Tere, ma olen Merle Liivak ja te kuulate uunikumi. Merle Liivak on tänapäevase, stiilse ja toimega eesti naise etalon, kelle nägu on tuntud televisioonist ja kelle hääl on teada raadio vahendusel. Lisaks sellele, et tema käe all ja juhendamisel valmib ajakirja Cosmopolitani eesti versioon tunneb Merlega siirast muret eestlaste ignorantsuse üle Hilli suhtes. Nüüd ja praegu räägib ta meile oma unustamatut lemmiklaulust. Seda oli väga raske muidugi välja mõelda, et mis, mis üks ja ainus on, aga aga jah, üks lugu tegelikult on viimased paar aastat kummitanud ja see on Ruja lugu nii vaikseks kõik on jäänud midagi. Ma arvan, on selles meditatiivset. Et ta on üks väheseid lugusid vist üldse, mis mind nii sügavalt liigutanud kuidagi. Kogu selle müra ja glamuuri ja, ja tänapäeva inimeste saavutusvajaduse taustal toob kuidagi, ma arvan, maa peale. Ja ta kuidagi jah, paneb nagu õigetele asjadele mõtlema. Ma olen seda lugu kuulanud tegelikult väga erinevates situatsioonides ja ja erinevates kohtades. Näiteks New Yorg'is või Indias või Eestis. Ta oli mu telefonis lihtsalt lugude valikus ja mulle tundus seda lugu kuulates, et tegelikult vahet ei olegi, kus kohas oled ja väga paljud asjad ei ole tegelikult olulised, mis võib-olla mingil hetkel tunduvad. No muusika on ka väga ilus, kas pole? Minu hea sõber pani selle mulle telefoni sisse paar aastat tagasi, aga siis eelmisel suvel, tegelikult ma käisin Ruja seda rokkooperit vaatamas. Ja, ja pärast seda siis ta kuidagi tuli nagu uue jõuga jälle üles, nii et kui ma olen seda lugu kuulanud, siis noh, ta on isegi nagu jah, kinnistunud nagu minu mällu, ma arvan, iga iga eestlane peaks seda vahetevahel seda lugu kuulama, see on minu jaoks natuke nagu, nagu hümn elule või paneb kuidagi jah, natuke kurb lugu, aga ta kuidagi toob need õiged asjad esile inimeses. Ruja internetilehefoorumist võib lugeda, et laul nii vaikseks kõik on jäänud, on mitmelegi kuulajale olnud asendamatu lohutaja lähedase inimese lahkumise puhul palastan käibel paar erinevat versiooni. Nii mängib näiteks 85. aasta versioonis klaverit Olav Ehala originaalis sünnist pala aga juba 1971. aastal. Kodulehel öeldakse, et Ernst tekstile tegi rannabaar vähem pretensioonikas lugu. Neist esimesena saigi tänu Rannapi tutvustele raadios lindistatud nii vaikseks kõik on jäänud ja need ei vaata tagasi. Need laulud olid hüvastijätuks kuldsete 60.-tega. Ka Ruja ei vaadanud enam tagasi. Haar Troc tuli läbi, nende Eestimaale jätkab helilooja Rein Rannap. 71 kevade hakkasin alles esimesi koperok asju kirjutama ja ma olen kirjutanud ka estraadi poplaule, mida ma panin lauluvõistlusele tippmeloodia siin anonüümselt saate noote ja noh, hoolimata sellest ma olin keskkooli õpilane ja noh, keegi ei teadnud ju, kes on, need läksid sinna läbi ja kõige naljakama kombel kõige esimene laul, mille masina panin ühte vooruse pärast aasta lõikus sai kõige esimese koha, seal need, niisugune niisugune üllatusega kõik hakkas laulude kirjutamine mulle peale ja aga nüüd need lood, mis siis Ruja loomise tingisid, need olid tuisk tüüpi, mulle tundub, ilmselt õigusega ka tagantjärgi vaadates etina lauluvõistlusele nad ei oleks sobinud. Et need kaks Ernst Enno tekstidele tehtud laulu siis nii vaikseks kõik on jäänud ja need ei vaata tagasi, olid hästi lühikesed meloodiad, korduvad lühikesed meloodiad, mis pigem nagu ülesehituse mõttes sarnanesid folkmuusikale, seal ei olnud salmi-refrääni ammugi mingit vahe osas, ei nagu nagu üks ja sama kogu aeg kordas, selle tõttu ta tundis, et lauluvõistlusele ei sobi. Siis mul oli jah tunne ja selleks oma ansamblit ja need lood siis, mida ma praegu nimetasin, kõlasidki siis Ruja kõige esimeses proovis seal laululava all keldris paar kuud hiljem, kui juba need lauluvõistluse lood olid juba kõlanud eetris, et mul oli Eesti raadioga kontakt, siis ma läksin sinna ja rääkisin komansamblist ja nendest teistest lugudest, mida oleks ju huvitav lindistada. Ja kuna siis juba teate mind mõned päevad või mõned nädalad heliloojana selle lauluvõistluse tõttu, siis Eesti raadiotoimetaja Jüri Roomere tuli prooviruumi kuulama, meid mängisime loodete ja ja lindistasimegi ja siis jah, need kaks lugu nii vaikseks kõik on jäänud, need ei vaata tagasi, olidki siis kõige esimese lindistussessiooni peale salvestatud lood, looming nagu lahutub, eraldub oma loojast Jaakob ja ma iseseisvat elu ja korjab endale aastakümnete jooksul igasugu erinevaid tähendusi ja paralleele assotsiatsioone. Eks see, kuidas inimesed kuidagi kuulavad seda lugusid kuhugile, ladestub kuhugi nähtamatus maailma, selle meloodia juurde, tekib teatud ballast, mis koguneb Aja jooksul ja mis, mis hakkab juba võib-olla võib-olla muutub olulisemaks kui see meloodia ise ja kindlasti olulisemaks, mismoodi see alguses oli tehtud ja mismoodi mõeldud. Igal inimesel on õigus seda võtta sellisena nagu talle meeldib ja nagu ta tunneb, et see õige on, aga selle loo kirjutamist muidugi nii täpselt ma nüüd ei mäleta, aga aga ma tean seda, et noh, kuni selle ajani, mis ma olin 16 või 17, eks ole. Ja kuni selle ajani ma olin kirjutanud ainult lastelaul, tähendab noh, ma olin ise nagu, nagu lapseohtu ja siis ma leidsin lasteluuletusi kuskilt lasteluulekogudest või ajakirjast ja siis ma muudkui lükkasin näpanin ette, nad endale klaveri peale panin, et klahvidele, kuhu juhtus ja hakkasin laulma, kuidas juhtuseks ja, ja siis ma neid laulsin ja laulsin pool tundus, et okei, sirgendan üles ka, eks ole, vaatame, mis saab siis sellel aastal esimest korda ma hakkasin nagu täiskasvanute luulekogusid endale sina ette nihutama ja neid lappama ja ja nii ma sattusin Stenno tekstide peale, noh, lihtsalt sellepärast, et nad olid rütmilised, kindel, korduv rütm oli, eks ole. Harv, Salme 99 protsenti kõigest sellest materjalist ongi, ongi tänud ja ja pole kunagi vaadanud mõned üksikud asjad siis, mis, mis miskipärast tulid hiljem uuesti meelde ja ja mingi väline asjaolu põhjustas seda, et maksi nagu tagasi vaatama, et oot-oot, et, et mida ma, mis viisima õieti selle luuletusega laulsin või noh, niimoodi Ruja loominesid nagu, nagu tingis selle vajaduse lühikene meloodia tada, tada, tada, mis on ju tegelikult nii primitiivne ja lihtne ja ja võin jääda lisandite hulka või läinud meelest ära. Eks see seade, mis seal kõige esimese salvestusseade on muidugi ka hästi naljakas, peab arvestama ikkagi, et me olime kõik lapsed, siis palju mingeid kogemusi, no Malin, mõnest bändis tantsubändi solin kaasa mänginud, aga aga noh, oma lugude üleskirjutamise ja orkestreeri siia vormi loomise ja ja kõige selle koha peal polnud mitte absoluutselt mingit aimugi ega kogemust ja ma ei teadnud alguses veel reakoosseisuga ja, ja eks ole, et noh, lihtsalt ma kutsusin kõik tuttavad inimesed, kellega ma olin kokku puutunud, kas siis see muusikakeskkoolis või mõnes ansamblites mängimas käies kutsusin kokku ja seal oli siis trompet, viiul, Paul Mägi ka ja, ja tromboonimängija Aus, kes on siis selle nii vaikseks, kõik on jäänud, lindistusel kõlab ja noh, siis oli tavaline koosseis. Ma mõtlen, bänd ja lauljaid oli mingi neli tükki. Alender oli üks neist kaks naiskaks meest ja noh, lihtsalt mingi seltskond, hakkasime katsetama, mis välja tuleb ja ongi, et selles nii vask ikka näed, esimese lindistus siis tromboon mängib ja tüdrukud laulavad seal kaasa midagi, mingit imelikku asja. Ülimalt naiivne ja, aga nojah, ega, ega võib-olla selle lindistusega see lugu ei saanudki nii väga tuntuks, eks ole, et hiljemalt tehtud teisi versioone