Eraviisilisest vestlusest tunnistab anonüümsust taotlenud väikese bensiinijaama omanik saatele ülekuulamine. Arvates on Eesti kütuseturul toimuv sellise kokkuleppe tulemus mille osapoolteks on kõige suurema mõjuga kütuse hulgimüüja geid juhtiva bensiiniketi omanik. Avalikult esinemisest keeldumise põhjuseks toob väikekaupmees kaks põhjust. Esiteks on viimasena aasta jooksul olnud hulgi- ja jaekauplemise hinnad väikestele tegijatele ootamatult soodsad. Teiseks põhjuseks nimetada hirmu selle ees avalikult, kritiseerides teda turult agressiivse hinnapoliitikaga välja süüakse. Toimik number 81. Liks maksab bensiin nii palju, kui ta maksab ja kas kütuseturul võib kehtida kartellikokkuleppe. Kuulajad Urmas Vaino ja Reimo Sildvee ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks. Saks Toomas amet Eesti õliühingu juhataja. Oli liidu juht Toomas Saks. Millest sa, kütuse hind koosneb, mismoodi kütuse hind tekib? Noh, kui me hakkame seda kõige üldisemalt pihta, siis kütuse hinnas on kolm komponenti. Kõige esimene, mis kõigile juurde tuleb, on loomulikult aktsiisimaks kehtestatud Eesti vabariigi poolt. Edasi tuleb aktsiisi peaks mis on siis vastavalt toodetele erinev ja kolmas on siis selle nii-öelda kauba sisseostuhind. Ja selles kolmes kokku liites saabki lõpuks siis see hind, millega tavaline tarbija tanklas endale seda kütust paaki valab. Mismoodi see Eestis nagu jagunenud on, kes nii-öelda saab kõige suuremat tükki sellest kütuse hinnast me tahame igapäevaselt liitri eest ära, maksavad. No sellel on väga lihtne vastata riik selle jaoks, et nii nagu ma ütlesin, need kaks kõige suuremat komponenti sellest maksud, nii, aga kui me nüüd räägime edasi, siis tegelikult kütusemüüjad, meil on ikkagi kõige tavalisemad kaupmehed. Euroopas on, ütle kaks riiki, kus ei ole oma nafta, ümbertöötlemistehase, need on Eesti ja Läti. See tähendab, et meie tegelikult täielikult sõltume teistest riikidest sisse ostetud toortoodetest tähendab kas siis pensiilist või diislikütusest, kui me räägime kõige rohkem nagu autotarbija poole pealt ja aga sinna etteotsa, siis lisanduvad riigimaksud, kui me nüüd räägime kasumi poolt kasumi poolt, oli ühingu poolt väga raske öelda selle jaoks, et see on nagu iga firma sisemine asi ja mõni firma teenib rohkem, mõni mõni firma aga põhimõtteliselt hulgimüüja ja jaemüüja vahelise kasum siin Eestis jaguneb. Hulgimüüjaid on päris vähe järgijäänud selle jaoks, et tänu Eesti vabariigi valitsuse tegevusele ja tänu sellele, et Venemaa pool on pannud piirid kinni, siis tegelikult kõige suurem hulgimüüja Eesti territooriumil praegu masekey tehas ja Marika tehas, kes siis edasi müüb erinevatele tanklakettidele. Kui suur see kasum on, tõesti, ei taha isegi ennustada. Noh, enam-vähem teate, mingit nii öelda sellist, seda osaaegsete teate väga täpselt, kui palju konkreetselt võetakse ära nii-öelda ühikutes raha liitri kohta tegelikult tonni kohta, eks ju. Seda te teate, te teate, meil on juba teada enam-vähem need hulgihinnad noh, segadus ongi väikesele nii-öelda omavahelise kokkuleppe osadeks, milline on nii-öelda jaemüüja ja hulgimüüja omavaheline kokkulepe, kuidas nii-öelda nemad omavahel nagu arveldavad, aga kui suur osa see nii-öelda tegelikult kasumisse läheb kokku? Kas me hakkame sellest pihta, et ega mingit kokkulepet kui sellist ei eksisteerinud tele jaoks, et ikkagi on olemas täiesti konkreetne hulgiturg Eestis ja. Kui sul on ainult üks pakkuja põhimõtteliselt? No on ja ei ole selles mõttes, et diislikütuse osas on rohkem pakkujaid selle jaoks, diislikütus tuleb praegu ka Valgevenest, diislikütus tuleb ka mingil määral Talle mujalt kohtadest ja tegelikkuses olema selles mõttes ausalt, et on olemas ka alati selles mõttes konkurentsivõimalus. Et tegelikult Eestile kõige ligem ümbertöötlemistehase asumit leeduse Mazeckeris vaid siinsamas üle lahe ja Porvus. See on võimalus, aga kas seda ka reaalselt kasutatakse ära? Praegu ei kasutata minu teada kuigi rohkem küsimus nagu meestele, aga miks on ilmselt järgmine küsimus, siit tuleb täpselt seesama asi, et tegelikult kütusekaubandus on väga suurelt logistikakaubandus. Ja praegusel juhul on lihtsalt logistiliselt Marek Käis mis ei asu mere takistused vaeseid ütleme nii Eestisse tuua, tuua naftasaaduseid oluliselt odavam kui läbi läbi mere siia tuua. Loomulikult võib vastata kohe ligidale, aga saab luua tankerite millega iganes. Aga arvestades Eestis müüdavaid koguseid, siis need tankerid oleks ääred äärmiselt väikesed ja väikesed ankeriga tarimine siiapoole on alati kallim kui rongiga tuua Leedust. Nii et bensiini puhul me räägime Ikit peamiselt ühest pakkujast Mulgi koha peal kõige suuremas pakkujast praegu. Paneme lihtsalt väikese kõrvalepõike. Kas see, et Eestis ei ole omatöötlemistehast on, on see halb olukord? See on selline väga pikk-pikk-pikk vastus sellele küsimusele selles mõttes, et olen ise uurinud kuskil üks 15 aastat tagasi Eestisse nafta ümbertöötlemistehase ehitamise võimalusi. Ja ilmselt praegu, kui seal momendil peab tõdema, et see tegelikult vist on ikkagi hea, et meil ei ole seda arvestades ka seda oluliselt on läinud näiteks Leedus Mosekai tehase privatiseerimine ka praegu seda momenti, et ka sinna praegu Venemaalt toornaftat ei tule selle jaoks, et kui meil oleks varem olnud selline tehas valmis ehitatud, oleks ta ju sajaprotsendilise kindlusega olnud liidetud tolleaegsesse Nõukogude Liidu süsteemi. Ja ilmselt see oleks olnud praeguseks meile päris suur õnnetus kaelas, aga ise praegusel ajal ehitama hakata. No need on päris astronoomilised summad, millega praegu oleks pidanud sellel juhul arvestama, et iseendale hakata nafta ümbertöötlemistehast ehitama. Ja okei, kui me selle tehase valmis saame, siis meil üks selline pisiasi puudub selle asja juures ikka oma nafta. Tähendab, me oleme ikkagi nii või teisiti sõltuvuses sisseostetavast naftast. Kuigi ma tean, ka Eestis on tehtud selliseid geoloogilisi uuringuid ja Hiiumaal peaks olema Komonauto varud. Aga ma usun, et see läheb ikkagi sellise utoopia valda sealt hakata kunagi midagi ammutama. Parem oleks, kui ei oleks seda praegu. Ehkki need nii-öelda uus ärimehed nüüd sellest haisu ninna sai. Toomast Eestis enne läheme nii-öelda, räägime ära selle kuuma teema, see, miks me täna seda saadet teeme. Eestis on väga palju räägitud sellest, et kütuse hind tanklates näeb paganama ühtemoodi välja ja ta näeb välja selline, et isegi mõned ministrid on oma nendes seisukohtades oma nii-öelda, mitte väga avalikult, aga, aga siiski avalikkuse ees räägitud arvamustes nentima, et Eesti konkurentsiamet ei saa hakkama näiteks kütuseturu kontrollimisega. Kuidas te seda kommenteerite, et Eestit kütusetanklates nii-öelda hinnad liiguvad nagu omal ajal pioneerid Vabaduse väljakul ühte marsisammu astudes? Kõnele oma juttu selles samas pihta, kus ma lõpetasin, tegelikult me sõltume 100 protsenti sisseostetava kütuse hinnast. Räägi nüüd, toornaftast on, me räägime nii-öelda naftasaadustest ehk veel kord rõhutan bensiinist ja diislikütusest siis need on maailmaturul kaubeldavad kaubad täpselt samamoodi nagu noh, kasvõi metall, kui me rääkisime siin toiduainete kohvi näiteks on täpselt samamoodi vabalt kaubelda ja täpselt sellise hinnaga, millega meile seda toodet müüakse täpselt sellise hinnaga, meie edasimüüjad, siin ta seda saavad edasi müüa, lõppmüüjad seda müüa ka tanklas sellest hinnast ma 100 protsenti sõltuma. Ja tavaliselt, ühesõnaga Eestis tegutsevad firmad ei oma väga suurt naftasaaduste varu. Esiteks on ta kallis, teiseks pole teda kuskil hoida. Ja kolmandaks ka, kuna me sellest maailmaturuhinnast sõltume, siis kogu aeg saab üles-alla. Et ka majanduslikult ei ole firmal väga pika ja väga suurt varu kasulik hoida. Et siit ka see, et kui tegelikult hulgimüüja Eestis oma hinda muudab, siis paratamatult kõik tanklad peavad riburada järgimine. Küsimus sellest, kes on esimene, üldjuhul ikkagi esimene, on see, kes on nagu turul võimsam ette võtta, suurem ette võtta ja, ja oleme ausad, praegu tegelikult Eesti naftasaaduste turul siis esimest viiulit mängivat Nestor, Jostaator. Aga kui sul on näiteks tankla teisel pool, Nester Neste tanklate kui neste laseb oma hinna alla, no mis mul muud üle jääb? Tarbija on väga hinnatundlik ja tarbija läheb igal juhul sinnapoole, kus on kasvõi viis senti odavam. Ja sa pead paratamatult oma hinna alla laskma, aga sellel juhul, kui sa ise sellest hävib. Ja täpselt samamoodi, kui keegi Nendest suurtest hinda tõstab. No ikkagi esimene käik tavaliselt bensiini hulgimüüjatele ja jaemüüjatel on see, et ta vaatab hommikul üle, et mis on konkurentide hinnad ja vastavalt sellele kujundab oma hinna. Kas vastab tõele see jutt, et nad suisa käivad nii-öelda ekipaažid, aga mööda linna ringi ja luusivad tantutes? Ma usun, et ühesõnaga ekipaažil mööda linna ringi käia ja luusida pole enam mõtet, selleks on ikkagi juba aastatega kõikidel oma oma süsteemid välja kujunenud, et kes sõidab kuskilt mööda, peab vaatama, et mis täna sõja Lyndon lõppkokkuvõttes, ühesõnaga ajakirjandus on ka väga hea abiline meile selle jaoks, et kui öö hind tanklates muutub, see, see ei ole rohkemat vaja kui neti lahti ja, ja sealt on kohe näha, et kohe uudiskirja Kas ma saan aru, et ta ei imesta selle üle enam et näiteks kui võrrelda hindu statoili mehitatud tanklas ja Neste automaattanklas, mis võivad üsna üksteise lähedal asuda, siis see hinnavahe on seal 15 senti ja see on praktiliselt sama kindel nagu aamen kirikus. Et see on puhas juhus. Naturendava öeldakse. No selge on see, et ühesõnaga meestel oma külmade jaamade kontseptsiooniga on oluliselt vähem kulusid kui staatoilil, kes peab ka üleval pidama suhteliselt suurt muu kaubanduse osa, sealjuures, nii et no selle selle võrra tegelikult siis ilmselt tinud staatoris jääbki kogu aeg kallimaks. Vähesed teavad, et kastaatoril on oma selline külma vett üks, kaks, kolm, ka seal on hind odavam kui tavaliselt suurte staatori teenindusjaamades. Nii et noh, see vahe jääb kogu aeg olema. Kas ta nüüd igal pool on täpselt see naturel 15 senti? Ma julgen küll kahelda, et kui me vaataksime Eesti kõiki neid kohti ja siis need vahed ei ole igal pool nii täpselt nagu nuiaga pähe löödud aga selline 15 20 senti vahet, see ilmselt jääb selle jaoks, et lihtsalt külmajaama pidamine on niivõrd palju odavam. Aga see tähendab seda, et see külm ja on sedavõrd odavam pidada, et ka see soejaam hotoogiga bensu liiter ei toida ennast ise ära. Atooge ei ole ise rentaabel sealjuures seda peatsest kõrgema bensu hinnaga ülal pidama. Hakkame investeeringutest pihta. Selle jaoks, et kui sa ehitad ikkagi sellise nii-öelda külmajaama, aga kus on ainult katus, mahuteid maal ja paar tankurita, kui sa ehitad, ütleme sellise suure korraliku teenindusjaama, mis on nagu statoili hakkame sellest pihta, et kui klient läheb ühte tüüpi jaama, siis ta ei saa teenindust, vaid ta peab ise teenindama. Kui ta läheb teist tüüpi jaama, siis ta saab selle teeninduse, kus endal vaata, klienditeenindaja, kes tema eest hoolitseb ja nii edasi. Üle kuule sillä, te teate ju, kui palju maksab vesi hotoogide, maksate ise kinnaga, teie pissilkäik läheb nii kalliks maksma meile lihtsalt. No ka see on üks üks osa sellest jookseb ka sellesse samasse pissil käimisest tuleb investeerida selle õpet nurka ja ämbrisse, ei lase vist enam kuskil ühest jaamast. Ärge rääkige, saaks. Toomas üks küsimus on ameti inimestel veel, see on see küsimus, mida me hinge kinni pidades kõik jälgime ööl ja päeval saades osa nendest hulgimüügihindadest, mida räägitakse maailmas kehtestatud olevat või siis nii-öelda kauplemise käigus olevat tekkinud barreli naftabarreli või kui ma sellel suvel nägime, mismoodi naftabarreli hind tormas nagu kiirrong 200 dollari poole siis praegusel hetkel ja sellel hetkel ka väga intensiivselt kerkisid hinnad, eks ju, Eesti tanklates siis praegu on see hind uuesti tagasi kuskil seal 100 dollari kandis pisut peale pisut alla, oleneb siis päevast. Eesti tanklates on tegelikult hind täpselt samasugune nagu siis, kui see ralli algas, millesse on. No täitsa sellega nõus ei ole selle jaoks, et ikkagi vahepeal käis kütuse hind nagu reipalt 20 krooni juures ja, ja oli ka posti peal näha number 20 siis praegu hakkab automaattanklas minu teada kütuse hind numbriga 16. Päris oluline vahe. Kui me nüüd räägime sellest nii-öelda hinnarallist, eks, et siis üks asi, mida ma tahaks kohe selgeks teha, et see, et kui paljud ajakirjanikud ja ka lehtedes on meil alati kirjas nii-öelda barreli hind, mis tookord tõuseb, kord langeb siis Eesti turul ei ole selle barreliga kahjuks mitte midagi teha, sest nagu ma just enne mainisin tegelikult Eestis oma ümbertöötlemistehas. Ta ei ole. Ja toornaftat, mida tegelikult Barnites müüakse, mitte keegi oma auto kütusepaaki ei pane. Tähendab, meie sõltume ikkagi nendest nii-öelda tootehindadest. Toote hinnad tegelikult on natukene korrelatsioonis ka selle nafta hinna, aga nad ei ole kunagi üks ühel. Näiteks praegu just oli selles mõttes väga hea näide, et kui siin mõned nädalad tagasi, kui suur langus hakkas naftabarrel siis tegelikult bensiini ja diislikütuse hind jäi samaks. Nii et tegelikult meil, mitte midagi sellest ei muutu. Millal muutub, mis hetkel, mis hetkel see hinnamuutus seal, sest lõppude lõpuks tehakse sedasamast barrelist ikkagi seda, mida ma auto Spacy lükkama Õige, aga selle barreli selle paaki lükkamise vahel on üks suur osa, mis on rafineerimine ehk ümbertöötlemine ja millal ta muutub? Kui oskaks kõiki neid hindu ette ennustada. No ma usun, et ühesõnaga Poisikat, Heino, aga ütleme niimoodi, kui täna nagu barrel see üksiks, millal see konkreetne yks mõjutab enam-vähem seda kütuse hinda, mida meil müüakse siin Eestis, kui pikk see distants, vahemaa võiks olla? See distants läbi aegade muutub selle jaoks, et see nüüd sõltub päris palju ka selles, et kui palju näiteks parasjagu nafta ümbertöötlemistehased tahavad endale kasumit välja võtta, selle jaoks vaadake, eksisteerib selline pikett. Meil Eestis seda kahjuks ei ole, ehk tegelikult ketis naftapuurtornis, kuni siis püstolid bensiinijaamad. Et tanklas ja seal vahepeal on võimalik seda kasumit välja võtta päris mitmest kohast, alates puurimises, transpordist, ümbertöötlemisest, uuesti transpordist ja siis ka jaemüügil on ainult selle keti üks kõige viimane ja kõige ülemine osa. Kuidas need alumised osad omavahel toimida tahavad, sellele meie eriti nagu kaasa kaasa öelda, mitte midagi ei saa. Ja nüüd küsimusele vastus, et millal ta muutub? Väga raske on ennustada, see võib ükskord muutuda kohe, teinekord võib tänu sellele ümbertöötlemise viivale või selle ümbertöötlemise juures kallimale hinnale muutuda hoopis pikema aja peale. Nii et see on selles mõttes suhteliselt ettearvamatu. See oli praegu küsimus hinnast, aga kui me räägime täna tuleb mootorist välja üks liiter toornaftat, siis millal see liiter jõuab minu paaki? No nüüd me läheme väga pika tee peale. Ühesõnaga esiteks hakkame sellest pihta, et kus ta välja tuleb, kuna maailmas on ju tegelikult päris mitu sellist nii-öelda naftapiirkonda, kus ta välja tuleb, kõigepealt peab ta sealt välja tulema, siis peab ta seal kuskil kokku kogutama, siis peab ta kuhugi ümbertöötlemistehasesse saadetama, siis peate seal ümber töödelda. Vaata siia Eestisse saadetama, siis peate siin tanklates viidama ja siis alles, ühesõnaga jõuate paaki. Nii et see sellist sellist ajalist telge praktiliselt võimatu paika panna, selle jaoks osasid osasid kaupa hoitakse äärmiselt kaua. Toornaftat võib hoida järgmise, kaua on olemas riigireservid, on olemas Ameerika riigi reserv, millega mõjutatakse tegelikult nii-öelda maailmahinda Opekilon oma reserv, Euroopa liidul on oma reserv. Nii et need on kõik sellised suht-koht, võib öelda jutumärkides poliitilised mängud, ka. Ja nii, et siis, kui me räägime reaalelus, siis nafta, konkreetselt nafta bensiiniks paaki jõudmise ajatelge, siis hinnaajatelg, mis seal kõrval jookseb, ei jookse päris kattuvaltega paralleelselt. Ei, päris kindlasti mitte selle jaoks, et ikkagi noh, nafta nagu tooraine, tooraine börs on puhtalt spekulatiivne ja, ja maailmas ikkagi päris palju on spekulante, kui noh, see sõna küll kõlab natukene halvasti, aga need, kes mängivad nende hinnatõusude ja languste peole ja kui te olete tähele pannud, siis ka päris tihti meie ajakirjanduses öeldakse selle barreli hinnatõusu juurde. Hind tõusis tänu sellele, et Mehhiko lahes möllab orkaan haik näiteks. No see on ju tegelikult ikkagi suhteliselt selline spekulatiivne tegevus, et kuskilt tuleb orgaania tegelikult sellest orkaanist sõltub siis see hind. Kui me nüüd räägime nendest nii-öelda nafta tonnide või barrelit omahinnast, siis oma hindamisele äärmiselt väike ja praegusel juhul siis need riigid, kellel on oma naftavarud, need riigid saavad väga head kasumit sellest, kuidas nad selle kasumi välja võtavad, kas seal on riiklikud firmad või seal on paljudes riikides on ka sellele samale puurimisele nii-öelda loodusvarade maks mille kaudu seesama riik selle välja võtab. Kas Eesti tanki ja Eesti pereisa pereema, kes sõidab ja viib näiteks lapsed hommikul kooli, kas tema toidab Venemaa rahakoti? Kui see kütus on tulnud Venemaalt, siis päris kindlasti. Eesti Kütus tuleb vähemalt enamasti Meil just natuke aega tagasi rääkisime, et tuleb Leedust masekaid, Leedusse toornafta praegu minu andmetel eriti palju Venemaalt ei tule, seda tuuakse ikkagi ka araabiamaadest ja mujalt. Nii et noh, kui seda nad nagu edasi utreerida, siis Eesti pereema võib kinni maksta praegu näiteks Dubais ehitatava pilvelõhkuja ühe osa selle jaoks, et Ühendemiraadid võtavad toornafta pealt oma riikliku maksu mis lõppkokkuvõttes kajastub meie autosõitja hinnas. Üks hinnanguline küsimus lõpetuseks Toomas, kui palju sa võib-olla ei ole praegu nii aktuaalne, aga on selge, et samasugune sellest ülespoole peale seda suvist nii-öelda testimisperioodi, et kui palju maailma majanduse ja maailma nii-öelda tarbijad vastu peavad, tuleb nagu uuesti, et tegelikult kui suurt nii-öelda rolli mängib see barreli hind meie kütuse hinnas ehk kui, kui suurt nii-öelda kõikumist me näeme tanklas sellel hetkel, kui see paragrahv kas maksab siis 100 dollarit või võtame näiteks sellise kardetud piiri, mida tõenäoliselt mingite aastate jooksul ikkagi üllataks, tuleks ehk siis 200 dollarit näiteks. No siin on täpselt 100 protsenti vahet, ütleme. Meie ei tähenda ju, et meie tanklas maksaks bensiin sellele hetkel siis 100 protsenti kallim. No ta täitsa üksüheselt ei ole, aga ega seal väga palju väga palju puudu ka ei ole, selles mõttes, et noh, sisseostuhind tõuseb selle võrra tegelikult meie riigi osa ehk aktsiiside osa, mis on konstantne, väheneb käibemaks küll selle võrra natukene tõuseb ka sisse, koltunud tõusis. Nii üks-üheselt öelda ei saa, et ta oleks nüüd topelt suurem, aga kindlasti ta tõuseb. Ja nad on päris korrelatsioonis selles mõttes, aga nad ei ole ajaliselt korrelatsiooni. Et kui näiteks täna tuleb uudis, et New Yorgi börsi tulevikutehingud kukkusid tähendab seda, et see juhtub kõik kom, aga mingil ajal ta juhtub küll. Kui nüüd sellest nii-öelda 200-st dollarist unistada või natukene hirmutada, siis tegelikult ühe asja, mille me tänase jutu juures oleme ära unustanud ka dollar kõik nafta kaukaid dollarites ja tegelikult praegu tänu sellele, et dollar üllatavalt odav on ka see, et meie tanklates veel see nii-öelda väga kallis hind ei ole veel läinud üle mõistuse kalliks. Ma olen teinud Siukseid spekulatiivseid, hinnanguid arvelt, tuli, et noh, näiteks kui dollar kõige parematel aegadel maksis kuskil 18 Eesti krooni ja kui praegu oleks ka dollar 18 Eesti krooni, siis meil oleks tanklas bensiini hind kuskil 24 krooni liiter. Tõenäoliselt muidugi, seal kehtib ka teistpidine reegel. Nafta hinda kergitab ka see, et dollar on nõrk. Aga need ongi täpselt omavahel päris seoses asjad, et juhul kui nafta hind allapoole läheb, mis juhtus ka dollariga praegu ju tegelikult, et kui nafta hind päevad kukkus, dollar käis meil ära juba üle 11 piiri. Nafta hind tõusis dollar selle allapoole minema. Nii et tegelikult see on oluliselt keerulisem, masinavärki oluliselt keerulisem, ütleme elusüsteem. Et see ei ole ainult üks selline tegur, mis seda mõjutab. Noh, täna me oleme saanud juba dollareid, Me oleme saanud orkaani. Me oleme saanud maksud mis iganes, eks. Et see on suhteliselt keeruline. Masina märkis lõpuks tegelikult seda hinda, mis pumbast välja tulev mõjut. Ülekuulatav number kaks. Kaju, Indrek amet Neste Eesti peadirektor. Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju. Olge nüüd aus, seletage lahti kuulajatele täpselt, mismoodi kujuneb see hind, mida me neste tulba peal näeme. Kui me räägime kütusest, ükskõik, olgu ta siis bensiin või olgu ta diisliküte. Esiteks, alustame võib-olla stabiilsetest hinna komponentidest, et enam-vähem stabiilselt hinna komponendid on riigimaksud. Ja praegusel hetkel moodustab aktsiis ja käibemaks ning vedelkütusevarumakse moodustab bensiinist hinnast 40-st 50 protsendi vahel. See tähendab seda, et see, see komponent bensiini hinnast on stabiilne ja ei muutu sõltumata sellest, kas maailmaturul kütusehinnad tõusevad või langevad. Trend on üldiselt olnud alati see, et riigimaksud energiakandjatele tõusevad aastate jooksul. Seda me oleme siin Eestis näinud. Muutuvkomponent on, on bensiini hind maailmaturul ja ma just tahan rõhutada, et tuleb vaadata bensiini või diislikütuse hinda maailmaturul. Tihtipeale loeme, sest, et nafta hind tõusis 140 dollarini või langes tagasi 90 dollarini aga siinkohal tahaksin juhtida tähelepanu sellele tanklasse läheme siis me tanki toornaftat, tangime bensiini ja diislikütust, mis on valmis produktid ning mille hind maailmaturul sõltub küll toornafta hinnast. Kuid him siiski elab oma elu sõltuvalt nõudmise-pakkumise vahekorrast. Ja see on ka põhjus, miks praegu sügisel võis tunduda, et et kui toornafta langes 140 dollarilt alla 100, siis miks bensiini hind langenud 40 protsenti. Esiteks riigimaksud ei langenud, teiseks bensiini hind kevadel ei tõusnud ka niipalju kui tõusis toornafta hind. Üks kummastav asjaolu on, on siiski üleval, kui me räägime siis kütusehindadest ja see on see, et vähemalt kui me jälgime nii-öelda uudisvoogu, mis peavoolu meediast läbi käib, siis niipea kui räägitakse sellest, et kuskil on naftahinnad tõusnud ja me räägime siis kuskil allmaailmaturust siis õige pea järgmisel päeval päeval, ülejärgmisel päeval tõuseb hind ka tanklates, ent kui toornafta hind langeb, siis ei, samal päeval ka järgmisel päeval ei toimu nii järsku langust, mis siin on nüüd see põhjus, mis tekitab sellise järsu muudatuse siis hinna mõttes ülesse, aga hinnalangus ei ole nii järsult liikuv. Ma ei arva, et see päris nii on, võtame või selle nädala alguse, kui pärast neid vapustusi, mis finantsmaailmas Ameerikas toimusid, tegelikult toornafta hind tõusis kuskilt 95-lt dollarilt 120-le, praktiliselt ühe-kahe päevaga ehk 30 protsenti. Ja samasuguse tõusude Ki tegelikult või ütleme, natuke väiksema tõusu tegi kaasaga bensiin, diislikütus aga hinnad Eesti tanklates on sel nädalal püsinud stabiilsena. Ütleme nii, et jaemüüjate huvides ei ole mängida igapäevaselt hindadega maailmaturul. Hinnad viimastel aastatel on kõikunud tava tankija jaoks nii isegi kuni pluss miinus 60 senti tri kohta päeva jooksul muutust ei ole enam üldse harukordne, aga selge see, et jaemüüja natuke tarbija jaoks silument hindu. Et see oleks natuke natuke närvilisena, näiteks kui me ükspäev tõstame, teine langetame kolmastada, tõstame neljas päev jälle langetame, aga maailmaturg käitub niimoodi täpselt nagu aktsiaturud. Ehk et jaemüüja alati ükskõik mispidi liigub, maailmaturuhind vahelt saab ta fikseeritud nii-öelda kasumi protsendi või on ka siin selles mõttes kõikumist, et ühel päeval on, on see osa nii-öelda näiteks 10 senti, teisel päeval on see 20 senti, mis siis jaemüüja puhtalt selle müügi pealt endale võtab. Kui me räägime näiteks elektriturust, siis Eesti on suletud turg ja tootjate kasumi määrab tegelikult Energiaturu inspektsioon. Vedelkütuseturg on Eestis vabaturg, kus konkurents peab hoolitsema selle eest, et hinnad püsiksid mõistlikul tasemel ja siis on bensiini ja diislikütuse hinnad aastaid olnud ühed madalamad. Praeguses Euroopas liidus. Praegusel hetkel küll on Lätis, Leedus võib-olla tuleb hetki, kus hinnad on madalamad, eriti Lätis. Praegu diislikütuse hind. Kui me räägime juba turust ja turuolukorrast, siis öelge ausalt ja selgelt, kuidas Eesti turul on jaotanud, kas käib süsteem nii nagu kahtlustatakse ja räägitakse, et enamasti see kütus tuleb nii-öelda ühest allikast ja siis on juba küsimus selles, kuidas kutsusime ise kokku lepivad, milline on see hind, et, et kas toimivad sellised kokkulepped Eesti turule, mitte kütusemüüjate vahel. Kütuse hinnas müügihinnas kokkuleppimine on konkurentsikuri ja see on kriminaalkorras karistatav ja ja kütuse jaemüügiettevõtte juhina ei ole mul isiklikult mingit huvi kriminaalkorras karistatud saada, nii et tegelikult mingisugust mingisugused sellised kokkulepped mina küll täielikult välistan ja need on vastuolus ka iga endast lugupidava kütusefirma reeglitega. Küll aga tegelikult on kütuseid selline, mille info levib tegelikult väga kiiresti, kütuse hind on suurte numbritega näha tänaval leiva hinda ei näe suurte numbritega tänaval õllesid. Me ei näe suurte numbritega tänaval iga pisemgi muutus kütuse hinnas leiab kajastamist ajakirjanike poolt ja tänapäeval on, kus on see onlain, meedia, see tähendab seda, et noh, praktiliselt konkurentide hinnamuutused on minutite jooksul teada ka teistel konkurentidel. Samas pean rõhutama, et et konkurentsiseadusest tingituna, aga me ei saa kahjuks ette informeerida eelseisvatest hinnamuudatustest seepärast, et seda võitavakse käsitleda signaali andmisena konkurentidele ja seal sellega me ei taha riskida, nii et kui te meie käest küsiti, siis ma alati nii-öelda mis juhtus viis minutit tagasi, mis juhtus eile. Aga mida me prognoosime homseks, seda me kahjuks öelda ei saanud. Nii et need jutud selle kohta, et Eesti turul on teatavad kokkulepped mööda, vahel on jama jutt. Kui kellelgi sellest on informatsiooni ja, ja tõendeid, siis palun pöörduge kohe konkurentsiametisse. Ülekuulatav number kolm. Põldroos juba amet konkurentsiameti järelevalve osakonna juhataja. Juhan Põldroos kuuleb Juhan Põldroos konkurentsiameti järelevalve osakonna juhataja kui suur probleem ja kui suur tööallikas teie jaoks on Eesti kütuseturg ehk et tanklad, jaemüük, hulgimüük, kõik see. No kütuseturg, kui nüüd arvestada neid nagu enamlevinud arusaamu, mis selle kohta on, et sul on võib-olla kokku lepitud, et selline kokkulepe, kui ta nüüd olemas oleks, siis me räägiksime siin kriminaalkuriteod ja konkurentsiameti jaoks on siis nagu küsimus, et kas alustada või mitte alustada kriminaalmenetlus kriminaalmenetlust manustama siis, kui on tõesti nagu väga selgelt tunnused selle kohta, et ettevõtted on konkreetselt kokku leppinud ja vähemalt praeguse seisuga on meil nagu kütusefirmade kohta selliseid tunnuseid ei ole, nii et ma ei ole ka kriminaalmenetlust alustanud. Juhan Põldroos, millised on need nii-öelda signaalid või millised on need nii-öelda märgid, mille alusel teie oma protsess alustate? No need märgid võivad väga erinevad olla, igastahes ütleme noh, põhiline nõue on see, et nad peavad tõesti nagu selgelt viitama sellele, et et need ettevõtted on omavahel kokku leppinud, et nakkuse, näiteks kütuseturust rääkida, siis siis pelk sees oktesse nagu hinnad kipuvad umbes samal tasemel olema, et see on natuke liiga vähe. Siiski päris kriminaalmenetlust alustada. Aga ikkagi, milliseid olukordade vaatate, on, ma saan aru, et kõige selgem märk sellest, et inimesed on omavahel kokku leppinud, on mingi fail või mingi paber või mingi dokument aga ma millegipärast jaan, julgen arvata, et ei Neste ja Statoil ükskõik, mis see kütusemüüja ei ole nii-öelda huvitatud konkurentsiameti, sellise paberitoomisest. Jah, heinasõda loomulikult, et ta võib olla faeldu, võib-olla paberda võib-olla, kes on midagi kuulnud, et, et siin on nagu väga erinevad võimalused, mis olla võib ja, ja noh, selge, ega, ega ei tahagi väita, et selles mõttes võiks kate olla väga lihtne avastada, loomulikult osapooled ei ole huvitatud, et tõendeid selle kohta ametkonna kohta tuua. Kuidas sellised asjad meile jõuavad? Siin on väga erinevate, keegi on kuskil midagi kuulnud, kuskilt mingisugune fail jõuab meieni ütleme mujal maailmas kõige kõige levinum viis, kuidas taolisi asju avastatakse, on seda nimetatakse leebus programmiks, et et on selline süsteem, kus hotellis osalejatest, esimene, kes sellest hotellist teatava ametkondade. Et, et sellele nagu karistust ei määrata ja see on, see on ütleme kõikides teistes arenenud riikides tõesti kõige levinum näiteks Euroopa Komisjon kuskil 90 protsenti kuni kuni nii palju kord tellidest võtabki sellise meetodiga vahel, et me oleme nüüd üks väheseid riike, kus sellist süsteemi nagu tõhusalt ei ole. Ja see on tulevikus, ma ei ole küll tulemused nagu paneme ka selle peale väga palju lootusi. See on põhimõtteliselt siis selline nii-öelda käru keeramisprogramm, et ma lasen oma konkurendid raskesse majanduslikku olukorda, nad peavad maksma mingid trahvid, kannu, mingid karistused ja mina suudan samal ajal edukalt turul tegutseda. Käru keeramine sõnad on selline emotsionaalne väljend selle kohta, et jah, ta üks osa sellest programmist tõesti on selline nagu pealekaebamine, aga aga on leitud, et antud juhul on see siiski proportsionaalne, sellepärast et hotellid tõesti, nad on väga raskesti avastatavad rikkumised ja, ja nad on väga peidetud lõikumised, et selles mõttes on nagu loetud põhjendatuks selline noh, ütleme tavaolukorras suhteliselt erandlik vahend, et neid neid neid avastada. Aga ega te ometi ei taha nüüd öelda Juhan Põldroos, et praegu teie konkurentsiametist, teie osakond, järelevalve osakond istub, käed põlvedel nagu nunnad ja ootab, et keegi tuleks ja räägiks teile, te ise vaatate ringi ja töö nii-öelda käib. Ja me me jälgime, me oleme tegelikult aastaid jälginud benseeniturgu rohkem või vähem intensiivselt, aga noh, selge on see, et ühelt poolt pelga sellise jälgimisega mingeid tõendeid, millega nüüd tõesti kriminaalasjaolu tõendada rasked tekitada ka väljaspool kriminaalmenetlust, teiselt poolt, mis saada on väga raske, need nii nagu ükskõik millisel teisel järelevalveasutus on tegelikult meie töö tulemuslikkus. Siiski sõltub väga palju sellest infost, mis meile laekuvad, et noh, selles mõttes tahakski julgustada, et kui keegi on midagi kuskil näinud või midagi kuulnud või, või mis iganes infot, valvet ja mis võib tema hinnangul siis nagu viidata mingile hotellile, et kõige mõistlikum, mida teha nagu meile, tulla sellest, rääkima. Avaldusi tehakse inimesed, helistavad. No ikka teevad jah, meil on siin üht-teist alustatud ja ja tehakse. Kui ma küsin teie käest, ma saan aru, teil võib olla keeruline öelda seda olukorda hinnata, kas selline olukord? No lihtsalt, ma esitan ühe hüpoteesi, ütleme niimoodi välja mõelnud hüpoteesi, kus on kaks teenusepakkujad, kaks teenusemüüjad nad on mõneti eritüübilised, aga nende puhul on pikema perioodi jooksul jälgitav täpselt ühe ja samasugune hinna erinevus sama teenuse või toote müügil, kas see lõhnab kartelli järele või mitte? No ta võib olla, aga võib ka mitte olla, tõuseb sellest hüpoteetilist olukordadele ongi väga raske vastata, et loomulikult, eks mõeldav seletus sellega, ilmselt on siin ka väga palju teistsuguseid meeldavaid seletused. Kui see kaup on tõesti väga ühetaoline, siis me võime küsida, kas üldse olekski realistlik, et need linna tasandil väga erineva tuleks. Et, et kas, kas te saaksite müüa või pikemad pojad turul tegutseda, nii et hinnatõus on mõnevõrra kõrgem kui konkurents, samas kui te olete täpselt samasugused. Et see sõltub väga paljudest asjaoludest, seda on suhteliselt raske niimoodi, nagu kahe sõnaga öelda. Kui palju on neid olukordi, mida konkurentsiamet on viinud kohtuni, kus on avatud kriminaalasjad ja kus kus, kus konkurentsiamet saab näda raporteerida oma töövõitudest? Läbi aegade on kohus jõudnud nagu positiivse otsuseni kartelliasjades kahel korral Eestis, üks oli menetletud meie poolt, teine oli Kaitsepolitsei poolt menetletud, aga ma võin öelda, praeguse hetke seisuga me oleme kelle aktiivsemalt hakanud kriminaalasju menetlema, et hetkel meil näiteks on neli erinevat kriminaalasja menetluses. Kas mõni neist on ka seoses kütusefirmadega kütusega jumala ka ei ole. Juhan Põldroos, mismoodi Eesti konkurentsiamet siis menetleja või mismoodi peaksid menetlusprotsessid käima sellisel hetkel, kui nii-öelda lõhnab kokkuleppe järgi, mis toimib küll Eestis, mille nii-öelda viljad on Eestis, aga mida ei ole võib-olla Eestis üldse kokku lepitud vaid seda on teinud näiteks siin tegutsevate välisettevõtete peakontorid, ma tea kus iganes Brüsselis, Berliinis, Prahas, Helsingis ja Oslos. No sellisel juhul selliste olukordade jaoks on olemas Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud selline suhteliselt spetsiifiline reeglistik ja, ja siis on nagu väga erinevaid selliseid mehhanisme, mis, mis nende seaduste järgi käivituda võivad seal suhteliselt spetsiifiline teema, aga laias plaanis jah, sellisel juhul me teeme koostööd oma oma nagu vennasorganisatsioonidega teistest riikidest, kus siis Rootsi või Tšehhi või mis iganes konkurentsiamet ega, või siis kui tegemist on nagu eriti suure asjaga, mis tervet Euroopat hõlmab, siis sellisel juhul on ka võimalik, et Euroopa komisjon ise hakkab seda menetlema ja DTS näiteks vajadusel läbiotsimisi. Kuskohas on selle protsessi käivitaja, kui ta hetk tagasi ütlesite, et, et Eesti inimesed võiksid nii-öelda tulle anda teile teateid. Kui Eesti inimestel on kahtlus just selliste rahvusvaheliste ettevõtete osas, kellel on, siis peaksid teadet andma. Ikkagi meile, sest kui, kui me hindame, et, et selle kartelli raskuskese asub mingis teises riigis, siis me ise võtame selle teise riigi ametkonnaga ühendust ja siis lepime omavahel kokku, et kuidas need asjad tahtsid nagu välja välja nägema. Kas Eesti kodaniku avaldus teile sellises olukorras nii-öelda seab ka teile mingid kohustused, kas te olete kohustatud nii-öelda seda mingit menetlemise protsessi alustama või teete te nii-öelda ise esimese selektsiooni ja saadate asjad edasi siis kui teile tundub, et need asjad seda väärt on? Kui sa vähegi põhjendatud avaldus on, siis me ikkagi peame seda menetlema ja, ja noh, muidugi, mis nüüd teised riigid teevad, kuivõrd on kohustatud teiste riikide asutused avalduse menetlemise sõltub juba siseriiklikust seadusandlusest, aga üleüldiselt ma, see on igal pool Euroopas, et kui on ikkagi vähegi asjalik avaldus sisse väga menetletakse, et ka meie poolt, kui me siiski saame vähegi selge info selle kohta, et mingi teinekord veel kuskil on, siis loomulikult me seda igal juhul menetleme. Meie tänane saade käsitleb kütuseturgu ja Eestis on sellised tähtsamal positsioonil kasutamata siin juriidiliselt korrektset terminit tähtsamal positsioonil kaks ettevõtet, mis asuvad väljaspool Eesti vabariigi territooriumi, ehk siis üks Norras, teine Soomes. Kas nende ettevõtetega seoses on teil olnud Norra ja Soome konkurentsiametitega kolleegidega kontakte? Selles küsimuses küll mitte, et, et kas ma pean omavahel kokku leppinud. Nii et jah, ei, vastus sellele küsimusele näitab. Muidugi tahaksin küsida, et millistes küsimustes teil on nendega olnud läbirääkimisi? No me oleme rääkinud väga erinevates küsimustes läbi üldiselt nagu olukordadest erinevatel turgudel, aga ma võin kinnitada, et selles küsimuses, et kas, kas Eestis asuvate kütusefirmad emaettevõtted on kokku leppinud, et Eestis võiks olla mingisugune kütuse hind ühel või teisel tasemel, et selles küsimuses pole küll mingeid konsultatsioone ega, ega ega tegevust olnud. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Kas teie arvates on võimalik, et suuremad kütusefirmad on omavahel bensiinihinnas kokku leppinud täiesti võimalik? Noh, need hinnad ei liigu võib-olla selles rütmis, nagu sisseostuhinnad muutuvad. Ühest küljest õigustatakse sellega, et sisseostuhinnad on kõrged ja needsamad dollari hinnad, mis on nii tõus kui langus mõjutab ainult tõusu suunas. Bensuhindasid ei ole loogiline. Ma hästi ei usu. Nüüd on hinnad alanenud, see ikka oleneb maailmaturust. Väga võimalik. Iga päev on mind kallima kallim, aga huvitav on see, et Euroopas näiteks Ameerikasse hind langeb aga müüma võimalik kindlasti. Kõik siin maailmas on võimalik, aga ma arvan, et ma ei tea piisavalt palju informatsiooni, et selle küsimuse üleüldse mingit arvamust omada tundub, kallis. Eks kõik tundub, kas alati on võimalik. Aitäh, kas teie arvates on võimalik, et suuremat bensiinifirmad on omavahel kütuseid? Kuulepil kaldun arvama, et mitte väga hästi ei usu. Mina olin õnneks vähe autoga, ainult päeval natuke linnast tagasi, meie jaoks nagu see ei ole suur mure. Ma arvan, et inimesed on nagu nad on, kõik võimalik. Tõestamine on keerulisem. Ma arvan, on alati kokku leppinud. On võimalik, miks ei ole, sest kui maailmaturul nafta hind langeb ja meile langeda eriti. Ma olen seda kogu aeg arvanud, et ma arvan, et ei ole selles mõttes, et väljakujunenud, et statoili nestorit võrdleme näiteks siis automaat statel mitte. Eks siin see väikene viivitus kindlasti ei ole viimasele, mis jututeema oli, et, et maailmades turul langes siis juba mingi paar nädalat tagasi ja Eestis alles paar päeva tagasi. Salle, loomulik läks ta väike inert inertsiga ei ole. Ma arvan küll. Seguga kõrged on sadama. Ülekuulamise toimik number 81. Liks maksab bensiin nii palju, kui ta maksab. Ja kas kütuseturul võib kehtida kartellikokkuleppe toimik. Avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.