Tere, mina olen Ott Aardam ja te kuulate uunikumi. Lavakunstikooli 20. lennu lõpetanud Ott Aardam on näitlejaametit pidanud Viljandi Ugalas. Tõsi, ääri-veeri võib temast kui lavastajast rääkima hakata, sest ta sai ju sügisel 2008 selleski ametis käe valgeks. Mees, kes soovis kunagi võluriks saada, on kaasa teinud filmis nimed marmortahvlil ja teleseriaalis Õnne 13, kus ta mängib Jaanus. See on ansambel vennaskond, album Georg ja seal on selline lugu nagu külaskäik kolimise käigus, leidsin ülesse sellise vana kasseti, ehk siis on selle peale, panin siis lõi kaasa nagu kogu selle tollase ajastu, kui ma esimest korda muusikaga kokku puutusin, see oli siis, kui ma läksin peal põhikoolid kodust elamust, ära gümnaasiumisse, teise linna elama ja ta tõi kaasa kogusele tollase esimese iseseisvumise või sellise avanemiseni nii-öelda, kus tekkisid uued ideed, mingid uued inimesed tulid ellu ja aga samas ta nüüd seda uuesti siit üle kuulates. Ta on ikkagi väga hea muusika, poeesia, mis seal on, ja alati kui meil vennaskonna neid oma lemmiklugusid aeg-ajalt kuulan, nad tekitavad minus alati mingit sellist nukrust või igatsed nostalgiat, mitte siis seda aega nagu tagasi, aga võib-olla nagu puudutavad mingeid selliseid hingekeeli väga isiklik on selles muusikas nagu, mis ta esile toob, mingid mälupildid sellest ajast. Praeguseks meil on muusikamaitse, on üpris teistsugune meil praegu rohkem kuulata. Instrumentaalmuusikat üldsegi, aga kuna tegemist on sellise rubriigiga nagu kus just vanadest lugudest või sellistest asjadest rääkides karges see mõte pähe. Mitte et ma iga päev panek siin paneksin peale suht harva, tegelikult kuulan seda lugu näiteks ka aga sellest nagu selle asja võlu ongi, et siis ta ei saa selliseks igapäevaseks. Pidevalt rõhutati, et vennaskonnale on ainult tekst oluline muusika üldse mitte umbes, et loed müra saatel enda luuletusi, meenutab Tõnu Trubetsky. Ansambli vennaskond algusaegu 1984. aastal, mil samad pillimehed üle kolme kontserdi rivis ei olnud. Nõnda ongi veerandsaja aastase ajalooga vennaskonnast läbi käinud umbes poolsada vähem või rohkem arvestatavat muusikut. Trubetsky iseloomustavad personalivalikuid napilt tunde järgi. Valinud lihtsalt. Prorokilotovõidunumbriteks, mis vennaskonnast teismeliste teisitimõtlejate ajatu tõekuulutaja tegid, osutusid aastatel 1987 kuni 1990 järgemööda bändiga liitunud antipatiik Mait Vaik ja Allan Vainola. Pungilegend Villu Tamme on Eesti Päevalehele öelnud. Mitu geeniust hakkas ühekorraga omavahel täiuslikult kokku soovitatavat loomingut väljapaistva eelkõige siis Allan maitia muidugi Tõnn ise. Tamme täpsustab, et kui need mehed ning akordionist Ülari Ollik poleks kokku juhtunud, oleks vennaskond vahest jäänudki teisejärguliseks bändiks. Vennaskonna kõige õnnestunum maa koosseisu liikmeteks olid eelmainitud kõrval trummar Rainis kingu ja viiuldaja Kamil. Ka Mill. Selle koosseisuga sündisid vennaskonna hittalbumit, usk, lootus, armastus ja vaenlane ei maga. Laul külaskäik ilmus vennaskonna 1996. aastal ilmunud albumil mina ja George isoli bändile kokku seitsmes albumi teised tuntumad palad on kui mustavad udud ja töötlus Fixi klassikalisest hitist jaanipäev. Muide, samal aastal hukkus akordionist Ülari Ollik ning vähemalt Villu Tamme meelestatus, kas sealt alates vennaskonna iga järgmine plaat järjest rohkem lobisema? Laulust külaskäik, mille autoriteks on kunagine vennaskonna kitarrist Kaspar Jantsis, luuletaja ning õpetaja Priidu peier on inspireeritud Petski vennaskonna ingliskeelse kõrvalprojekti Fabrof roomens, Tiibeti-teemaline Vabaduse laul, Friid, Tiibet, Roy Strider on tunnistanud, et tegemist on tõepoolest vennaskonna lao külaskäik klaveriga mis teatud põhjustel passis täpselt Tiibeti olümpiamängude tunnuslooks.