ReisiVaarik anymore nakkusraadioeetris. Oma reisipalavikusaadete käigus olen palju otsinud inimesi, kes elanud või reisinud pikemalt endiste Varssavi pakti maades või siis lihtsamalt öeldes Ida-Euroopa riikides. Need kohad on täis imeilusaid linnake, siia külakesi ahhetama panevaid, mägesid ja metsi ning huvitavaid kultuure ja inimesi. Õnneks tänu taas meie kuulajatale oleme ka seda vajakajäämist vaikselt hakanud kõrvaldama. Tänane giid ja saatekülaline Mihkel nonits, noor elujõus kehakultuuri üliõpilane, kirjutas reisipalavikule, et on aasta otsa elanud minu Tšehhi pealinnas Prahas ning milline linn saaks olla veel märgilisem stardipakk meie Ida-Euroopa rännaku-ile kui selle piirkonna kõige tuntuim ja armastatuim linn. Ka tema nimi. Raha on tulnud tsehhi keelsest sõnast krahh mis tähendab midagi ukseläve sarnast. Viidates sellele, et ühele poole jäid sellest piirkonnast slaavi hõimud ja teisele poole germaani hõimud ja nende maailmad. Oma imeilusa linnapildi, erakordse õllekultuuri ja suhteliselt vabameelse õhkkonna pärast on prahvat nimetatud ka teiseks Amsterdamis ning on koos kraakovi linna ja Budapesti linnaga raudselt üks enim turistide poolt armastatud reisisihtkohtasid Ida-Euroopas. Eelkõige võlgneb raha sellise tähelepanu faktile, et linn ei peaaegu täiesti puutumata teise maailmasõjaõuduste eest ning tuhanded sillad katedraalis, kirikud ja tornid kõrguvad Poltaava jõe ääres mis linna kaheksaga samamoodi kui aastasadu tagasi. Praha lõi õitsele 14. sajandil, kui Bohemian maakond, kus Praha asub, valitses luksemburgi dünastia Püha Rooma imperaator Karl. Neljas Ta lasi ehitada näiteks Püha viituse katedraali, mis on vanim gooti katedraal Kesk-Euroopas. Guinessi rekordite raamatu järgi on Püha viituse ehk Carli loss suurim säilinud loss maailmas. Carli valitsuse ajal oli Praha suuruselt kolmas linn Euroopas ning oli ka sel ajal Püha Rooma impeeriumi pealinnaks. Hetkel elab selles kaunis linnas umbes 1,2 miljonit inimest. Niisiis tere tulemast Euroopa ühte tähelepanu äärsemasse linna rahasse. Meie reisipalavikusaade on valinud täna ühe ütleks ilusama linna, kui mitte Euroopas, siis kindlasti idapoolses Euroopas ja selle nimi on raha peale selle, et on seal on imeilus, vanalinn on seal ka palju teha ja kindlasti palju juua, sest on niuke terve Tšehhiks kõva õllemaa. Ja meil on külas täna mihkel nonits, kes on Prahas elanud ja õppinud aasta aega tervist. Tere. Räägi siis see, kuidas sa sinna üldse Prahasse sattusid, mis sa seal tegid, mis sa seal õppisid ja miks? Prahasse sattusin 2006. 2007. aastal läksin sinna selle Erasmuse programmiga vahetusüliõpilasena, mis on Rasmuse programm. Laias laastus võib öelda, et see on õpe, vahetusüliõpilase programm, et näiteks Tartu ülikool vaheta pühama üliõpilase näiteks siis Euroopas ülikooli üliõpilasega. Aga Öeldakse, et see on nagu selline õppeprogramm, pigem on selline kultuuriline programm, et lähed sinna naudikultuuri õpitud inimestega. Laias laastus selline asi, et mina ise õppisin kehakultuuri teaduskonnas, et ma läksin nagu sinna Karli ülikooli õppima täpselt sama eriala. Et Karli ülikool hästi hästi hästi mainekas ülikool, minu meelest vist ida- ja Kesk-Euroopa üks vanim ülikool sinna 1300 midagi rajatud. Et see tundus selline hästi huvitav ja Praha ka üks suur linn hästi nii-öelda ilusa vanalinnaga, et miks mitte minna ja vaadata, mis seal toimub. Oli seal ka mingisuguseid valikuvariante, et Praha või Või mingi muu ja inglismaali Essex. Aga Inglismaa kahjuks rääkis see, et Inglismaa on jube kallis ja siis oli veel Slovakkia, see oli ka üks ülikool, aga Praha tundis selline kõige reaalsem valik. Et esiteks selle ajaloo ja teiseks, no odav õlle pärast ikkagi. Et see oli üks põhjus. Ja sa ei kahetse seda, tegid absoluutselt mitte selli, nagu superülikooli aastaid ta tagasi tulles oli nagu raske motiveerida Eestisse ennast lõpetama. Et need kontaktid ja inimesi, kellega seal tuttavalt said, et see oli ikka täiesti super. No inimestest me jõuame veel rääkida, aga aga räägiks siis natukene rahvast, et On sul mingit informatsiooni, näiteks, mis sa siin kuulajatel võid rääkida Praha ajaloost või, või, või, ja ütleme ka tänapäevast, et mis koht see selline on ja ma olen maininud siin juba jah, ilusat vanalinnaga. Kus kohas näiteks elasid, et sa ei elanud ju vanalinnas või elasid? Ei elanud vanalinnas, minu meelest läheb raha on jagatud nagu sellisteks sektoriteks või need erinevad linnaosad on nagu nummerdatud, et ta on Praha üks Prafagaks vist läheb kuni 20-ni välja. Analoog on nagu Tallinna kaid mingi Mustamäe või Lasnamäe, et Praha üks on kesklinn ja siis mida suuremaks lähevad numbrid, seda nagu Tallinna poole ta läheb. Et ise lasin Praha 10 see on ja 10 minutit metroo ja bussisõitu kesklinnast, kui suured on, pole seal inimesi, elab seal on ikka üle miljoni mingi 1,2 miljonit inimest istet äärelinnadega pea kaks. Et on ikka päris päris suur linn, et esmapilgul kui lähed, siis võtab ikka silme eest kirjuks, et vanalinnas on see turistide voog, esiteks aga härra linnapool oled, siis on selline rahulik metrooga sõita, et kuskil tund aega iga hommik kooli ja pärast tund aega tagasi, et see on ikka päris pikk aeg. Et mastaabid on suured ja Tallinnaga Tartuga ei anna, seda nagu väga võrrelda. Et Praha Prahas kokku elab rohkem inimesi kui Eestis. Aga ütleme see see piirkond, kus tavalised turistid käivad, et see siis nagu on, oled sa vanalinn, siis saab raha üks või, või see Praha üks on ka juba suurem kui see, mida inimesed Nagu vaatamas käivad kogu see vilgas elu, on seal ikka kesklinnas Praha üks Prahagakseta, sisuliselt linn jaguneb kaheksaks Platava jõgi, mis sealt nagu Prahast läbi läheb, et ta jagab selle linna vanalinnaks ja siis uuemaks nagu kvartaliks. Et seal ajaloolisi ehitisi ja neid on nagu hästi palju, et nad on mõlemal pool, aga turistivoog on põhiliselt ikka seal, kogu see ööelu ja selline asi on ka, et kindlasti on seal nagu rahvast ka seal on nagu selles suhteliselt nahavärve ja keelt kuuleb nagu rohkem. Kui äärelinnas oled, siis on põhiliselt ikkagi tšehhi keel ja sellist inglise saksa keelt ikka nii naljalt ei kuule. Et kogu see turistid, asi on seal, atraktsioonid on kõik seal kesklinnas. Et põhiliselt ikkagi sinna nagu üritatakse inimesi sokutada. Kas sa ülikoolis ise õppisid inglise keeles või seal tšehhi keele ka ikkagi kõrvalt selgeks või oskad rääkida. Ja siis ma lugesin kuskilt, et tšehhid on väga nagu uhked oma keele üle, et hästi, paljudes kohtades näiteks on ainult tšehhikeelsed sildid polegi inglise keeles all või, või, või midagi taolist. Kusjuures jumala õige koolis õppetöö inglise keeles, inglise keelt ta meie teaduskonnas siis nagu räägiti, tegelikult ma ei taha nüüd nagu kivi kellegi kapsaaeda visata, aga räägitud väga hästi. Et ma üleüldiselt usun, et ta Karli ülikoolis õppivad räägivad ajaid inglise keelt, aga lihtsalt mul nagu juhtus nii et ei, ei vedanud nagu kõige paremini. Aga tšehhid üldiselt on sellised natukene ülbed ja hästi uhked oma keele ja kultuuri üle sakslaste vastu neil ajalooliselt selline vimm nagu lolliks õppeaine immigrante Ameerika ja siis tekkis selline diskussioon, kus tšehhid ise nagu üliõpilased ütlesid, et see on nagu selline solvav, kui need linna peal kuulavad saksa keelt, et ajalooliselt on tekkinud selline linn nagu sakslased ja inglise keelt nad ka eriti ei räägi. Sakslaste vastu ma pigem ma just mõtlesin, et kuidagi sellest nõukogude ajast, et kui, kui Nõukogude väed sisse tulid, oli seal, mis seal oligi, Velvelt revolutsioon, kui üliõpilased siin vennast põlema panid, et protesteerida, et sellest ajast on just mingi venelaste vastu nagu mingi vimm, kas sellist asja oli ka? Rahvastiku etniliselt on nagu põhiliselt tšehhid seal, et Slovakkia on vist mingi kolm protsenti, siis kaduvväike osa sakslasi, ungarlased ja poolakaid, et põhiliselt tšehhid ja nad räägivad ikkagi tšehhi keelt, et see, kui ma alguses sinna läksin, siis ma purssisin oma vigast vene keelt ja ma sain nagu asjad aetud, et kui see vene keelt räägid, siis nad vähemalt midagi teevad. Aga kui sa kohe inglise keelega peale lendad, siis saksa keelega saksa keelega lüüakse raekoja kõnnitakse minema, mis sul säsi külge jäänud on, oskad midagi? Ütle midagi tšehhi keeles? Dueffhna sablatiiv. Et see on nagu kõik, et ma maksan või siis prossingi etnobivoiks. Õlu, palun veel. Kõlab nagu ikkagi mingi natuke nagu vene keeles niimoodi on jah, numbrid on ka äärmiselt sarnased, et loed vene keeles, ühest 10-ni on sisuliselt sama, mis tšehhi keeles. Nüüd jah, et venelastega on meil selles mõttes vähem probleeme, kuid sakslastega suhtumisse jah, selles suhtes, et mul, Annabel oli sakslane, kellega ma pea pool aastat koos elasin, siis tema rääkis muidugi väga hästi tšehhi keelt, aga ta ütles ka, et et on nagu tunda, et vaadatakse altkulmu. Et seda võib nagu tunnetada, kui sa seal oled sakslasena näiteks. Reisipalavikusaade täna siis Prahas, Tšehhi pealinnas, meil on külas Mihkel, kes seal aasta aega on elanud. Räägime natukene veel nendest inimestest, et sa mainisid, et need on, need on väga uhked selle ületan tšehhid, neile ei meeldi eriti sakslased, inglise keelt nad eriti ei taha rääkida. Kunagi oli Tšehhoslovakkia ja nüüd on Tšehhi ja Slovakkia, et mis vahe on tšehhile ja palju see kokkupuutumist nagu Slovakkidega oli, et ja kuidas nad omavahel. Kas nad saavad üldse läbi või mis teema seal? Tšehhi ja Slovakkia mäleta, kas neil mingi 93. aastal vist jagunesid, et sisuliselt mingit vahet ei ole peale selle, et sul on nüüd toidupaki tagant kahes keeles seletatud, mis need toiduained on või millest ta koosneb, et keeled äärmiselt sarnased kultuurid äärmiselt sarnased köögipool kaldub ka sinna. Slovakid kindlasti joovad õlut vähem kui tšehhid sisuliselt mitte mingisugust vahet, et ta mõlemas riigis saab nagu selle keelega enam-vähem hakkama ka ja ja noh, ma otseselt. Ma kohtusin Slovakkiaga Eestis. Kui nad slovakid tulid Eestisse Erasmuse programmiga õppima ja siis meil oli nagu väga palju rääkida, siis need kultuurid on hästi sarnased. Aga kohapeal ikka nagu inimesi, Slovakke käis läbi, aga sellist väga, väga nagu lähedalt kontakti ei loonud. Et sisuliselt nad on ikkagi üks rahvas. Nii et nad saavad hästi läbi või ikkagi ütleme. Kui sa siin Slovakkia kestis, rääkisid tšekid, täitsa lahedad tüübid, või on ikka tavaliselt naabritega on ikka mingi jama. Sisuliselt see on üks riik olnud enne, et seal on erinevad regioonid, mis on olnud Bohemian moraavia Sileesia vist, kui ma ei eksi, et nad kõik on kuulunud sinna gruppi ja Austria-Ungari veerium lihtsalt nagu läks laiali ja tekkis meil Tšehhi ja Slovakkia, et sisuliselt ikkagi ma arvan, et üks rahvas selline vimma, vimma kui sellist küll ei ole, nende vahel. Mis teeb üks prakas elav tšehh päev otsa, kus ta töötab? Ta tahaks kuidagi tundma õppida, milline inimene ta on, kas ta on niisugune lahked. Et võtab sind vasto, tere, turist või joo tere, võõramaalane või ikkagi natukene pelgab või iseloomustab, mida nad teevad ja millised nad on? Tšehhist rääkida kui noh, tšehhi inimesest, kui sellisest rääkida, siis minu nagu need kokkupuuted olid ta üliõpilastele haarab ta väga heaks, sõbraks said kaks Tšehhi üks oli selline hästi hüperaktiivne, korraldas kogu aeg igasuguseid asju. Teine oli selline vähem aktiivsem, kes nädalas kuus, seitse päeva, kellega sa ei kesklinnas käidud ja õlut joodud ja juttu aetud, et ta, üliõpilased on ikkagi sellised kohusetundlikud ja noh, õlu on selline üks osa, et on päev nagu ma eeldan, et üks, üks pudel läheb nagu kindlasti ära, et meil seal ühe õppejõuga alguses teisipäevane loeng niimoodi, et kell 10 hommikul mindi paaria, peeti loeng maha ja siis anti igalühel õlu kätte ja pääl läks edasi. See õlu ja see kultuur ja on nagunii tihedalt seotud. Kui, kui rääkida nagu sellisest töölisklassist või sellisest, siis elasin äärelinnas, siis seal on küll niimoodi, et laupäeval või pühapäeval ma käisin vahepeal nagu jooksmas, siis hommikul kell 10 võisid näha juba vennad olid järjekorras, jaotasid oma õllet ja selline nii-öelda meeste jutt käis seal, et nad on ikka Truutsele Lõllele sellele kultuurile Ta põhiliselt kes siis nädalavahetusel niidetakse muru ja juuakse õlut ja et selline rahulik Aga see ei tähendanud, et tšehhid on vist maailma kõige suuremad õllejoojad, et 160 liitrit õlut inimese kohta aastas, et Eestis on see vist mingi alla 100 ligi 90, kui ma õigesti mäletan, midagi sellist. Noh, ma saan aru, et õllejoome küll osake kultuurist, aga kas kas seal paistis kuidagi välja ka, et tegemist ei ole enam kultuuriga, vaid meile öeldakse ka sina? Õllesummer on kultuuriüritus, tegelikult on see üks jooma. Et tegemiste kassehhisi tund siukest asja välja, et nihukest alkoholismi nähtu. Et enam ei asi oline kultuuris. Kaugel kusjuures sa vist täitsa õiges suunas, et ta metroos jaamades on nagu selliseid hästi palju noori, kes tegelikult istuvad seal oma hundikoertega ja joovad ja ostavad samamoodi sellise suure pudeli õlut, nagu meil siin poes on, et tegelikult see mingil määral ja öelda, et see on nagu alkoholism, aga sellist ta heidikuid, selliseid noori, kellel ei ole nagu väga hästi läinud ja kes istuvad ja joovad ja suitsetavad, mis on näiteks väga palju ja bussijaamas on täiesti tavaline, et sa kohtad 12 aastast last, kes tõmbab seal kõrval seal suitsu. Et seal on nagu suitsetamine lubatud ka igal pool vähemalt sel ajal, kui mina olin sellist alkoholismi tegelikult see ikka torkab silma, et ta, mõnes mõttes on see nagu häiriv, aga samas ongi see nagu kultuuri osa, et kui nad aastas iga inimene 160 liitrit jooksis seal noh, iseenesestmõistetav et see kuulub sinna juurde õllejoomine ja eks seal on sinna kanepi sinnakanti sellist asja nagu liigub ka, et ta ei ole päris nagu Holland, et meil on kohvishopid linnas ja aga kui see näiteks vanalinnas kõnnid, siis sellist kanepivinet on ikka tunda ja kui vahepeal keegi mööda kõnnib ja köhatab sulle ja siis sinna vahele kuhugi marjuhana sõnalit ütleb, et headelt käiakse pakkumas ja kui sa, kui sa ei ütled, siis ta tuleb teise ringiga tagasi, pakub sulle kokaiini ja midagi muud, et see on, see on selline turistide meka ja inimesed käivad seal siis seal on odav õlu ja ja ööelu on kihvt, et põhiliselt ikkagi turistide jaoks on selline asi seal välja kujunenud. Tegemist on suurlinn, aga seal on palju inimesi, seal on palju tegevust, et kus sa siin mainisid siis kogu selle turismiga tuleb sinna ka igasuguseid nii-öelda, võib-olla mitte kõige eeskujulikumad asju, et kuidas Tšehhi või ütleme siis linnavalitsuses või Tšehhi suhtub sellesse, et noh, üks asi on ju tore, et sinna tuleb aina rahvast juurde ja turiste, et aga samas nagu kaasnevad sellised, ütleme siis alkohol, narkootikumid, prostitutsioon. Et kas see on nagu seal taunitav. Ma arvan, et see rahavoog sinna nagunii-öelda linnakassasse vist korvab seal selle nagu probleemi, et turistid tõesti toovad palju raha sisse ja mul on üks sõber elas nagu kesklinnas, et tegelikult see töömelu ja seda, seda ei ole nagu väga kuulda sinna, et ta ju sisse nagu ei ole probleem, teeme või seda võetakse nagu iseenesestmõistetavana kindlasti on seal turistide voo pealt mainisid ise prostitutsiooni ja seal tõesti on, et seal kesklinnas on kaks sellist suurt klubi on klapp Darling ja Atlantis, kus siis limusiin abordides mehi kohale ja siis käiakse seal sees ja vaadatakse, et see on ikkagi selline kultuuri lahutamatu osa, et eks need kohalikud inimesed peavad ise ka seal, et ta ju siis on see nüüd mööda ja sellega nagu ei võeta midagi eriti ette, et ma, ma tean ühte sellist asja, selle suitsetamisega oli seal jube probleem, et hästi palju noori suitsetavad ja suitsukonid on igal pool, et see keelati mingiks ajaks ära või taheti keelata. Aga siis tekkis selline üleüldine vastuseis sellele rahva poolt ja võib-olla seal riigiamet, kes keegi ise ka väga sa ütled, et siis asi nagu unustati ära. No üks huvitav fakt veel, et tšehhi inimene pidi olema Euroopas teisel kohal oma mitte religioossus, aga et kõik pidid olema ateistid ja esimesel kohal on muidugi eestlased sellel asjal nagu paljudel sellistel asjadel, et lööb see kuidagi välja nagu suhtlemises inimestega. Religioon kui selline, et sa ei peagi olema nagu süvausklik, aga tutvumine erinevate religioonide ka aitab sul lihtsalt nii-öelda igapäeva asju filosofeerida ja aitab nii-öelda mõelda, et kas ateism lõi ka seal kõvasti ühiskonnas välja või mitte. Lihtsalt on, on niimoodi ahmis kirik suva. Kirikuid on seal nagu tõesti palju, aga sellist, et iga pühapäev nüüd me läheme käega kirikusse ja et istume seal teeni jumalateenistusel, et ta sellist asja ma nagu üldse ei ta, ma tean, et ta ühikas elas üks selline poiss, kes oli Ukrainas, tema käis nagu iga pühapäev kirikus, et tal oli tsaar Nikolai, teise pilt oli kapi peal ja siis iga õhtu kummardas, aga noored, et tõesti ma ütlen, et nagu nad vist tunnistavad üleval keegi on jumalaga sellist ateistid ikkagi tegelikult ma ei ole märganud küll, et ta mine, eriline religioossed oleksid nagu välja kuskilt paistnud. No teavet meil siin praegu palju negatiivset räägitud, et kõik joovad, suitsetavad ja ja tõmbavad kanepit, et, et ütle veel midagi nende inimeste kohta, et jääks nagu ikka hea mulje, sest tegelikult ma saan aru, et tegelikult on ikkagi toredad inimesed. See, mis me nagu ma mainisin, et ta pole absoluutselt nagu negatiivne, see on kultuuri nagu lahutamatu osa, et seal on ka väga palju, tead, et see õllejoomine ongi nagu kultuuri osa, et ta täpselt samamoodi see suitsetamine ja kõik need muud asjad, et kui sinna minna, siis ma kindlasti nagu ütlen, et see turisti selles kesklinnast või siis turistide põhi vaatamisväärsustest, et see oleks nagu natukene kaugemale minema, et käia tere, linnades, sõita metrooga täiesti lõpp-punkti ja siis tulla trammiga või millegagi tagasi, et ta saad nagu selliseid teise pildi ja näed Tšehhi ka nagu põhjalikumalt, et ma ütlen, et Eestis on täpselt samamoodi, et eks seda joomist ja suitsetamist on ka, aga et ta silmad lahti hoida ja vaadata, et sa saad nagu kõigest aimu, et et tegelikult kokkuvõttes see ongi nagu proff. Reisipalavikusaade on täna reisinud tšehhi pealinna Prahasse. Meil on külas Mihkel Nanits, kes aasta aega Prahas õppinud ja elanud. Ise mäletan Prahastanud, ma käisin seal küll mingi kaheksa aastat tagasi, aga tegemist on üks ühe väga-väga ilusa kohaga ja mitte ainult ei väida seda nii-öelda endiselt idabloki turistid ja kõrvalt sakslased, vaid palju kaugemalt tulevad sealt kasvõi Ameerikast, inimesed sinna reisima ja ka muud tegema. Räägiks siis natukene, et mis asju seal, seal on tegelikult nii palju igasuguseid kohti, mida vaadata ja uurida, lihtsalt imetleda, et mis kohad siis need Prahas on, et ta on vanalinn väga ilus, vanalinnas. Rahvas on päris palju parke tegelikult mis on siis nagu see vanalinna ümber, et kui minna, siis ma kindlasti soovitakse minna Keeaa läbiga pargid, mis on tegelikult väga-väga-väga ilusad, et eriti siis, kui öösel puud õide puhkevad seal aprillis paisid seal nagu super ilus vaatepilt. Meil on ka siin pargi, meil on Tammsaare park ja meil on siin Politseipark ja mis nende parkidesse. Niimoodi ma toon nagu ühe sellise pargi, mis mulle nagu väga Impressis oli Lenna parkimist, tegelikult sa oled linnast kõrgemal ja sa näed kogu seda linna, sa näed neid, neid väljakuid, sa näed neid, seda Karli kindlust Karli silda jõgi läheb suhteliselt alt läbi, et see on tegelikult sellist vaatepilti nagu Tallinnas kuskil teletorni otsast võib-olla saab, aga see on see, mis meeldejääv. Mark oli selle koha nimi lenna parkija, mis asub siis nagu see on seal vaatava jõe, härrased linn jaguneb kaheks, et see on see staarimeeste Noovemmestajat, uus linn ja siis nagu see vanem kvartal. Et Platava jõgi teeb selliseid imeliku Haagi nagu sellise S tähega, olgugi et on täpselt seal vahepeal kaardi pealt on, oleks nagu kõige parem näidata, aga hetkel hetkel ei saa, et et see on nagu selline hästi ilus koht teistest vaatamisväärsustest. Carli kindlus kindlasti, mis minu teada, ühel päeval nädalas saad sinna tasuta minna, et seal on selline katkematu inimeste järjekord, kes kõik meeleheitlikult tahavad sinna kindluse tippu saada ja siis üle linna vaatepilti saada, et vaatame, mis tasuks kindlasti ära kasutada. Kuskil ta pidi olema üks tähendab kas Guinessi rekordite järgi kõige suurem iidne kindlus, mis üldse säilinud. Ma võin küll eksida, et 13 14 sajand rajatud, et on kõik need ehitised ja arhitektuuriliselt on Praha nagu väga-väga-väga pika ajalooga, et seal on küll gooti ja romaani stiili ja nagu täiesti selline kultuuride või selliste erinevate stiilide Meka, et vanalinnas on seal igasuguseid sünagooge, et juute oli päris palju Prahas kunagi. Franz Kafka on Prahas sündinud seal ka muuseum, mis on Karli silla juures ja seda tasuks kindlasti vaatamine, muuseumilt, kaka, muuseumeta, kaka oli, ta oli väga-väga hea kalligraafia, seal muuseumis on selline naljakas nagu peeglitega väikese sinna sisse aastaid, siis ümberringi on peeglid, reaalsustaju nagu kaob ära ja siis mingi valguse mängijad tosinaid Kovkalik rohkem jah, täpselt jah. Et see on nagu selline lahe asi. Karli sild, olen mitu korda maininud, mis Karli sild on ikka päris massiivne Tartu kivisillaga võib-olla saab paralleeli luua, aga kui ta kunagi, kui ta kunagi seal oli eta 1000-ni 400. aastal minu teada tehtud, et on ikka meeletult pikk. Selline hästi suur. Praha maraton näiteks algab poolmaraton, algab Karli silla peal, et iga igakevadine selline suur üritus, kas tuleb, ma ei tea, kas viis, viis kuni 7000 inimest kokku ja jooksevad seal Praha linnas ringi selle trassi peal, seal on alati hästi palju turiste, seal silla peal müüakse igasuguseid. Meeneid ja maale ja on pildistatud küll siis on leierkastiga mingi vanamees, kellel on pärdik õla peal ja et seal on alati hästi palju, tulistab Karli sillast üle minna, sisenenud meetrini mägi, selline torn otsas, et ta nagu selline väike mini Eifel. Et minu teades sama nagu arhitekt, kes Eiffeli torni tegi, tema nagu tegi sellise väikse maketi enne sinna Petrini mäe otsa ja alles siis läks Eiffeli torni tegema, et ta sinna tasub kindlasti minna, et see on ka päris hull. Aga kõigepealt käis seal mäe otsas kätt proovimas ja siis tegi pärsi Eiffeli torni. Tundub nii. Karli silla puhul veel nii palju, et seal on tehtud päris mitu mingit päris tuntud. Filmige seda jõge ja seda silda nagu väga eduliselt ära kasutatud Mission Impossible üks film, mis mul tuli meelde, kas tripil liks vist oli ka seal vill, diisel kuskil uppus, et ma täpselt ei tea. Igatahes seal on päris mitu filmidetatud Vislin pluss, mul on suurem osadelt pro filmitud. Ükskord oli niimoodi, et ma läksin nagu vanalinna, seal on see stars Metscanaamesti suur väljak ja siseseid lindid ümber väljaku tõmmatud ja käis mingi Kiia autoreklaami filmimine niimoodi, et üks sellise aasia asjalike näojoontega poisikene kõndis seal auto oli keset platsi ja tehti reklaami, et rahvas ligi ei tohtinud minna. Et seal ikka selliseid filmivõtteid ja asju on, et isegi filmid, festival, mis toimub seal, Karlovy baaris, on selline iga-aastane, et seal on, mida vaadata ja näha Karlovi paari, mis, mis, mis, mis koht see on? See on nüüd Prahas natukene välja, on selline väike linnakene, minu meelest oli, seal, kutsutakse teda ka nagu spaa linnaksid, seal on mingid sellised spaad ennast nagu natukene turgutada ajalooliselt inimesed vist nagu käisid seal ta enda kehale nii-öelda turgutust. Toomas, aga nagu praegu ma tean, pigem on ikka filmifestival, mis iga aasta seal toimub ja noh, seal on filme ka täpselt samamoodi filmitud, et see null null seitse Casino Royale filmiti seal mingi osa, et et ega rohkem ei rohkem ei olegi. Oleme nüüd teada saanud, et on olemas Carli kindlus, kus võiks ikkagi läbi käia või on, et sa oled üldse mõtet läbi käia või kindlasti on, meil on Karli sild ja meil oli väike Eiffeli torni voormap või kuidas, mis ta nimi oli, läks Petrinia Petrini mägi, mis veel on Prahas, kus peaks nagu kindlalt läbi käima, kui sa prahvas ütleme. Tead, need põhjused ära vaatama oskan soovitada, veel näiteks on, eks teletorn, mis on selline omapärane, seal on sellised väikesed nagu rauast beebikesed liimitud selle teletorni külge beebil nagu ronivad teletorni üles, Tõndiline natukene imelik, aga samas ka sellise laheda kiiksuga, et seda kui trammiga näiteks sõita, et seal linnas ringi siis võiks nagu selle ära vaadata. See on selline päris lahe Žisko televisiooni Meil on sulle vist ta nimi ja siis kruvi televisioonid on seal, mis need beebid, miks need beebid, kusjuures ma ei teagi seal päris nagu bäkki, aga, aga juubist taheti nagu lahedamaks seda asja teha, et et loodi jälle sellise turistidele selline atraktsioon, mida võiks nagu vaatama minna. Siis ostsin need väljakud, et seal on rahvusmuuseum, mis on mustekkija muuseumi nagu metroo metroopeatuste nagu vahel on hästi lahe, hästi suur esiteks hästi massiivne midagi 1800 rajatud, et see on selline koht, kus nagu võiks Käia kindlasti Tšhehhi ooper ja ballett Naroni Divadla, et see on seal päris kesklinna lähedal. Käisin seal teatrit vaatamas, noh tegelikult, ega ma seda tšehhi keelt mõhkugi taibanud, aga lihtsalt kogemuse mõttes ja et seal ta teatriintervjuu oli näha ja et see on nagu omaette kogemus jälle, et 70 või 150 tšehhi krooni, et see, see ei ole nagu suur raha, et lihtsalt kogemuse mõttes käia seal ja vaadata, et osad teatrietendused, Lülal selline ekraan ja siis sealt jookseb inglise keeles tõlge. Et seda tasub kindlasti küsida, nagu mina seda piletit hankima. Üks koht, mida veel võiks vaatama minna, on tantsiv maja mis on laatava jõega nagu meelselt, et ta läheb sinna vanalinnas nagu natukene välja. Aga see on jälle selline arhitektide poolt tehtud ta selline naljakas konstruktsioon, et ta ei olegi nagu tegelikult maja, et ta on nagu selline kössis seen käiakse seal ja vaadatakse seda, et ta midagi midagi teistmoodi, mis seal maast Londonis maja või ole elab käisimegi tegevuses, kusjuures ta on ikkagi maja seal rahvas ikka elab sees, aga aga ta on selline hästi. Ma arvan, et ta on nagu selline voolav ja plastiline noh, seina või nagu lagedega seal väga aru ei saa, mis ta on, aga et see ongi see, mis nagu selline huvitav on, et võiks minna ja vaadata seda, et on see elumaja, siis? Ma usun küll, jah, ma usun küll. Siis on üks, mäletan üks oma 10 aasta tagust reisi, üks kell. Ma ei saanud ise algul aru, et millega tegemist on, igatahes seal oli, toimus mingisugune action inimesed, vahepeal plaksutasid ja ei saanud mina aru, mis seal toimub. Oskad sa seal kellaga? Ta on midagi rääkida, kus, mis, miks selle Stars metskonna Amestil ehk siis seal vanalinnas on selline astronoomiline kell mingi 1400 on rajatud, et selline minu teada vist oli nii, et see mees tegi selle kella ja siis ta jäi pimedaks, kellaks katki ja keegi ei osanud selle kellaga midagi ette võtta, kui siis pea 80 aastat hiljem keegi tegi selle kordaja kellel nüüd on nagu tänapäeval jätta, mis seal kõrval siis nii erilist on ja miks inimesed plaksutasid, ma ise mäletan, ma ütlen, sellepärast ma küsingi, kusjuures ma ise sain selle teada nagu pool aastat hiljem räägivad kogu aeg, et teised üliõpilased ja sõbrad, et kuule, et astronoomiline kell, jube vinge, jube lahe, onju. Aga käisingi vanalinnas ja nägin, et on, aga nagu aru ei saanud, mis värk sellega on, et tegelikult igal täistunnil vist hakkab seal apostlite tantsud Kell nagu lööma hakkab, siis sealt sellised uksed lähevad lahti ja sellised vennikesed tulevad puust nupukesed tulevad välja, löövad seal neid Kilinende kulinaid kokku, et ta siis on selline vaatemäng, et seal igal täistunnil on siis rahvahordid ees, kes teevad pilte ja tõesti plaksutavad ja või selle võiks tõesti ära vaadata, et seal see on selline see turistiatraktsioon, et kui olla, siis miks mitte käia ja vaadata, seda osutus okka oodata, absoluutselt. Spektaakel kestab seal. Ma julgen öelda, et mingi minutis paarini vast iga täistund. Risto astronoomiline kell on, et kas ta siis mida ta seal näitab, täpselt ei teagi, ma arvan, et kui see mees pimedaks ega siis korda tehti pärast, et võib olla, käisin nimi külge, tegin astronoomilise kella ja nüüd tegime korda, et selle, sellest ma nagu väga täpselt ei tea. Aga see apostlite tants on jah, et 12 apostlit igal täistunnil, siis löövad oma trumme kokku ja see on selline silmailu. Millised on võib-olla kohad, kus turiste, kes sinna lähvad, kindlasti viiakse, aga võib-olla sinna ei olegi nii väga mõtet minna, on? Kohtusid jah, absoluutselt on, kui sinna minna, kui rahvas olla, siis seal on, me ennist rääkisime sellest prostitutsioonis, et seal on selline koht nagu seksmuuseumis. Et ta maksab mingi 300 tšehhi krooni või midagi, aga ma ütlen ausalt, käisin seal, aga ega seal midagi vaadata ei ole. See, mida sa seal, et seda sa näed igal pool, et saatke pilt teada, et 1900 alguses alguses aastates, tehti Hispaanias esimene mingi pornofilm, aga no igatahes ei ole midagi juurde, ei anna, et turistikeskustes neid flaiereid, mida kõige rohkem on, neid, neid tasuks tavaliselt võtmata jätta. Ööklubidega on täpselt sama asi, et selline, seal on minu teada see üks viiekorruseline klubi, kuhu tegelikult ei tasu minna, et pilet on jube kallis ja õlu maksab sama palju kui Tallinnas, et pigem ikka otsida selliseid natukene kõrvale jäävaid ja selliseid keldrikohti, et need on ikka palju lahedamad. See viiekordne diskoteeki on, mina ise seal ei ole käinud, aga olen hästi paljude inimeste käest, kes on käinud Prahas, on räägitud siis Karlovy kaaslane diskoteeki, kui ma õigesti olen endale märkmeid teinud, siia, et tegemist on viie, sa oled ise seal käinud, olen ukse ees olnud ja et see on mingi viiekordne, kus siis iga korruse peal tuleb vist isesorti muusikat. Või midagi sinnakanti, jah. Seal on ikka, järjekorrad on ukse taga ja rahvas läheb sisse ja näha on, et ta on möll, aga, aga see turistidele ikkagi mõeldud, et kui sa sellist ehedat Praha kogemust tahad saada, et seal on neid klubisid väga palju. Et lutserna Roxy, mis on tegelikult täiesti noorteklubi, kus käib nädalas kuuel kuuel Päeval käib väga vilgas tegevus. Radost ja neid kohti on väga palju, tegelikult üks koht, mida ma kindlasti soovitaksin minna külastama, on kroskla mis tegelikult on kesklinnast natukene välja, et sinna peab sõitma punase metrooliiniga. Ja vot see on selline koht, kus sa saad nagu sellise tõsiselt eheda kogemuse osaliseks, et see on, see on nagu selline suur Spacep lihtsalt. Et kosmoselaev siis seal on metallist keevitatud, igasuguseid konstruktsioonid, et kui sa nagu sisse lähed, sa oled nagu kosmoselaevas, et kui ma õigesti mäletan, siis tualettide seinte küljes klaviatuurid ja monitorid, et see on nagu selline täiesti teistsugune koht ja seal on kogu aeg hästi palju rahvast. Seal on kogu aeg hästi palju suitsu rajal, mõnikord saatke mõne kakluse osaliseks, aga pesa ütlesid seepeale alati sekkuma, et sa võid nagu kõrvalt ka vaadata, aga seal käib hästi palju noori Tšehhi, et saabki nagu sellise kultuuripildi, et see on tõesti koht, mida ma soovitaksin. Ja mina. Ma pole Mesila. Reisipalavik nakkusraadioeetris. Impenja. Tarifaševiidi käär Iiennogiga Ronnie Loviesia ei kohvi praegu nii, et relvaga ära osta. Tostani väes. Toivo Grastne otsa. Ikkagi viietisas Sveits ja viidud Jeanie Sputzwetja Rosni krik pretnots. Tossi pole muud u tuis vajutus. Praha peamiseks vaatamisväärsuseks on selle imekaunis vanalinn. Poltaava jõge ületav Karli sild ei ole ainult mitte ajalooliselt tähelepanu väärne. Seal on filmitud näiteks stseene filmidele triple x ja Mission impossible. Sillal on oma muusika videosid filminud näiteks linking, paak loole Nam hinneks ess loole never tiire osa Hart ja Khani uuest taimons from Sierra Leone. Praha vaatamisväärsuste seas vajab märkimist kindlasti ka ajaloolises juudi getos. Joseph hoovis asub unikaalne niinimetatud vana uus sünagoog, mis on Euroopa vanim aktiivne sünagoog. Linnalegend räägib, et sünagoog on puhkepaigaks müstilisele rahakolemile Frankensteini koletisele sarnane vale monstrumile, kes vastavate loitsude ka enda teenimiseks ja kaitsmiseks tööle rakendati. Ka Praha golem loodi taevajõe savist, et kaitsta Praha juute antise miitlike rünnakute eest. Colemilakeilik kontseptsioon oli ka Tšehhi ühe kuulsama kirjaniku ja mõtleja Kaarel Chapeki idee algeks, millest arenes välja mõista robot, mida kirjanik esmalt maailmale oma teoses Rur tutvustas. Modernsematest vaatamisväärsustest võiks ära mainida Racinovonabreesis asuv tantsiva maja. Selle eriskummalise arhitektuuri. Õie lõid 1996. aastal Horvaatia päritolu Tšehhi arhitekt fladomi luunich koostöös Kanada kolleegi Frank keeriga. Palju vastakaid arvamusi loonud maja kannab nime Freed angindscher olles Freedasteri ja Chinzer Rogersi filmi romantika pikaks ajaks jäädvustanud Praha linnapilt. Peab mainima, et oma mõnes mõttes vedelale kujule kannab majarahva seas ka purjus maja nimetust. Maja katusel on prantsuse restoran ning majas on mitmete multinotsionaalsete ettevõtete kontorid. Praha on olnud sünni ja elukohaks paljudele ajaloolistele suurkujudele. Mozart kirjutas mõned oma suuremad teosed just Prahas ning siiani on käibel tema tsitaat. Minu Praha mõistab mind šveiki juttude looja Jaroslav Hašek Kant samuti Prahas sündinud ja šveiki pärandit kohtab Prahas kõndides mitmelgi pool. Ka kirjanikud Karel Čapek ja Franz Kafka. Elu on tihedalt Prahaga seotud. Samuti filmirežissöör Milos Forman, kelle tuntumat sest filmideks võiks ära mainida mitmeid Oscareid võitnud lendas üle käopesa, õppis Praha ülikoolis, kusjuures tema kaasõpilaseks oli nõukogude korra vastane dissident ja hilisem tshehhi esimene president Vjatšeslav Haavel. Teistest kuulsatest Praha üliõpilastest vajab äramainimist Albert Einstein ja Tähetark Johannes Kepler. Bill Clintoni aegne USA ja esimene naissoost riigisekretär Madeleine Albright on sündinud samuti Prahas ning sünnitusmajast väljus ta hoopis Mariana Corbelova nime all. Atleetide ston, tuntum Prahalane, kindlasti pikamaajooksja legend Emil Satopeek ning hetkel Juventuse mängiv jalgpallur Pavel. Need veed on samuti sündinud Praha lähedal. Karlovy paarib maakonnas. Reisipalavikusaade täna koos mihkliga Prahas Mihkel Noonid siis olnud aasta aega seal Prahas õppinud ja elanud. Räägiks natukene. Me oleme maininud siin päris mitu korda. Hinnataset Kaaga natukene täpsemalt, et et praegu on ikkagi Tšehhis Tšehhi kroon ja mis see kurss oli? Pooleks selles suhtes, et kuuleksid 10 krooni tšehhi krooni viis Eesti krooni. Nii räägiks natukene, et läksid Eesti kroonides, siis on lihtsam, et inimesed, kuulajad ei peaks arvutama, et esiteks, kas Prahan, kallis koht. Me mainisime ära, et raekojas vanalinnas on kallim, aga räägid niisugusest üldisest, et kui ikkagi saaks kvaliteetse teenuse kvaliteetse toote kätte, mis hinnaga näiteks alustame kas või sellest samast, mis me just rääkisime söögist, joogist. Ma julgen öelda, et tegelikult ta on pisut odavam otsima, loomulikult peab, et kui mina seal olin, siis toiduained on ilmselgelt olid odavamad õlu täpselt samamoodi. Kui minna välja sööma, siis ei soovita ja minna sinna kesklinna kanti natukene kõndida mööda jõge allapoole, neid kohti on seal nii palju, et seda kultuuri asja sa saadki selle ehedama fiilingu, kui sa lähed kuhugi kohalikku pubisse, mitte sinna turistimekasse, kus seal kõrvallauas istuvad mitte tšehhid, vaid noh, näiteks hiinlased või kes iganes No ütleme, lähed välja, tellid ühe Pramboraczki Heknedliki ja võtad klaasi õlut. Ma arvan, et saab hakkama 60 70 krooniga eesti krooniga ja no see oli ikka päris soodne tegelikult selles suhteliselt õlu on seal pooleliitrine ja sa saad kõhu korralikult täisportsud. Ei koonerdata üldjuhul, et kui ikka tuuakse söök ette sissegi, nii et sa saad kõhu täis ilusti ütleme, mingi muuseumipiletid, mingisugused atraktsioonide piletid, atraktsioonid, mis on mõeldud turistidele. Selles seksmuuseumist, rääkisin ainult selle pilet on 300, Tšehhis on juba ilmselgelt kallis. Et teatripileti, sa võid saada 100 kuni 150 tšehhi krooniga ehk siis 75 krooniga, et see on nagu täiesti OK, hind meil vist ei ole olemas, ammu ei ole sellist teatrit, kus sa 75 krooniga pileti saaksid siin, Eestis. Ega vist, jah? No muidugi, teatri mastaap on ka teine, et see, kuhu sa sinna seda vaatama lähed, et see on nagu täiesti teater on massiivne ja seest on selline vanamoodne, et see on omaette kogemus ja fiiling, et ma ütlen, et hinnatase on üldjuhul odavam, kui see poodi ostma lähed, siis sa saad ikka odavamalt asjad kätte. Räägiks natukene transpordist ka, et Praha lennuväli esiteks hakkaks sealt pihta, et palju üldiselt lennukipiletid Prahas maksavad või maksid, sellal kui sa käisid enam-vähem. Ma arvan, et kuskil edasi-tagasi pileti saab 3000 4000 krooni. Oleneb kindlasti sellest ajast, kui palju või kui kaua sa enne selle peale nagu mõtlema hakkad, kui seal kaks kuud enne broneeritud kindlasti saad odavamalt, kui see nädal aega enne broneerida. Absoluutselt, et. Ma sain, jah, ma ei mäleta, vist 4200 krooni oli edasi-tagasi, see oli selline okei, hind, et aga ma usun, et saab ka 2500-ga. Ja Praha lennuväli asub, kuidas sealt linna saab, kaugel see asub, mis sealt, millist transpordivõimalust sealt mõtet kasutada, millised on üldse on võimalik? Lennujaamast tulev buss ilusti linna ja kui ma ei eksi, siis 116 bussi number, mis läheb 15 20 minutit. Sa jõuad ilusti esimesse metroojaama, sealt võtad metroo ja kesklinna mingi minutit. Alati tasuks osta pilet alatiga, sest kontrolörid on erariides ja reisikogemuse saamiseks ei taha seal bussis hakata vaidlema tšehhiga, kes ei saa mõhkugi aru ja ma soovitan ikkagi osta piletit, pilet pole üldse kallis, ka minu mäletamist mööda 150 Eesti krooni oli kuuajane piletit, mina osi, metroopilet, metroopilet ja bussipiletit, sa saad ühtne pileti, et sa saad sellega nagu trammis sõita metroos ja bussiga lennujaamast bussiga sinna metroojaama ja sealt siis juba edasi, kuhu, nagu tahad minna, taksot ei soovita, takso hinnad on üldjuhul ikkagi kallimalt, kohalikud ise ütlevad ka, et on kallis, on, on ka jutt, et on sellised piraattaksod, kes siis nagu tahavad tegelikult röövida. Et mäletan, me sõitsime, tegelikult olime natukene juba ja parajas konditsioonis, sõitsime maja eest teise maja ette ja siis tehti nagu kolm ringi ümber kvartali, et nad ikkagi nöörivad, kui on võimalus. Et teevad kõige pikema tee, mis üldse on võimalik teha absoluutselt, ja aga kuidas seal kohapeal siis liikuda, ütleme kas kogu see vanalinn on ikkagi nii kompaktne või need ütleme lähedased, mis ma siin sa mainisid, et mine natukene mööda jõge alla, et seal on toredam istuda, ütleme seal need Petrini mägi ja seal annab ikka jala liikuda või, või on mõtet kasutada mingit muud Transpordivahendit ma arvan, et üldjuhul saab jala hakkama selles suhtes, et tramm absoluutselt liigub. Küsimus ongi võib-olla selles, et olenevalt Kuusa hotelli saad või et kui sinna kesklinna hotell võtta, siis ei ole mingit probleemi, sa saad seal ilusti liigelda jalana, et kõik vaatamisväärsused on käe-jala ulatuses. Kui sa elad natukene kaugemal linnast, siis põhiliselt ikkagi tramm. Bussid on rohkem äärelinnades, et trammiliiklus ulatub nagu kesklinnast päris kaugele. Ja metrooliinid sõidavad ka väga ilusti, et selliseid kolm liini on, mis kesklinnas siis nagu kokku saavad. Mina soovitan jala või siis trammiga, et kõige mugavam soodsam. Kas see pilet, mis enne mainisid, et metroo ja bussi pealt, kas see hõlmab ka ütleme, trammiliine ja ongi nii on sul kogemusi ka, ütleme seal käia Prahast väljaspool vaatamas kasvõi Karlovy paaris. Et kas seal on ka olemas autorendid ja palju need maksavad palju Sult bensiini? Näiteks ma võin eksida, aga minu meelest C4 kallim, seal sa võid auto rentida kusjuures vahepeal isegi mõtlesime, et me võtame sõpradega auto ja sõidame natukene välja ja lähme teeme nii-öelda piknik, aga siis mõtte kuhugi sumbus ära ja nii ta jäi, et autot saab tõesti rentida. Hinnaklass, ma ei julgegi nüüd öelda, ma arvan, et võib-olla pisut odavam on, kui siin Eestis, et saad päeva või kahe seal 2000 krooni eest, olenevalt autost muidugi bensiin oli minu teada kallim liiklus, kuidas on Praha linnas? Kesklinnas, kusjuures on äärmiselt vähe liiklust põhiliselt ei olegi, et autoteed ja asjad ei, ei tule nagu sinna trammid sõidavad ja liiklus nagu läbi vanalinna äärmiselt vähe käib, et sul ei ole. No nagu meil umbes jah, annan mingeid soovitusi inimestele, kes nüüd plaanivad Prahasse minna, et mida teha ja millest, millest võib-olla hoiduda, et kui ohutu raha linn muidu on. Ma nüüd ajan sellist klassikalist hoiatavaid jutte ta kindlasti hoida oma asjad enda lähedal, sellepärast et tegelikult seal metroos ja trammis ja bussis. Eks need taskuvargaid ikka on minu meelest isegi rohkem kui sinna Eestis, et ta asjad ikkagi lähedal ja seal on selliseid kahtlast rahvast nagu liigub. Et kui see trammis oled, siis seda neid inimesi vaadata ja nad jätavad ikka sellise erakordse mulje, et ta oma asjad ikka hoia lähedal soovitustest siis kindlasti need kohad, mis seal vanalinna lähedal on kindlasti käia äärelinna pubides ja nautida seda ehedat kultuuri, õlut, sööki kindlasti teatris käia. Absoluutselt nagu tasub ära ennast kogemuse poole pealt juba pargid võib sõita täiesti vabalt metrooga ühest punktist teise või siis trammiga näiteks võtta üks liin etta ja sõita, see on huvid, seal on kõik. Et õhtuti muidugi on päris skeerijaid, seal metrood 12-st viieni ei sõida, et siis sa pead nagu trammiliiklust kasutama, et sisenen seal trammis ka päris kahtlast rahvast, selliseid keda sa nagu päeval tänavapildis ei näe, et siis imbuvad need kuskilt välja, et kui minna, siis kahe-kolmekesi on täiesti OK. Kindlasti ta ei ole ohtlikum kui siin Tallinn, et eks elu-olu on, on, on sama, aga ettevaatlik peab igal pool olema. Kuus esimest korda läheb. Ühesõnaga võib öelda niimoodi, et Prahan üks igatpidi tore linn ja turistisõbralik Ma usun küll, jah, turistile on seal kindlasti väga palju tegevust, isegi kui see turist ei ole, et lähed lihtsalt väiksema, siis on ka ikka tegevust, on väga-väga palju. On sul mingeid halbu kogemusi ka Prahas mingisuguse teenusega mingisuguse tootega Kusjuures on jah. Ma ei usu, et keegi Prahasse hambaarstile läheb, aga mul oli selline probleem, et tarkusehammas oli vaja välja tõmmata ja siis tegi jube tõesti valu ja sain sinna nii-öelda hambaarsti aja, et kui me sinna hambaarsti kabinetti sisse astusin ja seda hambaarsti tooli nägin, mis aastast 70 oli ja seda puuri, mis sinnasamma kanti, et siis nagu väga ei tahtnud lasta seda hammast välja tõmmata, et hambaarst isegi ütles, et kui see juba aja panid, siis me peame midagi tegema, aga noh, valgendame siis valgendati hambad ära ja teine teistpidi kujuna. Täna meil reisipalavikus külas Mihkel Nanits, kes aasta aega Prahas elanud ja õppinud rääkisime nüüd siin ütleme, põhilised vaatamisväärsused ära, aga ja ütleme, ütleme ka diskoteegid ja ööelust natukene sai mainida. Tahaks rääkida ikkagi kohtadest veel või ütleme asjadest, mida, mida seal teha ja mitmed korrad olen maininud seda õllejoomist ja üks koht, mida mina mäletan, oli oli nii-öelda Schweigi õlletuba, on see ikka alles ja toimib ja mis seal toimub? Jah, selline šveiki buduaar või selline väike nagu pubi, kus siis ukse peal on veiki tegelaskuju lahkelt tervitab sind ja ja sees on selline šveiki temaatika, saad seal mõnusalt maha istuda, head paremat võtta, natukene õlut juua. Et see on sealsamas selle Petrini mäe all, et kui Petrini mäkke üles nagu jala ei saa minna, et läheb selline suur gondel, et kui sa sealt lõpuks selle gondliga alla tuled, siis sa võid koheline šveiki õlletuppa sissi hüpata ja võtta ja et see on seal täiesti olemas, et selline hästi hästi õdus, kohtan. Šveiki õlletoaga mulle meenub see, et tegemist oli natukene siukese kallima kohaga, kui ütleme, teised sihuksesed pubid, mida ma mäletan, siis umbes meile valati kohe mitu mitu liitrit õlut sisse, hakati müüma meile Schweigi mütse mingi suure raha eest ja need muidugi muidugi ostsime kõik ära. Et kas ta natuke ei ole niisugune, ütleme, turistiauk. Jah, täiesti võib-olla selles suhtes, et noh, mina ütlen, et mina olin seal eelkõige ikkagi üliõpilasena ja sain seda Väike-stipendiumi viisimas aineta ikka hoiad siit kokku ja sealt kokku, et kui süüa ja juua, siis ikkagi otsida selliseid kesklinnast kaugemaid kohti. Et kesklinnas on ikka suhteliselt kulukas minna sööma ja jooma, et Hiina toit, mis, mida kesklinna kandis pakuti päris palju. Sa saad kõhu täis küll, aga et see pole nagu selline, see pole päris tshehhi teema. Et näiteks õlut poest osta on niimoodi, et kui ma nüüd õigesti mäletan, siis 130 140 tšehhi krooni oli selline suur kohver, kui see oli 10 10 õlut sees. Et kui sa lähed sinna vanalinna ja võtad kaks, kolm pudelit õlut sisse, teeb suht sama välja. Aga oluline on veel see, et selle 10 pudeli eest sa saad pisut all ühe kolmandiku taara eest tagasi. Tõesti, et kui süüa ja juua, siis kui on ilus ilm, miks mitte osta poest natukene nänni ronidel sinna Petrini mäe otsa teha. Piknik, et see on täiesti nagu lubatud, et ei tulda sinna avalikus kohas absoluutselt mitte. Rahvas on avalikus kohas joomine täiesti või alkoholi tarvitamine täiesti lubatud, et sa võid võtta endale mida iganes lähed sinna mäe otsa, pikutad, et päris palju noori istub parkides ja ajavad juttu ja et see on täiesti okei. Tavaliselt kaasneb sellise, meie ühiskonnas kaasneb alati see, et mida alati vaid sageli, et joodaks ennast nii-öelda piknikul Burja, siis aetakse kõik asjad vedelema, et kuidas seal sellise asjaga on, et on, on ta nagu puhas koht sa enne mainisid suitsukoni, see probleem oli siin linnavalitsusel, aga kuidas muidu üldiselt sellist suurt Nagu rämpsu silma ei hakanud, et McDonaldsi burgeripaberid topsid ikka päris maas ei vedele, et selline väike väikesed asjad, et kui pargis ikka käiakse, siis koristatakse üldjuhul enda tagant ära, et see on nagu selline üldteada-tuntud tava, et enne ärelikke seda rämpsu sinna ei jäeta, seda enam, et need pargid ja asjad on nagunii ilusaid ja hästi hoolitsetud. Et linnapildis võib öelda küll, et ta, ta on pisut räpasem kui mõni mõni teine koht, aga samas need vaatamisväärsused ja nende ilu nagu korvab selle, ei pane seda väga tähele. Kui sa nüüd näpuga järge hakkad ajama. Siis tõesti räägiks veel natuke õllest, see on selline asi tõesti, mis vajab rääkimist, kuna me siin mainisime, et Tšehhi on maa, kus juuakse enim õlut ühe inimese kohta 160 liitrit aastas. Seal on miljon õllesorti. Piltlikult öeldes hakkan nimetama talle endale Paad vais raadegast Pilsnerukuell, Welcop, bovitš ikoosiel ja nii edasi. Et ja ma kuulsin seda ka, et igal Tšehhi on hästi valiv, kuigi turist võib-olla sellest maitseerinevustest ei saagi nii palju aru, et kas sa muutusid natukene eksperdimaksed tagasi Eestisse, ütlesid mehed te üldse ei tea, mis see õige asi, vot see on ja hakkasid ka niimoodi asju nagu täpsemini lahti seletama. Minu teada on Tšehhis vist rohkem kui üle 60 pruulikoja ja neid õllesorte on ikka päris päris palju. Selline nagu see Paadwiselise selline Mark, et see on nagu selline rahvuslik uhkus, et ta seda siis nagu näete tšehhist, meil on selline hea õlu ja kõik maailmas joovad ja ja täpselt seesama pilsi urbalia kambriinis ja Zlato praamen seda praami, neid sorte on tõesti palju, kusjuures üldjuhul võibki öelda Ta sellistav, hele, pisut kangem õlad, sellist tumedat õlut ma nagu väga ei näinudki ta Kružovitsel on vist selline. Ja kuidas tume ja ta ei olnudki väga kanged, niisugune mõnus kolme midagi kraadini, et see oli väga hea siukene, mõnus. Et imelik ongi nagu see, et sellist nagu hästi kanget õlut või sellist, et ei ole, et kuigi ta võib tume olla. Et nagu see maitsemeel vist nii tõesti harjub ära, et sa ei saa nagu aru sellistes ostukeskustes suure suurtes nagu midagi Selveri sarnast, et ta seal on kõige odavam mõlumi teadupärast vist mäletan kuskil kolm pool või neli tšehhi krooni, et see nüüd null koma viiega jagada, siis tähendab korrutada 0,5 kaitse tuleb päris päris soodne hind. Et see õõn tegelikult paras mürk, seda nagu päris ei tasu osta, et ikkagi usaldada neid kindlaid marke ja nautida seda head õlut, et ta küll vahepeal tegime. Proovi mul üks prantsuse sõber, tudeng, kellega me koos õppisime, temal oli selline huvitav jooka, ta ise oli Strasbourgist pärit, ta oli selline Picoon apelsinikoorest pressitud nagu kange jook, mida segati siis õllega. Et kui seda nelja tšehhi kroonist õlut osta ja selle nii-öelda kangema joogiga segada, siis võis tõesti nagu juua. Aga muidu nagu ma ei soovita, et pigem ikka need kindlad margid, mis on teada-tuntud ja tõesti neid nautida. Sageli inimesed, kes lähevad sellisele maale, kus, mis on tuntud-teatud mingi joogi pärast, et minnakse Kariibidele rummi jooma ja kõik hõiskavad ooh rumm ei maksa seal midagi, et eesti rahvas 10 krooni pudel siis tegelikult On ju Praha, ütleme vanalinnas juua õlut on ikka suhteliselt kallis nagu ka meil raekoja platsil. Aga palju seal ütleme sihukestesse muudes pubides nagu kui kallilt saab õllega. Kui mina seal olin seal nüüd aasta-poolteist kaks tagasi, et ta kuskil 15 20 krooni. Et ma ütlen, et odav odavam on osta sealt pubist või klubist õlu, kui näiteks Tallinnas klubis seda kohe kindlasti. See kehtib õlle puhul kangemad joogid, mis seal on meil peherovkaja berneti absinti näiteks, mida tšehhis müüakse. Et need on, neid on hea kaasa osta. Et kui sa seal on need eraldi nagu kingib kui mis iganes, et näiteks kaasa osta peherovka, mis on Tšehhi nii-öelda rahvuslik nii-öelda jäägermeister on ka selline päris, päris nagu hea jook, et et selliseid asju võib kohapeal juua, võib kaasa osta ja noh, seda alkoholi on seal pigem õllekultuuri nautida, seda kanget kanget jõuab küll. Absindi kohta on räägitud ka selliseid jutte, et ainuke koht maailmas, kus veel õiget absinti saab, on ongi Tšehhimaa, et kas see jutt on ka nüüd natukene müüt või mitte? Minu teada vist kuskil mujal ei saagi, seda enam, et mingisugused variandid on? Jah, et usun küll selles suhteliselt seda pinti müüakse seal täiesti tavaliselt alkoholipoes, nagu nagu meil siin Eestis müüakse õlut, aga, aga pigem soovitan nagu kaasaastaid tegelikult seal kohapeal minna kultuuri nautida, siis pigem seda õlut juua. Räägiks natukene ka Tšehhi köögist, on seal midagi märkimisväärset. Ise mäletan seda, et olin tol ajal kõva kartulisõbra nagu üks noor eestlane ikka, aga minu meelest. Tulid, kui sellist ei pakutud üldse või ma eksin, ei pakuta, see on sellised rahvuslikud toidud, mis on, minu meelest on hästi palju ühist, nagu sellise saksa poole pealt ka, et ma ennist ütlesin, et see puheene ja moraave nagu osadeta näiteks hapukapsas, et Bohemian piirkonnas süüakse selliseid hästi-hästi, hapu hapukapsaste moraaws, süüakse nagu sellist vähem happevad hapukapsast, et sellised nagu toidud või toiduaineid, millest siis neid asju nagu valmistatakse, et kahe puhul on nagu erinev sees. Aga seal on pelmeenid, mida kutsutakse Knedliki, et selliseid täidetud pelmeenid, kas võib näiteks ploom sees olla või noh, mingi ploomipelmeenid, loomi, pelmeenid, et neid süüakse kohupiima ja moosiga, mis on tegelikult hästi-hästi maitsvad. Siis. Tundub küll niimoodi jutu järgi nagu tuleb meelde see kunagise laste Kessu ja Tripp, kus nad tegid mingi söögimasina ja kõik asjad kokku, et pelmeen ploomimoosi ja kohupiimaga. Jah, kusjuures see on tõesti hea, et kui kohale minna kuhugi sööma, siis võib täiesti küsida, et äkki te sõna menüüst, kui ära näha, et need ligi siis on nagu pilt selgelt tegumbelmeeniga nagu magus. Ta magus, jah. Noh, neid tädisid võib olla erinevaid, aga seal on tavaliselt inglisekeelseid menüüsid on rohkem seal kesklinna kandis ise sinna ääre äärelinna lähed, siis seal neid taga ei ole. Aga toidust veel nii palju, et on selliseid kartulikotletid, mis on jube rasvased, aga jube head on, kutsutakse Pramborahhi. Et neid serveeritakse siis tavaliselt lihaga nagu selliseid läbiküpsetatud kartul, tuli puder või selline laastud, et see on nagu hästi-hästi, hea on selline nagu aurutatud sai, millest lõigatud, selliseid viilud ma nüüd ei mäleta täpselt, mis selle nimi on, aga lõigatud nagu viilud ja siis on röstpihvi ja porgandi mingi selline kaste tehtud, sisuliselt sööd nagu aurutatud saia, samas nagu enne paned selle sinna kastme sisse, siis sööd, et see on ka selline rahvustoit ja tšehhile minu meelest nagu hästi suureta saia, saia, leivasõbrad, pigem ikkagi saia. Et selliseid nagu croissanti moodi, selliseid väikseid hästi pehmed saiad, et vahepeal ostsime neid poest, siis mõtlesime, et lõikame keskelt pooleks ja paneme mingit asja sinna vahele, et jube hea saab, aga tegelikult nad ei lõikagi neid keskelt pooleks, et nad lihtsalt ostavadki selle saia ja sinna peale lähevad siis asjad ja et see on selline hommikusöök. Eestis klassikalist asja, et hommikul kaerahelbepuder moosiga, et sellist asja nagu väga ei ole seal. Et põhiliselt on ikkagi turistikohtades ja seal äärelinedasid, pakutakse ikkagi neid Pramboratski ja Nedlik ja selliseid asju, mis nad hommikul söövad. Ma arvan ikka sinna saiapoole kisub. Koolides müüakse ka tegelikult hästi palju selliseid valmis võileibu, ta on nagu kilekotti pakitud, seal on igasugune sink, juust ja vahel ja koolilõunad on äärmiselt odavad. Tegelikult sa saad 15 krooni eest kolmekäigulise lõuna. Muidugi sa võid seal nuriseda selle kvaliteedi üle ja igasuguste muude asjade üle, et siinsel rahval on kahe korra väänatud enne. On põhjust nurisemiseks, aga põhiliselt ma arvan ikkagi, et võileib, selline selline asi. Kuidas niisugune rämpstoidukultuur seal on Ameerikast kohale tulnud kõik McDonald, sit, burger, kingid, pitsatit ja nii edasi ja nii edasi. Prahas on rohkem ameerikalikku joont kui Tallinnas näiteks et McDonaldsi keeessiid ja sellised kiirsöögikohad, et ta tõesti turistid. Kui näiteks öösel peolt tullakse, siis sellised suured hordid liiguvad ikka sinna jonkudi poole peale, et ta neid seal tõesti kesklinna kandis on eriti McDonaldsit. Seda Johanki ka ikka süüakse, päris palju. Tegelikult ja kohalikud ka, et mitte ainult turistid. Seda seal ikkagi on. Reisipalavikusaade täna Tšehhimaal koos Mihkel nonitsaga Prahas Tšehhi pealinnas meie pühapäevast päeva veetmas ning räägiks natuke ega ütleme suurtest sündmustest, mille osaliseks võivad Praha külastajad saada. Oskad sa mõnda nimetada näiteks või osalesid mõnes suures festivalil või millised on need suured sündmused, mis Tšehhimaal Prahas toimuvad? Seal pargis? Igal aastal mingi selline festival, kus mängitakse selliste noorte artistide muusikat, et seal Pank rokist kuni trummi ja bassi nii hästi palju noori hüppavad ja kargavad seal lava ääres, et see jääb sinna kuhugi. Mai keskpaik on selline üritus, et see on nagu on iga aasta olnud, et tõenäoliselt see nagu väga väga sellist raha ei nõua, sest seal lava on sisuliselt see, et keegi väikse bussikesega kohale lüüakse, tagumised uksed lahti ja muusika pannakse peale siis seesama filmifestival, mis seal Karlovy Varys on siis munadepüha ajal oli selline traditsiooniline asi Veliku lits ja kui ma ei eksi, et imelik oligi see, et poodidesse tekkis ühtäkki nagu selliseid vitsad või selliseid pulgad, millel olid igasugused lindid külge pandud, et mehed pidid nagunii-öelda naisele natukene selle pulgaga laksu andma ja siis naine andis mune vastu. Et see oli selline, see on selline kohalik imelik traditsioon, meil ka seal paar inimest trosside käisid siis sellega mööda linna ringi. Põhimõtteliselt läheb poodi ja ostad endale värvilise pulga ja siis lähed, käid linnapeal nüpeldanud naisi sisenesid kell ja huvitav traditsioon muidugi. See oli nagu kõige sellise naljakam traditsioon, mida ma eales kuulnud olen, et ostad poest pulga ja siis lähed nüpeldada Eestist kütustest kindlasti tšehhid on suured spordisõbrad, et seal on see jäähoki ja jalgpall, et seal Etna pargi tagan, selline Praha suur jalkastaadion, kus on hästi palju tähtsaid mänge ja jäähoki nagu tõsiselt au sees seal. Kui üks hästi suur mäng oli, siis stars metskonna Amestilise suur väljak, mis seal on siis see oli paksult fänne täis ja politseiautod olid juba kohal, et nüüd läheb kohe kakluseks ja, ja neid fänne, kui spordisündmus on siis Tšehhanica tõsine patrioot elab täiega kaasa, ikka põhiliselt ikkagi sport ja sellised kohalikud festivalid. Et neid tasuks väisata, et tasub uurida enne netis natukene eeltööd teha, võib-olla natukene oma reisikuupäevi nihutada, et nagu sellest kultuurist kõigi osa saada, nii et need on asjad, mis väärivad vaatamist ja kogemist ja kindlasti mis nad tšehhid jõuluajal teevad. Mul oli harukordne võimalus. Kui ma seal olin, siis on sellel suurel väljakul staarse metskonna Amistil on, kus astronoomiline kell on, seal on iga jõul on jõululaat, jõulupuu on selline keset platsi üles pandud, nagu meilgi siin Tallinnas või Tartus müüakse veel igasuguseid jõulunänn ja sellised väiksed majakesed ja väiksed kontserdid ja saad ostelda röstitud kastaneid ja noh, igasugust muud nänni, et see on päris selline õdus ja tõsiselt ilus. Vanalinn tundub nagu väga eriti ilus veel talvel Karli sillal on just natukene lund sadanud ja siis seal on see jõululaat seal, et see on nagu hästi-hästi-hästi ilus. Ma tahtsingi küsida tegelikult mitu korda ennem ei leidnud sobivat kohta, et milline ilm Tšehhimaal üldse on, kas talved on külmad, suved on soojad. Või on niisugune meie ilm? Ta ei ole kindlasti kogu aeg halb suusailm, kevad algab seal ikka tükk maad varem, märts on juba ikka päris soe. Aprillis on, kui Eestis oli veel külm, siis meil aprillis olid lühikesed püksid toodail, kui mina olin siis lumega nagu väga ei vedanud, aga üldjuhul Põhja-Tšehhis on lund ikka päris kõvasti, et seal on, need saab suusatada ja lumelauda ka veel sõita, et seal on ikka seda lund kõvasti. Üks asi, millest Tšehhi puhul ei saa kindlasti rääkimata jätta, mainisime, naasen, jäähoki, jäta, jäähoki on ikkagi rahvusspordiala, neil. Ja Tšehhist on ju tulnud selline kaunis kaubamärk nagu skoda meie inimeste jaoks ikkagi skoda on jäänuk kuskilt Nõukogude ajast ja pigem assotsieerub sellise pigem negatiivselt. Kuigi see, kas good autod ei ole ju teab mis halvad enam. Kuidas tšehhi inimesele? Kaubamärk Škoda kui sellest rääkida, kas ta räägib sellest hea meelega uhkusega või on Škoda nende jaoks ka midagi sellist mis nagu eriti ei ole jututeemat väärt? Škoda on, ma usun, et siin kindlasti rahvuslik uhkus, see nimi on tulnud ju tegelikult ühest perekonnast, kes kunagi seda autot tootma, et Škoda oli perekonnanimi. Naljakas on see, et Škoda tegelikult tšehhi keeles tähendab nagu hale või inglise keeles on selleks sõnaks nagu Kliti, et kui sa ütled does koda, siis see tähendab täitsa piri, et see on nagu Haled, mine siis võta kinni, et mida nagu mõeldakse. Kui autost rääkides koodast, siis kindlasti tšehhidel nagu rahvuslik uhkus ja linnapildis leidub neid ikka päris palju. Et pigem on ikka sellist vanemat, mis on seal 90.-te algusest ja selliseid. Ma ei saa nüüd öelda pärise rondid või ära mõlgitud, aga aga nad on ikka natukene vanemagi generatsiooni autod, millega põhiliselt sõidetakse, et sellist uut koolad nagu väga ei kohta. Kuidas üldse tshehhi majandus sel ajal, kui sina nüüd poolteist, kaks aastat tagasi, kuidas sa hindad, et praegusele majandusolukord on muidugi kogu maailmas nii nagu ta on, aga kas Tšehhi on niisugune sinu jaoks, kui sa kõrvalt vaatanud, vaatasid, selline jätkusuutlik kapitalistlik majandusühiskond? Ma julgen öelda, et tegelikult ta igas majanduses on neid probleeme, et eks nemad võitlevad ka omade muredega ja kuna me kõik siin 2004. aastal Euroopa liitu astusime, siis eks see Tšehhi üritab ka seda eurot võimalikult kiiresti võtta. Minu teada on viimasel ajal nüüd see turistide poksida natukene raugenud, sellepärast et tshehhi kroon on euro suhtes natukene tugevnenud see teeb kohaliku elu natukene kallimaks eelmine aasta siis 2008, et siis nagunii palju rahvast ei käinud. Aga majandus ise, et ma arvan, et seal on päris palju sellist tööstuslikku minu poolt ka, et keemiatehased ja muud asjad, et need on nagu härra linnades või siis natukene kaugemal minu meelest kaevandatakse kivisütt või selliseid kaevandused on ka seal natukene ida ja lõuna pool. Et majandus ise on, ma usun küll, et on tugev, seda enam, et Tšehhi nüüd on seal Euroopa Liidu eesistujamaa seast. Palavikusaade hakkab vaikselt oma kohvreid koos Mihkel nonitsaga, kes meil täna giidiks on olnud Prahas kokku panema ning võtaks veel lõpetuseks kokku tšehhi ja Praha, et millisele inimesele soovitanud minna näiteks Prahas rahad külastama ja millal on kõige mõnusam aeg? Prahas ja ma soovitaks minna nii-öelda enda vanuselt kuskil 20 24, oleneb, mida, nagu otsima minnakse, et kas minnakse sinna odava õlle pärast või minnakse sinna seda kultuurilist elamust saamata. Kuna need asjad võivad käsikäes käia. Loomulikult väga lahe on näiteks minna, teha, koguda kamp kokku ja minna raudtripile, sõita läbi Euroopa Prahasse, nautida kohalikku eluolu ja saada väga odavalt hakkama või teine asi kogu ta pere kokku ja minna jõule nautima või siis näiteks sinna suve poole siis, kui need festivalid ja munadepühad on, need oleneb täiesti, mida nagu otsima minna. Kas sihukesele šoppaja, inimesel on ka seal midagi teha, et kuidas selline kaubandusarenenud seal on? Ma usun küll, et sealt võib leida nii mõndagi, et seal on selline üks Praha kõige kallim tänava on, kus on hästi palju lakosti ja Hugo bossi ja kõike muud värki, et see on nagu selline hästi kallis, aga ostukeskustest võib leida nii mõndagi riided selga ja seal on selliseid paar suurt ostukeskust, kui su, nagu tasub minna. Šopata saab, kesklinnas on kallis, shopata. Millised on need noh peale ütleme elamuste, millised on need meened, mis tavaliselt kaasa ostetakse või sellepärast, et see on just see ehtne? Ei või lihtsalt sellepärast, et see on nagu odav, et me mainisime siin seda absinti, mis on nagu niisugune kingitus, mis võetakse kaasa ka, mis on, aga sellised asjad ütleme, Tallinnasse tullakse, võetakse siit Viru tänavalt ikka kootud soki kaasa ja et millised on rahvaste tšehhist asjad, mida võiks kaasa osta. Ma ütlen kõigepealt, et mina ostsin kaasa lambanaha sellepärast et lambanahk oli poole odavam, siis kindlasti seda alkoholi absinti Fernetit, peherokad vanalinnas on kindlasti igasugust muud pudi-padi, alustades rahvanokamütsidest särkidest kuni, nii nagu tavaliselt on, et ta minu meelest seal on selliseid väikseid nagu õlle toobid võlle tapad, et need on sellised päris lahedad ja neid, neid võiks nagu kaasa osta. Et ta lihtsalt on hea pärast õlut ka juua, mitte ainult seda kapi peal vaadata siis näiteks toidu poole pealt on eraldi nagu selliseid, kui nagu tõesti tšehhi köök meeldib, siis saab osta seda toitu kaasa niimoodi, et sul on pakitäis mingeid pelmeene, mis võivad olla soojas kohas. Jõuad koju siiski potti ja teed omale tšehhi toit, et selliseid asju võib ka seda, miks mitte. Kui ma küsisin su käest viimase küsimuse kas sa oskad sellele vastata, mis on sinu arvates sinu kogemuste põhjal Prahas maailma kõige. Kõige Prahas maailma kõige-kõige on õlut. Absoluutselt. See on kordumatu ja maitseelamus on nagu tõsiselt hea, et nad on. Nad ikka teavad, mis asja nad seal ajavad ja see maitse on nagu hea, et juua õlut. Selle maitse pärast, et ta nagu tõesti hea jook. Suur tänu sulle, Mihkel, et jagasid oma kogemusi Prahast ja Tšehhimaast ning nagu me aru saime, tegemist on kohaga, mis ei ole üldse meist kaugel, mis on täis elamusi täis kultuuriväärtusi ja ka pakub igale eale igale maitsele erinevaid elamusi. Reisipalavik ja siis seekord. Selline ning minu nimi on Henry Kõrvits ja kohtume juba järgmine pühapäev.