Nädal enne valimisi on erakonnad ja kandidaadid nõus. Ma arvan ma kasvõi oma logo ja pildiga õlekõrrest, et tagada endale viimanegi kui üks saadaolev hääl. Kui palju usaldust hääli saab osta oponente halvustades või ostukeskustes õhupalli jagades? Kas poliitbroilerite peibutuspartide ja ajupesuta valimised on võimalikkus? Toimik 111. Poliittehnoloogiad, loogiad ja propaganda. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks Saarts Tõnis amet, Tallinna Ülikooli poliitikateaduste õppejõud, töötanud 2001 kuni 2004 teen Ness, EMORi sotsioloogina. Erakondlik kuuluvus hetkel puudub. Kandideeris 1999. aasta kohalikel valimistel Erakond Mõõdukad nimekirjas Tallinna linnas. Kuulatav number kaks Uudelepp, Agu amet filos Sophia, doktor ja reklaamikirjanik. Töötanud kuus aastat Eesti raadioajakirjanikuna ning neli aastat rahvaliidu kommunikatsioonijuhina. Erakondlik kuuluvus hetkel puudub. Kuulus aastatel 2003 kuni 2008 rahvaliitu. Tõnis Saarts, Agu Uudelepp, kui oluliseks vahetult enne valimisi praegu nagu nädal on meil jäänud, peate erinevaid küsitlusi neid protsente, neid numbreid, mida näidatakse, mida kommenteeritakse, mida seletatakse ja mille puhul vähemalt harilikule tavalisele poliitikahuvilisele jääb mulje ka poliitikud tegelikult tõmblevad ja igasuguseid valimiskampaaniaid alates kohvitassi jagamisest bussipeatuses lõpetades valimistõlkidega teevad. Tegelikult need küsitlused on märksa olulisemad, kui pealt vaadates paistab. Sellepärast et midagi ei ole parata, me kõik tahaksime olla võitja poolt. Ja kui meile võitja käib närvidele mingisugusel x põhjusel, nagu Eesti poliitikas aeg-ajalt juhtub olema, et siis sellisel juhul tahaks olla selle võitja kõige tugevam oponendi poolt. Üsna suures osas Andrus Ansipile võimaluse valitsus kokku panna, 2007. aastal andiski viimane küsitlus, mis oli mõni päev enne valimisi ja mis ütles, et Keskerakonnaga konkureerib ainult Reformierakond. IRL-i šansid on läinud. See parempoolse kõhklejaid võttis, kallutas kohe ilusasti reformi poolt ja andis neile juurde need mõned hääled, mida oli tarvis selleks, et saada keskist parem tulemus. Tõnis Saarts kinnitada. Seda juttu ma arvan, et tegelikult küsitlus on niivõrd tugevalt valimistulemust ei mõjuta, et seda on uuritud ja üldine üldine järeldus on see, et pisikesed vast kõige rohkem võtavad neid valijaid, kes kavatsevad hääletada selliste erakondade poolt, kellel on üldse väga vähe lootust saada kuskil esinduskogusse, noh antud juhul Europarlamendi valimistel küsitlused näitavad seda, et teatud erakondade poolt ei maksa hääletada, et neil ei ole niikuinii mingisugust lootust noh, antud juhul rahvaliit ja rohelised ja võib-olla küsitlused selles mõttes võivad need mõjutada, et Indrek Tarandi teatav edu seal see võid talle hääli juurde tuua, sest üldine niisugune arusaam on ikka olnud, et üksikkandidaatidele niikuinii mingisugust lootust ei ole. Aga seda ma küll ei usu, et need olulised need muudavad erakondade suhtes nende põhierakondade suhtes mingisuguseid jõujoone. Siin on ikkagi koht, kus ma ei ole Tõnisega päris nõus, sellepärast et olgu peale, üks asi on need kõhklejad, aga teine asi ongi see, et kõhklejad selles ruumis, et nad tahavad hääletada ühe erakonna vastu. Nad tahavad hääletada nii et Europarlamendi valimistel olgu vähem, aga riigikogu valimistel rohkem või Tallinna valimistel, et üks mees ei saaks peaministriks või linnapeaks ja siis nad hääletavad nii, et tema kõige tugevamal konkurendil läheks võimalikult hästi. Eestis on see valijate protsent täiesti olemas, kellel on suhteliselt ükskõik, kelle poolt hääl lõpetada, niikaua kui nad saavad hääletada kellelegi vastu. Aga see osa Tõnise jutust, mis puudutab Indrek Tarandit transpraegu siis tõepoolest kui uuringud näitaksid kogu aeg seda, et ei saa Indrek Tarand midagi, et siis sellisel juhul taga ei saaks. Aga kui piisavalt palju näitab seda, et mine sa tea, võib-olla saabki, siis tekib selline rõõmus eufooriat, aga teemegi parteidel ära. Näitame nendele partidele koha kätte kasutades Indrek Tarandi enda valimisretoorikat ja hääletan mingi tarandi poolt. Jah, siin tuleb muidugi arvestada ka tegelikult Euroopa Parlamendi valimiste spetsiifikat et ei tasu hinnata seda, kui palju inimesed üldse jälgivad arvamusuuringud, et tegelikult tega tavavalijad ikka neid väga palju jälgi. Ja noh, need asjad käivad meediast läbi, aga kui, kui palju neile tähelepanu pööratakse. Aga mida ma tahaksin öelda, et antud juhul võib-olla isegi agul on õigus selles mõttes, et Euroopa liidu või nüüd europarlamendi valimistele läheb ikkagi rikkam osa valijaskonnast ja need on võib-olla tõesti need, kes rohkem jälgivad võrreldes selle seltskonnaga, kes, kes läheb riigikogu valimistele või isegi kohalikele valimist. Et eelmised Europarlamendi valimised olid selles mõttes väga hea näide. Uuringufirma rõõmsalt teatasid, et kuskil 45 protsenti läheb valima, mis tegelikult välja tuli praegu samamoodi nad kuulutavad, et kuskil 35 läheb On tundnud nüüd on ja muidugi mina ei ole seda. Ja selles selles suhtes nii optimistlik see võib niiviisi tulla, võib ka mitte tulla see esiteks see, et me tõesti meil on väga raske ennustada, kes läheb valima, kes ei lähe ja, ja see väga paljuski ka mõjutab ka tulemust. Teine asi on see, et Eestis ja ka kõikides teistes riikides, ütleme, kuskil kümme-viisteist protsenti valijaid teevad oma oma otsuse valimiskabiinis viimastel päevadel. Neid ei saa mitte mingisuguse küsitlusega Nende mingisuguseid hinnanguid kaardistada. Nii et on ta Eestis olnud näha, et tegelikult noh, valimise otsustab see, kelle poolt see viimane viimasel hetkel otsustajad hääletavad ja seda ei saa kunagi ennustada. Agu, sa oled töötanud rahvaliidu kommunikatsioonijuhina tegelikult kampaaniaid, kui tõsiselt üks erakond seesuguseid küsitlusi, mis vahetult enne valimisi tehakse, peab oluliseks ja selle järgi suunab oma kampaaniat rihib veel ühtteist kuhugi. Nuttu ja hala, mingi uudise ja uuringu tulemuste peale on ikkagi tekkinud peakontorites. No ikka on, eks ta ikka tekib sellepärast, et kui anda poliitikutele võimalus kedagi natukene sõimata, siis ega ometigi ei saa seda rasket tööd kellegi teise kanda jätta, et see tuleb ikka ise ära teha. Ja loomulikult, eks sel ajal, kui ma rahvaliidus kampaaniaid tegin, sai ka kõikvõimalikke uuringuid nähtud. Ma õppisin üsna ruttu ära selle, et on kaks asja, millest ei tasu lasta ennast väga palju segada. Üks on see, kui uuring ütleb, et rahvaliit on juba surnud, et tal on toetus peaaegu et negatiivne. Ja teine asi on erakonna juhatus, kes selle peale pöördesse läheb. Nüüd ütleb, et nüüd tuleb hakata pressiteateid tegema, pressikonverentsi korraldama, trummi lööma, karjuma, et tegelikult me oleme täiesti olemas. Sellepärast et kui välja arvata ta sellest ajaperioodist, mis mina tegin ainult viimased 2007. aasta riigikogu valimised, kus läks enam-vähem täkkesse eksiti rahvaliidu puhul päris pikalt, mis on ka küllaltki selge, sellepärast et rahvaliidu valijad Tallinnas ei ole ja Tartus on väga vähe ja Pole parata. Nendest kahest kohast tuleb väga suur osa valimist. Rahvaliidu valija on kusagil metsakülas, kuhu vali, mis teel tehtava uuringu läbi viia, ta ei hakka minema siis see on kallis, see on paha, see on tüütu. Ja, ja me võime mõelda, et kõik inimesed, kes neid uuringuid teevad, et nad tõepoolest viitsivad igale poole minna, kus valimispeaks olema see üks inimene, kellega ma pean rääkima. No tühjagi, ma olen ise ka küsitletavaks sattunud küll niimoodi, et kuulge, teil ei ole siin naabrid, kodusemad, peaksin küsitlema keskealist naist, aga käib parasjagu noormees ka küll. Osaliselt võib-olla on ka õige, aga ma arvan, et siin rahvaliidu puhul oli tegelikult küsimus mitte selle küsimuse metoodikas ja valimisette jõutud kuskile metsa taha. Ja metsakülla vaid küsimus oli selles, et tegelikult rahvaliit eraldada, kuna brändina või, või niisuguse firmamärgina oli suhteliselt nõrk ja, ja kui sinna taha jäänud pandud isikuid siis inimesed nad ei julgenud seda öelda, toetavad rahvaliitu või siis nad nad ei, ei viinud nagu neid isikuid ja, ja selle erakonna brändi kokku, et kui nad nägid nüüd seal valimistel seda nimekirja, siis nad nad tahtsid seda isikut valida, valisid klisiku ja niivõrd tugevalt ei teadvustanud enam seda, et see kuulub sellesse erakonda. Aga erakond iseenesest jah, niiviisi öelda erakonna nimi siis siis pigem oli, oli niisugune kahtlemann reaktsioon. See on nagu see koht, kus ma ütleks, et järelikult ikka metoodika päris hästi ei kandnud välja. Sellepärast et ei ole päris nii, et olgu, need on Eestis pärast iseseisvuse taastamist esimesed valimised, kus valitakse tõepoolest brändi ja selle brändinimi on erakonna nimi. Varem ei ole selliseid valimisi oldud, kus olekski saanud ainult brändi valida? Erakondade hääled on tulnud sisuliselt ütleme kahest potist üks on see, et näiteks mina tahan valida Reformierakond kondamina, valingi, Reformierakonda, teine said seal oli, oli see, et mina tahan valida Siim Kallast, järelikult mina valin Siim Kallast. Rahvaliidu puhul tõepoolest neid hääli nii väga ei olnud, kus inimesed oleksid tulnud jooksuga kokku valimiskabiinidesse. Tere, mina siin, et kas ma saaks rahvaliitu valida. Kuigi näiteks ma käisin ise valimiste ajal ka neid valimisjaoskonna siit mööda ringi, seda ma olen oma ihusilmaga näinud. Kuidasmoodi tuleb mutikene, kes tahab kangesti valida Edgar Savisaart ja täiesti ükskõik, et Savisaar selles ringkonnas ei kandideeri, et kuidas saab võimalik olla, et isakest valida isa Rahvaliidul seda muret küll kunagi ei olnud, et inimesed vägisi oleks tahtnud hääletanud. Jätame hetkeks selle rahvaliidu personaalküsimuse ja tuleme, vaatame korraks neid valimisi natukene lähemalt, mis meil praegu ees seisab, seda enam, et, et on üldse põneva aastaselt, sügisel tuleb kohe nagu teine sahmaka kaela. Kõigepealt ma küsin, hea on teil õnnestunud tuvastada erinevate erakondade seisukohad europarlamendi valimiste eel. See on meil Tõnisega vist kolmas saade, kus me oleme koos, räägime sel aastal valimistest ja kui esimest korda saatesse sattudes me nuputasime, et huvitav kuidasmoodi erakonnad kavatsevad küll lühendada Europarlamendi ja kohalikud valimised, nii et sõnum mõlemal pool kannaks siis ta akadeemilise taustaga inimeste asi me mõtlesime üle, erakonnad lahendasid selle asja lihtsamalt. Tühja need europarlamendi valimised, alustame kohalike valimistega. Aprilli lõpus. Jah, osaliselt võib ka niiviisi öelda ka, mis puudutab programmidesse, siis mina olen nad kõik läbi vaadanud ja ja võrreldes 2004. aastana on tunduvalt avatumad ja on, on selgelt näha, et ei ole nähtud vaeva nende jaoks on ikkagi suhteliselt ebaolulised valimised. Ma pean midagi teha tunnistama, et ma olen ka need püüdlikult püüdnud niimoodi uurida ja sirvida interneti kodulehekülgi tuhnides. Ja mulle meenub tõesti ainult ühe partei üks idee, mis, mis võiks olla nii-öelda, et meie läheme siit oma ideega ja tahame seda realiseerida Euroopas ja see on nagu väga konkreetne idee, enamasti on see üldsõnaline, tehtagu esitatagu, joonistatakse visata. Toodangu õnn õuele ja olla, kui olla. Jah, uusi ideid on, on väga vähe, et, et on näha, et on lihtsalt kokku pandud mingisugused varasematest programmidest mingisuguse mõtted mingil määral tehtud Cupi pest Euroopa Euroopa parteidest. Need on sellised büroo, sekretäride programmid, ülemused andsid büroo sekretäri ülesanded kokku ja kappi, veist, kopi, veiste ja prindi välja. Suures osas tundub küll jah, et erilist nagu vaeva nähtud ei ole, aga mis selle taga on, kas seal tagant võib välja lugeda sellist vähest austust valija eesti kodanikku? Või on, on ära tunnetatud paratamatus, et lõppude lõpuks vahet ei ole, kes sinna läheb, neid kohti on ainult kuus ja, ja, ja ega see nüüd noh, praktiliselt riigi ja rahva jaoks suurt midagi olulist ei tähenda. Niimoodi küll Eestis ükski partei ei mõtle, nagu austet saatejuht praegu ütles. Sellepärast et see võib-olla Eesti jaoks suhteliselt ükskõik, kes täpselt seal on, aga ühe erakonna jaoks ei ole see sugugi ükskõik, kas läheb sellest erakonnast kaks või jääb see erakond sootuks silma. Mis on äkki seletab, et mis, mis, kui erakonnad on väga konkreetne huvi on saada omasid kaksikparlament istuma. Seda nimetatakse üheks väga huvitavaks asjaks nimega raha. Näiteks sotsiaaldemokraatidel oleks olnud päris raske vahepeal, kui neil ei oleks olnud kolm inimest Euroopa Parlamendis. Aga tulles tagasi nende Küsisin, mida see tähendab, need konkreetsed, kes istuvad Euroopa Parlamendis, toovad ise seljakotiga mingi koguses oma õnnetavad. Näiteks võetakse, tehakse pisikene, ütleme, et fraktsiooni esindus Eestisse, mille kulusid on võimalik katta, on võimalik võtta hulk nõunikke kaasa võtta ja kasvatada välja ütleme, kandidaate ülejärgmisteks, Europarlamendivalimisteks ja nii edasi, et tegelikult see on võimalus hoida protsessi käimas. Kui sa jääd selle ratta pealt ühe korra kõrvale, siis saada järgmine kord sinna ratta peale on äärmiselt keeruline. Nii et seal on tegelikult erakonna jaoks täiesti sügav mõte sees mikspärast tahetakse just oma inimest sinna saada. Pealegi see lisab ka sellist koostöö välispoliitika üleeuroopalise erakonna mõõdet päris tublisti. Aga tulles selle juurde, et mikspärast platvormid võivad olla sellised surmigavad aeg-ajalt Me surume iga päev vaid surm tühjad. No päris sünonüümid, need kaks sõna ei ole, aga surm tühiasi, tavaliselt on surmigav asi ning tõepoolest ega sellist valimisplatvormi ei ole, mida esimesel lõigul olid läbi saanud nagu kriminaalromaane. Nüüd ma pean lõpuni lugema, ma tahaks teada, mis lõpuks tuleb. Kuigi see mõte võib isegi olla, et ma tahaks teada. Lõpuks midagi tuleb. Aga, ja mul on selline tunne, et erakonnad on küüniliselt ära tabanud ühe väga lihtsa asja. Vaat see valijate mass, kes lõpuks otsustab, kes kuhu läheb, see ei loe elus läbi mitte ühtegi valimisplatvorm. Valimisplatvorme loeb läbi kolm kategooriat inimesi. Ühe on need parteilased ise, kes peavad seda kirjutama ja kontrollima, kirjavigu sisse ei jääks. Teine punt on selline seltskond, kes võtab ja istub siin vastas meil Tõnisega parasjagu, need on ajakirjanikud, kes peavad sellest saadet tegema, siis nemad loevad ka või peavad artikli kirjutama. Ja kolmandat punti esindame meie Tõnisega, need on akadeemilises maailmas ringi liikujad, ükskõik, kas õpetajatena, kes annavad ülesande analüüsida üliõpilastena, kes saavad selle ülesande, et me peame analüüsima ja sellega on kõik kategooriad on läbi, rohkem välja arvatud üksikud fanaatikud ei loe neid valimisplatvorme absoluutselt mitte. Aga tähendab seda, et kõik parteid, kõik erakonnad, muuhulgas siis võib-olla ka mõned üksikkandidaadid tegelikult sülitavad täiesti julmalt inimestele pähe, paluvad Euroopa Parlamendi valimistel enda poolt hääletada. Samas räägivad juttu, mis on hoopis teisest ooperist. Jah, et see on inimestele ei räägita sugugi mitte seda juttu, mis käib selle teema kohta, et europarlamendi siis me saame teha seda teist või kolmandat, palju neid inimesi on, kes saavad aru, mida europarlamendis teha võib? Üks inimene kuuest, kes kuulub veel sellisesse ligi kaheksasajasesse punti vaid räägitakse asjadest, millest inimesed aru saavad. Ütleme, et meie toome töökohti, vahva, tahaks töökohta, kuidasmoodi see nüüd Brüsselist täpselt ära tuuakse, kas saadetakse karguga või pannakse rongi peale, et sellest enam aru ei palgatakse, abiga on need töökohad, vähemalt mõnedki töökohad või siis lubatakse, et näete, vaadake, valige meid. Me loosime teile välja võimaluse Brüsselis käia, toote ehk ise sealt koha ära, kui need küüniliseks minna. Aga nende, kui võtta ja vaadata need lubadused ülemis praegu väljas ripuvad, siis see on tõepoolest ütleme siseriiklik asi, enamik nendest lubadustest. Tõnis vast kommenteerib, täpsemalt on seotud riigikogu pädevusega riigikogu valimiste tasandiga, et need pole isegi sügisesed kohalikud valimised, vanemahüvitis kõigepealt praegu mingi reklaam jookseb, et kui sa tahad, et vanemahüvitis jääb alles, et siis sellisel juhul Ta õige erakond. Mulle miskipärast tuli meelde üks pressikonverents, kus peaminister rahandusministri käest küsis, et kuulge, kellega te võitlesite, et siin on ka küsimus, et kellega võideldakse, et kes see nüüd on, kes vanemahüvitise tahab Eestis ära kaob. Nii et selle peaks Euroopas tasemele tooma ja kuidas voodi ta peaks sinna Euroopasse tulema, kui ükski Euroopa valija ei tahaks selle peale mõelda, et ototot meile immigrante palju. Enamikus Euroopas riikides on immigrantidele keskmiselt lapsi rohkem. Et nüüd mina, põliselanik, palgasaaja hakkan immigrantidele vanemapalka maksma, et unustage ära, et sellise jutuga ei tasu nüüd väga tõsise näoga Euroopasse minna, et see on huumorisaate teema. Ma lisaksin siin seda, et kui me võtame eelmised Euroopa Parlamendi valimised, siis seal oli siiski Euroopa temaatikat mõnevõrra rohkem erakonnal ikka veidikene üritasid veidikene püüdsid seda temaatikat sisse tuua ja kuna see euroreferendumi asi Euroopa liidu astumine oli ka suhteliselt värske, siis, siis niisugune kontekst oli ka mõnevõrra parem neid teemasid tõsta. Aga nüüd on see Euroopa Liidu alane kompetents täiesti täiesti rooste lastud. Eriti sellega. Ma ei ole tegeletud, erakonnad ei ole eriti vaeva näinud, ei ole ennast kurssi viinud meedia ei ole sellest eriti huvitatud olnud, sellepärast et seal eriti seksikas temaatika. Ja, ja nii ongi, et me arutame neid temaatikaid, mis mis puudutavad puudutavad Eestit ja on täiesti puhtalt siseriiklikud. Ja mina olen tõesti tegemist on praegu majanduskriisiga ja, ja tõesti väga palju muid, tunduvalt aktuaalsemaid põletamant temaatikaid on. Et kui meil oleks need valimised toimunud, ma ei tea aastal 2006 2007, ennem seda pronksiööd. Umbes sellisel niisugusel ilusal rahulikul ajal, kus kõik oli hästi, siis võib-olla tõesti inimesed oleks rohkem võib-olla Euroopa liidu temaatikatest mõelnud, sellepärast et noh, lihtsalt Eesti Eesti Eestis olid nagu asjad korras, et ei olnud eriti enam midagi arutada. No praegu on ju, võrdleme, paneme kausile, tuleb mingisugune erakond, kes hakkab rääkima sellest, et me tagame Euroopa institutsioonid suuremat transparentsust, rakendame otsustusprotsessis subsidiaarsusprintsiipi, kõikvõimalikud otsused peavad olema korralikult legitiimsed ja nii edasi ja siis teine tuleb ja ütleb, et eelarve tasakaal, loo töökohad Eestisse eurorahasid ja igaühele otse taskusse too vahekasti. Et siis need ei ole ju võrreldavad, et see üks on mingisugune üldine sõnade mull, mis suures plaanis tõepoolest tegelikult on Eestile ja ka igaühele, kes siin elab, oluline, et kuidas Euroopa liidus otsustatakse, mis otsused sealt tulevad. Aga see on liiga keeruline, päike paistab, linnud laulavad, andke tööd ja unustage ära oma subsidiaarsusprintsiipe, transparentsust. Kas siin võib rääkida ja osa sööd, kallutada nende kinnisti lahtiste nimekirjade teemale? See, et me peame täna valima minnes saama Brežnevi pakikese et me ei saa ise teha valikuid konkreetse persooni osas. Ma ei tea, võib-olla olen mina sattunud eriti rumal oma tutvusringkonna otsa, kuid nende siiamaani suur osa ei ole endale seda teadvustanud, et ühtegi inimese nime, välja arvatud üksikkandidaadid valimiskabiinis ei ole. Nad kujutavad praegu ikka ette seda, et noh, on Edgar Savisaar ja vilja savi, Taarja on Ivari Padar ja sellest kogu aeg, räägitakse, et näe, Padar kandideerib. Et tegelikult väga suur osa inimestest ei ole endale üldse seda teadvustanud, et need lähevad valimiskabiini ja siis nad lähevad seal järsku erakondade nimekirja ja siis üksikkandidaatide nimesid, millest paar tükki tulevad tuttavad ette ja ülejäänud ei ütle suurel osal inimestest mitte midagi, nii et šokk võib-olla seitsmendal juunil üsna suur. Et see šokk võib olla üsna suur juba eelvalimiste päeval. Väljaspool linnu käiakse päris palju eelvalimistel juba valimas, kes tahab oma pühapäev kulutada ja see võib olla paljudele päris ränk üllatus, minnes valimiskabiini mõeliselt, mina lähen nüüd, ma ei tea, näiteks Ivari Padarit valima ja siis ma järsku vaatan, et polegi või olgu pealegi, Padar on esinumber, Padar on paha näide. Oletame, et keegi tahab valida keskerakonnas. Kadri Simsoniga läheb sinna. Buddy mõtleb, et vot mina valinud Kadri, mulle Kadri meeldib, räägib televiisoris ja puha. Ja siis vaata järsku kadrit ei olegi. Ja siis on need täpselt see küsimus, et kas ma keskerakonda tahan valida või ma võtan valim viha pärast, Indrek Tarand. Jah, seevastureaktsioon sellele muitesti pigem üksikkandidaatide võimalusi suurendada, aga mõnes mõttes on see isegi paradoksaalne, et kui me mäletame seda argumentatsiooni, mis oli nüüd nende suletud nimekirjade kasuks, see argumentatsioon oli see, et teeme programmilised ideoloogilised valimised, kus me räägime Euroopa asjadest ja aga võtame seda isikudimensiooni alla, siis noh, see, mis toimub, kas on eriti mingisuguseid niisuguseid, ent programmilised valimised, ideoloogiate võitlus, Euroopa Liidu asjadest rääkimine ei ole, vaatame näiteks ka neid valimisreklaame siis samamoodi ju tegelikult promotakse samamoodi nagu ka eelmine kord ka isikud. Nii et, et see oli täiesti niisugune suitsukate, kogu see jutt. Ja ma arvan, et peale peale seda niisugust ebameeldivat üllatust, mida valijad need saamad, kui nad tõesti selle valimissedeli kätte saavad. Ma olen täiesti kindel, et et järgmisel Europarlamendi valimised Eestis toimuvad avatud nimekirjadega taas. Või siis toimuvad need suletud nimekirjadega ning osalusprotsent on selline, et luubiga ei näe, pannakse mikromeetriga. Jah, minagi midagi sellist, et see reaktsioon saab olema suhteliselt suhteliselt tugevat, et isegi need, kes arvasid, et võib-olla niiviisi isegi võiks samad aru, et see lihtsalt ei tööta tähendab seadused või, või niisugused regulatsioonid, kui me neid vastu võtame, seal taga on ühiskond ja ja, ja siin tuleb arvestada seda ühiskondlikku konteksti. Ja antud juhul europarlamendi valimised on Eestis üldse kõike isikukesksemalt valimised üldse. Absoluutselt, ja see on täiesti absurdne, et neil valimistel tehakse täiesti suletud nimetad. Tõnisel on 90 protsenti õigus, et 10 protsenti jääb selle peale, et kohalikud valimised jätame linnad kõrvale, on tegelikult väga isikukesksed, sellepärast et valitakse vallas seda inimest, keda tõepoolest tuntakse, temaga ollakse koos koolis käinud ja nii edasi, et teda teatakse läbi ja lõhki ning juhul, kui ta oma kassijalaga lööb valimistepäeva eelõhtul külamutid seda näevad, et siis hääled lähevad ära. Ja kui me räägime sellisest suurema tasandi valimisest, siis tõepoolest europarlamendi valimised on need, kus kandidaate on vähe. Neid kandidaate on tõepoolest, et mingisuguseid valimisnimekirja, et erakondadel ja need kõik ei ole ju täisnimekirja täispikkuses ja, ja see on nüüd ajalooline hetk selles mõttes, et tõepoolest kuna brände võeti vähemaks, enam ei ole selliseid brände nagu näiteks Kristiina Ojuland, Igor Gräzin, Rein mõng, Urmas Paet, vaid on üks bränd Reformierakond ja seal ühe brändiga, nüüd üksikkandidaatidel näiteks Indrek tarandil ja Dmitri Klenskit palju lihtsam kandideerida, kuna olgu üheski nimekirjas kahtteist tuntud tegijat, aga, ja viis, kuus tükki on nendest täisnimekirjades ikka ja nüüd üksikkandidaati pea kandideerima enam nende viie-kuuebrändiga vaid ühega. Ja see tõepoolest kaasa tuua selle, et esimest korda Eestis näeme, et üksikkandidaat saavutabki midagi Ma saan aru, et seal samale nimele, keda sa praegu nimetasid ennustad saed võiks läbi minna küll. Juhul, kui üksikkandidaatidest keegi läbi läheb, siis sellisel juhul see on tõenäoliselt Indrek Tarand, see on jälle see, et tegelikult ka eesti inimene, ta valib võitja. Kui ta on otsustanud, et tema ei taha valida, ühtegi erakonda. Tagada tunneb mingil x põhjusel, et ta valimistel ja ma tahan ikka minna kasvõi sellepärast, et erakondadele koht kätte näidata. Siis sellisel juhul ta läheb ja valitseda üksikkandidaati, kelle võimalus on kõige suurem ja see koha kätte näitamine eesti valimistel toimub. Nimelt see, et näitame linnameestele koha kätte, on see, mis tegi kunagi rüütlist presidendi. Nii et Indrek Tarandit võiks ähvardada see, et tema kinnises nimekirjas seal küll kahtliku kahjuks ei ole ühtegi teist teist nime peale tema nime, siis sappa võiks rodina kaasa vedada nii mõndagi teist. Ma ei usu, et ta nii palju hääli saab. Sõlmida kihvedasid, aga jätan selle järgmiseks korraks. Jah, ma lisaksin, lisaksin veel seda, et kui juhtub tõesti see, et tagant sisse saab siis, siis on täiesti suhteliselt kindel, et ka Reformierakond ja Keskerakond loobuvad sellest suletud nimekirjade vooruste jutust. Ja, ja äärmised tulevad kohe kindlasti avatud nimekirjadega sest see demonstreerib seda, et see on täielik läbikukkumine. See läbikukkumine on, ma arvan, et Tõnis mõtleb seda natukene sellisel üldisemal ja ütleme, õiguse ja ühiskonna ja sellel tasandil see on läbikukkumine tegelikult hoopis teised tasandil. Kui Indrek Tarand saab sisse, siis selle ühe koha ta võtab ära kas keskerakonnalt või reformierakonnalt praeguse seisuga viimaste uuringute järgi. Vaat see on nüüd erakondade jaoks läbikukkumine, et mis mõttes, need tuleb kusagilt Viimsist, mingisugune Laidoneri muuseumi direktor, eriti veel Reformierakonna puhul, meie kangutasime ta kantsleri koha pealt ära ja nüüd ta tuleb ja võtab meie käest ära selle koha Brüsselis, mis kuulub meile. Unustage ära, mis mõttes avatud nimekirjad tagasi ja ruttu. Absoluutselt absoluutselt, muuseas meie lähiriikides mujal Euroopaski on ka seal valimised, Euroopa Parlamendi valimised tegelikult räägivad ka Euroopa asjadest või Saksamaal samamoodi Saksamaa siseelu küsimused Prantsusmaal, Hispaanias, kõik sammud? On teil aimu? Üldiselt see oleneb, oleneb riigist, et suuremates Euroopa riikides nagu Prantsusmaa, Saksamaa, seda Euroopa Liidu temaatikat on kahtlemata rohkem sees, sest need on lihtsalt selles protsessis rohkem sees. Et Euroopa Liidu asja nagu mõnes mõttes ka ka igapäevapoliitikas rohkem rohkem kanduvad niisugusele sisepoliitilisel tasandil. Et see piir ei ole nii jäik võib-olla kui Eestis ja meie jaoks Euroopa mingisugune väga kauge asi ja meil on ikka väga selgelt piir siin vahel. Meil põhimõtteliselt kuulad rääkimas Siiri Oviiri või, või, või, või siis parandatakse põhimõtteliselt mingit vahet ei ole, nad räägivad tegelikult ühte sellist Eesti iseseisvuse juttu, seal mingit poliitilist eri erimeelsuste tegelikult enamasti ei ole. Poliitilise erimeelsuse koha pealt me siin on, ütleme, et kaks sellist igivastast Eesti sisepoliitikas Keskerakond, Reformierakond, kes vastastikku sõimates valimistel häid tulemusi saavutavad Euroopa Parlamendis istuvad ühes ja sellest samast fraktsioonist, aga on siin on Tõnisel teiste õigus selle koha pealt, et Euroopas, Eestis kuigi Eesti on ka Euroopas, aga ütleme, et vanades Euroopa riikide liidu riikides vaadatakse neid valimisi natuke teise pilguga. Seal on juba põlvkond inimesi, kes on elanud Euroopa liidus ja kellel on see teadmine, teised. Euroopa liit. Et need olemegi meie, aga Eestis on täpselt see, et Euroopa Liit noh, tuli, et nüüd me oleme seal mõne aastakese olnud, aga mis meil sellest kasu on olnud ja masu ja kõiksugused muud õnnetused. Et selle peale väga palju ei mõelda. Et kui mõeldakse, siis väga tihti selles võtmes, et on Brüssel, järjekordsel kurgi kõverus, banaani pikkus ja muud. Pahandused jah, ka erinevad uuringud, needsamad eurobaromeetri uuringud on näidanud tegelikult seda, et see eestlaste roopa tunnetus on üldse üks kõige madalamaid Euroopa liidus. Nii et. Ma tahaks näha, uurin, ma tahaks näha seda uuringut, mis puudutab samasuguste küsimuste kaudu nii-öelda selgitatud tõde, kus vastatakse, oleks ainult partei liikmed, ma arvan, et see number tuleks täpselt sama madal kui ühiskonnas üldiselt. Mida sa silmas oma mõtet? Teidel tegelikult ju puudub ka igasugune noh, Euroopa poliitika või Euroopa tasandil selline nägemus protsessidest, mingid soovid, puudub poliitika sisuliselt. Päris võib-olla seda ei saa öelda, aga suures osas on see õige. See jookseb läbi Venemaa. Ja tähendab, ma olen seda vanem väitnud, et Eesti valijad tehakse, tundub ka poliitikute jaoks, tähendab Euroopa liit kahte asja. See on rusikas Venemaa vastu ja koht, kus saab euroraha hästi pragmaatilised kaalutlused midagi muuta eriti tahad. Et üks asi oli täpselt, see on nui seljakotis ja teisest küljest, et see on nagu nüüd mõisa ait. Et ma lähen vaatan, et mis ma sealt mõisa aidas anuma, seljakoti sinna nuia kõrvale panna, et see on selline ütleme, küüniline ühegülmulik. Suhtumine kohati korraks hetkel teemat, kui Auseks neid tulevasi Euroopa Parlamendi valimisi peate, nendel päevadel on tõstnud küsimuse. Eelhääletamine ja eelhääletamine ei pruugi kõige ausam olla, sest et tänavatel ja punktide ligiduses või ümbruses või suisa on tekkinud nii-öelda e-hääletuspunktid, mis ei pruugi kõige ausamad oluliselt on võimalus kallutamisele ja, ja nii-öelda tõesti nägemisel, et kuidas ja kuhu inimene vahele panna. See on nüüd see koht, kus mina olen tõenäoliselt ketser ja ütlen, et vot need telgid küll ei mõjuta valimistulemust ja neile, kellele tundub, et hirmsasti mõjutab väga lihtne testküsimus võtku oma tutvusringkonnast 10 inimest ette, küsige nende käest, kui paljud nendest jäävad teastama PIN-kaardi paroole või kes kannavad neid kaasas ja kui ilmneb, et nendest 10-st tõepoolest seitsmel on need kogu aeg kaasas, kui nad Keskturu juurest mööda lähevad või et nad teavad neid peast, siis räägime edasi. Inimesed võivad vaatama minna sinna telkide juurde, seal mina käisin sisuliselt Te olete mitte keegi sellepärast, et kui tädikene saab aru, et oi, ma võiksin hääletada küll ja ma teeks oma risti ära, aga siis tuleb välja, et ta peab selleks arvutisse minema internetiga sõitma ja tal peab olema ID-kaart kaasas ja see tuleb sisse panna, ta peab selle PIN koodi veel teadma. Ei jäta üldse sedeli kasti lasta, ei saagi, siis ta lööb käega, läheb minema. See on see tehniline pool ja ma olen siin absoluutselt aru sinuga, nõus, nüüd on teine pool on, on nii-öelda see põhimõtteline pool, kuidas, kuidas nagu seda seda tegevust nagu üldiselt laiemalt hinnata. Kuidas teile tundub, mis, mis, mis emotsioone või tundeid Keskerakonna noh, ütleme tegelikult suhteliselt nutikas, noh, mingis mingis küljes samm teis tekitab. No päris korrektne see ei ole, et seda heaks kiita ja sellele takka kiita on, seda ma ei teeks. Ma vaataks neid asju süsteemis, et kui see oleks mingisugune esimene mustvõte, mida Eesti valimistel kasutatakse ja tõepoolest, ütleme selle musta valgest mahlad on ikka selles halli tsooni tumedamad servas, et selles pole kõhklusti. Et natukene kehvema värvitajuga inimene ei saakski päris hästi aru, et on ta nüüd hall veel või on ta must juba. Aga ütleme, et selle ühe asja juures parteisid rohkem manada kui mingisuguste muude asjade puhul. Ma ei tea, võib-olla ma olen lihtsalt ära kalestunud Eesti parteide tegevuse pärast, aga see on üks järjekordne samm sellises rivis, kus on kohukesed peaministri pöördumised valimispäeva õhtul. Inimeste autoga valima viimine, busside organiseerimine, selline Valimi Illegaardi imelik nõu andmine. See on üllas eesmärk, et ilmselt tuleks valimas käib sellepärast valimisaktiivsuse tõstmine? Jah, aga meil tuleb vaadata seda asja veidikene teisest aspektist, et tuleb vaadata seda, kes seda teevad. Ja vot siin tekivad, tekivad kahtlused ja selles mõttes ma olen Aguga absoluutselt nõus, et et niisugused kahtlased võtteid on on ka varem olnud. Kuigi samal ajal all ma ei dramatiseeriks seda üle, et Eestis on ikkagi asjad suhteliselt korrektsed võrreldes siin mõningate lähiriikidega, nagu siin Läti ja võib-olla Venemaa ja nii edasi. Ja kindlasti see asi on ka tunduvalt paranenud, kuid oli kuskil 90.-te aastate alguses. Nii et noh, ma ei dramatiseeriks seda üle, kahtlemata siin on väga, väga mitmeid probleeme ja ja egas asi kellelegi eriti ei meeldi. Aga samal ajal ma ei ütleks, et see on mingisugune tohutu katastroof ja Eestis on valimised täiesti eba eba ausalt ja täiesti kõik on korrupeerunud elase. Et siin on jah, ütleme Tõnise jutu lõpuga, ma olen nõus, et see piltlikuks, viies nii kaua, kui ei ütle näiteks ülemused, homme tulete kõik tööl, ID-kaardid ja PIN-koodid kaasas, panete mulle laua peale siia hunnikusse ning tagasi pärast valimisi, et teil ei oleks isikut tõendavat dokumenti, millega käia oma e-häält ümber hääletamas. Kuni selliseid asju ei tehta, siis tegelikult väga palju ei mõjutata, aga üks asi Tõnise jutus, millega ma absoluutselt nõus ei ole, oli see, kui Tõnis ütles, et tuleb vaadata, kes teeb. Minu arvates alati tuleks vaadata seda, mida tehakse, mitte seda, et kes teeb sellepärast et muidu võib lihtsalt juhtuda, et kui meile mingi erakond meeldib, siis me laseme neil rängalt sikku teha ja meil on see täiesti ükskõik, sellepärast et noh nad tegelikult toredad poisid pahasti teha, et need kategooriad, millega mõõdetakse või ütleme, et see vinkel, milles asju hakatakse seadma, see peaks alati olema üks ja sedasama. Ma pidasin sellele, kes teeb all tegelikult silmas erakond, et kui siin pöördumise teeks näiteks president või ma ei tea valimiskomisjon, siis see on hoopis teine asi. Aga kui siin pöördumisel teeb Andrus Ansip, Edgar Savisaar valimispäeva õhtul ja Savisaar lükkab isiklikud need ID-kaarte sinna sisse, eks ole ja, ja palub sul anda ja siis näitab, kuidas tuleb hääletada, vot see on juba küsitav asi, kui palju Eesti poliitikas teie selle asjaga teaduse poole pealt tegeledes seda analüüsis vaadeldes on seda, et täpselt just nimelt brändi või oma nime tugevaks tegemiseks või selle veel upitamiseks kasutatakse, pseudoteemasid, tuuakse sisse mingisuguseid üksikuid mõttevälgatusi, mis tekitavad hetkeks arutelu, aga millel ei ole taga absoluutselt mitte mingisugust tausta, aga paraku oma poliitikat just ka paraku need töötavad. On näha, et toetusprotsent tõuseb või hääli tule. Pseudoteemasid kasutatakse vähem enda upitamiseks märksa rohkem, sellistel taktikalistel kaalutlustel see eneseupitamine, see on rohkem ütlemis strateegiline saanud ja seal üritatakse välja mõelda, mingisugune hästi kõlav asi, mis läheb näiteks demograafilise trendi või sotsiaalse trendiga kaasa. Et saab prognoosida, et kahe aasta kolme aasta jooksul see asi juhtub. Menüüd lubame midagi välja, mille põhjal me pärast saame öelda, et vaadake, meie tegime aga neid kõikvõimalikke pseudoteemasid, nagu Eestis on neid ideid olnud ikka nad tosinaid, et kasvõi see, et paneme peaministri ja presidendi ametikoha kokku ja muud sellised nagu neid poliitikuid omakeskis nimetavad intellektuaalid reaalselt huvitavaid ideid, et neid on ikka olnud ja need tavaliselt tulevad välja siis, kui on tarvis mingisuguselt muult eemalt tuli äratama. Jah, ma tahtsingi, lisan, et harilikult kasutatakse neid just sellel, sellel juhtumil, kui on mingisugune muu probleem või jama tekkinud, siis erakond käid eriti reform, reformierakond on väga osav, selles mõttes käib välja mingisuguse niinimetatud intellektuaalselt huvitava mõtte. Järjekordselt lekib erakonna esimehe siselisti kiri umbes 38,5 sekundi jooksul kõigisse uudiste toimetustesse üheaegselt ja täiesti juhuslikult. Jah, või ma mäletan Reformierakonna pool seda, kui IRL rääkis siin paar aastat tagasi parlamendireformist seda parlament tuleb, tuleb tööle panna, ta on muutunud kummitempliks ja käis välja mitmeid väga asjalikke ettepanekuid siis Reformierakond vastas sellele, et vähendame Parlamendi liikmete arvu 60-le ja see oligi kogu vastus ja noh, selge see väga mõistetav inimestele, kõik hakkasid arutama jälle selle üle, et kasvõi 60 on parem kui 101 ja ja nii edasi ja nii edasi. Noh see oli, noh, see oli mingisuguse niisuguse suhteliselt asjaliku mõtte idee ära tapmine, kuna lihtsalt neile oli see ebameeldiv. Pole ajupesu ja manipulatsioon käib täie hooga Eesti poliitikas iga päev, kui televiisorit, vaatame raadiot, kuulame lehti loeme või linnatänaval ka jalutame meid, meid pestakse, meie aju, pestakse nokka, mind huvitaks, kuidas võiks teistmoodi olla meie käest. Ega meie elan pätsu ajal. Ja ei ole ainult ajalehed ja raad, ärme seda ka Eestiga kokku niimoodi, et Eesti on nüüd selline kolakas koht, kus on niimoodi, et noh, meil on Peipsi taga suur Venemaa ja totalitaarne ühiskond ja sealt tuleb selline külm idatuul meie peale, mis sunnib valijatega manipuleerima. Aga kui me sõidame Soome lahe põhja poole, siis seal karge põhjale virmalised tapavad kogu manipulatsiooni ära ning inimesed elavad õnnelikult nagu kõrval Rootsis. Kõik on Bullerby lapse talu reetse mujal olemas. On ei, ei õigusta ju seda, et ta siin Eestis on, inimeste tegelikult vaba tahtega mängitakse, see on, see on üleüldine probleem, üldine probleem üldse tänapäeval demokraatia ja meedia, demokraatia ja meedia suhete seisukohast ja väga paljud teoreetikud väidavad seda, et tänapäeva meedia loogika tegelikult tapab, tapab demokraatiat. Demokraat eeldus on see, et kodanikud mõtlevad ratsionaalselt, hääletavad ratsionaalselt nad saavad aru, mis toimub. Aga kui me vaatame tänapäeva meediat ja seda loogikat, siis see küll eriti ratsionaalset mõtlemist ei soodusta. Nii et jah, väga paljud arvavadki vaat et meedia, tänapäeva meedia loogika ongi üks demokraatia. Tähendab, et selle võtame väga lihtsa näite, et ma näen Urmasele on ka abielusõrmus sõrmes ja võiks küsida, et kas see oli ratsionaalne otsus, et sa võtsid ja panid kirja, millised kriteeriumid on olulised tulevase abikaasa juures, et sealhulgas nii, no ütleme, visuaalne pool, intellektuaalne pool isikuomadused panid sinna alla kriteeriumid Baiend elektrita. Lugeda välja ja siis võtsid. Ütlesid ringi, et kes võiks olla see inimene, kes minu välja arvutatud ideaalmudelile selline peaks olema minu abikaasa vastav ratsionaal valdne käitumine. Ma ei ole veel näinud meest, kes niimodi naist valiks, või naist, kes niimodi meest valiksid. See on otsus, mis peaks mõjutama tegelikult, kuni surm meid lahutab, eks ole. Ja tegelikult see otsus on emotsionaalne, irratsionaalne, reaalne, sest ma lihtsalt tunnen, et vot nüüd on õige. Ja tegelikult meie, kui me juba selliseid asju otsustame, emotsioon reaalselt siis ka valimisotsus. Ta ei ole ratsionaalne, ta ei ole selline, et ma panen enda jaoks kriteeriumid kirja. Valimised lähevad iga kord uuesti, vaata siin ongi see vahevalimised, tulevad iga teatud aja tagant uuesti ja sellel aastal lausa kaks korda, eksju, ma saan küll aru, et Eestis jõuab ka naisi vahetada ja mehi vahetada samas tempos. Aga, aga no põhimõtteliselt seal on natukene keerulisemaks. Et see võib keerulisem olla, aga seda vähem ma pean mõtlema, sellepärast et mul ei ole muret. Ega demokraatia teooria ei näegi tegelikult ette seda, et see otsus peaks olema üdini ratsionaalne, et pigem räägitakse töötavast töötavast avalikust sfäärist avalik sfäär on see noh, ideeliselt, kus kodanikud arutavad suhteliselt ratsionaalselt probleemidele. See on muidugi ka see vaheks, kas nad otsustavad selle põhjal, kas ma olen rahul sellega, mis nad ennem tegid või otsustan anda võimaluse kellelegi teisele mis abielu puhul nagu ei kehti, ma ei saa võtta nii-öelda tule tule nüüd ja ole siin kaks kuud ja ma vaatan pärast seda, et kas on okei või ei ole, eks ju. No Eestis nii lähevad, kõigepealt elatakse 10 aastat koos, eks ole, et juhendamist. Ja väga-väga laena ratsionaalsed aga. Tegelikult on valimiste puhul ikkagi väga palju see, et inimene tahab ka teada, et ta ei ole loll olnud mis tähendab seda, et kui ta mingisugust erakonda valinud, siis erakondadelt põhjalikku käkiga hakkama saama inimene otsustaks, et olgu peale, ma eelmine kord eksisin ja mida ratsionaalsemalt on inimene enda meelest selle otsuse langetanud, seda rohkem ta tahaks ka klammerduda. Sellepärast seda raskem on öelda, et ja siin nüüd olin täielik oinas ning valisin seda erakonda. Ja ütleme nii, et kõigil erakondadel on olemas mingisugune oma protsent püsivalijaid kes leiab, et teised on veel hullemad, mina valin ikkagi neid. Ja siis on mingisugune hulk vabu radikaale, kes uitavad valimistel ringi. Siin ma tahaksin rõhutada seda, et me ei saa kõike valijat ühe vitsaga lüüa. Et tõesti, iga erakonna puhul on olemas lojaalsete valijate tung Eestis, me teame, kõige tugevam, ausate valijate tuumik on Keskerakonnal, nii et iga erakond võiks tegelikult Eestis seda erakonda kadestada. Et seal on ikka väga pühendunud valijad, keda suurt mitte miski ei kõiguta. Ette ülekuulamise kambris on täna mehed, kes jälgivad poliitilist elu üsna tähelepanelikult, ühest küljest, teisest küljest, et ülekuulamine läheb nüüd väljateenitud puhkusele, et me pääseksime Silvega sellest raskest külmast kambrist sooja päikese kätte. Mul oleks hea meel, kui te mõtleksite hetkeks läinud poliitika-aasta peale tagasi mälu lubab, siis pange see piir enam-vähem sinna kohta, kus riigikogu tuli 2008. aastal suvepuhkuselt tagasi ja äkida pakutasite. Et sellised olulised poliitilised sündmused möödunud aastast, mis jäid meelde võib-olla ütleme olulised just teie enda jaoks, mis jäid meelde, mis olid kõnekad, mis olid tähelepanuväärsed ja, ja millede oma salajastesse poliitpäevikutesse, mida ta enda mälu jaoks peataja kiri olete pannud. Ma piiritleks selle kahe sündmusega. Esimene sündmus oli see, kui lugupeetud härra peaminister esimest korda ääri-veeri tunnistas, et olukorda enam päris täpselt ei olegi selline, kus tema elada tahaks. Et asjad kannud väikest viisi allamäge minema ja mine sa tea, paistab, et kiirenevalt. Ja teine sündmus oli küllaltki hiljuti, et sellest sündmusest paremini aru saada, siis hästi lühike põige ajalukku reformile London üks kord kõva häälega tunnistanud, et nad tegid vea ja nad nimetavad selleks veaks Tiit Vähi valitsusest kunagi ära minemist. Pärast seda tõepoolest ei ole reformi, praegu on täna seda viga kunagi teinud, et ta valitsusest ära läheks, kui tal hakkab valitsuspartner närvidele käima, siis süüakse ta välja, võetakse keegi teine asemele, et seda nüüd tehtud kõigi parlamendierakondadega, välja arvatud rohelised, kellega üks, kellega kaks korda. Ja teine sündmus minu jaoks ongi see, kui Austria peaminister, mõtlesin, et olgu pealegi, et nüüd on kätte jõudnud jälle see hetk, kus meie enam ei mängi. Et lased sotsid, siis lähevad, toome mingisuguseid põhjuseid välja, miks sotsid minema peavad ja kui nad on läinud, siis võtame kellegi teise asemele. Ja sel ajal saadet siin teeme siis oi, üllatust-üllatust. Paistab, et koalitsioonileppesse lähevad sisse sellised punktid, mille pärast sotsid välja visati. Jah, ma panin suures osas samad, samad punktid, mis agu ja sotside väljaviskamise juurde tooks ka selle, et tegelikult selle sündmuse mõju saab olema tunduvalt pikaajalisem, kui me praegu tajume. Ja ma arvan, et see koalitsioon, mis nüüd sünnib, ei ole kindlasti nii tugev kooli varasem koalitsioon ja eks me saame näha, mis siin aasta lõpuks ja seoses kohalike valimistega toimuma. Siin ei ole, ainult see asi siin on, ta usaldas selle koalitsiooni vastu Jõgeval. Valijad ei anna andeks ja, ja tegelikult selle koalitsiooni sidusus sai ka väga tugevalt kannatada. Rahvaliit ei ole ikkagi nii-öelda sellesama veregrupi erakond nagu leid sotsiaaldemokraadid ja, ja see koalitsioon tegelikult ei Nonii nii efektiivselt tööle, kui, kui oli varasem koalitsioon. Ma olen kindel, et seal tekib üsna ruttu teatud teatud probleeme. Ja kolmas asi, mis ma siiski gaasi ja lisaks nüüd sellele majanduskriisiga tantsib, tunnistab majanduskriisi ja sotside väljaviskamine. Ma kolmas asi, mis ma meelse juurde paneks, oleks needsamad kolm riigieelarvekärbet. Niisuguse niisugused makromajandusliku ja sotsiaalse mõjuga. Kui võtta see asi kokku, siis tegelikult on selle viimase aasta jooksul murdunud üsna palju tabusid Eesti poliitikas. No näis, mis veel murdub, et see, kui lähevad mingisugused poliitilised seisukohad, allavett ja seal jäävad veel kärestiku kinni, natukene katki nagu näiteks, et mingit maksu ei tohi tõsta või mingisugune hüvitis peab alati täpselt ühesugune olema, et see pole probleem. Vaadake, milline tabu on murdunud, siis kõige rohkem on mul kahju sellest, et see kirjutamata kokkulepe, et me võime valitsuskabinetis sõimelda, kui palju me tahame ja eks seal ole koledaid sõnu kuulnud neid Stenbocki maja keldri seinad küll ja küll. Aga kui me tuleme valijate ette, et siis me ei ole uulitsapoisid. Ja nüüd viitamised pesemata Adele blogides suure idanaabri sõnavara kasutamine. Et need on asjad, mis teevad natukene murelikuks, sest see teeb veel raskemaks oma valitsejatest lugupidamise. Ja on üsna üsna selge see, et tegelikult saasta on Eesti jaoks väga oluline aasta ja ma olen kindel, et needsamad tabud, mis on murdunud Need otsused, mis, mis on tehtud. Et need mõjutavad Eestit veel päris pikka aega ja ma olen täiesti veendunud, et see kriisijärgne Eesti, mis tuleb siin kuskil 2011 2012 ja hiljem see saab olema päris mitmes aspektis väga teistsugune. Eesti kui praegune. Tõnis aastal sõnad said lindi külge, Agu Uudelepp, sina seal on, kas me saame siis vaadata, kui me oleme sinnamaani välja elanud? Suur aitäh. Head kuulajad, ülekuulamine suure tõenäosusega jätkub sügisel kuulmiseni kuulmiseni. Ülekuulamise toimiks 111 poliittehnoloogiad ja propagandatoimik, avatud uurimine, jätkub. Ülekuulamine.