Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju, tema vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere päevast, head kuulajad, Anvar Samost, ja te kuulate saadet olukorrast riigis. Koos minuga peaksin olema tavapäraselt Kalle Muuli, aga kale täna puhkab ja tema asemel stuudios ajakirjanik Sulev Vedler. Millest me täna räägime, noh, küllap on suur osa sellest kaunikesti etteaimatav riigieelarve kärbetest loomulikult aga ka sellest, kuivõrd kohanemisvõimeline on Eesti istandus. Räägime ajakirjanduse või Eesti meedia käitumisest käimasoleva kriisi kajastamisel energeetikast ja kui aega üle jääb, siis saate lõpuks ka pisut shoub isenesest, aga ennekõike seda toredat meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Tere. Tere esikohale panime sellel nädalal alanud ka kärpimise kampaania. Võimuliit on nende aru saanud, et ilma suure kärped riik sellel aastal vastu ei pea. Ja sellest riigieelarvest, mis siis võeti vastu veidi rohkem kui kuu aega tagasi ei tule suurt midagi välja. Võimuliidu juhid on nüüd eile täna koos istumas. Viimased teated ütlevad, et eile suudeti ka viis, kuus miljardit kärbet justkui kokku leppida paar miljardit ilmselt. Peab veelselt maha raiuma ja seis on sedavõrd hull, et neljapäeval rahandusminister Padar siis ka. Tegi otsuse või andis välja käskkirja, et väljamakseid riigieelarvest tuleb piirata. Ja nädala sündmus number kaks mõnevõrra positiivsem kui mitte öelda läbinisti positiivne. Euroopa Liit on otsustanud toetada Eesti ja Soome vahele teise elektriühenduskaabli rajamist 100 miljoni euroga ja on enam-vähem kindel, et varsti selle kaabli ehitus ka algab. Kolmandale kohale panime me Riigikogus käsitlusele tuleva eelnõu, mis vähendab poole võrra riigikogu liikmete kuluhüvitisi. Samuti ei võta riigikogu liikmeid endale tulevikus lähitulevikus tööle, abisid. Ja nädala sündmus number neli samuti naljakal kombel positiivne. Kinnitust said väited, et selle aasta augustis esineb Tallinna lauluväljakul maailmakuulus. Antud juhul võib siis tõesti kasutada sõna staar. Lauljatar madonna. Viiendal kohal, kui ma olen juba rääkinud negatiivsetest asjadest, siis ka jätkan kahjuks samal lainel. Viiendal kohal on väga suured autoavariid. Neist esimene kõige tõsisem juhtus tegelikult juba eelmisel nädalal. See oli siis. Suuravarii, kus hukkus neli noort inimest, kahjuks ei jäänud sugugi ainsaks. Esmaspäev tõi esmaspäeva hommik tõi meile veel kaks avariid, hukkus veel kaks, kaks inimest. Olukorrast riigis. Ja alustame siis riigieelarve ja Eesti majanduse teemadel. Ilmselt samal ajal, kui me siin praegu üritame olukorda analüüsida, siis kuskil mitte väga kaugel Tallinna kesklinnas istuvad ühed teised mehed ja naised, kes üritavad seda eelarvekärbet paika panna. Ja kui me juba sellest punktist alustame, siis austasime, avaldaksin pisut nagu arusaamatust selle eelarve kärpe menetlemise viisi üle, et kui me siin ka rääkisime möödunud aasta suvel vist lisaeelarvest negatiivsest lisaeelarvest, siis oli sellest juba juttu ja kahjuks peamens, vähemasti kahjuks pean mina selle juurde tänaga tagasi tulema, et meil on olemas selline rahva poolt valitud. Asi nagu parlamenti parlamendil olemas rahanduskomisjon kes peaks tegelema kõikide eelarvesse puutuvate asjadega, kui mitte rahanduskomisjon, siis on olemas sedasama parlamendi poolt ametisse nimetatud Eesti vabariigi valitsus kus samuti olemas teleministeeriume, terve hulk ministreid, kes eelarve küsimustega peaksid tegelema. Kahjuks me nüüd praegusel hetkel näeme seda, et on vähemasti kõrvaltvaataja jaoks hulk suhteliselt arusaamatutel põhjustel välja valitud poliitikuid kelle otsene seos eelarve protsessiga puudub. Kui ma nüüd ei eksi, siis eelarve kärpeid arutavad omavahel Keit Pentus, Siim Nestor, Margus Tsahkna, Mart Laar ja Andrus Andrus Ansip, kes on peaminister, kes on üks väheseid loogilisi isikuid selles seltskonnas ja kas rahandusminister on ka kaasatud või? Õnneks on küll üllatus. Aga jah, et see on nagu mõnevõrra veider. Jaa. Jaa, siin on ka vastu vaieldud sellele, et loomulikult on sellises kitsas ringis tunduvalt kiirem ja efektiivsem kõikvõimalikke selliseid väga raskeid otsuseid teha. Noh, see on küll kahtlemata õige ja ja. Raske on selle argumendiga vaielda, aga ega samas on ka niimoodi, et ega demokraatlikke demokraatlikus riigis otsuste langetamine ei peagi väga efektiivne, ei saagi, väga efektiivne, lihtne ja selline voolujooneline olla, et see on nii selle demokraatliku riigikorralduse suur häda. Ja kui me nüüd mõtleme selle peale, et mida see ühiskonnas nagu tekitab selline suurte otsuste langetamise viis, siis ta kahtlemata tekitab seda, et inimestel tekib umbusaldus selle väliselt demokraatliku, kuid teatud mehhanismides vähem demokraatlikku otsustamisviisi suhtes, et kui viis suhteliselt suvalist poliitikut võivad omavahel kokku leppida riigieelarve kärped, siis miks me peaksime siin väljaspool seda ruumi, mida me isegi ei tea, kus see ruum asub, kus neid kärpeid arutatakse uskuma, et, et seal ei lepita kokku midagi. Veel enamat ei taha küll mingit paanikat siin levitada ja kahtlemata see nii ei ole, aga aga miks me peaksime uskuma, et need viis inimest jalutas omavahel näiteks krooni kursi devalveerimist? See asi on selles mõttes natukene hullem veel, et tegelikult seltskond ei tea, kui palju kärpima peab. Et eelmisel aastal riigieelarve Läks novembrikuus sellisele kriisis režiimile riigieelarve kulud hakkasid tulusid ületama. Detsembris oli pauk väga suur, aga seal oli üks huvitav asi, nimelt maksuamet vahetas oma ID süsteemi ja tänu sellele ei saanud mõned ettevõtted oma deklaratsioon esitada aasta lõpus. Need tilguvad tagantjärgi. Nii et ei ole täpselt teada, kui suur oli riigieelarve auk detsembris ja praegu jaanuaris, kui tulevad osad on osad laekuvad rahad on siis nii-öelda detsembri eest arusaadav, kui suured on tegelikult jaanuari tulud ja kui suured on, moodustavad seal sellest laekumisest detsembri tulud. Ja nimme nüüd siis riik peab kärpima nii-öelda millegi pealt, mingi siseneb Tunde aimuses, loogiline oleks, et rahandusministeerium annab ette ühe numbri, ütleb, et selle aasta miinus on umbes nii ja nii suur, et praegu ei ole sellestki prognoosi olemas. See kõik käib sellise ehku ja sisetunde peal. Selles mõttes on asi tunduvalt keerulisem. Tuleks oma selle eelmise kriitika juurde veel tagasi, et ma mingi piirini mõistan, sellist tegutsemisviisi, et kriisiolukorras tõesti võib-olla see noh, kas nüüd vajalik, aga ta võib olla. Ta võib-olla lihtsam kui mingisugune muu tegutsemisviis ja seetõttu ka otstarbekas. Aga selliste sellistel asjadel on kalduvus nagu elada kriisi ajad üle jääda alles ka natukene rahulikuma parematel aegadel, et tõepoolest, et kui poliitikud saavad nagu maitse suhu sellest, et teatud üldrahvalikke asju, mis puudutavad sõna otseses mõttes antud juhul kõiki Eesti inimesi. Et võib arutada kinniste uste taga ja nende arutelude vahel ka ajakirjanikele mitte öelda midagi muud kui selliseid noh, angloameerika traditsioonis nimetatakse saun baitideks, et tuleb Margus Tsahkna kuskilt uksest välja, ütleb, et jah täpsemalt midagi ei räägi, aga, aga siis naeratades selleks, et aga makse me ei tõsta ja pensionini ei alanda. No tule jumal appi, tõesti. Et sellist infot oleks parem üldse mitte anda siis et sama hästi oleks võinud tulla uksest välja öelda, et jah, et vaadake et valimised toimuvad planeeritud ajal ja ei kuuluta lähiajal sõda Lätile, eks. Sama sama informatiivne ja sama, sama vaimukas. Samas oleks sellegi sellise laia arutelu puhul see asi veniks kõvasti ja neid pingeid tekiks teataval määral juurde, et tuletan meelde. Kaitseminister Aaviksoo teatas meile esmaspäevase äripäeva kaudu, et kui kaitsekulusid kärbitakse siin kõvasti, siis see on täiesti selgelt kuritegelik asi. Aga ilmselgelt minu sisetunne ütleb, et kaitsekulude kallale peab riik minema. Et me näeksime ka teiste ministrite teiste valdkondade puhul täpselt samasuguseid avaldusi. Väga suur sõda läheks lahti, et siin seda tasakaalu väga raske leida. Üks asi veel, eksju, et mäletatavasti siin kui lisaeelarvet tehti, siis tegutses üks selline omapärane mitte institutsionaalne grupp, veel seda nimetati selleks krokodillide komisjoniks, eks ju. Ja nüüd tagantjärgi on üks või teine erakond või üks või teine poliitik viidanud sellele krokodillide komisjoni tööle ja siis öelnud, et kas mingit asja see krokodillide komisjon arutas või arutanud, et see viimane näide on siin sedasama pensioni teise samba sissemaksete peatamine või vähendamine, eks ju, et üks poliitik ütleb, et see krokodillide komisjon arutas seda, teine ütleb, et ei, et seda pole üldse jutukski olnud, et keda me peaksime uskuma, et tõenäoliselt, et võib seal olla niimoodi, et keegi ajab jama või siis vastupidi, et õigus mõlemil, et seda arutati mingisuguses veel vähem formaalses vormis, aga kontrollida seda kuskilt ei ole, sest et selle krokodillide komisjonil mingeid protokolle järgi ei ole jäänud vähemasti selliseid, millest avalikkus midagi teaks, ei ole võimalik võtta ette nii-öelda stenogrammi või protokoll ja vaadata sealt jälgijat. Kas oli niimoodi, et sotsiaaldemokraadid pakkusid, Reformierakond, ütles, ei, oli vastupidi, niimoodi, et Reformierakond pakkus ja sotsiaaldemokraadid ütlesid ei meil on võimatuse tagantjärgi kontrollida, et nagu sa siin väga õigesti ütlesid, et otsuseid tuleb teha kiiresti ja neid tuleb teha vähese informatsiooni ja segase informatsiooni põhjalt. See on selgelt koht, kus tagantjärgi hakatakse vigade puhul küsima, et kes tegi vigu, kes vastutab vigadest. Miks tehti selliseid vigu? Ma ei teagi ajaloolaste, sest ma räägin ajakirjanikest. Ma räägin poliitilisest debatist muudest sellistest asjadest. Võimalik objektiivselt tagantjärgi selgeks teha, kes neid vigu tegi, et me oleme jälle sellises olukorras, kus meil on mingisugune väga üldine vastutus, kogu valitsus, kolm erakonda vastutavad selle eest. Noh, meil ei ole võimalik aasta pärast nagu tagasi vaadata ja öelda, et vaadake, et see tollane, tolle erakonna ettepanek osutus äärmiselt üksikuks. Miks kõik teised sellega nõustusid? Ei ole kellegi käest küsida, sest tõenäoliselt ka sellest üritusest, mis praegu kuskil Stenbocki majas või jumal teab, kus toimus, ei jää neid pabereid järgi. Et see, see, see on probleem ja see, ma ei, ma arvan, et ma ei norisin detailide korraldus on suurem probleem, kui me arvata oskame. Täiesti õigel teel, aga selle asja jällegi muudab keerulisemaks see, see tõik, et valitsusel on nagu kaks eesmärki korraga. Ühest küljest, et riik ellu jääksite pankrotti läheks, et oleks vaja kulusid kärpida, kulusid kärpida, saab ka aeglasemalt. No saad natukene aeglasemalt, saab rohkem arutades, aga valitsust kiirustab taga üks, üks suur suur, selline helesinine unistus. Sunnistus kannab nime euro. Ja plaan on, et euro tuleks Eestisse aastast 2011 võib-olla isegi saaks mingi nipiga varem ehk suveks 2010. Ja et see europlaan käiku läheks, peab valitsus saama kärped tehtud veebruari-märtsikuu jooksul. Esimeseks aprilliks peab esitama Statistikaamet Brüsselisse andmed selle aasta eelarve kohta ja see on kogu valitsussektori eelarve ei tohi olla suurem kui kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist. See tähendab seda, et aeg on valitsusel vähe. Ja sellest on jällegi tingitud osaliselt see kiirustamine. Aega on vähe, sellepärast et sel ajal, kui oleks pidanud tegema 2009. aasta eelarvet, tihti mingit muud dokumenti, mis küll vormiliselt osutus, vaat vaatlusel, vaatlusel vormiliselt osutub eelarveks, aga sisuliselt osutus lihtsalt mingiks neis paberiks, kus oli terve rida numbreid peale, mis praegu näeme, isegi valitsus enda hinnangul ei kehti. Ma tuletan meelde, et meil on praegu esimene veebruar ja siis kui hakati eelarve kärpeid arutama, siis oli veel jaanuar. Ehk siis teisisõnu juba jaanuarikuus sai koalitsioon aru, et eelarve, mille nad olid detsembris vastu võtnud, on mitte jätkusuutlik. Ja nüüd me küsime, miks on meil kiire, kiire on, sellepärast et eelarve noh, nii-öelda diskussioon, debatt, mis oleks pidanud toimuma möödunud aastal, toimub nüüd 2009. aasta alguses, sellepärast ongi kiire, et omal ajal eelarve, et lihtsalt ei tehtud. Nojah, tuletame meelde, mis juhtus augustis, augustist sai rahandusminister pragada valitsuses peaministri käest, et miks ta küll arvab, et majanduskasv on nii väike, ainult kaks, kuus, 2,6 protsenti. Sellepärast rahandusministeeriumi enda prognoos näitas natukene suuremat kasvu, aga siis rahandusminister võttis appi ka mõned teised analüütikud ja need ütlesid. Kuule, kallis, mesid nii palju ikkagi välja ei tule, seda kasvab. Aga ajad olid tollal teised, et septembris toimus üle üleeilne krahh. Ja pärast seda jah, novembri eelarve on vastu võetud pärast sõda. Jah, aga siis riik hakkas ka meeletult miinusesse minema alles detsembris. Muidugi me saame öelda, et mida tegi valitsus suvel täiesti selgelt nagu puhkas. Ja mida ta tegi sügisel, ta oleks pidanud juba neid lõikeid ette valmistama. Oleks pidanud olema ka selline negatiivne variant olemas, neil neid kärpeid ei peaks praegu kiiresti tegema, kui selleks oleks hakatud valmistuma juba sellel ajal ütleme, detsembris-jaanuaris, mitte praegu, veebruaris. Jah, aga noh, tulemus on kahtlemata see, et inimestest selline kinniste uste taga kiiresti kokku lepitav kiire kokkuleppe protsess, kindlasti riigi toimimine suhtelises usaldust, usaldust ei suurenda, et see on, see on ka see põhjus, miks meil on nii palju mitteametlikul tasandil viimastel nädalatel jälle devalveerumisest jutt, et ma ütlen siin kohe ette ära, kui me selle teema juurde võib-olla pikemalt läheme, et mina isiklikult ei usu ja ma ei usu ka, et ükski Eesti majanduse toimimisest suuremal määral aru saav inimene usuks seda, et devalveerimine võiks Eestis juhtuda või et see võiks üldse kuidagi nagu kasulik olla. Kahtlemata nüüd mis on inimesi hirmutanud, on see, et avalikkuse ette on tulnud mitmed arvamusliidrid finantsringkondadest või majandusringkondadest, kes tavaliselt on väga tagasihoidlikud oma avaldustes ja rääkinud siis sellest, et justkui oleksin kaks valikut, et kas kiire kohanemine või evalvatsioon, noh, ajakirjandus on nende sõnumit mõnevõrra lihtsustanud, nagu ikka ajakirjandus ükskõik millise sõnumiga teeb ja kohati mõnda intervjuud lugedes on mul ka selline tunne olnud, et vastamisi on istunud kaks inimest, kes ei räägi mitte ainult eri keelt, vaid pärinevad erinevast tsivilisatsioonidest. Et ühel pool on selline roheline helendavate karvadega tulnukas ja teisel pool on näiteks piisama rott, kes omavahel ei suuda kuidagi suhelda, eks. Ja tulemuseks on keegi kolmas selle nende vahelise suhtluse üles üles stenografeerida. Meie siis nagu neljanda klassi esindajana loeme seda, teeme sealt mingeid järeldusi. Et eks see võib ka nii olla. Aga, aga kahtlemata on inimestel põhjendatud kartusi, neil on, neil on hirm, see sellepärast, et kui juba selline dokument nagu riigieelarve ei kehti, et mis siis kõike muud veel teha võidakse. Ja mina, mina lugesin eile õhtul, ütleb pabereid päris mahukas selles ajalehekülje seal IMF-i leping siis Läti oli nende, nende memorandum sinna kohta, seal räägitakse kahest sellisest alternatiivsest meetmest, üks oleks olnud. Võtame kiirkorras kasutusele euro. Ehk latt asendatakse euroga. Selle plaani plokis ära Euroopa Liit. Sarnane plaan oli arutlusel ka Eestis. Ma arvan, et Euroopa Liit oleks täpselt samamoodi Eestile öelnud. Ja ega me ei ole sugugi kindlad, kas meid ka isegi kui ma vastan Maastrichti kriteeriumitele väga-väga, tahetakse sinna euroseltskonda sisse võtta. Ja teine variant, mida Läti puhul arutati, loomulikult devalveerimine. IMF leidis, et seal on väga-väga palju võita, kasv tuleks, kiirem taastumine oleks kiirem, aga riskid on ka nii suured. Et noh, näiteks seal tekib ettevõtete väärtuse ka ikkagi väga suuri probleeme. Läti ettevõtted hakkavad minema välismaalaste kättemeeleta, pankrottide laine. Kodumajapidamised elavad üldiselt devalveerimise siiski suhteliselt paremini üle. Isegi kui te mõtlete praegu, mis on toimunud meie laenude kodulaenude tagasimaksmisel, näiteks et euribor on nii palju langenud võrreldes oktoobriga. Et sisuliselt kui krooni devalveerida mingi 30 protsenti, siis see oleks umbes sama surmaksena oleks oleks oktoobris makstud. Aga ettevõtted ei ela seda üle. Et selles mõttes nagu riskid on nii suured, et lihtsam olla selgem ja me oleme aastaid nagu inimestel rääkijalased kroonib oma endise kursi juurde. No mina arvan, et ükski nagu teoreetiline või spekulatiivne kasumis võiks devalveerimisega kaasneda, ei kaalu üles seda stabiilsuse või järjepidevuse kaotust, mis sellega kaasneks, et selles mõttes nagu kindlasti on õigus ka peaministrile Andrus Ansipile, kes ütles, et kui me kas või midagi sellist, et kui me praegu oleme käpuli, siis pärast seda läks maale. Et see on, see on kindlasti väga paikapidav võrdlused, et sisuliselt see Euroopa Liidu riik kes oma valuuta praegu ära devalveerib valuuta, mis on olnud aastaid fikseeritud kursiga ja mida on kõikidele kinnitatud, et see kurss jääb ka, fikseeritakse, et et see Euroopa Liidu riik kindlasti osutub selliseks Euroopa Liidu siseseks. Noh, ma ei tea, kas neljanda või kaheksanda ešeloni riigiks sellist paariastaatust ei kujuta endale ilmselt isegi ette. Et kui praegu paljud ettevõtjad räägivad, et välispartnerite poolt on tegemist suure usaldamatusega, siis seda usaldamatuse määramis pärast devalveerimisotsus järgneb, et südame ei oska lihtsalt ette kujutada, see saab olema kirjeldamatu ja muidugi arvestades Eesti eripära, valuutakomitee süsteemi ja seda kursi fikseeritud seadustega ja noh, tegelikult krooni kurss on lisaks Eesti panga varadele garanteeritud ka välju võib vist niimoodi mitte küll otseses või ülekantud mõttes öelda, et on garanteeritud ka kommertspankade maganud, aga et ma ei usu, et Eesti pangandussüsteem devalveerimist üle elaks, et ega selleks palju vaja ei ole, et kui palju pankade varadest peaks hapuks minema, pangandussüsteem oma toimimise tavapärases mõttes nagu lõpetaks, et mis ma tahan selle koha pealt öelda, on see, et et arutelu sellel teemal on nüüd rohkem kui kunagi varem, aga ma arvan, et selle stsenaariumi teokssaamise tõenäosus on pigem isegi väiksem, kui ta veel. Võib-olla mõni aasta tagasi võis olla. Aga devalveerimise jutte juures on ka oluline see, et devalveerimise korral tõuseb Eestis kohe inflatsioon. Ja see jällegi nihutab seda valitsuse helesinist, unistust toome euro nihutatedega pikaks ajaks edasi. Inflatsioonist ei oleks võib-olla mõtet rääkida, et vastavalt ju Euroopa valuutakursi vastavalt euroreeglitele, jättes need keerulised sõnad kõrvale vastavalt euroreeglitele on ju niimoodi, et see riik, kes tahab eurotsooniga ühineda, peab olema oma valuutakursi hoidnud kaks aastat stabiilsem. Ja noh, seda kindlasti pärast seda enam nagu ei ole võimalik nagu näidata. Ma usun, et Eestis on väga vähe neid huvigruppe, kellele devalveerimine tegelikult võib kasuks tulla ja kahtlemata üks huvigrupp, kellele devalveerimine tuleb äärmiselt palju. Kahjuks need poliitikud, ükski valitsuserakond ei ela tõenäoliselt sellist asja üle niimoodi, et ta võiks järgmistele valimistele minna rahuliku südamega vastu olles eelnevalt teinud selliseid otsuseid. Aga aga kui nüüd me oleme nii pikalt siin devalveerumisest rääkinud ja kindlasti inimesi kindlasti inimesi nagu närviliseks ajanud, siis ma räägiksin nagu positiivsetest asjadest ka, et et sellessamas nii-öelda sedasama valiku teljel siis teisel pool on räägitud kiirest kohanemisest ja viidatud nagu sellele, et sa kiire, kohanemine on nagu väga valus ja teda on nagu väga raske saavutada ja ma tahaks kõik nendele väidetele vastu vaielda, et kui me vaatame siin Eestis kas või tänasel päeval ringi ja otsime neid kohanemise kiire kohanemise, märkis neid märke, on absoluutselt igal pool. Et mul endal oli siin mõned päevad tagasi üks kaunikesti nostalgiline või siis lustlik õhtupoolikus, ma vaatasin ühest suurest tööotsinguportaalist. Küll omale tuttavat valdkonda meedia valdkonda, et kui palju on tööotsijaid ja millised nende palgaootused ja võrdlesin seda kaunikesti traagilise olukorraga umbes aasta või poolteist aastat tagasi ja uskuge või mitte, inimeste palgaootus on tagasi aastast 2005. Ja neid inimesi, kes tööd otsivad, neid on kordades kordades rohkem, kui neid oli näiteks 2008. aasta alguses. Et see, see muutus, see psühholoogiliselt väga oluline muutus on käinud väga ruttu. Ja ma ennustan, et see tegelikult veel kiilaneb. Kui see ei ehk ei ole piisavalt veenev, siis vaadakem kõikvõimalikke hindu. Statistikaameti andmetes on see ka hakanud vaikselt juba kajastuma, aga, aga kindlasti järgnevatel kuudel. Me näeme seda veelgi selgemini, noh, ei ole mõtet rääkida sellistest asjadest, mis Eestist endast vähe sõltuvad, nagu näiteks kütuste hinnad, nafta hind, aga kõikvõimalikud muud hinnad on tegelikult ikkagi väga kiiresti langust teinud, teele asunud alates sellistest suurtest asjadest nagu kinnisvara, kuid lõpetades ka kõige igapäevasemalt toidu- või tarbekaupadega. Ma tegin siin enne saatesse tulekut natukene tööd, uurisin rahandusministeeriumi koduküljelt selliseid vanemaid pabereid ja vaatasin, et augustis 2006 see on siis vähemalt kolm aastat tagasi arvas rahandusministeerium, et selle aasta sisemajanduse kogutoodang, meie majanduse maht oleks 239 miljardit krooni. Neid augustis 2007 ehk ainult aasta hiljem pärast seda, kui me meie valimised võitnud partei, kes lubas viia meid viie kõige rikkama Euroopa riigi sekka. Kulise sama ootus, kasvanud 309 miljardini ehk kas oli ainult 70 miljardit, see oli nagu selline meie ootused tulevikule läksid meeletult ülesse. Ja kus me siis praegu oleme? Reedel andis välja Swedbank oma balti majandusprognoosi ja sealt tuleb välja, et nüüd me ootame 2009.-ks aastaks jälle 235 miljardit krooni. SKP-d, eks me oleme täpselt samas ootuses tagasi, kus aastal 2006 selline meie seis on. Jah, aga noh, kui me tegelikult natukene vähegi objektiivselt mõtleme, siis on selge, et need ootused, mis 2007. aasta jooksul ja eriti valimiste ümber üles peksti, et nad ikka täiesti ebarealistlikud ja et võib-olla tõesti hädas on need inimesed, kes arvasid, et nende sissetulek jätkabki sellise 20 või 25 või isegi 30 protsendilise aastase kasvutempoga tõusmist, et loodetavasti neid inimesi on väga palju, ei ole. Kõige hullem asi, mis praegu võib juhtuda, on see, et maailma majandus jääbki sellisele madalale tasemele. Et ta tükk aega ei taastata, veel kukub, jääbki pikemaks ajaks madalamale tasemele ja siis me peame kohanduma, nagu sa jällegi ütled. Kohandumine on siin kõvasti alanud. Eestlased on praegu nagu suhteliselt hästi vastu pidanud. Mina näen sellist vardumist pigem praegu, et elu on teataval määral hakanud nagu seisma jääma, et võib-olla isegi autosid on tänavatel natukene isegi võib-olla vähem näha ja söögikohad tunduvalt tühjemad. Käisin ise sellel sellel nädalal korral lõunastamas. Sõin pizzat ühes ühes baaris, mis oli alati inimesi täis ja ma olin seal ainus külaline. Et me oleme teatavas mõttes tagasi minemas. Eks see ole ka kohanemise värk muidugi, et inimesed teevad teistsuguseid tarbimisotsuseid ja seda võib kirjeldada sellise negatiivse vaatenurga alt ja kindlasti, kui ma oleksin selle pitsarestorani omanik, siis ma oleksin väga traagiline praeva, kui ma vaatan seda üldiselt majanduse kohanemise seisukohast ma ütleks, et siin ma näen ikkagi mitmeid positiivseid märke. Kui me näiteks võrdleme Eestit veel omakorda lähinaabritega Lätiga ühelt poolt ja Soomega teiselt poolt, et siis jälle ütleks, et mina näen ikkagi Eesti puhul nagu mitmeid positiivseid märke. Lätiga võrreldes on Eestil olemas märkimisväärsed riigi reservid noh, ükskõik kui mustades toonides menetleda reservide vähenemist detsembris ka ei näeks, neid on ikkagi võrreldes Lätiga väga suured. Meil on olemas väga toimiv teenuste eksport turismi näol. Kui Soome ja Rootsi majandustel jätkuvalt läheb halvasti, siis võib arvata, et inimesed Kanaari saarte asemel reisivad Tallinnasse. Meil on olemas üks väga suur Eesti kapitalile kuuluv ettevõte, kes Neid laevaliine haldab ja Tallinnas on kindlasti terve hulk kauplusi ja söögikohti, kes Soome turistidele suudavad pakkuda seda, mida Soome turistid on aastaid soovinud siia Eestisse saabudes. Ja kui me võrdleme ennast Soomega, siis see võib küll kõlada nagu väga jaburana, aga ma ütleks, et meil on ikkagi oluliselt väiksemad mured kui Soome. Soomes on väga palju sellist tööstust mis on väga töömahukas tööjõumahukas mis on väga ressursimahukas ja mille nõudlus on täiesti järsult praegu tagant ära lõigatud ning ükski prognoosi näitajaid nõudlus võiks tagasi tulla. Masinatööstuspaberitööstus, metsatööstus, seal, kui keegi on viitsinud vaadata, siis viimastel kuudel on Soomes kadunud kümneid tuhandeid töökohti. See on väga-väga-väga ränk. Eestis on töökohad kadunud ka, aga nad on kadunud suhteliselt ikkagi ühtlasi omas tempos ja nad ei ole kadunud sellises sellises. Sellises määras selle töökohtade kadumine kontsentreerunud niimoodi ühtedesse ühte sektorisse. Pulli pärast vaatasin ka näiteks numbreid, mis näitavad, kui palju on Soome töökohtadest seotud otseselt nende ettevõtetega, kes ekspordivad oma kaupu Venemaa, Venemaa majandusel läheb praegu teatavasti kirjeldamatult halvasti. See protsent on 11 protsenti tööjõust. 90 vabandust 89. aastal, siis, kui Soome idasuunaline eksport oli eelmisel korral oma tipus, oli see 12 protsenti, ehk siis vahe lamaeelse ajaga on praktiliselt olematu. Ma ei taha nüüd soomlastele mingit õnnetust kaela manada, aga Eestil jällegi seda muret ei ole, kuna Venemaa ei ole lasknud olulisel määral eesti kaupa oma turule. Mainisime siin enne korraks Swedbanki majandusprognoosid. Selles paberis on tegelikult ka kaks sellist päris positiivset sõnumit. Üks on see, et seal öeldakse, et Eesti palgakulud on ikkagi päris madalad ainult 7,5 eurot tunnis. Ja see võib tähendada seda, et Soomest, Rootsist, Saksamaalt, haka pik siia nagu töökohti jälle taas juurde tuleb, sellepärast et meie kulud on madalamad, kui seal inimesed on odavamad kui, kui sealsed inimesed. Et see võib olla täiesti positiivne. Positiivne asi, kas see juhtub, seal on muidugi see asi, teine positiivne sõnum on see, et et selles paberis pakutakse, võib ka välja, et millal võiks hakata tarbijate kindlustunne jälle paranema. Ja see on siis aastal 2010 kahjuks alles 2010, teine pool, mil ilmselt tööpuuduse kasv peatub. Aga seniajani on see pilt suhteliselt nadi ja Tegime siinkohal väikse vahe vahele. Lõpetasime tarbijate kindlustundega, et võib-olla ligilähedasel teemal edasi minna. Kui tavaline inimene loeb praegu Eestis ajalehti, vaatab televiisorist uudiseid ja, ja üritab oma otsuseid sealt saadavale informatsioonile rajada, siis mul on küll tunne sellise kohati, et see info, mis sealt saab väga-väga pessimistlik. Et miks me üldse sel teemal siin räägime, et seesama Swedbanki prognoos viitab inimeste kindlustundele, kui inimesed ei tunne ennast oma tuleviku suhtes kindlalt, siis nad väga ootamatult jõuliselt on võimelised oma kulusid piirama, noh nagu sa ise ütlesid, et inimene ei lähe enam välja sööma. Ta lükkab edasi oma uue auto ostu või ka kasutatud auto ostu. Ta jätab ostmata kingapaari ja läheb pigem kingsepa juurde, vanu kingi parandama ja nii edasi ja nii edasi. Ma ei taha sugugi öelda, et siin jätkub ülemaailmse majanduskriisi tingimustes õnnestuks meil Eestis kuidagi tummisemad supi ühes katla nurgas keeta. Samas jälle kahtlemata selle inimeste ootuste kujundamisega õnnestub meil seda suppi ka olulisel määral lahjemaks teha. Kui ikkagi 600000 tööl käivat eestlast lükkab igaüks kasvõi kaks kulutust iga kuu igaks juhuks mõned kuud edasi, siis kokkuvõttes ma arvan, et see päädib mitmeprotsendilise majanduslangusega. Kas ajakirjandus näitab asju Eestis liiga mustades värvides, et mitmed ettevõtjad, kellega mina või mõni mu kolleeg on viimase kuu aja jooksul vestelnud, ütlevad, et nende meelest tuleks rakendada lausa mingisugust riiklikku kontrolli ajakirjandusele muidugi rumal jutt. Aga mingi sõnum nende sellises meeleolu, mis kahtlemata on. Mina olen salanud oma kolleegide käest ikka aeg-ajalt sugeda, et mis me hirmutame rahvast, et ma olen ise kirjutanud mitmed sellised lood, mis on päris sellised musta alatooniga. Tunnistan, et jõulude paikasin, rääkisin tuntud pankuriga ja ta hakkas mulle seletama, et Eestis võivad aastal 2009 sotsiaalsed rahutused tekkida, et päris palju inimesi lastakse lahtiselt, tehasetäied, inimesi jäävad üle. Nad on, kelle Balkanil joovad nad. Nad peavad kogu aeg muretsema, et uus pronksiöö võib tulla. Kuulasin siis ma mõtlesin, et ma ei taha sellesse väga uskuda. Läks natukene aega edasi, siis ma hakkasin samasugust juttu kuulma teiselt närima siis kolmandalt-neljandalt. Ühel hetkel ma kirjutasin ühe loo, panin sinna juurde pildi, mille ma. Pean tunnistama, et tegin natukene sellist pattu, et ma võtsin eeskuju brittidelt, otsisin välja ühe täpselt samasuguse pildi, nagu oli Briti lehes. See oli siis Roy Lichtensteini stiilis karjuv naine, panin alla kirja, appi kriis, kirjutasin kõikvõimalikud stsenaariumid siis ülesse toimetuses tekkis sellest päris parasjagu poleemikat, mis sa hirmutad rahast, mis mässasin, tuleb? Ma mõtlesin, et äkki ma tõesti lähen liiale ja läksin koju, tegin teleka lahti ja sain teada, et näed, Lätis ongi alanud mingi mäss. Selles samas loos oli juttu ka sellest, et kui Eesti samamoodi jätkab, siis on täiesti tõenäoline, et meie reservid sulavad ära. Ja mis praeguseks on juhtunud, reservid ongi hakanud sulama. Et kahjuks on kõik stsenaariumid, mis on olnud äärmiselt mustad, on osutunud praeguseks päris positiivseteks. Elu läinud numbrite keel ütleb, et elu on läinud Haulemaks. Aga muidugi teatavates kohtades me oleme liialt võib-olla seda musta värvima. Küll ma omalt poolt ütleks, et väga raske on ka teatud positiivsetest asjadest kirjutada just praegu sellepärast et need ettevõtted, kellel läheb hästi või kellel kohe hakkab hästi minema, ma ei taha sellest rääkida, et konkreetne näide kuskil juba möödunud aasta. Ma isegi ei oska öelda, kas novembris või detsembris hakkas liikuma info, et see suur söeterminal, mis Muugale mõned aastad tagasi ehitati ja mis nüüd viimase aasta on praktiliselt seisnud, vist seal hakkab, seal on hakanud uuesti süsi liikuma, jaanuari alguses tuleb veel. Ja et vaata, et varsti hakkab see terminal tööle täismahus. BNS-i ajakirjanikud üritasid sellest uudist kirjutada kontakteeru Sid, erinevalt inimestega, kes asjaga on seotud ettevõtete esindajatega ja muudega mitteametlikult vist kõik tunnistasid, et jah, see on kõik õige, aga oma nimega keegi sellest rääkida ei tahtnud. Kuna ma ei tea, siis mida kardeti, et kas kardeti ära sõnada või kardeti, et, et keegi mõtleb ümber see, kellest sõltub see transiidivoog või veel midagi kolmandat või neljandat konkurente või ma ei tea, keda. Igal juhul selle uudise kirjutamine osutus äärmiselt keeruliseks ülesandeks. Nüüd umbes samasugune asi juhtus mõned nädalad hiljem, kui me kuulsime, et suur väetiseterminal samuti Muuga sadamas, mille kaudu ka viimase aasta jooksul väetist olulisel määral liikunud ei ole, mis kuulub ühele suurele Vene väetisekontsernile nimega akron, et see on hakanud kohe-kohe esimesed rongid Venemaalt jälle väetisega väetisevedu Muuga kaudu läheb täies mahus käima. Seda uudist ei ole siiamaani vist kirjutatud, kuna keegi ei ole seda kinnitanud. Ainukesed märgid, millele me saame osutada, sellised kaudsed märgid. Vene peaminister Vladimir Vladimir Putin käis seal aknani juhtidega kohtumas ja ilmselt andis mingisuguse oma Tobroo sellele, et actioni mehed võivad jälle Baltikumi kaudu väetist välja vedada. Aga sellised näited on muide veel ka näiteks naftasaaduste transiit on viimasel ajal kõvasti elavnenud. Aga kui sa räägid nende ettevõtete juhtidega, kes kelle ettevõtete kaudu naftasaaduste transiit käib, saad kõik alustavad oma juttu niimoodi, et aga teeme niimoodi, et me sellest uudiste kirjutab. Ma tahaksin siia lisada, et see asi jõuab välja riigi tasemel, et olen sellel nädalal saanud ka sellised palved, et ära palun parem kirjuta sellest, et Eesti riik hakkab laenu võtma. Et seal on täitsa selline reaalne võimalus, et Eesti riik saab investeeringuteks päris suuri, hästi soodsaid laene, sellised asutused nagu Euroopa investeerimispank see on maailmapangast mahu poolest suurem. Aga kui mööda maailma hakkab levima jutt, et Eesti tab laenu võtta, siis üldiselt, mida arvatakse, arutatakse, et Eesti läheb kas võlakirjaturule kus laenu pakutakse turuhinnaga, aga kahjuks turuhind on Eesti riigi jaoks kallim kui minu. Sulev Vedler jaoks ma saaksin pangast praegu odavamalt laenu, see on täiesti kummaline situatsioon. Või teine variant, arvatakse, et ta läheb siis rahvusvahelise valuutafondi IMF-i mono ja see jällegi tähendab, et sisuliselt Eesti on justkui pankrotis, tegelikult mida Eesti tahaks, ta tahaks saada odavat, väga head laenu. Aga kas sellest julge riigi riigitöötajad rääkida, sest äkki see annab vale signaali? Et me oleme jõudnud sellisesse kummalisse olukorda välja. Nüüd aga ma tahtsin jälle tagasi tulla selle ajakirjanduse vastutuse küsimuse juurde, et Eestis on see kriis, mis praegu toimub, ei ole sugugi mitte esimene viimaste kuude jooksul, et me olime täiesti tõsises kriisis oktoobris ja oktoobris ei olnud mitte niivõrd hädas. Riigieelarve tuli pangad. Ja tollal oli ajakirjanduse ajakirjandus käitus minu arust päris vastutustundlikult et oleksime võinud teha tunduvalt, tunduvalt rohkem häda oleks võinud siin, kui meedia oleks kõvasti reageerinud, küllap oleks siis Eestis kuidagi pangapaanika tekkinud ja võib-olla ei panka kokku jooksnud sest hilja hiljem hiljem avaldatud numbrid näitavad, et Rootsist ikka toodi siia meeletus koguses rahad paanikat maha maha rahustada ja valuutavahetus oli ka väga suur. Aga meedia käitus minu meelest täiesti vastutustundlikult, kirjutas sellest väga soliidselt rahustes pigem rahvast ja praeguseks on ka see paanika maha jahtunud. Ja ainult täiesti positiivne näide. Olukorrast riigis. Tuleb vist korra juba puudutasid siin ühte ühte teemat, mis puudutab investeeringuid ja, ja kui ma õigesti aru saan, siis energeetikat, aga. Tõsi, ta ju on, et Eestis on terve hulk valdkondi, kus endiselt oleks vaja raha laenata, selleks, et teha tasa need investeeringud, mida aastakümnete jooksul ei tehtud ja energeetika on kahtlemata üks, üks selline valdkond. Iseasi on nüüd see, et praegustes tingimustes laenamine võib osutuda tõesti väga keeruliseks. Jah, Eesti Energia juhtkond, kes Londonis koos majandusministriga laenuraha otsimas lisaks saime sel nädalal kuulda, et ka Euroopa Liit toetab siis uues Soome vahelise elektrikaabli ehitamist, aga, aga ma läheksin tagasi siiski natukene selle eelmise teema juurde, mis on seotud ka praegu sel teemal, et üks uus suur projekt justkui oleks Eestisse tulemas. Seda toob maale Ülo Pärnits ja punt kanadalase. Et see oleks uue hiigelsuure tuulepargi ehitamine Hiiumaale. See on South täiesti Võimsa vastuseisu. Samas ütleme, et kui sa vaatad seda majanduslikust poolest, siis on ta täiesti positiivne, see on üks suurimaid viimase aja uus investeerimisplaani, mis Eestisse on toodud üldse, mida on laiale avalikkusele esitletud. Majanduskriisi tingimustes peaksid eestlased. Palvetama selle eest, et see läheks läbi, et meile toob keegi sellise projekti, mis hakkab eksportimist tegema seda, mida riik nagu kogu aeg on öelnud, et ettevõtjad, palun tooge uusi plaane. Ja mida me tegelikult näeme, on see, et Hiiumaarahvas on meeletult sellele vastu ja ma saan hiinlastest väga hästi aru. Mitte keegi kuramus, ei taha neid suuri tuulikuid oma õue peale nad mühisevad seal niimoodi, et sa ei saa seal enam elada. Siin peaks vist tausta mõttes nagu ütlema, et kui suur see projekt on, et kas ma nüüd väga eksinud, sa oled selle teemaga paremini kursis, aga kui ma mälu järgi mälu järgi ütlen, siis selle tuulepargi projekti koguvõimsus oleks umbes pool Narva elektrijaamade võimsust. Mitte nii palju, aga ta on 500 megavatti ja okei üks neljandik ja 2005 aastal oli Eestis installeeritud tuuletuuleenergeetika neid tuulikuid 55 eest, et oleks siis võrreldes 2000 kuni 10 korda suurem. Jah. Aga ma juhtusin lugema ühte uuringut, see uuring on toetatud roheliste poolt selline säästva arengustsenaarium ja see ütleb, et kuulge, et Eesti võidaks aastal 2020 13 miljardit krooni juhul kui me rakendaksime tunduvalt rohkem tuuleenergeetikat ja seene Neib ette tuulele, peaks siis minema meil 6500. Kilovatt-tundi kilovatttundideks Eesti teenima ehk enamuse oma energeetikast peaks tulevikus eestide tuule arvelt. Vot see tundub mulle nagu jabur, et kui me ei saa nagu ühte Hiiumaa projekti rakendada, siis rohelised kataksid kogu Eesti selliste tuulikutele. Naljakas ongi see ju, et, et selline roheline mõtteviis. Kui inimesi uskuda, siis peaks Eestis olema väga populaarne, et mõni inimene on selle nimel kogunisti erakonda vahetanud, selliseid väike nali. Aga, aga valdavalt siiski kui inimeste käest küsitakse umbisikuliselt, kumb teile meeldib rohkem, et kas tuulikuga tehtud elekter või tossova korstnaga tehtud elektrit piltlikult öeldes siis noh, ma arvan, et 90 protsenti inimesi ütleb, et jaajaa, et pange ikka tuulikuid üles, sealt tuleb selline tore roheline energia. Aga kui seda tuulikut ja võib-olla veel sadat samasugust tuulikut tahetakse panna tema kodust kahe kilomeetri kaugusele, siis valdav osa inimesi läheb ja hakkab allkirju koguma väga ruttu ja ma saan aru, et ka roheliste erakonnast rääkides mitme mitme rohelise erakonna juhi jaoks on selline inimeste käitumine olnud suureks üllatuseks. Mina, kui keegi oleks minu käest küsinud, siis ma oleks öelnud kohe, et see saab nii olema, sellepärast. Ma olen ise neid suuri tuuleparke Eestis ühtegi tegelikult suurt tuuleparki siiamaani ei ole, on sellised väiksed võib-olla heal juhul paarikümne tuulikuga pargid, aga mina olen näinud elus paar korda selliseid mitmesaja, võib-olla isegi mitmetuhande tuulikuga parke Ameerika Ühendriikides ja see vaatepilt on pehmelt öeldes õõvastav, see heli, mis seal tekib see mingi tasane müdin ja, ja see vaade ja see on küll midagi sellist, mille läheduses ise elada ei tahaks. Aga sama asja me leiame ka kõikide teiste energiaallikate puhul. Me ei saa väga palju justkui metsa metsa maha võtta, sellepärast müts on isegi vähe. Turba kasutamine on praktiliselt võimatu, sellepärast et sood kuivendatud sood kuivavad isegi ära. Niigi palju juba soid siin Eestis vähendanud siis Vene gaasist sõltumine, vabandust, see ei tule kõne allagi. Tuumajaama on eriti halb ja kui tuumajaam ehitada, siis mingi osalust suhete näiteks Soomes või leedus sisse jällegi suurendaks meie importi. Põhimõtteliselt inimesed on kõikidel energeetikaprojektide vastu, ainus, mida nad tahavad, oleks see, et neil oleks elekter olemas, et see oleks odav. Ainus asi, mis meil Eestis töötab, minu meelest. Samas kui tuulepartnerid sinna Hiiumaale, kui nüüd vaadata seda tuulepargi Hiiumaal ehitamise projekti, siis see võimsus on ikkagi nii suur, et paratamatult tekib küsimus, et kuhu see elekter pannakse, sest et Eesti siseturule seda müüa võimalik ei ole. Eesti siseturul tekib muidugi igast tuulepargist teatav hulk täiendavaid probleeme, sellepärast et tuuleenergia teatavasti sõltub sellest, kas tuul puhub või mitte, keegi peab kogu aeg genereerima seda nii-öelda tagavarakoormust. Aga see elekter tuleb kuskile maha müüa, et jutt on olnud seal elektrirootsi müümisest. Kui on tegemist nii suurte investeeringutega nii suurte rahadega, siis ma usun, et see ostja peaks olema praegusel hetkel juba teada, et kas sa oled aru saanud, kes ostja saab olema. Ei ole aru saanud, et ma ei ole aru saanud ka, kes seda projekti rahastab ja see ongi selle projektiks suurimaid vigasid et ta ei ole absoluutselt läbipaistev. Kui inimesed teaksid, kellele, kes, kes seda teeb, kellele ta müüb mis, mis seal toimuma hakkab, oleks asi tunduvalt parem, praeguse firma sisuliselt blokeerib küsimasime Ekspressis proovisime. Proovisime seda firmat pinnida, ei tulnud seal mingeid vastuseid. Et selles mõttes hetkel on idee ju selles mõttes vahva, et et keegi tahab teha suurt projekti eksportida aga see, kuidas seda senimaani aetud, seda asja see ei kannata ühtegi kriitikat küll. Samas ega ärimehi ei tohi jällegi minu meelest liialt maha teha, et kui kui rohelised pidasid valitsuskoalitsioonikõnelusi, siis nad minu meelest surusid ka valitsuslepingusse sellise punkti, et riik võiks ära kehtestama kohad, kuhu näiteks peaks võib üldse tuuleparke rajada kus võib mingit sellist alternatiivenergeetikat teha. Ja kui riik ei ole seda neid piirkondi lihtsalt kehtestanud, siis vabandust, ärimees üritab võimalust ära kasutada ja mida kohalik elanik peab tegema? Ta peab võitlema selle vastu, kui see rikub tema elupaiga ära, nii et hetkel on nagu asi selles mõttes loogiline. Ilmselt see tuulepargi rajamine nõuaks ka elektrikaabli rajamist siis Hiiumaa ja nagu ma aru saan rootsi vahele, mis jällegi teistpidi mõeldes oleks Eestile väga kasulik, sest et kuigi nüüd see nädal tõi uudise sellest, et Euroopa Liit annab suure hulga raha teise Eesti-Soome elektrikaableid ajamiseks, siis neid ühendusi võiks ju veel olla, et endiselt ei ole ühtegi elektrikaablit Baltimaade lõunapoolsed, et riikide ja Lääne-Euroopas vahel ühendus puudub isegi Poola, Leedu ja Poola vahel ühendus puudub ka Leedu või siis Lätti ja Rootsi vahel ja see, see on, seda kurbnaljakam, et tegelikult valmisolek sellise ühenduse ehitamiseks on juba aastaid olemas olnud, aga viimase aasta näiteks Leedu ja Läti peaministrite ja presidentide tasemel kembelnud omavahel sellepärast, et kust riigisse rootsi kaabel siis minema hakkab. Vahepeal tundus, et nad on kokku leppinud pärast mingit väga segast kohtumist tehti terve rida pressikonverentsi pressiteateid, aga siis selgus jällegi, et ei ole kokku leppinud ja endiselt ei ole selge, et kas see kaabel läheb siis Lätist või lähete Leedust. Eesti on selles mõttes nagu ennast näidanud ikkagi väga konstruktiivse tegusa riigina, et siin vähemasti me teeme ise ja ei vaidle kellegiga. No ma arvan, et see rootsi kaabel tuleb pigem nagu Eestist ja ei tule sugugi mitte Pärnits, aga seoses olid selle teha, et pigem on see nii-öelda rohelistega seotud punt, kes tahab Hiiumaale küll rajada tuulikuid, aga mitte saare peale sinna merre, hoopis see tundub mulle hulga realistlikuma mõistlikum projekt. No samas, kui see otsus tehtaks ära Läti ja Leedu vahel, et kummast riigist siis elektrikoha peal alata saaksid. Tõenäoliselt saaks ka see projekt Euroopa Liidu rahastamise väga suures mahus peale, nii et selles mõttes oleks igas mõttes kiirem ja paremini teostatav kui mingisugune erakapitalil põhinev lahendus. Räägime siis saate lõpuks hädast ja viletsusest, Eesti meelelahutus ja kultuurivaldkonnas. Teatavasti hakkas uuest aastast kehtima kõrbe kõrgem käibemaks kultuuriüritustele täis käibemaks. Saan ma õigesti aru? Sulev on nii, et need on jah, tõusis 18 protsenti. Ta tõusis üle kolme ja poole korra ehk viielt protsendilt 18 poole protsendini ja me teame, et see pidi andma totaalse hoobi Eesti meelelahutustööstusele, sellepärast et mitte ükski suur kontsert enam Eestisse ei tule. Ja kui ma mäletan, siis BDG teatas, et sai ka siis TPS muud ju. Vabandust, Tallinnasse Tallinnas tänapäeval enam keegi midagi teed, Riia on ainult see, et minge siis kõik edaspidi kontserdile Riiga või, või siis teil on valida ka Helsingi vahet, tegelikult. Nüüd me siis maitseme selle kurbi vilju. Jah, ma usun, et kui seda käibemaks oleks veel tõstetud, et siis me ilmselt ühe madonna kontserdi asemel oleks see aasta näiteks ka noh, laseme fantaasial lennata, et biitlite kontsert ja Led Zeppelini kontsert ja Elvis Presley võib-olla teeks väikse väikse esinemise kuskil Tallinna linnahallis, et aga noh, kui tõsiselt rääkida, siis. Ma usun, et need ennustused selle kohta, et kultuurikäibemaksu üldisele tasemele viin kultuuriürituste või meelelahutusürituste käibemaksu üldisele tasemele viimine kuidagi nagu pärsib mõne suure staari tulekut Eestisse selle kõik puhas, ühe väikse ringkonna, selline poliitiline profiidi otsimine, selge on see, et madonna tuleb Eestisse siis, kui ta tahab siia tulla. Kas Eestis on käibemaks viis protsenti, neli protsenti, kaheksa protsenti või 20 protsenti, et see on kas nüüd kas nüüd viiendajärguline, aga teisejärguline nagu kindlasti? Jah, selle tuuri nimi ammuses Stikija sviit ehk kleepuv, magus siis, et nad igal juhul ta kleebib ennast tarbijatele küll ja mulle meenutab sellist juhtumit Taanimaalt. Taani mul pisike linn, umbes Viljandi suurune, täiesti mahajäänud kolgas ja siis kunagi aastatuhande vahetusel, selle paiku tuli sinna uus linnapea ja talle anti ülesannetes, puhu sellele pisikesele linnale elu sisse. Küll ta mõtlesin, mida teha. Lõpuks läks kohaliku siis see tööstus-kaubanduskoja juurde, ütles, et kuulge, mehed, Me hakkame siin kontserte korraldama. Ja enne tulemust, et selles pisikeses Stanley linnas muuseas käis ka oma viimasel maailmatuuril madonna, seal on käinud ka teised maailma maailma staarid. Et see pisike linn kandiski ennast nii-öelda maailmakaardile, kui mitte, siis maailmakaardil on Põhjamaade kaardile suure kontserdikorraldajale ja küsimus ei olnud seal sugugi mitte selles, et kui suur on maks. Küsimus on lihtsalt selles, et seal pidi olema nagu eestvedajat, konna eestvedamist, siis suurte staaride puhul sõidavad inimesed kokku, et siin ei ole küsimus, et seal on ainult Eesti, Eesti Ridaat. Viimasel Queeni kontserdil see toimus Riias, käisin seal vaatamas. Mulle tundus, et neljandik rahvast oli, vähemalt ei eestlased seal, nagu sa eesti keelega, selles kontserdimajas küll vabalt läbi ja minu meelest Riia linna peal oli väga palju ka vene numbrimärgiga autosid, rääkimata Leedu omadest, nad ainult too õige artist, et see on see äriplaat. Praegu tundub, et see töötab. Üks, teine üks teine asi, mis peaks tegelikult palju rohkem spordimeelelahutuseks lugeda spordi- ja meelelahutushuvilistele muret tegema muret tegema, on see, et kindlasti praegustel rasketel aegadel on terve hulk sportlasi, kes kaotavad oma sponsoreid, et ma ei ole täpselt aru saanud, et mis küll toimub. Miskil toimub kaleviga, et kas suurepärane ettevõte püsib meiega või mitte, et veearved on nad küll vist makstud saanud, aga sama segane on ka vist see, et missugune on meie hetkel kõige edukama tuntuma rallisõitja. Mis seis on Urmo Aava sponsorlepinguga? Kalev tere, muud sellised kaubamärgid, olid ju Urmo Aava suured rahastajad, et kas tal oma lepingud saavad jätkata või mitte, et kas, kas ta edaspidi saab seda sama raha, et see on kõik lahtine just hetkel gurma haaval on hakanud vist tõesti hästi minema. Sellel nädalal oli jah, selline huvitav olukord, kus jälle eestlastel oli põhjast rallisõitjale tugevalt pöialt hoidma hakata, sellepärast et eestlane juhtis MM-etappi üle aastate, viimati oli Markko Märtin seda teiste aastatetagune juhus muidugi haaval vedas. Sellel oli hästi vihmane ilm ja selliste vihmaste ilmade puhul on kaadrit üllatuse esile kerkinud. Nii läks ka tema pool, aga, aga teda on kantud selliste, tõsi, tõsiste tegijate sekka ta on ütleme, maailma kaheksa tugevama sõitja sõitja seas, aga kahjuks praegu on selline olukord maailma autospordis, et olla ükskõik kui tugev sõita tahes. Prahalame. Et ma ise jälgin siin aastaid vormel-ühte, seal on olukord, kus väga tuntud brändid väga tuntud meeskonnad, aga sponsorrahad lihtsalt kukuvad järjest järjest ära. Sellel nädalal teatuseks Hollandi Pankjangee saab väga suure kahjumi tagajärg. Ta vähendab ka oma toetust vormel ühele. Et spordis hakkavad kindlasti väga-väga kehvad ajad pihta ja näiteks ka võrkpalli puhul, mis eelmisel aastal tegi oma ühe suurema suurema saavutuse pääsedes edasi, kui ma nüüd ei eksi, Euroopa kuhugi Euroopa tasemel, et sellel, sellel meeskonnal on eelarves kolm miljonit krooni puudu ja kui varem oleks selle raha kättesaamine olnud selline nagu naljaasi, siis praegu seal peab ikka täiesti tõsiselt pingutama, et eelarve täis tuleks. Naljakas, et antud olukorras niivõrd ei pea muretsema mitte sellepärast, et milline on kultuuriürituste käibemaksumäära, vaid selle üle, et mismoodi Eesti eraettevõtjad suudavad oma sportlasi toetada, et kui, kui minu meelest küsida, et mis on nagu olulisem, kas see madonna tuleb Eestisse kontserdile või see, et väga andekas Eesti rallisõitja saaks, nagu eesti nimi on maailmas kuulsamaks teha, siis ma usun küll, et see rallisõitja käekäik on võib-olla üldiselt Eesti jaoks nagu mõnevõrra kasulikum, aga nagu näha, siis majanduskriisi ajal ei pea rääkima ainult eelarve kärbetest, vaid rääkida pisut positiivsetest asjadest. Tuletame kuulajatele meelde, et stuudios olid Anvar Samost ja Sulev Vedler ning jälle kohtume täpselt nädala pärast.