Me räägime täna korvpallist ja minu vestlusega kaaslaseks on Üllar Kerde Eesti koondise ja Tartu Ülikool Rocki peatreener Üllar, tere. Tere hommikut. Kui Eesti jalgpallikoondis sellar kaotas Bosnia-Hertsegoviinale null seitse, siis ma mäletan Raio piiroja suust selliseid sõnu, et tal mingis mõttes on hea meel. Ta ei pea tulema kodumaale kohe pärast seda mängu, vaid saab minna koduklubi juurde Norrasse, sest siin Eestis oleks inimestele päris piinlik otsa vaadata pärast seda selle valguse, selle, kuidas sa kirjeldaksid Eesti koondise Euroopa meistrivõistluste valiktsüklit, nüüd neid mänge, kus Eesti koondis kõigest ühe võidu korjas ja mis inimestes mulle tundus kohati ikka väga suurt pettumust ja pahameelt esile kutsusid. Noh, ega meil oli samasugune tunne ja sealt koju tulla oli suhteliselt raske, et nägel teerulli alla jäänud, aga, aga need kokkuvõttes need kaotused kuuest üks võit ainult on ikka suhteliselt vähe. Kui arvestada eelmisi tsükleid, kus me igas tsüklis mõne suure kaotuse saime, siis me seekord püüdsime neid vältida või suutsime neid vältida, aga üldtulemus oli kehvem kui ennemini. Tase oli natukene tõusnud ja saime kõikide vastastega ka väljas korralikult mängitada, ainult kodus mängitud võidud jäid nagu saamata. Pessimistlikumad inimesed ilmselt on oma mõttes jõudnud vahepeal Eesti korvpallimatused välja kuulutada ja eks see niimoodi ameerika mägede moodi käib emotsionaalses plaanis, et vahepeal alla vahepeal üles. Mida nendele inimestele öelda? Noh, eks, eks nendel on muidugi õigused, et kehvalt esinenud, et siis ongi nagu matused, aga tegelikult ega me käed rüpes ei istu, et, et kõik need mängijad ja treenerid, kes olid haaratud sellesse tsüklisse, on püüdnud omal järeldusi teha ja sellest on juba omavahel räägitud. Ja üheksandal oktoobril ma loodan, et Tartus tuleb ümarlaud kokku, kus on kõrgliiga treenerid, kus, kus siis, ja noortekoondiste peatreenerid, kus nad saavad siis nii mulle esitada küsimusi, kui mina saan nende käest küsida, mis ja neid neile selgitada, neid olukordi, kuidas, kus me oleme ja kuidas nüüd edasi minna, et see on nüüd see või see peaks olema ainuõige lahendus. Et püüame nagu konstruktiivselt seda seda olukorda hinnata ja mõelda, kuidasmoodi sellest välja tulla, et noh ilmselt oleme siis teinud vähem tööd kui teised, et kui me oleme teistest maha jäänud või, või, või tasemelt ei olegi nii kiiresti arenenud kui teised Nüüd on natukene mööda läinud nendest viimastest mängudest ja vesi on saanud võib-olla veidi rahuneda. Ma mäletan ka su enda suust pressikonverentsidel siin kriitilisemalt Hotel hetkedel päris teravaid väljaütlemisi stiilis, et et mõned mehed peaksid peeglisse vaatama ja küsima enda käest, et kas nad ikka tegelevad õige spordijalaga, et sulle tundub, et päris mitte. Nüüd kui sa seda kampa vaatad, uuesti uue pilguga natukene rahunenud, siis mis te arvate, on selles seltskonnas mehed, kes on ikkagi õige tee valinud või veel kord, vaatame uuesti peeglisse ja teeme järeldusi. Ma ei saa ennast võrrelda Ameerika Ühendriikide võistkonnaga olümpiamängudel, see on selge. Aga paraku on nii, et ega meil Eestimaa pealt nüüd kedagi võtta ka ei ole. Et meil ongi need, need mängijad ongi need praktiliselt, kui nüüd välja arvata Martin Müürsepp ja, ja mõned nooremad mängijad ka, kes vigastustega kimpus, kes sisenenud tulla või meiega koos olla, et ega meil kedagi rohkem võtta ei ole, meie tase ongi täpselt sellised, nagu on, et me võime siin kritiseerida ja, ja rusikatega vehkida ja maha võtta ja, ja minema lüüa ja see on kõik, kes on kõik võimalik emotsionaalsel pinnal, aga keda asemele võtta, et ikkagi asi on selles, et me peame ise iseendaga rohkem tööd teha, iseennast motiveerima, rohkem olla ja edasimineku on kaks nihukest periood, esimene on siis, kui inimene õpib käima ja jooksma ja palli põrgatame, siis ta läheb hästi kiiresti edasi. Vot järgmine periood on see, kui sa oled saavutanud juba mingisuguse taseme sealt tasemelt edasi ehk siis või jõuda on ju väga raske ja, ja seal peab olema väga tugev psüühiline, selline valmisolek ja tahe seda teha, et, et see igapäevane töö, et võib-olla siis kui teised töötavad neli tundi päevas, siis me peaksime kuus tundi päevas, töötame iga päev selleks, et jõuda järgmisse järgmisele tasemele. Koondis käib kokku ju väga harva, eks seda tööd koondise lipu all teha ei saa, et peaasjalikult peab see käima siis klubides või individuaalselt, eks. Jah, et kui nüüd päris ainult koondise treenerid selles süüdistada, et koondise mängijad kehvad on, siis noh, see ei oleks nagu see oleks nagu ebaõiged. Mitte et ma ennast kaitseks, aga lihtsalt, et me puutume nende mängijatega suhteliselt vähe kokku, et me saame küll aasta sees nendega räägitud ja nad mängivad meie vastu, aga aga tegelikult on see klubide igapäevane töö, millest ma just tahaks kingi üheksandal oktoobril rääkida, et noh Mulle tundub isiklikult täna, et, et see klubide töö ei ole nii hea, nagu ta peaks olema ja et me oleme sellest professionalismist, oleme ikka väga kaugele, et rohkem oleme omatöörlusega tegelane, et neli-viis korda nädalas trenni ja hommikul lihtsalt käime tööl või või siis koolis ja et me individuaalse töö oleme ikka ära unustanud. Milles asi võib olla? Mulle tundub kõrvalt vaadates, et tegelikult ju korvpall isegi tippspordi tasemel on ju väga selgelt kohti ala, kus saab end teostada, kus sa saad korraliku väärilist palka elatusteenida. Et see perspektiiv, kõik on ju avatud. Aga kas see küsimus on lihtsalt nagu inimese loomuses, et et see, mis nagu peos lepitakse sellega liiga kergelt või, või näha kaugemale või, või on see eestlaste viga või kus kohas häda tuleb? Kindlasti on see ka, et sinna Maximalismi poole on väga vähesed, kes on, kes on Türgivad, et neid mängijaid on ikka vähe, kes, kes tahavad jõuda absoluutsesse tippu ehk siis sinna maailma tasemele, et selleks tuleb pühenduda ja mitte aasta võit või kaks võitsin, tuleb 10.-ks pühenduda, ainult tegeleda ainult ühe asjaga, unustada kõik enda kõrvale ära. Et need jõuavad sinna. Me võime siin rääkida muidugi ette tasustatud piisavalt, noh see on suhteline mõiste, et spordis on need need kriteeriumid, natu-natuke nagu teised jääd korvpallis makstakse võib-olla mängijatele palka või nad saavad teenida elatust rohkem kui mõnes teises alas on noh, et võib-olla sellepärast ka, et näiteks Eesti meistrite play-off'is on ikkagi Tartus kaks pool, 3000 Tallinnas kuni viis, 6000 inimest vaatamas, et seksihuvi on see, mis nagu paneb, paneb nagu klubid otsime endale rahalisi ressursse, aga praegusel juhul on, on tingitud sellest, et et kui meie eelmine põlvkond oli nõukogude ajal kasvanud ja kus oli suhteliselt väike välja väljunud ja kus me pääsesime piiri taha väga vähe, püüdsime teha kõik selleks, et et tõesti spordiga sinna pääseda ja nägime seda seda elu nagu ainult teleekraanilt, siis nüüd on see vaba ja see vabanemine on tulnud natuke liiga suurte sammudega, et, et me ei hooma seda, mis tegelikult see on, et ka spordis on näha, et et ma küll ei ütle, et need koondise mängijaid oleks midagi valesti teinud või vähe teinud, aga aga üldine suhtumine on see, et tippspordi poole vaatavaid noori on, jääb ikka vähemaks ja vähemaks, et minnakse kergema vastupanu teed, et et kes ikka tahab kaks korda päevas seitse päeva nädalas saalis rasket füüsilist tööd teha ja millele järgneb nüüd mitte just kõige meeldivam kogemus, kui sa kaotad, sest vastased on tugevamad ja, ja see on, see on psüühiliselt raske, aga, aga ma loodan, et, et ka selles koondises on juba viis-kuus meest, kes ikkagi otsustavad selle tippspordi kasuks ja kes, kes pühendavad 100 protsenti ennast korvpallile. Me räägime korvpallitreener Üllar Kerde kaja publikust natukene, Üllar, mis sa arvad, kas Eesti meedia ja, ja teisest küljest tõesti korvpallihuvilised inimesed, kes panevad ennast teleka taha istuma või tulevad saali mängu vaatama, ootavad liiga palju või, või mis sa arvad inimeste reaktsioonist Eestis korvpallitulemustele? Palju küll ei ole, tähendab, mina võrdlen seda, seda korvpalli mängimist võrdlen nagu hea teatriga, et kui on hea ja lavastaja ta püüab hästi head tükki lavastada, inimesed tulevad, nad saavad niukse positiivse emotsiooni sellest ja ja see, see peaks olema mängus, peaks samamoodi olema, aga noh, kindlasti me ei saa võrrelda tänapäeva korvpalliaasta 2008. Aastaga 1993, kui me tulime euroopimistes kuuendaks, siis siis juba kasvõi riike, kes osalesid Euroopa meistrist 93. aastal, oli, on kuus riiki rohkem, osaleb praegu ja kellest on näiteks Makedoonia või Horvaatia. Serbia need on kõik sellised riigid, kes kuuluvad absoluutselt Euroopa tippu. Et me ei saa neid võrrelda, sest Euroopa korvpall on jõudnud nüüd sellisesse tasemele, kus koha peal ei ole nüüd vahet, et kas see on A või B-divisjoni võistkond. Euroopa keskmine tase, kuhu, kuhu meie kuulume, on ikka ikka ääretult võrdne. Tänavu võita kõiki, homme võime kõigile kaotada, et see on väikestest pisiasjadest kinni ja nii raske kui see ka aeg meil ei ole praegu, et ma loodan, et pealtvaatajad saalist ära ei lähe, sest see on üks etendus, mida inimesed tulevad vaatama ja noh, me püüame seda etendust anda nii hästi kui võimalik. Kuidas sina selle tsükli ajal selles etenduses osalenud näitlejatega, kui nii, siis võib öelda, isiklikult käitusid, kas meeskond, kes mängib halvasti, kuuleb peatreenerilt moraali kollektiivselt nii-öelda võetakse nad vaibale ette või käib selle töö juurde ka täiesti individuaalne lähenemine, et üks või teine tõmmatakse ja tuleb selline sakutamise moodi hetked? Mees, millal sa seda teed või ei ole ta treeneril selliseid võimalusi volitusi? Eks neid sakutamisi on ette tulnud kogu aeg ka, kõik kõik koos ja, ja, ja, ja eraldi, aga, aga üldiselt on niimoodi, et nendest asjadest räägitakse kohe konkreetselt peale mängu vaadatakse need asjad läbi ja kui analüüs on, siis me püüame analüüsida mänge nii oma kui vastaste vastaste mänge ikka ikka nii professionaalselt, kus kui me seda suudame. Meil on kasutada need videoanalüüsid ja mitme treeneri koostööl on see mänguanalüüs nagu valmistatud ja siis me enam ei räägi, et kui pahas oled, vaid me räägime nendest asjadest, et kuidasmoodi nendest eksimustest, mida me tegime, kuidas nendest hoiduda ja kuidasmoodi edasi minna, et tegelikult on see üks, üks kindel protsessi jääda sellele pidama, et mis me tegime üleeile me mõtleme seda, et mis me teeme, homme-üleeilne asi peab olema läbi arutatud, läbi analüüsitud, selgitatud mängijatele ja noh, muidugi ei ole, see ei ole see sellises pehmes vormis, et oi kui tore ja, või kui hea vaid et on, on konkreetselt, aga meie oleme küll püüdnud selles selles tsüklis käituda mängijatega küll. Nii et, et me ei lähe isiklikuks, vaid et me räägime sellest töösse meie töö. Et kuidasmoodi seda tööd paremini teha. Kes koondisse kuulunud meestest sinu arvates oma võimeid arvestades kõige rohkem nende mängude jooksul saavutas, kes kõige kaugemale oma isiklikku potentsiaali arvesse võttes jõudis? Neid on üldiselt päris päris päris mitu, et noh, kõige rohkem olen ma muidugi rahul vanemate mängijatega Gerdi ja Taneliga, et arvestades sellega, et nende nad ise valmistasid ennast ette, selline kokkulepe meil oli üldkehalist tegid ise ja, ja Tanelil oli veel see operatsioon, mis oli juuni alguses, et ta ei olnud veel täiesti taastunud, et sellega sellest vaadates Tal on need olid olid ikka väga head, et noorematest mängijatest kindlasti Kristjan Kangurit tema puhul ja Janar Taltsi puhul on see, et, et me nagu panime nad teise teise rolli mängima, et me tõstsime näitama korvpalli seal nagu viis, viis positsiooni, kus mängijad mängivad, mis nagu jaatridena testimine kuueks mänguks valesse positsiooni mängima. Ehk siis me andsime neile teistsuguseid ülesandeid, mida nad on aasta jooksul kogu aeg teinud ja see on suhteliselt raske hetkeks paariks minutiks või 10-ks minutiks võib seda mängija teha, aga kui ta teab, et ta valmistab ennast kuueks mänguks ette valel positsioonil mängima, see on suhteliselt raske, Kristjan oli päris päris hea, et arvestades sellega, kus kukkus positsioonis, ta mängis ja ega ega need ühtegi nihukest nihukest patuoinast seal ei olnud. Need, kes on tõesti oleks väga halvasti mänginud, aga aga ütleme, need säravad momendid jäid puudu. Me ei suutnud nagu võistkonnana ennast täielikult avada mõne noh ja võib-olla esimene Portugali ning väljas kus oli tõesti ja kodusse Läti mäng, et see oli niuksed, niuksed, võitlus käis, käis viimase viimase sentimeetrini väljaku peal ja lihtsalt ei olnud õnne. Ja need kaks Läti mäng oligi vast kõige kõige raskemad meie jaoks. Väga huvitaks sinu kommentaar ka Tanel Soku kohta pärast esimest mängu tekkis tõeline furoori jess, et see mees on leitud, et nüüd on, ma ei julge öelda, et teda Eesti korvpallipäästjaks nimetati, aga igal juhul väga positiivselt paistis ta silma. Mis edasi? Tanelist sai? Ta mängis ju tegelikult Läti vastu, mängis ka hästi, vot seal tekk tuleb, tuleb arvestada sellega, et tema eelmine aasta oli ta vigastatud oma võistkonnas ja sai suhteliselt vähe mänguaega, et finaalturniiril neljast Leio finaalmängus ta mängis ainult kahes. Ja see on episoodiliselt, et see ongi see koondise rivistuses peaks kuuluma need, kes, kes oma võistkonnas kannad, kannavad nagu põhirolli, nagu ütleme, Tanel Tein või Kristjan Kangur või Gert Kullamäe. Et siis harjunud, aga, aga see on, see on raske, psüühiline koormus on tal ja ja ta nii palju, kui tal seda emotsionaalset pinget taluvust oli, nii palju ta oli lõpus muidugi ta kaks viimast mängu oli ta vigastatud, eta, tema avanemine oli, oli oodata, aga et ta ta kuueks mänguks ei, ei suutnud avaneda, see oli võib-olla selle kahe eelmise aasta põhjus. Arusaadav võtaks koondise teema Üllock kui treenerite teemaga, et neid mehi, kes Eesti koondise juhendamisega ametis on, oli pingiotsal juba päris palju ülikonnas ja igati tore vaatepilt, kuidas tiim kokku sulas ja selline töö viis, kuidas see toimib ses mõttes, et kui arvamusi sajab ühest küljest ja teisest küljest seal keskel on peatreener, kes peab siis selle kuidagi kokku võtma, üheks pähkliks ja meeskonnale edasi andma, jõuab seda ja on see selline praktiline viis asju ajada. Eks me oleme ka kuulnud seda, et koondises käiakse, teeb peatreeneriks või treeneriks ainult sellepärast, et ilusaid ilusaid riideid saada ja välismaal sõita, aga noh, tegelikult see on päris raske töö, et, et ega, ega need öötunde jäi ikka vähemaks ja vähemaks kogu aeg, et et see, see analüüsimine ja see arutelu oli ikka väga pingeline, et noh, meil on jaotatud, meil on neli treenerit, viis treenerit, kus üldkehalise ettevalmistuse treeneriga on, meil on meil haaratud ja mänguaeg on kolm kuni neli treenerit ja igalühel on oma spetsiifika, mida ta peab vaatama, mida ta peab korrigeerima ja ta peab kandma siis sellele peatreenerile väga lühidalt. Et PRIA võtab vastu otsuseid ja tema tegelikult vastutab kogu selle asja eest, et et noh, esmakordselt olid kõik, kõik mu abilised olid Margus Metstak, Rauno Pehka ja Alar Varraku olid nagu esmakordsed haaratud koondise juurde ja nende tööga väga rahule. Ma loodan, et nendel, nendel nad saavad aru, mis, mis see endast kujutab ja nendest peaksid kasvama meie treenerite järelkasv. Aga tippvõistkondadel näiteks noh, ma loeksin seda noh, Ameerika ühendriigid või, või Leedu või nendel on kuni 12 treenerit mängus tasakesi istuvad, istuvad pingil või tribüüni peal ja, ja kes annavad edasi informatsiooni, et see on tegelikult väga-väga suur niukene läksne töö, mis, mis selle mängu jaoks tehakse. Vaadatakse vastaseid ja uuritakse nende taktikalisi käike ja, ja mängijaid ja kõiki asju püüame nüüd siin esimesi kolm-neli aastat oleme püüdnud teha seda, et oleks, oleksite, noh, üks inimene lihtsalt ei, ei haara kõiki neid asju. Nii rünnakule kui kaitsele või, või, või erilisse taktikalistele asjadele tähelepanu pöörama, et noh, 10 aastat tagasi oli see tunduvalt lihtsam, sest mäng oli, oli aeglasem ja nüüd mäng on muutunud ikka väga-väga atleetlik kuks väga kiireks, et see situatsioonide muutus on väga-väga rutt või kiire ja et sellepärast on ja mina jään nendega muidugi väga rahul ja sellepärast, et nad aitasid mind tõesti palju. Meie vestluskaaslaseks on korvpallitreener Üllar Kerde ja jutuajamise lõpetuseks võtaksete algava klubihooaja ning Tartu Ülikool Rocki tegemised. Millega sa nüüd siis ametis oled järgmised kuud? Ütle Üllar, mis on sinu jaoks isiklikult algaval hooajal kõige suurem küsimärk ühest küljest või siis sõnastame teisiti, selline intrigeerivam moment või punkt, et mille koha pealt sa võib-olla ei tea täpselt tulevikku, aga mis võib olla väga määravi, otsustav, et mis sinu jaoks see moment on? Noh, eks, eks, eks üks kõige suurem punkt või praegu on see, et kuidasmoodi, need noored poisid, kes meil neli tükki tulid, nüüd see aasta juurde, et kuidas neid sulandada siia siia võistkonda, et me natukene hakkame seda verd vahetamiseni värsket verd juurde ja et vanade kogenud mängijate juurde tuues tuua need noored mängijad ja meil on ka kaks välismaalast uut. Et üks on kohal ja teine tuleb, et kuidasmoodi, see kogu see tiim tööle hakkab. Praeguse, nende paari treeningu paar päeva, mis ma Tartus olen olnud, selle põhjal võib küll öelda, praegu on see tiim töötab hästi. Puudukil Viktor puudub küll, et ta pole veel tulnud, et ta tuleb esmaspäeval või teisipäeval jõuab Tartusse, et aga teised on töös ja vanemate mängijate ehk siis kolmekümneaastaste ja selle 20 aastaste mängijat. Ühte sulasulatamine, see on praegu, on õnnestunud, praegu on nad saanud aga et need noortel mängijate tulek võistkonda on nagu tervendanud seda õhkkonda ja pannud väga palju tööle seda, et on näha, et see et uus mees kop koputab õlale ja ütleb, et ma tahaks tulla sisse. Et see paneb need vanemad mängijad korralikult tööle, aga, aga noh, eks paistab, kuidasmoodi suvega on, aga meil on ju homme hommikul juba sõidab ära Riiga president kapi mängima, kus meie vastasteks on Bryabarants ja Žalgirise ja Lietuvos Rytase võitja või kaotaja siis vastavalt sellele, kuidas me parandusega mängime, et, et see on juba juba peale kolme päeva koos treenit treenimist, on see juba väga kõva pähkel meie jaoks. Kirjelda Üllar natukene tagamaid. Millistel asjaoludel sattus, jõudis meeskonda, ta nakkab vööd ja, ja siis too teine grusiin. See on, see on nagu igapäevane meie igapäevane töö, et meie hakkasime komplekteerima oma võistkonda selle aasta veebruaris, ehk siis ehk siis, kui meil eelmine hooaeg oli veel käis ehk ja need play-offid olid veel tulemata, siis me hakkasime selle peale mõtlema, et kuidasmoodi oma võistkonda komplekteerida, et, et eelkõige tuli läbi rääkida oma mängijatega. Ja siis, kui selgus, et Braien Kasfordi ikkagi me vist kinni pidada ei suuda, siis hakkasime vaatama tema opositsioonile uut meest ja, ja kes suutis, oli ka otsustanud, et ta läheb ära tagasi Leetu ja enam ei tule, et siis ka tema kohal oli, oli vaja meest ja me hakkasime siis otsima, et, et noh, see oli ikka päris raske meie meelis pastake on väga head tööd teinud, et ta on söötnud neile ette ja noh, ka väljastpoolt teda on tulnud minule küll 1,50 pakkumist, et erinevate mängijate Kleina skaala võis olla siis, kui eesti rahas seal kuskil 100-st 1000-st kuni 10 miljoni Eesti kroonini aastas palgaga, et siis tõesti absoluutselt Euroopa tipp ja pakuti meile, et, et siis nendes vahelt tuli, tuli hakata otsima, et mis sobiks meile finantsiliselt ja veel tähtsam, mis sobiks meile, ütleme mänguliselt, et noh, päris igat mängijat nii oma võistkonda võtta ei saa, et, et meil on ka omamoodi kõrgete ambitsioonidega suhteliselt suhteliselt pisike võistkond. Tahtsime leida endale selliseid, kes, kes meile sobiks, seda naka oli üks nendest 25-st keskmängijast, kes, kes läbi käis, et noh, ta ei olnud küll esimene valik meil ütleme ausalt, et ta tuli meile kuskilt võib-olla mais või juunikuu, sest tuli tema sinna, tema nimi hakkas figureerinud, püüdsime läbi rääkida ja vaadata ja lähinaabritest oli lätlasi ja leedulasi ja venelasi olid pikakasvulisi, kes kõik pakuvad, pakuti ja kellega me vaatasime nende linte ja uurisime nii et pealtvaatajatele ongi, võib-olla tundub see, et treeneritöö on suhteliselt lihtne, et kaks korda päevas paned ketsid jalga ja yle kaela ja kartulit, karjed ka ja ongi kõik, et siis tegelikult on see treenerite töö, on ka see, et kuidas ette valmistada oma võistkonda kogu ajaks ja kes siis järgmiseks hooajaks peaks tulema ja kui need vigastused ja et kuidas nendest välja saada ja neid on, noh, aga see komplekteerimine on läinud hästi, et ja kindlasti Viktori tuleku puhul on see Meie salaluuraja Gruusiast, George, kes on siin juba mitu aastat olnud ja noh, eks ta kindlasti ütles, et Tartus on hea tööd tegema, ei pea ja rahulik ja treenerikarjuja tuled saad, saad puhata, et sa küll nali, aga ma arvan, et täitsa Rootsil oli, kindlasti oli üks see, et ta teab ja Me Victoriga läksime läbi juba eelmise kevadel. Et kui meil oli puudus üks mees, et me rääkisime temaga, aga ta ei tulnud siis, et tal oli, ta läks Venemaale ja õieti tegi, sellepärast maksti viis korda rohkem kui meie ja ta oli, ta oli vigastatud, siis tol ajal veel, aga nüüd see Euroopa meistrikvalifikatsioon, see B-divisjon, kus mängib Gruusiasse, näitas, et ta on Gruusia koondis üks üks põhitegijaid, kes Neljast mängust peaaegu 40 laud ehk siis 10 keskmiselt 10 lauda mängust võttis ja ja Rootsi vastu 20 punkti ka viskas, et, et see on suhteliselt head näitlejad. Uudishimu ei luba jätta küsimata. Kui klubil oleks rahakott põhjatu, siis 10 miljoni aastapalgaga mängija oleks olnud rocki koosseisus, kes. Kõige parem või kõige niuke kallim mees, oli niilsenne austraallane, kes mängib Lietuvos Rytase juba neli aastat, et ka tema oli, oli nagu turu peal vaba ja ka tema nimi oli seal, aga ta maksab paraku sama palju, kui meie eelarve on. Et kogu kogu kogu võistkonna eelarve on, et rohkemgi veel, aga noh, need on kõik niuksed. Vaadates nüüd ütleme eelmise aasta tulemusi selles reitingus sellesseeru Pav võistkondade reitingus tõusime ikkagi 60 piiri peale, see on päris hea näitaja meie riigi kohta ja ehk siis hakati ka vaatama, et ta kandid hirmsasti eelmises sattusid hoogu ja ja noh, see minu meiliaadress ei ole ju salastatud, seda, see on ju libalehe peal väljas ja see sealt sealt need tulevad, need asjad, suhtlemine peab olema kahepoolne, et kui kui agent saadab, saadab mingisuguse meili ja pakkumise, siis me kindlasti vastame, siis me vastame kas siis Assis, et kas me oleme huvitatud sellest või, või, või siis kui ei, siis mis põhjusel, et kas rahalised probleemid või on meil võistkond komplekteeritud? Noh, see siiamaani tulevad need veel pakkumisi eriti leedulaste poolt tulevad võtke seda, jäävadki seda, et noh ilmselt siis teatakse, et võib-olla võib-olla noorematel mängijatel on siis siin arenemisvõimalust nagu on siin Saatse on näidanud, et tema kaks hooaega on ikka väga hästi mängitud, siin. Anna hinnang Eesti suurimale konkurendile ja tema tegemistele ehk BC Kalev Cramo, mis mulje jätnud on nende hooajaeelset manöövrid ja, ja meeste vahetused. Siis minu jaoks on see väga rasket, ma tunnen küll või olen saanud tuttavaks Kalevi uue peatreeneriga, oleme temaga vestelnud päris palju ja, ja arutanud neid asju, kuidas ma tean, et on küll välismaalane, aga ta on lubanud aidata meie seda koondis ettevalmistamisel, ehk siis mängijate ettevalmistus järgmiseks suveks ja et mul on väga raske hinnata neid asju, neid mängijaid, kes, kes, keda nad on toonud ja kes tulevad sellepärast et ei, ma ei tea, miks need on toodud, mis positsioonile kuidasmoodi, missugused põhjused või tingimused on neile ette pandud, selles mõttes ma, mul on oma võistkonnaga nii palju tegemist, ausalt öeldes seda, et noh, ma olen, olen ju olnud ju reeturit, olin kaua aega võistkonna juurest ära, et ma ta nüüd ennast uuesti sisse sööma siia võistkonda ja et endale on neid probleeme, neid pabereid, mis on täis kirjutatud laua peal, virnas, et ma lihtsalt ei, ei saa vaadata vastaste tegemisi, muidugi silmanurgast piilun, aga, aga et kuidas neil läheb noh ehk siis. Tore, Üllar, ma väga tänan ja jõudu tööle ja head uut hooaega.