Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Tere, kallid raadio, kahe kuulaja kätte on jõudnud aeg astuda maailmarännakutele raadioeetris, sest alanud on reisipalavikusaade. Mina olen Ingrid Peek ja meie tänaseks reisijuhiks on Genka, kellega koos asume avastama Indoneesias. Tere, Genka. Kuidas anud? Tere, indoneesia keeles mäletada. Ei, ma ei arva, et seal räägitakse palju mingeid erinevaid keeli, nii palju, kui ma tean, et üks on seal, kus mina käisin, öeldi hooras. Kõikide asjade peale tähendas kõiki asjalist oras. Olen aru saanud, et Indoneesia avaldas selle kuidagi erilist muljet, mõjus eriti hästi, et mis oli see, mida sa tundsid, et oh vot Eduda. No miks ma valisin sinna minekuks, oli see, et tegelikult käivad inimesed Indoneesias ainult seal maalis, mis on siis niisugune ikkagi turismikoht ja, ja selline nii-öelda nunnu koht kohvikutega ja ma ise ei ole seal käinud ja tahtsin just minna nagu vaadata, mis nagu mujal Indoneesias toimub, et seal on, ma ei tea, mingeid tuhandeid-tuhandeid, saari ja kõik on hästi põnevad ja mina tahtsin minna siis sellest turismist nagu kaugemale, et kuskile nagu metsa, et sellel Indoneesia nagu looduse floora ja fauna on niivõrd niisugune eriline ja ja hästi niisugune, mida te ka kuskil mujal maailmas ei leidnud. Samamoodi nagu Madagaskaril, Austraalias, Indoneesias on täiesti nagu isoleeritud see fauna kõik arenenud ja hästi palju erinevaid niukseid liikimine mujal maailmas üldse ei ela ja tahtsin lihtsalt minna metsa džunglisse päris džunglisse ja sinna, aga ma läksin ja see oligi niisugune hoteta ta tunne, et kui ma sinna kohale jõudsin, kirjeldada, milline on päris džungel. No see on natukene jälle kuidas kellelgil pilt džunglist on ees, et kellel on, ripuvad, panid ja kellel on mingid mangroovisalud ja et ma tahtsin lihtsalt selles mõttes, et ma tahtsin päris vihmametsa nagu minna, et või, või noh, sellesse piirkonna metsa, et ma ei tea, kuidas subtroopiline troopiline need täpselt nimetatakse. Et kus elavad nagu siuksed, tõelise džungliloomad, nagu me teame, et seal on vahvlid, orangutangi, tonium ja siis ka Sumatra tiigrid ja Sumatra ninasarvik, keda nagu tegelikult praktiliselt polegi nagu järele, kes elab päris sügaval, et neid ma ei näinud, aga aga kõikide nende ütleme ahvidega seal ikka kokku küll. Tõtt erinevat tüüpi pärdikuid sa nägid? On ma arvan, kuskil mingi viis, kuus siukest suuremat, olid seal orangutangi kõige suuremaid, ütleme siis makaagid seal Cybonid ja ma ei tea, kuidas eesti keeles olid, olid milline nimed olid, olid seal ka veel ühed vahvad tuttidega. Kus sa siis täpselt käisid? Mina käin summatral Sumatra põhjaosas, on siis pukid lavangi nagu niisugune looduskaitseala Sumatra põhja pool ja siis ütleme, seal keskel on niisugune Ida-Aasia suurim järv on siis toova järv ja seal peal on väikene samas helisaar käisin kahes kohas on, ütleme, seesama siin natuke rohkem turismikoht, et ka jah, et põhimõtteliselt olime seal su materjal ja sealt edasi jäi siis kohe juba see koht, kus, mille tornaado siis omal ajal hävitasin. Et tegelikult see tsunami jõudis ka tegelikult sinna pukid lavangi, kus mina olin, et, et oli ka näha, palju on noh, et mis seal, mis seal suunainega tegelikult tähendab, ja inimeste jaoks, mis ta, mis ta nagu tegijad seal oli päris, päris raju tegelikult. Aga jah, need kaks sihtkohta olid ja üks sellise toova järv ja teine sissepukid lamama ongi nii-öelda see suur mets, kus siis Kirjelda seda atmosfääri, mis seal Indoneesias valitseb, kui sa sinna jõudsid, mis sul esimesed muljed, suurim üllatus. Nii ta on suhteliselt niisugune, nagu kipub olema Väike-Aasia maad suhteliselt räpakas on suur linn ja ütleme, kui me jõudsime siuksesse linna, nagu need on, mis on siis Sumatra pealinna nagu suurlinn suhteliselt niisugune noh, ütleme mingi sihuke väga ping, suhteliselt pingeline, minul oli see atmosfäär seal, et et neil ongi just probleem see, et seal piirkonnas eriti palju turistid enam ei käi, et ma küsisin ka põhjuseks, mis nad, et üks oli see, et lihtsalt tavalise tsunami järellainetus või noh, selles mõttes mitte polnudki enam jahedad, siis võtnud turismi kõvasti alla ja samuti seal ülevalpool seal tsehhis on on ka mingit islami prantslased, et eriti nagu valge inimene või noh, ütleme siis meie rassi esindajad, et nende pärast vähemaks ja nad on selle üle väga õnnetud ja ja eks siis me oleme siuksed päris nagu niuksed hapna päris aplad nagu tegutsema ja nii-öelda aitama ja eks siis ehk siis nüüd raha nagu välja nõudma, et suhteliselt raske oli seal jah, et algul seal suurlinnas nagu hakkama saada, et kõik tahtsid tehas, keegi eriti inglise keelt. Vaat siin need tahtsid ikka, tahtsid nagu võtta nagu oma sinult ja ka siis, kui nagu sa linnast ära saia, saidi juba sinna sinna järve äärde või või pärast sinna metsa läksime, siis oli juba nagu hästi mõnusalt, siis sa juba tundsid, et siin võiks lebada küll mehi pikemat aega. Väga huvitav, aga kuulame nüüd vahepeal natuke muusikat ja siis tripina edasi. Palaviku saatekülaliseks on Genka ja me räägime täna Indoneesiast. Indoneesia elanikkond on etniliselt ku religioosselt väga kirju, et kas on võimalik kuidagi kirjeldada tüüpilist Indoneesiast nii välimuselt, käitumuslikult, olemuselt. No nad on niisugused noh, ütleme, niuksed, suhtlejad, sellised kauplejad ikka siuksed nagu pisut tüütud, võib-olla võib öelda ja välimuselt on sihukesed noh, ütleme kui sa võtad tasti, julmalt öeldud, siis võtad ühe pilusilma ja ühe sihukese india inimese part kokku. Tuleb mingisugune variant nagu Indoneesia tegelikult ma arvan, et ta on kuskilt ka sealt. Polüneesia mikroees on mingisuguste mõjutustega kuskilt tulnud, et siuksed, tõmmud nad on ja nii-öelda suhteliselt abivalmid on ka, aga eks iga iga liigutus maksab mingit raha. Selles mõttes, et muidu on nad toredad ja mõistavad nalja ja ja sellepärast on lahedad. Kas see abivalmis lahkus, sõbralikkus on ikkagi selline on ta ehe, aga samas nad eeldavad, et iga liigutuse eest ikkagi sina kui valge kõndiv rahakott. Ja põhimõtteliselt küll, aga kui sa saad selle juba sõpradeks, nagu meil seal tekkis nii-öelda kohe sihukene meil oma oma mees, kes juhatas seal vägesid, et siis nad on hästi lahked ja põhimõtteliselt isegi loota nende peale ka, et nad sulle mingeid tüssoid, et meil oli, meil oli niisugune asi, et me pidime tagasi tulema öösel sõitma, siis nii-öelda pealinna öösel sealt ära minna, siis ma isegi andsin sellele, ütlesin tüübilt sebimine seal džunglis nüüd auto, et suurlinna ära Davai ettekanne pool raha ette ja ma andsin pool raha ette ja öösel tulija äratas meid üles sellise autoga linna, et noh, selles mõttes, et ei tekkinud ühtegi korda siukest tunnetatav, võib meile mingit tümpsu teha või midagi sellist. No kuidas seal kauplemiskombed on, kas on ka oluline tingida, tingida, tingida, tingida, sest vastasel juhul sa ikkagi on solvav, kui sa kohe Boeinega seda rahustada? Ma arvan, et nende solvuda Rohkem raha saad kätte, et tingida maksab muidugi alati sellistes kohtades, et selles mõttes, et Eesti raske oli, meie jaoks oli kohaliku rahaga arveldamine. Et kurss oli umbes mingisugune, pidid jagama 736-ga, et saada ka eesti kroonis mingi ala, niisugune asi on mul peast, arvutamine ei ole ka kõige tugevam, üldiselt ma nagu enam umbes tegin. Et kui see asi maksab mingi 100000, siis see tähendab, et see maksab nii palju, umbes Eesti krooni ja 500 on nii palju, et sa oled ütleme Eestis rahas kõik asjad maksavadki kokkuvõttes 30 krooni, noh, nii hotellituba kui kõik asjad on 30 krooni, niimoodi, et ma jätkan seal eriti arvutama. Nii et elu on odav ja kindlustunne on millised on nende tüüpilised need kaubad või teenused, mida nad müüvad, et on neil mingid oma väljakujunenud ma ei tea, rahvuslik käsitöö või mis on need põhiasjad, mida Indoneesiast tuuakse. Ma nii väga ei teagi, et mul on niisugune ei ole suur nagu käsitöö, nii et mul on nagu kombeks tuua igalt maalt siukene mingit religioosse tagamõttega mingisugune ese. Ja nagu ma ütlesin, pigem siukseid asju, aga kuna seal on kõik muslimid suurem osa, kuigi, kui selle Tooba järvel ehk siis sealsamas iri saarel olid, oli, oli niisugune kristlaste et sellele, et kristlased siis oli suhteliselt raske sealt midagi religioosset leida, aga nad teevad küll päris palju käsitööd. Eelkõige just olid, mida ma ei ostnud, sellepärast kilpkonna kilpidest ja hai luudest ja noh, kuna seal fauna on niisugune hästi rikkalik, et siis nad söövad tilkunud ära, teevad ilmselt mingit kaelakeesid ja, ja siukseid asju, et mingisugused siinid satsid, mingid kangad ja siukseid asju olid ka päris palju, pakkusid sellele. Millised on Indoneesia noored suurlinnas näiteks et kas nad käivad AiPodid peas, moeriided seljas, samas müüvad vanema tehtud kilpkonna kilpide kaelakeesid. Ja eks seal saab ikka päris suure populatsiooniga, et, et seal ikka noored on ikka noored suurlinnas ja ja need, kes on maal, need noored on ikka nagu maanoored nagu Meimini. Selles mõttes, et ma võib-olla nii täpselt ei oska seda suurlinna kohta öelda, et kuna ma ei olnud seal eriti palju, et ma nagu ei sai võimaluse lasin sealt linnast ajeegahe, et nii palju, kui ma tänaval märkasin, niuksed noori aeg ja tüdrukud, kuid tal on ikka vahvad sonksid peas ja miniseelikud ja minimesinikud vist päris jalad pükstega käsitleda. Aga need on näha sellist lääneliku Aga aga jah, et McDonald seal olemas. Kas sa panid tähele koha peal olles, kuidas on läänemaailm otseselt mõjutanud seda kohalikku elu, et kas nad püüavad väga olla läänelikud ja pakkuda seda, olles selline turismimaa? Ei nagunii väga nagu ei tunnetanud seda, et no ei olnud. Oli seal juhust, mõne pereelu lähemalt näha traditsioonilist perekonnaelu, kuidas pereline hierarhia, meeste naiste rollid perekonnas. No kuna ta muslimimaa on, siis on ikkagi meestel on seal ikka oluliselt suur roll, et mees on ikka see, kes asju ajab ja ja noh, mis oli, oligi näha, oli see, et nende majade ees olid seal vahvad sihuksed, lavatsid, tehtud, niuksed nagu katusealused, kus siis mehed kõik koos lamasid seal peal ja tegid suitsu, ajasid asju ja ja naised olid kuskil toas, kasvatasid lapsi, ilmselt tegid ruhisid, ma ei tea, põldu või kuskil tegid mingit tööd, et mehed on ikkagi mehed on nii-öelda nagu siuksed, mehed, pealikud ja siis naised, naine teeb suurem osa asju ära ja mees siis nagu käib ringi ja siis ajab ajab raha kokku. Eelkõige just siis nagu turistide pealt. Kas naised tänavatele on kaetud julgades? Ei ole tavaliselt sihukesed. Kitlid. Kas sa kohtusid ka mõningaid nii-öelda vanakooli traditsioonilises mõistes pärismaalasi kus sa käisid? Ei, seal päris nii ei ole seal džunglis nad ei ela, et, et need on võib-olla kuskil seal kuskil paapua Uus-Guinea pool, võib-olla ma ei tea seda, et aga seal on, et need, kes seal väikses külas, seal džungli ääres, et seal niisugused tavalised inimesed, aga, aga mis nagu pärismaalaste või kohta võib öelda, seda. Tooba järvel oli siis? Ta on nagu siuksed, etniline grupp, nagu giid võib-olla nendest suuremad ka kuskil, aga seal nagu sihukene patakid ja nemad on siis kristlased ja nemad nagu tutvustasid, ütleme, vana pataki kultuuri ja, ja mis, mille pärast huvitav oli see, et nad sealsamal Siri saare peal olid mingi 200 aastat tagasi olid alles inimsööjad. Et on, siis tuli mingi hollandi mees ja tegi kõik hoopis kristlasteks, et seda inimsööjad, vana kultuur, see oli päris lahe nagu iseenesest. Et see oli võib-olla selline asi, mis, mida sa küsisid. Aga kuidas seda näha oli, seda inimese kultuuri? No seal on ikka, et nad ei olnud nagu selles mõttes, et ka ei olnud kuskilt paljalt metsas mingi puu Orchorkidega ei ajanud mingisuguseid inimesi taga, aga et meil on ikka siuksed, patakin väga lahedad majad, siuksed nagu, nagu võib-olla teatud pildivad, näen siuksed, kõrge niukse katusega nagu laevad. Et hästi iseloomulikud on sellest sellele patakkidele võisetamise Sumatra saare elavatele hind on eestlastele ja ja siis oli niisugune terve külalisel neid maju täis ja kusjuures osad elavad siiamaani nendes majades ja noh, üks suur tuba on seal keskel on auk, kus sillas tehakse oma asju, aga kuninga maja, kes siis oli see inimese ja temal oli halsel vangla ja tema pani need inimesed, kes seal siis olid, kriminaalid pandi sinna mingisuguseks ajaks nagu kinni. Ja ja siis, ja siis oli tema maja ees on niisugune siiamaani säilinud niisugune suur laud, kivist toolid ja mingid jumalakujud seal. See oli niisugune õudne vaatepilt, niisugune, ja siis oli üks niisugune, kus ta siis istuti maha, kui võeti vaikselt ära ja otsustati, et mis temaga siis tehakse. Ja kui kuningas arvati ikka see asi, mis ta on teinud, on ikka väga kriminogeened, siis võeti sealsamas kanalite teine kivi, kus siis võeti ta pea maha ja kuningas siis sõi teda natukene sealt, mis ta arvas, ja, ja siis kogu kila vaatas pealt. Kui mõningasse kõhu täis, siis andis ülejäänud rahvale terve külarahvas, siis sai selle päti ära süüa. Et ma ei saanudki, et see mul jäi natukene arusaamatuks, et kui kõvasti patud pidi tegema, et et see ära süüakse, aga aga enne seda, kui ta veel ära söödi, siis talle anti veel mingi nuiaga veel peksa ka, et raputati veel soola talle sinna haavade peale ja kuningal oli sihukene spets, niukene kepp, kuningakepp millega ta siis seda pätti peksis, et selle, selle, selle ta laadis ennem mingi jumala vihaga ära kuidagi ministri rituaalidega. Ja siis andis tapp paigale ja siis minu meelest oli veel niisugune variant ka, et kui, kui verd ei tule, siis, siis ta oli süütu, aga ikka peksad mingit tüüpi, mingi pool päeva siis noh, oskan süütuks jääda ja ja jah, seal siis nemad olidki siukseid, inimesi, hoiale, siis sõid neid pätte seal endale ja, ja kusjuures ma nagu kuulsin sellest ja ma nagu hästi vähe on informatsiooni nii-öelda minu meelest internetis nende asjade kohta ja siis ma nagu sain enam-vähem teada, siukseid elasid seal. Ma mõtlesin, et see oli mingi 1000 aastat tagasi seal mingi 200 aastat tagasi. Alles eile selles mõttes, et vennad sõid 11 jah. Jah, selle peale ei oska muud öelda, kui head isu ja kuulame natuke maitsvat muusikat. Aga millest need majad ehitatud on? Need laevakujulised majad on puust ja kus sa seal ringi liikusid, millestki? Tähendab ma maju ja ütleme siis seal sihukesed tavalised mina lubjatud mingist savist on või mingit kivist, et tegelikult käisin ühe tüübi juures kodus ka, et kodu, mis, kus ta elas, oli umbes. Ma arvan, mingi neli ruutmeetrit suur tuba, kus oli üks voodi ja üks riiul räpane ja seal ta elas ja see oligi tema kodu nägu ja mitte midagi muud ei olnud, riiulises olid riided, mingisuguseid paljusid riideid ikka seal vaja on palav ja ja, ja siis sajab jälle vihma, siis ta istub seal toas ja et jah, et. Üllatav jah, et voodi Aasias tihtipeale magatakse ikkagi põrandale. Nad, seal rippusid ka igasugustes võrkides ka, et taga jah, et põhimõtteliselt taki mehed on nagu Puustika ja teised on siis? Mina ei tea, mis, ma ei oska savitellismajas. Aga milline on Indoneesia ilm? Indoneesia ilmaga oli siukene pull asi, et ütleme, selle Tooba järvel olime, siis ei viitsinud eriti midagi teha, mõtlesime siin, käime siin ringi natuke, Saar ei ole eriti suur ka ja siis ta nagu lesine, lihtsalt ütleme järve ääres, aga pull oli see, et et seal oli umbes niimoodi, kell 12 tulid pilved ja siis hakkas vihma sadama. Ja hommikul kaheksast või seitsmest isegi kuskil 12-ni päike säras ja siis tulid pilved ka saksa või mitte. See meile vihmahooaeg ka, aga nad ütlesid, et selline ilma, kuigi neile hommikul paistab päike ja siis tulevad pilved, on pilved nagu, kuni õhtuni välja pidime päevitades, me pidime hommikul kell seitse üles ärkama. Sest algul me käisime niisama ringi, mõtlesime pärast lõunat lebama. Seal pilvedel ikka lebada, 20 polnud hullu, sai ka pilval Libatud, aga jah. Et muidu on, seal on vihmahooajad ka, et need peaks, siis ma ei teagi täpselt, millal need aadrist aprillini, oktoobrist aprillini, aga me saime küll vihmavalanguga ja oligi see asi sama kord, kui me pidime. Kui ma me pidime öösel sõitma, siis linnapealinna ja see tee sinna nii-öelda pukitla vangi, kus seal džungel on hästi auguline, hästi halb, sellepärast et seal on need suured, ütleme siis sajud on nagu pool teed ära viinud, augud teinud Ena metsikult raske, meil läks veel bussikumm katki ja mõtlesin päris katastroof, et seal on 80 kilomeetrit, on see Pokittle vanglat Needonist ehk siis ka linnastele sõitsime seda mingi viis tundi vist umbes. Ja viimane oligi see, et hakkas, istusime siis seal nii-öelda džungli ütleme siis, tee, mis ära lõppes, oli viimane, niisugune vahva hotell on seal, kus on Allan jõgi ja siis vastas ongi, tõstatab džungel, kus siis ahvid ronivad tasand nagu rõdu peal istuda ja vaadata sinna. Siis hakkas niisugune vihmasadu, et kõik need väiksed nirekesed, mis sealt tulite, sinna jõkke soovusid, need muutusid mingisuguseid ulme koskadeks ja ma mõtlesin, et me ei saa elu sees enam minema, et see on nagu täiesti ulmevarrukas, mis tuleb, viib sale viimase teegaavel ära, aga kohalikud täiesti rahulikult, noh, nii siin aeg-ajalt ongi, et tuleb ikka hull noh, kui ikka vihma saab, nad ka kõvasti sein, sein ikka ja, ja, ja see võttis korraks isegi kõhedaks, et ei pääsegi siit minema, et kui see tee tundub, et mis see tee veel veel võib teha. Ja minu meelest samal ajal olid ka mingid üleujutused kuskil seal veel rohkem põhja pool, et selles mõttes on ikkagi kliimalt on ta niisugune ebastabiilne, et noh kasvõi see, see tsunami teema, kahetses sadamast pukid, vangistasid mingid tuhanded inimesed surma, kui see kui see jõgi väärte tõusis ja noh, seal oli näha palju mingisuguseid maju, mis on, on, olid nagu siiamaani pilbasteks. Indoneesiasse minnes antakse kõik reisihoiatused, et maavärinad, maavärinad, kõrgenenud terrorismioht, looduskatastroofid, vulkaanid. Täpselt sama ja et seal asubki, see, ma ei tea, mis vulkaani nimi on siis arvatakse, et on üks teooria kohaselt üks võimalik maailma lõppu nii-öelda häll siis, et kui see hakkab seal purskama, siis on läbi ka, et aga ta kogu aeg väriseb kaasana vaikselt, et, et selles mõttes on küll, et tasub nagu kindlasti vaadata, millal, kuhu ja miks minna. Võta ikka tõsiselt neid juhtmeid aga maavärina peale ei sattunud. Ei sattunud maavärina peale, samal ajal ükseks laev läks põhja, üks praam ja üks lennuk kukkus alla ja et, et selles mõttes, et siin kodusõda helistasid ja saatsid, kas teil on nüüd korras kuulsamalt lennuk kukkus alla, mingi praam läks seal Sulawesi saare juurest põhja ja ja üleujutused olid siis seal natukene kõrgemal, et mure oli seal ikka tainud ikka toimub? Jah? Milline on Indoneesia elutempo, kas seal on vaja kella, on nad täpselt? On meil ka selline maniana? Jah, seal kella aga ei ole vist suurt midagi teha, et et ikka kipuvad selle kandi rahvas seal on niisugune, et ta võtab selle jess. Et oota viis minutit, ütleb, et ole hea, proovi mingi 20 minutiga hakkama saada, mis viis minutit tähendab, siis võib tähendada tund aega, et et ikka kipub jah siukseks olema niisugune maniana suhtumisega, et kuue kiiret ei ole seal džunglivere elanud ka ikka tormanud hommikul viskad sellele orangutangi sinna söögiplatsi peale paar banaani ja üle najal lebotada, siis niisama kiiret ei ole kuhugi. Kuidas Indoneesia sisehäält ringi liikuda? Vot see ongi väga, suhteliselt raske, et kuna nad eriti ei viitsi mingit keelt ka rääkida, siis kõik kutsuvad, et tule minu bussi peale tule minu auto peale ja ja ma isegi ei tea, kuhu nad mind viivad. Aru, kui ma tahan minna, kuna ta on Indoneesia saarestik, siis saarte vahel on kindlasti seal kohalikust praamid, mida, mida ma siin just ennem mainisin, aga põhja lähevad ka. Aga päris palju kasutatakse neid ja ja nagu ütleme siis saaresiseselt meie summato, siis sõitsime sihukse bussiga, mis oli, see on nagu jube odav, mingi täitsa mingi. Sõitsime selle 80 kilomeetrise otsa, mingi umbes neli krooni, maksis pilet ja mõtlesime vahepeal auto peale, aga nähes neid teid seal, siis siis loobusime kohe sellest ideest ära, et ikkagi see liikluskultuur ja teede olustik on juba niivõrd halb, et parem on siis võtagi mingi kohalikes siin ära viinud seltsimehed sellise, ütleme siis mikrobussiga ja mis oli, puudus konditsioneer, Air oli ainult üks paina napsi kassett ja kõrvalistasid indoneesia mehed, kellel olid imikut süles, kes tegelikult samal ajal suitsu, et et mingeid muga eriti ei ole mõtet otsida. Mootorratastega sõidavad ka hästi palju. Liiklus on vasak-parempoolne, vasakpoolne oli minu meelest ikka sihuke suhteliselt kaootiline. Ei mäletagi, vist ikka vasakpoolne. Need liiklus on ikkagi metsik, et pigem võtta juht, kui hakata. Teie ise ei ole mõtet hakata rapsima seal, et las need kohalikud viivad sind ja kõik kasseerivad küll seal natukene, aga noh, mis seal 30 40 krooni rohkem seal mingeid asja eest maksta, noh, et aga põramlikku võtta mingisugune giid ja ma arvan, et ei, peagi tulete lennuki pealt maha, siis juba siis ei pea enam midagi tegema, jäidet viiakse igale poole, kus vaja on. Noh, seal selles mõttes, et mingi giidiga seal raskust ei ole, seal iga vend tuleb ju, vahe on kiida siis pärast peatele maksime ostma tema käest mingeid puukujukesi ka veel juurde. Et jah, et vaieldud vaidlemine maksab paarkümmend krooni rohkem, pole hullu midagi. Keeles nendega suhelda, et sa ütlesid, et nad halvasti räägivad inglise keelt, et riik, elektron, neil indoneesia keel, kuidas. Sellega, et hakkame ikka kuidagi, et seal osad, kes nagu siis rohkem turismiga kokku puutuvad, nemad räägivad ikka inglise keelt, et neil on niisugune päris päris hea võrgustik on seal ka niimoodi, et nad teadsid täpselt, millal me, kust me tuleme, kuhu me lähme, mingid valged liiguvad, lähevad sinna, nad on, ütlesid, et tal on seal viis päeva nendest Nad tahavad sinna tulla. Et tüüpidel on päris kõva võrk, on seal, et ja need, kes nagu need suhtlevad turistidega, siis nemad ikka inglise keelt purssivad. Pull asi nende keeles on see, et neil puudub, mina ei saanudki täpselt aru, et kas nad ei ütle või puudub neil f-täht. Näiteks, et kui venelased tuli, kärbsed ringi, need, kes vilguvad sihuksed, putukad, ison inglise keeles flaier, fair flaid, checkout, Bayer play. Ja, ja kui me läksime siis džunglisse orangutangi otsima, siis ütlesid, et isa suur feisse, suur nägusine, tõsise meil mitte big pake. Ja et kuidas on ikka laastavad ET pissimine River ja et see oli nagu päris naljakas, kuidas nad rääkisid taheta inglise keelt. Enamus Indon eestlastest on moslemid. Milliseid religioone sa veel täheldasid, et sina olid seal kristlaste kandis? Ei, ma ütlen selle jah sealsamas Irja saare peal on kristlaste kogukond, et ta oli ka just, et Holland on minu arust Indoneesia ajaloos tahtis maa, et et Hollandi mingisugused misjonärid läksid muut, muutsid nemad kristlasteks ja kui nad seal saare peal isoleeritud on, et ümberringi on kõik muslimid. Ta oleks tahtnud võib-olla veel mingisugust veelditest. Vanemat looduse religioon, puhtuda ka, aga ma ütlen, need inimesed elavad kuskil vapuas umbes kuskil seal rohkem, et et jah, et moslemid on kõik ja suurem osa meedonis seal siis pealinnas, seal oli ikka päris suur oli mošee, aga aga seal maa maakohtades pukitlevangisel džungli ääres, et seal ei olnud küll mitte midagi, et väike kaluriküla ega seal suurt midagi ei ole ja ega nad eriti ei viitsi palvetada ka seal rohkem niuksed on niuksed, moslemid joovad napsu, võtavad ja teevad suitsu ja suitsetavad kanepit ja söövad seeni ka, et niuksed, moslemid. Need pigem formaalsus kui selline võib olla tugev järgi. Ja et noh, kindlasti on siuksed, värgid, tahad ka nendega, kellega mina seal koos olin seal pukittle vangis need moslemid, et nemad küll mina ei saanud nende käitumist küll midagi aru, et neil midagi oleks nagu väga nagu nad ei teeks midagi, mida moslemite teha ei tohiks, aga hotellitoas oli ikkagi piibli asemel oli, oli brošüür, miks islam on hea ja, ja lugesin selle läbi, et päris huvitav Kui teil tekib selle kõigega seoses mingeid mõtteid, ideid või küsimusi siis minge raadio kahe kodulehel asuvasse reisipalaviku foorumisse ja pange kirja sealtsamast saate muide ka eelmisi saateid kuulata. Nüüd aga kuulame vahepeal Indoneesia muusikat. Milline on Indoneesia rahvusköök, tüüpilisemad road, põhilised toiduained? Mulle maitses kõige rohkem, mis mu Reinsalu linnalt tegite. Mida peaksin pärast ka edasi? Siiamaani seal on niimoodi, et jumala tavaline tundub, aga minu jaoks oli see, ma ei ole mingi gurmaan ega mingi maitsesöögile pööra eriti tähelepanu, isegi. Hommikuti tegid müslit, et seal oli siuke hullult suur hunnik erinevaid puuvilju, et neid on seal nagu hästi-hästi palju erinevaid ja siis selle peale natukene müstitelt ja siis oli kõik üle valatud maitsestamata jogurtiga. See oli jumala hea, see oli siuke asi, mida jätan need täpselt, ma hakkasin pärast seda nimetada ka, et 900 indoneesia moodi müslit, ütlen hästi palju puuvilja söövad, et kuna mul oli samal ajal sünnivad ka veel seal, siis ma ütlesin ühele mehele seal tavaiet deemonit, tort, ta ütles, et jaa, et ma jõuavad, aga ma teen sulle nendele Indoneesia tordi, džungli, tordi, siis ta läks metsa tuli tagasi, siis tal oli mingi ka mingit. Eks ta seal külmkapis ka mingeid banaani-ananassi, aga ta oli toonud igasugused, ma ei teagi, Asjon ja kõike mingit täheviljades on nagu meeletu, meeletu kogus erinevaid puuvilju, mis nad seal, mis nad selle koha peal on ja siis tegi sellest mulle tordi, puuviljadest. Raiusin toredaid orhideeõisi ka veel juurde ja oligi. Kõlab küll väga-väga mõnusalt, aga üldine menüü baseerub ikkagi riisil, eks, ja siis sinna juurde mingit kõik võimalikult. Ja, ja mingeid maitsestatud maitseaineid ma olen tegelikult suhteliselt sihukene, ühekülgse toidu listiga, mees, et ütlen, ma sain nagu põhimõtteliselt kana, ainult sööngi suurt midagi muud. Noh, kindlasti sa ju nägid, mida seal pakutakse, palju, kindlasti mereande, kas nad liha kasvavad? No nii palju kui mina sain, et isegi kui seal metsas nii-öelda ekskursioonile, siis tal oli kaasas oli ajalehepaberisse keeratud maitsestatud riis ja teises oli kana ja vett peale ja ülejäänud kott oli siis puuvill, puuvill ja täis, et nihukesed, pisikesed, vahvad banaanid, punased ja, ja igasugused. No ma ei saanudki lõpuks aru, ma tahtsin ka küsida, et mis puuvilju, mis nad ütlesid mulle nimesid küll. Aga noh, mul ei jäänud isegi meelde, need ja puuvilja süüakse kõvasti. No kuidas nad söövad lauakombed, et ilmselt noa ja kahvliga Kas seal on ka nii, et parema käega, sest vasak käsi on teatavasti räpane? Suhteliselt küll vist niimoodi. Mida juuakse, millised on tüüpilised dringid? Seal oli üks mingi mingi spetsnaps, oli kohalik, mida meile pakuti. Ma ei teagi, millest tehtud, mingi asi ongi, saladustest oli, see oli niisugune 30 kraadi, et selle südame seal ikka jõime ja ja õhtuti pakuti väga lahedat kestnud, ütles, et selle kohta ise nagu kõrvaltee. Ehk siis mingi herm, herm, herbidega tee, aga see tuli hästi suure klaasi sees, oli see siis oli seal nagu mingid juured oleks sees, on mingid puujuured olid praktiliselt teie sees, terve tass oli neid täis. Ja see oli õudsalt hea, oli see teed, see tegi hästi mõnusaks ka. Nad ikkagi alkoholi siis tarbivad ja kannavad ka, kuidas neil on need Aasias tihti ju juuakse äski lahjad, vähe ja kohe kukutakse ära. Jah, et nad võtavad küll seal natukene apsu, aga jah, et suurt midagi ei kannatanud. Aga võib-olla sellepärast ka, et nad teile meeldib hästi kanepit, palju suitsetada ja siis nad on kogu aeg sellises kerges siukses vines. Et neil on lihtsalt sellepärast polegi alkoholi vajaga, aga need mehed küll sisse sülitanud selle, ütleme siis? Võtsid küll jaa, ja oskasid pidutseda küll vaja. Kuidas kanepikultuur seal all oli, ongi niisugune asi? Jah, et praktiliselt ongi nagu teine küsimus on see, et kas sa, kas sa kanepit suitsetada ja kolmas küsimus on see, kas sa seeniga tahad. Esimene tere, kust ta pärit on, see, mis su nimi on, teevad seal päris kõvasti ja esimene vahva juhtum oligi ka, kus kui me oleme seal pukitla vangis, et räägiti, et sinna ma küsisin, kas, kas midagi keegi teedel, et kas tohib ta öelda, et ei tohi, näiteks üks mees, kes kaotas selles tsunamis oma terve pere, isa, ema, lapsed kõikset surmadest olid sügavas depressioonis ja leevendas sistama depressioonid, tõmbas kanepit, tuli politsei võttis ta kinni kuni kaheks aastaks vangi kanepi suitsetamise eest, et suhteliselt ebaõnnesõdur mees oli. Džunglis ka, et üks meesterahvas, kes sarnanes oma olemuse poolest väga Johnny Deppi poolt kehastatud viraadi kaptenit rääkis, kuidas üks meil on, niisugune kasvab metsas nii suur, et sinna saab otsa ronida ja ja siis võtad sealt lusika suuliselt vaigu tükke, paned põlema tõmmata ja siis sa pidid targaks saama. Siis ma ütelda, et ta, kas nii on juhtunud, ütles, et jaajaa, et vaata mind, ma ütlesin, et siis ma usun Ja pikk maa minna veel järelikult aga seened siis me räägime psühhepteelsetest, seintest on ja kuidas nendega seal on? No ütleme niimoodi, et seal toova järve ääres ma läksin notari juurde või noh, ütleme seal maja, kus me elasime ja kirjutasime ennast sisse ja siis ta küsis käest, et kas sa soovid mingeid asju, mõtlesin, et ei, aitäh siis ta keeras ringi seal noh, taga on tal väike külmutuskapp, kus oli siis mingit õlut coca-colat seest võttis sealt selle kilekoti välja siukse suure hunniku ja ütles mulle, et näe, kui tahad, Mul on siin kõik olemas ja jah, kuidagi ikka tahtsid hullud seda müüa mulle, et isegi viimasel päeval, kui oli seal mingisuguseid suurem pidu meelat, siis ta käis kuskil kilekotiga järgi ja tulised dünat miani vigu ving mätsik ja kui meil WC läks katki, siis nad arvasid, et kõige mõistlikum on stseeni süüa, et siis on kõik korras. Ja ta ise mitte midagi parandada või küsisime, et kui kaugel see siin ilmselt nii-öelda see vana inimeseta küla on, siis nad ütlesid, et mis siit on natukene tsikliga sõita, aga äkki sotseeni hoopis? Ma ei saanud aru, kas ma saan siis kiiremini või mitte ja et, et ja et neid asju seal ka ikka päris kõvasti. Aga kui me juba selle teema peale sattusime, siis džunglites toimuvad igasugused rituaalid on ju kõikvõimalike uude mahlu, kaktused ja muud teemad seal mingi sellise teemaga kas kokku puutunud või kuulnud, et mis neil veel sellised traditsioonilised, mingid teadvus, muutvad vahendid on. Saavad sellega kanepitaimed asudes suurepäraselt seentega seal hakkama, et, et ma ei tea küll kuigi jah, et et nad rääkisid siis nii-öelda see meie sõber rääkis, et siin on narkootikumide probleem, on noorte seas päris tõsine, et kuna tegemist on ikkagi vaese maaga, korrumpeerunud maaga ja, ja see noh, need soodustavad sihukest droogide tarbimist ka kõvasti ja selliste asjade on seal päris palju nagu liikvel, et et mees oli ise ka mitu aastat oli, ütles, et siin Eroini tarbinud, aga nüüd on üle ja no ikka seda asja nagu on nagu kõvasti ja. Siiri Oviiriga lähme, tantsime. Siiri Oviiriga tantsime. Konsuga lähme, tantsime. Veljo kajab Leeduga. Tantsime. Aimega külviga lähme tantsima. NATO-s aga ja EVK tantsima. Juba ka välja, lähme õhtul tantsima. Lähme. Reisipalavik maailmale nakkusraadioeetris. Reisipalavikusaade avastab parasjagu Indoneesia ja meie tänaseks reisijuhiks on Genka. Indoneesias on ju fantastiline troopiline, lopsakas loodus, tõelised paradiisirannad ja kõikvõimalikud eksootilised linnud-loomad. Samas antakse selle riigi puhul põhimõtteliselt kõik reisihoiatused, nagu me enne rääkisime, maavärina terrorismioht, looduskatastroofid, tsunamid, vulkaanid, mis tavalise puhkus reisija vastavaks teeb, adrenaliini jäänud seikles otsijaga just aktiveerib. Kas sa seal rännates tundsid, kui õrn ja samas metsik on sealne keskkond oli tunda seda looduse? Muidu vot see oligi see, et üks asi, mis ma läksin sinna otsima, oligi see lõi öelda looduse jõud aga sõites nagu seal ringi nagu ütleme sinna metsa, siis ma just olin eelnevalt tutvunud niukse graafilise pildiga, mis näitas Sumatra metsade olukorda aastal 1940 kuni 2006 ja selle krahvid ära teotud siis, et palju metsa maha võetud ja palju metsa alles on. Et mingi 75 protsenti isegi rohkem sellest metsast sellest lopsakas metsast tegelikult seal Sumatra saare kõik maha võetud. Et seal on jäänud need üksikud looduspargid ja nagu me enne siin mainisin, kaedse pukid, lavangi looduspark on, siis ütleme suuremaid seal ja kus on veel võib-olla kombel Sumatra tiigrid ja ninasarvikud ka näha, aga et sellest kuristikust kahju, et vaadates, et metsade asemele on tehtud, siis kaudsuki kummipuukasvatused, niuksed nagu tehismetsad on ju põhimõtteliselt kavatsedki, puud kasvavad. Et siis oligi see, et mul nagu algul oli hästi nagu. Noh, ma ei leidnud nagu seda asja, mis ma tahtsin ja siis ma olin suhteliselt nukker, aga lõpuks kommentsi leidsime, läksime sinna metsa, et siis ikkagi sain oma nagu sinna algul käe Potteta ta tundega, et kui sa lähed ikka võtad seljakoti selga ja lähed metsa ja ja näiteks näidatakse, et näe, siin siin kasvab kohvipuu, esin piprapõõsas ja ja siis kuuled raginat ja seal tuleb ikka orangutangi, tuleb puu otsast alla ja võtab su käest banaani. Siis ikkagi suur sinu suurune ahv tuleb sulle metsas vastu, et siis nagu ikka on päris hea tunne, et et sealsamas puugid lavangise oli siis, mis need ahvid tulid, oli see, et seal kunagi tehti seorangutangide nii-öelda siis taastus ja kaootilise saksa, saksa naise poolt see muidugi pooleldi ja hävis ja palju ei pannud tantsinud surma ka seal minu meelest isegi selle tsunami ajal, aga aga siiamaani pargivahid nii-öelda nüüd tüübid ikka käivad neid söötmas ja nad on need, kes seal lähedal nägu elavad, need orangutangi, sellised poolmetsikud. Et neid on inimesega harjunud päris metsikut, näha, et need vanad ennem jooksvad lähevad jah, seal lähedal ja, ja kui sa ikka sinna metsalähedase seeventset alla tuleb, et siis on ikka päris mõnus imeline tunne, oli. Kirjelda seda, mis saundid, hääled seal džunglis on. See oli ulme lärm, mis seal oli, et et üks asi on kindlasti see, et kui keegi kuskil tahab kuidagi džunglisse minna, arvestage sellega, et seal öös öösel on tsikaadid, igasugused putukad teevad Niukest põrinat, nad teevad päeval ja see on nagunii maru vali, et suhteliselt raske on seal nagu uinuda. Ja teine on see, et nii kui päike hakkab kostma või paistlikus paistma, siis hakkab kostma mingi miljonilt linnulaulu ja. Need ei ole kõige ilusamad hääled ka sageli igasugustest lindude suust, kes röögib ja kes karjub ja seal nagu tohutu lärm, mis läheb lahti ja samuti tsikaalidel kõik need putukad, nad nii uskumatult kõva häält tegi ta, muidugi sa ei näe neid mitte kedagi, ma ei tea, kust nad on, kui suured need on, aga nad teevad nagu hullu. Hirm on, ütleme nii et rahulik, kuidas sa nagu seal puhataja vilet, lasteaia on suht raskeks läheb. Need viisid, katsun, kes me tahtsime ööbida, aga me ei ööbinud just selle põhimõttega, selle sellepärast, et käisime nagu selles mõttes nagu mitu päeva seal, aga me tulime nagu välja ja siis selle põhimõttega, et me saaks ennast välja puhata, muidu vastasel juhul ei oleks, pole harjunud niimoodi, oleme selle lärmi sees ja ei oleks saanud välja puhata ennast, aga selleks, et asja energiliselt võtad, siis peab inimene ka puhkama, aga ma teadsin ette, et me puhkasime nagu ennast välja. Millised sinu enda lemmikpaigad olid Indoneesias nagu peale džungel kindlasti, eks on ju. Inimsööjad. Need kaks kohta haigla sulges, ma käisin, et need olidki siuksed. Need kaks kohta ma tahtsin sinna minna, seal ma käisin nagu ära ja ja ütleme, tähendab, ütleme maa suhtes, et ega seal ei ole ka midagi muud teha, et see on suhteliselt räpakas paik ja et kui sa nendesse kohtadesse kohale lähed ja oled seal kas metsas või oled sa siis seal väikse ilusa saare peal, et seal on nagu okei, et seal mujal nagu ei olegi ragistada Sumatra põhjaosast seal mujal suurt midagi teha. Rannad randades ma ei käinud, aga, aga seal on mingi hästi kõvad tegelikult on. Indoneesias on väga kõvad surfirannad ja kindlasti ilusalt nagu India ookeani ääres ikka. Mida Indoneesias seal teha, vaadata, kuhu minna, kus käia, et rahvuspargi džungel, rannad, seal on ju tohutult mitmekesine veealune maailm, et kindlasti sukeldujate paradiis. Ma ei ole ise seal käinud, aga ma tahaks minna, on siis Borneo saare peale. Kalymantaan on selle Indoneesia osanik, millist abi võib olla vaja midagi sassi praegu, et seal on siis samuti on, on nii-öelda võimalik käia siukse ütleme siis džungli kohale niisugune rippteed läinud nagu selle kohal, et seal peaks päris lahe olema. Ja sinna tahaks raudselt minna, et me ütleme, et minul reisimise eesmärgid on rohkem niisugune loodusega koos olla, et, et ma olen linnamees eriti ei ole seepärast otsingi siukseid kohti, kus rohkem metsale, pigem metsas kui rannas, ütleme siis niimoodi, ütleme seal Sulawesi saare peal on veel hästi palju, ütleme niisugust loodust, mida mujal ei ole, et siis tahaks nüüd kõik need sarved kunagi ikka läbi käia ja vaadata need asjad ära, mis, mida võib-olla varsti enam ei ole, kui inimesed niimoodi edasi tegutsevad. Et näiteks samamoodi nende metsade mahavõtmise kohta, lugesin seal sellist infot, et inimtegevuse tagajärjel näiteks mingi 2000 viieaastane umbes 1000 orangutangi lihtsalt kas siis löödi maha või kaotasid oma kodu ja ja nagu sellise tempoga edasi minna, siis läheb varsti. Ilusaid loomi pole enam olemas, sest nad on suhteliselt vastuvõtlik igasugustele haigustele, et kui sul aevastada palavik on, siis jäävad need suured ära. Et, et selles mõttes jah, et panin reis, paneme väga just mõtlema, sellepärast et kuidas inimene hävitab seda ilusat asja, mis tema ümber on. Ma toon ühe näite veel, et käisime metsas, näitas, et siin on suur puu. Tõesti, mingi buum ei mäleta, mis suur puu mäletamist anda ütles niimoodi, et mina ma elan siin, elan sellest sellest rahast, mis sina mulle jätad, aga mul on võimalus puu, et ma võtan selle puu maha. Eesti rahas umbes 30 40000 krooni ja mõtle siis teada, kas, kas see nii-öelda põllumees või see kalur või kes ta läheb, võtab Ta tegi seda puu maha või või ei võta. Ja muidugi ta läheb, võtab maha ja, ja müüb selle seal maffia käsi on igal pool mängusid. Korrumpeerunud riik on ikka mingi vaenus korrumpeerunud riiki võtavad selle puu maha ja hiired, metsad, kaovadki ja nii need orangutangi ja muud vahvad loomad, linnud, kaod, tahaks kida, teised kohad ka läbi käia, et need neid asju võib-olla ei ole. Enne kui hiljem jah ja mitte ainult, et kuidas need loomad hävinevad, aga inimene vist absoluutselt ei adu, et vihmametsad on ju planeedi kopsud, et võime neid raiuda ja toredaid kummipuid istutada, aga üks hetk pole lihtsalt mitte midagi hingata enam, et selle jutu põhjal, mis sa räägid, jääb mul mulje, et seal on kindlasti ka tugev selline eksootiliste loomade mingitel looma- ja loodusmaterjalidega salakaubitsejad. Must turg ja on küll jah, et sama samamoodi nagu on, räägiti päris suuri õuduslugusid orangutangi tõest just. Aga me oleme selles suhtes ka ise nagu põhjustanud, et see nõudlus tuleb ikkagi nii-öelda läänemaailmast, et kellelgi on vaja mingit ahvi enda koju osta kuskile puuri, et nõudlus tuleb ikka siit poolt siit poolt ja sellepärast nad tegutsevad ka, et eks kõik hakkab ikka enda enda juurest vihtasid. Ja niikaua, kui me ostame need kilpkonnast tehtud amulett endale ja krokodillid. Nii kaua nad seal notivad ka ja nii Donald, seal tegutsevad. Indoneesias elab kuulus haruldane Komodo draakon. Kuidas, kas, kuidas kohalikud seda nagu eksponeerivad, et kas nende rahvuslikke sümboleid ja uhkuse asi jäi seal silma midagi? Mina teda ei näinud seepärast, et nad tegelikult mingi kahest kohast Komodo saare peal vist ühes saare peal veel, et seal, kus mina olin, et nad sellest suurt midagi numbrit ei teinud, Nad ilmselt ei teagi sellest midagi. Aga, aga mis on hästi-hästi lahe asi, mis seal on ja mis on, nagu on maailma suurim lill on kaasas, on, Sumatra metsades, on, mäletan, mis ta nimi raitlill või mille on ka mingi meeletutes meetrites läbilõige läbilõikega õis, mis haiseb nagu laip ja siis ta ja aga see mul jäi ka nägemata, aga aga selle ma vaatan, võiks ka üle, et, et jah, et Komoodavaraan ja siis need suured raitlill ja sellised asjad ongi võtta. Seal on ka Len rebaseid muide mille tiiva siis nii-öelda siruulatus pidi ka ikka meetrites olema. Reigi palavikusaade on kinni püüdnud tuntud zooloog Aleksei Turovski, kellelt me tahaks teada, mille poolest Indoneesia loomastik linnustikku on niivõrd eriline. Kui ma olin nii palju kui ma, milles on kaheksa aastane raadios kõlas korduvalt üks väga huvitav laul oli, siis säravadki võivad tavakeeles sel laul kuidagi mahtus mulle singisse. Juurde tumepruunide silmadega ja pintslikestega hästi suurtega lokkis kõrvade peal loom Tallinna loomaaiast aastaid elas meiega ja see on üks. Ka pika sabaotsani ja ta ronib okste peal ja ta käib ka maa peal ja ta hea meelega tuleb sülle ja siis ta tahab banaani ja mandariini k. Ja ta on Siibet kaslane teisitsiibet, kaslasi seal. Ma usun, kõige suurem jumal, kui tore loom see on ja eks seal on ka pesukaru lasi ja seal on ka loomulikult igavest suguseid kaslasi, nende seas ka väga kuulus väga kuulus Sumatra tiiger. Ta on tõepoolest leek puna-oranži värvi. Väga-väga kuulus, kuigi äärmiselt haruldane, viimasel ajal muidugi vähem kuulus. Aga kirjeldamatult kaunis on teine suur, kes elab Indoneesias, see on. Muga kujutage ette sihvakad suurte unis põlevate silmadega ja muuseas ka ülamoka alt, alati kui suu kinni. Sellise näoga väga kaunid silmad. No tead nagu Pariisi väga ekstravagantse välimusega loom, väga tõsine kiskja. Loomulikult muidugi inimeste ründa seal keegi suurt. Muidugi seal on mürgiseid madusid ja vähem. Seal on väga väga huvitavad maod seal olnud trimere, Suurus gruppi, väga-väga kihvtid, maod, neid nimetatakse vahest odapeadeks vahest templi rästikuteks, vahest veel kuidagimoodi. Igatahes nende valik on seal võrratult ilus ja huvitav, aga millised sisalikud seal elavad? Draakonist on ju kõik kuulnud ja need on maailma kõige suuremad sisalikud, oi kui targad nad on ja nad on nii mürgised. Tähendab ise mingit mürki ei sünteesi organismis. Kuid nendel on sümbi bakterid, kes elavad ainult ja eranditult just nende siid. Peab väga ettevaatlik olema, muidugi kui sa käid Komodo saartel, nad ei ründa inimesi kohe nii maksku mis maksab nendele turistidele või seal, ma ei tea, kohalikele ma kohe teen üks null ära midagi niisugust ei kavatsenud, aga nad lihtsalt tahavad süüa. Edeade loom pole ju kunagi süüdi, ei saanud olla põhimõtteliselt, sest ta on loom, tal patu mõistet vaat ei ole. Nii, et kui ta sööb turistikas Saksa või Taani või eesti turisti, siis ta lihtsalt lõuna hakkab. Nii et seda ei tohi talle pahaks panna, seda tuleb lihtsalt vältida. Aga vat seda ma pean küll turistidele südameid. Algatusel kuskile päris metsa minge. See on absoluutselt fantastiline esse Indoneesia mets, kõik Olimlikate uurijad ja kõik liblikaid kollektsioneerivad asjahuvilised loomulikult hakkavad väiksema vaimustusest, kui kuulevad sõna Indoneesia ornitopter, mis loomulikult tähendab linnu tiib, liblikas. Seal on fantastiliselt lepatriinud ja milliseid sipelgad rohelise kõhuga ise pruunikad, rätsep, sipelgat või kangur, sipelgad, olgugi et meil ei ole mingit võimalust kasvõi põgusalt vaadata üle mardikate, fauneb Indoneesias ühte ühte mardikad, ma pean tingimata mainima, see on lehekujuline jooksiklane ikkagi Sumatra saarel elab, ta on väga suur ja loomulikult kiskja, nagu mitte kõik. Ana tuhandete väina meredega mis on India ookeani idaosa ja siis Vaikse ookeani edelaosa vahel ja Indoneesia rannikuvetes ilmselt pidevalt. Loomulikult see puudutab ka uus küüne ja kindlasti Filipiinide lõunaala ja muidugi ka Austraalia kirdepiirkonda. Loomulikult, kuid Indoneesia keskel kogu selle fantastiliselt evolutsioonikatla keskel on Indoneesia ja seal tekivad uued molluskid, näiteks kaunikojaga, koonused, võtke arvese, mõned nendest, mitte kõik, mõned on kohutavalt. Aga kui ilusad nad on ja loomulikult seal on igasuguseid teisi loome ja koralle. Vot koralle liike tekib seal ilmselt igal aastal tuhandeid uusi vorme, uut täiesti värvidest ja uut tüüpi kolooniaid, moodustavaid kerkib seal ja tekib ja areneb ja muidugi sureb välja ka. Aga tõesti tohutu kiirusega tegelikult korallrahu kooslus, mida Indoneesia rannikuvetest maskiga sukeldudes näiteks imetled ühel aastal päris kindlasti ei kordu, järgmisel, nii et Indoneesias minu meelest tuleb lihtsalt sinna elama minna, kui teil on tõsine huvi loomade vastu ja millised linnud lindudest me vist ei jõua rääkida kuigi palju, aga ma ei saa jätta mainimata fantasy. Margus argusfaasan, ta on hõbehallidest mustadest natukene valget ka, aga peamiselt pruunides värvides tal on tohutu, tohutu võimas isasel linnul hun, sulestik, just nimelt võimas Eli šokolaadi värvikuulide, laadsete silmadega kaetud on see imekaunis lind. No ja selle minu kiidulaulu lõpuks loomulikult eriti võimas finaale. Selline akord, mis. Tähendab metsainimene ja vaat see on selle väga suure, väga ilusa ja väga ohustatud inimaffi tegelikult. Iga eksootiline maa on juba omaette kultuurielamus, kui sinna minna, et inimesed, keskkond, üldine atmosfäär ja kõik see eriline, erinev meie jaoks erinev. Kirjelda, palun, milline mulje jäi sul Indoneesia kultuuripildist? Et nii palju, kui see kokku puutusin, et siis ta oli niisugune just selle patakkide juures, et meil oli võimalus siis tutvuda nende, nagu ma ütlesin enne kultuuriga ja siis tantsude ja lauludega. Et siis ta oli sihuke suhteliselt naljakas, niukene, ühepoolne no ma ei tea kedagi solvata, aga aga jah, et tantsu nägi umbes välja siis selline, kus naised panid, näed nii-öelda kokku, nõksatasid põlve ja tegid siis kätega, noh kuidas ma ütlen, nagu panin palveasendisse, siis tegid üles-alla kätega niimoodi ja nendel riisikausid peas. Ja siis nad tegid seda ühte tantsu umbes 10 minutit, siis tuli mingi teine lugu, sama tants kestis umbes pool tundi. Mina tulin siis umbes 20 minutiga ära. Ja siis nad ütlesid, et nüüd on võimalus meil kõikidel koosluseda tantsuga proovida, siis nad võtsid meid tantsimise tantsisime teise pool tundi nendega koos seda tantsu pidanud, ennem olid näidanud suhteliselt suhteliselt siukse vagu vagura mulje, nende pataki kultuurist, aga aga kindlasti ütleme, Nende just arhitektuur või, või neil oli kombeks kunagi matta siis oma kuningad ja mingid suured inimesed, suured tähtsad inimesed sihukestesse suurtesse sabasugustesse, laeva tüüpi ma majja ja need olid lahedalt tehtud, stiihiliselt kaunistatud ja paljudel siuksed nii-öelda. Kuidas ma siis ütlen, väikestest kividest oli nagu tehtud sinna igasuguseid kujukesi ja nägusid ja siuksed lihtsalt päris hirmuäratavad hirmuäratavate välimusega, et ka need hästi lahedad. See mulle väga meeldis, näete, ütleme, muusika, niukene, tantsud, see jäi suhteliselt siukseks lahjaks ja minu jaoks Pille, nad mängivad, toksivad oma trumme. Ja mingid vahvad keelpillidele tähendab tegelikult päris pulli häält, et nendega seal jaurasid ka päris kõvasti ja ja siukene, päris pull saund oli iseenesest, aga jah, et jah, kuidagi üksluiseks. Ma võib-olla ei ole õige inimene hindama siukest folkmuusikat. Mingile suurele festivalile tantsupeole heisata. Täna ta ei anna seal külasele rohkem oma simman, särkene püsti pandud, et iseenesest oli lõbus, Jahakad ollakse, võiks olla selleks, et ta suurel kuskil festivalil. Olles linnas, kas sa kohtasid seal Indoneesia räppareid, noori mängib rokkareid, kas Indoneesias eksisteerib nii-öelda lääneliku mõjutusega mingi alternatiivse muusikast suund, mis ei ole? See on nii palju, kui ma nägin, siis ma nägin seal paar, kes nagu olid suht läänelikult oli riides, aga, aga ma kahtlustasin kohe, et äkki nad turistid või võib-olla ei ole ka, et et ma linnas olin suhteliselt vähe, nad olid suhteliselt informeeritud ikkagi läänemaailmast ka teadsid asju ja, ja yks teadis, õigusson Helsingi. See on küll vägev mis iseloomustab Indoneesia kunsti, ennem mainisin ka nende botaki majadel hästi palju siukest ornamentika niisugust ütleme siis puunikerdused ja selliseid asju, et need on nagu päris lahedad, et seal neid erinevaid väärt puitu on ka hästi palju ja nendesse sealt nikerdused ikka päris palju lahedaid asju siuksed. Just nagu ma mainisin ka, et need kujukesed ja need näod ja need, need on siuksed hirmuäratava välimusega nagu, no ütleme siis hirmutamaksis pahasid vaime eemale. Et ilmselt tavaliselt on ma ise praegu järeldasin, et olen kuulnud, et paljudes ütleme, sihukestesse algsemates religioonides on siis, et just tehakse sellised, et peletada eemale pahad vaimud ja need on päris lahedad. Jah, ma mainisin ka siin siin inimesed ja kuningakepi, et ma ostsin endale ka ühe siis öelda siukse replika sellest kepist, et seal on päris lahedalt on nagu disainitud sõja ja siukene pull lugu selle kepiga ka veel, et ma laenasin seda oma vennale oli vaja teha, pildistada seda ühe artikli jaoks ühes ajakirjas artikkel inimese ajatust ja siis ma rääkisin ka et vanasti siis mees nagu laadis seda jumala viha täis ja siis ta ütles, et ta tibutas niisama oma töökaaslase poole, seda aeg-ajalt, ja siis töökaaslasel oli päeva lõpuks palavik. Ja energia mõjus. Kas neil on ka mingid oma sellised konkreetsed sümbolid või tegelased, et draakonid, tiigrid? Neil on mingisugune spets asi, kus oli nad müüsid nagu kahekaupa kujusid, üks mees, üks naine. Ja sageli olid need ka niimoodi nagu üksteise põimunud üksteise peale kuidagi niimoodi, et üks oli, istus ühe peaseid kaksiratsi seljas või, või kukil, et mingi selline temaatika käis ka läbi, et ma ei saagi täpselt aru, kas mingi viljakuse mingi asi või mitte, aga jah, selliseid asju oli nagu hästi palju seal. Indoneesia on kuulus oma varjuteatri poolest, mida tehakse. Kuulge, aga see jäi kahjuks vahele. Helistasin olla metsas. Kas Indoneesias tehakse sporti, et ma olen aru saanud, et nende rahvusalad on pädminton, ehk siis sulgpall, jalgpall, pluss mingid võitluskunstid. Kas sa täheldasid neil mingit portlike? Ja siis pull asi on see, et sealsamas erisaare peal, kuidas poisid mängivad hoovis kas siis korvpalli või noh, suurem osa ikka jalgpalli. Siis need mehed mängisid niimoodi, et märkasid hommikul pallimängija ja ma mängisin nii kaua võrkpalli, kui ilm läks pimedaks, järve väärtuse ülesse, mängid jälle võrkpalli, et minu jaoks on see nagu sihukene naljakas päev otsa võrkpalli, mängisid tausta, mängivad jalgpalli või Vucacat või ma ei tea mida kriketit. Milline on Indian eestlaste huumorimeel, kas nad rebivad kildu, on lustimis naeruhimulised? Just oligi, see oli lahe, et nad nooremat tüübid ikkagi olid ikka sama laine peal, et nendega sai nalja teha ja aru naljast ja ja nii nagu selles mõttes on nagu hästi lahedad, kui sa nendega sõbraks saanud tunduvalt jah, algul küll võib-olla natukene nad tahavad, sest noh, niikuinii nad tahavad lõppkokkuvõttes sinu raha, aga ma teiega uudishimulikult küsisin su käest, et mis, mis seal on ja mis, mis see on ja mis on see ja ja, ja mis too on, miks, miks sa seda teed ja ja siis rääkisime juttu ja tegid, panid jah, seal rebisid huumorit ja siis ikka olid nagu tore. Aga üks asi, mis me tegime, oli see, et me tahtsime, Indoneesia keel on siuke hästi lahe keel iseenesest. Kõlab päris lahedalt siuksed, ajuvabad sõnad on nagu oleks, mingit polekski päris keelt. Et siis me, nad tõlkisid mulle lauseid, mul on kuskil üleskirjutajad ka mingi täitsa lollakaid lauset tegime ja siis tõlkisin ja siis ma nagu lugesin neid ette ja siis pidid ennast lolliks naerma, kui ma neid nagu, kuidas mõelda, hääldasin ette, lugesin, et niisugune või niisugune huumori huumoriõhtu oli jah, et mina lugesin Indoneesia keelseid lauseid neile, mis olid noh eelnevalt olime siis nagu mingite teiste tüüpidega nagu valmis teinud ja siis noh, kui ma ütlen ikka, tulen sinna, et kuule, et ma oskan indoneesia keelt, ütleme niimoodi, et ostsin selle Olavi käest eile kõhulahtistit või mingit jootlike laudit ja siis nad lihtsalt see oli jah, vahva, sihuke naljakas. Esmaabi reisipalaviku puhul igal pühapäeval kella kahest neljani. Raadio kahes. Kommenteeri Saadet foorumis R2-e kommenteeri Saadet foorumis R2. Expressi reisilise kohver, toimetaja Krister kivid, kuidas on kõige parem saada Indoneesiasse? Indoneesia lennuhinnad ei kipu olema ärriti odavat ja kui ma vaatasin, siis Tallinnasse katasse on kõige soodsam Lufthansal, mis on 1178 dollarit ja sellele tuleb kõvasti maksusid otsa. Nii et Ma arvan, et inimene, kes tahab odavalt saada Indoneesiasse kohale, tal on kaks varianti, et kas jahtida mõnda head lennu hinda kuhugi mujale Aasiasse, näiteks Bangkok, Singapur ja palju odavamalt sihtkohas kampaaniate ajal ja siis sõita sealt Indoneesiasse, mõne Aasia-sisese, kohaliku lennuga ja seal on odavlennukompaniisid kümnetega. Piletit ei maksa tihtipeale tõesti mitte midagi. Või siis teine variant on osta piletid Indoneesiasse, mõnest Euroopa suurlinnast. Ma vaatasin näiteks Londonist pakub väga mõistliku edasi-tagasi hinda, chakatasse rendi ja see pilet maksab umbes 6300 krooni, millele lähevad veel maksud otsa, aga samal ajal 30 naela eest on võimalik teha. Indias saab pikemalt peatuda, nii et minu meelest see on väga hea pakkumine. Aga kui nüüd rääkida Indoneesia sellistest lendudest, siis Indoneesia lennukompaniid on ju kõik Euroopa liidu poolt tunnistatud väga ebaturvalisteks. See on ka põhjus, miks ükski Indoneesia lennuliin ise Euroopasse ei sõida enam. Selline nagu väike riskimoment. Olen sõitnud reisijaga, mis jättis külmaks ka väga turvalise mulje. Praegu näiteks on selline mõnekroonised piletid kampaaniahinnad ja on veel hulk lennukompaniisid, näiteks nagu Seppesseffic ja Lyonejad. Adame, Tiger Airways, nii et kes internetist otsib, see leiab väga soodsaid võimalusi, kuidas Indoneesia sees ja Aasia sees ringi sõita, millega Indoneesias ringi liikuda? Kaks sellist, üsna ootamatult varianti nagu laevaliiklus. Kahjuks küll see Indoneesia kõige suurema laevakompanii kodulehekülg on selline, mitte väga kasutajasõbralik, seal sõiduplaanid on 2006.-st aastast. Jääb mulje, et piletit tuleb tellida kuidagi emaili teel, võib-olla parimal juhul. Ja siis loomulikult ka rongiga on võimalik sõita näiteks chakataja aia vahel on, see on umbes 800 kilomeetrine ots veidike vähem ja kaks rongiga päev, mis pakuvad sellist konnaklassides teenindust. Ja siis kõige kallimas klassis, kus on ka ja vesi ja tasuta snäkid sees. See umbes poolepäevane sõit maksab kuskil 200 krooni. Nii et ma arvan, ka rong, on üks selline võimalus. Tänane reisipalavikusaade hakkab Indoneesiast tagasi tulema eksootilistesse riikidesse reisides alati ohtralt juhtnööre, mida kindlasti enne teha, mida kaasa võtta alates hunnikutest, vaktsiinidest, mis kõik tuleks ära teha Maarja ravi ja mida iganes, et et mitte midagi jumala pärast ei juhtuks lisaks mingid olmevidinad, mida koha peal ei ole, mida kindlasti kaasa vaja võtta, need, mida sa Indoneesiasse reisijale soovitad, mida tegelikult vaja läheb, mida võiks silmas pidada enne sinna minek? No kindlasti nagu sa mainisid siin, et kui on ikka metsa minek ja siis on malaariatabletid, mis tuleb siis mingi nädal enne vist sisse süüa, kui sa tahad sinna piirkonda. Malaaria on haigus, mis tapab maailmas kõige rohkem inimesi ja selle asjaga mingi mängima hakata ei ole mõtet, et oh, minul ei juhtu midagi, et kõik vaktsiinid ka kindlasti ja kindlasti üks asi on see, et vaadake, need on täpselt teekond ennem valmis, kuskohast liigutasid, selle liikumine on suhteliselt raske ja vaevaline, et täpselt teate kuskohast, kui ta ühest punktist A punkti B, et kuhu, kuhu te lähete millega see, vaadake meil valmis ja ja peab arvestama seda näitaks, et seal pukitlevangisi seal siis oli selline asi, et elektrit oli sul elektrioli dünamo pealt, elektrit oli sul umbes õhtul kuuest kuni kella 11-ni, muul ajal olid lihtsalt oli pimedus seal nende tsunami tagajärjed lihtsalt on siuksed, paljudes kohtades ei olegi elektrit, et peate arvestama sellega ka, et kui tahate, et nad mingi fotoaparaat laadida, et siis sa praktiliselt ainuke aeg, kus te saate seda teha või telefone. Mingilt olme esmatarbevidinad, et Aasiasse minnes tihti kondoomid tampoonid, eks. Sihukesed asjad, mingi WC-paberi, niisugune võiks olla kaasas tavaliselt nendes kohtades, sageli puudub niisugune asi ja, ja kui mahub kotti, siis võib ka prilllaua kaasavat. Meenub sul mingi lahe intsident. Enne mainisin ennem, et mulle sünnipäev siis mul sünnipäeval oli kolm kohalikku. Ja siis üks oli selline vanem mees ja tema istus mu kõrval ja tema tõmbas siukest kohalikku tubakas tehtud suitsu ja ma küsisin, et ma tahaks ka proovida, muidu mingi suitsumees ei ole, aga ta ütles, et jaa kindlasti muidugi siis. Ma ütlesin, et ma võin sulle mingit. Ma ei mäleta, mis ma talle vastu lubasin midagi anda, et ma pärast lähen toon toast, ma kingin sulle mingisuguse, ma ei tea Eesti märgi või mingi asja, ta ütles, et oh, väga lahe. Ja siis ma tõmbasin ta suitsu ära ja siis unustasin materjali inimesele andma. Ja ja siis ta istus terve õhtu minu kõrval niimoodi mingi ma ei tea, viis-kuus tundi. Ja siis lõpuks küsib. Kuule, kas ma selle märgiga saanud? Muidugi sorry, muidugi seda hinda selle märgi ära. Ta läks kohe minema viisakalt, viis-kuus tundi mu kõrval istunud ja mitte ühtegi sõna öelnud, et mõtlesin ma lähen kohe toon ära. Ja siis tuli välja ka see, et ma nende viimase tõmbasin ta viimase suitsu ära. Aitäh sulle, Genka, et mind ja raadiokuulajad sellise põneva ja eksootilise koha nagu Indoneesia osas valgustasid. Kallid raadiokuulajad, preisi teie reisipalaviku, leevendas Ingrid Peek, püsige ikka raadio kahe laineharjal ja kohtume juba nädala pärast.