Eestit on tabanud tuuleenergiabuum erinevas paigus üle maa tahetakse püsti panna tuhandeid tuulikuid. Kas see on rohelise mõtlemise triumf või arulage priiskamine. Toimik number 94. Emotsioonideta tuuleenergiast. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Tunnistaja number üks, palu Ivo, Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika Instituudi doktorant. Tunnista Ivo palu, teeme asjad kõigepealt klaariks, kelle leiba sööd, selle laulu laulate tehnikaülikool, doktorant ei laula kellelegi laulu. Nii et selles mõttes me võime koos kuulajatega praegu uskuda, et ta ei ole ühegi huvigrupi poolt väga sellised otseselt ja vahetult mõjutatud. Ei oota, et maja ees siit lahkudes ülekuulamised, must limusiin, mis, mis on kellegi poolt kinni makstud. Ei, väga hea. Eestis praegu ja räägitakse üha enam ja rohkem sellest, mis puudutab rohelist energiat, taastuvenergiat ja muuhulgas, millele on keskendunud meie tänane saade tuuleenergiat, mis teie enda jaoks ma alustaks natuke kaugemalt, mis teie enda jaoks praegu kogu selle temaatika juures on selline küsimus, mille üle te kõige rohkem pead vaevata, mis puudutab just ma mõtlen Eestit. Miks? Miks? Mis meile on vaja nii palju tuuleenergiat? Tähendab siis seda, et teie arvates praegu pakkumine on niivõrd suurettevõtjate poolt, kes tahavad tuulepark rajada, et see koguvõimsus, mis sealt välja tuleks, ületab meie vajadused. No taotluse arvata arvestades ja need megavatti, mida tahaks üles panna, on see vahe praegu pea kolm korda. Ja see tähendab, et meil ei ole kõike tuuleenergiat vaja. Kas seda on vaja nii-öelda Eesti pinnale, see on küsimus. Ma ei usu, et Marek Strandberg, aga mõni mõni ütleme, sellel radikaalsem roheline praegu nende sõnade eest ootab teid pärast ülekuulamist kongi ukse ees ja ja lajatab kõige rohelisema nuiaga teile vastu pead, selline kõhklus ja kahtlusajastul, kus me noh, maailmas toimunud kriisi näeme ütelda, et meil ei ole tuuleenergiat vaja. Ei, ma ei ütle, et ei ole vaja. Ma ütlen, et sellises mahus ei ole vaja. Milleks osta nii-öelda importida tuulikuid kui seadmeid, kui me seda ei, tegelikult ei vaja. Kui meil ei ole sellega midagi teha, me hakkame teda näiteks rootsi tagasi ajama. Tuul tuleb meile tasuta kolu. Me paneme ta juhtmesse. Saadame Rootsi tagasi. See ei ole päris mõistlik mõte. Miks sa pask, arutame nüüd otsast peale asjast? Hakkame kuskilt otsast pihta, tehke nüüd, ütleme niimoodi, tõesti, inimene, kes teab, et on olemas tuuleenergia, eks ju kes teab, et Eestis põhiliselt elekter tekib sellest, et, et lükatakse põlevkivi ahju. Siis pealtnäha tundub sa selle saate nüüd kohe võimaluse pikemaks monoloogiks, sest te saate aru, te peate selle põhimõttelise süsteemi ära rääkima. Miks siis ikkagi tuleb keegi, kes ütleb tuuleskeptik, olete, tuleb ja ütleb, et seda nii palju vaja ei ole. Praeguse seisuga ju meil keegi ei tea täpselt, kui palju põlevkivi vähemaks läheb, sellest. Meil on arengukavad, mis ütlevad, et meil võiks mingisugusel aastal olla nii palju näiteks 400 megavatt-põlevkivi ja ütleme, 900 megavatti tuult kui ka gaasi. See tähendab, et iga vega vatiga, mis me saame tuult, me saame ka gaasi. Ehk tegelikult meil on topelt võimsuse üles pandud kasutama ainult nii-öelda ühte võimsust korra. Et seal on nagu see küsimus, et kui me võtame mingisuguseid hulga asjatult tuuleenergiat, siis me saame seda kasutada nii-öelda paralleelselt. Me astume siis veel sammunud allapoole, selle jaoks tuult kasutada, tuuleenergiat kasutada on meil vaja, mida meil on vaja tuulikuid, aga neid tahavad kerivad püsti panna. Mida meil veel vaja on? Meil on vaja selleks hetkeks, kui meil tuult ei ole, meil on vaja mingisugust muud võimsust, näiteks gaasi või mis oleks rohelisem, kui gaas oleks mingisugune näiteks hüdroenergia, mida meil ei ole, mida meil ei ole, sellepärast et jõge ei ole. Ja sellepärast nagu tahetaksegi seda Rootsi saata, et neil on hüdroenergia. Aga ma ei usu, et Rootsi oleks vaimustuses võtma väiks eesti tuult väiks Läti, Leedu, Soome, Saksamaa ja kõigi teiste tuult lihtsalt endale nii-öelda hoiule. Me konkureerime teiste maadega. Räägime lahti, kui palju suudab üks tuulik aasta jooksul üldse energiata, et anda, kui, kui suur on see nii-öelda tuuledefitsiidi osa riskifaktoriga, mida me peame arvestama, ehk et mis on selle tuuliku efektiivsus, mistõttu meil on vaja seda pidevalt olemasolevat lisaenergiaressursse, mida me saame siis, kui tuult ei ole kasutada? Sealt tulebki seesama megavatt ja megavatt-tund. Meil on vaja igal hetkel hoida tasakaalus megavatt. Kui tuulikust toodetud energia väheneb ehk megavatti tuleb vähem, siis on meil vaja samal hetkel juurde panna kuskilt näiteks gaasi või kui meil on vett, siis laseme vett nii-öelda, ütleme kosest alla. Kui meil seda kuskilt muud lasta ei ole, siis me olemegi selles nii-öelda defitsiidis. Aasta lõpus megavatt-tund ja kokku võtta ei ole selles kontekstis üldse sinna väga tähtis. Aga põhimõte on see, et tuulik ei ole meil ju 24 365 päeva töö, sest lihtsalt tuult ei ole vastavaks. Kui me võrdleme tuuleenergiat näiteks põlevkivienergia siis üks megavatt-põlevkivi devastas kaheksa gigavatti energiat. Üks Megavaid tuulikut teeb kuskil kaks pool gigavatt-tundi energiat. Nii et siin on märgatav vahe sees, see vahe on siis See on kasutustundide arv ütleme näiteks meie põlevkivi jaamad töötavad baaskoormusega, nende tundide arv on kuskil 7000 ringis. Tuulikul heades tuule tingimustes on seal kuskil 3000 tundi. Näiteks Taanis on ta kuskil 2000 tunni juures kogu Taani Saksamaal umbes sama seis, et lihtsalt ta ei tööta täisvõimsusel tervast. Miks see nii on lihtsalt see, et me oleme küll nii-öelda tuulepealne maa, aga seda tuult ei ole siis piisavalt tugevalt piisavalt palju, et tuulik saaks töötada kogu aeg. Kui me räägime näiteks tänapäevasest tuulikust, siis ütleme, et ta on kolme Negavati, ta nimivõimsus on kolm megavatti. Ta saavutab selle nimivõimsuse tuulekiiruse juures 13 14 meetrit sekundis. Kui keskmine, kuule kiirus, meil on seitse meetrit sekundis, siis enamus ajast töötab poolel võimsusel, see tähendab, et poolteist megavatti, miks me nii et sealt tulebki see, et tuul kogu aeg kõigub ja sellest kõigub ka nii-öelda tuulikust välja tulev energia? Kas seda saaks kuidagi hajutada, et kui me ehitame tuulepark Eesti peale laiali, siis oleks meil võimalus kasutada Eesti piirkonnas erinevaid tuuletingimusi, et ühtlustada, tasakaalustada seda siis elektri kogust, mida me suudame tuuleparkidest välja võtta. See aitab, aga see ei päästa meid. Saksamaal on üles seatud 22000 megavatti tuulikuid ja seal on päevi, kus tuulikute arendatav võimsus on alla 1000 megavatti. Ehk see on 10 protsenti. Kus tuule osas on öelda kogu riigil ühel päeval rahulik vaikus majas? Ja maximum, mis nemad on suutnud arendada, on sinna natuke 18 pluss. Ehk neil on mingisugune 2000 megavatti, mis ei ole ta kunagi tipuvõimsuse ajal nii-öelda korraga töös olnud. Paat on kuskilt uut puudu, alati mõni tuulik väljas, mõni liin väljas. See teebki selle, et meil on suhteliselt palju üles pandud, aga me ei saa seda kõike kasutada. Kas see on vahe nendest hoolikutes ka siis, kui tuulik asub kuskil maismaapinna peal või on ta avameres noh, mõned head kilomeetrid meie rannikust eemal? Ta peaks, ideaalis saab rohkem töötunde, kui ta on mere peal. Aga mis on energiasüsteemi koha pealt, on meretuuliku. Halvem on see, et tuule juhuslikkus või tuulekadumine märksa järsem, seal on nii-öelda tuuleiilid on tugevamad ja samas nad lõppevad, kruttame ära, ehk sa saad hästi suure tipu, kõik töötavad tundi hiljem, kõik seisab ja need tipuna suhteliselt järsud, võrreldes maismaa, tuuleparkide. Kui palju on võimalik ette prognoosida seda, millal on tuulenii-öelda tippajad, millal on tuulepargid siis kõige kasulikumad kogu süsteemi mõttes? Praegu tehakse prognoose kuskil kolm-neli päeva ette. Nad ei ole kuigi täpselt 24 tundi niuke täpselt kuid siiski jääb viga sinna sisse, mis ulatub kuni 20 protsendini. On ka väga niukseid, jubedaid päevi, kus on see protsent või nii-öelda mööda ennustamine ikka väga-väga nigel. Ja kas sa ennustad või ei ennusta millegagi tasakaalustamata ta ühel hetkel niikuinii. See, et sa ütled homme tuleb mul 30 megavatti tegelikult tuli 30 megavatti, see tähendab, et kuskilt oleme arvestanud sellega või kuskil olema midagi kinni panna. Sellepärast et tegelikult on vaja 50. Et põhimõtteliselt tähendab seda, et kui kuskil töötab tuulepark, mis on ühildatud kogu meie elektrivõrguga, kui ka siis alati peab olema valmis tegelikult peaaegu sedasama tuulepargi võimsuse jagu siis tasakaalustavat võimsust, mis suudaks tuulepargi seismajäämise puhul etit energia pakkuda võrku. Ei nihukest võrdlust päris teha ei saa, see on ikkagi mingisugune protsent, ütleme, et mõistlik oleks hoida näiteks reservis seda nii-öelda mingisugust vea protsent. See protsent sõltub nii, et ikkagi meil peab olema valmidus, et kõik tuulikud jäävad seisma. Selles mõttes meil olla remondis mingisugune, väga suur hulk tuulikuid, väga suur hulk muid elektrijaam olla remondis, me peame olema nende arvestamisele. Euroopa Liit nõuab meie käest, et aastal 2020 peaks olema siis 20 protsenti kogu meie tarbitavast energiast siis taastuvenergia. Kas on võimalik, et Eestis aastal 2020, me saame nüüd 20 protsenti käte puhtalt tuulest? See on energiast, primaarenergiast on protsent, ehk sinna alla läheb ka biogaas kõik muud nii-öelda energiaallikad, kaugkütte, kõik need asjad, et see ei pea olema puhtalt elektrist ja see ei pea olema puhtalt tuuleenergiast sellesse või võivad ka minna ka nii-öelda muud vahendid. See protsent, kus me praegu oleme, ei olegi väga kaugel. Kui me tuulega elektrist olema kuskil kahe protsendi juures meie eesmärk 2010 on 5,1 siis selle numbri ma tõenäoliselt täis nii-öelda, mis puutub elektrit primaarenergiast 2020, peaksime hakkama saama. Aga kas see tähendab seda, et me peame ka meie põlevkivil töötavaid elektrijaamu miskitpidi ümber tegema, et nad pakuksid siis tuulele, seda tasakaalustavat võimsust? Meie põlevkivi jaamad ei ole mõeldud tasakaalustamiseks, on baasjaamad, nad on peavadki töötama nii-öelda baaskoormuse järgi, mahu tootmiseks, mahu tootmiseks, et see, et meil on igal hetkel vaja 400 megavatti, nemad, seda kõike annab nüüd kõik need tippu nõudlused õhtul kell viis kõik koju vett keetma hakata pesema, nii-öelda tuled põlema siis neid hetki ei pea, need põlevkivijaamad nii-öelda, seda osa ei pea katma samuti annad katma ka seda tuuleenergia juhuslikkust, see tähendab seda, et meil on noh, võrdluseks tuua siis ta autoga sõitmine linnas, sõitmine maanteel. Et nii-öelda põlevkivi jaamad on nii-öelda maanteeautod, siis Nemad ei ole mõeldud linna sõitmiseks pori, sporini pidurdus, seisma jäämine, et see ei ole nende ülesanne. Kui kiiresti suudaksid meie elektrijaamad, põlevkivielektrijaamad reageerida koormuse märgatava tõusule või langusele, et kui kaua nende käivitamine aega võtab? Käivitamine on üks asi, käivitamisega kaasneb täiendav kütusekulu. Tuulikute eesmärk peaks olema kütusekulu vähendamine. Nii et sihuke pidev käivitamine ja seisma jätmine ja kõigutamine seid tõstab kütusekulu. See tähendab seda, et efekt kaob. Meil ei ole mõtet neid üldse niimoodi kõigutama hakatagi. Nonii Eestisse tahetakse rajada üsna suures koguses neid tuuleparke, sest me jõudsime rääkida, kas meie süsteem, meie elektrisüsteem on valmis, siis praegu me saime aru, et need põlevkivi jaamad ei, ei ole õiget pakkuma seda tasakaalustavat efekti on meil olemas mingi muu süsteem, mis võimaldaks pakkuda või tuleb see alles rajada. Seda ei ole, meil on praegu, mis on nii-öelda põhivõrgu, eks energiasüsteemi välja käidud number on 750 megavatti tuulikuid, kuna me suudaksime olemasolevatel tingimustel nii-öelda võrku ühendada. Kõik, mis on üle selle, nõuavad täiendavaid ja päris suur investeering ja see tähendab ka liinide ehitust, jaamade ehitust ja kõike muud. Nüüd on see, et, et kas meil on vaja täiendava tuuleenergiat, mida me kohapeal ei tarbi, kas meil on vaja ehitada elektrijaamu, mis seda kataksid? No vahepeal lihtsalt kuulajale mugavamaks jälgimiseks 750 megavatti on see, mida me võiksime olla võimelised kasutama. Kui palju Eesti tegelikult sellised noh, mingid sesoonselt vajadused on ehk kui palju sellest 750-st jääb kellegi või millegi muu kanda. 750 on puutaliselt võrkude seisukohast, kui palju me suudame läbi anda ja naabritega jagada. Eesti suvel on koormus kuskil alla 500 megavatti, ehk suvel ei ole meil nagu sa ütled, 700 viitekümmend läheb puhtalt välja. Talvel on ta kuskil 1400 megavatti, tõuseb siin aastatel 1000 500550 megavatini ehk see protsent on siiski päris märkimisväärne. Aga see number on ka puhtalt teoreetiline, sellepärast et alati on meil võrkudes ka transiit Venemaaga annab oma energiat nii-öelda läbi eesti Estlink töötab Soome, müüme, et alati peab ka sellega arvestama, et see 750 on nii-öelda maksimaalne. Ja ma tulen nüüd tagasi sinna tasakaalustamise juurde, et nende tuulikute siis või tuuledefitsiidi tasakaalustamiseks kas oleks võimalik ära kasutada just neid samuseid, kaableid, juhtmeid, mistõttu või millega me oleme ühenduses Venemaal, aga too Estlink, mis läheb läbi Soome lahe lätlastega ühendust, kas me saaksime sealt nii-öelda tasakaalu Energiat endale kiirkorras hankida, kui tuult ei ole? Jah, need ühendused ei ole enam välja müüdud, seal on alati määratud energia seal selle toru sees ja see läheb sealt, kas sul on seda tuult või ei ole? Tema tahab osta mingi kindla koguse ja see on seal toru sees olemas. Et kui me jätame sinna torusse mingit vaba ruumi, siis me maksame õhu eest, ma ei tea, kas meil on vaja seda või ei ole, aga nii-öelda toru tühjana ei seisa, keegi tahab seda kasutada ja, ja see teebki igasugused liinid tuuleenergeetika ehitamisel suhteliselt kalliks, et sa pead liini ehitama tuuleparki nii-öelda nimivõimsuse järgi kuid aastast töötab sellest nii-öelda neljandiku peal, siis on see liin ka enamus ajast neljandiku peal ja, aga sa oled terve selle liini nii-öelda valmis ehitanud, see tähendab, et sul on ka linn, tasuvusaeg neli korda pikem. See on umbes nagu telefoni keskjaam, mis peab siis võimaldama maksimumkõnede arvu ja samal ajal töötama ka nullrežiimis, et keegi ei helista just. Nonii, aga nüüd Eestisse ärimehed üritavad ju ehitada tohutult neid tuuleparke, kus siin see konks. Kui me oleme praegu rääkinud ära, et, et 750 megavatti on see, mis võiks olla lagi, siis tegelikud arvud on ju sinna 3000 Nende megavatti kanti, siis kus see konks on, mis on nende äriidee taustal see mõte, et miks nad seda ehitavad? Ma või tahaksid ehitada? Ma ma püüdsin seda mõtet kinni püüda, üks nendest, mis ma välja mõtlesin, on see, et, et sul ei ole vaja otsida nii väga ostjat, sul on nii-öelda juhe, on seinas, sina ainult oodad, keegi ei muretse selle eest, et ma ei taha seda osta. Tuuleenergeetika on meil praegu selline püha energiaallikas, keda kunagi väga kinni panna, kui ei ole tõesti viimane häda. Et tema ongi praegu meil see, et, et kui meil tuult on, siis ta töötab, see tähendab seda, et nagu mul on see energia tehtud, siis on ta juba kellelegi praktiliselt maha müünud, kuid hind ühel või teisel juhul natuke kõigub. Ja kõige suurem kulu on ju ehitamiseni, kui ta on valmis tal praktiliselt kulut puuduolevad hooldamas käima teda, kui sul midagi sealt nii-öelda õhku ei lenda, tüki taga taga ei tule, siis, siis ei ole vaja ka sinna väga suuri rahasid pärast hiljem panna. Ehk ta on neljas pensionisammas. Oota aga seletame nüüd lahti selle süsteemi, kuidas on nii, et kui mul on tuulik õue peal püsti. Ma toodan sellel energiat, see on juba nii-öelda minu käest ära ostetud. Miks see nii on? Praegu on kõik riigid võtnud endale kokkuostukohustuse selle see on seesama, et meil on vaja seda kõik, tahame seda ja siis ongi see, et riik on andnud energiaettevõttele siin Eesti energia, meie juhul kokkuostukohustus, et kõik, mis tehakse siin praegu, võetakse vastu. Nüüd on meil lihtsalt praegu seaduses, et meil on pandud erinevale kogusele erinev hind. Kui meil on aastas üle 400 gigavatt-tunni siis hing langeb alla, selle on kõrge minna. Nii et lihtsalt praegu saab seda kõrget hinda suhteliselt kaua osa aastast. Kui meil on 5000 megavatti või 3000 megavatti üles pandud, siis pruugib seda soodsa hinnaga energiat olla meil ainult jaanuarikuuks. Aga sellisel juhul, kuhu see viis või 3000 megavatti energiat ära mahutatakse, kui kui meie süsteemis ei lähe seda vaja, siis mis on siin mõtte Eesti Energial seda ära osta, kui meie tipptarbimine on kuskil 1500? Ma ei tea see küsimus, et tuuleenergeetika on hea asi, teeme seda. Aga meie võib-olla mõte lõpeb seal ära, kus ma olen ta Eesti Energia maha müünud. Kas siin on ka nii-öelda, kes ees, see mees printsiip, et kes esimesena oma tuulepargid valmis saab, see mahub sellesse reaalsesse vajadusse ehk ära ja, ja need, kes välja jäävad, need on toredad poisid, olete oma tuulepargi püsti pannud, aga teie käest me lihtsalt ei saa osta. Ei, see on läheb iga aasta nulli, aga selles mõttes, et kes ees, see mees, tema on saanud võib-olla juba oma tuulepargi tagasi teenida. Niikaua kui konkurent ei ole, sina oled kogu selle toodetud energia müünud kallima hinnaga maha, nagu tuleb sul rohkem konkurente. Sina võid juba nii-öelda rahulikult võtta. Räägime selle asja ära, mille pärast ei ole võimalik siis ikkagi teha seda, nagu me rääkisime ka, et Rootsi võib-olla ei ole huvitatud selle ostmisest, aga põhimõtteliselt hüpoteetiliselt, miks me ei saa tuuleenergiat müüa kuhugi välja, saame nii. Asi on mõistlikkuses, kas meil on seda mõistlik müüa, võib-olla lihtsam rootslastel endal sinna tuulik ära teha ja seda võtta sealt, kui me ajame ta siin juhtmesse tekitama ja nii-öelda kaablis kadu paneme siis merekaabli, soendame merevett sellega või ehitame Eesti kõrgepingeliine täis, et lihtsalt seda näiteks Hiiumaal seda tuuleenergiat üle mandri Estlinki ajada Soome, sealt Soome kaudu Rootsi see ei, ei ole väga mõistlik tegu. Ehk teisisõnu, põhimõtteliselt isegi ideena võiks nagu töötada see, et seda tuuleenergiat keegi kuskil siin kokku korjab, eks ju, tuul ilusasti puhub, masinad muud kujundavad ja, ja, ja seda peaks olema nii-öelda teoreetiliselt ka äri nii-öelda mõttes võimalik Soome ja Rootsi müüa. Lihtsalt tekib küsimus, ainult et mis saab siis, kui, kui seal enda veskid olemas? Tehniliselt on võimalik, teine takistus on raha. Kuidas see merekaablisüsteem käib, te ütlesite, et kui me viiksime merekaabli siit, eks ole, ütleme Hiiumaa kuskilt nurgast üles rootsime, soendaksime sellega merele, et ehk see kadu peab olema siis märgatavalt. See kadu on märgatav selles mõttes, et Estlinki läheb siitpoolt, ütleme 375 megavati sisse, teiselt poolt tuleb 350 megavatti välja. 25 megavatt on läinud nii-öelda ülekandmisele. Ehk Rootsi me tahame viia rohkem võimsust, meil on pikem maa seda sinna viia, meil on ka suuremad kaod ehk ütleme, 25 megavatti on kadu. Tähendab 100 megavatti üles seatud tuulikuid toodavad kadusid tasa. Äkki on võimalus Läti, meie, Läti saaks oma hüdroelektrienergiaga jutt tasakaalustada, siis meie poolt toodetud vahvad tule järved. Lätlased jah, saavad aga mõned perioodid aastast, neil ei ole suuri nii-öelda selliseid hüdrojaam kuumuseks, vett, kogud, läbivoolujõed, läbivoolu, hüdroelektrijaamad, kust see vesi, mis seal on, paras hetk, see sealt ära kulutatakse. Et need ei ole nii-öelda selles mõttes väga head hüdroelektrijaamad, hüdrohead, hüdroelektrijaamad oleks pumpelektrijaamad, kui sul on tuult, pumpad, vett ülesse, kui sul on nii-öelda puudu hind on kõrge Sillased seda v nii-öelda kolinaga alla tagasi. See tähendab seda, et peaks olema tohutu suured veehoidlad, kuhu seda vaid pumbata. Veehoidla peab olema suur ja peab olema suhteliselt suur kõrguste vahetalla 50 meetri kõrguste vahega väga ei ole mõtet hüdropump-hüdroakumulatsioonijaamadega. Kas me jõuame nüüd praegu juba selle jutuga sinnamaale ka, mis võiks siis olla nii-öelda selle Eesti tuuleenergia laialdaselt kasutuselevõttu nii-öelda päästemootor või mehhanism mida siis ikkagi saaks teha Eestis selle jaoks, et me võimalikult palju ise ilma maa seest mittetaastuvat pruuni ollust välja võtmata saaksime enda energiavajadused kaetud kas sellest ideaalset lahendust üldse noh, nii-öelda tuulele toetades Eestis on olemas? Mis nüüd ideaalne lahendus on, see on küsimus. Võimalikult madalad kulud on, ma arvan, mida ideaalile võimalikult lähedal. Võimalikult vähe loodust saastada. Nüüd tuli teine argumentide juurde esimese argumenti oleks öelnud, jätkame põlevkiviga. Nüüd, kui nii-öelda loodust säästa, siis pole see Hiiumaa näide loodus säästmisest, tuulikust noh, lükkab selle väite ümber. Kas meil siis ikkagi saastandusega loodust, et ükskõik millisel viisil me seda energiat toodame, tolm, mõju, millise mõjuga. Me arvestame, mille, millise mõjuga me nõus olema. Nüüd ongi see küsimus, näiteks mina olen rahul, kui ta, kui see põlevkivi ongi seal, Narvas ta minu jaoks Tallinnas ei paista. Tuulikud on mere ääres nii-öelda kohad, kuhu ma tahaks suvel minna nautima randa minna, siis need tuulikud istuvad seal. Et kui ma tean, et tammul Narvas, siis ma lähen teda spetsiaalselt sinna vaatama. Kui ma lähen nii-öelda merd luiki vaatama, siis ta istub mul seal, siis ma see ei olnud mu eesmärk. Et see on see, et millise mõjuga me arvestame, millise mõjuga me oleme nõus. Ma ikkagi küsin veel uuesti tant, millised on need tänapäeval olemasolevat tehnilised lahendused elektritootmise osas, mis võiks aidata meie üsna sellist tuulist rannikut, üsna tuulist territoorium, vaielda, Anton müüakse, siin on Tuuli. Siin võiks seda tuuleenergiat kasutada. Mis võiksid olla need tehnoloogiad, mis aitaksid seda, seda võimalikult säästlikult. Planeerida no kindlasti seesama juba mainitud vee energia No ei tundu Eestis väga tõenäoline, et me ehitame kuskile sajameetrise torni, siis sinna pumbata vett ja lasta seda sealt alla. Niisiis, või on võimalik siiski? Noh, meil on osavalt ütleme, kaevurid, kest on, teevad siis seda negatiivset kõrgust, ehk me võime ka teistpidi seda vett pumbata, et nii-öelda maapind on nullnivoo ja miinus 100 meetrit on teine nivoo. See oleks nagu võib-olla üks variant. Aga. Kas selle nimel kuidagi mingeid töid tehakse või see oli praegu hüpoteetiline, selline tehakse. Uuritakse, et võtta kasutatud kaevandused kasutusele selleks, et hakata. Seal elektrit mee abil variant on kasutatud ja variant on ka näiteks teha spetsiaalselt selle jaoks kaevandus siis on kindlasti vesinikuenergia nendeks see mingist hetkest saab sellise mõõtme, et sinna seda vesinikuga kulu praegu niisama varuks ette ei ole seda mõtet teha, et kas meil tuleneda vesinikuautot või, või mingisugused muud suuremahulised, targad. Praegusel juhul me ei kasutaks seda vesiniku kõik ära. Siis. Vesiniku tootmine iseenesest ei ole ka mitte odav lõbu tegeleda. Ei ole, noh, seal on iga kord, kui sa seda nii-öelda seda energiat muundad, siis järjest vähendada nii-öelda kasulikuks alles jääb. Et selles mõttes on iga selle protsessiga sul läheb midagi kaotsi, nii et see lõppkokkuvõttes Ta on nende suhteliselt kasina kasuteguriga. Aga nüüd on see, et kui me oleme nõus selle kasinalt kasuteguriga kinni maksma ja, ja ütleme, et me kasutame selle jaoks tuuleenergiat just siis, kui meil seda nii-öelda otse elektriks tarvis. Et, et siis võib-olla on tal mingi hind väiksem ja me oleme nõustuda näiteks teiselt poolt autokütusena võib-olla kaljult kinni maksma siis üks meie mure on see, et me oleme harjunud praegu selle mugavusega, meil on alati elektrit. Me võiks ju leppida näiteks sellise olukorraga, kus meil, kus me kasutame elektrit ainult siis, kui teda on. Ma arvan, et niipea kui me oleme kaks kord lifti kinni jäänud, enam sellest väga huvitatud ei ole. Niikaua kui me nii-öelda lifti kinni jäänud, me oleme võib-olla nõus sellega tegelema. Me teame, et meil näiteks täna õhtul ei ei saagi elektrit kasutada, aga näiteks homme on suur tõenäosus, vaatan prognoosi, kus kuskilt ma ei tea täpselt, kust siis, kui mul kuskilt vaadata ei ole. Vaatan prognoosijat, ahah, homme õhtul tundub, et jätkub ka meile elektrit. Kui me sellise asjaga nõus olema, siis ju oleks. No see on probleemi lahendus on pehmelt öeldes ulme ulme. No see on, tegelikult on ta reaalsus, ütleme Hiinas, kus on niikuinii elektrienergia defitsiit, kus osa tööstusi töötabki a'la paaris kuupäevadel või paaritutel kuupäevadel. Noh, see võib olla minu näide on natuke liialdatud, aga selles mõttes see on ju ütleme siis pehmem variant, sellest on tarbimise juhtimine. Et kui me teame, et meil on praegu näiteks üle, siis me paneme pollar, siis, siis meil sügavkülm, kapp nii-öelda teeb seda. Külmetab Meil on põrandaküte, et sellel hetkel, kui meil on tuult üle või, või tuul on odava hinnaga sellel hetkel ta kasutab seda ära, kui meil ei ole seda, siis lükatakse vastavad seadmed välja. Seda asja meil nii-öelda Tehnikaülikoolis on uuritud. Sellel teemal kuulamised jätkuvad, et see oleks nagu üks variant on lihtsalt see, et mida säästlikumaks lõhume kodumasinad, seda vähem on meil jälle neid asju, mida välja lülitada. Põhimõtteliselt tegemist on sellise energia lokaalse akumulatsioonilahendusega. No selles mõttes, et otsene akumulatsiooni on tarbimine sellel hetkel, kui teda on. Sa ei akumuleerib sulle jalakmuleerimis kadu, sul on puhtalt see, et kas ma lülitan sisse, lülitan. Kas tuumajaamal ja tuuleenergial oleks kõrvuti koostööna potentsiaali, sest et tuumajaama rajamisest Eestis räägitakse ka väga aktiivselt? Nii et pigem on 11 välistavad. Miks üks peab töötama praktiliselt sirgena terve aasta, teine nii-öelda vehib, kuidas, kuidas juhtub, kuidas tuult on, et selles mõttes nad ei sobi väga-väga hästi ühte süsteemi. Nii et jõuame taas tagasi sinna, kus me rääkisime nendest põlevkivielektrijaamadest, mis on ses mõttes aeglased reageerima suurele tarbimiskõikumisele või siis tasakaalustamis hetkele samamoodi tuumajaam peab kogu aeg töötama oma täisvõimsusel, et oleks efektiivne ja tema kasutegur kõige suurem. Just selles mõttes, et ei ole mõtet teha kallist nii-öelda tuumajaama ja hakata sellega reguleerima nii-öelda odavalt ehitatud tuulener. Sinna vahele ei saaks küll nii-öelda võrdusmärki panna sammas süsteemi. Ivo, mis teie arvates tundub praegu, mis on nii-öelda ebaloogiliselt reguleeritud selle energiaturule reguleerimise juures, kus me oleme nagu selles olukorras, et Eestis võidaks vabalt püsti panna 3000 megavati jagu tuulikuid, ehkki meil nendega mitte. Vabandust väljenduse eest, aga essugi peale hakata ei ole, kusjuures seadus on minu arust päris päris pädev ja seadust vaadates siis riik on nii-öelda nõus investeerima hetkel kuskil 200 megavatti tuulikutes ja nii-öelda arengukavad, mis on, on suurem suurim tuuleenergia osakaal oleks 1200 megavatti, mis on nii-öelda riik enda eesmärgiks võtnud ja kõik see on see ülejäänud arv, see on nii-öelda omaalgatuslik. Et põhimõtteliselt teie nägemuses see, mis või see, millest praegu räägitakse potentsiaalsest võimalusest kuni 3000 natukene rohkem siis megavatti võimsusega, kokkuvõttes neid neid tuuleparke, et, et see tegelikult on ilmselge siis üleplaneerimine. Ta on võib-olla nii ilusasti ütled ülebroneerimist, raha raiskamine selles mõttes meil ei olegi tegelikult teha sellega pärast midagi. Ei, üks asi on see muidugi, et eks kõik need numbrid, mis ma, kas ma saan 3000 või 5000, need on esialgu siiski uurimisprojektid, kas on võimalik, kuhu on võimalik, kui suures mahus on võimalik, milline number seal tegelikult realiseerub, on mingisugune väiksem number tõenäoliselt, et me ikkagi läheme, võib-olla hirmutame inimesi suure numbriga ja siis oleme nõus sealt alla tagasi tulema. Võib-olla. Aga natukesega olete ikka nõus ja siis paneme selle ära, et võib-olla see on võib-olla üks pluateega lihtsalt. Kas Eestis on olemas mingid kindlad nii-öelda kuumad kohad, kus on noh, teate, alati piisavalt. Jah, Vilsandil ma just vaatasin nende tuulekaarti, siis seal on kõige tugevam tuul. Kahtlen, kas sinna keegi tuuleparki ehitada tahab, lastakse. Tegemist on enamuses ju ka looduskaitsealaga. Kui palju on siis sellised, ütleme niimoodi, et kui palju neid paiku veel, mis looduskaitsealaga kaetud ei ole, aga, aga, aga mis võiks ka silma särama panna meil, kes me tegelikult kavatseme kohe üht ehitama hakata, sest mulle tundub, et seda mõtet teha. Ütleme, et Eesti rannik on suhteliselt hea koht, selle asja tegemist, kui nüüd võtta looduskaitsealad sealt välja arvata, siis võib-olla võibki ülejäänud ka nende kasutuselevõtt. Siiski soovitaks teil võtta kõrvale ka Eesti elektrivõrgukaart kus elektrivõrku lähedal, et sinna siis proovida. Ma küsin lõpetuseks ühe hästi sellise selgelt rumala küsimuse ka ära, aga mida inimesed alati mõtlevad, et äkki lükkaks selle kuskile akusse ja kasutaks siis pärast, kui kui nii-öelda vaiksem päev on nimeks, siis seal aku tühjaks ja uue lutipudeli täitumiseni jälle. Autoakud on võib-olla kõige puudutavamad, aga see energia on ikka väga väike austraalia siis ta on tehtud üks nii-öelda keemiline aku, mille võimsus on 24 megavatti. Kui me räägime siin kolmandast 3000-st megavatist, siis üks aku 24 megavatti, mis on kolossaalne, see ei päästeamet, seda salvestusviisi küll arutatakse, aga see oleks pigem sihukese noh, ütleme Ruhnu mõõtu asja võib-olla kasutamiseks Ruhnu näiteks ja ikkagi ainult lokaalsem, seda jälle omakorda kuhugi pärast edasi ei müü seda müüa. Minu meelest see tuuleenergeetika võikski, võikski võikski jääda selline lokaalne, et, et kui mul on kuskil eraldatud piirkond, siis ma kasutan seda seal ja ma panen üles tuulikud, nii palju mul koha pealt tarbib. Et sellisel juhul on tal kindlasti iva iva, rohkem. Millest teevad nagu eesti poliitikud tõstame nende hulgast eraldi nagu rohelised välja vea põhiliselt rääkides tuuleenergiast, mida, mis on see, mida, mida nii-öelda mehe tähele pane või, või mille osas silma kinni pigistavad? Vist siiski kütuse kokkuhoid, et, et see ei ole täpselt selge, kui palju me siis neid tuulikuid üles pandud tegelikult midagi mujal kokku hoiab. Et mulle tundub vähemalt, et selle koha pealt jäädakse vait või seda sellele küsimusele otseselt ei vastuta. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Tunnistaja number kaks, Leppiman Ando amet Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte direktor. Varem on ta töötanud majandusministeeriumis energeetika osakonnas kütuse- ja energiaturu talituse juhatajana. Aastail 2001 kuni 2002 oli ta Eesti tuuleenergia assotsiatsioonikonsultant. Ando Leppiman millised on Eesti Energia plaanid seoses tuuleenergiaga, kui palju tuulikuid planeerita ja kuhu? Plaanid on alati suured ja ambitsioonikad, kas nad kõik ka realiseeruvad, see on muidugi omaette küsimus, aga tuulikuid tänasel päeval me juba ehitame ühte tuuleparki, see saab siis juuni lõpus juba valmis Noarootsi vallas ja saab olema siis ka tollel hetkel, kui ta valmis saab. Baltimaade kõige suurem tuulepark, aga sellega kindlasti meie arengut või arendused ei piirdu, on meil veel arendused Narvas Narva ütleme siis ühele suletud tuhaväljale soovime püstitada tuuleparki. Samuti uurime tuuleparkide püstitamise võimalust merre avamere tuuleparkidest, siis on jutt ning veel siin-seal, et noh, kõik ei ole võimalik siin praegusel hetkel üles lugeda, kuid kuid ütleme niimoodi, et suures piiris võiks neid maismaa tuuleparke siis olla circa 200 megavati ulatuses ja meretuulepark ja siis 400 megavati ulatuses. Millele tuginedes te olete teinud sellise kalkulatsiooni arvestused, need mahud võiksid olla sellised, kokkuvõttes siis 200, pluss 400 600 megavati tuuleenergiat. No eks neid põhjuseid nende megavatile väljakäimiseks loomulikult närib, ei, ei pruugi olla nagu noh, täpselt nagu fikseeritud numbrid, lihtsalt ei ole mõtet panna endale eesmärgiks 199 või midagi taolist. Et need numbrid ikkagi tulenevad sellest, kui palju me soovime iseenda, elektri tootmisportfelli siis taastuvaid allikaid ja ka siis ütleme tuuleenergiat ehk siis teisisõnu Eesti energia praegusel hetkel lülitab oma elektritootmisportfelli võimalikult mitmekesistada. Praegu toodame elektrit peamiselt põlevkivist, siis tulevikus võiks ta olla toodetud nii põlevkivist nii taastuvatest allikatest siis ütleme, tuur, biokütused kui ka veel täiendavaid allikaid, uurime ka tuumaenergia kasutamise võimalusi ja eks mingisugune osa jääb kindlasti maagaasile, et katta siis tibukoormust. Kas selle 600 megavati juures on teil välja töötatud ka mingi plaan, mis tasakaalustab tuule defitsiiti? Jah, jäi, et osaliselt tasakaalustab selle tuulikute võimsuse ära tegelikult juba Eesti elektrisüsteem ise, kuni ütleme siis 20 protsendi ulatuses on võimalik tegelikult elektrisüsteemi tuulikuid panna ja need ei vaja siis selle ulatuses siis tasakaalustusvõimsusi, kui me räägime juba suurematest võimsustest, räägime elektrituru laiendamisest, ütleme räägime balti elektriturust, räägime balti elektrituru ja Skandinaavia elektriturgude ühendamisest ja nii edasi ja nii edasi, siis tegelikult mida laiemaks läheb turu piirkond, seda rohkem sa saad sinna ütleme siis ebastabiilseid, elektri tootmisvõimsuse liita. Põhimõtteliselt on nii, et seda kahtesadat ja neljasadat ei rajade selle arvestusega, et seda elektrit oleks võimalik müüa ainult Eesti turul. Ütleme niimoodi, et lähiperspektiivis tegelikult see turg nagunii läheb juba laiemaks, et ta ei jää ainult kitsalt niukseks eesti isoleeritud turuks. Et selles valguses väga raske oleks praegu öelda, et jah, et me ainult tahame turustada seda Eestis, et noh, elekter on vabaturukaup jumala eest. Kui seda tahab osta näiteks Rootsi tarbija, siis tal on see võimalus olemas. No kui palju te peate tegema siis investeeringuid lisaks ütleme tuulikute pargile lihtsalt veel juurde ka siis võrkudes alajaamadesse, et seda saaks elektrit siis ka vabaturu tingimustes mujale müüa. No otseselt meie neid investeeringuid tegelikult ei tee, et elektriturgude hüvendamine investeeritakse juba nagunii ütleme siis süsteemihaldurite või põhivõrkude poolt ära. Nii et otseselt. Meie asi ei ole tegelikult rajada siis täiendavaid ühendusi Soome või, või muudesse Skandinaavia riikidesse. Aga loomulikult aitab meie arendustele kaasa. Lõppkokkuvõttes muidugi tarbija, eks ole, maksab selle kinni, kes selle elektrisiis ostab, olgu ta siis tavatarbija või võitööstur või kes iganes. Noh, nii ja naa, eks ju, et kuna neid ühendusi rajata ju tegelikult mitte ainult tuuleparkide pärast, seda rajatakse ju sellepärast, et suureneks varustuskindlus, et meil oleks noh, elektri hind võimalikult stabiilne ja kõik muu selline, siis noh, ühest küljest, investeeringu loomulikult kõik investeeringud maksavad kinni tarbijad. Aga teisest küljest noh, tarbija saab ka selle eest midagi vastu. Tuuleenergia on suhteliselt planeerimatu see kogus, mis on võimalik ühest tuulikust kätte saada, sellepärast et tuul on üsna planeerimata või, või kui on siis väga lühikese ajaperioodi peale ette noh, maksimumi ilmselt nädal, aga see, see protsent, kui täpi see ennustus läheb, on, on üsna väike, eks ole, kokkuvõttes kuidas see on võimalik tekitada mingit sellist adekvaatset turgu nii-öelda ette teatada, et kellelgi nüüd öelda, et meil on võimalus müüa energiat. No elektriturg on tegelikult noh, põhimõtteliselt kolme tüüpi üks elektriturg on see, kus müüakse siis nimetatud forward teid, kus elektrit müüakse tegelikult noh, aastateks ette. Teine elektriturg on siis mingi lühema perioodi peale ja on olemas ka tund ette elektriturg. Kui me räägime nüüd tuuleenergia ennustamisest ja ütlemisest tuulikute poolt toodetava elektri ennustamisest, siis seda on võimalik teha tund ette, väga täpselt, see viga jääb seal kuskil viie protsendi peale ja 24 tundi ette kuskil 20 protsendilise täpsusega. Nii et tegelikult elektritarbimine on täpselt samamoodi ette ennustamatu. No ütleme näiteks nädal aega ette, loomulikult sa saad mingisuguseid suures piiris mingisuguseid graafikuid vedada, aga ikkagi tegelikult ka elektritarbimist ennustatakse iga hommik konkreetseks päevaks ette. Ja täpselt samamoodi on ka tuuleenergiaga. Ehk siis sa ütled 24 tundi ette mingisuguse veaga, et palju sa hakkad tootma oma elektrit ja tund etteheited siis juba väga konkreetsed, et palju sa tegelikult seda elektrit toodad. Eesti teadlased ja ka poliitikud läbi seadus on, on üsna välja arvutanud selle, et Eesti elektrisüsteemi võime tasakaalustada tuuleenergiat ongi sellesama kuskil 200 megavati juures siit desse 400 põhimõtteliselt nõuaks kas selle süsteemi ümberehitamist et oleks võimalik nii-öelda tasakaalustada seda võisisid puhast lootust, et see 400 eriti selle toodetav lähekski välisturgudele. Tegelikult ma täpsustaks, et et tegelikult on välja arvutatud küll palju siis justkui saaks nagu tuulikuid panna, aga see ei ole mitte 200 megavatti, vaid ta tegelikult ta kuskil 400 megavatti ehk siis kõikidel teistel elektriturgudel on kuskil selleks piiriks on 20 protsenti installeeritud tootmisvõimsustest ja Eestis on need installeeritud siis noh, ütleme Narva elektrijaamade puhul rohkem kui 2000 megavatti mis teisisõnu tähendab, et 20 protsenti sellest on üks, 400 megavatti installeeritud tuulevõimsust. Tänasel päeval on tegelikult nagu pikk-pikk tee veel minna, sest et noh, kui aulepa tuulepark saab valmis teised lähiaja arengud, siis, siis on meil tegelikult ainult natukene üle 100 megavatti juba installeeritud. Kui me räägime nüüd nendest meretuuleparkidest saama 400 megavatti, mis Eesti energia on endale võtnud justkui eesmärgiks siis selle osas loomulikult tuleb leida mingisugune hea alternatiiv tasakaalustamiseks. Ja noh, neid alternatiive on tegelikult päris mitmeid olemas gaasiturbiinid, mis töötavad gaasiturbiin on nagu kuidas öelda, siis niisugune üldnimetus ehk siis ta tegelikult või on võimeline töötama ka vedelkütuse peal ja Eesti Energia plaanid on samamoodi põlevkiviõlist tegelikult siis afineerimise teel saada kergemat fraktsioone. Nii et ei ole ka välistatud see, et tegelikult sellesama põlevkiviõli siis juba ütleme, väärtustatud produkt oleks kasutatav gaasiturbiinide, siis kindlasti on võimalus ka näiteks pumphüdroelektrijaama näol seda tuulikute võimsus tasakaalustada. Nii et noh, võimalusi on mitmeid. Aga need võimalused tuleb ju veel rajada paralleelselt parkidega. Kahtlemata. Aga nad ei, kindlasti nad ei saa ju alguses paralleelselt nende parkide parkidega oleks oluliselt kaugemale. Ei, ma ei tahaks niimoodi öelda, sest et noh, kui me räägime meretuuleparkidest, olgem ausad, tänasel päeval meil ei ole isegi mitte seadusandlust paigas. Ehk siis me ei saa alustada isegi mitte keskkonnamõjude hindamisega. Merre ei saa ehitada sellepärast ära ka Tallinnas Kalevipoeg. Võib ka nii öelda, ehk siis kõik ootavad kalevipoja seadust. Aga põhimõtteliselt noh, ikkagi, kui me tänasel päeval saaksime alustada siis reaalselt ennem viit aastat ma usun, et ühtegi tuulikut kuskil ei püstitata. Kui me räägime nendest kompenseerivatest võimalustest, siis noh, gaasiturbiinide tehnoloogia on pikalt-laialt teada turul ja selle installeerimise ei ole mingisugust probleemi. Aga kui me räägime muidugi pumphüdroelektrijaamast siis loomulikult see on pikemaajalisem projekt ja, ja tuleks ennem põhjalikult läbi kaaluda. Kui kiiresti üks tuulik ennast ära tasub, mis on tema tasuvusaeg? Ütleme niimoodi, et tavaelektri hinna vastu ei tasugi. Ja sellepärast ongi erinevad liikmesriigid Euroopas on, on siis rakendanud neid toetusi tuulikutele. Kui me räägime Eesti kontekstis ja eesti toetusskeemidest, no siis ta jääb, ütleme kuskile alla 10 aasta. Eesti toetusskeem on siis see, et tuuliku tulev elekter tuleb ära osta, eks ole? Jah, see on üks võimalus ja teine, alternatiivne võimalus on siis see, et sa müüd oma elektriturule selle hinnaga, mida sa turult oled võimeline saama. Kes iganes, eks tarbija ka ei ole. Ja siis täiendavalt iga toodetud energiaühiku eest saad sa siis 84 senti siis täiendavat peale. Aga riik ostab nii-öelda arv Eesti energia riiklik süsteem, siis ostab ära 200 megavatti aseni 200 megavatti. Tegelikult see piirang on pandud toodetud energiale ehk siis on piirang 400 gigavatt-tundi mis noh, võttes arvesse, ütleme Eesti selliseid ranniku tuuletingimusi vastab siis umbes 150-le megavatile tuulikutena selle ostab riik kindlasti ära jah, selle peale on siis toetusskeem ja kui toodetakse üle selle, siis tegelikult noh, kõikidele tuulest, elektritootjatele see toetus väheneb lihtsalt proportsionaalselt. Selline küsimus, millele ma vastust siirast juhul, kui selline plaan on väga raske loota. Te kinnitate seda, et Eesti energia ei lähe sellele tüürile, kus kus Eesti energiasüsteemi püütaksegi hoida üleval, nende tuulikute abil müües ja siis ühel hetkel, kui jääb natukene üle välja ja teisel hetkel, kui kõvasti Eestis jääb puudu, ostetakse kliendi jaoks kohutava hinnaga seda elektrit, kompensatsioonid sisse. Ei, ei, kindlasti ei kinnita, et noh, eesmärk on ikkagi tegelikult hoida elektri tootmine Eestis. Prioriteet on kindlasti ikkagi varustada Eesti tarbijaid elektriga esmajoones ja see võimalus, kui me saame elektrit välja müüa on kindlasti näiteks noh, ütleme Eestile kui ühiskonnale, kui tervikule on hea, seal on selles suhtes, et see parandab meie väliskaubandusbilanssi. Kui vaatame neid numbreid ja olete ma tõepoolest, et ühel hetkel see seadus vastu võetakse ja me saame merre ehitada ja kõik teie plaanitus valmis, oletame, et rohkem seda Eestisse ei ehitatagi ehk teiste projektid käima ei lähe, on seda kokku 600 megavatti, mis teeb noh siis selle 500 megavatti vastu, mida Eesti suvel või suvisel perioodil tarbib juba nii-öelda plussis oleva numbri ma saan aru, et Eesti energia iseenesest väga mingist tuumajaamast praegusel hetkel huvitatud ei olegi. Nagu ma ennem juba ütlesin, elektriturg on oluliselt laiem elektriturg ei ole, Eesti meil ei ole elektriliinid läbi lõigatud piiri peal ehk siis elektriütleme siis nälg on juba tänasel päeval Lätis oma elektritarbimisest nad suudavad katta ainult 50 protsenti oma oma toodanguga. Lähiajal läheb kinni Ignalina tuumajaam. Ka Leedus on seesama probleem, hinnad tõusevad seal nendel turgudel. Tänasel päeval on olemas meil juba üks elektriühendus, Soome teine elektriühendus, Soome tuleb samuti tsirka viie aasta pärast ja samuti planeeritakse siis ka veel Leedust või Lätist täiendavate ühenduste Skandinaavia või noh, ütleme siis Rootsi tegelikult et et selles valguses noh, selline demagoogia, et Eesti tiputarbimine suvisel ütleme mingisugusel väga madalal hetkel võib-olla 400 või 500 megavatti ja tuulevõimsus on üleval näiteks 600 või 1000 või 1500 on on noh, selles mõttes nagu nonsens, eks, et. Et absoluutselt mõju, et seda ei saa katta sellega Siis ühesõnaga kõik need nii-öelda teie konkurendid, eks ole, kes on, on plaani pidanud või plaani pidamas Eestisse rajada suuri tuulikuparke, tegelikult mängivadki sellele võimalusele, et mitte seda ei tarvita ära siin Eestist seda elektrit, vaid nad suudavad selle eksportida kuhu iganes Skandinaaviasse, Lätti, Leetu. Väga raske on konkurentide eest midagi rääkida, sellepärast et noh, seda, missugused nende plaanid teevad ikkagi nemad ise kõige paremini. Aga noh, kahtlemata te olete selles mõttes, et ütleme, kui Eesti riigil, kui sellisel on kasutada energiaressurss, noh tänasel päeval me kasutame põlevkivienergiaressurssi. Aga samas tuul kui selline on täpselt samasugune energiaressurss, kui me võtame selle Eesti riigi hüvanguks kasutusse noh, mis iganes, kas ta on siis läbi elektritarbimise või läbi selle, et me tegelikult parandame riigi sisemajanduse kogutoodangut läbi selle, et elektrit välja müüme sinna nendesse riikidesse, kus ei ole nii palju ressursse miks, miks me ei peaks seda tegema? Ühesõnaga, siin on räägitud siis nendest nii-öelda üles seatud võimsusest kuni 8000 megavatti mingid sellised kõige hulljulgemad nii-öelda kokku liitmised, kui me kõik plaanid, mis, mis praegu teada on, kokku liidame, tähendab seda, et kui me suudaksime kogu selle, mis meie enda tarbimisest üle jääv energia, aga ära müüa, siis Eestit teeniks selle pealt eesti rahvas, riik teeniks selle pealt maksuraha. Kahtlemata see, see ei ole projekt, et keegi tuleb, võtab meie tuule ära, müüb selle kellelegi teisele ja eestlased, Eesti riik jääb absoluutselt ilma igasugusest maksutulust. No juhul, kui tähendab Eestisse ei tule mitte ühtegi ühendust ja ütleme, noh, tuleb mingisugune välisinvestor, eks ju, ja rajab Eesti ütleme, territoriaalvete tuulepargi tõmbab otse kaabli näiteks Rootsi või kuhu iganes siis noh, loomulikult tekib see küsimus, et noh, et kas, kas Eesti tegelikult selle pealt midagi teenida noh, okei, maamaksu, eks ju, ja meretuuleparkide puhul võib olla mingit täiendavat ressursimaksuressursimaksu, mida iganes, aga see on ka muidugi aimab ainuke asi, mida nagu teenitakse. Et noh, selles valguses loomulikult, et mida, mida rohkem on kohalikke investoreid, seda, seda parem. Ülekuulamise toimik number 94. Emotsioonideta tuuleenergiast, toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.