Nii meiega May rivaali valeti tuleb suur ja lai, on mul vaeva. Nii et ei ela valvaja tänaval Ära aja teda. Veel. Arvud kokku puutunud puidu teinud territooriumi. Vaeva. See oli vanem õde Tartu Tähtvere lauluväljakul laiv aastast 1988. Raadio kahe külaliseks on Hendrik Sal-Saller, eelmises tunnis jäime pooleli kohas, kui ansambel Babach pani pillid kotti ja Sal-Saller ist sai Soome eestlane. Aga edasi. Ja see oligi niisugune imelik aeg mu elus, et see oli niuke ainuke kord, kui ma olin juba valmis peaaegu nagu püssi põõsasse viskama selle bänditegemise koha pealt seepärast et ma ikkagi käisin päris mitmetel sellistel noh, nii-öelda kokkusaamised või ülekuulamised nii-öelda bändi mõttes lehekuulutuse peale vajatakse, seda vajatakse teist. Mina tead. Mulle jäi kõikidest nendest bändidest, kuhu kedagi vajati, selline mulje, et kui nad kedagi vajavad, siis mina küll ei ole. Et võib-olla see oli vastastikune, aga, aga noh, mulle lihtsalt need olukorrad ei meeldinud, et tihtipeale see oli nagu siuke, et et teeme bling-bling natukene prooviruumis ja siis lähme joome pubis õlut, siis räägime, millised me oleme aasta pärast maailmakuulsad ja kui meil on ikka vägevalt ja see ja teine ja kolmas üks mees ikka nõudis, et kohe konkreetselt küsis mu käest ikka, et vaatad, kas suitsu täidetud laval peab rokkstaar suitsu tegema, muidu ei, muidu ei toimi. Niuksed nõudmised ja siis noh, lõin käega, mõtlesin, et tühja kah, et mina ei viitsi, et Moden siis selleks hetkeks ma olingi nagu juba ühes stuudios ka niimoodi pool õpipoisina tööle. Mõtlesin, ah, ma teen omat emos ja värke rahulikult, vaatan, et kui midagi juhtub, siis juhtub, kui juhtu ei juhtunud, vähemalt mussi saab teha. Ja, ja ma ei hakka nüüd siin küll ilgelt pingutama ja lõpetasin selle rumba taia saundide lugemise ja nendest bändide otsimise nagu totaalselt ära. Aga tänu sellele siis jälle stuudios olin, siis tutvusin ma seal Larega, kes mängis kliister, siis seal stuudio nagu omanikud olid hästi tihedad, seal lihtsalt seotud. Seal käis väga palju vägevaid bände. Selles tallis oli hästi palju meil roos, näiteks, mis tegutseb siiamaani, kust on pärit ka jaamiga nagu sõprussidemed ja esimesed tutvused, Kingston vool, mida enam kahjuks ei ole, aga mis on Soomes täielik kultusbänd. Selle esimese plaadi oleme lausa lindistanud, aga seda kunagi välja ei antud, sellepärast et nad vahetasid. Pärast selle esimese plaadi salvet salvestamist trummarite salvestasid selle plaadi, nagu siis pärast uhe trummariga uuesti. Aga see, see plaat iseenesest oli nagu hästi hästi lahe ja niisugune minu jaoks niuke hästi vinge projekt. Noh, niisugune esimene suurem töö, eks nipet-näpet noh, niuke lindistaja poisina olin, olin töötanud seal igast vendadega koos, aga aga saad ise teha niimoodi algusest lõpuni. Sellel hetkel oli noore tundmatu Plansse Kingston vool ja öeldi, et nato. D sina. Et vaatame, et las nad lindistavat siin umbes poisid ja pärast sellest tuli mingi megasuur värk sellest bändist ja see, need olid lahedad tüübid, nendega ma käisin koos veel käikadelgi hiljem nakkuma, tegin Niukest nagu helirežissööritööd, nii-öelda nagu live Miksamist ja niisugust asja. Et seda sai seal kilomeetreid sai mõõdetud ja juhtmeid veetud elus ikka üsna palju, et et ma olen päris mitme bändiga sõitnud selle maa, ma arvan kümneid kordi otsast lõpuni läbi ja lõhki niimoodi, et bussiistme maitse on siiamaani hästi tunda. Kuidas inglisekeelse lauljakarjäär tundus tol hetkel Hendrik ainuõigena loomulikult noh, nagu minu otsused. Mulle endale tundub. Aga ei noh, see oli soomekeelne laulmine oleks olnud kuidagi sellel hetkel vale tee nagu eeldas seda ikkagi, et mingit inka inkakeelset jura pidime ajama. Smilers iseenesest tekkiski tegelikult ju tänu sellele, et ma sain Larega toovaks, Laare tutvustas mind šeriga. Siis me mängisime seal kolmekesi seri toas kuskil mingeid imelikke lugusid. Siis eri tundis jälle kedagi ja keegi tundis jälle kedagi ja saime bändi kokku ja mõtlesime, et et okei, et kaua müüksite udutame siin, et hakkame nüüd päriselt ka tegema, siis mul oli ta selleks ajaks olemas mingi kakskolm, demo, mida ma muidugi Laarele ohtralt pikkade sõitude ajal näiteks Helsingist kuhugile Rovaniemi panin muudkui aga kõrvaklappidesse ütles, et kuula, kuula, meelset niukesed mussi tuleb hakata tegema ja lõpuks ma ilmselt kuidagimoodi kuidagimoodi suutsin ta ja siis noh, selle infoga nagu surnuks lüüa etet, ta allus provokatsioonile ja, ja otsustas asutada koos minuga sellise bändi nimega Smilers oli. Ja siis me hakkasimegi tegema selliseid omaloomingulisi, Inglise keelseid Rocktükikesi, millest ma saan aru. Oli see esimene oli ju maad ja seda ma tegin. Seal olid, kõlas täpselt samasugusena, võib-olla isegi natuke parem teemana. Kas soomlastega eestlastega bänditegemisel on vahe sees? See ei ole, tegelikult ei ole sellel hetkel sellel hetkel tundus, et on, sest et noh, see oli nii teistsugune maailm, kogu see värk ja kogu see suhtumine oli teistsugune kui mu elubändi tegemised, nagu sinnamaani üldse olid olnud ja ja see muusika noh, ma pean ütlema, et mu silmaring laienes, kuigi ma olin nagu hästi-hästi orienteerunud muusikas ja teadsin hästi palju seda ja teist nagu rokk-muuseas üldse, aga ütleme, et ikkagi need vennad haavasid Mu silmi veelgi rohkem, et mismoodi midagi mängida või mis asi üks või teine üldse on. Ja kuidas lähenemine, aroniseerimine, et see oli nagu öö ja päev sellega, mis oli toimunud siin, et nagu ma ennem just ütlesin, et siin oli hästi oluline vendudele see, et kes suudab nagu minutisse rohkem noote ära mahutada ja kui tehniline üks või teine vend on aga, aga seal oli seal lähenemine hoopis teistsugune. Kuidagi ma olin ise nagu sellele tulemusele juba jõudnud natuke aega tagasi ja siis korraga ma sain sellele kinnitust sellele oma mõttele, et musa tegelikult on nats teistsugune asi ütles, et no muidugi, tehniline on ka hea. Et tore, kui sa valdad oma asju, aga mis puudutab nüüd seda mussi, mida mina tahan teha, seal ei ole see nagu primaarne, primaarne on ikkagi feeling ja see on pikk ja keeruline jutt, et ma ühel hetkel võin sellest loenguga. Kas Smilers ei kõlanud ja sealt on tunda, mida ka tänases maitset ka tänasest maiuseid ettevõttes on? Noh, tunned ära, eks ole, et siin on nagu kas selle väljatöötamine välja mõtlemine nägid palju vaeva või tuli sul kohe, see ongi sinu nii-öelda Peisik pigem jah, et ega seda keegi niimoodi väljad tööd. Tänud ei ole, et, et demokõlase isegi võib-olla natsa paremini, et mul oli nagu väga selge nägemus, et millist bändi ma tahaksin teha ja seal on, mul oli aeglaselt stuudios nokitseda ja sellest ilmselt siis nagu see kuidagimoodi alguse sai, aga aga ma usun ka seda, et noh, nagu läbi aegade, et kui sa satud kokku õigete vendadega, kes nagu aduvad, et mis toimub, et siis siis see kõik nagu loksubki paika, et sa ei pea kellelegi hakkama seletama, et kuule, ära tee nii või äradena iga pillimees eraldi on ju nagu isiksus ja ta annab oma värvi nii või naa nagu sellesse kompotti juurde, et aga noh, mingisugune joon lihtsalt ma ei tea, kas tuleb siis sellest, et et kuidas ma neid lugusid teen või on see nagu või olen ma lihtsalt sattunud nagu Samosti mõtlevate inimestega niivõrd hästi kokku, et, et kuidagi see on jah, niukene püsinud või kuidagi olnud pingutanud selle nimel, nüüd ei ole, et, et ma olen, töötan välja mingi asja ja siis hakkame seda kõike järgima, et see, see on ikka pigem tulnud kuidagimoodi loomulikult. Aga nõus ei ole, et selline nii-öelda omapärane Smilersi kõla alguses kas jutumärkides või ilma kokku või lahku kirjutatuna on ju olemas, eks ole. No kindlasti on. Tekib nagu mitme mitme asja tagajärjel ja see ongi hea, sellepärast et oleks ju kurb, kui seda ei oleks, sest et noh, selle poole paljud püüdlevad ja ja tore, kui ta meil on olemas, et ma kirjutan sellele alla, et see tõesti on olemas. Kui Eesti rahvas koolis esimest korda laulu tahan sind siis noh, ma arvan, vähemalt kaasaegse eesti popmuusika ajalugu sai küll uue lehekülje pärast seda algas nii-öelda Smilersi periood. Miks oli see lugu, see, millega sa siin märku endast andsid esimest korda ütleme, kui me jätame selle Gunnar Grapsi valgusele vahele, mis, mis oli natukene enne alguses oli tegelikult ta ennem jah, see valguse stoori oli lihtsalt see, et me käisimegi sedasama inglisekeelse Smilersiga tegelikult Eestis ka mängimas. Juba eelnevalt, kui me ennem seda tahan, Sindi üldse olime teinudki ja meil olid mängud noh, niimoodi, et kraalis ja siis näiteks nõmme kuldis ja siis kuskil sõbra majas Tartus ja siis näiteks Amiigosed, sellega sai seal kuidagi öömajas, ei makstud ja värke ja meie jaoks oli see nagu sihukene vaheldused tulla sealt, et igapäevasest oma sellest ringist välja sealt Soomest, kus me niikuinii trampisime neid kilomeetreid, et maailmas ei teinud ka seal vähe, ütleme, et me mängisime ikkagi aastas 150 keikad kuskil Soomes olles ise noh, mitte mingi A-kategooria andeks, aga me olime Helsingis hästi tuntud nagu klubides ja, ja hästi hinnatud niuke klubi rokkbänd. Tänu sellele ma siis saime nagu üle üle maa käia, et jutud liikusid ja et võtame, proovime, et me tegime päris palju seal sihuke Eestis käimine oli meie jaoks niuke lahe vaheldus, et et lihtsalt niuke, tulen siia mängima ja vaatama ja siis kuni lugu sai tehtud tänu sellele, et oli jah, so olemas niukene Kersna saade ETV-s ja neil oli mingisugune kummaline süsteem seal, et et kui tuleb bänd, siis bänd mängib mingisuguse niukse olemasoleva suure isakese lugu, siis isake teeb selle bändi lugu ja siis lõpuks teevad koos mingisuguse ühisloo, et see oli juba Bodnekil vist oli sellel ajal ma ei tea, kas mingi naisTrai või mingi niisugune bänd, et ta oli Vello Orumetsaga juba edukalt seda niisugust nagu asja läbi teinud ja küsiti, et nad, kellega sina siis teeksid. No mina mõtlesin muidugi kunniga loomulikult. Et me kuninga tundsime juba ammu ja noh, nagu mõtlemine oli ka samas suunas ja kuna tema ühtegi meie lugu ei teadnud, siis pakkisin naljad, no ta laulaks seda Rod Stewart'it, aiathinkam seksit ja see sobis talle ja siis mina ütlesin, et vot me võtame mingi loosu plaadi pealt, eks me vaatame ja siis koos teeme Stonesi Honky värki lõpus. Ja nii ta siis läkski. Paraku oli see muidugi nii, et Honky Tonk, ma just vaatasin ükspäev seda kuskilt Ta jupid on mul kuskil VHS-i peal või kuidagi sattusin seal ta, et sellest on kahju, sest see oli nii vinge versioon, et täitsa lõpp ja sellest on jäänud ainult mingisugune umbes esimene salm ja sel ajal bändi üldse ei näidata, kus mina ja Gunnar kõik peaksime koos olema laval vaid näidatakse mingeid tobedaid strippareid puuris, mingid niuksed, rõvedad. Ma ei tea, aga see oli see aeg, kus Eesti televisioonil näidates minu arust strippareid kogu aega söögi alla ja söögi peale täiesti mähtan ühte asja, et ma nägin, see ei puuduta üldse muusikat, aga mingisugusel segasel asjaolul ma nägin, nägin, vaatasin õhtul telekate, siis oligi nagu programm oli see, et näidata lihtsalt mingit stripparit. See oli mingi saade ja kujutad ette, et tal oli siuke niukene operaatoris tehtud tool, niukene, rõve, pruun ja seal peal ta siis ahelas. Aga noh, selle asja kõige nagu lahedam pull oli selles, et tal sellel hetkel, kui ta tahtis väga seksikat poosi teha, visata ennast kuidagi niimoodi, et hoiab sellest toolileenist kinni, viska puhun, pea tahad juuksed kõik laiali seal samal hetkel kuidagimoodi toolileen tuli tooli küljest ära ja käis ilgelt paukes strippar lihtsalt selili selle tooli kõrval maas ja ma mõtlesin, et et okei, et see on nüüd küll, et ma ei tea, kas, mis värk selle selle nagu programmiga on, aga et see ei ole õige asi. Ja sellised kõrval või õigeks, aga ühesõnaga et see oli nii tore saade. Tänu sellele ma pean kiitma, et selle saate seda nihukest huvitavat formaati, et tänu sellele on meil täna olemas ikkagi valguses, mida me mängime ka aeg-ajalt, mis tekitab meile kõikidele endalegi vähemalt niukse, lõbusa tuju ja muige huulil, aga ma mõtlen seda kohta, kus ebalaulab eesti keelt, teadmatada lindist tahetakse. Sellega muide, on see asi, et sellest tuleneb ilmselt jutt sallari soome aktsent, tegelikult see ei olnud üldse mina, vaid see oli päris soomlane, kes püüdis püüdlikult laulda eesti keel. Aga aga edasi taan sindel jälle mingi niuke värk, et piid Spartil oli sedasama inglisekeelset Smilers vaja tuua. Vahelduseks jälle tollel ajal luuki ütles, et mehed, tehke mingi eestikeelne lugu, et siis on nagu lahedam, et me saame raadios midagi mängida kaaslastega nende ometigi nihukest inglisekeelset Smilersi keegi Eestis raadios ei mänginud. Sellel ajal ruulisid siin hoopis teised bändid ja see oli õige ka ju, eks. No eks ta oli õige ka mingil määral, aga noh, mina mõtlesin. Oh, teeme siis selleks ajaks ma olin muidugi kuulnud selle loo originaali Soome rokkraadiotest ja noh, mul oli juba nagu teksti idee peas valmis ja ma mõtlesin, et nad, kui see lugu üldse kuhugile sobiv ehk siis sobiks sinna kõige paremini. Ja nii me selle siis selle esimese inglisekeelse plaadi lindistamise käigus tegime siuh-säuh kohe kiiresti linti selle loo ka ja panime ta siia mängima sõna otseses mõttes lihtsal põhjusel, et tehase biitparti üks mängijana See lugu juhatas ses mingis mõttes malevasse eesti perioodi sisse ja väga pikalt ja põhjalikult, nüüd on möödas sellest hetkest umbes 11 12 aastat Hendrik. Ja bändi tegema hakata ja hoog sees on siis heietad selliseid mõtteid ka, et et kaua see asi võiks kesta või, või kas mingil asjal on mingi iga olemas, et ma ikkagi viitab. Eesti mõistes on see periood juba päris pikk, mil bänd on eriti nii populaarne olles nagu vastu pidanud või tegutsenud, on kindlasti teadlik, aga ei, ma ei mõtle selle peale, sellepärast et see oleks kuidagi. Ma arvan, et see oleks ennekõike vale nagu iseenda suhteliselt siis hambad ristis teha või, või siis mitte, et et pigem on ikka see, et niikaua kui endal on huvitav endale põnev ja, ja tahad ja on, mida öelda teha, et siis võib teha, et kui ühel hetkel seda ma olen mõelnud mitu korda, et kui peaks olema selline tunne, et et, et see kuidagi ei meeldi enam või või, või ei taha teha, siis ma ei näe mingit põhjust seda mängu jätkata, tuleb lähtuda nagu selle musa tegemise puhul ikkagi vähemasti mina lähtun sellest nagu sisemisest tundest. Et kas ma, kas ma tahan midagi teha või ma ei taha midagi teha, et selle tõttu äkki see on nagu selline ma tea, üks selline asi, et miks me bänd on kaua olemas kindlasti olnud, ongi see, et et need vennad, kes seal laval on minu kõrval, et nad on nagu seal seal laval olemas, et nad ei mõtle selle peale, et et oi, et ma peaks nüüd viima homme auto selle mingisuguse parandusse ja siis on see liisingu maksmata see tegemata. Et, et me jätame oma nagu mingisugused olmemured konkreetselt selja taha ja tegeleme väga reaalselt sellega iga õhtu, milleks me oleme nagu kokku tulnud selle kõige juures on veel see, et me kõik naudime seda, et küllap see siis nagu paistab kuidagimoodi sinna saali ka ja ma usun, et see on nagu ainuõige tee, et teistmoodi ei ole võimalik, et kui sa lähed vaatama mingit kampa, kes on kuidagi vägisi sinna lavale aetud ja nad ei tea päris täpselt, miks nad seal on, et noh, võib-olla ühel on põhjuseks see, et et tahab kuulsaks saada, teisel põhjuseks etab naisi saada, kolmandal on, see tab raha saada. Varem või hiljem kustub see asi nagu ära pigem varem Smilersi kretistid kogumiku kokku panna oleks ikka neetult raske ülesanne visteks. Eks ta ongi, ema Ühe juba panin need ilusad laulud. Ma mõtlesingi, et ma teen greeritest, it's mitmes jalased ballaadid, sisend, kiiremad lood, meetodid seal, vahel mitu käitestid. Tegelikult see on, ma arvan, et tänu sellele, et me ei ole läinud nagu seda rida, et teha mingeid täidekaid. Et kui sa teed ikkagi plaadi, et noh, et selle eest võiks selle plaadi tegemisega ei, ei põle ju nii metsikult, et sa pead tegema mingeid suva lugusid. Et ja, ja teine asi on see, et noh, see endale ka meeldib see tulemus, sest väga palju on olles plaate niukseid, kus on üks lugu ja siis ülejäänud vist, aga ma ei tea, vesilindu või mida iganes nendega, et seal ei ole mitte midagi teha, et mul on niukseid endalgi kodus don ostnud mingi ühe loo põhjal ei ole kuulanud seda plaati läbi, tänapäeval muidugi enam ei tee seda. Aga, aga noh, vanasti ma olin niisugune vend, et, et ma võisin ühe loo põhjal osta kinnisilmi kuulamata mingi plaadi ja siis lähed koivad jälle minema visatud raha. Et, et see on niisugune asi, mida ma olen ise mõelnud, et vähemasti, et mulle endale peavad nad 10 kuni 12 lugu meeldima, ma jaksaks selle plaadi nagu otsast lõpuni läbi kuulata ja parem ja kui veel eriti hästi läheb, et siis paneks veel ühe korra järjest mänginud. Et see, see on nagu selle asja mõte. Ma ei tea, kas see on sinu nii-öelda uue plaadiperiood on hakanud pihta või ei ole. No ta on tegelikult hakanud pihta selles suhtes, et me ei ole küll ühtegi sammu teinud selle lindistamiseks. Ja ei, ma ei ole veel nagu konkreetseid demosigi isegi mitte kokku hakanud klopsima. Aga iga kord on see kuidagi, ma ei oskagi seda seletada, aga, aga see kogumise ja nende ideede kogumise ennekõike selgusele jõudmise aeg, et, et milline see plaat peaks tulema, et milline ta kõla on, mis tüüpi lood noh, ma ei oska seda nagu seletada, aga mul on seal kuskil peas olemas ja see nõuab minul veitsa aega. Et pärast see vormistamine on hästi kiire protsess mu jaoks, et siis ma teen, Chow Chow on tehtud, aga see alguses. Ma saan aru, mida ma tahan teha ja ja kõik need nagu võib-olla mingi fraas ühest kohast, fraas mingist teisest loost, mis tüüpi nagu plaat ja kuidas see mängitud peaks olema. Kuidas see peaks olema kokku mängitud, milline kõla, see kõik on nagu niisugune, et võtab veits aega, see protsess käib mul juba mõnda aega, et, et ma nüüd ma juba tean, milline see järgmine plaat tuleb ja mul on mingisuguseid nagu lugude niukseid väikseid nagu juppe kuskil peas olemas, ma ei ole küll lindistanud midagi, aga noh, see ei ole ka kaugele, et et sellepärast ma ei teegi seda ennem, et kui ma olen nagu enda jaoks selgeks kõik selle asja on mõelnud, et niukse on rääkinud seda bändipoistele. Et mis mõõted mul peas on rääkinud nendega, noh, me omavahel räägime hästi palju asjadest. Et neil oleks aega mõelda, et kõigil oleks aega, et see idee siis mingil hetkel, mis mul on, et see oleks võimalikult nagu kähku ja kiiresti teostatav. Uus plaat on põhimõtteliselt sinu peas endal olemas ainult ümber salvestada ja, ja ma ei tea, millal me seda tegema. Hakkame aga, eks me ilmselt peame ennast kokku võtma ja hakkama liigutama. Eelmine plaat seni viimane on juba noh, mina käest. Ma olen null asjatundjaks muusika koha pealt jätab mulje, et mingites kohtades kuuled rohkem süntesaatorid oluliselt rohkem, näiteks elektroonikat kui sellesama 11 aasta taguselt plaadilt, eks. No sa enda jaoks ka niimoodi seda tegevust suunda mõtled, et ma ei tea, mis peaks domineerima või mis suunas edasi liikuda. Et oleks nagu endal huvitav oleks teistele huvitav ja kindlasti mõtlen seda mõne plaat, mis eesti keeles sai tehtud, see oligi tegelikult nagu üsna palju selle hetke Smilers, mis ta, mis ta sellel hetkel oli, milline ta seal, sest me ei teinud seda kuidagi vägisi eestikeelseks vägisi nagu eesti publiku jaoks ümber, vaid see bänd oli sellel hetkel sellise kõlaga, sellise nagu äädituudija kõikide asjadega. Et see ongi selle asja mõte, et seal nagu kogu see olukord on ikkagi niisugune nagu vahetu ja, ja kogu, et ma ei peaks vale. Noh, tähendab ma ei valeta kellelegi, et ma, et see, mis ma olen, see nagu kajastubki nendest nendest plaatidest sellel hetkel. Aga nüüd ütleme, et me muudame suunda, noh, see on mingisugune lihtsalt nagu endale pigem niuke põnevamaks tegema tegemine proovida ühte teist kolmandat asja. Et noh, et näiteks seal kui Tafenau palusin, et tule, mängi, saaksi soolo ühte asja, noh siis mul oli nagu selge nägemus, et sa närtsinud roos, et sellest peab olema sihuke saaksi ott, seepärast et see lugu kõlab nagu ka mingi kaheksakümnendad, puutu rohkem. Ja sellel ajal oli nagu kohutavalt palju saaks jota küll kunagi mitte nii häid, sellepärast nad mängisid, mingit arusaamatud vennad, niimodi, küüdi libisedes kägistas ja noh, niisugused asjad nagu loksuvad kuidagi mingil hetkel paika sellel hetkel. Kui see lugu oli valmis näiteks konkreetselt närtsinud Rosen, siis ma olin sellega rahul, et täpselt nii ma olingi seda mõelnud täpselt sellise kõlaga täpselt nende süno saundidega, kõik need tulid õigedesse saaksi, soolo oli selle asja peal veel nagu maasikas. Et kõik läks õieti, et aga, aga eksperimenteerida on iseenesest vahva ja ja tore, kui, kui keegi kuulab ka mehe eksperimente selles suhtes, et ega see ei pruugi olla mingi iseenesestmõistetav nagu raadiolugu näiteks või midagi muud sellist, et et, et on lahe teha ja proovida, et kuidas need toimivad ja ja vaadata, kuidas inimesed mängudel nendele reageerivad ja kõik, see on niisugune uus ja huvitav. Aitäh, Hendrik, selle aja eest, mis sa siin stuudios võitsid, pole tänu väärt, oli väga meeleolukas ja me paneme selle jutuajamise lõpetuseks Smilersi seni viimase plaadi pealt sellesama loo mängima, närtsinud koos, millest juttu oli. Ma loodan, et hetk sind ei taba, ma ei tea, kas sa oled kunagi kokku puutunud, nad tõesti stuudios tuleb välja, et nüüd raputab pead niimoodi, et näed, nüüd on nagu külge. Olen andnud just kõik lood lauldud kõigile, laulud on välja mõeldud, ühtegi uut viisi enam sees ei ole mitte kuskiltki välja pigistada. Aasta ei ole asi nii hull, et selles suhtes mulle meeldib jubedalt musa teha ja ega ma väga palju ei kujutagi ette, mida muud ma üldse teeksingi, et et ma olen seda teinud tegelikult läbi oma elu kogu aeg. Ja imelik oleks, kui ma korraga peaksin näiteks hakkama kas või ma ei tea meremeheks, et see ilmselt ei töötaks. Mul aitäh, aitäh.