Te kuulate Raadio kahte ja meil on hea meel esitleda oma tänast külalist, kes teatriga seotud on väga lähedalt. Linnateatri näitleja Alo Kõrve, tere tulemast. Tere. Kuidas läheb, ala? Ei ole viga? Tegelikult läheb isegi hästi. Tead, sa oled palju ja sa oled üks vähestest, kes on avalikult kõikide tuhandete kuulajate ees valmis tunnistama, et läheb ka hästi ja isegi siis, kui ma nüüd meenutan veel, et kuidas läheb mul siis ma mõtlen ikka, et väga hästi lausa ja nii töö- kui eraelas ja kummas paremini läheb? Eraelus. Aga need on ikkagi, mõlemad on sead seotud omavahel väga tugevasti, ma usun, et see ka läheb ka töös hästi. Et kuulajatele meie jutt nagu liiga mõistukõne alla ei tuleks, siis ma peaks väikse täpsustuse tegema, et sa oled mingis mõttes nagu tööga koju viinud, et see on. Ja mis see tähendab töö kujuhil, see tähendab seda, et ega sabadest kodustest asjadest rääkides ka sageli peatuma teatril, kuivõrd sinu elukaaslane on ju ka näitleja ja see on, aga üldiselt me väga palju niimoodi selles mõttes me kodus tööd ei tee, koos proovi ei tee, jäi, katsetab mingeid asju, aga aga eks ta muidugi arutame nendel teatri teemadel ja siis arutame sel teemal, kuidas ahju kütta ja kes täna kütab pliiti vä? On teil teatris mõni roll, kus te koos olete laval ka praegu? On küll jah. Vincent on selline tükk, kus me koos oleme, äge, seal vist väga vahet ei ole, et mõlemad professionaalid seda tunnet nüüd, et noh, et tegemist on nii-öelda elukaaslase abikaasaga, eks ole, et et seda nagu laval, see tunne ununeb ära. Ununeb küll ära, aga vahel mingitel hetkedel mingid seosed nagu tulevad lisaks. Noh, ma näen selle tegelase silmis näen hele silma. Ma nägin sind ürgmehe taastulemisel esietendusel. Kui palju teie kodune olukord peegeldab seda, mida Jan Uuspõld laval teeb või, või kui palju see Janey poolt laval tehtu on kehtiv teie kodus elukohta, et mehe ja naise suhted on samamoodi paigas nagu Janlased seda inimestele paistab? No nii ja naa, ma tean, ma ise vaatasin, mõtlesin just, et et ei ole minul küll või no meil ei ole niimoodi selliseid niimoodi need asjad ja siis mõtlesin, et noh, see on hästi äratuntav. Muidugi on need situatsioonid, kõik on niimoodi jah, niimoodi meie elu ongi. Kas ma tahan või ei taha seda vahepeal lihtsalt ei, ei, ei ole. Minul meil ei olegi niimoodi. Aga siis jälle on, sest siin on ja vaatan, et ikka on ka liiga ikka. Ta on. Tõstan käed ja annan alla. Jah, eks me kõik ole sellised. Aga mis pilguga sa, kui ma selle juurde jõudsime, vaatasite seda jammi taastulemist ja ürgmeest monoteatrit, kas see võiks olla vorm, mida sina võiksid kunagi teha, jõudsid sa selle paaritunnises mõelda ka, et kas ma saaksin sellega hakkama, et kas oleks mulle piisavalt põnev teha näiteks kunagi piisavalt põnev oleks kindlasti teha. Kas ma hakkama saan, ma enne kui ma läksin sinna, siis ma olin nagu hirmul ja no ma olen alati mõelnud, et sellised asjad on väga keerulised, rasked nad nõuavad ikka tohutut kontsentratsiooni ja julgust. Aga Ma vaatasin ja ma mõtlesin, et miks mitte ja küllap ma saaksin hakkama. Muidugi ma vajan, et keegi mind kõrvalt ikka juhendaks ja aitaks mind tundus, et Linnateater on in corpore kohale aetud. Kõik need, kes etendusega seotud parasjagu tol õhtul ei olnud, olid kohal enam-vähem selle sellist sellepärast ka, et selle siis selle uue teatri direktor või kuidas seda nimetada, ma ei tea, on meie endine kursusevend Carohaakermets ta õppis meiega koos ühel kursusel, aga teisel teisel aastal, siis ta langes välja. Jumalale tänu. Mill vaadetele teede või kuidagi ei selles mõttes, et näed, nüüd me saime tänu sellele, et ta temast on mitte näitleja, vaid teatrijuhtsaanute monoteatria. Jaa, ei, muidugi ta muuseas on tal väga hea ja ongi väga hea. Muidugi ongi ja sest noh, eks see amet on nagu ta on. Aga kui sulle teeks Karl ettepaneku, et tule, tee ka mingi monotükk, kui vaatate näiteks mul on selline tükk siin käepärast, läheksid saaja ja mis tükki tegema. Või või ma ei tea selliseid tükke palju üldse. Aga ma läheksin küll, ja kui me seal õhtul rääkisime ka sellest mitte Karliga just, aga mingi osade kolleegidega. Et teeksin küll kindlasti hea meelega, aga ma ei tea, mis tükk see peab olema. Seda ma ei oska öelda. On sinus peidus natuke selliseid nagu koomikud ka, et sa näiteks oleks nõus, noh, ma saan aru, et monoteater üks selline põhiliin peaks olema pigem koomiline teater, et tunned sa, et sinus on peidus ka selliste koomikuannet piisavalt, et rahas kaasa tõmmata. No küllap ikka on ka, noh muidugi ma tean, ma tean, ma olen enamus, mis ma olen, rollide elud ja inimesed teavad mind tihti sellise kauguse vaatajana. Aga ma julgen uskuda ja et võin ka huumorit teha. No nii, et see päev on teel, ma saan aru, eks ole Nii et seda, seda enam rõõm on endal kaotada, et küllap on ikka midagi veel, mis teeb seda päriselus, oled ala kaugusse vaataja või vot seal on, ma olen sind laval näinud vähemalt üks roll tuleb praegu meelde linnateatrist, aga aga päriselus ju ei, ei ole au tunda sind, et kuidas sa iseendale vaatad, mis mees sa päriselt usuvad või tüüp. Kuidas mina vaatan, kuidas tundub, Saise? Mina tundun endale. Üldiselt pigem selline malbe ja, ja võib-olla natuke kärsitu, natuke närviline vahel, aga mulle tundub teised olevat tihti hirmus kurjana ja et mulle nagu minu nägu ei väljenda tegelikult seda, mis tunded võivad sees olla ja ma ei oska seda, ma ei oska küll, et ma ei oska oma tundeid nagu väljendada liiga kiiresti ja liiga kergelt, et see võtab inimestega suhtlemine võtab minu jaoks tohutult palju aega. See usalduse tekkimine ja selle saavutamine ja kui see tekib, siis ma usun, siis siis ma siis alles nagu võib-olla võib-olla saab mind päriselt näha, käib laval samamoodi partneritega sa usalduse tekkimise küsimus või see on ikkagi töö, see on selline noh, mingis mõttes platooniline värk, et seal sa pead hakkama saama, olenemata sellest, kes kuidas te päriselus oletab, et kas haakub nii-öelda või haaku teha, tuleb ära teha. Mõnes mõttes mõnes mõttes tuleb töö ära teha, aga. Igatahes on väga oluline usaldamise asi ja selline teineteise mõistmine ja see annab ikka väga, väga palju juurde. Saab muidugi mängida niimoodi, et ma ei pruugi sind hinnata või sinuga olla sõber ja ühel meelel. Aga alati tuleb kasuks ikkagi see, et kui sa teist inimest ka tunned või mõtled ühtemoodi veel, see on ka hea ikkagi just usaldusasi me praegu teeme tüki Priiduga Priit Võigemastiga, tema lavastab ja see on selline improsetoorne. No selles mõttes see ei olnud materjali, vaid lihtsalt, et täiesti täiesti tühjast kohast tulid kokku ja vaatasite, mis saab või mitte päris nii vita, päris nii, mingisugune idee oli olemas seal ja see üha on kasvanud, kasvanud, kasvanud, noh ja nüüd ta tuleb varsti ka välja tükk. 21. ja praeguseks tänaseks on juba ka nii-öelda kaante vahel. Sa räägid üks näitemäng tangot? Ei, ma räägin kuuba pärast, sekkuga pärast on see tükk ja seal, mis, millest ma hakkasin rääkima, et seal on väga oluline see usalduse asi. Et sedalaadi asju eriti ei saa siis teha, kui ei usaldata teineteist. Palju sellise nii-öelda implazetoorse tüki ettevalmistuses mõtlen, näitajad kenast kulutab, et sa ei võta ju kellelegi ettevalmistatud teksti ette, vaid sa pead hakkama ise ilmselt tööd tegema ja noh, välja mõtlema väga palju asju, et et on ta nii-öelda kulukam ka selles mõttes, et pärast selle tüki proovi olemiseks aga noh, vähemalt 20 korda rohkem läbi kui pärast mingit Tammsaare. Etendust nii ja naa oli, oli küll siis kui oli meil esimene periood, mingi, siis oli, seal oli küll proovid olid ikka tohutult väsitavad ikka neli tundi ära seal ja genereerida kogu aeg ja mõeldud noh kui tõesti mitte midagi ei ole, ei ole kuskilt kinni hakatena. Siis on ping häälita, tohutu väsimus peale, seda oli küll, aga nüüd on juba selline, et nüüd on, hakkab nagu tekkima selline tegemisrõõm ja ootavad nüüd noh, nüüd saame ka tegema hakata midagi. Noh, siis ta ei ole nii väsitav. Millise taustaga sa kooli poolt näitleja on? Alati ma mõtlen, just noh, üldhariduskooli mõttes, teil oli seal kooliteater kooliteater olemas, oli küll see liblikapüüdja selline Jõgeva gümnaasiumist olen, olen ma käinud siis gümnaasiumis enne ma käisin maakoolis sadu külast. Esimesed nii-öelda teatritegemised ongi seal saduküla põhikoolis, seal oli jõulude aeg, tehti alati tüki ja siis ma näitemängu ja siis ma osalesin seal ka, osalesid seal päris vabatahtlikkuse alusel või sa olid see, kes ei suutnud või ei osanud kunagi, õpetad. Talle ära öelda just, et öeldi, et meil on vaja kuskil ühte kuuske seisma, et alati seinast seina ja siis hakkas sulle teatripisik külge. Ei midagi muud ei käi, ei, pigem ma ikka ootasin, et kutsutakse näitleja algusest peale. Nojah, kuigi ma ei ole selline selline iseennast arvad, vähemasti ma ei ole nagu selline. Ürgnäitleja noh, selliseid ei olegi meeletult palju vist Eestis üldse või, aga noh, pigem mul on siin muidu nagu tagasihoidlik võib-olla, aga noh, sellise väikse isuga küll, et teha. Teisalt liblikapüüdjad on päris heas, koor hele ja ja tiik, sutsuke sina, kas keegi veel niimoodi laiemalt tuntud nimedest? Issand on? Mul on hirmus jama, ma ei saa ju nimesid üldse öelda. Tõesti, see oli üks hirmus asi, mul keskkoolis oli. Ees istus tütarlaps kelle nimi oli Pille Ülle ei õlle õlle õlletema, nimi oli Ülle ja mina ütlesin talle alati. Pille ja veel niimoodi piinlikult, et mul oli vaja matemaatikat näiteks seal, kuidas see lahendus on ja ma ütlen talle jälle Valenemis mõtlen talle jälle pille. Siis tema pöörab selle, ütleb Ülle. Ei, Pille. Ma ei teagi, ma ei tea. Ühesõnaga, me saime aru. Ühesõnaga ole kirjelda seda ürgnäitlejad, mind hakkas praegu see küsimus natuke nagu, nagu piinama, et mida sa mõtled, kes on see ürgnäitleja, siis on see inimene, kes tuleb ruumi sisse ja ta kohe noh, nii-öelda vehib kätega, tõmbab tähelepanu enda peale ja, ja ei ole nii-öelda seltskonna hing ja see, kes üleval hoiab, teeb mingeid jutte, küsib, on. Ei, see ei ole, see ei ole selline. See on pigem keegi teine. Näitlejal mõtlen, et see on nii nagu on muusikud on osake, kelles nagu igast paarist immitseb nagu muusika tuleb läbi. Ja see ei tähenda seda, et nii kui ta kuskile tuleb, ta võtab pilli välja või hakkab kohe alati igal pool laulab ja see, see ei ole üldse see Tõnis Mägi lihtsalt no on üle kere, on ta muusika. Ja nii on ka, on ka mingeid näitlejad, et see on, see ei ole minu meelest küll üldse nii-öelda ürgnäitleja, eks olemine, hetk kui ruumi tulla ja pulli teha. Aga võib ka, kas see on seesama asi ehk anne, millest sa praegu räägid või on see veel eraldi kategooria? See on vist midagi veel vägevamat. Tahad samana nime öelda, kes sinu meelest teistest nad ürgnäitlejad või Jürgenit on? Ma ei taha niimoodi konkreetset öelda, sest noh, siis ma nagu võib-olla kedagi, kes ei ole või nii saadavad nimekirjast väljas, nad pärast kuulevad oli hirmus vihased. Kuule, miks mina olen ikkagi ka, kuigi see, see ei ole üldse? Noh, see ei vähenda nii-öelda teiste näitlejate noh olemast, tähendab teistel on teised vahendid, kuidas ennast väljendada teevad rohkem tööd, õpivad ja teevad kaotusseisu tasa ja absoluutselt võimalik. Suvel on uuesti Vargamäel Vargamäe vabariik, ma ei saa öelda laval, aga muruplatsil kingul künkal, eks ole. Keda sina mängid seal? Mina mängin seal kangelast selles mõttes Indrek Paasi hetkes Indrek. No just, kes ta seal selles mõttes on, sest noh, Tammsaare on ju mees, kelle vaatate igast sõnast vähestel komast otsitakse mingit väga sügavat filosoofiat ja teda peetakse nii-öelda eestlaste jaoks väga aluskirjanikuks või tema teosed, kõik, eks ole, viimsid on nii-öelda meie alustekstid oskad sa lahti seletada sellise nii-öelda ootuse pinnalt, et kes see Indrek siis on, seal? Indrek on, no ju ju ta on siiski tabanud ikka väga mingis mõttes väga täpselt seda eesti mehe mingit tulemust juba sellepärast vist, et kui mina olen vaadanud neid Indrekut teatris või lugenud siis ja ma olen mina üldiselt alati olen väga vihane olnud nende peale. Romaani lugedes, et no ei saa selline mees olla ja noh tee midagi, kuule, sul on üks naine, ilus tüdruk on siin siin on teine ja ei oska midagi, ei oska teha midagi, ei oska öelda seda õiget lauset õigel hetkel. No mis, mis see on? Aga võib-olla sellepärast mul ongi ta nagu natuke niimoodi, et noh, mis sa nüüd oled võib-olla sellepärast, et äkki äkki ta tegelikult õigesti peegeldab. Nagu on seda põnev endal teha, ka mängida nii-öelda noh, saamatut me Eestis mingil määral. No on kuigi on küll, kuigi mina tahaks muidugi iseseisvus, mina tunnen, mina tahaksin. Mulle meeldiks ikka rohkem ikka meest, kes noh noh, päris kangelast, eks ole. Jah, selles mõttes luges ikka, ütleb ka ja kuigi armastada, siis ikka ikka armastada niimoodi. Noh, no ikka täiega oleks nutika oleks muidugi mitte vaikselt niimoodi mõni ja ongi, rong ongi läinud kõik ja siis kahetseda pikalt pikalt. Mis, mis, mis oleks võinud olla, mida oleks võinud teha? Selles mõttes olete selles rollis natuke nagu lõksus kinni, eks ole, et ilmselt lavastaja ei luba sul seal mängida seda nii-öelda päris kangelast, kes armastaks nii, et oleks. Jah ei saa ja ei saa, ei saa ja need ongi ka nendes lavastustes ja seal ongi enamus nii-öelda selle rolli võtavad naised on võtnud, Indrek on seal tagaplaanil ja naised armastavad siis. No kuivõrd vargamäe vabariik jõuab publiku ette uuesti juunikuus. Ja eelmistest mängukordadest needeegaa suvesse ju, eks sa oled umbes nende kahe hooaja mõttes täpselt keskel, et kas piisavalt kaugele, et olla juba üsna hästi ära unustanud see, mis seal toimus või on teema ikkagi niivõrd pealuu sisse tambitud, et sul ei oleks probleem seda alustada järgmisest nädalast? Jah, ei oleks. See ei ole väga pikk tükk, see vabariik vargamäe vabariik ja seal ei ole, noh, ka minul ei ole väga palju teksti ega midagi teksti mõttes unustada või või üldse seda tunnet nagu unustada, et oleks võimalik küll. Ma peaksin peast korra läbi laskma, mis seal oli ja siis oleksin valmis seda tegema. Muidugi. Möödunud suvel toimus ka suur Margame maraton, eks ole. Räägin näitlejana sealt seest, kuidas, kuidas seda teha oli kas või kas sa seda üldse tasus teha, et kas on olemas mingi nii-öelda sellepärast me tegime seda või, või oli tegelikult seal lihtsalt noh, ma ei tea, sellepärast saime kuskile linnukese kirja, et me oleme teinud teatrimaratoni otsa mängitud, eks ole, või oli seal mingi selline nii-öelda päris sellepärast ka olemas. No ma usun, oli muidugi ma tean, palju on räägitud sellest, et kas see on nagu kellelegi linnukese pärast või seda vot sellele, et ma olen veendunud, et ei olnud linnukese pärast, see oli ikka tegelikult väga kihvt ettevõtmine. Meeletu, meeletu, seda ei, ei saagi. No ei, ei taju või ei oska nagu hoomadelt, mis, mis see seal oli. Kogu see möll mitte ainult selle nii-öelda maraton päeva pärast, vaid ka kõik need muud noh, sellistel väljadel suurel-suurel lagedal väljal, nii kui kolmas osa on ta nagu hästi lai on publiku ja siis on väga raske mängida mõnes mõttes selliseid tundeid ja et noh, inimene peab nagu läbi silma tajuda sinu sinu tundeid ja mõtteid. Aga seda on väga raske teha, kui on tohutu publik ja, ja need teised lood kõik, kuidas toodi linnast siis sinnamaale ehitati üles kõik need lavad teise tõe ja õiguse teise osalavad identne sellega, mis on Tallinna linnateatri põrgulaval pluss neljas osa ka täpselt kõik täpselt sama paigas ja et kas see tasus ära. Ei tea? Kuidas rahaliselt muidugi mitte ja see oli kindlasti väga kallis projekt, aga aga usund tasus ära. Kuigi neid inimesi oli kahjuks nii vähe, kes seda said, seda kõike kogu seda asja kogeda, sellest, sellest on kahju. Aga no mis sa teed, ei ole ka võimalik, seda näeb nii palju järjest teha, nii mängida mitu korda, et miks ainult ühe korra, et noh lihtsalt, et ei jõua just sinna, ma tahtsin jõuda, kuidas sinu enda rezhiim tookord välja nägi. Need, inimesed, kes kolmandat osa tegid, kes olid seal nagu peamine trupp sibargan vabariik, kes tegi, me sõitsime varem sinna vargamäele kohale ja hakkasime seda tegema juba seda osa. Ja teised tulid hiljem merele ja meie elasime juba seal pikalt selles rütmis, et ja me olime seal vagunelamutes, elasime ja oli tegelikult väga-väga lõbus ja tore, tore aeg. Noh, niimoodi metsas olla seal ikka tõesti väga kiftid, sõitsime seal ringi ja käisime kalal ja kala ei saanud muidugi kõige suuremat kalamehed, kes iga ornika alati midagi välja võtnud, noh, ei, ei, ei, paraku ei tulnud mitte midagi. Aga et kuidas see rütm ja see kõigepealt oli teine osa, mis kestis viis tundi. Õigust, teine osa, siis tuli otsa. Vargamäe vabariik, mis on kolm tundi nii, vahepeal oli tund aega või, või kaks oli pausi. Ja siis tuligi neljas osa seal, mina, mina ei mänginud. Aga oli meil üks, üks näitleja Anatoli, kes mängis kõigis kolmes osas. Mart Toome, sellise kui selline ettevõtmine teha ja niimoodi see on pigem noh, minu minu jaoks on alati see pigem ikka kihvt. Mis siis veel võiks vägevam olla. Seda on paljud välismaalased ka imestanud, et kas tõesti, et noh, Eestis tehakse teatrit, nii, et minnakse kuskile metsa taha nurka väljale ja tehakse teatrit, on üks asi, eks ole, sest noh, ma olen ka, on ju olnud seda, kus teater läheb nii-öelda grüünesse ja teeb midagi, aga sellisel kujul üles ehitada kogu süsteem ja veel lisaks teha sinna juurde tähendab maraton sedda asjast, et kõik need tükid koos, et see on noh, mõnes mõttes nii-öelda siis Eesti verstapostmaailma kultuurikaardil Muidugi võiks olla, võikski olla võikski olla palju rohkem kui seda nagu mainitud nii-öelda, kui meedia tahab rääkida selles siis ikkagi sedapidi, et nii-öelda, et nagu, mis rahad ja, ja kas see on nüüd kellelegi enda noh, nii-öelda linnukese tegemine või see. Aga just selle Ja ennem küsida, et, et noh, et minu jaoks see oli väsitav ja nii ei köömes need inimesed, kes need ära vaatasid. Mehed olid tegelikult väga-väga vägevad. Mina, mina jälgisin ka maratonid, vaatasin ka, vaatasin ka neljanda osa ja siis vaatasin ära selle, kus olid koos esimene ja Viies osa. Ilmselt jäigi magama ka, eks ole, pinkide peal ja mina ka. Ikka tuli. Muidugi magasid vahepeal, aga siis ärkas üles selle ja ja muidugi oli külm suvi. Vot see oli küll see viie neljas osa, kui oli, seal, see kestab neli pool tundi k. Ja vot see, see hakkas alles kell 11 või 12 ja ööd olid ikka no nii külmad, et seal noh, see oli küll näiteks inimesed värisesid niimoodi laval ja ise vaadata ka see oli ikka. Aga juudas oli oma oma võlu natukene piire nihutada. Aga nüüd ootad suve uuesti jälle, et oled sa nii-öelda hea meelega minemast taas sinna küngaste Kinkude vahel rohelisele märjale murule, külmudesse, suvepäevadesse. Jajah. Ei lähen küll väga hea meelega. Kihvtim ja suurema rõõmuga ootan suvetüki, kui või oma lavaaugus teha. Linnateatris. Aga mis sellest suvetükis on, siis ta on nagu teatriinimeste näitlejate enda jaoks ka selline natuke nagu noh, lustiline märk välja, sõiti puha, eks ole, ja ümbrus muutub, eks ole. Minna välja noh, siit sellest ruumist, no eriti Tallinna linnast on noh, ikka suur rõõm. Paljudele inimestele. Kivist müüride vahelt välja ja eriti linnateatris veel need paksud, eks ole, müürid mõnikord maa all, eks ole, käib ju etendusi. Et eelmine aasta oli üldse väga kihvt kihvt aeg ja väga-väga töörohke, tegime seda, seda suvetüki, siis me Venemaal oli. Käisime samal ajal Peterburis filmi tegemas Buratino film, mis nüüd tuleb välja siis, kui suvetükk oli välja tulnud vabariik, siis oli, siis hakkasite kohe uue tüki proovid vahepeatuse proovinud, meil selline nagu suvi läks niimoodi, et neli vaba päev oli terve suve peale, kus näitleja tegelikult peaks puhkama ja energiat koguma, et hooajal uuesti minna. Ja särada ei olnud üleliia palju, tuleb öelda jah, jah, ja nendel neljal päeval Saimis käed vajusid jõuetult rippu, raekoja platsil ei osanudki nagu midagi peale hakata. Linnas ei olnud peaaegu üldse siin. Kuna ma elan Sakus, nüüd siis olin kodus lihtsalt. Ma ei teagi, ma ei mäleta, mis ütleb paar sõna selle Buratino asja kohta ka, kuna sa just on aktuaalseks saamas. Noh, see oli eriti põnev periood, ma ütleks, üks tükk oli veel sel suvel, vahepeal muidugi Hiiumaal ju tegime veel murdlainetust ka. Ja ja oli selline periood, kui ma sõitsin 24 tunni sees lennuki laeva siis rongi ja mootorrattaga niimoodi, et Peterburi sõitsime ühel ööl sinna, siis olid päev otsa, päevitus oli võtte siis öösel tagasi rongiga, siis sõitsin tsikliga, sõitsin praami peale Hiiumaale ja siis sealt oli vaja kohe jälle tagasi tulla, et siis sõita Peterburi lennukiga Ella ja selline väga, väga kirju ja kihvt, aga sinu enda isiklik liikumisvahend on tükele mootorratas ja. Aga protiinast tõotab tulla kõva Kasaid. Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, ma tõesti ei tea, ma ei ole ju filmi näinud, hull asi või? Oli, eks? No ma ei tea, aga noh, ma ei oska praegu niipalju kui rääkida, sest ma ei ole näinud filmi ja no ta oli keeruline ja kindlasti teha. Sellepärast et venelased, vene produtsendid seal minu arust nii tahtsid kõike teha, nii nagu nende meelest on õige ja nagu on vaja teha ja need asjad. Aga sinu roll seal, keda sa mängid, karbas? Põrgusse ei, ei, ei, selleks on ikka väärikamad ja vanemad mehed. Mina mängin seal rebast. See kaval mees, kes protiinale siis selle rahapuu maha Seal loos seda ei olegi. Seda ei olegi, seal ei ole rahapuud. Kuidas see suvi tõotab tulla lisaks endale Vargamäe etendustele oled sa ennast lasknud juba või ära lubanud veel suvetegemistest? No olen jah, ma tegin natuke pahasti, aga aga noh, millal siis veel teha, kui noorena mitte. Julged sa rääkida või, või võid seal rääkida ka tegemistest, mis tulevad suvel. Ei, ma ei, vist ei ole mõtet sellest rääkida veel, sest ta on alles, ei ole veel kuskil nii-öelda kirjas täpselt ja kõik, aga lisaks sellele on, aga noh, palju muud ei jäägi, sest juuni juunis on meil vargamäel kas 18 etendust või kuupäevade rivi kokku lugeda. Päris palju on neid seal ja neljandal hakkab pihta ja 27. on vist viimane, et paber ei valeta. Ma ei tea, ma lugesin 14 praegu 14, võib-olla ongi 14. No igatahes, no 14 tundub jah, terve kuu on ju täis, eks ole. 14 27., niisiis, kuna nüüd augustis algab juba augusti keskel, algab hooaeg uuesti teatris, et siis sinna jääbki. Juulis veel, kui on mingi teine töö, nii et tõotab tulla ka umbes neli või viis päeva suvel. Jah, jah, sest mängija, siis vahepeatust mängime ka välja.