organiseerida. Tere, tere. No see oli küll nüüd jah, oleks oleks siin olnud, siis ma võib-olla poleks julgenud nii nii avalikult rääkida, aga aga hea küll. 15 aastat on arenenud väga-väga positiivses suunas, no ma võin öelda, et minu kool, eks ole. Fantrolliliste kuulujutu meelest ära läheb. Sinu võimuses on kinnitada või ümber lükata, kui palju tõde on selles, et karavani toonasele lagunemisalgusele või sellele perioodile, mis sa ütlesid kolm-neli aastat avaldas mõju laeva peal mängimine ja karavani nimega nii-öelda halvasti ümberkäimine. Kas selles on tõde? Ei ole sellepärast, et me oleme laevade peal nii Soome laevade peal kui Eesti laevade peale aastaid juba enne seda, kui lagunes teinud tööd. Siin oli võib-olla võib-olla küsimus ühes laevas, kus meile pakuti, pakuti väga head diili. Sellist diili, mida mitte kellelegi ei pakutud ja ära öelda, oli suur rumalus. Põhjus väikseks, tüliks, vähemalt vate tüli hakkas sellest pigem, et taheti võtta see töö vastu, kõik tahtsid seda tööd vastu võtta. Ta ei tahetud anda oma sõna, et nad on ka iga päev kohal. Et kui mul on vaja kuskil ära käia, siis mina ei saa. Aga nemad saavad, sest mina olen solist, ma pean ükskõik mis koosseisuga lõpuks seal vastu pidama. Loomulikult see ei olnud selline selline hinnatase nagu maa peal. Ta andis selle võimaluse, et kui maa peal keegi pakub rohkem, siis ma lähen sinna, panen sinna keha, eks ole. Tühja sellest, vaata vot siit hakkas see, ma ütlesin, et, aga, aga siis, kui teie panete kõik keha, siis võin mina ka panna, siis võin mina ka minna maale tööd tegema. Vot sellega ei oldud nõus. Ja, ja see oli küll üks, üks tüli põhjus. Ma ütlesin, aga sel juhul ma tahan, ma tahan solisti raha saada, et siis siis ma tean, millega riskid. Ei. Mis olid Aarne, need põhjused, et ühel hetkel oli olemas kaks karavaniperiood, ei olnud väga pikk, aga need inimesed, kes olid originaalkoosseisust lahkunud, sina karp ja Bunder panid kokku uue karavani, kui nii võib öelda, ma ei tea, kuidas sa ise seda sõnastaksid. Jää. Me isegi tegime mingi salvestise, see oli seal siuke jõuluajal see oli kuidas öelda, selline väike väike tore katsetus või, või lihtsalt jonn, et jätkata muusikat ja vaadata, et selles juriidilises ruumis, et, et mis siis on võimalik teha, sest me teame tänasest poliitiliste muust elust ka kõikumine Jokina, et neid nii-öelda, et kas seda või teist või kolmandat pidi ja ja tegelikult sai ju tehtud väga selge ettepanek ja et, et ärme nüüd siis seda nime nagu selles mõttes nagu rohkem kasuta minu arvates seal kui kasvõi seda. Ma vist pean jälle selle Ruja naid sisse tooma, kui otsustati ühel hetkel selle nimega nagu ei tehta enam midagi, siis nii nii oligi, olekski nagu vist olnud ilusa aus teha, aga see ettepanek sai ka tehtud. Aga kuna teatud artistid ei ole sellega nõus, siis ma mõtlesin, et okei, et jonnima natukene ja jaurame edasi, et vaatame, mis sellest saab, noh ja tegime, vaatasime, aga selge oli ju see, et, et ta ei pidanudki seda formaati välja andma, mida, mis ettepanekuid omal ajal tehtud sai. Ja nii ta vaikselt hingusele läkski. Et olla juriidiliselt täpne, siis tegelikult toimus meil isegi selline patendiametis asi juriidiline arutamine. Kas isegi tänasel päeval kehtib selline Eesti vabariigi patendiametiseadus, mis ütleb, et teatud isikutel on õigus teha avalikke esinemisi? Ja teine pool sealhulgas siis vist ma saan aru, Corp, pundar, mina leelo, millal keegi veel, neil on õigus välja antud CD-sid ja muid salvestasin püüda nagu olla juriidiliselt tõsine, siis peaks ammu minema kohtusse kõikide nende järgnevate salvestistega tekitama mingit kohutavat müra ja püüdma seda nagu ära keelata. Samas sõbrad, et ei ole asi, millega täna elus tegeleda, nii et kes, kes tahab, elab täpselt oma nii-öelda südame ja noh, et isegi seaduse nagu teistele pealesundimine ei ole täna küll asi, millega peaks hakkama kõige tegelema. Tänasel päeval ansambel karavan kohe seisab ees selline pisikene juubelituur. Bändi koosseis on tundmatuseni muutunud, ka sinu viimast originaalvõitluskaaslast nii-öelda Agu Tammeorgu enam kõrval ei ole. Miks teda ei ole ja kes praegu bändis on? Praegu on tammeoru asemel Toomas vanem Agu loovus, Agu Agu. Agu tegi ühe sellise tüki, kui ma, kui ma seda nüüd eetris räägiks, siis, siis siis mul oleks endal piinlik. Aga see, kuidas ta, härra läks, see oli, noh pehmelt öeldes ei tee au mitte kellelegi, et sellepärast ma ei räägi seda. Aga tema jaoks tee bändi tagasi on, on lukus. Minu jaoks ei ole kellegi jaoks midagi lukus. Lihtsalt iseasi, kas see oli peale selliseid tükke, mida tehakse, kas, kas suudetakse tulla peale selliseid tükke, nagu on tehtud selle teise garaaniga nagu aeg on nüüd näidanud, ma kutsusin neid ka kontserdile, mis meil nüüd hakkavad. Ja vastust ei tulnud, tähendab, saatsin meili Saluveerile aegadega, millal kontserdid on ja kõik vastust ei tulnud. Siis ma küsisin Bunderi käest, et mis toimub, noh, ta ütles, et me oleme arutanud, et meid me ei tee. Need, negatiivsed asjad seal seal taga ei luba neile nagu tulla. See on sellest küll on kahju, selle oleks võinud ära unustada. Ei oleks võinud teha hiiglama kontserdiga ka vana koosseisuga uue koosseisuga ja võtta veel külalisi ja oleks väga tore olnud. Aga, ja ma ei tea, nii, nii, see on nüüd praegu läinud. Inimlikult ja ansambli karavan musa suure austaja ja ma pean ütlema, et jube kahju on, et ei jõudnud omavahel kokkuleppele, et originaalkoosseisuga seda juubelit tähistada, noh, üks asi on nüüd see, et kas karavan praegu peaks midagi tegema ja selle nime all, kas peaks midagi tegema. Aga kui pretsedent iseenesest on olemas ja kui selline, siis ma kujutan ette, fännidele poleks miski suuremat rõõmu teinud, kui originaalkoosseis oleks tulnud kasvõi selleks üheks nädalaks. Mina isiklikult olen hästi nende inimeste ka võib-olla samal lainel, kellele omal ajal see produkt meeldis ja kes võib-olla neid salvestisi endiselt kuulavad ja ja nendin ise ka seal täitsa huvitav ju. Kogu aeg ei tegele sellega enam, et ega sealt ju naljalt ühtegi nooti tagasi võtaks või enam-vähem kõik, mis sinna pandud, sa, seda ei tehtud ju üldse mitte niivõrd raha nimel, kuivõrd ju tegelikult inimesed kulutasid oma isiklikke sääste selleks et, et nii-öelda muusikat tuua seda, see on tõesti nii, et noh, tehti mingeid tantsumänge, siis üüriti kuskilt stuudioaega ise, eksju, ja siis lahkuti stuudios selle hetkel mitte et asi umbes tehtud ka, vaid kui siis ikka enda arvates kõige parem nood sisse sai. Aga ma mäletan, et jõuluplaadi salvestust mingi kell neli või viis Linnahalli stuudios, kui. Hakkasime tegema sellise legendaarne esimene jõulukassett. Vahest ei teadnud ka, mis helistikust lugu käima läheb, Bonderali seal vist mingit püha öö, vaja kuskilt ülevalt laad karjuda, aga nagu palju sa jaksad, see oli ikka selline päris jõuline rock n roll ja tal oli omaettekujutus, millest ta kehvemini kui te, need olid sihuksed, päris igavesti meelde jäävad üritused, aga kui nad ära tehti, siis, siis ma ütlen, et ega sealt täna ühtegi nooti nagu tagasi võtad. Mõni asi on alati selline, et võtad, vaatad, kuulad mingit salvestada õpilastöö ja vot see oli selline lugu ja, ja on küll asju, mida nii mõelda, aga seal on kõik korras. Nii et kuulake iga neid plaate, kui nad teile meeldivat, mina kuulan palju jätkuvalt ka vanamuusikat, aga rääkida sellest, et kas selleks peaksid tulema noh, ütleme teatud erimeelsuste põhjal laienenud ansambel selleks kokku, et seal ei teki seda lavalist sädet ja energiat pluss et ega me ju päevast päeva pole sellega tegelenud. Siis ma väidan, et võib lihtsalt niisama kokku saada, süüa, juua, hästi tunda ka, et kui see kvaliteet ja tulemus pole see, mida tegelikult ise tahaks teha ja teised ka siis ta kujuneks ju täpselt selleks, mis ta võib olla kell on, et lihtsalt nii-öelda mingiks nime müügiartikliks ja kas te seda tahtsitegi või? Kuigi ma vaidlen natukene vastu nostalgiamoment, sealjuures kaaluks nii mõnedki miinused üles. Ei, me saaksime andeks. Kindlasti. Niit situvad kordi, aga. Need on tõsiselt, seal oli kõik need Päkid, noh, see oli üks asi, mille järgi meedia natuke tonti ja millega me nägime, harjutasime tehke järgi või makske välja, ega see polnud mingisugune kerge, kerge üritus, nendega tehti tollal tohutult proovi ja inimesed on tänagi hõivatud nii palju ressurssi, et seda kõike hakata nagu täna taastama vähegi sellisel moel, et meeldiks endale teistele. Kuidas sulle tundub, sa oled soolot ka teinud, vahepeal päris hoolega ja üldse mitte halvasti. Kas karavani elushoidmine on olnud hea mõte ja vajalik? Kindlasti ütleme, sooloprojektina väljas käimine, see on mina ja martmaa kahekesi käime ja rahva kätte ja kõik. Ja meid pannakse aeg-ajalt ebamugavasse olukorda, kui on väga suur lava ja meie kahekesi me, me veame selle välja ka suurel laval, aga karavan sellel suurel laval on hoopis midagi muud. Üks asi on sõita, ütleme siis, Žiguliga, teine asi on sõita mersu, et karavan on ikkagi mersu, kus, kus trummar mängib soolot. Trummisoolokitarrisoolobasskitarrisooloklahvpillisoolo see kõik pillimehed on võimelised soleerima vanas karmid, sest seda ei olnud live vastu ei saa. Live osta ei saa ju tänapäeval. Ma ei ole nii-öelda konservbänd, nagu öeldakse mõne vana bändi kohta, kes tuleb, teeb oma oma lood ära iga korra nii-öelda jälle selle vana hea konservi, ehk et te olete elav bänd, eks ole, kes loob juurde ju muusikat ja jah, pidevalt uuenemist. Loomulikult, kuigi ütleme, et ma, ma nüüd seda muidu eetris väga ei näe, et meie pakutav ei ole, ei ole siiamaani nüüd enam nii palju edu leidnud. Kuigi need lood ei ole pahad, kui neid hakataks sama palju laskma kui mõnda teist, mida kogu aeg lastakse, siis see oleks täpselt samamoodi hitt, et hiti loomite bänd ega, ega ega helilooja, vaid hitti Lotte, teie. Aga sa oled ju nõus, et karavan pole kaugeltki ainus selline bänd, kes on mõnes mõttes nii-öelda vanasse aega jäänud, maksavad ikka vanad hitid, samamoodi nagu Singer Vingeril ja kõigil kõigil tolleaegsed. Praktiliselt loomulikult jah, et lõpuks me võtame tagataskust need lood välja ja, ja, ja see pidu läheb käima ja popurrii veel otsa ja ja siis rahvas on alati käes. Sellel tuuril, mis nüüd kohe algab, kõlab karavani klassikaga. Jah, loomulikult Tammeurolud, noorkuu aitab meid siis Marguse laul, Toomas vanema laul, uuemad asjad, vanemad asjad, näkkinkowlin. Raimond Valgret. Kõike, mis ma läbi aegade teinud oleme. Selle kontserdipikkuseks on paar tundi ja neid kontserte ma nüüd kuupäeva täpselt ei mäleta, kas nad on kõik järjest päevadel. Ja 20 Jõhvi 21 Vanemuine, Tartu 22, Kuressaare spordihall 23, Pärnu kontserdimaja ja 25 Estonia kontserdisaal. Ma usun, et sa pead isiklikult ka oma häälega vastu saju vahepeal ei ole seda lohakile jätnud, sa oled trenni teinud, oleme jah, ütleme nii, et või on mingi oht ka või? Oli olemas, aga siis aitab kas konjakiga koristamine või või, või siis teatud ravimid, mida, mida ma siis kodus kokku keeran ja mis ka aitavad. Aga ei, ma, ma usun, et kui ma olen 25 aastat vastu pidanud küll ma tean praegu ka Karl Madis oli meil külaliseks ansambli karavan ainus originaalliige, kes tänaseni veel grupis ja nagu kuulsite, siis sünnipäeva 25. juubelituur stardib kohe-kohe aitäh tulemast, aitäh oli tore. Aarne. Mul on hea meel, et sa tulid, aitäh. Samodelliv. Samasin.