Raadiopastor Kivisildniku jutlused, 32. köide suvel on vahel harva hea külastada puhkepiirkondi, et nendest jälle kiiresti põgeneda. Pärnu elanikuna on õige valgustav ka turismihooajal mõnel korral kodulinna külastada. See võib olla täiesti valgustav kogemus. Ma ei pea silmas joodikute horde või midagi sellist. Sõitsin vallikäärust mööda ja süda läks soojaks. Vaade vallikärule oli maaliline, puhas, selge ja väga hea kompositsiooniga. Keegi oli ennast kokku võtnud ja maha lammutanud viimase objekti, mis meenutas meile superdiskor Margus Turu elu ja tegevust. Narkourka maine ja 90.-te uusehitistele tüüpilise maatusega hiilanud Hamiltoni nimeline sara on maha lõhutud ja valligerandaas väga ilus. Ütleme nii. Tallinna väravate rajoon on saanud uue hingamise. See tähendab, et endine hiilgus on taastunud. Tooni annavad taas Siimanni maja amfiteatrilõikega esinemiskoht, põlispuud, kõik lahe ja väärtuslik. Otse kohutav, kuidas üks õudne käkerdis või rikkuda linna mulje. Nüüd domineerib piirkonnas uus suur klaasist ja väga lahe raamatukogu rippuvate saalide ja ma ei tea mille kõigega veel. Pärnu linna algatus tuleb kindlasti järgida linna kaugematest kohtadest tuleb halada stamatult lammutada. Koledad uusehitused. Tallinlased võiksid ennast kui võtta ja Viru keskuse hunnikusse lükata. Alguses on kuidagi imelik, aga kohe lööb lahedamaks. Kusjuures ahastama panev ei ole mitte ainult uusehitustel omane koledus odavuse labasus. Hamilton esindas Pärnus uusi aegu. See tähendab kerget raha, naudingu, kultuuri ja sellega kaasnevat narkomaaniat, saast, muusikat, homoseksualismi ja lauslollust. Kõigil on palju parem, kui koledad patupesasid enam ei ole. Õnneks oli Hamilton viimasel ajal maha jäänud, aga värskeid süstlaid vedeles selle ümber viimase ajani. Nüüd on lähikonna kõige uhkem uuem ehitusraamatukogu vaieldamatult kõige moodsam esinduslikum kogu Eestis. Kui kehakultuse, hoora, mentaliteedi ja loomastamise koledate keskuste asemele kerkivad õilsa väärt kultuuritemplid võib eluga rahul olla. Nagu näitab Hamiltoni juhtum, mõjuvad ka lihtsad loodusvormide puud paremini kui kapitalistlikud rahakeskused. Inimesed võtke ennast kokku, kõrvaldage nägemisulatusest, eelkõige kesklinnadest, kasiinod, seksi, kaubastamise asutused, rämpsskulptuuri müügitempleid. Kas Rooma kesklinnas on mõni kaubamaja või Milano keskväljaku ümber mõni maja, mis ehitatud hiljem, kui 200 aasta eest? Ei ole ja sellepärast on need linnad mitte ainult ilusad, vaid ka inimlikud. Loomulikult on Milano kõikvõimalikest tiikidest punnis, aga kuna need on ikkagi disainiga õilistatud ja kohutavalt kallid nii et tavakodanikul pole sealt midagi osta, siis mõjuvad nad ikkagi eelkõige kunsti saalidena. Olgugi moodne kunst, on see ilusam vaadata kui Tartu või Tallinna kesklinna rämpsarhitektuur. Muide, Pärnus on viimasel ajal keskväljaku nurga alt maha võetud ka hiiglasuur ja väga kole pornopuhe. Rekla soperdis kujutas kahte isikut, üks näris, imes 16, üks õudus vähem, aga kogu linnafassaad on viisakam. Huvitav, kuidas lasti sellel porno jonnil keskväljaku ääres aastaid rippuda kus olid rae ja linna peakunstniku silmad? Kõik, kes linnast läbi sõitsid, nägid teatri raamatukogu vahel räpast, mitme meetri kõrgust kiima õhutavad plakatit. Olgu kuidas oli, aga nüüd on see läinud. Ja läinud on ka Hamilton. Loomulikult on Pärnu linnast ja selle keskusest veel väga palju mustust välja rookida, aga algus on tehtud ja tendents on ilmselgelt ilusa väärtuslikku ja inimlikuma poole. Sellist Eestit ma tahtsingi. Lõpuks ometi näen ma teda saabumas. Võib-olla olen ma liiga optimistlik, aga ikkagi ühes kvartalis kistakse mõne kuu jooksul maha patupesa Kaupsilmalt imemispannoo ehitatakse lõpuni väga nägus raamatukogu. Siis on tegemist mõistuse, võidu ja väärikuse taastamisega. Ütlen häbenemata, et olen õnnelik. Ja ma ei taha kusagil mujal rohkem elada kui Pärnus. Täpsemalt Pärnu raamatukogu lähedal. Maal on muidugi kaunim, aga linnade kategoorias on Pärnu minu jaoks absoluutne liider. Ega Viljandiga paha ei ole. Kultuurikolledži folk annavad linnas tooni Tallinna prioritaarseksurkaks isegi siis, kui temast saab Euroopa kultuuripealinn. Puhkus on tore asi, eriti kui stress maha võetakse. Elukeskkond muutub paremaks, ebameeldivad isikud ja nähtused tõmbavad ennast koomale. Olgu nad neetud. Nii peabki. Samas kuulsin saadet Tallinna uue maailma linnaosast, ka seal on asjad õiges suunas liikumas. Jõudu ja edu.