Minu nimi on Urmas Vaino ja raadio kahes On alanud järjekordne piknikusaade. Väga hea meel, et te olete leidnud raadio kahe ja ma olen täiesti veendunud selles, et järgmised kaks tundi pakuvad teile väga meeldivat ära olemist koos meiega. Mul on hea meel tutvustada tänast pikniku saatekülalist, kelleks on Viktoria Ladõnskaja. Viktoria on Eesti ekspressile ajakirjanik ja noor inimene, kes kes on kirjutanud selliseid lugusid, mis Nad panevad inimesi temast rääkima ja ma olen täiesti kindel, et fiktooriast räägitakse ka 10 aasta pärast. Victoria tere, ühe pressiteate tegemine on sinu käes, ma kujutan ette, täiesti selline noh Pole, ütleme sama sama raske ülesanne sinu jaoks, kui ploomist, kivi kättesaamine. Kirjelda mulle üks raport enda kohta. Milline on Viktoria Ladõnskaja 10 aasta pärast? Oh, Jeesus, nii raske küsimus, kohe alguses 10 aasta varast. Ma väga loodan, et ma ikka tegelen ajakirjandusega, ma loodan väga, et ma olen. Ma näen sümpaatselt välja, naiste jaoks on eriti eriti tähtis arvates ja loodan, et mul on perekond olemas ja lapsed ka, mis on ka hästi tähtis. Victoria sina kui noor algaja või noh, selles mõttes algaja, eks ju, aktiivselt tegutsev ajakirjanik, kus, kus jäävad need ambitsioonide. Et ühe toimetuse ukse peale on kirjutatud peatoimetaja Victoria Adams? Ei no selliseid ambitsioone mul mul ei ole, et ma ei taha peatoimetajaks saada, sest et ma arvan, et, et see, kes hästi kirjutab, ei tähenda, et ta samahästi toetab. Ega, ega see ei tähenda, et toimetamise protsess mind ei huvita üldse, aga lihtsalt ma arvan, et see ei ole minu eesmärk olla peatoimetaja ükskõik kas või lehe või siis ajakirja. Tahan, et mul minu minu artiklit oleksid. Minu artiklid. Oleksid sama huvitavat et seda saaks mõnuga lugeda ja ma loodan väga, et selle kaudu ma võin ka kasvõi midagi selles ühiskonnas parandada või siis aidata kedagi. Selline plaan on selline väike salasoov lugusid kirjutades on sul alati olemas, et see lugu peaks midagi eestist tegema paremaks. Minu arvates see on minu seisukoht, ma arvan, et niisama lihtsalt niisama ei tasu kirjutada. Mul on väga hea meel, et sa oled siin laupäeval ja võtab aega ja, ja oled siin piknikul. Kui keeruline või, kuid töine päev ajakirjaniku jaoks, Eesti Ekspressi ajakirjaniku jaoks laupäev tegelikult tavaliselt on, on see aeg, kus sa teed intensiivselt tööd või on see aeg, kus sa saad helistada hommikul sõpradele ja, ja öelda, et sõidame välja, läheme, paneme kuskil teki maha, peame väikese pikniku. Mul on üldse selline selline töögraafik, et põhimõtteliselt vaba aega ei ole, aga Expressi töö puhul võin öelda, et raskemaid päevade õnka teisipäev ja kolmapäev, sest et just just teisipäeval su lugu peab valmis olema ja kolmapäeval see läheb trükki ja seepärast, nagu need on kindlasti kõige raskemad päevad. Aga samas minu puhul ma võin öelda, et ikka, aga nädalavahetusel võin oma tööd teha. Et see ei tähenda, et, et mul on nüüd mingipäev täitsa vaba. Aga ütleme selles mõttes siis, kui on teisipäev tulemas, mismoodi sa selleks pööraseks või selleks kiireks päevaks valmistud teetse esmaspäeva õhtul mingi nii-öelda spetsiaalse protseduuri ei jooma? Ma ei tea, õhtust konjakit või ei, väga rasket toitu, lähed varem magama, on sul mingi selline rituaal ka, kuidas nii-öelda minna vastu nendele rasketele kahele päevale? Kui ma olen kindel, et see lugu, mida ma praegu kirjutan, on hästi tähtis, et see tõepoolest huvitab, siis ei ole vaja kuidagi ennast ette valmistada, sest et sa, sa lihtsalt tead, et sa pead seda tegema ja mis, mis tuleb välja sellest. Ja no aga kui lugu on, kui lugu pole nii huvitav, siis sa lihtsalt ei tea sellest kirjutama ja seepärast ega ei eri ettevalmistusi ja et ei, mul ei ole mingisuguseid selliseid kombeid. Kas see tähendab seda, et teisipäeval üldiselt nagu parem sulle mitte helistada juhul kui ei ole just vaja mingi looga seoses mingit uut infot anda? Üldiselt on niimoodi, et kui helistada Viktoriale teisipäeval, siis see tähendab seda, et. Et ma hakkan karjuma. Ei, ma ei hakka. Karjuma, et ma olen harjunud, et on arusaadav, et inimesed ei tea, kui palju aega nõuab minu töö ja kuidas ma kirjutan, tavaliselt ma ütlen, see on minu saladus, aga tavaliselt ma kirjutan öösiti. Ja sest et mina olen see inimene, kes vajab vaikust, kust ja kes, kes kelle jaoks on hästi tähtis, et ei oleks, ei segaks mitte midagi ja seepärast ma ei, ei ole võib-olla see inimene, kes eelistab toimetuses istuda. Ja tavaliselt ma kirjutangi öösiti. Aga kas sa kirjutad toimetuses kirjutatu alguses alguses? See hull inimene, kes istudes toimetuses öö läbi ja siis ma mäletan, et kui meie, ma tundsin loomulikult meie koristajaid kes kell kuus või seitse hommikul Kogu aeg küsisid Niina käest, et, et no nii raske töö, kui sul on kõige raskem töö selles toimetuses või või miks sul võtab see nii palju aega. No alguses oligi väga raske tõepoolest, ja Eesti siin-seal tõepoolest liiga võib-olla palju aega. Aga nüüd mul on igasugused need asjad, mida, mida võib olla vaja, on oma tööprotsessi jooksul on kodus olemas ja seepärast ma ei pea neid toimetuses nii kaua või nii palju aega. Enam, sa ei tea ka, mis ja kes on tegelikult Eesti Ekspressikoristajad. Ei, ma tean, need on ikka nii. Needsamad allikatena. Allikatena on, no ja aeg-ajalt juhtub niimoodi, et me nendega suhtlema ja no mulle õliks momente, et mu elus ja just täpselt aasta tagasi, kui üks koristajatest tuli mu juurde ja rääkis hästi tähtsa jutlemine, eks see oli just nimelt need pronksiöö sündmused ja siis mina jääks, tema arvamus oli väga-väga tähtis ja ma mäletan, et et ehk siis tõepoolest on kui mingi tavainimene ja eriti see inimene, kes on juba selles vanuses, et ta teab elust võib-olla isegi palju korda rohkem kui Nino. Mina tean raamatutest või oma tulemustest, aga, aga tema on see inimene, kes on elanud üle hästi palju asju ja seepärast nii või naa, tema jutt on väga tähtis mu jaoks. Ja selline inimene tuli mu juurde ja hakkas rääkima seda, mis jäi südamesse. Ja seepärast ma arvan, et, et jah, need inimesed on kah tähtsad. Kui palju sul on selliseid inimesi, kellele sa võid, praktiliselt ükskõik mis kellad mõistuse piire säilitades, loodetavasti mitte hommikul, siis kui sa, eks artiklite Ekspressis või omal kodus lõpetad kell neli või pool viis hommikul helistada, aga kellele sa võid helistada rahulikult ja sa tead, et nad oskavad sind edasi aidata, kui sa pöördud õige küsimuse kõigi inimeste poole. 100 200 500000. Ei, mul on, mul on need inimesed, kelle poole ma võin pöörduda ükskõik, tõepoolest ükskõik mis ajal ja ükskõik, mis küsimustega, et need on kindlasti mu sugulased kõige kõigepealt ema. Ja siis vend. Ja aga, aga noh, mees, aga, aga on olemas ka sõbrad ja need on tõepoolest väga tähtsad. No ma tahan, on olemas allikad. Kui suur sinu allikate baas on, kui palju on neid inimesi, kes, kelle, kelle nii-öelda juurest või kelle käest tiksub sinu artiklite materjal? Allikaid on juba väga palju ja. Isegi võib-olla 1000 inimest et siis neid on tõepoolest väga palju ja need allikad on nii Eestis kui ka välismaal ja need allikat kelle poolt tuleb Tuleb see info, mis, mida ma võin avaldada ja samas tuleb ka selline info, mis jääb meie vahel ja siis aga samas on ka selline, mis, mis annab rohkem infot mingisuguse sündmuse puhul. Kas nende hulgas on ka nii-öelda sul kuidagi ära lahterdatud, et need on nii-öelda A-kategooria, need on B-kategooria need CD või saabeeveegeedee, eks kategooria allikad. Millega sa siis nii-öelda suhtled, sagedamini saadad vahetevahel lihtsalt ma ei tea, kas või õnnitluskaarte või, või jõulude puhul tervitad, kui palju neid on? Priit Pullerits ülikoolis rääkis, et tuleb Suhelda ja just nimelt. Kõige tähtsamad on need allikat, mis on juba tegelikult sõbrad ja et, et mul on olemas üks näiteks psühholoog, kellega ma hästi palli suhtlen ja kes ma tean, et ta on asjaekspert ja, ja aga mitte ainult kommenteerida, vaid nõustuda mind. Ja loodame, et ka need allikad loomulikult edama talle, ma eelistan ükskõik mis ajal, isegi öösel ma võin talle helistada, aga jah, ja on olemas ka need allikad, kes, kes, kelle, kelle poolema pöördun tavaliselt ja loomulikult need on mitte kõige viimased viimased, kui tulevad mingisugused kasvõi näiteks sünnipäevad või siis või siis mingisugused teised tähtsad päevad, siis loomulikult saadan neile midagi, siis helistan või siis annan, missuguse märkmik kas või meili kaudu. Et ma mäletan, et need on olemas ja ma tean, et nende elus praegu toimub midagi tähtsat. Ja siis jah, suhtlen nendega. Head raadiokuulajad täna on raadio kahe piknikukülaliseks Viktoria Ladõnskaja, me juba läksime täiesti hoogu, vabandust, mina läksin hoogu. Suur huvi on ju, et ajakirjanduse vastu juhtis mind ja jahtis kohe küsima neid küsimusi, mis puudutavad ajakirjandust tegelikult Victoria on ju nii, et Eesti inimesed sind väga ei tea, nad teavad sind sinu lugude kaudu, nad oskavad võib-olla nendest välja lugeda midagi selle kohta, kes sa tegelikult inimesena oled. Sa oled suhteliselt vähe andnud, proovisin otsida ja tuhnida. Ja ma ei leidnud ühtegi sellist, noh, ütleme tõsist intervjuud või vestlust, miks, miks sa oled sellest kõrvale hoidunud, ma ei julge uskuda, et, et ettepanekuid tehtud ei ole. No ma arvan, et, et ajakirjaniku roll seisnebki selles teha intervjuusid aga mitte anda neid, et siis ma kunagi unustanud olla kroonika staar, staariks saada. Võib-olla neil on väga head fotograafid, vaatame, millised stilistid, eks milliseid pilte tehakse? Head mõtted mul on täitsa olemas, sest et noh, kuna ma olen seotud meediaga, siis tean, et mul on oma lemmikut fotograafid olemas, kes on teinud minust pildi ja, ja muidugi see on täitsa see, see, selles probleemi mul ei ole ja kodus on olemas ka ilusad pildid, aga need on enda vaatamiseks. Ja, ja ma ei, no ma ei tea, ma arvan, et on olemas eraelu ja sinna vist Ma ei, ma ei vaja, et iga teine inimene kuskil delfis neid kommenteeriks mind ja minu käitumist või, või minu välimust näiteks, et see on minu, minu eraelu ja, ja, ja kui ma tahan, et keegi sellest teaks, siis ma muidugi lähen kuhugile kroonika ajakirjaniku juurde ja hakkan talle midagi rääkida. Kolleegid kroonikas sulle helistanud on, ma saan aru. No ütleme nii, et aeg-ajalt tulevad igasugused pakkumised ma praegu sünkroon, kas siis ma ei taha öelda, et mingisugused konkreetsed inimesed sealt või, või, või kuskilt mujalt. Lihtsalt et kroonika on nagu meil glamuuri, Eesti elu sümboliks minu arvates seepärast ma nagu kasutan siin seda seda ajakirjale. Jaa, absoluutselt arusaadav ja mul on väga hea meel ka, et sa ikkagi valisid R2 pikniku saata selleks, et, et natukene endast rääkida, sest seda ma palun sulle ometi teha, inimesed tõesti ei tea, kes sa tegelikult oled. Kui sa teeksid väga sellise kiire ülevaate, ma ei tea, kui tihti sulle oma töös on tulnud seda teha, vastata küsimusele nii, Viktoria Ladõnskaja, kas te olete kunagi, ma ei tea, kas sa tead, olid sa kunagi vaataja saatel Maire Aunastel, kus? Mis, kuidas? Mulle saate nimi praegu meelde reisisaade öeldi lihtsalt selle kohta, eks ju. Ja seal oli, seal oli tüüpiline Maire Aunaste küsimus, kes sa oled ja kust sa tuled. Nii kuidas sa vastaksid sellele küsimusele? Kes ma olen, mina olen. Victoria Victoria. Eestist pärit tüdruk. Eestivenelane Ekspressi ajakirjanik. Tütar. Ja siis me teame, Eesti kodanik muidugi. Kuule, aga räägime koolist rohkem, olid sul ütleme niimoodi. Kuna ma lähen, tavaline lasnamäe tüdruk ses mõttes, et nagu jah, lõpetasin Lasnamäe kooli ja rohkem viisi või rohkem. Olin väga tubli õpilane ja ei, medalit mul ei ole, aga ikkagi peaaegu. Kõik need ained olid väga heal tasemel. Mis see, mis see sinu nagu komistuskivi oli, mis medalist puudu jäi? Tavaliselt tead kooli asjadest rääkides mis mul seisab meeles, et mul eriti ei meeldinud seal olla üldse ja aga noh, ainetest, et kõige rohkem meeldis kirjandus ja keeled ja keegi ei meeldinud keemia ja füüsika ja sest et need ained olid väga rasked mu jaoks ja ma ei ole üldse mingi matemaatika inimene. Minu arust jah, kõige raskem asi, minu jaoks on eelarve. Vähi. Tegevuslikele kõkus tuleb raha ja kõige raskem küsimus on Küprose läheb ja miks te, miks seda nagu ei ole? See on müstika, aga ma loodan, et Eesti Ekspress nii-öelda aitab sul sellele tööandja nii-öelda sellele küsimusele vastust leida. Väga hea käisid sa laulukooris valitseva tantsuringi laps. Ma olin, ma olin teatri stuudios ja et siis tegelikult, et see, see just see oli väga tähtis eluetapp, minek, sest et ma käisin umbes kolm-neli aastat järjest teatri stuudios ja siis tegelikult alguses, kuna mulje oli väga tuntud venelaste sees vähemalt õpetaja, see on siis Vene Draamateatri näitleja Jevgeni Manš Vlassov ja tema on juba surnud, aga ikkagi hetk ta rääkis minuga ja hästi tõsiselt ja mõtlesin, et ma pean Moskvasse minema ja pean ikkagi mängima, võin näitlejana olla olema ja aga noh, otsustasin pärast kooli lõpuaktuse juba, et otsustasin, et minu tee on ikkagi ajakirjandus, sest et see pakkus huvi ja ma mul oli juba väike kogemus olemas ja siis ma läksin Tartu ülikooli, astusin sisse. Ja muidugi minu teatriõpetaja jaoks oli suur üllatus ja ta pärast seda helistas mulle ja ütles, et seal lihtsalt kartsid minna Moskvasse. Ei olnud. Ma mõtlesin, et see pole päris see, mida ma tahan elus. Aga noh, otsus oli juba tehtud ja siis kuna kuna ma olin nii õnnelik, et astusin sisse sellepärast ma nagu too hetk ei, ei mõelnud selle peale, aga nüüd mu hästi palju jälgin. On umbes nõnda nagu mina, mina olen 26 aastat vana, tema ka. Et siis ma jälgin, et kuidas, kuidas tema elus. Ta elus toimub ja Gustav mängib ja, ja saime tuttavaks, jäädi, teadis, kes mina olen, see on tegelikult väga huvitav, sest sest et tavaliselt eestivenelased ju kui mingi eestivenelane on juba kuskil midagi ära teinud, nagu tavaliselt saame kokku ja teame, et kes meist mida on teinud ja ja on tõepoolest huvitav saada teada, mida ta mõtleb nüüd. Ja siis Aliinaga jah, rääkisime juba mitu korda sel teemal, et, et mis tasub siin teha ja mis ja kuidas siis nüüd edasi karjäär läheb. Ja tema puhul mul on õudselt hea meel, et nüüd ta mängib ka Vene Draamateatris mitte ainult mitte ainult vale, Vanemuine teadis, vaid ka venelased võivad ta näha. Kas koolis tundidest puhtalt selle pärast lihtsalt pausi oled teinud, et oli vaja kuskil teatrit teha? Ei, ei, ei, mul on nii palju energiat. See polnudki probleem, ma olen harjunud, et mul on tuvad asja teha. Väga mõnus. Ma palusin Victoria sind, et sa võtaksid kaasa, mõtleksid läbi oma väikest sellist muusikaeelistust ja, ja mul on hea meel, et sa seda tegid ka, millest me võiksime alustada. Sul on mitu lugu välja valitud, kas oskad kohe öelda, ma seejärel vajuta nuppu. No alustame, ma isegi ei tea, alustame, alustame madonnast. Miks ma arvasin, et sa selles madonna, aga ma saan aru, on sul selline isiklik kuidagi? Ja mulle õudselt meeldivad sama riismaaga. Oi aitäh. See on jah, tõepoolest tähtis mu, see inimene seal laulja ja omapärast laule või võib-olla selle, et miks või kohe kuuluma. Kas piknikud araabia maksame Eiklikul, see on täiesti tõsi ja täna on minuga koos siin Viktoria Ladõnskaja, Eesti Ekspressi ajakirjanik Viktoria, sa tahtsid ennem öelda, mille pärast sulle see madonna meeldib, pole hea, seleta natukene paari sõnaga. Jah, tõepoolest see see laul ja mulle väga meeldib, sest et naine selles vanuses teab nii hästi mida, mis läheb rahvale korda. Ja just nimelt ja iga tema uus singel nagu noh, tavaliselt ju nii hea Nende, et seda pannakse, pannakse ning disko ajal või, või ükskõik ükskõik kus ja millal et ta lihtsalt teab oma asja ja teab, et oma eriala nii hästi Sul on Realis madonna plaadid olemas, ka on olemas. Nii kui tuleb, uus oled, on Victoria esimene, kes nii-öelda plaani avanedes on kohe kohal. Tema fänn ei ole. Ei, ei, ei ma ei ole see inimene, kelle eksen kogu see, noh, ma ei tea. Fänniks ma kunagi ei, ei isegi Bret. Teie ei ole vine. Muidugi pakuks võib-olla mõned müükrovidega. Ütles, et ma üldse ei ole see inimene, kelle puhul saab öelda, et vot tema demo ikoonid on need ja need ja fänniks üldse ei saa minu arust. See õnneõpetaja, see on pisut rohkem kui, kui mingi staar või, või ma ei tea. Ja ma ei tea, mida tähendab hästi, aga jah. No kui keegi küsib niimoodi. Viktoria Ladõnskaja, Eesti Ekspressi ajakirjanik, Eesti Ekspress on ajaleht, kus Eesti ajakirjanikud, aga ma arvan, mitte kõik tõenäoliselt, aga noh siiski tahaksid töötada, see on selline. See on selline noh, kõva töökoht, kõvale, kes sind kutsus Eesti Ekspressilõik. Nupud väga raske küsimus ses mõttes. Kandideerisid ise pommitasid nööridega. Ma alguse ülikooli ajal mulle üldse ei olnud mõtted, et ma lähen kasvõi Ekspressi või siis mõtlesin, et minu jaoks on venekeelne meedia olemas ja kuna venekeelse meediaturg on? No kuidas nüüd, mis on õige sõna selle jaoks, no põhimõtteliselt siin on, on väga raske seda, seda vene meediat Turuturuks nimetada, et siis, et siis sellega on probleemid ja siis ma mõtlesin, et miks mitte parandada seda ja mitte, miks mitte töötada just selle alal. Ja mul ei olnud mitte mingit mõtet Ekspressi minna, aga kui ma juba lõpetasin, nei ei well, ülikooli ajal hakkasin kirjutama ja siis Eesti Päevaleht tegelikult oli esimene väljaanne, kes pakub, pakkus mulle ja tookord rääkisin Jaanus Piirsaluga ja siis Jaanes praegu teeb oma tööd Moskvas ja mulle on õudselt hea meel, et ta on seal, aga samas ma olen kogu aeg, mõtlen vaat et sööb mu maasikaid ära. Selles mõttes, et nagu kunagi hästi suhtlesime ja suhtleme ka praegu muidugi, aga ikkagi ma olen see ajakiri ning kes rohkem kirjutab vene teemadel. Ja kui Piirsalu Moskvas, siis tal on lihtsam võib-olla mingeid inimesi kätte saada ja kirjutada mingisugustel teemadel millest me mõlemad võime kirjutada. Ja pärast pärast seda, kui ma juba lõpetasin ja siis olin juba ma alguses tegin maadluses toonias täpselt aasta, siis pärast seda hakkasime tegema MK Estonias see ja too hetk, see oli tõepoolest väga suur ja tähtis projekt, ütleme niimoodi, alguses. Aga aasta täpselt aasta tehti siin ka seal ja pärast ta juba enne seda ka rääkisin Ekspressi inimestega, aga pärast seda oli juba konkreetne ettepanek ja siis esimene inimene, kellega ma rääkisin ekspressist, oli Tarmo Vahter. Ja siis tema tema oligi see, kes ütles mulle, et ega sa ei taha meile kirjutada. Ja alguses ma kirjutasin, mul ei olnud sellist nagu ka ise ei tahtnud ma Frillemm, tahtsin tööd teha. Ma mõtlesin, et kui su lugu tõepoolest väga hea, siis nii või naa seda ostetakse. Aga noh, siis sel juhul sul ei ole mingisuguseid sotsiaalvärke ja et siis võib-olla ei tunne ennast nii turvalisena nagu ma tunnen ennast praegu ja seepärast otsustasin, et kui pakutakse, siis miks mitte võtta. Mis sinul jaoks kõige keerulisem selle otsuse juures oli tulla ära siis Vene meediast või nii-öelda jah, sest Vene turule ilmumist ajakirjandusest ja hakata tegema tööd eesti lehe jaoks, noh, kõige lihtsam mõte on see, et kõige suurem hirm on ikkagi seotud keelega. Ja muidugi no keele suhtes ja see oli kõige raskem asi. Jaa, muidugi. No ja mitte ainult ausalt öeldes, et oli hästi palju küsimusi, millele ma pidin vastava too hetk, et esiteks mul olid juba Vene lugeda ja mul oli kõik korras sellega ja ma ei tahtnud neid kaotada. Ja samas noh, siiamaani kohalikud venelased küsivad, et kas Viktoria Ladõnskaja rohkem ei kirjuta mitte midagi ja see on täitsa tavaline, see näitab mulle palju ja sellest ma võin, ma ei tea, tund aega rääkida, kuidas vene siin kohalikud venelased ei tea üldse Eesti elust, noh, enamik neist ütlemini Räägime sellest räägime. Jah, muidugi, aga, aga aga too hetk ja esimene probleem seisneski selles, et mu kass, kumb variantidest minu jaoks, kuna mina olen ikkagi vene tüdruk, et siis kumb variantidest on minu jaoks parem ja siis teine probleem oligi keel ja et ma mõtlesin, et kas ma suudan, kas, kas, kas, kas ma tohin ka ja no ega see aeg ei olnudki kõige lihtsam aegne aegsed. Mismoodi sa kirjutama hakkasid eesti keeles, selles mõttes, et sa, sa räägid eesti keelt, selles mõttes me saame rääkida. Ja ma usun nagu praktiliselt ükskõik millisel teemal ja ma usun, et sul ei jookse nagu sisuliselt kinni, sa suudad hakkama saada, eks ju. Ja ja eesti keel on, sul on, sul on sul igal juhul on sul hea, väga hea. Aga kirjutamine on hoopis teine ooper, mismoodi sa hakkasid eesti keeles kirjutama? Alguses sellega naljakas, sest et sest et alguses ma mõtlesin, et kuidas ma need kirjeldan ja esimesed tekstid Esimees ja esimese kuu või isegi kaks kuud võib-olla kestis see olukord, kui ma tegin põhimõtteliselt mosaiiki ses mõttes, et neil on nimetanud seda niimoodi, aga, aga praktilises elus postisse niimoodi välja, et ma kirjutasin mingisuguse lause ja siis ma võtsin, vaatasin veebist ehk siis Google'ist, kui olla täpne, et kas selline lause on tõepoolest eksist, selline lause teie poolt eksisteerib või, või kas mul seal vigu vale või ja vaatasin, ja pärast seda tegin sihukese mosaiik ja tõepoolest, et vot selline lause on olemas, selline, seda väljendanud ka kasutusel. Et siis saab neid kokku panna. Ja siis järgmine lause, aga see võttis jubedalt palju aega. Selle jooksul oligi vaja ööseks tööle. Just nimelt. Ja, ja, ja siis. Ja see, see oli, see oli tööbasse, näeks. Püüdsid nagu ütleme, niimoodi hoidsid seda saladuses, kas rääkisid kolleegidele sellest, et sa toksid Google'isse mingi lause fraasi sisse ja otsid ja, ja niimoodi. Kunagi ma ei rääkinud sellest, te olete esimesed, kes sellest saab teada tõepoolest, et alguses oli nii et pärast ma, see oli kõige suurem saladus võib olla, ja pärast siis ma otsisin seda õiget inimest ka, et kes, kes saab mind aidata sellega ja leidsin ja mul, kas mul on praegu, meil on lausa mitu varianti, mis viisil ma võin seda teksti kirjutada, et kui aeg lubab, siis ma võin ise kirjutada ja ma tean, et see ei võta nüüd nii palju aega nagu, nagu vanasti oli. Kui aeg ei luba ja ma pean järgmist lugu juba kirjutama, siis. Mul on olemas inimene, kes aitab mind. Ja mul on olemas veel kolmas variant, et siis kui ma, kui kui ma tahan, siis ma viin ka ise kirjutada ja samas teine inimese sama usaldusväärne inimene võib ka telkida ja siis pärast ma vaatan, et mis on minu teksti probleem ja kus kohas ma võib-olla valesti kirjutasin. See on ka jube tähtis ja minu jaoks, kuna kuna ma tõepoolest tunnen huvi eesti keele vastu, sellepärast selline variant mulle ka sobib ja pakub huvi. Milline on nagu praegu nii-öelda see enamlevinud laad või mismoodi sa praegu No vot vastata on hästi raske, sest et kolm varianti kasutan praegu ja, ja, ja, ja sest, et aeg-ajalt mulle paistab, et ma olengi nagu väike tehase ses mõttes, et kui lugude teha, et siis, kui mul on Neid teemasid liiga palju, siis, siis ma ei jõua nagu veel korrektselt kirjutada. Ses mõttes. No samas vaata veel selline variant, et selline asi, et et keel on üks asi. Ajakirjandus, see on natuke teine ja ja mina ma arvan, et keel on hästi tähtis ja, ja minu jaoks on õudselt oluline, et inimene ei räägiks, et inimene kirjutaks hästi ja, ja et see, et see tekst oleks väga korrektne ja et luge ei pea Su tekstist aru saama, vaid peab su sisust aru saama. Seepärast, kuidas see on tehtud, mis viisil see on kirjutatud, see on ikkagi kirjutatud eestlaste jaoks ja muidugi see inimene, kelle elutöö või kes kelle eriala on seda teksti tõlkida, teeb seda paremini kui minul. Ma olen absoluutselt selles mõttes kindel ja isegi meie keeletoimetaja, kellega ma kogu aeg suhtlen ja kes aitavad mind muidugi ja, ja nemad. Praegu on juba see olukord, kui nemad küsivad juba minu käest mingisugused venekeelset lauset ka, aga alguses oligi selline tööprotsess. Need hästi palju aitasid mind ja ka praegu vaidlevad vastu, võib-olla aeg-ajalt Victoria's, seda ma nii ei räägi. Niimoodi ei saa öelda. Ja siis, ja siis kõige raskem asi on muidugi need frasjalagismid, metametafoorid ja. Kuidas nendega on, kas sa mõtled neid peas vene keeles ja püüad neid tõlkida või püüad, on sul kuskil olemas mingi selline kuklas mingi selline salavaru eestikeelsetest, metafooridest? Esiteks, mul on kodus juba olemas selline metafooride sõnastik. Teiseks on olemas need lauset, mis gaasid, mis, mis mis kuidagi paremini kõlavat vene keeles ja selle varianti eestikeelset varianti on hästi raske leida, aga seda tuleb teha ja siis mõnuga. Miljon Erkki Simone on see inimene, kes aitab mind sellega, siis ma tulen ta juurde ja põranda juurde ta poole ja siis mõlemad otsime seda õiget. Oskad sa mingit sellist toredat näidet ka tuua, kus nagu jooksid ummikusse, kus sa tead väga hästi, mida öelda selle kohta vene keeles. Aga mida ometi, kuidas seda tõlkida eesti keelde või kuidas seda eesti keeles edasi? No vot, mul kohe praegu võib-olla ei tule meelde, aga samas neid juhtumeid on hästi palju olnud. Et. Et jah, no tegelikult, et siinkohal on hästi tähtis see, et mida ma juba natuke paar kuud elasin Ameerikas ja siis ma seal sain aru, et see, mis on kirjas sõnastikus, tähendab hoopis teist asja tegelikult, et kui me võtame näiteks selline nagu fon või siis lõbu või siis vissil ja see ei ole tõlke. Et need mõisted on absoluutselt erinevad ja samas võib olla Nad on tegelikult inglise, eesti vene sõnastikus, annad ühe rea peal, eksju? Jah, jah, jah, just nimelt seda ma tahtsingi öelda, et, et see, see ei tähenda, et nad tähendavad sõbrama sama sedasama ja siis näiteks veelgi rohkem, seda on näha sõnana näiteks armastuse puhul jah, et siis armastus, Liu boss ja lohh on absoluutselt erinevad mõisted, et siis, kui me räägime, kui ma ütlen kasvõi mingi mehele, et ma armastan sind või jäljubli otsib ja see on see on palli korda tähtsam või palju korda mõjukam lause, kui võrreldes Allawi. Absoluutselt nagu te kuulajad aru saate, meil on täna külas erakordselt rikas selles mõttes, et mitme keele vahel elav Viktoria Ladõnskaja, Eesti Ekspressi ajakirjanik, kui palju sul, Victoria noh, ma saan aru, et vene keel loomulikult Inglise keel, eesti keel, on sul siia nimekirja veel lisada midagi? Oskan lugeda saksa keelt, aga, aga no ei saa öelda, et see kell, see, et noh jah, et põhimõtteliselt minu listis on eesti keel, vene keel ja inglise keel. Kas sa oled endale mingi eesmärgiga seadnud selle osas, et kirjutada näiteks ma ei tea mingi aja pärast eesti keeles vabamalt või teistmoodi või, või see või see barjäär tegelikult jääb sellest võimalik eemale saada, kui sa oled sündinud ja kasvanud ühes keelekeskkonnas, lugenud ühesuguseid raamatuid suudad eksimatult nii-öelda hinnata olukorda, kui kui kasutatakse ühte või teist näidet või võrdlust sellest üle, lihtsalt ei saa. Ei saab Arvot, arst saab, aga kas sul on selline eesmärk või ei ole, selles on küsimus ja, ja ma ma ei tea, et see mulle väga-väga sümpaatne, kui inimene tegeleb sellega milleks ta on sündinud või mida ta tahab teha selles elus. Ja ma arvan, et, et muidugi muidugi, kui minu eesmärgiks on. Keel siis ma pean seda eesmärki saavutada, aga kui, kui ma, kui minu eesmärgiks on ikkagi lugu konkreetne lugu Hea ajakirjanduslik tekst, materjal. Just just, just siis ma uurin, eelistan, saan seda infot kätte ja panen teksti kokku ja, ja selle selle tekstiga ma pean midagi ütlema, aga, aga, aga keel on muidugi väga tähtis selles mõttes, et see on töö poolest minu arust üks kõige tähtsamatest asjadest, aga samas see inim või täitsa võib-olla ma, ma usun, et ka teie nõust, et ma võin seda endale ka lubada, et mingi inimene ikkagi aitaks mind. Loomulikult absoluutselt Victoria, kas kirjutada lugu Eesti meedia jaoks eesti lugeja jaoks ja vene lugeja jaoks on see üks ja see sama? Ei selles, ma olen absoluutselt kindel, et kindlasti mitte. Mis need erinevused on, me jõuame sellest mõne hetke pärast rääkida vahepeal ühe järjekordse pala muusika, sa saad natukene puhata ja kuulata ka sulle väga meeldivat lugu. Millist sa valikust järgmisena võtaksite? Las siis, järgmine on Tanel Padar. Tanel Padar, sulle veel, Tanel Padar meeldib, ärge rääkige talle. Elame siin. Mis hellitavad mind, on püüdnud paar päeva järjest vältida mind. Käes. Räägime oli näe. Talu, mida parempoolene? Kurnavalt läevad kõik hallimad päevad kuid lootus veel püsib. Päike südames, särab, kergitab pead õnnetunneli. Kas lootusetus seda märkab, võitleja? Käes? Pillasin Reeli. Ei läinud. Ei lähe, seal. Oli n. Onu mina parem. Läbi. Ei läinud. Peenra pealt. Päid. Meela parem. Taarja kahe saates R2 piknikul kõlas Tanel Padar ja Tanel oli siis Viktoria Ladõnskaja tänase saatekülalise üks lemmik ja ma isegi ei hakka väga kirjeldama seda, kui, kui millise, millise hoo ja kirega seda lugu kuulasin. Ma saan aru, et Tanel Padar on kohe sedasama plaadirea järgmine plaat, kes juba madonna ees Mulle väga meeldib tema looming. Et, et jah, hea artist, mis siin ikka öelda, et minu arust tema jaoks võib-olla isegi halbeta ei sündinud kuskil Ameerikas näiteks ja sest et minu arust ta on. Ta on selle väärted alla maailmastaar, aga see ei tähenda, et ma nagu jälle mingi tänna olen, ei ole lihtsalt mu see selline muusika ja see, kuidas ta laulab, see mulle väga meeldib. Ja tõepoolest, tal on väga head hitid. Väga mõnus, Victoria Me jutte pooleli ennem Tanelit selle koha peal, kus sa ütlesid, et eesti ja vene lugeja ootame absoluutselt erinevat lugu. Kumma jooksul ma ei mõtlenud kirjutamistehnilised keele mõttes kumma jooksul lihtsam kirjutada on? On olemas jälle raske küsimus. Võib-olla sa peaksid selle jaoks kõigepealt ära seletama, mis see vahe on, mida lugeja võtab Ena lugeja. Vahe on hästi suur ja siin ei ole kaks kotikoored, vaid isegi kolm kategooriat, sest et on olemas venekeelne lugeja Venemaal see on üks asi, teine asi on venekeelne lugeja Eestis ja muidugi kolmas, mis on eesti eesti lugeja Eestis ja kõik kategooriaid? Kõik need kategooria võit on väga erinevad ja, ja. Mittetehnika vaid skeem, vein, need meetodid, mida sa kasutad, kirjutasime kirjutamise jooksul, on absoluutselt erinevad. Sest et, sest, et Eesti ajakirjandus pärineb Ameerika või Euroopa ajakirjanduses ja muidugi meel siin kehtivad samasugused reeglid nagu seal. Et siis uudised. Tere jälle hullasid jutti lapse kokku ja et, et kõik ei ole Pulleritsu laulmas käinud. Et et on olemas, ühesõnaga et see teksti kirjutamine pole mingisuguse kirjanduse kirjutamine, see on palju korda keerulisem, et seal sees peab olema kindlasti skeem ja, ja selle skeemi järgi, kes sa kirjutad ja arvestades neid reegleid, sa paned kokku oma lugu. Ja Eesti meedia jaoks minu arvates siiamaani, ma arvan, seda on olulisem, et, et loo sees oleksid kaks poolt, näiteks. Et siis kui on olemas mingisugune konflikt, siis mõlemad mõlemad peavad, peavad loos olema. Aga, ja siis kindlasti sina kui ajakirjanik minu arust ja ei pea seal loo sees olema, et siis kui sa tahad oma arvamust kirjutada, kirjuta aga pane sinna juurde, et see on sinu arvamus, mitte uudis või mitte mingi. Reportaaž või mis iganes. Et jah, praegu on need reeglid natuke muutuvad, aga no ma ei tea, ma ei arva, et praegu meie sellest väga palju räägime, aga ikkagi, et põhimõtteliselt looses ei pea sa arvamust olemas. Aga venekeelse lugeja jaoks eriti tere, mul on õudselt tähtis, et just nimelt artiklis oleks autori arvamus, see on tulnud selle, see on seotud sellega, et et Vene meedia ja ajaloos on õudselt tähtis olnud see kriitika ja, ja kaks, kolm sajandit tagasi veel polnudki tegelikult venekeelset ajakirjandust, olen, on olnud kriitika ja oli vae, kuna Venemaa on liiga suur. Noh, ma ei tea, väga suur, väga suur, seepärast tulebki, kui tuleb mingisugune seadus näiteks ja siis tuleb seletada ka seadus tuleb välja, Moskvas tuleb, see tuleb seletada ka Vladivostokis näiteks elava inimesele, et mida see seadus tegelikult tähendab tema jaoks. Seepärast artiklis sees peab olema konkreetne arvamus, et vaadake, on tulnud selline seadus ja see nüüd tähendab see, see, too ehk siis meetod on pisut teine ja kui sa ei seleta, siis võib-olla sul on tõepoolest olemas selline protsent lugejatest, kes ei saa mitte midagi aru. Et või, või ma ei taha sellega öelda, et nad on rumalad või midagi sellist, aga lihtsalt, et seal on, see on see ühesõnaga maa mastaabiga ja seotud sellega, et tõepoolest seletada inimestele, mis see tähendab just nende elu jaoks. See sellepärast, kui ma kirjutan kasvõi mingi teksti vene keeles ja siis näiteks Venemaa jaoks, aga ka Venemaa jaoks ma olen kirjutanud siis ma pean seda arvesse võtma ja, ja on arusaadav, et kuskil sees peab mu arvamus olema. Kui sa ütled, et kolmas variant on veel see, mis on siis kohaliku eestivenelase jaoks kirjutamine, mis seal erinevalt on või mis seal teistmoodi on? Siin on teistmoodi see, et Need inimesed ei ole siin ega seal minu meelest ja neil on oma maailm ja nad neid ei saa Venemaa venelaseks nimetada. Ja nii samas see publik väga erineb eestlastest. Ja sellepärast tuleb kirjutada neile, et ma ei, ma siinkohal ma ei räägi sellest, et sisu peab olema, onju, ma räägin sellest, et meetod on natukene natuke Skeem, et millega sa alustad, millega sa lõpetad näiteks, et siis. See see venekeelne tekst on rohkem rohkem kirjandi moodi ja rohkem. Võib-olla rohkem mängitakse keelega. Ja rohkem kui tsiteeritakse allikaid, siis tsiteeriks tsiteeritakse ka teistmoodi ja neid on. Neid on rohkem. Ja sina kui autor võid ka olla allikana, et siis allika rollis. Eesti teksti puhul siin on noh ma loodan väga, et te saate minust aru ses mõttes, et nagu eesti teksti puhul on objektiivsus natuke teistsugune asi, kui vene teksti puhul Vene tekstis kindlasti peab olema, mitte kindlasti, aga ikkagi tavaliselt on autor olemas. Ja tema arvamus Oled sa kokku puutunud ka nii palju näiteks inglisekeelse meediaga, et sa oskaksid öelda, mille poolest Eesti ajakirjandus sealsest erinev või on Pulleritsu kool nii kõva, et me teeme siin samasugust ajakirjandus ka Ameerika Ühendriikides näiteks. No umbes tegelikult, et teemad on teistsugused, aga ikkagi meie meetodid on eesti sarnased. No minu arvates on muidugi, et hästi sarnased näiteks selle meediaga, mis ilmub Inglismaalt L2 piklikku saatekülaline on täna Viktoria Ladõnskaja, meie kokkusaamise ja koosolemise esimene tund on märkamatult jõudnud otsakorrale ärgaks piknikul. Raadio kaks on mõnusalt piknikul ja mul on väga hea meel kõikide õe üle raadiokuulajad ja loomulikult hea meel ka meie tänase pikniku saatekülalise Viktoria Ladõnskaja Viktoria on Eesti Ekspressi ajakirjanik. Ja ma arvan Kusagilt seda ütled. Ja no mulle tundub küll, et sa oled rääkinud sellest uhkusega, hääles Victoria me rääkisime sellest, kuidas sinu nii-öelda suhtest eesti keelega ja kuidas sa, kuidas sa töötad, kuidas, kuidas sa oma ajakirjanikutööd teed, kui sa koolis olid, siis oli arusaadav, eks ju, see keel, mida sa oskasin või mida sa kasutasid eesti keelena, siis sellel hetkel oli ilmselt hoopis hoopis teistsugune kui see, mida sa oskad praegu, mida sa valdad praegu? Kuidas sa sisse elasid nendesse loengutesse, kus tahvli ees seisid sellised korüfeed nagu Priit Pullerits? Igal juhul ju Lauristin, eks ju, pidas loenguid ja nii edasi ja nii edasi. Inimesed, kes noh valdavat keelt, absoluutselt, kes on nagu täiuslikud sellest, kes surfad kasutada seda absoluutselt eestikeelset sõna, eks ju. Ja ja suudavad, suudavad rääkida praktiliselt igas teemas, kui tahavad, nii et sellest saaks aru ükskõik kes. Või siis suudavad rääkida, nii et sellest ei saa praktiliselt mitte keegi. Kui keeruline sul? Kõige raskem asi minu jaoks on, selles oli filosoofia. See oli. No tõepoolest, kuna ma käisin Lasnamäe koolis ja mina jaoks eesti keel tol hetkel eksisteeris ainult no tundides keeletundides ja siis seepärast mina, mina küll tol ajal mõtlesin, et ma hästi oskan ja saa hakkama elus. Just selle selle, no et mõtlesin, et minu veel on ikka väga heal tasemel ja siis pärast kooli lõpetamist esimene asi. Ma tegin, sooritasin keeleeksamit. Ja siis too hetk sain, ma, muidugi oli hinne, see tähendab, et kõige viimane, et siis köige köige toredam. Ja kõige parem, kõige parem tulemus oleks eff ja vastupidi. Hoopis teine süsteem, mis, mis fantastiline fantastika, tähendaski seda, et sa räägid nagu tõeline eestlane või aga mul oli ja siis mul on väga hea, siis too hetk, ma otsustasin. Absoluutselt, ja siis selle, selle teadmisega avastasin Tartu ülikooli sisse. Ja siis mis minuga edasi juhtus, siis ma esimese kuu jooksul istusin loengutes nagu too et ei saa mitte millestki aru. Et ei, sa ei, sa ei reageerida ega kirjutada ego, rääkida. Absoluutselt, ja see, millest ma võiksin rääkida, too hetk oli tulevikuplaanid. Elm. Eriala igasugused sellised toopikute kartuleid ja Tüdruk, mis on sinu nimi? Ja siis too, too hetk oli tõepoolest väga raske, aga samas oli väga naljakas, sest et ma teadsin, ma ei teadnud, et ma satun sellise olukorda hetk, kus ma tõepoolest tunnen, et ma mitte midagi ei saa aru. Kuidas sind kursusekaaslased vastu võtsid? Kui palju sööd ainuke venelane kursusel ilmselt, või oli veel? Oli alguses olin, meil oli kolm vene tüdrukut, aga no nad ei lõpetanud. Et siis alguses? No ma ei tea mul midagi halba ja selle kohta sel teemal mitte midagi halba ei saa öelda, et. Ma olen väga tänulik neile, et et meie kursusekaaslased olid sellised, nagu need olid. Aga samas ma mäletan, et kord oli selline hetk, et tuli mingi uus eesti tüdruk klassi ja siis hakkas sosistama ega. Kõva häälega seda kuulda, et siis ta küsis, et räägitakse teil siin venelased ka Need on ja siis ma mõtlesin, et vastaks talle olendi loo, mõistan sind, nõrgesed et, aga noh, sellised sellised olukord oli ka. Et mis siis jah? Kas sa, Eesti nii-öelda tuntud ajakirjanik, kes koos õppisid, kes sinu kursakaaslased on? Kui tegelikult minu arust, kui seda saagiks saab nimetada, siis ma arvan, et et meil oli hea saak. Ses mõttes, et minuga koos õppisid sellised inimesed nagu Alar Tankler, Marii Karell, Lauri Linnamäe Maria Ulfsak. Neid on hästi palju, kes praegu teevad tööd ja teevad oma tööd hästi. Võib-olla kohe praegu ei tule meelde, aga neid on, neid on palju. Kui palju sa nendega suhtled või kui palju sa oma erialaselt läbi käinud nendega? Aeg-ajalt suhtlen ikka, aga noh ega keegi neist ei teete Ekspressis. Seepärast nagu võib-olla me ei suhtle nii palju nagu saaks või tahaks, aga ikkagi aeg-ajalt suhtleme. Kuidas sama kui rääkida veel keelest? Me oleme rääkinud, aga see on põrgulikult huvitav. Kui kuidas oma vene keelt nii-öelda teravana hoiad. Mul oli, oli, see oli juba teine kursus, kui ma hakkasin tundma, et mu keelega on mingisugune jama. Et siis. Ma hakkasin hästi palju lugema vene keeles ja siis kuna ma lõpetasin ka Tartu Ülikoolis venekeelset filoloogiat vene filoloogiat venekeelset vene filoloogiat, sest et põhjuseks oli minu tunne, ma mõtlesin, et, et mul on seda vaja ja ma mõtlesin, et see keel, eks hästi tähtis ja ega ma ei, ma ei saa ilma selle. Ja oli selline nälg võib-olla. Ja too hetk ma eesti palli lugesin vene keeles, aga no ma loen ka siiamaani. Kas sa elasid Tartusse, olid ülikooli ajal, olid, sa elasid? Krunt neli aastat järjest ühikasse. Ei, vene tüdrukuga koos elasime just see tüdruk, kes oli mu kursaõde, temaga koos elasime, aga ta on praegu Riias, et siis tal on perekond ja lapsed, siis ei lõpetanud, kahju minu minu arvates kahjuks ülikooli. Kas see ülikooliaeg oli sulle nagu kuidagi ka nagu sissejuhatus Eesti ühiskonda või Eesti ellu selles mõttes, et sa olid ju nii, nagu sa oled korduvalt rõhutanud Lasnamäe tüdruk käinud Lasnamäe koolis ja, ja, ja ega seal vist väga palju eestlastega kokku ei puutu, tegelikult. Puutunud üldse ja võib-olla see oli yks tähtsamatest tähtsamatest perioodidest minu elus sest et just seal ma sain aru, et kus, kus, mis kohasemad tegelikult elan ja, ja kes on need inimesed, kelle kõrval. Ja, ja ma ei tea, see ülikool andis mulle hästi palju ja minu arust nii, nii üldse. Mõtted jooksid kokku ja et siis tähtis oli see, et ma arvan, et Aegi ikkagi peab olema haridusega. Ja samas ma arvan, et see oli tähtis veel sellepärast, et just seal ma sain aru, et mida tähendab Eesti elu või eestlased Kas oskad nagu kuidagi noh, saad aru, see on selline ajakirjanike, selline Stam küsimus, eks ju, mille osas tavalised isegi hoiatatakse etet, tooge mõni hea näide ka. Oskad tuua mõne sellise näite, raisad omanik, taotleja. Mis olid need asjad, mida sa tegelikult tartus avastasid, mis sinu jaoks tulid? Ma mäletan, et see oli nii mine jaoks kui ka minu tuttavate jaoks suur üllad kohe alguses, kui ma astusin sisse Tartu ülikooli, siis minu ema raputas pead tahad ja ütles, et kuidas vaeseke seal elanud, et siis seal on nii palju eestlasi. Et siis too too, too aeg veel polnudki ka. Et integretz integreerida osa ühes ühes integratsioonis teil ei räägi nii palju ja seepärast oligi ka sellised hirmud. Aga kui ma olin seal helikoolis, siis esimene asi, mis tuleb kohe meelde, et välimuse poolest või siis kuidas mina näin välja, kuidas teised see on absoluutselt, teine asi. Et kohe oli arusaadav, kes meist, kes selles mõttes, et mitte, et et mingisugune riiet, see oli mul ilusam või vastupidi, halvema, aga lihtsalt et stiili või siis või siis käitumise pärast oli kohe tunda, kus on venelasega tegemist. Et no meiki puhul ka muidugi, et mina võrreldes oma eesti tuttavatega kasutanud hästi palju meiki ja, ja, ja ilma konksetega ka ei saa. Et siis, et siis jah, sellised lihtsad asjad, aga ma kunagi ei ole mõelnud, et, et ka siin tulevad erinevused. Toit oidu, oi hoidke. Siiamaani tahaks küsida verevorsti. Ainult üks kord elus? No ma ei tea, kombeks ei ole, kuidagi kardan, et vabandati. Ja samas, et mulgikapsas on ka minu jaoks on selline toit, mis, mis nagu kõige esimene küsimus, mis tekib, et kes tõepoolest Ülikool valmistab eluks. Valmistusin. Tänase R2 piklikku küla, Viktoria Ladõnskaja me kuuleme järgmist muusikat või muusika kuulaks seda plaati, kui sa oskaksid mulle kohe käbedalt öelda, mitmes lugusid on. Ma arvan, et on õige aeg kuulata üks venekeelne laul ka. Nii neljas, neljas väga hästi. Sa võid ette öelda. Jah, see on siin, piirab mu lemmik venekeelne laulja. Ta ei ole isegi laulja, mine, eks on luulete, sest et tema tekstid on minaäärsed, briljantsed. Ma loodan, et ma ei eksi, kui ma ütlen talle vist ei käinud Tallinnas esinemas ka. Käisin ja isegi kaks korda ta külastas meid ja kaks korda käisin ja õudselt meeldiv. Kaks piknikul raadio kaks on piknikul ja täna on minuga koos siin Viktoria Ladõnskaja sümphieralise ja me jätame selle sinu lahkel loal plaadi masinasse. Me kuuleme pärast ühe. Viktoria, kui palju sa oled uurinud oma juuri, kui palju sa tead nendest inimestest, kes sinul perekonnas sinu suguvõsas elasid enne sind? Natukene ikka. Ei kui neist rääkides siis minu vanemad siin sündinud Venemaal. Minu. Oh, mu veres on hästi palju asju, igasuguseid asju, et siis alustame sellest, et, et ema on kasakas. Et siis ma, kui ma jälle, kui me tuleme keele juttu tagasi, siis kunagi paar aastat tagasi ma uurisin, kuidas natuke vägi, kuidas seda tõlkida õigesti tõlkida eesti keelde, siis vaatasin, sõnastikus oli kirjas, et Kadak kadakas või siis vaba mees. Võta, see ongi see koht, kus ma arvan, et tavaliselt tõlge võib-olla isegi parem kui, kui see päris sõna. Et see vaba mees tähendabki väga palju selle selle üldse kada kasakate kohta räägib hästi palju. Ja siis ema on pärit Annapasta Napov, väike linn, Sotši lähedal kuurort ja kogu aeg soe. Mängu tuleb, et siis. Mulle on seal hästi palju sugulasi. Aga isa kohta on mul raskem rääkida, sest et, sest et mu vanaisa ja vanaemast ja vanaisast ma tean. Aga kes olid enne neid, sellest on raske rääkida, sest et see oli nende perekonnasaladus. Perekonnasaladus. No ja kurk võib-olla no minu jaoks on hästi kurb, sest et ma ei jõudnud. No võib-olla polnudki piisavalt palju aega selleks, et uurida ja võib-olla tuleb veel see õige hetk, millal ma lähen ja ikkagi võib-olla on jäänud mingisugused paberid või. Aga kahjuks on teada ainult see, et, et sealt tuleb mu perekonnanimi ja võib-olla see on, see on tulnud. Poola keelest, sest need Ladõnskaja poola keeles Eesti keeles oli Hicki rahu. Tellis. Et siis või on olemas jälle veel mingisugune neli sellest? Ma ei saa või ei oska praegu öelda mitte midagi, aga samas ma tean, et, et emaga ka pole nii lihtne, et seal sugulaste sees on olemas ka kaukaasia veri. Et siis mitte päris tšetšeene, aga, aga ikkagi kaugkaaslased olid ka, et siis minu temperament on sealt pärit ja sugulaste juures küll tihti ei no käinud ja muidugi muidugi jaa enne. Okei, vanasti käisin, kui vanaema oli veel elus, siis käisin ja hästi palju Nad kindlasti. Aga pärast kui suri mu vanaema oli aasta 89 ja siis ja siis pärast seda, no kõik me teame, mis juhtus ja siis oli hästi raske vormistada igasuguseid paberid ja ega see reis ei olnud ka nii odav. Seepärast me ei käinud seal mingi kasvõi 10 aasta jooksul või isegi rohkem, võib-olla, ja paar aastat tagasi läksin ma sinna selleks, et tutvuda, et millised sugulased mul on, oli hästi naljakas, kui mingisugune noormees, umbes 23 või 24 aastat vana, tuleb su juurde. Suve jäänud. Ja ja, ja mul on neid. Niipalju, et siis tõepoolest sugulasi ju tõepoolest hästi palju ja kõik on sellises heas füüsilises vormis, et absoluutselt teistsugused ja nemad rääkisite, et mina olen nende jaoks nagu hääli on ja et siis välismaa inimene tõepoolest, et siis need teemad, millest rääkisime meil isegi, meil isegi ei olnud mõte, et mul ei olnud mõtet midagi vastu vaielda, sest et absoluutselt prioriteediks on hoopis teistsugused näiteks mu õde, no ta ei ole päris ema vennatütar. Ja et siis ta on samasugune nagu mina ses mõttes, et välimuse poolest on sarnane ja ta on samamoodi 26 aastat vana, aga tema on juba kaks last. Mees, kes töötab tehases. Ja, ja praegu nad lähevad lahku. Selline tõeline. Tõeline elu tema jaoks on väga-väga loogiline, et peamine naise peamine asi on ikkagi perekond ja, ja just selline perekond, kus on kirg olemas kus on olemas ning kasvõi mingisugused skandaalid ikkagi peavad olema, sest et esimene asi, mida ta näitas mulle, kui me ei näinud teineteise umbes 10 aastat, siis esimene asi, mida ta näitas mulle, et vaata, mul on seisnenud kaladill. Kas teid siin külmkappi seal seisab Liliani vaid või? On see, mida tavaliselt naised võtavad, kui, kui neil on südameid? Ka probleemid ja et siis vaata, mul on siis see tähendab, et mul on halb mees. See oli esimene asi, kõige suurem rikkus. Aga samas ta oli uhke. Sest just nii-öelda, et ta ei tahtnud sellega öelda, et tal on halb elu. Ei, vastupidi, tal on kõik väga hästi. Vedas. Selline halb mees on tal olemas, ta joob. Siis ta vaatas, et millega sa, Victoria tegeled? Vot ajakirjandusega teadki. Et kas see võib olla huvitav, see ei saa olla huvitav. Vaata, sa oled juba 26 ja sul perekonda ei ole, too hetk, ma olin veel 23, perekond ei ole lapsi siiamaani ei ole. Et siis see oli TV1 vaktsiin, jah, absoluutselt uskumatu ja ta ei saa, et ta ei saanud üldse minust aru. Ja ega me praegu suhtleme, aga kui sugulased, et prioriteedid absoluutselt teistsugused. Ja ega nad palju meie siinsest elust ei tea ka. Te ei kujuta ette, mida tähendab Eestis? No mis, millest koosneb meie elu, nad ei kujuta ette, sest et nende jaoks on üldse sellised terminid nagu krediit, liising, liising või, või, või ma ei tea, Türgist. Nad ei tea sellest mitte midagi ja kui sa ütled, et vaata, mul on, mul on korter, mul on auto, auto on umbes selline, et hakkavad mõtlema, et sa oled jumalarikas. Seda sa ütled, et vaata, mul on liisinguauto ja mul on korter, mille eest ma iga kuu jooksen, pean maksma tohutult palju nad sellest ei saa aru, sest et nad ei ole harjunud üldse selliste termin nendega nagu krediit liising. Kui palju eestivenelased Eestis elavad venelased tegelikult otsivad, uurivad oma juuri, kui palju nad tegelikult nii-öelda teavad sellest, kuskohast on tulnud, kuskohast annan pärit. See sõltub ikkagi konkreetsest persoonist ja sest, et no minu jaoks on väga tähtis ja ma isegi joonistasime sugupuud ja ma ikkagi tahan saada teada rohkem mu juurtest ja ja minu jaoks on see väga tähtis. Aga noh, mõned meist uurivad, mõned ka mitte, aga see sõltub sellest, mida, mis on inimese jaoks tähtis, kas need sugulased on tähtetajaks või. Sa rääkisid eelmises tunnis, et sa võid rääkida tundide viisi sellest, mis mismoodi elavad venelased Eestis, kuidas on, kuidas, kuidas see on hoopis teine, kuidas see on hoopis teine maailm, hoopis teine elu. Maailm on õige sõna, sest et ma alguses ei kujutanud üldse ette, et meie Ma ei tea, et Eesti ühiskond ja vene vene kohalike venelaste ühiskond absoluutselt kuidagi, ma ei tea, nad isegi ei ole seda kohta, kus nad lähevad kokku ja et miks see just niimoodi juhtus. Teine asi, et seda sellest saab ka rääkida, aga samas praegu paistab, et mitte kõik, muidugi. Aga enamik eestivenelastest ei kujuta ette. Et no ei saa öelda, et ei kujuta ette, milline Eestis milline Eesti elu on, aga nad lihtsalt võib-olla paljus paljudest asjadest ei saa aru niimoodi nagu saavad neist eestlased või need no muidugi ajalooline või see, see, see ajaloo ajalooprobleem on muidugi tõsine, aga see ei ole ainukene, et, et neid teemasid on palju. Kas kas oled nii-öelda enda jaoks nagu selgeks, ma küsin jälle mingid näited, kas oskad nagu kirjeldada seda, seda, seda ümbritseva elu nii-öelda tajumist erinevalt kõige lihtsam loomulikult on see ajaloo käsitlus või ajaloomõistmine aga ütleme sellistes igapäevastes asjades mille, mis on need erinevused, on, mida sa näed Eesti ühiskonnas ja mida sa tead noh, Eesti ühiskonnas, eestlaste ühiskonnas ja siis Eesti ühiskonnas, venelaste ühiskonnas. Kohe tuleb meelde kolm sellist asja nagu kõige esimene muidugi on see viimase noh, eelmise aasta aprillisündmuste näide ja see on esimene näide. Ja loomulikult ega too hetk ju oli arusaadav, et kohalikud venelased ja ei saa aru sellest, miks ja miks just praegu ja mille pärast Eesti ühiskond või Eesti poliitikud, aga samas ka ühiskond tahab seda sõdurit teisaldada. Et siis nad sellest lihtsalt. No aga teine küsimus, miks nad ei saanud ära ja miks keegi ei tahtnud too hetk neile seletada või siis isegi kui seletasid meie poliitikud siis valesti, et siis mitte see, ma ei taha seda öelda, et nad kasutasid vale sõnu, aga nad kasutasid võib-olla valemeetodeid. Ja too hetk oli arusaadav, et kohalikud kohalikud venelased just niimoodi käituvad. Sest et nad ei saa aru. Nad võtavad seda sellisel viisil, et keegi tahab neile liiga teha. Aga nad ei mõtle, et võib-olla teine pool on veendunud, et see on parem variant ka neile jaoks ka kohalike venelaste jaoks. Teine naine on näiteks A puute, eelmine sügis näiteks juhtus Divalivatsiooni asi. Kindlasti mäletate, kui Lasnamäe elanikud läksid oma raha vahetama? Minu jaoks oli ka piisavalt suur näide selleks, et öelda Lasnamäe elanikud elavadki oma maailmas ja nad ei tea, et mis Eestis tegelikult toimub ja nad ei usalda ka. Ja praegu Esulda veelgi rohkem, et ei usalda e-meediat ega poliitikuid. Ega jah majandus majandusekspert ka, sest et nad nad hea meelega puhul tookord rääkisid sellest, mis, millest räägib vene meedia hist Venemaa meedia ja ei võtnud arvesse see seda, millest rääkis Eesti meedia. See on teine näide ja kolmas näide. No näiteks selline, et kui minu lugu ilmub vene eesti keeles Expressis no minu tuttavatest võib-olla kaks või kolm teavad sellest. Aga teised ei tea, ei kujuta ettegi siia valin, küsivad, kas ma rohkem ei kirjuta või? Võib-olla või noh, minu jaoks ei ole probleem. Niimoodi on isegi lihtsam võib-olla elada, sest et, sest et ma tean, et mu töökeel on eesti keel, mu tööbänd või töörühm kaaslased on eestlased ja, ja, ja. Ajaleht on ka eestikeelne ajaleht ja just nimelt, et Eesti ajaleht, et siis ja tunnen, et ma olen nagu nende sees nagu Eesti kodanik. Tunnen ka samasuguseid tunnet venelaste venelast olles, aga, aga seal lihtsalt pole nii tähtis. See kuus, kus ma töötan Kas sa oled nagu aru saanud ka või on sinu jaoks nagu mingisugune seletus olemas, täiesti selge seletus olemas miks see nii on praegu? Noh, ma püüdsin kiiresti kokku hakata lööma, aga, aga paarkümmend peaaegu ju aastat juba peale seda, kui Eesti noh, nii-öelda asus taasiseseisvunud teele paarteist aastat peale seda, kui Eesti on taasiseseisev riik neli-viis aastat peale seda, kui me oleme Euroopa Liidu liige, miks on see nii, et Eestis on tegelikult 100000 inimest, kes tegelikult selle riigi elus ei osale. Eks see on väga kurb teema, sest et mul on oma arvamus muidugi olemas ja ma arvan, et kohe alguses ei teinud meie poliitikud õiget. Võib-olla ei võtnud õiget suunda ja ei. Ei teinud midagi selleks, et kas see ühiskonna osa osaleks meie ühiskonna protsessides. Aga no ei saa ka öelda, et, et neil neil ei olnud seda tahtmist või, või, või vastupidi, et ei saanud seda teha, ei lihtsalt ei olnud too hetk õiget poliitikat. Selles mõttes, et just selles valdkonnas, aga on ka praegu. Aga siiamaani minu arvates integratsioon, ma ei, ma ei taha öelda, et see on mingisuguste poliitikute süü või see on muidugi ka inimestes, sest et nemad ju ka ei taha või no mitte ei taha või ei, võib-olla ei oska isegi kuidagi olla selle elu sees. Aga samas kes, kel, kes selles on süüdi, on üks küsimus, teine küsimus, et. Kuidas seda olukorda parandada, sest et see muidugi ei ole hea, et üks hästi suur osa meie inimestest ei osale või vastupidi, nad on ohtlikud ses mõttes, et kui nad ei osale meie riigi elus, võib-olla nad osalevad ka mingi teise riigi Kuidas, kuidas tegelikult on, Ma väga paljude või, või paljude, ma ei julge öelda, väga paljud, aga ma arvan siiski, et paljude eestlaste hirm on see, et, et Eestis elavad venelased, nende ainukene soov on nii-öelda, et Eesti ei oleks iseseisev riik või et Eesti Eesti kuidagi, noh, nii-öelda oleks uuesti Venemaa osa, kuidas tegelikult. Pole nii tegelikult, et kõik need hirmud ma sellepärast, et ma olen, ütleme nii, et kui tuleb esile selline temaatika, siis ma olen nagu piiripiiril, et ma saan eestlastest aru tõepoolest, ma nagu juba tükk aega töötan Nende sees ja siis nendega ja siis, kuna noh, lihtsalt ma, ma, ma põhimõtteliselt tunnen seda, millest nad mõtlevad ja miks nad seda mõtlevad. Ja samas ma ei saa öelda, et et ma ei saa aru nüüd kohalik eestivenelastest näiteks ja seal ka neist aru. Ja see sellepärast mul on õudselt raske Raske otsustada või siis isegi kirjutada sel teemadel, et sel teemal, et. Kohalikud venelased tõepoolest ei taha, et oleks nõukogude aeg tagasi. See on mingi müüd. Nad võib-olla on solvunud Venemaa peale, too hetk, kui taastas iseseisvus Eesti iseseisvus, sest et tegelikult venelane siis neid nii saa siia. Ega neist keegi ei mõelnud selle peale, et kas Eesti riik või Venemaa nende jaoks parem riik, too hetk, need on sattunud sellisesse olukorda, kus valikud tegelikult ei olnud või siis kui oli näiteks minu või, või ma ei tea, mul on siin hästi palju näiteid, et ei olnud kuhugi minna, nii et kui näiteks nojah, on olemas sugulased, aga samas sul on siin töökoht, siin on kool juba laste kool, siin on tuttavad võib-olla uued sugulased ja sa oled harjunud selle eluga ja maja või korter tavalise inimese jaoks, see, need asjad on hästi tähtsad ja seepärast too hetk ei olnudki muud varianti, võib, võib-olla jah, need, kes tahtsid, või neil, kes oli see võimalus, need läksid ära. Ja, ja samas Venemaa, too hetk, mitte mingit ei, mitte mingit sammunud või mitte mingit poliitikat ei, ei võtnud selleks, et kaitsta kuidagi või mitte kaitsta, võib-olla kaitsmine ei ole kõige ilusam sõna siinkohal aga kuidagi reguleerida, et mis tingimustel need kohalikud venelased jäävad siia. Et kas ta tahab neid tagasi võtta või miks, miks just praegu tuli see kaasmaalaste programm, miks mitte too hetk, et too hetk, kes neid neid venelasi kuidagi ei olnudki vaja. Unustame neist ära praegu. Ja nüüd on nad muutunud mingis mõttes poliitikal osaks. Just nimelt too hetk, neid ei olnudki vaja ja tõehetk kui ka Eesti riik andis märku, et kui te lahkute siit siis teie jaoks ei, meie jaoks, see on parem variant ja need inimesed, too hetk ei teadnud, et kumb olnud on ja, ja kuidas edasi nende elu läheb. Ja siis aastal 2000, võib-olla 2001 oli juba tunda, et need kohalikud velled harjunud sellega, et nad on siinsed kodanikud. Et põhimõtteliselt kodakondsusega oli, jah, kõik oli põhimõtteliselt juba korras, et, et keelega ka ja ja olukord oli juba selline, et keegi ei mõelnud selle peale, et kas nad on Eesti või Venemaa osa. Ja just tol ajal Vähemalt mina mäletan, et just too hetk hakkas Triin viha, oleme kasutama seda väljendit eestivenelased, mis minu jaoks on õudselt tähtis, sest et identiteedi suhtes ma kogu aeg mõtlesin, et kes mina nüüd olen, kas ma olen vene venelanna või kas ma olen eesti omanik või kas ma olen Eesti kodanik ja samas venelanna, et või kui venelane, siis miks mitte Venemaa venelane, et mis on vahe ja ja siis, kui tuli selline ilu ilus minu jaoks ilus ja õige väljend nagu eestivenelane, siis minu jaoks oli kõige parem variant. Aktsepteerinud ja too hetk olidki juba hoopis teistsugused meeleoludele. Aga noh, need eelmise aasta sündmused muidugi. Ei teinud neid suhted paremaks ja ja, ja siin on selleks et sellest me praegu vist ei hakka rääkima, aga On arusaadav, et, et, et pärast seda osa elanikkonnast arvab, et et Eesti riik ei vaja neid või, või tahab neid neile liiga teha, midagi sellist. Ja see aasta on kuidagi nagu teinud seda olukorda paremaks kas see asi on nii-öelda natukene läinud meelest ära või tundub sulle, et see noh, ütleme sama teravus on õhus ikkagi endiselt alles? Tegelikult sama terav, sest et sest et keegi ei tegelenud tegelikult venelastega kab siiamaani, et see asi eestlaste, ka Eesti meedia kaudu on lahendatud. Et siin probleemi üldse ei ole, ei ole seda sõdurit, ela probleemi ja, ja kõik on nüüd korras. Venelaste jaoks see probleem juhtus, et see olukord toovadki juhtus ja siiamaani kestab. Et siiamaani nad ei tea, et kui on juba selline asi juhtunud, kas see tähendab, et suhtutakse kuidagi teisiti nende suhtes? Ja siin oletan, et võib olla mõned meie kuuled, praegu mõtlevad, et et see nende süü või nad ei taha eestlastega koos elama või elada või siis et tõepoolest nende probleem. Aga no on aru saada, et on olemas ka sellised inimesed, kes Mil, kes ei saa aru, et tuleb anda neile teada, et miks just niimoodi. Et miks too hetk oli nii tähtis, et seda sõdurit seal ei olnud, ei oleks. Et. Kui me vastame küsimustele, miks käitus niimoodi Eesti elanikkond ja miks käitus niimodi, käidi siis niimoodi eestlased, siis võib-olla see on juba üks lahendus. On sul retsept olemas, mismoodi see võiks olla, mismoodi nad võiksid saada teada, räägitakse ju mingist eks ju, mingist telekanali loomisest teisest, mis on väga keeruline tõenäoliselt sellepärast, et see pole nii, esiteks ei ole töötajaid ja teiseks vaatan isegi aeg-ajalt vene televisioonist, et see on elav, see on tore seal huvitav, seda tehakse just hästi tehtud tehakse sadadele miljonitele inimestele ja seal on natukene teistsugune raha, mitte kunagi ei suuda konkureerida, see on täiesti arusaadav. On sul mingi retsept olemas, oskaksite pakkuda, kui keegi sinu käest küsiks, Eliseks telefon helistaks meile siia. Samas on Ansip ütleks, ma kuulasin Victoria, anna nõu, mida ma peaksin tegema, et asi klaariks. Minu arvates ma lihtsalt tunnen ja tean, et kohalikud eestivenelased saavad suurepäraselt praegu aru, et nad on mängukaart. Et Vene praegu mängib nendega ja sest et kui on arusaadav, et Venemaal selline selline seis, nagu see praegu on ja et kui nad tahavad vaat mingisuguseid suhted Euroopa Liiduga siis nad muidugi peavad seal sel alal mängima ja nende jaoks on õudselt hea, kui on olemas selline riik nagu Eesti, kus on olemas hästi palju venelasi ja saab rääkida, et neid diskrimineeritakse, siin. See on ja muidugi nii Putin kui ma arvan, et ka mind viidi, hakkab sellega mängima, et võtavad seda mängukaardi taskust välja ja, ja räägivad. Vaadake, et e-Euroopa liidus pole ka kõik nii lihtne, et te räägite, et meil siin demokraatia tööle, aga vaadake, mis siin Eestis toimub ja siis mängivad faktidega, on olemas ju fakt, et pronkssõdur ei seisnenud seal, kus ta seisis, aga kuidas me seda tõlkima, see on hoopis teine asi. Ja muidugi mängivad ja kuna neil on see propaganda, propagandamasin on nii hästi püstitatud ja, ja nad teavad ja oskavad, sellega mängivad. Seepärast nagu on tunda, et, et, et ja me tahame seda televisiooni kaudu aga ei tasu loota, et need kohalikud venelased ei saa sellest aru, sest isegi delfi kommentaar peridest noh, ma ei tea, ma ei ole delfis änses see just selles mõttes, et ma ei armasta neid lugema. Aga ikkagi, et isegi sealt tuleb praegu välja, et venelased saavad aru. Ja, ja jah, jah, ja et seepärast see praegu ongi õige hetk, et anda neile teada, et vaadake, te olete meie kaasmaalased, mismoodi on sul mingi? No vot, mulle väga meeldis, kui kaks aastat tagasi meie president rääkiski, esimene esimene koht, kuhu ta läks, oli Narva ja alustas oma okei, et sellega, et kallid kosmos, kosmolased see kohe mulle näitas, et ka mina olen tema jaoks tähtis. Ei jaa. Et muidugi see, mis me praegu teeme integratsiooni suhtes, et ma vaatasin seda viimast programmi seal oli jällegi et kõige tähtsam asi ongi. Muidugi on tähtis asi töö poolest, et aga samas minu, no jaoks pole tähtis, mis keeles sa räägid, tähtis see, mida sa räägid. Et, et kui me Hakkame neile nendega rohkem suhtlema ja anname neile teada neile meile andku meile teada, et, et mis toimub ja mikspärast just need asjad, mis meil praegu ühiskonnas toimumas on. Need on väga tähtsad. Võib-olla just see konkreetse auditooriumiga töötlemine annabki kasu. Aga praegu meiega teiega praegu tegelev Keskerakond Savisaar ja see annab ka tulemused, et see, seepärast ta ongi nii popp ja te ei kujuta ette, millised kohta Lasnamäel. No räägitakse näiteks, et, et. No räägitakse muidugi palju Onu venelased on muidugi Nad arvavad, et Savisaar on, on tegelikult venelane näiteks või, või sellistest asjadest ja hästi palju räägitakse. Ja muidugi ta ta kaitseb neid meid. Ja, ja seepärast ta seepärast ma seepärast Lasnamäe näiteks toetab teda. Ja, ja kui me vaatame neid uudiseid, mis praegu kanalitest kanalitesse jooksevad. Kui me vaatame seda ka näiteks, siis, siis esimene seal tund õht, õhtused uudised ja tund aega. Kell kaheksa hakkab ja hakkab Venemaauudistega ja siis umbes 10, see kestab umbes 30 minutit ja selle aja jooksul räägitakse, mis Putini Medvedjev ära teinud päeva jooksul. Õudselt naljakas. Et siis nende päeva ka ja kus need käisid ja millega on seotud ja mida ütlesid ja nii edasi ja pärast seda umbes 30 minutit sellest, mis on päeva jooksul teinud Savisaar. Oleme rääkinud sinuga väga tõsistel teemadel, ehkki on selline helge ja mõnus laupäev või siis pühapäeva hommik. Lubama, nüüd valin järgmise loo ise, tõsi, nende lugude hulgast, mille sa ise välja valisid, Ma arvan absoluutselt vastanud selle meie just eelnenud jututoonile. On on see lugu, mis mõneti minule üllatusena poolt välja valitud sai. Sa saad seda kohe kommenteerida peale seda, kui me oleme selle loo ära kuulanud. Pärast just. Maahommik tuleb mitte väga suur, aga konsulise pisikeses. Jah, Laura mulle ka meeldib ja mul on väga kahju, et me ei saatnud teda eurovisioonile näiteks. Aga see viis, kaheksa just see on see, see on kuidagi nagu selline. Ei, mulle meeldib tema muusika üldse ja, ja, ja ka see laul ei ole erand ja ja see tüdruk vähemalt kuidas ta paistab. Telekast jah, mulle ka meeldib. Aga tore, et me oleme rääkinud, sinuga võib olla absoluutselt selliste, mitte suvistel teemadel, mis keset päeva, aga, ja mul on väga kahju, et ma niimoodi selle teemaga sain ära selle, selle ütleme, sellise särava naeratuse su näolt, mis, mis saate alguses oli või meie vestluse alguses. Kui hästi sa köögis hakkama saad? Saan hakkama. Mulle õudselt meeldib köögis olla ja, ja, ja ma arvan, et kõige halvem kook ma ka ei ole. Ütle lõpetuseks üks selline mõnus retsept, ma ikkagi president selle välja, kui sa tahad. Ütle midagi muud. Jäi. Viimane päev turul on veel aega minna ja, ja, ja endale midagi sealt kaasa osta. Sul on täpselt kaks minutit aega. Oi ei, ma praegu niimoodi ei saa öelda, sest verivorsti Pelmeene. No muidugi, ma oskan pelmeene teha, varreinikud oskan teha piirukeid. Ja et siis sellega ei tule probleemi. EkspressiExpressi inimestele kord pakkusin, mul oli sünnipäev ja siis ma tõin kaasa pirukaid nii kartuliga kui ka lihu lihaga ja ja teised ka olid seal magusalt ka pirukedega, noh jah, mulle täitsa meeldib keegis olla ja, ja, aga kõige praegu ma olen väga, eelistan eelistan sushit ja see on minu lemmiktoit. Praeguseks praeguseks hetkeks. Vähemalt ma saan siis sinu käest need lubaduse, et kui ma järgmine kord vestleme, siis me ei laota oma piknikuteki mitte haljale aasale nagu seekord, vaid maandume sinu juures kodus siseneda. Kõikide kuulajatega koos külla vähemalt pirukad õlgu. Tänase raadio kahe pikniku saatekülaliseks oli Viktoria Ladõnskaja Eesti Ekspressi ajakirjanik. Järgmine. Ja head päeva jätku. Täpselt samad sõnad. Järgmine R2 piknikul on eetris juba nädala aja pärast laupäeva hommikul kell 11.