Tere, mina olen Ain majandus ja te kuulate Võrust pärit Ain Mäeots suundus pärast lavakooli lõpetamist 1994. aastal Tartu Vanemuise teatrisse, et seal asuda tööle näitleja ja lavastajana. Kui probleemid narkootikumidega mainimata jätta, võib Aini nii-öelda teisele kontole kanda veel ka maailma esimese setokeelse mängufilmi Taarka lavastamine. Ükskõik kust kandist. Ma mõtlen vanadele lemmiklugudele, mida on väga palju, jõuame ikka samma punkti, kui ma olin. Ma ei mäleta täpselt, kus ma olin 14 või 15, igal juhul. Selline. Väike veli aeg oli ütleme, hilispuberteedis kui, kui seltskonnas, kus ma tookord liikusin väikelinnas Võrus, kus ütleme seda kultuurikihti oli, oli suhteliselt juhusliku ja, aga samas Ra kirevad sattusime ühe võru kunstniku juurde täpsemalt isegi enamiku juurde, kes oli selline vanakooli hipi ja kes kuulas vana lintmaki pealt Led Zeppelini, mida ma enne enne ei olnud kuulnud selles mõttes, et teadsin küll skeptiline kui nime ja see oli minu esimene kokkupuude nagu sellise, mille kohta öeldakse vanad dinosaurused praegu. Ja see oli täiesti ilmutuslik selles mõttes, et et olin enne selline Kerge diskofänn juba varases nooruses, aga aga seepärastlõuna seal kunstniku juures mõjus mõjustavad psüühikale nii võimsalt, et minust sai pöördumatu rokkmuusika fänn ja üks, üks sepilugudest, siis mis on siiamaani mõjub selles mõttes täpselt samamoodi nagu toonagi on siin salvillamynio. Et see lugu, mis mis on oma oma paatuses ja oma oma sellises skaalas jamplituudis niivõrd võimas ja üdini tungiv, et et tahes-tahtmata see on nagu minu jaoks mingisugune. Kui ma mõnda head lauljat, head rokkmuusikat, kuulan solisti, et tas tahtmata kipun teda võrdlema selle varase Robert lambiga, sest see, mida see mees ikka tol ajal suutis oli, oli, oli minu jaoks minu jaoks väga pöördeline. Võib-olla paljudele iga väga vana head Zeppelini on see, mis on minu uunikum. Leedu Zeppelin on inglise rokkbänd, mille pani ta 1968. aastal kokku Jimmy Page Robert plaan John pool Johns John Bonna. Esialgu, kui need muusikud kokku tulid ja pillid ühes Londoni plaadipoe keldris üles seadsid, kasutasid nad New York börs. Ent juba õige pea vahetati see välja leebet Zeppelini vastu. Poolteist aastat hiljem ilmus vahetult enne esimeste suuremat USA turneed Nende omanimeline album. Esimese plaadi tegemine võttis aega 36 tundi ja läks bändile maksma natuke üle 1700 naela, kui arvesse võtta ka kaanekujunduse kulud. Ent kuna plaat oli menukas ja ansambel täitis õige nišimuusikamaastikul, siis juba 1975.-ks aastaks teenis Led Zeppelin selle albumi müügiga kokku üle seitsme miljoni dollari. Ja kui veel iseloomustada Led Zeppelini, mis on aktiivse ja igapäevase tegevuse lõpetas 1980. aastal pärast trummar Bonhami viina hauda langemist arvude keeles siis tuleb kindlasti mainida, et kokku on müüdud üle 300 miljoni erineva plaadi. Kõik leep lini stuudioalbumit on olnud ka USA müügitabelite esikümnes, kusjuures kuus neist veel ka esikohal. Ja kui albumites juba juttu tuli, siis bänd ei lasknud vähemalt oma kodumaal Suurbritannias välja ametlikult ühtegi singlit sest mehed uskusid albumi kui ühtse kontseptsiooniga terviku olulisusesse. Tänane uunikum Cinzaipin laving ilmus Led Zeppelini kolmandal albumil 1970. aastal. Laulu autoriteks on ametlikult märgitud kõik bändiliikmed, sest see sündis ühise improvisatsiooni käigus ühes Wales'i väike küla kuhu mehed olid siirdunud mõtteid koguma ja plaadi materjali ette valmistama. Lugu salvestati ühe korraga, aga, ja kui uskuda bändimeeste meenutusi, siis pärast ei parandatud mitte midagi ning tahtmatult jäi sisse ka kriuksuma basstrummi pedaali häiriv, ent ehedust rõhutav heli.