ReisiVaarik anymore nakkusraadioeetris. Nendest. Päästu. Päästu. Energiasäästu väga head elusid päästa. Me teame, kust. Me elus. Tere, kallid raadiokuulajad, aeg pühkida kodumaa tolmu jalgelt ja asuda maailmarännakutele küll läbi raadioeetri, aga siiski te kuulate Reisipalavik ja mina olen Ingrid Peek. Meie tänaseks sihtpunktiks on riik siitsamast Euroopast kuum ja kirglik Hispaania ja minu saatekülaliseks ja meie reisijuhiks on Anna-Maria Penu, keda raamatusõbrad teavad kindlasti selle suve ühe menuteose minu hispaania autorina. Hola Anna-Maria ole. See on tüüpiline hispaania tervitus, oli täpselt nii nädalustavad, kas seal käib mingi eriline tonaalsus või intonatsioon veel juurde või piisab lihtsalt ha hispaania keeles, A-täht ei hääldata dollala. Palju õnne sulle raamatu minu puhul, et see on osutunud väga menukaks teoseks ja ma üldse ei imesta, sest on tõesti väga lahedalt ja humoorikalt kihvtilt kirjutatud, nii et ma soovitan kõigil see kindlasti endale hankida ja seda lugeda, kuidas sa selleni jõudsid, et oma Hispaaniaga seotud elamused, seiklused, mulje, et kogu see teema kirja panna enamus, kes on nüüd raamatut lugenud ja kes veel ei tea, siis suur osa seal kokku pandud teosest on nagu artiklid, mis on juba ilmunud. Ja kuna ma olen sellega tegelenud juba viis aastat, et nii ajalehtedes, ajakirjades avaldanud hispaania teemasid, lugusid, siis oli mul neid juba nagu ka palju ja samamoodi trendi blogis ajakiri trend, kes, mis nüüdseks on kahjuks juba kinni pandud ja seal ka ikka kirjeldasin selliseid igapäevaseid juhtumisi Hispaanias, nii et materjali oli lisaks päevik, mida ma alguses pidasin, kui oli eriti raske, et siis kuidagi satusse ja kui EP ühes teises blogis ütles, et kui keegi soovib ilukirjanduslikku teost avaldada, et tema seda teeb hea meelega, siis ma küsisin ta käest, aga mitte selle mõttega. Ma lihtsalt olen ise kirjutan ka ilu, ilukirjanduslikke lugusi ja mõtlesin, et noh, kunagi tulevikus oleks hea teada, et kui ma sain Epu kirjastusest näiteks midagi avaldada ja siis ma küsisin ta käest, et kas ka mina võiksin, esitas too ja ma tean sind, et jah, et muidugi vaid siis läks natuke aega mööda ja siis ta ütles, et aga miks sa ei kirjuta minu hispaania. Ja siis ma nagu mõtlesin selle peale, aga tõesti, miks mitte nii, et nii see lugu tegelikult oli, et ega ta otseselt minul mõttes küll ei olnud selle sellisena, aga ta kukkus väga hästi välja ja ja hästi, palju positiivset tagasisidet on tulnud, nii et ma olen äärmiselt rahul. Kuidas sa üldse Hispaaniasse sattusid, et liimile, palun väike ülevaade oma storist? Ma ei teagi, kus need siis alustada, et alustame algusest. Ma töötasin reisibüroos ja mu elu tundus mulle kuidagi tühi ja kuidagi igav ja kuidagi hall, et ma siiski vääri midagi enamat. Ja tegelikult ei olnud mul mingit plaani, ma lihtsalt panin lahkumisavalduse lauale ja mõtlesin, et vaatame, mis hakkab juhtuma. Ja juhtuma hakkas see, et ühel mu sõbral oli Hispaanias nagu korter, kuhu ta ütles, et te võite sinna minna ja noh, nii-öelda mõelda elu üle järele seal. Ja kõige iroonilisel on minu meelest see, et oma sõbrannaga, kellega me olime väga palju reisinud, koegi, ütlesime, et Hispaania on küll viimane koht, kuhu me reisime, et kõik inimesed käivad seal ja kõik on juba käinud ja kõik lähevad veel. Et me lähme sinna siis, kui tõesti pole ühtegi teist kohta, kuhu minna, ja nüüd eks ole, mina olen seal, et palun väga räägi veel ja siis me läksime sinna ja me ei osanud üldse muidugi hispaania keelt ja siis ma vaatasin, et seal, et on peaaegu võimatu hakkama saada, aga mingi pisik jäi sisse ja me tulime korraks Eestisse tagasi ja läksime uuesti, mõtlesime, et lähme kursustele, et oleme seal kolm kuud niipalju kui viisa lubas. Ja teisel nädalal, kui ma seal olin, siis ma tutvusin oma praeguse abikaasaga ja armusin ära ja, ja, ja siis siin me oleme. Nüüd sa oled elanud seal tänaseks seitse aastat, seitse algul kõige raskem, kui sa sinna läksid, ilmselt see tuli kõige suurema šokina, et arvati, et kuna ma olen eestist et ma olen kuskilt Ida riigist, et ma olen kindlasti prostituut sest see oli minu jaoks nagu välk selgest taevast, sest ise sa ju tead, et sa seda ei ole ja sinu sul ei ole seda mitte keegi kunagi ka öelnud ja sa ei tule selle peale, ei tule selle pealegi, ja siis järsku hakkad vaatama, et väga paljud vihjavad seda ja väga paljud ütlevad, et oi, kõik arvavad, et olete ja nii edasi, et, et see oli päris karm, nii et lõpuks kuna sulle seda nii palju korrutati, sa lõpuks hakkasidki mõtlema, et aga, aga et kõik inimesed esimesena, kui nad mind näevad, kindlasti arvavadki, et ma olengi prostituut, et lõpuks jäi see sulle kuhugi siia taha ajju. Et enne, kui nad näevad, et Anna-Maria ja üks tüdruk, et noh blond ja nii, et teistsuguse välimusega, seda küll ei ennekõike seda, nad arvavad, et ma olen prostituut ja lõpuks hakkasidki seda uskuma, sest sulle kõik seda rääkisid. See oli kõige raskem just see, et see tajumine, et sa oled võõras, et sa oled teistsugune ja kõik näevad ka sind teistsugusena. Et sedasama koduseinte vahel muidugi ei kunagi ei hakkagi mõtlema, siis siin on seda probleemi ei ole. Aga sellega harjub ja ehitad oma identiteedi uuesti üles ja, ja ei ole häda midagi. Ma arvan, et selle probleemiga tegelevad siiamaani väga paljud Rumeeniast tulnud tüdrukud väga palju järjest, kes on nii-öelda siuksed, vaesemad vennad Euroopa liidus. Et kõik tüdrukud, kes tulevad, ütlevad nad, on Rumeeniast või midagi, neil on väga halb maine lisaks sellele nad on prostituudid, siis käib ka selline jutt, sest nad on pikanäpumehed nii-öelda. Alati, kui keegi seltskonnas sellist sellist nii-öelda stereotüüpi levitab ja sellele nagu mingit peaalust püüa panna, siis minagi hakkan vaidlema, ütlen, et, et üldistada, esiteks on üldse nõme. Ja teiseks, et kas sa tunned kõiki rumeenlanna, see, et sa arvad, et nad kõik on prostituudid, vargad ja siis üldine, ütlen, kuna ma olen ise seda läbi elanud, kui, kui ebaõiglane see on ja kui palju uksi sinu eest tegelikult juba sulgeb, enne kui sa suudad suu lahti teha, siis ma alati nagu seisan nende eest, soovin öelda, et vähemalt minu tutvusringkonnas keegi ei arvaks, et abriori juba sina, kuna sa oled sealtmaalt, kus sa oled, oled juba see ja teine ja kolmas, et nii ma seal väikest väikest moodi püüad nagu ühiskonda ja maailma parandada. Jah, väga raske, aga tänuväärne. Võõrsile minek on alati ju enese tundmaõppimine, avardumine, arenemine, kui sa vaatad tagasi endale enne seal elamist ja praegusele endale, siis mis on need suuremad muutused, mis sa tunnetad, et on toimunud sinust? Ma arvan, et ma olen enda leidnud esimesed poolteist aastat neid Hispaanias väga rasked. Sest sõbrannaga, kellega me läksime, elasime vaesuses, me teenisime väga vähe ja aeg-ajalt tuli vanematelt abi paluda. Ja me sõime kord päevas ja me ei ostnud üldse mitte midagi. Ja samas töö oli ka selline, noh see baaridaamide vahel sind kutsuti ja vahest ei kutsutud ja, ja see kõik oli kuidagi nii ebastabiilne, mis jättis sul tegelikult jube palju vaba aega tol hetkel oli, see, tegi mind hulluks selles mõttes, et ma ei päevast päeva, oled sa ühes toas või, või siis Ernesto juures, eks ole, tegelikult sul ei ole kuhugi minnes ei tunne veel siin kedagi eriti ja sul ei ole kuskil olla õieti ja siis sa oled ja, ja ainult su mõtted ja kõik asjad, eks ole, su hirmud ja mured. Aga täna vaatan tagasi, mõtlen tänu sellele ma lõpuks hakkasin enda sisse vaatama ja mõtlesin siis mis, mis ma, mis ma teha tahaksin, kes ma olen ja kas ma olen, et minu meelest see kõige suurem muutus ongi see, et et kui sa tuled keskkoolis, sa lähed ülikooli, lähed kohe tööle. Et sinu, kuidas sa ennast ise näed. Et see on pigem see tulemus, mismoodi teised sulle ütlevad või ütleme, peegeldavad milline sa oled. Et seda aega olla üksi ja tõesti ainult iseendaga ja kõige oma kõige mustemate soppides käia ja uurida ja analüüsida, proovid oma nii-öelda sellistest tontidest vabaneda ja tuua see ilus, mis sinus kindlasti sees on, tuua see välja, ei julge ta tuua see välja, et selleks on vaja aega ja rahu ja vaikust ilmasele, isegi selle igapäeva rutiini mürada, mis tegelikult on, kui sa käid hommikul tööl kogu aeg nagu orav rattas, et selles mõttes see on see suur suur muutus. Alguses oli väga raske. Aga täna ta, muidugi ei jõua ma seda aega ära teha, et, et tegelikult oli see pealesunnitud eneseotsing. Ja muidugi täna täna on see üks selles mõttes rikka rikkamaid aegu mu elust minu enese jaoks. Muide head kuulajad, 11 saab Anna Marie raamatu minu Hispaania õnnelikuks omanikuks, mis on autori enda poolt signeeritud ja selleks, et seda endale saada. Tamp, palun kirjutage raadio kahe kodukal reisipalaviku foorumis, mis asub lingil www R2. Ee kaldkriips reisipalavik, mis on kummalisi veidram imelik müüt või legend või ka fakt, mida te Hispaania kohta kuulnud olete. Ja pange kindlasti juurde ka oma kontakt näiteks email või telefoni, et võidu korral saaks teiega ühendust võtta. Võitja loosime välja. Järgmise nädala lõpupoole on ja seda kõige vaimukamad lahedamad erilisemad kihtimana tundunud müüti kommenteerib meie fortuuna Anna-Maria, nii et aega. On teil vähem kui nädalake, andke aga tulla. Tänases saates kuulame rohkelt erinevat uut ja vana hispaania muusikat. On sul mõni eriline lemmik, keda sa ise esile tooksid? Väga hea grupp ja selline ka nüüdseks väga populaarne. Terves Hispaanias on selline grupp nagu samba. Teevad selliseid flamenko füüsinit ja supermuusikat. Teine, kes mulle väga meeldib, on kontsa Buica. Tema olen täiesti mustanahaline, aga ta on kasvanud Hispaanias ja temaga selline flamenco souli, pluusi segu ja selline murdunud hääl on noh, minu lemmikut täiesti ütleme uuemast muusikast, mis Hispaanias on ja mida tehakse ja mis on aina populaarsem. See on raadio. Kas. Pilgu peale mõnedele tähtsamatele andmetele faktidele Hispaania kohta. Hispaania asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub tema läänenaaber Portugal. Põhjanaabriteks on Prantsusmaa ja Andorra. Idast ja lõunast piirneb maa Vahemerega, lõunast läänest põhjast Atlandi ookeani lahtedega lõuna poole jäävast Aafrika mandrist. Kost lahutab Hispaaniat kitsast Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asuka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka pale, aari saared. Sealt tuntuimad kindlasti piitsa ja Mayolka, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad. Šeutaja, meil lilla riigipealinn on Madriid. Teised suurimad linnad on Barcelona, Valencia, viie Malaga, Bilbao. Hispaanias elab 45 miljonit inimest ja 500000 ruutkilomeetriga on ta Euroopas peale Prantsusmaad suuruselt teine riik. Hispaanias kehtib konstitutsiooniline monarhia eesotsas kuningas Juan Carlose, esimesega ja parlamentaarne demokraatia ja valitsus ühikson Hoseerud riigest. Zapateerum. Riigi peamine usund on roomakatoliiklus, kuid siiski Janate iste ja ilmalike väga rohkelt. Seda ilmestab näiteks fakt, et nüüdseks on Hispaanias nagu Hollandis ja Belgias sky legaliseeritud samasooliste abielud. Hispaania ajalugu ulatub erinevatel andmetel nagu näiteks altamiira koopajoonised umbes 15000 aasta taha. Hispaania oli osaga Rooma impeeriumist. Keskaja algul oli ta germaani võimu ja seejärel islami ülemvõimu alla. 1492. aastal, kui Kolumbus uue maailma avastas, algasid Hispaania hiilgeajad. Alustati globaalse impeeriumi loomist ja Hispaaniast sai Euroopa tugevaim kuningriik, kes valitses maailma 16. ja seitsmeteistkümnenda sajandi esimesel poolel. 19. sajandil asus Prantsusmaa Hispaaniasse vallutusretkele, mis siis riigi kaosesse. 20. sajandil kannatas. Hispaania kodusõja ja Franco diktatuuri all. Demokraatia taastati 1978. aastal. 1986 liitus Hispaania Euroopa Liiduga. Hispaanial on äärmiselt rikkalik kultuuripärand ja ka tänane moodne kultuurielu on väga vilgas. Tänu geniaalsele arhitektile Anthony kaudiile võib hispaaniat arhitektuurist tõeliseks suunanäitajaks pidada tema täht teostexon, Sagrada Family ja parkwell ning üldse suure osa Barcelona näo kujundamine. Muljetavaldavad on ka Rooma impeeriumi ja mooride valitsusaja arhitektuuri mõjutusel. Kujutavas kunstis on Hispaaniast tulnud tõelise maailmanimesid kulda ja kunstnikud nagu El Greco deegovi laskes ja Francisco Coya armastatud sürrealistliku Salvador Dali, Joan Miro. Ning muidugi on kõige kuulsam ükskubismi loojat Pablo Picasso. Ka Hispaania filmikunstis leidub tõelisi pärleid, mida üle kogu maailma hinnatakse. Kindlasti teate selliseid tipprežissööre nagu Pedro Almadovaaria luistunuell, kelle teosed on puhas kuld. Ja muidugi Movistar Penelope Gruusia Antonio Banderas. Kuulamegi nüüd enne Hispaania rännakuga edasiminekut laulva näitleja Antonio Banderas vast kuulsaima loo kantsioonidelmariatši, mis on pärit Robert Rodriguez filmist Desperaado. Esmaabi reisipalaviku puhul igal pühapäeval kella kahest neljani. Raadio kahes. Igal rahvusel on oma kindel nägu ja tegu, iseloomulikud käitumismustrite mõttemallid. Palun maali meile verbaalselt pilt tüüpilisest hispaanlasest läbi sinu vaatevinkli. Ma mäletan seda, et kui enne Hispaaniasse minekut oli selline tüüpiline, et, et hispaania mehed on niisugused pisikesed hästi tõmmud, hästi karvased räägivad hästi välja. Võib-olla siis ma ei ole kunagi ühtegi hispaanlast näinud, isiklikult tutvunud, neid on, ma olen teletelekas näinud ja nii edasi, aga, aga mina isiklikult ei ole. Ja päris raske on tegelikult neid kirjeldada, sest näiteks Lõuna-Hispaanias on tunduvalt avatumad, tunduvalt lärmakad, aga kui sa lähed põhjapoolega, siis sinna kaliisiasse või Baskimaale või isegi noh, jah, seal Zaragoza nemad on niuksed, rahulikumad, vaiksemad isegi pigem eestlaslikud. Ja samas kordan, Ernesto oma abikaasa, eks ole, siis tema on minu meelest rohkem eestlane kui, kui mina, et mina olen tunduvalt avatum ja jutukam ja nii edasi ja tema on selline vaikne, mõtlik vaatleja, räägib siis, kui tõesti teisiti enam ei saa või on vaja midagi öelda. Tuttavad, kes on meid näinud, koositud ei, täiesti nagu minagi, hispaanlane, tema on hoopis eestlane, et et siis ma ütlengi, et seda on võimatu neid kirjeldada. Aga üldjuhul, mis on võib-olla kõige sellisem, üldisem on see, et nendega on väga kerge saada jutu peale see small tootmison küll inglaste pärusmaa, siis nemad oskavad seda väga hästi ka. Juba need esimesed laused ja lõpuks on sealt nii kerge edasi minna, ükskõik mis muu teemaga nad kohe lendavad sulle peale, neid huvitab seal tõesti huvitud neid ja, ja nad tahavad teada ja, ja selles mõttes on muidugi eestlastega aiana võrreldes. See on ilmselt nagu hispaanlastel tõesti, et nad on hästi avatud, aga samas on paradoksaalne see, et nad küll alguses tulevad sulle väga fantastiline, et me oleme pärast kahte või kolme pudelit, vein, oleme juba verevennad või vereõed, eks ole. Et siis tegelikult saada päris sõbraks selles mõttes, et nagu südamesõbraks nendega selleks läheb ikka aastaid oma koju või ütleme, oma intiimsusesse nad ikka väga kergelt ei lase, et see on küll, et neil on väga, paljudel on tõesti lapsepõlvest sõbrad kõik ja kellega nad on kogu aeg terve elu käinud, et tuttavaid on neil väga palju. Selliseid et sinna nende intiimsuse see nii kerge saada ei ole, kui, kui võiks pealtnäha, eks ole tunduda. Nii et see on küll selline selline võib-olla, mida välja tuua. Kas Hispaaniat perekondades valitseb matriarhaat, vaat see on sihuke trikiga küsimus, sellepärast et tegelikult ju elame kõik patriarhaalsus ühiskonnas igal pool maailmas, mitte ainult Hispaanias ega Eestis, vaid igal pool. Et see näiline võim, mis on emadel kodus, jah, see on nii korraldavad oma laste elu, nad teevad neile sooja toidu, nad pesevad riideid, riigivad neid ja, ja siis nii-öelda näägutavad ka oma lastega. Kuigi nad on juba täiskasvanud, siis mina ei saaks seda öelda, et see on mingi võim. Minu meelest on see pigem pealesunnitud. Noh, olukord on emas ilmselt, kellele see meeldib. Kuid ma arvan, et kui sul ei ole valikuvõimalust, siis, siis on see nagu liiga kergekäeliselt öeldud, et see on sinu vaba valik, et saad koju jäänud oma lapsi kasvatama ja sa ei ole mingit karjääri teinud kuskil, ega sul ei ole mingeid muid hobisid ega midagi. Et kui sa jääd pensionile, siis sinu hobi on endiselt oma laste elude korraldamine ja siis juba ka lastelaste elude korraldamine. Matrjoškad kindlasti mitte, et, et see ei ole minu meelest mingi suurem võim. Kas lapsed elavad kaua vanematega koos ja aga siin ei ole niivõrd perekonna armastuses, mani tahan oma pere juures elada nii fantastiline ema ja õed ja vennad vaid pigem on see ikkagi materiaalne küsimus. Enamus hispaanlasi on ikkagi õpib, mitte nagu ütleme siin mingi aeg oli Eestis ka, et nagu minagi, et ma õppisin ja töötasin samal ajal, et see oli kuidagi normaalne, et seal on vastupidi, normaalne õppida ja, ja siis üldjuhul stipendiumidega ja nii edasi saadakse aga nüüd inimesi, kes on hakanud tööle loomulikult, sest nad näevad, kui nad lähevad 25., et kui neil on ülikool läbi saab, peavad hakkama kõige madalamalt pulgalt. Ja lõpuks, kui nad jõuavad kuhugi sellisele pulgale, et on juba võimalik näiteks kas või mõelda, et ma võiksin ju oma kodu üürida või midagi, et siis on juba üle kolmekümnendad raudselt, et see noorte tööprobleem on tegelikult hästi suur Hispaanias ja kui nad palka saavad või hakatakse neile maksma, siis nad üle 1000 euro kuus ei teeni üldjuhul teenitaksegi 700 800 eurot kuus. Mis loomulikult, kui sa üürid, on seal näiteks Madridis, Barcelonas ka 700 eurot, lihtsalt konkreetselt sa ei saa ja see on ikkagi jah, materiaalne küsimus mitte niivõrd ütleme tõesti pere väga, meil üldjuhul oodataksegi, et kui ma abiellun või ma saan mingi paarilise, elukaaslased, siis kahe peale jõuame rohkem maksta. Et saame endale juba mingit korterit lubada ja pärast saame süüa ka, et see on ju ka päris tore. Et sisevice raha natuke üle. Millised on tänased hispaania noored, ma arvan, see on päris selline nagu Eestis, et on neid, kelle jaoks on kõige tähtsam raha, raha, raha, raha ja hästi palju asju ja hästi ilus suur korter ja kuigi ma pean seda maksma 50 aastat hästi ilusa auto, kuigi ma pean seda ka maksma 50 aastat, kuigi auto ei pea vastu, aga ütleme nii, et on materiaalseid väärtusi nagu meilegi öeldakse, et miks te ei osta juba oma korterit ja ja sellest ei saanud eriti aru, et juba, et noh nagu, kuidas sa ei püüdle selle poole või et raha ei olegi sinu jaoks kõige tähtsam. Aga on ka muidugi inimesi, kelle jaoks ei ole raha nii tähtis ja võivad elada seal ütleme noh siis kas ühiskorterites teiste noortega koos või nii edasi. Hispaanlased on sellised, kes elavad ikka põhiliselt tänaval selles mõttes, et iga nädalalõpp on ikka sõpradega väljasõidud või siis lihtsalt õhtused kuskil restoranis. Restoranis süüakse väga tihti paarides väga tihti ja kui ma vaatan siin tõesti Tallinna hindu, siis ma saan täiesti aru, miks nad söövad. Olen isegi odavam, tõesti odavam väljas süüa, kui, kui Eestis siin just kesklinnas. Ma mõtlen mõnes ilusas kohas ikka sihuke pihta, noh, pidutsemine, sõpradega jutustamine käimine ja noh, see külje ja muidugi reisimine, noh, autod võetakse ja lähme kuhugi lähemasse linna ja vaatame, mis seal on ja enam-vähem nagu Eesti noored. Ma arvan, et eks need on igasuguseid. Kuna ta on ju Hispaania kurikuulus elurütme, maniana, mentaliteet ja Etitud. Kirjelda natuke seda hispaanlase elustiili elurütmi. Nende kreedo, mis, mida mina seal õppisin ja mis mulle väga hästi soovib, on see, et mitte ei elata selleks, et töötada, vaid töötatakse selleks, et elada ja see on nagu väga suur, põhimõtteline vahetasin, tundub selline lause, mida on kuuldud siit ja sealt, aga tegelikult kui sa hakkad mõtlema, et siin on ikka ikka oma iva sees, jah, mis Eestis tundub olevat, pigem täpselt sa elad selleks, et kõvasti töötades on kiire, kiire, kiire sul ei ole mitte kellelegi jaoks aega mitte millekski aega, et seda ei ole, seal töötatakse küll palju, sest see on nende töö ütleme, graafik on selline, et tihtilugu kella kahest neljani 205-ni on näiteks nii-öelda selline siesta. Paus. Sa jõuad koju lõpuks kell üheksa õhtul pärast pärastlõunal pead edasi töötama või siis oma poe lahti tegema või mida iganes. Natuke kärbib nende, ütleme igapäevast sellist elu, aga üldjuhul on see, et ikka kuse lepid kell 10 kokku, et lähme õhtust sööma, siis on täiesti normaalne pool 11 pole veel näiteks viimane jõudnud ja kui ta tuleb, siis ta ei, ei, palun vabandust. Aga midagi nagu okei, et selline ajaline, hoopis teine väärtus, mis mind nagu mina ja nüüd, kui me lepime kokku kell 10 millegipärast me ju lepingu kokku kell 10, muidu me võiksime leppida kokku pool 11, sa tuled pooleteistkümnega, aga vot ei ole kumaga, lepiks pool 11, oleks ta kell 11 kohal, et see nende jaoks nagu noh, mis seal ikka, eks ole. Aga augustis jälle, eks augustis elu seisab seal põhimõtteliselt, kui sul läheb vetsupott katki ja toru üritama ja siis unusta ära sest kõik tervjueerida kindlasti puhkusel ja see ainuke, kes töötab tema küsib siis loomulikult kolmekordset hinda, nii et parem septembrini ja et see kõik paberiametiasjad tehti mõtetel augustis midagi ajada. Et nende jaoks on jah, siuke ütleme, sihuke chillimine, see sõna on nagu nende jaoks minu meelest väga sobiv. Et nad ei tapa ennast tööga. Ma ei, ma ei tunne ühtegi, kellel oleks kohe tööde töö ja, ja. Reisipalavik rändab koos Anna-Maria Penu ka Hispaanias, mis on suur ja väga mitmekesine maa. Ole hea, palun tee linnulennult üks väike ülevaade sinu jaoks Hispaania kõige erilisematest lahedamatest kohtadest kus seda maad avastab rändur võiks kindlasti läbi põigata. Nende esimese asjana pean ütlema, et minu jaoks Barcelona ei ole. Ma tean, et oleneks tutte armastav Barcelonat, mina ütlen, Barcelona on minu jaoks, ta on liiga pealiskaudne ja tal liiga tühi, ta nagu väljast on hästi ilus ja kõik on hästi. Noh tõesti, seal on väga palju kunsti, eks ole, ja ja sellepärast need inimesed seal käivad, aga seisneda natuke tühi minu jaoks. Vot minu lemmikuks on Madriid, sest Madriid on selline. Hispaaniat pole talverdega midagi, eks ole, aga kui sa lähed Madriidi nii-öelda ellu sisse, siis sa näed, kui multikultuurne ta on kui, kui erinevaid asju, sa võid seal leida nii kunstis, kirjanduses kui filmis. Et seal tehakse tohutult palju huvitavaid asju, seal elavad nii palju erinevaid inimesi. Kui sa viidad metroos Madridis, siis on nagu oleks New York minule ta mind New Yorki sessen. Nii põnevust ise ma ei ole nagu kusjuures väga erinev. Madriidi metroo Valencia metroost. Valencia metroos on kõik enam-vähem hispaanlaste ja Erasmus-üliõpilaste nägudega aga Madriidis on igasuguseid, nagu oleks New Yorgis, et see mulle nii meeldib, seal minu meelest palju rikkalikum ja ütleme, et temas on palju rohkem sisu kui Barcelonas. Ma tean, et ma teen sellega väga palju liiga kõike. Ja vot minu minu isiklik sümpaatia rohkem Madridis Mullen ta jätnud nendel kolmel korral, kui ma olen seal käinud, tunduvalt parema mulje. Et ma kogu aeg olen, seda Barcelonat väga kiidetakse, aga minu meelest on nagu Madriid selline natuke avastamata, aga mis on muidugi minu vaieldamatu lemmik. On nõnda luusse see viia Granada kadis. Mäletan, kui ma seal olen, tekib minust selline tohutu kirjaniku tunne või selline meeleolu, et, et see kõik see ajalugu ja kõik, see, ütleme araabia, araabia kultuuriga ja, ja ajalooga, segamini tud elud ja kirjutatud teosed, kõik need ärkavad seal ellu, et see on. Ma ei saa üldse aru, mõned inimesed käivad seal ainult ühe või kaks päeva, et sinna peab minema nädalateks kuudeks, et see on niivõrd ilus ja seal on ju ka mägesid ja siis seal rohelust ja siis sa muidugi suvel seal tappev kuumus, et praegu ei tasu sinna minna, seal on üle 40 kraadi pidevalt. Aga temas on nii palju, et on nagu niivõrd eriline ja samas kõige ilusamad rannad, mida ei ole sugugi Gustades olla ka midagi. On kaliisias, mis on nii-öelda Kirde-Hispaanias, et nad on täiesti inimtühjad, seal ei ole, sest ilm on selline, nagu ta seal on. Aga seal on jube ilusad inimtühjad, puhtad, puhtad liivarannad valged ja noh, fantastilised, nii et ma soovitan ETV Costa del Solli ja ütleme, selle Vahemere kalda asem, kus Valencia küll on, aga noh, et soovitan hoopis sinnapoole teinekord minna suve, kui on seal päikest ja et vot seal on selline puutumatu loodus ja kui sa lennukiga lendad, siis tuletab see natuke nagu Eestit meelde, et hästi palju rohelist ja seal olemas majad niimoodi kõik üksteise küljes hästi lähestikku, nagu ütleme, lõuna pool Vahemere kallale ütleme külaelu või linnaelu, mis siin on vaid üks maja, siis on tükk aega vaba maad, loodust, mägesid, puid ja siis järgnema ja hoopis teine fiiling jälle, kus ma nüüd hiljuti käisin, on üks selline linn albarressinud Hispaania kõige ilusamaks väikelinnaks kuldlinn sest ta näeb välja täpselt samasugune nagu kolm sajand tagasi. Sa lähed sinna nagu katoleedosse, saastuta Leedusse sisse ja need kitsad pikad hämarad tänavad, kõrged hallidki majalisemate täna, et kui need keskaegseid ajalooromaane lugeda, vot vot selle, see tähendab, kirjeldage täpselt niimoodi see elu oli ja nüüd peategelased nendel tänavatel käisid, et kindlasti tuleb leida, tuleks läbi käia ja albarasse selles mõttes isegi võib-olla ehedam, et siin-seal ei ole niivõrd palju turiste, ta on nagu ei ole nii kuulus veel sele kui Toledo, milline on baskima, vot Baskimaa on ka selline nagu kalised, hästi palju loodust, selles palju mägesid ja inimesed on natukene, kuna nad ongi natuke kinnisemad, nad on teistsugused. Siis ma jätan natuke eraldi ja kivimajad, need on väga ilusad ja muidugi seal on ka baski paljus seal vis Kaia lähedal on selline biosfäär, kus on ka valged liivarannad ja üks Ühed, sellised unised, linnakesed, kus niimoodi jalutada ja sa oled jälle nagu täiesti teisel planeedil maailmas. Baskim on ka väga ilus, tõesti, väga ilus. Ja kõige huvitavam ongi minu meelest see, see baski baski keel, kui sa seal käid, siis baski keel on nagu mängukeel, noh, ilmselt nagu neile tundub meie keel, eks ole. Aga, aga see teebki selle kõik nagu veel kuidagi selliseks muinasjutt tuli siis oleksid, sa oled äärmiselt ilus loodus hoopis teistmoodi, siis sa kuuled seda baskid, mis, ütlen sulle mitte midagi, räägi. Mis sa nüüd, ma olengi kuskil nagu muinasvahel selline võõras, võõras, hoopis võõras, tundmatu keel ja ma ütlengi, et Hispaaniat on nii raske öelda, et kui ühes kohas käin, oman Hispaaniat. Et seal on igas piirkonnas on midagi. Kas sa oled käinud ka Hispaania saartel? Kanaari palari saared, sealhulgas pitsa ehk peo ka ei vitsaga, olen käinud Kanaari saartel, ma ei ole veel käinud, aga ma väga soovitan kõigile, muidugi oleneb, mis saarele minna ka, aga see on ka väga palju loodust ja väga palju huvitavaid taimi ja kana ise tegelikult ilusad. Aga kuigi ma ise sellele käinud nüüd ei pitsa pitsale käisin, elasin ma isegi poolteist kuud. Issand, see võis olla juba neli aastat tagasi. Pidu pidu, pidu, aga see pidu, pidu, pidu on seal, ütleme selle ei visanud, mis on see pealini pitsapealinna ümbruses, et kui sa lähed natuke, sõidad autoga teisele poole saart, siis sa leiad sealt türkiissinised, veed, valged liivarannad, kõrged mäed nagu sihuke Kalju ja siis kaljukoobastes elavad inimesed seal me tutvusime kunstnikuga, kes elas suveti kaljukoopas hästi ilusate siniste silmadega, ilusas paania mees, siuksed, mustad lokid ja niimoodi väga hästi spirituaalne ja niimoodi siis seal ma tundsin küll ennast nii hästi, et oi, ma võiksingi koopas elada. Et ta on ikka niisugune, ta on ikkagi ajaloolased hipisaar olnud ja ikka mingeid jälgi seal muidugi on. Ja ma täiesti arumiks hipid valisid selle saare, sest kui me seal niimoodi ringi sõitsime ja loodust ikka vaatasime, siis võttis hinge kinni, et ei, vitsa, siuke karuteene teeb see tema, see biokuulsus ausalt öeldes, et see on väga ilus, muidugi veel ilusam, pidi olema aabitsa ees olev üks, hästi väikesaar Promenteera. Et kui nüüd tõesti olema sellised rannad, et, et nagu oleksid kuskil Kariibi merel, et et fantastilised, aga noh, majorcale võiks ju minna, aga ma ei hakka, pigem niisugune sakslaste saar, et mind sinna eriti ei tõmba, mis kohtis veel esile tooksid, mida kindlasti Hispaaniasse mine ja rändav ikkagi võiks läbi vaadata. Kindlasti tuleks minna Valencias. Et seal on hästi tore. Valents on suuruselt kolmas linn Hispaanias ja noh, teda tänavatelt vähe igasugustes reisisaadetes või kirjades nii-öelda kirjeldatud üldse soovitatud. Sest tõesti, kui mina läksin sinna seitse aastat tagasi, siis ta oligi nagu pigem sihuke provintsilinn, siuke pisike, no mitte midagi ütlev. Aga nüüd on seal kohalike omavalitsus otsustanud ikkagi viiekaardid on valinud seal tohutut, tunutan väga ilustan, suurtel toimuvad igasugused huvitavad asjad, näiteks septembrist tuleb madonna olentsesse, kuhu ma muidugi lähen ostsin kohe esimese asjana omale piletid, siis ma ütlen, et oi, kui madonnal tuleb Valencia, see tähendab, me oleme juba mardil. Et muidu on ikka käivad isegi 105. või Bilbao sinna kui Valencias, kes on nagu järgmiselt suuruselt, aga kui ma tunnebaverentsesse tuleb, et siis me oleme täiesti olemas ja nüüd vormel üks võistluse ringrada tuleb Valencias ja kõik, et, et temaga suurt tööd tehtud, et Valencias on ikkagi suur ajalugu, ta on ikkagi kuningriik olnud kunagi ja seal on väga head, väga hea köök ja väga hea kliima, kuigi natuke niiske, võib-olla alguses on vaja paar päeva harjumiseks, aga, aga selles mõttes, et ja rannad on seal ka muidugi hästi ilusad ja ma olin, siis tuleks minna seda tavaliselt keegi kiida, nii et ma siiski. Milline Hispaania loodus, et seal ka loomulikult veerub ju kohutavalt mäed, pooleldi kõrbed, mered, rannad, oleneb jah, kui sa tuled põhja poolt, siis muidugi kõigepealt Pürenee tõtt on tohutult palju mägesid ja lumiseid tippe ja siis hakkavad tulema, on rohelist tükk aega ja mida lõuna poole, seda pruunivakse, seda kollasemaks asi läheb ja seda tühjemaks. Tegelikult see umbes nii ongi, kõrbeb lõunaks, mida, seda räägib Cream viis juba tükk aega, et 50 aasta pärast on pool Hispaaniat, on Sahara kõrbepikendust. Et siin ei olegi midagi eriti loota, nii et jah, sest noh, iga suvega nagu kuumem ja, ja vett on nagu vähem ja aga põhjastan ikka rohelust ja mägesi ja selles mõttes ongi ja on jõgesid ja merd ja siis samas jälle teise Bonjookean, eks ole, et, et sul on nagu kõike seal, et oleneb, mida sa tahad ja samas näiteks Andaluusia sky on, eks ole, Sierra Nevada mägi, kus on ikkagi, kui sõidad sinna isegi suvel isegi lumist tippu näha seal ja, ja selle selle ropu kuumuse juures. Et loodus on seal hästi mitmekesine. Tõesti, mulle meeldib Hispaanias ka see, et seal põhimõtteliselt õitsevad kõikvõimalikud lilled, taimed, puud, põõsad, kui mitte seda ringi nagu lõunas, siis ikkagi praktilist suurema osa aastast, et seal on kogu aeg mingid värvilised lillemeri kuskile. Veebruar on ju väga ilus, kui hakkad mandlipuud õitsema, siis hakkab juba nagu hakkab, juba kevad tuleb, mõtled issand, veebruarikuus. Et see mandlipuude õitsemisaeg on hästi ilus. Milline on Hispaania looma- ja linnuriik, muide, mina elan valentses sellise valimiseeslinnas nagu Ell Saler ja seal seal asub looduspargis. Nii et mina elan seal ühe rikkaliku linnuriigi sees. Need linnud ütleme suurt midagi väga suurlinnu ega looma nii-öelda fänn ega, ega friik. Aga kui seal niimoodi neid teadusraamatuid vaadata lapata, siis igasuguseid erinevaid kiivitajaid ja mida ma oskan automaatselt ütleme, eesti keelde tõlkida. Ja muidugi flamingod, mis on juba lõuna pool, neid on hästi palju näha ja kas sa oled Hispaanias käinud veel mingites sellistes erilistes spetskohtades näiteks mina isiklikult mäletan Andaluusias. Teravamad elamused olid mingisugused kuumavee allikad mis tõusid pinnale sellises kolmes erikuumusega koopas või basseinis, kus siis ümber elasid, hipid nagu naturaalsed veel, viimased hipid oma peredega bussidega õhtul tegid lõket, laulsid, et see oli hästi-hästi suur, selline autentne elamus ja kohutavalt meeldis, oli Eltor kalli see looduspark, kus on need tuuleerosiooni kivimeid, mis oli ka tõesti hästi võimas? Ei muide, selle koobaste epidega selline hipikommuun muidugi Andaluusias päris palju, vähemalt paar-kolm tükki, mida ma näen, on sellised kuulsamad, aga mul tuli sellega meelde, see koopaelu või selline koopas ei lähe, võib päris paljudes Hispaania kohta mitte ainult pitsal, näiteks Valencias on lähedal üks selline küla, mine kus inimesed elasid koobastest ja nüüd tänapäeval, eks ole, on need koopad ehitatud ümbermajadeks ja kui sa sinna sisse lähed, vot sinna kuidagi muidugi rääkida niimoodi, lubage mind sisse, siis on täiesti, väljastab maja jääd sisse ja jumalast ta koopa rõskus kõik kaob ja niimoodi, et kuidas saab siin sellises kohas elada, aga nemad on muidu kelleni harjunud. Ja siis nende jutu järgi on selliseid koopaelamuid ja koopamaju, mis tänaseks nagu tundub, väljaspool maja, tegelikult koobas on hästi paljudes kohtades ja siis avastasingi see suvi, et Ernesto sünnilinnas astmes on ka selliseid koop, kus valesti küll elasid mustlased ja keegi läinud sinna jube kahtlane kanti, mustritele on väga vaesekesed on, meil on selline maine kogu aeg, et ja nüüd tänapäeval siis on sinna ka ehitatud majad ja siis me lähme kohe vaatame, et see on nii huvitav ja nägime seal ka jälle esmaselt issand, Hispaanias jube levinud. Muidugi kliima on ka selline, et sa tahadki sellist noh, ütleme kooperaskust jahedust. Vot ei tea, ma arvan, et, et võiks otsida, kui vähegi kuskile sellisesse kanti leiab, siis, ja küsida nende kohta, et elamus on põnev, et kui hakata ette kujutada, et keegi siin elabki, et neid koopaniidi rahvuse kindlasti soovitaks vaadata. Aga muidu on igasuguseid, selliseid looduslikke parke muidugi ja näiteks looma jätki on näiteks just Valencias avati uus loomad, kus, nagu piirdeaedu ei ole. Et sa käid seal, tahtis üks kaelkirjak mind ära süüa. Liha ise nägi mind ja ma ei tea, kas siis suured päikeseprillid või nii, et nagu börs jätkas minu poole tulema ja seal ei ole ju mingit drell ega midagi ees, ma mõtlesin, et tea, kaelkirjak, et kuhu nüüd keel minu järele niimoodi see oli väga hirmus, aga samas väga suur elamus, et nagu need loomad olid nii lähedal ja sa olid nende nagunii vahetud. Et Hispaanias on tohutult palju teha nii lastel, lastel kui kui noortel, kui vanematel, et et ma ei oskagi, siin oleks võib-olla isegi ebaõiglane midagi rohkem välja tuua eraldi. Ja kindlasti tasub teha korralik eeltöö ja uurida piirkonda, kus sa lähed, et mis seal ikkagi, mis sind just. Huvitav, et mis sa arvad, et võiks olla selline, mida sa pole enne näinud, või pooldajad? Raadiokuulajaid meenutan teile ka seda, et 11 võib saada Anna-Maria raamatu minu Hispaania õnnelikuks omanikuks, selleks minge nüüd kohe raadio kahe kodukale reisipalaviku foorumisse ja kirjutage meile, milline on kõige kummalisem veidram, hämmastavam, jaburam, põnevam või mingit muud pidi ajuvabam või meelde jäänud müüt, legend, mida te olete Hispaania hispaanlaste kohta kuulnud, nüüd kuulama ka natuke muusikat ja siis uurime edasi Hispaania elamut. Reisipalavik noomima rünnakus raadioeetris. Reisipalavik lendab koos Anna-Maria Penu on ka parasjagu Hispaanias ja me oleme jõudnud väga isuäratava teemani, milleks on hispaaniat, köök kui oluline hispaanlase jaoks toit, söömine, kogu toidul tuur või äärmiselt turvaline elu üks põhilisi tõde ja noh, sealt ta tulebki, eks ole, see tapad, eks ole, suupistete, mis on tegelikult ju seltskondlik üritus nende jaoks, et et toit on alati osa osa mingitest koosviibimiste, sest et, et ja nad väga hindavad seda, neil on muidugi väga meeldib süüa ja nad arvavad, et nende köök on tunduvalt parem kui itaalia köök mida kõik millegipärast hindavad aru, miks, et kindlasti väga tähtis ärad väga armad proovima uusi asju, kuigi nad proovivad selle uue särada, et nojah, et pole paha, aga tegelikult see kõige noh, vana hea Baya või vana heas Ehamannibeerikaid, vinnutatud sink, et see on ikkagi kõige paremad asjad. Noh, mõne eks neil on õigus ka, et eks, eks ta teada on, ega midagi ei ole öelda. Kas patse, mis ja kas patsion just üks on nii, jajah, just Andaluusias, eks ole, et noh, Andaluusia kasvaid, kas Hispaanias kombeks, sellised suured perekondlikud, mitme mitmekäigulised õhtusöögid nagu Itaalias näiteks? Näiteks Ernesto pere armastab teha pühapäeviti selliseid suuri perelõunaid? No need on tõesti, kestavad kaks ja pool tundi, kui mitte kolm ja neli ja seal on tõesti, kõigepealt on eelroad, kõik igasugused erinevad mereannid, molluskid, sink loomulikult loomulikult kartulikrõps, mis ei puudu kunagi laualt ja siis tuuakse suurpäi ja niimoodi ja, ja siis süüakse pärast veel magustoit, tavaliselt magustoiduks vili ja need üldjuhul venivad hästi-hästi pikaks, et loomulikult süüa on ka väga tore, aga see jutt niimoodi risti läbisegi kõik räägivad ja kõik küsivad ja siis käib nali vahepeal ja et tegelikult on see jube vahva, aga jube väsitav vähemalt minujaoks. Mina olen pärast alati nii läbi, et ma nagu õhtust üldse enam süüa ei taha ja siis ma ei jõua isegi süüa. Aga sõpradega tehakse just õhtusööke pigem ja selliseid, kas siis mõnikord kokatakse ise või siis ostetakse erinevaid asju ja tehakse siis need, tapad kiirelt, siis mõnede ja praetakse seal erinevaid köögivilju ja, ja siis süüakse sinki ja liha või kala. Kuidas kellelegi soov on, et pigem sõpradega nagu just õhtusöögid, aga jah, nad armastavad teha selliseid koosviibimisi rohkem toidujäärohke veiniga. Kes seal ei tea, tapad on siis nii-öelda hispaaniapärased, suupisted, kõikvõimalikud erinevad, et äkki nimetatud, mis on tüüpilisemad ütleme, hispaanlased ise kindlasti alati tellivad onn, šampinjonid küüslaugu ja, ja sellise peterselli ja oliiviõli loomulikult kõik rohkes oliiviõlis kõik siis igasugused erinevad molluskid ja merekarbid nad aga arvasid, et sina pärastavad kalmaar siis loomulikult sinki ja juustu. Sähomotiveerik on nagu põhiline ja nõnda on ka sellised, ütleme, paneeritud asjade armastaja, mida mina, eriti hinna, igasugused Kraketid ja, ja läbipraetud näiteks rannakarpe on ahjus, siis pannakse natuke juustu peale ja siis veel planeeritakse ära ja siis praetakse seeläbi, et noh, tõesti väga hea, aga milline, milline kalorit. No selles mõttes, et, et nad armastavad selliseid praetud asju, aga igasuguseid, näiteks liha, kui nad peavad looma või sealiha lihtsalt grilli peal läbi ja näiteks mingite kas sparglitega või niimoodi ja lihtsalt ainult see ongi ja see on superhea ja siis on muidugi noh, nii lihtsad asjad ja sa sööd ja sa jutustad seda teeni ja sul on nagu Karele kõht täis ja sa võib-olla nii palju ei olegi söönud, aga see enamus, see kogu see niimoodi mõtled õhtut, issand, kui mõnus oli tänada. Et noh, selliseid asju teevad, tavaliselt ei ole midagi väga keerulist. Oliiviõli vist käib neil küll igal pool ja kõik hästi palju ja siis vähemalt Ernesto, ma olen väljaõppest öelnud, et ei ole vaja panna poolt Kiviõli zombi niane praed. Aga muidugi, nad armastavad väga Oliveri, sest nad kasulik, nii kasulik on ta küll, aga noh, mitte nii palju palvis süüakse ka saia, eks sai, on jah, igal pool sain, et see nagu ütles mu ämm, et et küsis, kas teie seal Eestis ikka veel sööte musta leiba. Tavaliselt midagi eriti maha jäänud ja siis kõik need veel, et nende söök ongi see, et, et tema arvas, et kõik peaks, valge sai, on nagu selline härrafineeritlemisega niisugune tipp, mille, mille poole tuleb püüelda. Et ja saia Nad söövad hästi palju igale poole juurde kartulikrõpse noored A ja siis oli ka igasuguseid erinevaid oliive naermastavad. Kas see suure saiaga krõpsude ja muidugi õli pluss planeerimine ja laadimine ja kõik see, kas see mõjub ka nende keha kaalule, et on tendents ka Hispaanias, et inimesed on paksenemas. Jah, ma kirjutasin ühe artikli sellel teemal, et hispaanlased on juba pärast ameeriklasi inglasi kõige ütleme paksem rahvusjust, noored, just lapsed. Tegelikult on see suur probleem, et, et see müüdse Vahemere dieet, et umbes kõik söövad värskeid salateid ja ainult kala Olivia ja rohke oliiviõliga ja siis veel veel puuvili, et, et tegelikult On see nagu, ütleme päriselus natuke taha pärani taandunud, et jah, kehakaal on, on probleem, aga eks ole niimoodi, et Hispaania naised on alati olnud sellised natuke kurvikamad, neil on nagu olnud sellised suuremad puusad ja rind ja, ja siis on nagu väga ei põe selle, mis on minu meelest väga terve. Et nad ei ole küll suured ka midagi väga sellist koledat aga nad on natuke lopsaka lapsakamad jah, sellised nagu väga naiselikud ja nad kannavad selle välja, nad ei põe seda väga palju. Minu meelest on see väga tore, aga muidugi eriti lasteaia lasteaia juures on see probleem, et ka Hispaanias juba tõsine. Hispaania on ju suur veinima, et nimi Johha vist on igale veinisõbrale elementaarne teada, eks. Jah, aga on see, et, et ma tean, et noh, paljud arvavad, et noh, Johan, kindla peale minek, aga tegelikult kes lähevad venelased kindlasti soovitan igasuguseid muid näiteks valentsus, valentse, kohalikke veine või siis lõunas lõunaveini hinna ja kvaliteedi suhe on sama hinna, eestri aha veini ei ole sugugi nii hea kui näiteks kohalik vein. Ja veinivalik on ju nii suur ja see hinnaskaala on nii suur, et ja mina olen ka suur veinisõber, mine ainult veini jookski. Kui seitse aastat tagasi võisime endale lubada ühe eurost veini, siis nüüd ma juba joon kümneeuroseid ja natuke üle nagu natuke oleme tõusnud. Et ma väga armastan veini ja minu meelest on vein lasa lahutamatu osa heal õhtusöögil. Et söök maitseb paremini ja tähendab tohutu palju juurde ja ütleme, noored ise hispaanlased ka, mis on minu jaoks nagu üllatav, et nad ise viitsivad käia näiteks veinikursustel, et õppida rohkem teada, kuidas head veini ära tunda, kuidas seda maitsta, mis millega kokku käib ja veini tõesti joovad absoluutselt vist kõik hispaanlased, mul on niisugune tunne see magustoitudest kreeme, katalaani, katalaani kreem, mis on hästi populaarne Flann. Siis on selline muna magustoit, selline natuke läikiv, natuke kergem ja mis on selline mõnus, kallerdab. Hispaania on väga rikkaliku ja mitmekesise kultuuripärandiga maa, mis mõjutusi saanud nii Rooma impeeriumi aegadest kui islamimaailmast. Mis on see valdkond, mille üle nad ise kõige uhkemad on oma kultuuris, mida nad kõige enam esile tõsta võtavad? Kõik erakonnad tõstavad esile seda aega, kui nad olid maailma valitsejad avastati Ameerika ja ühesõnaga nende sõnul olid nemad maailma valitsejad ja nende alla kuulus peaaegu terve maailm. Et seda nad kohe uhkusega meenutavad ja, ja näiteks nagu seda islamiaega kaheksale ta ikkagi oli 800 aastat. Et noh, see on selline, et me võime ju rääkida, aga noh eriti uhke, nagu selle üle ei olda. Ja Rooma on ka, et seda meenutatakse ka vähe, võib-olla kui käin niimoodi linnas ja siis noh, loomulikult mingid ehitised, et siis sealt, aga ma mõtlen selline, ütleme niimoodi rahva tasemel. Et siis ikka see aeg, kui, kui me olime kuningad ja me oleme kõige kõvemad ja tegelikult see mingit mingit sorti, selline kuninglik hoiak või kuninglik vaade kõigele muule kõigile teistele rahvustele, kõigile teistele ikkagi ülevalt alla. Et seal neis kuidagi säilinud, mis on tegelikult väga kummaline, aga olemas, aga siis selles mõttes, et see on ilmselt suur rahvaste asi, aga neil on see ikkagi väga tihti on jutus välja tulnud see kui me olime maailma valitsust, kui avastasime Ameerika ja ühesõnaga kõik kõik inimesed räägivad hispaania keelt ja me oleme ühesõnaga kõige kihvtima. Et, et see on neil selles mõttes kuidagi veel hinges ja, ja, ja, ja ma ei, ma ei teagi. Kui Meil on sellest on saanud, sest tegelikult on ju möödunud mitu sajandit sellest juba, aga neil on see sees, las ta siis olla. Las nad siis olla sellised kuidagi naiivselt uhked oma oma ja suursuguse minevikku üle. Las nad olla. Kui me räägime erinevatest hispaania kultuuriosadest, näiteks muusikast, sealt pärit flamenco, hispaania muusika, arvad, et nad on väga kõvad tegijad, nad nende muusika on kõige parem. Aga, aga eks me muidugi on on head ja all või see on igale igale maitsele tegelikult natuke mustlaste või natuke flomenkoga seotud, siis kindlasti soovitan mitte minna võib-olla sellisesse turismi või turistidele mõeldud lõksu, kus siis flamenco tantakse. Aga Valencias on üks selline koht nagu Radio City, et seal on nagu hästi intiimne lava lähedal on kõik meeter, on sul esinejatega vahet ja sa näed seda ja sa kuuled. Ja siis pärast võib sul täiesti õnnestuda, et kui sa hakkad koju minema, siis sealsamas ees on mingid kohalikud poisid, kes enne olid seal sees, tantsisid ja tegid show'd hakkavad, võtavad ise seal viisijupi üles ja mina seda mitu korda tähele pannud või, või nii-öelda olnud sealjuures et nad hakkavad laulma ja siis nad tehase siukse show samasuguse nagu esinejad peaaegu või paremgi, sest ta on kuidagi palju spontaansem ja palju veel ootamatum, et flamenko neil on, ikka jookseb see muusika ja rütmika soontes ja ei ole midagi teha, aga tavahispaanlane surround laulurahvas nad küll ei ole, nii et nüüd, kui tulebki öölaulupidu, et Ernest on siin ja siis ma lubasin talle näidata, kui sul laulurahvas meie oleme, näeks, kuidas, kuidas, kui tähtsad meie oleme, Meiega võiksime nagu ülevalt alla vaadata. Et ei olegi midagi, et ainult hispaanlased, flamenko, aga muidugi see lugu, et flamenko juured tegelikult Indias. Ja siis meil on natuke mõjutusi araabia muusikast. Et nüüd flamenko kodumaaks peetakse hispaaniat, on mustlased ise öelnud, et see on suht juhuslik fakt, et just seal nakatud, et okei, need elab seal väga palju ja praegu on seal kool ja iga iga teine oskab seal flamingod teha just lõunas. Siis tegelikult see, kui sa hakkad uurima natuke seda ajalugu ja kõiki neid mõjutusi, mis meil on, et siis ta on ikkagi täiesti rahvusvaheline muusika ja hispaanlased ise näiteks ei tunnegi niivõrd, et flamenco on, ütleme, nende rahvusmuusika või et neid natuke isegi häirib. Et flamingod seostatakse just Hispaaniaga, sest nende jaoks on flamenko, mustlaste muusika ja mustlased rändrahvas. Ja kui veel uurid tõesti, et noh nii Indiast kui Araabiast ja nii edasi, et, et, et siis nagu sa tõesti arvad teed, et, et see on nagu rahvusvaheline, ta ei olegi ainult Hispaania rääkides maalikunstist arhitektuurist üldse kujutavast kunstist. Seal on tuntud sellised legendaarsed kõigile teada klassikud alates pikassasta liist, kaudi kaudi, kes on loonud toimeliselt terve Barcelona näo, eks ju, mis mulle, ma pean tunnistama kaudee, mu isiklik, väga-väga suur lemmik, et see mees oli täielik geenius omal ajal sellised insenerilahendused sellises loomingulises vormis noh ülim väärne. Ja näiteks arhitektuuris on üks selline üks, ütleme rahvusvaheliselt tuntumaid nimesid. Mees, kes veel elab, on galatraava. Kes on teinud valentse sellise sümboolse teaduste kunsti linna hästi teistmoodi, arhitekt, kes tegeleb praegu ka New Yorgis, on ehitanud ja mujal Euroopas. Et tema on selline nimi, ma arvan, kes hiljem kuidagi aastate pärast hakkab seal kaudeeii ja kõigi nende kõrval figureerivad. Aga muidugi loomulikult, kui sul on sellised suurmehed ees sellised nimed, siis see hauganud seotus ütleme kunsti ees on ikka väga suur ja minu meelest hispaanlased on väga kunstiteadlikud. Nad armastavad, näitasin, neile meeldib seal käia, neil on suur huvi kõige kunstimaailmas toimuva vastu, nagu ka filmikunst ja kõik. Mulle see väga meeldib. Igasuguseid festival on tohutult tantsu, festivale, teatrikunsti igasuguseid näitas, nii et ma olen väga palju huvitavaid asju näinud ja täiesti Hispaania ka ütleme, kultuurireisile kindlasti üks mitte ainult arhitektuuri pärast, et vaadata neid, mis on vaid ka tänapäeva kunstidest modernse kunsti pärast, et kindlasti tuleks käia galeriides otsida võib-olla välja, et kas on mingi festival kuskil samale et seal on super super asju ikka tehakse. Kuidas nad veel oma meelt lahutavad, et minu jaoks üks kõige absurdsem meelelahutus on see härgadega võidu jooksma blone Bambloonas, mis noh, ma saan aru, meeste adrenaliini vajadus möllab, aga siiski tunduma täielik absurd. Aga samas arvestades Hispaania sellisest härjavõitluse traditsiooni, noh, on arusaadav, eks, et kui palju see härjavõitlust seal tänapäeval aus ja aktiivne on? Vot härjavõitlusega on selline asi, et suurematel, võib-olla nii väga see see ei olegi, sest härjavõitluse ütleme, austamine või see, see ei olegi niisama, et mulle meeldib härjavõitlus, on ikkagi elustiil ja mingi mingi maade elule, sest äärmiselt hinnas on kõik toreirode, eks ole, need härjavõitlejad ja vaata toorid ja, ja nemad on ikkagi, ütleme, klantsajakirjadel, seal, esilehtedel nad on, nad teenivad tohutuid miljoneid, nad on ikka kõvad tegijad, nad on täpselt see vaprus või see julgus minna sinna ja võidelda, eks ole. Et, et see, seda hinnatakse väga ja seda peetakse muidugi kunstiajaloo ja kultuuri osaks, kõik ja nii edasi, et, et üks, üks kõige parem härjavõitleja on praegu hose toomas, miks teda nüüd kiidetakse või miks teda väga hinnatakse, on see, nagu ütles üks härjavõitluse spetsialist. Lihtsalt see mees läheb igal pärastlõunal niimoodi areenile, et arvab, et ta võiks surra seal. Et on valmis surema. Ta muidugi mitu korda saanud seal oma selle härjasarvega reide ja igale poole mujale ja haiglas haiglas tükk tükk aega olnud. Aga ta tõesti mängib oma eluga seal, mis mingil värele nagu võigast. Tegelikult, kui sa selle peale mõtled, et sa vabatahtlikult lähed ja teed seda samas kui sa seal härjavõitlust ikkagi jälgida võtad asja filosoofiliselt, mitte niivõrd seda, nüüd tapetakse vaene härg ära siis siis on asjal ikkagi oma võlu ja ma saan täiesti aru, miks nad seal käivad. Raamatus oled sa veel kirjutanud Clazzist kui meelelahutusvormist. Instania Ta on selline kõva kõva klatširiik, et seal seda kollast ajakirjandust on ikka kõvasti ja see on tohutu äri, see on ikka päevas võid sa praktiliselt kuskilt, ma just lugesin mingit uuringut kuni ligi seitse tundi, iga päev on nii-öelda sellel äril põhinevaid saateid, jutusaateid, nii-öelda siis debatte ja nii edasi. Muidugi selleks on nõiaring, et, et kui poleks kuulsusi, kes üks hetk helistaks kuule, et ma olen seal tulede must pilti ja siis paparatso lähevad, teevad pilte, siis nad müüvad ajakirjadele siis ajakirjade ilmutavad siseprogrammid, võtavad ajakirjad, hakkavad seda kommenteerima, nii tehakse, eks ole, kuulsus, ja siis ühel hetkel, kui kuulsus on piisavalt kuulus, siis ta nagu ei enam ei taha, et iga iga kell paparaatsed on ja siis on juba probleem ja siis meil enam ei sobi. Paparatso ütles, oot enne sa mulle helistasid, kui sa veel nii kuulus ei olda, nii palju raha ei teeninud, et, et ma tuleks teexust pilti ja nüüd sa ei oska või taha, e kannatad selle välja. Sest tõesti noh, kõik teenivad sealt raha absoluutselt kõik, sest ma ütlen, seal on tohutult palju ajakirju, sa võid nädalas osta vähemalt 10 erinevat ajakirja, mis räägivad samadest inimestest tavaliselt asjadest. Aga sul on see valik nii suur ja see tähendab tasud neile ära. No tegelikult on see masendav. Olime parasjagu koos Anna-Maria Penuga Hispaanias, hispaanlased on vist päris kõvad patrioodid, et mulle tundub, et neil see rahvuslik ühtsuse tunne on ka üsna tugev, et kui on ikka pidu, siis rõõmustatakse koos, kui on mure riigis, siis kõik nutavad. Taanlased on väga uhked oma riigi üle oma rahvuse üle oma keele üle ja on tegelikult tõesti igas vestluses tulla ütleme kõige isegi spordivõistlused ja kõik, et noh, Hispaania on ikka nagu noh, nende meelest ikkagi nii kõva äri. Aga ma just mõtlen nende vähemuse selles mõttes vähemuste peale, kes seal baskid ja katalaanid, et nüüd, kui hispaanlased said Euroopa meistriks jalgpallis siis kummaline oli see, et näiteks üks Baskipoliitik juhtiv poliitik ütles, et kui Venemaa ja Hispaania mängisid tema Venemaa poolt ja hiljem, kui ta oli juba Euroopa meister, Hispaania, siis üks Cattelan'i kolumnist kirjutas, et, et tema ei tunne ennast vaenlase, lähed tema seal, kuidas need katalaanid, kes nüüd on nagunii-öelda, hispaanlastega koos rõõmsad või nii edasi. Et tema nagu ei tunne ennast hispaanlase ja kui Hispaanias hakkab hästi mängima, siis ta ütleb, et mängib hästi, et noh, et nii, et nagu ikkagi oli, mõni kesik üritas seda rõõmu nii-öelda, mis see oli, selline tohutu eufooria, kogu maa pidutses mitu päeva järjest ja mina ei saanud mitu ööd magada. Et siis, et see ikkagi oli paar tükki, kes üritas selle rõõmu eksale lõhkedega üldiselt ikka minu meelest nii Barcelonas kui kui, kui Laos sansevast Alice Valencias rõõmustati, elati tohutut ka jalgpallile. Nii et hispaanlase tunnes identiteet muutub ajas, loomulikult muutub, miks mitte, et noh, maailm me ümber, aga see hispaanlase tunne ja nad on patrioodid kindlasti rääkida. Pallis jalgpall on ju hispaanlaste jaoks vist kõige olulisem spordiala, see on elu üks alustalasid. Jalgpallurid Need on kõik staarideks, kelle iga liigutust ja eraelu Observeeritakse pingsalt ja sellest kogu aeg räägitakse jalgpalli, nagu nagu ütlevad seal nad ise ka mulle tundub, et natuke on hakanud asendama katoliiklikust religioon eksale katoliiklus. Selles mõttes, et pühapäeval näiteks okei, praegu suvel mitte, aga nii kui hakkab jalgpalliliiga siis pühapäeval raadiost mitte midagi muud, tuleb ainult jalgpall. Et see on nagu kreisi ja kõik uudised, spordiuudised, ainult jalgpalliuudised ja siis võib-olla kui keegi kuskil saavutab kuld seal ühesõnaga midagi väga suurt, vat siis tuuakse ka lõpus ja siis meil on üks uudis veel, et kuskil viskas kooliekooli, viskad nad väga kõvad ei ole, aga ütleme nii, et et noh, kasvõi kuuli viskas, sai kuldmedaleid, me siis toome temaga välja, et jalgpall on absoluutselt kõige tähtsam. Ja nad millegipärast Sa oled nagu kõigi jaoks. Selle tagajärg on see, et ka mina tean päris palju jalgpallist. Mainisid siin ka enne religiooni, kui religioossed hispaanlased on need noh muidugi neile meeldib ette taha ilmselt risti ette lüüa ja kõikvõimalikke pühakuid ja marjasid appi kutsuda. Aga kas nad on ka reaalselt päriselt oma elus? Gioossed no seda ma olen ise uurinud natuke ja ütleme, selliseid usklikke, kes käivad ikka iga pühapäev kirikus, on umbes 34 protsenti oli neid vist muidugi väga vähe võttes arvesse seda, et just Franco ajal olid nad ikkagi nii-öelda selline tõsi, tõsiusklik, riik, selliseid kes tahavad abielluda kirikusse, kes muidugi ristida tahavad ja nii neid on natuke muidugi rohkem. Need on juba sinna 60 70 protsendi juurde aga väga palju on selliseid, kelle jaoks ei tähenda usk mitte midagi. Samas eks ole, moraalinormid on nagu nad on, siis kasvatus on, eks ole, kristlik nagu meilgi, eks ole, ühtemoodi asjadest aru enam-vähem maailmavaade ja nii edasi, aga niimoodi kirikus ikka käiakse, just käisime ühes pulmas, enne kui ma Eestisse tulin, pandi juba paar ja siis pärast seda tuli veel missa ja meie hernestega läksime selleks ajaks paari kohvi jooma, sest see on tohutud ja see tundub minu jaoks tohutu võlts mina, kes, noh, ma ei usu ja ja ma ei jõudnud seda kuulata ja siis oligi siis ma ütlen, et miks nii paljud inimesed, ma imestan, et ei tulnud rohkem inimesi välja ja siis ütles üks tuttav just, et, et aga see on tüüpiline, et need Me oleme kõvad usklikud ja siis kui pulmas umbes pead, et umbes sulle juhuslikult võetakse ette, mis asja mõtled. Ah hea küll, kui ma siin juba olen, siis küsin palun oma patud andeks pärast seal veel pidu ka pulma, et et nii-öelda mitu kärbest ühe hoobiga. See pigem see, ütleme, see kirikuskäimine ja kõik, see, see ei ole enam nii levinud, aga ma arvan, et mingil määral inimesed ikka usuvad alati neil see usk on tähtis ja alati on leitud midagi, millesse uskuda ja igasugused oma neitsid ja need pühakujusid nad nad väga väga nagu hindavad. Hispaaniani kuningriik, kuidas rahvas oma kuningate suhtukas kuningate armastatakse, austatakse, on seal kuningat näha. Paljudes maades on kommet kuninga või valitseja pildid on inimestele kodudes, poodides ärides igal pool, et Marokos on niimoodi, kui ma käisin seal, Maroko kuninga pilt oli igal pool Angerlast jah, armastatakse ja austatakse väga, sest tema osa nii-öelda selle demokraatia nii öelda taastamiseks Hispaanias pärast Franco surma peetakse äärmiselt tähtsaks. Pean väga spontaanne ja, ja ta on sihuke naljamees nagu nalja, nalja, naiste, naiste lapsi, vees, käivad seal igasugused jutud, eks ole, aga ta on väga armastatud ja siis oligi siin, ütleme tagasi vist tekkis mingi tohutu poleemika, et kas monarhia on ikkagi äärmiselt vajalik, sest tekkisid mingid paar sellist tegelast, kes ütlesid üsna kõvahäälselt välja, et noh, on asi on täiesti mõttetu asi, et milleks see kõik ja siis hakatigi arutama, et Pärsia, et siis küsitleti käsel inimesi. Monarhia võiks olla kui jaks nagu Han Carlos Carlos on juba vana mees, et nende, seda prints Felipe, et eks ole, valmistatakse ette saada kuningaks. Ja seal on igasuguseid selliseid tahke. Põhiseaduses on kirjas, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed hoolimata oma soost, eks ole, või millest iganes ja aga samas näiteks monarhiast pärib trooni, on esimene poisslaps. Sest Felipe loni kaks vanemat õde ja siiamaani pole seda ära muudetud. Noh, et selles mõttes see monarhia, et tal on okei, esindusfunktsioon. Tegelikult, et kui hang allus, peaks ära surema. Noh, Felipe on küll tore, kena mees, pikk tumeda peaga, väga ilus poiss. Aga räägi nii hästi, tema kõned on jube, jube igavad, ta ei ole nii spontaanne, ta ei ole nii hea huumorisoonega, et ta ei ole pulki, ei ole hon, Carlos istet. On, tal on hinnatud kuningas ja, ja, ja tema sõnavõttude, tema käimised ja tegemised on alati väga positiivses valguses esitatud tervele rahvale, nii et loomulikult. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeris oodad foon. Mis kell kaks? Kraadi ja kaks nüüd aga kallikuled. Võtkem hoolile meie iganädalane mantra, kuidas sinna saada? Ehk siis kõige mõttekam mõnusam viisist Tallinnasse pääsemiseks. Ja sellele annab vastuse Eesti Ekspressi reisilise kohv, härra toimetaja ja minu ühe lemmikraamatu Eesti maja autor ja üldse väga teravmeelne sõnaseda Krister Kivi. Ma arvan, et kui nüüd tahta broneerida pileteid selleks sügiseks, siis näiteks Ryanairil on kuni esmaspäevani üks väga huvitav väljamüük ja piletid Londonist mitmetesse sellistesse edela paania sihtkohtadesse nagu Santa Deere Santiago de Compostelasse ühe naelaga müügilt on esmaspäeva südaööni. Ja loomulikult sinna tuleb, aga näiteks Stockholmist on seesama ühenaelane hind, nii et kombineerides on võimalik päris odavalt Hispaanias ära käia seal sügisel, kui Estonian Airil. Need hinnad on päris kallid, mis on Barcelonasse Tallinnast otse. Air Balticul läbi Riia tunduvad olevat odavamad ja kes väga hoolikalt otsib, see võib leida 500-ga krooniga, pluss maksud Barcelonasse pileteid ühe suuna kohta. Kui tahta sõita näiteks vitsale või majorcale, siis Easyjet peaks olema päris hea valik. Ja Tallinnast Berliini on 20 eurot, sügisel ühe suuna hind koos maksudega ja siis novembris saab nii pitsale Palma de Mallorca-le 23 euroga Berliinist selline On ja odavlennufirma, nagu klikker lendab London Gatwicki, seda umbes 1000 kraaniga Bilbaas Sevillas liigasse ma arvan, vaadata tasuks ka panna, millel on Stockholmist väga mõnusad hinnad, näiteks daamidele on koos maksudega oktoobris 191 eurot üks suund. Barcelona on 98 eurot, septembris Valencia 65 eurot. Sevilla augustis 52 eurot üks olnud, aga meil on väga head hinnad soovida sõita Kanaari saartele, siis kindlasti võiks silmas pidada seda, et yhitšetile on Hispaania sees ja ka mitmeid odavaid lende sõidavad Madopeedist. Sortiment toolalejalandsa taotlejale. Kanaari saartele lendavad ju ka kõikvõimalikud tšarterlennud Tallinnast talvel vein. See on nii lihtne, sõidavad ainult talvel, aga ka need Hispaania sees ringi liikuda, siis hüllatust ma pean jällegi, et lennuk oleks kõige ökonoomsem valik, sest näiteks sellisel Hispaania odavlennufirmad nagu voling on 40 euroseid ühe suuna hindasid end on kindlasti odavamad kui rang, eriti pika distantsi jaoks. Ja ma ei tea, kas sa teadsid, et no ja ma veidi vahel on maailma kõige tihedama lennuliiklusega marsruut? Ei, seal on igav ja nädala 971 lendu nende kahe linna vahel, see teeb 138 lendu päevas. Päris jõuline. Nii et sealt kindlasti leiab midagi odavat. Erki te Hispaaniast, mis enda lemmikkohad on? Ma arvan, Barcelona ja pizza. No kas tõesti takib hääd häid ja ma olin Ibizal sügisel ja kõik peoloomad olid õnneks juba lahkunud, aga ta lihtsalt jättis ka kustumatu mulje. Selline nukker, samas kuidagi elusana tunduv saart Lukkades, looduse pilvede poolest sügiseks. Reisipalaviku tänane rännak Hispaanias hakkab lõpule jõudma, meie teejuhiks oli Anna-Maria Penu, kellele Hispaania on nüüd teine kodumaa. Mis on see miski, mille pärast sa Hispaaniat nii väga armastad? Oma abikaasale? Väga raske küsimus. Ma ei oskagi sellele üheselt vastata, ausalt öeldes, sest see vist on kõik. Sest rohkem ma seal elan. Mida rohkem ma sellest keelest hakkan aru saama, kõik need variandid, pooltoonid, mida rohkem ma loen selle maa kirjandust ja räägi nende inimestega, seda rohkem ma teda armastan ja et ma ei oskagi öelda, kas miski just seal on, ilmselt on see nagu harjumine võib-olla äratundmine, mingil äratundmine. Et see lihtsalt sobib, sulle sobib mulle täpselt, et, et see sobib, mulle see meeldib. Ja seda enam, et ka Hispaaniast ju noh, meie koolis, eks ole, kooli süsteemiga saksa kirjandus, prantsuse, inglise kirjandus. Et hispaania kirjandusest ma ei teadnud enne praktiliselt midagi pealetungi hote, eks ole. See on minu jaoks ka selline uus maailm, eks aasta avastamise rõõm on hästi suur iga kord, kui ma midagi huvitavat jälle loen või teada saanud ja iga korraga ta meedia, keemia, ta sobib mulle, see vist on kõige õigem öelda. Nimeta mõned oma erilised suured lemmikud hispaania kirjandusest, mõned autorid, mõned teoseid, mida saate kuulaja võiks välja otsida, uurida ja hispaania keeles lugeda, sealt eriti tõlgita. Väga popp autor on Arturo Perez reverte, kes midagi temal vist eesti keeles ka ilmunud alati, kelle teoseid ma loen ja kelle teosed minus alati väga palju mõtteid ja tundeid tekitajad on lossi jäätiseverre ja kes on baski baski kirjanik? Tema on selline hästi huvitav. Ja teine Nalmudena grandes, kui need kirjanik on tegelikult nii palju, kui ma siin hakkan mõtlema, et Vanhase Miia, kes nüüd just võitis ühe suure kirjandusauhinna, kelle raamatuid on tõesti superhead ja kelle isegi Mul on neid ajalehtedes on äärmiselt irooniliselt täpsed ja teravad, mis pane kirjandus on äärmiselt huvitav ja, ja väga hea on Hispaania kirjandusklassika, kes Nobeli preemia võitja selle ja tema teos mesilastaru on, siis ütleme eesti keeles, mis on viiekümnendatel aastatel kirjutatud 56. vist ilmus äärmiselt hea teos, selline väga Hispaania elu kirjeldav ja selline väga täpne. Mulle väga meeldis raamat, nüüd kui sinu debüütteos on lettidel ja juba inimeste kodudes, raamaturiiulites, lugemislaudadel ja kas, et kas sa juba vaikselt heietad mõtteid mingi järgmise raamatu kirjutamise plaanide suhtes. Kirjastaja ütleb, et ma ikka mõtleks, et ma ikka mõtleks, aga enne niikuinii ei räägi, kui ei ole kindel. Aga üldiselt on mul praegu nagu selline tunne, et, et kõik see raamatuga seoses on minu jaoks. Ja tegelikult minu jaoks äärmiselt suur asi. Et ma nagu hetkel naudiksin seda kõike, mis tõenäoliselt tõesti hästi õnneks hästi positiivne tagasisidet mõtle, kui ei oleks, siis ilmselt ei naudiks. Et ilmselt, et et ma nagu hetkel ei plaani mingeid mõtteid, loomulikult on ja mingeid ideid ju me võime siin arutada ja mõelda, aga mitte lähiajal küll ei näe ennast uuesti kirjutama, et ma nagu praegu hakkan oma õpingutele keskenduma ja siis eks siis paistab, mis elu toob, et, et kunagi ütlema ei, sest ma olen isegi plaane pole mõtet teha, et siis tuleb ju elu vahel, eks ole. Et uksed avanevad täpselt sellel hetkel, kui on õige aeg ja ja siis vaatamegi, et mis siis edasi saab. Mida sa õppida? Hetkel ma käin ühel kursusel, millel äärmiselt Peeemm nimi, sotsiaalpoliitiline kodanike kursus, kus siis õpid sootundlikud perspektiiv ka maailma Patrol. Aga need sügisest ma lähen politoloogiat õppima, et see on midagi, mis mind on alati huvitanud ja köitnud, aga ma kunagi ei olnud niivõrd julge või niivõrd enesekindel, et kas ma ikka seda nüüd õppima peaksin, mõni aga tegin juba sisseastumiseksamid ära ja siis sügisest lähen ka politoloogiat õppima. Nii et siis tuleb siin vahelduseks raamatut isikliku poolt päris palju, et nüüd siis vahelduseks tulevad sellised ühiskonnakriitilised ja, ja poliitilised artiklid pigem. Mis sa arvad, mida võiks eestlased hispaanlastelt õppida üle võtta näiteks oma ellusuhtumisse, mentaliteeti, eluviisi käituda, mis jah, eluviis, ilmselt just see, et ei elata selleks, et töötada veidike töötatakse selleks, et paremini elada. Ja see paremini elamine, eks ole, igaühe jaoks muidugi tähendab ühte asja või teist rohkem koos olla, sõpradega inimestega rohkem suhelda ja rohkem olda olla avatud, ütleme võõrastele inimestele mitte jääda vait või, või lihtsalt vastata jah, ei, võib-olla, või, või see põhiküsimus, mis mõte, et kõik idioodiks kõikides, et mis mõttes et jah, avatum olla ja just võtta see aeg, et isegi kui seda aega ei ole, sest seda aega ei ole kellelgilt, aga see aeg tuleb Ta nii iseenda jaoks kui ka siis ütleme, lähedaste ja sõprade jaoks, sest nad annavad yldjuhul positiivset energiat ja, ja see on minu meelest selline heade viis, kuidas nagu head energiat saada, kergelt kergesti kätte, kui päikest ei ole ja siis läbi teiste inimeste kallid raadiokuulajad, tuletan teile veel meelde, et võite saada Anna-Maria Penu raamatu minu Hispaania õnnelikuks omanikuks. Selleks minge radio kahe kodukale möllake reisipalaviku foorumis, kirjutage sinna veidramatestlegi tundidest, mis te Hispaania kohta teate. Ning algaval nädalal valime Anna-Mariaga kõige lahedam vaimukama lõbusama teravmeelsema kirjakese välja. Loomulikult on raamatus autori autogramm ja pühendus, nii et tasub seda vaeva. Ja kindlasti pange juurde kirjaga oma kontakt, näiteks telefon või email, et me saaks teiega ühendust võtta. Tänan teid väga kuulamast, aitäh sulle, Anna-Maria sedelit saatesse külaliseks. Ja kohtume taas nädala pärast, et koos seda väga põnevat maailma avastada.