ReisiMaarika noomima rännakust raadioeetris. Reisipalavik on taas pakkinud seljakotid sellise paraja suurusega, et mahuks käsipagasiga lennukisse sest tänasesse sihtkohta jõudmiseks on meil vaja lennata pea viie erineva lennukiga. Ta asub küll Euroopas, aga mõningal määral on ta seotud meie eelmises saates sihtkoha pelisega. Sarnaseks teeb nende lokatsioon, mis asub eemal piirkondadest, millest Me võime kõigiga lõunalauas juttu teha ja meile ja meie jaoks ehitatud turismiatraktsioonidest. Meie tänane marsruut kulgeb läbi uduse Albioni läbi Šotimaa selle kõige kaugemasse eraldatumasse nurka Orgni saarestiku papawestrei saarele. Kuigi see suuremale osale suhteliselt tundmatu koht on siis tsivilisatsioon. Saarel on juba 5500 aastane vanem kui Egiptuse püramiidid. Viikingid, kes oma vere ja muud vedelikud sinna maha jätsid, andsid alusega, kelle seal elavatele orkaadi rahvusele. Nii see on, nende olemus ja keel. Tuur erinevad tavaliste šotlaste omast tublisti. Viikingid kutsusid saarestikku Orn, mis tähendas vanas norra keeles hüljest. Plaadi nime mainis esimest korda ajaloolane Claudius Ptolemaiose sest vana kalja keele järgi tähendab insi ork, orkide saart. Kas tõesti on sealsete elanike näol tegemist sõjakate orkidega, kes tuttavatest Tolkieni teostest ja Vahur Krafti arvutimängust? Kuidas on võimalik, et 24, seitse tormituuli täis imeväiksel papa vuestra ei saarel pulbitseb eluterve, positiivselt meelestatud kommun ning mis on sellel saarel maailma kõige kõige sellest ja paljust muust räägib meie tänane reisipalavikus saade kus teejuhiks Ann Virkus ning kelle marsruuti aitab hoida Henry Kõrvits. Meie tänane sihtkoht on siis üks kaugemaid kohti Euroopa pinnal, kuhu minna saab. Papauestrai saarestik, Orkli saarestik, saar organi saarestikus ja meil on külas Ann Virkus, kes on seal pikalt olnud. Tere, tervist. Mis kohaga tegemist on? Nagu sa ise ütlesid, siis papa vestleja on tõepoolest üks saar, õigupoolest üks pisemaid saari organi saarestikus. Enamus inimesi, teadvus, Ortmi saarestik kasuks asub. Kui te kujutate endale ette briti saart, siis Briti saare ehk Šotimaa põhjarannik siis sealt nüüd jupikese ülespoole ongi orkini saared, Orkmi saartest, edasi tulevad veel Shetlandi saared ja siis on nagu põhjapoolus. Nii et täiesti kaugel seal põhjavooludest on umbes. Vaat seda ma ei oska öelda, aga noh, ütleme niimoodi, et mina veetsin seal kogu juulikuu ja tüki augustit. Ja ilm oli seal noh, umbes nagu Eesti oktoober. Kuigi ta on tegelikult Tallinna, aga enam-vähem ühel laiuskraadil, aga see kliima on siiski tänu nendele merele ja ookeanile, mis seal ümber on seda palju teistsugune. Et, et ega seal sellist suurt eesti suve seal küll ei olnud näha. Papa vuestra ei, saar, kus sa siis veetsid juuli ja August, ütle mulle noh, selles mõttes, et ta küll ei ole kaugem nii-öelda geograafiliselt Euroopas, nagu ma ennem ütlesin, aga ütleme väga selles mõttes kauge koht, et turismiobjektina on ta kauge ja kättesaamatu, et ütle, kuidas sa sinna sattusid ja mida sa seal tegid ja miks sa sinna läksid? No ma sattusin sinna juhuslikult nagu hästi paljud asjad, elusi sünnivad. Üks üks mu väga hea sõber sattus sinna jälle kiuslikult tööle ja kuna majas oli mõnevõrra ruumi ja minul oli parasjagu kõvasti puhkust saada, siis siis ta tegi ettepaneku, et kui siin midagi targemat teha ei ole, tule ja ela siin. Ja noh, viimases tegin Pato vuestra saar, sa oled sellepärast sõna siin, et rääkida, kui teistmoodi kohtson võrreldes, ütleme siis teiste briti kohtadega vist briti, ütleme brittidega eriti kursis ei ole, aga, aga Šotimaast on ta suhteliselt erinev. No nad ise teevad küll päris rangelt, vaheta tortni saarestik iseenesest koosneb umbes 70-st saarest. Nende keskus asub siis kõige suuremal saarel, mida nad miskipärast kutsuvad Meinlandiks, kuigi see ei ole mingit pidi maismaa. Ja papa vestrei on siis üks kahest kõige põhjapoolsemas saarest. Nad ise müüvad ennast reklaamlausega, mis tõlkes oleks see koht, kus kaks ookeanid kohtuvad sellepärast et tõepoolest, kui tinglikult mööda kaarti moodi kriips vedada, siis paremale poole ja Põhjamerele vasakule jub Atlandi ookean. Ja saar ise oli siis umbes kuus pool kilomeetrit piki kusagil poolteist lai. Nii et tegemist on väga väikese saarega Jah, seda kindlasti ei saa nimetada suureks saareks. Noh, ma leidsin sealt ühe punkti, kus umbes 10 meetri raadiuses ei olnud mitte ühestki küljest merd näha. Aga leida seal kohta, kus meri paistaks, oli noh, sisuliselt võimatu. Aga Orkni saarestikus papa vuestra ei asu need inimesed, kes seal elavad, need ennast Sotlas ise ei pea. Ja kindlasti nad ise ütlevad, et nad on Mictes Scottish, vaid nad on ork heidens, orkadiaanid oleks siis ehk mingisugune jah, just. Ja tegelikult kui kuulata nende keelt, siis see on ikka päris teistmoodi dialekt küll, et läheb aega, enne kui sellest aru saab. Ta kõlab ilusasti voolavalt, seal on väga palju skandinaavia laene. Et nad on tegelikult tõepoolest viikingite järeltulijad. Ja neil on ka päris mitu legendi veel sellest, kuidas millalgi keskajal on sinna aeg-ajalt saata lõuna ja põhja läinud kas näiteks mõni mõni Hispaania laev või midagi sellist ja siis see on seeläbi natukene seal kohalike Vergse katus, skandinaavia laen on meil tõepoolest keeles palju, et noh, näiteks kirik ei ole seal mitte George, vaid on Kirk. Ja nad hääldavad sõnu üsna teistmoodi. Noh, lind ei ole mitte pöördvaid piird näiteks no ja nii edasi. Et võrreldes shoti dialektika on see, on see tõepoolest teistsugune. Papa Westley saar Missis Orioni saarestikus asub, et räägiks natukene ajaloost ka, et sellel tegelikult suhteliselt väikesel saarel on vist päris kõva ajalugu, et sa mainisid siin viiking, heid ja kogu Orkmi saar on siis viikingite järeltulijad ja viikingid on selle koha seal nii-öelda omal ajal käima lükanud. Olen õigel teel. Noh, laias laastus, sest tegelikult papa vestrei ise, kuidas ma nüüd ütlen, noh, jutumärkides müüb ennast ennast päris erinevate erinevate loosungitega, mis sageli sisaldavad samu, väga vana või kõige vanem ja, ja üks, üks üks asjadest, mis on seal tõepoolest teadaolevalt kõige vanem on näiteks kõige vanem Loode-Euroopa papa maja selle kohani mong näpufovar ja see kivimaja on ehitatud 5000 aastat tagasi, et tegelikult noh, vähemalt nii kaua seal konkreetselt sellel saarel asustus olnud umbes aastal 800 jõudsid sinna siis esimesed sellised preestrid tegelikult sellest ajast loetakse ka loetakse siis ka ristiusu ristiusu levimist kogu selles saarestikus ja näiteks keskajal oli just nimelt papa vestrai oli selline oluline oluline usukeskus. Et ühtepidi sinna toimus päris palju palverännakuid seal oli, seal oli palju preestreid, nende kirik mis on need hoolikalt restaureeritud 94.-st aastast, mille asutamist loetakse ka tegelikult aastaga 800. Sellises kirkashampunifats see seisab seal siiamaani püsti koostis oma igivana Ivana surnuaiaga. Et on olnud oluline religioonikeskus. Räägiks veel viikingite natukene, et mis need viikingid seal korda saatsid omalajal? Korda ei saatnud, sellepärast et ruumi on ju vähe, mis sa ikka kuuel kilomeetril väga-väga-väga hullad. Tegelikult kliima dikteerib väga palju seal saarel ei ole mitte ühtegi puud, seal ei ole ka tegelikult ühtegi suuremat põõsast, noh, mõned on, aga need on tuultes testi räsitud, seal on ütleme sellisel sügistalvisel perioodil, noh tuulte kiirus on võib olla kuni 44 meetrit sekundis ja see ei ole mitte puhanguti, vaid see on selline pidev ühtlane tuul. Suvel on muidugi kliima tunduvalt mõnusam. Ütleme selle viie nädala jooksul, mis mulisel õnnestus veeta, oli võib-olla umbes üks neli-viis päeva, kus õue võis minna teie särgiga, et kõik ülejäänu oli ikkagi selline jopede, fliiside teema. Ja puuska sageli tuul sellise tugevusega, et noh, Eestis Eestis oleks see selline üld, üldriiklik hädaolukord. Aga seal on midagi täiesti harjumuspärast, et kõik, näiteks kõik majade kuurid on korralikud trossidega maa küljes kinni. Ja kõik majad on kivist. Kuna puid põõsaid ei kasva, siis noh, tuuakse praamidega ja kui sa näiteks tahad teha lõket, siis sellised nokid mere äärest kokku selle, mis lained on kaldale vohanud. Kõlab niisugune suhteliselt ütleme sellise Eesti. Me oleme harjunud rääkima siin ilusatest randadest ja soojadest kohtadest väikse all, et tundub siuke suhteliselt depressiivne, võib-olla natuke raske öelda, et et sa rääkisid ennem, et tegemist oli omal ajal ajaloos hästi ütleme sellise kohaga, kus käidi siis kuidas sotsid usuline. Teine oluline reli religiooni keskus küll. Et kuidas sellisest kohast, mis oli ajaloos religioonikeskus, koht, kuhu viikingid tulid ja ütleme, lõid siis omad külad ja noh, hakkasid seal elama, et miks nad valisid sellise koha nagu papa vuestra tundub nagu kliima ja ja ütleme asukoha järgi niisugune koht, kuhu eriti hea meelega ei viitsi üldse minna, et mis see, mis see on, mis inimesed sinna tõmbab. Sa oled seal tükk aega, et sul ei tulnud pärast esimest kahte päeva lähen minema, siin tuul puhub ja õudne. Oi-oi, tegelikult selle sissejuhatus otsa, nüüd muidugi paras öelda, et tegelikult oli hästi ilus koht. Esiteks ta oli väga puhas. Noh, minu meelest seal tolmu üldse ei olnudki. Tuul puhus, tuul puhus ära, võib-olla tõesti sääski ka ei olnud nendelgi ilmselt tuul ära puhunud. Aga seal on noh, esiteks meri, mis kogu ümber selle saare, noh, see oli väga puhas. Seda ei kannata mitte mingis punktis näiteks selle meie Läänemerega võrrelda. Vee läbipaistvus oli täiesti uskumatu. Diiselsadama sügis oli kuskil kaheksa meetrit, sa nägid selgelt selle põhjakalu seal ujumas. Seal on hästi rikkalikud kalavarud. Muidugi nad kasvatavad lambaid, saarel elab umbes 70 inimestes Lamboidele kuskil 10 korda rohkem. Seal on, mis on looduse poolt, oli veel hästi tore ja huvitav, et ta on tegelikult rahvusvaheliselt üks olulisemaid arktiliste, lindude, pesitsuspaiku. Ja saare saari ise nägi välja selline, et kui tema lõuna tipp oli selline hästi lauge madal, siis põhjatipus olid sellised mitmekümne meetri kõrgused kaljud, mis siis niimoodi otse mere langesid, et noh, täpselt nagu sellistes tõesti briti klassikalistes telefilmides etalon mäslev meri ja siis üleval on selline nõmm mille kohal siis lendavad linnud. Ja, ja noh, need kaljud olid sellised ääretult maalilised ja kaunid muidugi seal tuli hoolega vaadata, kuhu sa kõnnid, sellepärast et kogu see saare põhjatippu oli tõepoolest lindude pesitsuspaiku täis ja seal ei tasunud küll kuidagi nendelt kindlalt jalgradadelt kõrvale astuda, sest vis astusid linnu, ründasid sind ja päris niimoodi päris hullusti pealiskonkreetselt. No lindudest jõuame me tänases saates veel rääkida. Teeme väikese muusikalise pausi, kuulame keldi muusikat, mida sealkandis vist kunagi väga palju kuulati. Ja tuleme tagasi meie sihtkaevude papa vestrai. Meil on külas täna Ann Virkus, kes räägib väga vahvast kohast, mille nimi on papa vestrai, mis on siis väikesaar Šotimaal orkaani saarestikus. Enne me jõudsime ära mainida Ženjat, orkaanisaare elanikud siis ehk siis kuidas me nimetasime neid orkeedi orkadiaanid eesti keeles niimoodi kiiresti siin tõlkides, et et nad ei ole päris tavalised šotlased, nad ei pea ennast Šatlaseks, mis inimesed nad sellised on. Šotlased, eks nad end tõepoolest ei pea, aga muidu on need inimesed nagu inimesed ikka valge nahaga käsugus, käed-jalad küljes. Aga, aga kui nüüd vaadata nende eluviisi või see, mismoodi need selle konkreetse saare peal elu käis, siis noh, eriti Eestiga võrreldes on seal ikka väga palju asju, on väga erinevad. Muidugi, kui saare peal elab 70 inimest, siis loomulikult kõik teavad kõiki. See on täiesti elementaarne. Kui sa lähed näiteks poodi, saarel oli üksiline umbes noh, toa suurune toidupood, mis oli tegelikult väga nutikalt varustatud. Et poes käia, Vicky olnud iial lihtsalt asjade ostmine, see oli alati selline sotsiaalne sündmus. Et seal ikkagi sa said kätte kõige värskemad uudised, sa viisid poemüüja kurssi oma, ma ei tea hommikusöögimenüüga millegiga, kas kuulsid ka teiste hommikusöögimenüü ära? Kõik teretasid kõiki. Saar oli saarelt, jooksid sellised ilusad väikesed ja täielikult asfalteeritud teed plussis igasugused rajad, mis olid juba mööda sellist sellist muru, kui sa mööda neid teid kõndisid, siis oli täiesti tavaline, et mingi auto peatus viisakalt selja taga, küsisid, et äkki ta saaksin kuhugi ära viia. Mitte keegi ei lukustanud kunagi mitte ühtegi ust. Ainsad uksed, mis üldse lukus käisid, oli poe uksed ja siis ma kahtlustan, et äkki kooli uks ka. Ma ei ole kindel, et kirguks näiteks lukku käis, seda ma enam ei usu, kuigi kirik, kirik toimis ka sellise seltsimajana. Noh, inimesed inimesed tegelesid muidugi oma sellise igapäevaeluga, et peaaegu igal inimesel oli oma lambakari. Paljudel olid veised, seal ei kasvatatud lehmi mitte üldse nende lüps, mis eesmärgil vaid, vaid just nimelt lihaveised. Hästi huvitav oli tegelikult see, et saarel puudus igasugune naturaalmajandus selles mõttes, et kui meil siin Eestis sa elad maal ja sa tead, et selle naabri käest otse oma piima tolle naabri käest oma munad ja, ja vot sealt, et sealt nagu kaks kilomeetrit edasi tulevad lambanahad siis noh, seal ei olnud mitte midagi sellist. Et nad nad küll pügasid lammastel villa ja see oli iseenesest tõesti uhke vaatepilt, aga noh, keegi ei tulnud sinna ukse taha ukse taha, niimoodi raha näpus, seda ära ostma või või kui kellelgi keegi olid kanad, siis ei, ei olnud, ei olnud kuidagi asjad sedapidi, et, et ma lähen nüüd ostame 10 muna või et kogu kogu sedasorti suhtlus puudus. Munastati poest ja päris palju inimesi, tegelaska, kellele kalapaadid, tegelast tõepoolest kala ja merivähkide püügiga seal on, noh, veedan hästi rikkalikud aga ei olnud ka sellist varianti, et sa läheks nüüd sadamasse värsket kala ostma. Kui sa said mõne kaluril hästi läbi, siis ei olnud üldse küsimus ja siis tõsteti sulle lihtsalt mõni korvitäis kalu ukse taha. Aga, aga seda niimoodi müüdud, et kui sa tahtsid värsket kala, siis sa tellisid selle sellepärast et noh, pood oli küll hästi varustatud, aga noh, nii kui sul oli vaja midagi spetsiifilisemat, nii tuli see kohe kusagilt tellida ja siis võttis mõne päeva aega. Tundub selline sõbralik rahvas seal olevat tavaliselt sihukeste väikeste kohtadega, on siis kaks võimalust. Kas oleks hästi sõbralikud või siis ollakse hästi, ütleme, vaenulikud suhtutakse sinusse kui turisti või külalisse või. Kuidas ma ütlen selleks, et saada endale nii-öelda tiitel, kui orkeyden läheb aastakümneid seal ma ajasin juttu ühe ühe meie mõistes kindlasti kohalikuga sellisel 10 aastat elanud ja noh, tema rõhutas seda ekstra, et noh, ta ei ole siit. Et ta on sisse sõitma. Et nad on ääretult sõbralikud, seal on hästi-hästi meeldiv ja lihtne inimestega suhelda. Aga, aga kindlasti ei hakanud siin niimoodi kuu aja pärast võtma, kui, kui, kui noh, nii-öelda saareelaniku, seda küll, mitte selles mõttes community on väga konkreetne, väga selline noh, väga paigas. Kommunitis enda vahel sageli kuskil väike kommunitan, tekivad siuksed hõõrdumisi, et kui on väikene, ütleme, pindala, kus elada ja, või täheldada selliseid asju. Noh, natuke ikka naabriviha kõik on inimesed, aga, aga noh, see, see naabriviha vähemalt ma ei näinud küll, et see oleks väljendunud kuidagi teineteisele jala taha panemises või sellises avalikus õelusest. Saarel oli küll minu teada näiteks üks inimene, kellel olid politseiniku õigused, aga keegi küll väga ei mäletanud, et neid nende õiguste rakendamist iial oleks üldse tarvis läinud. Et, et igasugune vägivald seal küll puudus, vähemalt ei olnud, ei olnud sellest ei näha ega kuulda. Sellele inimestel oli komme, et seal ühtegi sellist avalikku kõrtsi, mis iga päev lahti oleks, ei olnud muidugi aga oli siis seltsimaja ruumides oli selline lihtsalt üks tuba, kus olid toolid ja lauad, eksis, riidekapp oli ümber ehitatud paari kapiksi, siis sinna kogunes kogu saar iga laupäev kus siis söödi põhiliselt krõbekala ja seda praekartulit. Ja juudi siis Orkni õlut, mis oli ääretult hea ja maitsev. Ma siiamaani unistan sellest, et ma saaks veel kord kuskilt kunagi kätte pudelid Acailanud õlut. Õigemini eile ja joodi viskit, aga ma ei näinud seal kunagi mitte ühtegi purjus inimest. Kuigi kuigi noh, need joogikogused, mida seal joodi, noh, ma ei saa öelda, et need olid väga väikesed, et enamus ikkagi piirdunud poole klaasi õllega sainenusi, liial ühtegi purjus inimest, ühtegi kaklejat, ühtegi norivat, ühtegi niimoodi nurgas magavat, oksendavad inimest, mitte midagi sellist ei olnud. Sa ei näinud seal kunagi ühtegi inimest näiteks ate veega niisama lustist ringi kihutamas kuigi sellele, et peaaegu kõigile see oli noh, rangelt töövahend ja ilmselt keegi oleks mingi lollima hakkan, siis oleks kogu saar kokku tulnud ja pannud diagnoosi. Et ma ei näinud seal kunagi kedagi kuskil rannal mingisugust, ma ei tea autost tümakat laskmas. Noh, see oleks ka ilmselt kogu saar ollakse hävinguga sellel noh, pealt vaadanud et, et midagi sellist seal ei toimunud. Saare peal oli kaks kirikut, üks oli selline iidvana seesama lükašenkonifas mis toimis siis aeg-ajalt toimusid jumalateenistused ja kuna seal oli suurepärane akustika kontsertidega teine kirik toimis siis ka ühtlasi seltsimajana, teisipidi jällegi. Et kui näiteks saare peal jälle mingisugune suurem suurem üritus või mingisugune meelelahutusüritus, siis pärast inimesed kogunesid sinna näiteks suppi sööma või noh, mingisugust sellist ühist lõunasööki pidama või või kolmapäeviti kell viis pidasid siis saare naised seal oma sellist iga iga kolmapäevast pärastlõunateejoomise klubi ja nii edasi seltsielu oli seal ikka väga järjel, tegelikult. Saarele, sa ütlesid. Elab 70 inimest. Kas need on perekonnad, on seal igasuguseid inimesed on siuksed üksikute inimestega. Seal on, seal on tõepoolest igasuguseid enamus muidugi perekonnad aga saarel oli ka 12 last. Ja neile oli lastel tore, oli see, et neile oli ehitatud selline väga uhke mänguväljak umbes noh, sellises stiilis, mida meil siin linnapead avamas käivad. Ja saarel oli ka olemas kool gümnaasiumis nad käisid siis üle mere, teisel saarel. Aga kooli perekond oli ka inimesi, kes tõepoolest üksi oma majapidamispidasid. Et iga igasuguvariandid Olid seal siukseid, noori, niukseid, teismelisi, kes, kes tavaliselt hakkavad, hakkavad virisema, et ma tahan minna linna, ma tahan seda, ma tahan käia ostukeskuses ja nii edasi. Virilad nagu ei täheldanud, ega ma nende teismelistega väga ei suhelnud ka, kuigi ma nägin neid iga issanda päev sellel tõepoolest, lapsi oli sülelastest alates ja lõpetades tõepoolest selliste 15 16 aastastega. Aga pigem sellised noored, keda ma nägin, noh, nad olid ääretult ta asjalikult olid ka majapidamisega ära seotud, et noh, kui sul on ikkagi lambakarja lehmakari, siis paratamatult on see seotud igasugu põllutöömasinatega. Lambaid tuleb pügada, lehmi tuleb karjatada ühest kohast teise viia. Et ma seal sellist noh, niisama ringitõmbamise kultuuri küll ei täheldanud. Meil on külas Ann Virkus, kes räägib täiesti uskumatut kohast nimega papa vestraie, mis on siis orkini saarestikus Šotimaal üks väike saar, kus elab 70 inimest ja kus on täiesti nii-öelda omaette elu, käib omaette, infrastruktuuri isegi üles ehitatud, et et inimestel on suured elamised, lambakarjad, millised nende kodud on, kus nad elavad, kas nad elavad sellistes mainis ainult kivimajad. Millised need on, kas siuksed nagu meie jaoks sihuksed vanaaegsed, mis võiks panna üles siis rokkalmaaresse näiteks? Mõne võiks kindlasti jah. Ega seal kortermaju nüüd küll ei ole, korteris ei ela keegi. Seal on majad, on tõepoolest kõik viimseni kivist, ma usun, et igasuguse muu materjalipuuks tuul võib-olla lihtsalt minema. Ja osad on päris vanad, noh ütleme seal selliseid pari paaris sajanditagused sellised klassikalised šoti stiilis, kus korsten läheb niimoodi, kuidas ma nüüd ütlen kolmnurkselt üles ja siis ütleme, korsten maja külje peal, mitte keset maja katust või nagu maja otsas. Noh, kõigil Igalühel on oma majasaarel on küll ka väga palju mahajäetud maju, vähemalt pooled majad on varemetes ja, ja see on lihtsalt sellepärast, et kunagi elas saarel oluliselt rohkem inimesi. Ma tean, et kuskil 19. sajandil oli seal umbes 400 inimese suurune kogukond. Et need on järjest vähenenud, vähenenud ja nad on ka noh eriti kaheksakümnendatel, 90.-te alguses, nad olid väga mures, sellepärast sellepärast et tegelikult sellise toimiva kogukonna miinimum inimeste hulgaks peetaksegi umbes 70, et kui see läheb nüüd veel väiksemaks, siis kogukond lihtsalt ei püsi enam. Aga nüüd õnneks on selline noh, saarelt ärakolimine suht-koht peatunud ja, ja noh, see süsteem praegu on selline ilusa, ilusa stabiilne laevade juures. Huvitav, et neil on paljudel majadel on sellised ääretult ilusad kivist katused, seda kutsutakse Sleit katused, see on selline mitte lihtsalt katusekivid, vaid sellised suured kiviplaadid, ütleme seal kuskil, mitte päris ruutmeeter, aga midagi sinnapoole. Ja see on tegelikult noh, selline üsna üsna iidne šoti traditsioon, seda ei ole lihtne paigaldada, noh, seda on keeruline restaureerida, aga nad näevad ääretult toredad välja, kui katus ongi lihtsalt väga suurtest kiviplaatidest kokku laotud, et õnneks õnneks mõnigi inimene, kes seal maja taastas või remontis püüdis-püüdis tagasi, saada sedasama sleid katust. Ja seestpoolt on nad kodus nagu kodud ikka. Tundub nagu jutu järgi, et see peaks olema selline vanaaegne, et keset ütleme, kõik on, seest on puust ja siis see suur niisugune kuidas siis öelda niisugune suur kastrul siis ripub. Puust ei ole küll küll naljalt miskipärast, et ühtegi puud jo saarel ei kasva. Aga ei seestunud noh, maja nagu igat iga teinegi Saarele kogu saarel oli suurepärane ja väga hästi toimiv internet, need olid selles mõttes igatepidi väga kaasaegsed. Internet, arvutid. Need, majapidamised seestpoolt ei erinenud nüüd küll mitte millegi poolest, ütleme sellise noh, tavamajapidamisega. Kus sa ise elasid majas seal on spetsiaalsed, jätkame siis kas kellegi juures kodus või mingid siuksed kohad, kus inimene saab minna ja. Tähendab, seal on tegelikult jah mitu varianti, et mina elasin need konkreetselt ühes majas midagi üritud küll välja turistidele, vaid üritaks välja just nimelt, et noh, kui keegi näiteks tuleb Saarele tööd tegema mingit sorti pooleks aastaks või umbes niimoodi. Mina elasin seal, aga saarel on olemas oma külalistemaja mis siis oli täpselt turistidele niimoodi mõneks mõneks ööks peatuda. Mis on huvitav, on see, et tegelikult kogu organi saarestikul on vähemalt brittide hulgas selline. Kuidas ma nüüd ütlen, noh, pool poolmüütilise piirkonna kuulsus sinna ei ole eriti lihtne saada ja eriti Eestist ei ole sinna lihtne saada. Saared on killukesed, transport, sulane, sa võid sinna minna siis kas lennukiga või tõepoolest praamiga, mis võib võtta väga kaua, teinekord saarem, palju. Siis siis, kui sa oled ikkagi Ortni saarestikus käinud, siis sa oled päris kõva mees. Mis müütilisus on, mida mida taga aetakse või millest räägitakse? Noh võib-olla seda annab natukene võrreldes sellega, mismoodi noh, võib-olla mõned inimesed siin Tallinnas mõtlevad meil Eestis näiteks setudest, et esiteks ta on kaugel näiteks Londonis sinna minna ei ole üldse mitte lihtne, see võtab umbes kaks päeva või, või noh, minimaalselt ööpäeva. Et ta on kaugel, paljud ei ole seal käinud, ta on teistmoodi, ta on juba noh, seda palju ääremaa. Et ta ei ole ka enam justkui päris Šotimaa. Ja, ja nad ise ise muidugi need orkeedens. Nad ise rõhutavad ka oma sellist erilisust ja teistsugust ja päritolu viigingitest ja seda niimoodi noh, võimalikult rohkem. Et nad ikkagi on ikkagi nii-öelda viikingite, pooleldi, Jah, ise nad küll teevad, Angelduvad šotlased. Me ennem rääkisime siin ka, et nad käivad ilusasti, ütleme, naised käivad koos kolmapäeviti teed joomas ja kas suurt pidu oli ka, et kus sa nägid siukest ork, niisugust kultuur, kultuuri, siukest, üritust, mingit või festivali või noh 70 inimese kohta on muidugi festivali raske öelda, aga siukest suuremat nagu noh, näiteks jaanipäev, päev meil oli sellist üritust. Oli jaanipäevast ei pea nad muidugi vähimatki. Aga, aga neil on seal juulis oli tõepoolest selline aasta tähtsündmus nimega Fan Weekend kus siis tegelikult Ta sõitis saarele kokku ka kõikide saare elanike suguseltsid ja siis oli tõepoolest, saarel oli korraga väga palju võõraid nägusid. Muidu sa nägid võib-olla kahte-kolme turisti päevas, sest õppisid ju kõik kohalike näod kohe selgeks, sa ütlesid alati eksimatult ära, kui saarel konda mõni turist aga siis sisuliselt võõraid inimesi täis ja siis see Fonu Hickenud koosnes tegelikult väga väga erinevatest üritustest, et seal olid igasuguseid käsitöö, mingid ja lastele igasugused võistlusmängud, seal oli kaks sellist väga olulist tähtsündmust, et üks oli siis Fannygenud pidu mis oli siis keset seda nädalavahetust ühel õhtul ja mis oligi siis väidetavalt saare üks selliseid aasta suuremaid pidusid. Ja siis järgmine päev toimus selliste noh, võimalikult jaburate ja üledisainitud liikumisvahendite sõiduvõistlus. Mootoreid neil sõiduriistadel peal ei olnud, nad lihtsalt veeresid niimoodi punktist A punkti B mäest alla ja võitis siis see, kes kõige kaugemale veeres ja noh, seal olid siis kõigepealt moodustati grupid ja siis alagrupid ja nii edasi ja nii edasi. Ja see oli selline ääretult lõbus lustlik ettevõtmine pärast, siis toimus jälle selline suuri üksmeelne ühissööming selles samas teises kirikus. Hästi vahva oli vaadata, kuidas inimesed niimoodi sõbralikult altarile jahtuvad ja suppi hälbivad. Aga, aga see Fannuikendi pidu, see toimus siis kooli saalis, kogu saar tuli kokku, kõik tule, külalised tulid ka kokku, kohal oli siis keldi rahvamuusikabänd ja siis baarmen oli pidulikumaks puhuks pannud selga šoti seeliku ja keldri tantsis, mängis muusikate Michaeliga jällegi võrreldes Eestiga täiesti teistmoodi, et no absoluutselt kõik inimesed lõid tantsu. Ei, tegelikult hästi tore, et et see koguses õhkkond, selline, selline ääretult soe ja sõbralik, et seal oli palju pisikesi lapsi ja nad jooksid seal vabalt ringi ja sa ei pea muretsema selle pärast, et keegi astub lapsele pähe või kogemata kukub talle otsa või noh, mitte midagi sellist, selle ei näinud mitte ühtegi purjus inimest, kui baarmen tõepoolest rõngas kogu õhtu ägedast tööd teha. Ja kui siis oli piisavalt tantsitud ja joodud ja kõnesid peetud ja noh, väga paljud tantsud olid ka sellised, mida kõik teadsid. Ja nii kui lugu hakkas pihta, siis jälle kogu kogu saar panin põrandale kokku ja ja tantsis sellise suure lusti ja kaasaelamisega, seda oli nagu hästi tore vaadata, hästi tore oli seal ise osaleda. Ja kui siis oli piisavalt seda kõike tehtud, siis siis üks üks aare, selline lugupeetud ja väärikas kodanik pidas pisikese kõne ja siis selle peale saare naised olid seal kuskil tagaruumides valmistanud ette sellise uhke õhtusöögi, siis lükati kõik lauad kokku ja kõik siis niimoodi istusid maha ja sõid ja jõid nagu jaksasid lapsed muidugi siis kang, mis seal jälle, huvitav, et noh, tõepoolest WCd püsisid piinlikult puhtad kuni viimase lahkujani ja kui sa siis hakkasid sealt ära minema, siis noh, umbes iga teine inimene tuli küsima, et kuule, et äkki noh, et äkki ma viskan su autoga ära või? Noh, ma ei usu, et keegi seal päris kaine oli, aga, aga noh, saare teed olid ka seda palju kitsad näiteks et kaks autot mööda ei mahtunud. Ja selleks, et auto saaks teisest mööda sõites iga mõnesaja meetri tagant, oli nii-öelda sepaschinclais, kus sai siis kõrvale tõmmata ja teine auto sai mööda ja, ja noh, samas kõik teadsid, et kõik sõidavad väga rahulikult, umbes 30 kilomeetrit tunnis ja kõige rohkem ega seal väga kaugele niikuinii minna võimalik ei ole ja viidi koju ja noh ei olnudki mingit probleemi, et niisugune ääretult sõbralik, soe, hästi. Ma ei tea, sõna kultuurne kõlab veel lamedalt, seal natukene ülepruugitud, aga aga, aga tegelikult sedasi õli. Mainisime siin ennem ka põgusalt, et mida nad söövad, et naised tegid pidusöögi selle uhke festivali ajal, et mida seal pakuti, mida nad söövad ise kõige meelsamini? Tegelikult nad söövad toitu nagu inimesed ikka, et ma ei saa küll kuidagi rääkida sellest, et praetud ämblik hirmsasti kaubaks oleks läinud. Et toit, toit nagu meiegi siin sööme, aga muidugi noh, neil on mingisugune oma oma leib, mida nad küpsetavad mingist erilisest jahust, mille nimel on mul ei õnnestunud jälile saada, mis on hirmus hea. Mis mulle väga meeldis, oli see, et paljud asjad tulid kas naabersaarelt või sealtsamast Orkmi saarestikus, noh näiteks kõik leiva- ja saiatooted ja ütleme, kõik õlu, seal on Horni org, nende õlletehas, nad ise väidavad, et sellel on 3000 aastane ajalugu, ma ei tea, palju seal nüüd paika peab. Et palju essile tehtud seal kohapeal nagu nagu üldse ühendkuningriikides, mis mulle endale hirmsasti maitsesid, olid sellised soolased kaerajahust, küpsised. Noh, mina jällegi siin ei ole. Noh, ütleme sellist kartulit, valget, jahukastet ja hapukapsast seal tõepoolest väga näha ei olnud. Kui sul oli mõni kalur, oli hea sõber nagu, nagu nagu meie majapidamises õnneks oli siis see kala, mida sa seal sööd, on muidugi absoluutselt vajalik. Et ma pärast tihti suutnud jupp aega ühtegi, olgu need siis. Ja noh, rääkimata meri, vähkidest, kes on seal tõepoolest tunduvalt suuremad kui labakinnas ja, ja maitsevad uskumatult hästi. Sihukesele inimeste kohta nii palju, et kust nad raha saavad, töötavad. Raha nad loomulikult teenivad, poemüüja töötab poes. Kui inimestel on lambad, siis natuke lihe väitsid, et lambakasvatus tasub ära ainult tänu eurole kodustele. Aga noh, lambad annavad villalambaid, annab maha müüa, lambaid annab maha lüüa. Siis muidugi need lihaveised, see oli üks üks kindel allikas, need, kes käisid merel siis kogu see kalanduskoguse merel jahindus, see, see püük teenis väga ilusasti tagasi sellele käsitööga tegelikult päris hästi arenenud, ütleme Orkmi saarestik, üksilisid käsitöösümboleid on sellised. Sellise omapärase kõrge kõrge seljatoega toolid ja seljatugi on siis punutud sellistest õlgedest või justkui pillirootaolisest asjast neist ilusad nägid välja. Ja kõik läheb ekspordiks, otse loomulikult. Et noh, palju see 70 inimest seda siis kohapeal tarvitada suudab. Ei, ma mõtlesingi, et see, et ütleme, et kalamees püüab kala, siis müüb selle poodi maha Bootnikule poodnik müüb siis teistele saare elanikele maha. Mitte päris nii, tegelikult ütleme see kalade merivähkide nii-öelda koostööpunkt oli naabersaarel, mille nimelisi Rail ja see ei olnud üldse mitte mingisugune pood, vaid noh, tegelikult sealt läksid nad noh, otseteed, ma usun, need meriväed jõudsid vist isegi Hispaaniasse välja või, või noh, see on tegelikult päris selline oluline eksport, ütleme sama lammaste Wilson sedasama maailmakuulus šoti vill mida tegelikult meeletu vaheltkasuga edasi müüakse. Kindlasti ei läinud ainult selle saarestiku tarbeks. Mainisid siin, et lambakasvatus tasub ära ainult eurotoetusele, kuidas inimeste meelestus oli, siis ütleme tuleviku suhtes, et sageli sellised väiksed kogukonnad on kokku kuivamas ja nad aga ikkagi hakkama ja, ja inimesed nii-öelda vaatavad tulevikku negatiivselt. Paljud noored lähevad siis kohe minema, vanemad, võib-olla Rooma või kui niimoodi piltlikult öelda eestinäidete järgi, et noh, ütleme Eesti laenu võtta näiteks, et kuidas see õhkkond tuleviku suhtes oli seal. See oli ikka võrreldes nüüd Eesti külaelu, kui ikka väga erinev, et sellist noh, ma ei näinud seal tõesti mitte ühtegi joodikut. Ei olnud ka mingisuguseid märke sellisest depressioonist veel. Ei, ei, ei ta on seda palju, seda palju kaugel ja seda palju ka noh, selline iseseisev, isoleeritud kant. Et noh, inimesed olid harjunud sellega, et see, nende saar ja nad toimetavad siin nii nagu paremaks peavad. Sellist riigivõimu sekkumist seal küll kuidagi tunda ei olnud. Ja, ja noh, see kommi olidki, toimis tegelikult väga-väga niimoodi hästi ilusasti nad tõepoolest on olnud mure, see on siiamaani pisut mures just sellesama elanike arvu vähenemise pärast. Aga, aga saarel oli ka päris mitte neid inimesi just nimelt selliseid, kes olid noh, ütleme, kolinud sinna 10 aastat tagasi viis aastat tagasi. Et noh, sellist aktiivset ära minemist enam hetkel hetkel seal ei ole. Nii et võiks tuua väga paljudele väikestele kohtadele Eestis selle papa vestri saare ütleme, mudeli toimimismudeli, nagu näiteks. Selle võib tuua näiteks, aga muidugi need põhjused, eks ta nii kenasti toimib, on natukene sügavamal kui lihtsalt selles, et noh, vot inimestel on, näete, mõistus peas. Et mis oli, mis oli tõepoolest huvitav, silmatorkav oli see, et noh, saarele sai kahte moodi üldse kogu selles saarestikus ei liigelda, siis kahte moodi oli selline päris tihe regulaarne praamiliiklus, mis oli küll aeglane, aga kindel ja väga hästi toimib, lennuliiklussaarel oli siis selline tilluke lennuväli. Jajajaa saarel oli lennurada ja lennujaam, lennujaam ei olnud küll oluliselt suurem keskmisest tihti puukuurist, aga aga see kõik toimis väga ilusasti. Lennuk käis ma nüüd õigesti mäletan kaks korda päevas vist lausa mitte küll iga päev. Ja selle lennukipiletid näiteks nüüd ütleme seal papa Vestfell torkni maakonnakeskusse kirkwally maksid umbes 12 naela edasi-tagasi ots, mis tegelikult ääretult odav. Noh, sellist seda palju odav tänu sellelt ühelt poolt muidugi riik toetas seda päris jõuliselt just nimelt selle eesmärgiga, et kohalik elu välja ei sureks. Aga teisipidi seda toetas ka üks maailmakuulus Orgnewiski niiskides tillari mille nimelises Haylempaak seda lennukit kaunistas, siis selle Hayland pakki äärmiselt uhke ja oldi toredasti disainitud logo. Et, et noh, see näitab, see näitab muidugi selgelt seda, et selliste oluliste ja suurte ettevõtete mõtlemine sellise nii-öelda heategevusest sponsorlus vallas on väga hästi arenenud. Et see oli väga-väga niimoodi läbi mõeldud ja teadlik tegevus, sest noh, ilma transpordid ja ilma võimaluseta liikuda ja asju ja kaupu inimesi vahetada ei saa mitte kusagil elu toimida. Et see on kindlasti üks põhjus, miks Eesti, Eesti maaelu on sellises punktis, nagu ta on ja miks seal oli see asi teistmoodi. Ehk siis ütleme üks kohalik suurettevõtja nii-öelda maksab suurem osa transpordikuludest inimestele kinni. Ma ei oska nüüd öelda jah, kui suure osaga kindlasti olulise osa, et, et sellele, et Haljand paak oli võtnud seda seda lennuliini doteerida, et see on noh, see on hästi oluline. Reisipalavik maaimarännakust raadioeetris. Papa Ooesstrei on meie tänane sihtkoht, meil on stuudios Ann Virkus, väikesaar orkini Šotimaa saarestikus. Palju seal üldse ütleme, hinnaskaala on seal kohapeal elamiseks ta on isoleeritud koht, saaste sageli on hinnad kallimad ja, ja kuidas tundus? Kohapealne hinnatase noh, ta oli kindlasti natukene kallim, kui Eesti on. Kuigi vaadates Eesti toidupoes ringi, siis selsamal papa vestrail sa võisid leida terve rodu asju, mis olid sama kallid või niukse odavamatki. Aga noh, näiteks pudel pudel taaka, Eiland Eili maksis kaks naela, 30 penni laupäeviti kõrtsis kaks naela 50 penni mis olid seal näiteks hirmus head, mida me palju sõime lisaks värskele kalale kalapulgad. Need olid küll samas hinnaklassis, mis Eestis. Aga noh, muidu seda tegelikult loetakse briki üheks, kõige kallimaks piirkonnaks üldse. Kuigi noh, millega seda võrrelda ütleme, seda saab võrrelda ka sellise noh, Lääne-Euroopa keskmise hinnatasemega. Et rentida seal näiteks mingisugust külalistemaja. Niimoodi nädalate viisi läheb kindlasti kulukaks. Jah, kuigi ega seal nüüd sellist maja pikaks ajaks noh, niimoodi päris võtta ei ole muud, kui tulen, võtan see ikkagi eeldab mingisuguseid eelnevaid, et hästi konkreetseid kokkuleppeid, seal ei ole sellist stabiilset hotelli, kus võiks kuude viisi elada. Sa võid muidugi külalistemajas elada, aga see on tõesti kallis. Et siis sa maksad vähemalt seal mingisugune 35 naela vist. Noh, teisipidi võttes, ega seal saarel väga palju võimalusi kuulutada ei ole, niisugust ostukeskuste sealt ei leia. Riideid osta ei saa. Kalleid tosse ei müüda baaris Margaritat sulle ka keegi isega. Et selles mõttes ma ei saa nüüd küll öelda, et see metsikult kallis ja kulukas oleks. Seal on kuidagi see tarbimine, oli ääretult mõistlik, et ma saadaks hea meelega kõik eesti kustu hullud sinna ravile väga hästi raviks. Kuidas hakkama saada seal, siis peab võtma piisavalt raha kaasa, et poest asju osta endale või on ikkagi võimalus? Ütleme, nagu sa enne mainisid, et saate Kalamehega sõbraks ja ta annab sulle kala ja saad kana, kana, kanala inimesega tuttavaks, saad muna ja on niimoodi ka võimalus hakkama saada nii-öelda back backieri stiilis. Oled sõber, kõigiga saad nendel tagatoas magada. Ei, ma päris sellele ei julgeks küll rõhuda, sellepärast et noh, kuhu iganes külla lähed ei ole ilus minna külla, ainult saama ära viima. Tegelikult on alati ilus ka midagi koha kohapeale jätta, midagi tuua. Et poes oli eluks esmavajalik, oli väga ilusasti olemas, mida ei olnud, seda sai tellida sellise paaripäevase ooteajaga. Kanalat seal üldse ei olnud. Mune tuli ikkagi poest osta, aga kõik sellise elementaarse toidu ja, ja kui sul on vähegi mingisugust toiduvalmistamise võimalust, et noh, selleks oli seal küll miljon võimalust lähtudes sellest, mis, mis siis poes müügil oli. Ja noh, siin külalistemaja, mis saarel toimis, see serveeris sulle kasvõi kolm korda päevas sooja sööki, kui see vähegi soovi avaldasid. Noh muidugi see ei olnud võib-olla enam kõige odavam. Aga aga Saarele sattus turiste, noh, ütleme keskmiselt selline üks, kaks tükki päevas vahel rohkem, vahel vähem. Ja, ja noh, neid neid ma nägin küll poes seal kõik kõige ostmas ja söömas, mida näppuvalt vähegi süüa saab, et, et selles mõttes noh, söömine ei ole seal kindlasti mingisugune mure või probleem või mingi sedasorti asi, millele peaks kuidagi eraldi tähelepanu pöörama või keskenduma. On võimalus ka selline, näiteks et võtan oma õnge kaasa, lähen viskan selle vette ja kalu. Ma usun, et see kindlasti on jah, kuigi noh, lihtsam oleks ilmselt teha seda paadi pealt, siis peab jälle jälle mõne mõne kaluriga kokku leppima. Aga kalu, kalu elab seal palju. Loodusvaradega ei ole seal sugugi sugugi halvasti, mitte. Risi natukene kohalikust saunast, linnud on need, kes on selle saare asustanud ja ja kaladest merele kudest me juba rääkisime, neid on seal kindlasti hästi palju, hästi erinevaid, hästi maitsvad, nagu ta räägiks lindudest, et nii palju kui mina uurisin, siis sa enne mainisid ka, et see on üks väga suur lindude, ütlemarktiliste, lindude kolooniaid on seal hästi palju ja nad on päris kõvasti võimust võtnud, sealt. Ja seal on tegelikult Saarele, sa tunned igal sammul, et loodus on inimesest väga palju suurem. Näiteks saarel oli meeletult küülikuid. Jah, selliseid, kes kaevasid igale poole lammaste karjamaadesse pisikesi urge ja neid jooksis seal lõputult ringi. Ja aeg-ajalt paratamatult mõni sattus kaudu rataste ette, aga ei olnud mitte mingisugust vajadust ega põhjust seda sealt teelt ära koristada, sellepärast et hiljemalt õhtuks olid merelinnud selle töö sinu eest ise ära teinud ja lihtsalt selle küüliku nahka pannud. Et ma mäletan ise mingisugust hommikust poeskäiku, kus teel vedeles küülik, kellel üks tagajalg oli juba täiesti puhtaks nokitud ja siis minu lapse moodi vaatas ja arvas, et äkki kutsuks varsti. Minu arust läksime sellele vastu natuke hilja ja võime, tulime poest tagasi, oli juba pool küülikud läinud ja järgmisel hommikul oli seal lihtsalt umbes üks säärekont ja selline väike lapike kasukat ja oligi kogu lugu. Kes need sanitarid on, kes on selle puhta töö? Mu noh, kõik need linnud, kes lendavad, ütleme, seal on väga palju, seal on selline suur ja jällegi nagu nad ise väidavad Loode-Euroopa, suuri Marktiliste kiirude koloonia siis. Kes ei tea, on siis need kajaka moodi musta baretiga ja punase nokaga tüübid, kes ka meil randades lendavad. Jah, ainult seal nad olid hästi saledad, tõesti, sellised väga ilusad, nägid välja saledad, hästi kiired, sellised tõelised ookeani linnud. Piire oli kõvasti, siis oli noh, mille poolest kogu Orgnion kuulus, neil on nunnide kolooniad, linn on selline, noh, ta võib olla kaugelt, meenutab natuke pingviini, selline väike väike töntsakes lind ka punase nokaga näeb hästi tore vahva välja. Siis oli keda oli seal ka palju, oli tännid, enne on jällegi selline, noh, ütleme hiid lännide tiiva siruulatus on seal meeter ülemeetril igal juhul noh, tõeliselt suured, aga seal oli ka natukene väiksemaid, enne neid oli seal palju. Ja, ja veel kõikvõimalikke Albatrosse ma küll ei näinud, aga kormorane oli näiteks. Ja kõik needsamad tegelased siis siis need surunud küülikud nahka panevad. Saare põhjaosas oli siis nende suur pesitsuskoloonia, sinna ei olnud soovitav üldse niisama kondama minna. Sellepärast pesitsusajal on linnud küllaltki, noh, nad teevad mida tahes, et oma pesa kaitsta. Et ma ise käies nendel põhja kaljudel paar korda, siis ühe korra ma läksin vajalt natukene kõrvale, noh, udu oli ka, ilm oli suhteliselt halb ja niipea kui ma veidi kõrvale eksisin, siis noh, tuli suure enne konkreetselt ründas et ta ei löönud mulle küll päris küüniseid selga, aga ega palju ei puudunud ka. Ja kui sa kujutad ette lindu, kes seal niimoodi meeletu kiirusega väga napilt üle pea vuhiseb ja peaaegu su juustes haaraktsioniga päris kole Nii et saarel on ikka oma loodusohud vaatamata väiksele olemas. Näiteks neid ohtudeks sa pead ikka ise suhteliselt rumal olema, et ohtu sattuda. Sest noh, muidugi ühtepidi needsamad põhja kaljud, mis saare põhjaosas olid, need olid ääretult maalilised ja kaunid, aga muidugi seal tuli olla ettevaatlik, sest aeg-ajalt väidetavalt mingi turisti ikkagi alla pudeneb. Aga sealt välja ujuda ja noh, eluga pääseda on ikka suhteliselt napp, on see võimalus. Ja noh, seal oli väga palju väga erinevaid mererandasid tõepoolest alates sellistest lumivalge liivaga laugetest randadest ja lõpetades siis nendesamade väga kõrgete põhja kaljudega, mis iganes siis sinna vahele kõik mahuks viheli hästi puhas ja umbes 12 kraadi. Nüüd ujumisjah, et selliseid noh, ujumisega seotud rannamõnud on seal sellised, noh, nii ja naa, muidugi nad ise väitsid, et see suvi oli suhteliselt külm, jahe et, et on, on olnud ka soojemat ja isegi sellist, kus kannatab merele minna. Aga siis igal juhul ei kannatanud, mis on ääretult vahva, seal on väga palju hülgeid, hülged on hästi uudishimulikud, et kuhu iganes mere ääres maha istud. Siis noh, hiljemalt poole tunni pärast on sul vähemalt mõned hülged platsis. Kaldele päris tulla ei julge, neile oli küll oma selline pikk kitsaslaid seal ühe, ühe saare nii-öelda pikenduse küljes, idakaldal, kus nad tõepoolest lehiseid kümnete kaupa. Aga nad pistsid peast veest väljanud, uisid mõnikord ikka väga kaldale lähedale. Muidugi, kui sa tegid siis mingeid järske liigutusi jooksma, hakkasid sinnepissidele pea vee alla tagasi, vaatasid sind kusagilt mujalt, natukene ohutust kaugusest. Aga neid oli alati ja neid oli palju ja see oli hästi-hästi tore pilt. Miks nad tulid inimesi vaatama, nad peaks olema inimestega harjunud jah. Või ei või ütleme niimoodi, et sa tegid midagi sellist, mida nad ei olnud enne näinud? Ei lähe inimesena kõike, teavad nägupidi, vaatasid võõras nägu. Kes see neid ikka nii väga inimestega seal harjutab, et noh, uudishimulik loom, nii nagu kõik loomad on tegelikult väga uudishimulikud ja neil on alati põnev vaadata, kui mingisugune veider kahejalgne olen seal kallult kingi tudeldab, et selge üks kohalike soovitused tahad hülgeid kohale meelitades, laula neile. Ma küll seda ei proovinud, tulid alati niisamagi. Mõnikord sõltus ka tõusust-mõõnast tuule, suunaste Tointe, millest aga enamasti enamasti olid need keegi platsis. Lugesin ka siit eelnevalt internetist, et seal elas kunagi ka selline lind nagu hiidalk kui ma ei eksi välja surnud linn. Jah, seal oli isegi väike monument sellele linnule, selline ilus ja pronksist, sealsamas põhja väljudel. Ja. Mis seal siis nagu juhtus, see söödi ära. Rumalad inimesed nutisite maha, jah, täpselt täpselt seesama, mis väga paljude muudegi lindude loomadega juhtunud on, et see oli ma nüüd õigesti mäletan, siis kuskil vist 19. sajandi tagumises otsas, kui siis viimane viimane alk maha löödi ja pärast seda pole neid seal rohkem nähtud. Seal on olnud jah, igasuguseid igasuguseid. Sa enne mainisid ka, et Londonis sinna minna võtab ööpäev aega, et sinna on suhteliselt raske minna. Kuidas sina läksid? Ka mina läksin lennukile. Ega ja ma hakkasin õigupoolest pihta lausa Helsingist. Sellepärast et lihtsalt see piletiotsi ostmissüsteem Eesti Tallinnat lähtekohana ei tunnistanud, kus mina oma piletit sain. Ja ma sõitsin siis kõigepealt laevaga Helsingisse, Helsingist lendasin Amsterdami Amsterdamist, ma lendasin. Ma pean korra meelde tuletama, mismoodi sa loba täpselt, kes mõtteliselt vahetasin neli korda lennukit. Amsterdamist, ma läksin, oli see inimpõrinat? Glasgow Glasgow's mõneksin kirkwally kirkvalist, ma läksin viimase lennuki peale, ma suutsin seal kõik ühe päevaga elada. No see hullumeelne. Amsterdamist istusid neli korda ümber. Enam-vähem, ja see oli ühe päevaga tehtav, aga see oli muidugi paras närvikulu, sellepärast et see lennukite aegade vahe oli suhteliselt napp. Ühes kohas ma tõepoolest istusin viis tundi, aga kõik ülejäänud selline tund 20 ja siis oli kogu aeg mure, et kui nüüd mingi lennuk hiljaks jääb, siis oleks kogu see graafik kokku kukkunud ja noh, ma oleks, polnud veel vähemalt 12 tundi kauem teel, sellepärast et noh, jõuda praami peale maandudes kirkwally oleks see tähendanud siis seda, et sa hangid endale taksosse sõidad saare teise otsese istud praami peale, millega sõidad järgmise saare peale, kust sa hangid jällegi takso sõidab. Ühe teise otsa istud järgmise praami peale, selleks et jõuda siis lõpuks sinna saarele välja. Tundub päris kulukas. Ja ega see nüüd väga odav lõbu ei ole, aga, aga noh, ta ei ole ka midagi sellist, nüüd üle mõistuse, et noh, mina reisisin koos oma lapsega, kes on kaheksaaastane ja meie lennukipiletid edasi-tagasi Helsingi, nii olid 17000. Kõik käinud kokku, pluss ütleme, sinna taksosõidud tulevad ka veel otsa. No kui sa lennukiga lähed, siis jäävad igasugu taksosõidud ära, siin otse tuleks panna sinna Helsingi edasi-tagasi veel. Üks vahva asi, mis transpordi kohta papa vestreis kindlasti mainimata ei saa jätta, on see, et papa vestreia, teine saareli vestreiguma ei eksija. Seal on neid ümber hästi palju, tegelikult oli lihtsalt see, mis oli kõige lähemal. Iga hommikuaknast kostuvad. Sest et selle vahel on maailma kõige väiksema, kuidas siis öelda Scediot Flit ehk siis. Kõige lühema lennuajaga lennuliin. Kõige lühema lennuajaga lennuliin ja see lend kestab kaks minutit ja kas on täiesti ametlikult kõige lühem? See on täiesti ametlikult maailma kõige lühem lennuliin nädal. Seda Youtube'ist ka, et ma ennem uurisin selle kohta Youtube'ist koos, ütleme siis inimene istub lennukisse, maandub, tuleb väljalend, kestab kokku neli video oli neli minutit ja 30 sekundit pikk. Kas sa tegid selle lennu ise ka läbi või oskab selle kohta midagi rääkida? Oskan rääkida ikkagi konkreetselt seda otsa ma ise ei lennanud, mina lendasin küll lehtedelt papa vestrailt lendasin meenlandi, mis kestis umbes 15 minutit. Aga aga noh, ega lennuki mingisugust erilist kõrgust ei võta, ta läheb nagu helikopterleib sellise väikese kiire kaare, ma nägin seda aknast iga päev. Kuidas lennuk niimoodi pendeldas? Vahem on, oskad umbes öelda? Niuke, näed seda kohta? Tead, ma isegi ei tea, sest noh, kui sa vaatad aknast seda saart üle selle v siin natuke. Välja, et me näeme seal Pirita tee, läheb sealt. See oli kindlasti lähemal kui maarjamäe obelisk siit paistab. Tallinn on midagi sellist nagu metodisti kirik, see Viljandi Laburojekteeritus. Et ütleme, et sama kaugel kui metodisti kirik raadiomajast Midagi sinnapoole jah, kui need linnulennult vaadata. Et fiksots ei olnud, aga iseenesest lendamise protseduur oli seal ääretult tore. Mulle väga meeldis, et kiirelt. Mul on selline lennuk, oli selline kaheksakohaline Esna, et kes need stjuardessi oleks parima tahtmise juures siis ära mahtunud, püsti käia ka ei kannatanud, et check-in seisneb siis selles, et tulid kohale kaks meest, kes oma heina haaralt, kes siis oma seal traktori pealt korjasid kokku pagasi. Enne lükati kuskilt sealt pinge alt lükati välja selline noh, tead selline koduperenaiste kaal, mis inimestel tavaliselt manni algodus. Sellega kaaluti pagas ära. See baas pisteti siis käru peale, lennuk maandus, noh, kes siis kohale jõudis, läksid uksest välja. Pagasimehed vahetasid pagasi välja, seal lennukist, kõik ronisid lennukisse, siis piloot keeras ennast ümber korra ütles, et teate, et need päästevestid on, istu, istme halb. Et kui noh, mitte nagu mind aknast väljahüppamise, siis tehke sedasama. Sellega kogu selline turvainstruktsioonid piirdusid, siis kõik panid ennast rihmadega kinni, lennuk lendas minema. Et noh, ei, ei mingeid metalliotsijaid, ei mingeid nimede kontrolle, noh, absoluutselt mitte midagi. Vaevalt jah, mingi see lennuliin nüüd terroristide kõigel lemmikum ründeobjekt. Ma ei suuda ka ühtegi põhjust välja mõelda, miks miks oleks vaja seda Zoltid seisma, aga aga see oli kuidagi hästi selline tore väike, lihtne, väike, lihtne ja muidu mõnus. Aeg-ajalt selleni jälle kliimas hästi kinni, et kuna see asi on nii keset keset selliseid suuri olulisi meresid siis vahel tuli merelt selline inglise keeles on see Shifoog mereudu, see oli selline paks tihe piimjas. Ja kui parasjagu tuult ei olnud, siis ei liikunud mitte kuhugi ja sihik toiminud ka mitte miski. Ükski lennuk ei saanud maanduda ega minna, mitu korda oli ka niimoodi, et sa kuuled läbisele udust mõnikord kestis mitu päeva ja su nähtavus oli umbes 33 taha ja kogu saal oli sellise udu sees. Ja mõnikord see siis kuuled, kuidas lennuk tuleb lähemale silla peale kaugemale siis ta lihtsalt ei suuda seda maandumisrada üles leida. Ega noh, vahel muidugi kogu lennuliiklus täielikult maas. Kuidas sinna lennukile pileteid osteti, läksid kohale ja andsid raha ära. See tegelikult käis telefoni teel, seal said telefoni teel broneerida, ma ei ole nüüd kindel. Neil oli mingisugune vihka niisugune väike internetisüsteem, aga ühegi sellise rahvusvahelise süsteemi kaudu nagu pukin kausist, ei ole mõtet seda otsida, et see oli LoganAir, oli selle lennu lennunii-öelda liini nimi. Kes siis, kes siis opereeris kogu seal Ortne saarestikus. Mõtlen Meinlandist papa vestreile edasi-tagasi kell 12 naela, et eks need suurusjärgud on umbes sellised olidki. Et 12 naelaga saab teha maailma kõige väiksema Jah, see elu papa vestrai sidekriips, vestrai saare ots, ma arvan, et see oli vist isegi natuke odavam edasi-tagasi? Jah, ega see mingisugune pöörane summa ei ole nüüd küll küsimusele lihtsalt, kuidas sellest eelnevalt ühele neist saartest välja jõuate. Tükk maad keerulisem. Loodusest, me natukene rääkisime juba, et seal on igasuguseid rannad, valge liivaga rand, seal on mäed, seal on muu maastik, seal on niukene. Piltlikult tundub nagu niisugune sammal on igal pool maas, roheline on roheline saar, selles mõttes. Ja seda küll Saarneb laias laastus sammalt ma seal ei näinud, kusjuures, aga see sarnaneb laias laastus välja nagu Suur-Karjamaa seal puid seal, ei, mitte ühtegi, mitte ühtegi, seal on paar sellist väga-väga vaevatud olemisega põõsast, kuskilgi, maja kõrvalaias. Ja nad vist keegi keegi seal igal juhul püüdis-püüdis mingisuguseid õunapuid kasvatada, aga, aga noh, seal on, tuuled on jällegi nii tugevad, et, et see on noh, tõenäoliselt väga keeruline. Ega nad teab, mis suureks kasvada ei saa, astmeliselt murduvad tuule käes ära. Aga mis tegi jälle saare toredaks, oli see, et seal jooksevad lõputute meetrite ja kilomeetrikene sellised lammaste parandamiseks ehitatud kiviaiad. Need on küll selliseid sammaldunud samblikke täis, sest need on ikka palju see üle 100 aasta vanad, et sellistel hammustele väga ebaõiglastel aegadel maksti väidetavalt nende ehitamise eest pennmeetrist. Et kui sa seda aeda vaata, et nad on väga niimoodi hoolikalt laotud ja on väga ilusasti 100 aastat püsinud, et siis kui on jällegi väga tugevad tuuled või kui ilm väga hulluks keerab, sest noh, vahepeal see väga tugev tuul on sellise lauspaduvihmaga, mis sulle peaaegu horisontaalis näkku peksab, selline 30 meetrit sekundis. Ja see võib kesta pool päeva, näiteks et siiski lambad ja veised, kes on aasta ringi õues, sest lund saab seal üliharva Emelgi külmu kunagi ära. Siis noh, need need otsivad siis kõik sinna kiviaia taha, parimad ennast vastavalt siis sellele kustpoolt tuul puhub ja nad toimivad ilusasti. Loodus sind juttude järgi tundub küll väga ilus, aga ikkagi see ilm, mis on eestlased, on nagu niivõrd tähtis. Kõik asja tahetakse ilma kaela tavaliselt kui midagi endale elus valesti läheb, seal ilm on ka kehved, kuu seisund oleks hea vabandus Q7 ilm, et ma ei hakka sulle küsima, kuidas kuus ei, seal oli, aga see ilme. Me oleme rääkinud siin on ju 40 meetrises tuules horisontaalset vihmast, mis näkku peksab paksust piimjas udust mere pealt tuleb, et kas ilm kuidagi sind rõhuma ei hakanud, seal pika aja peale valitseb. Sellepärast, et see ei olnud ju sugugi alati nii, seal tegelikult ilmus, muutub ääretult kiiresti noh, umbes nagu kõrgmägedes, kus päike paistab. Päike paistis seal ikka päris päris tihti, laen vahel lausa peaaegu et kogu nädala päike paistis, ilm oli selge siis noh, see tegelikult need vaated, mis nagu saarelt erinevatelt külgedelt roll oli hästi ilusad, sellepärast et ühelt poolt sa nägid seda Vespreisalt, teiselt poolt paistis iidei Ronald ei saar. Tegelikult enamusele organi saarestiku saartest on see iseloomulik joon, et saarte põhja põhja tipp on sellised järsud kaljud, mis kukuvad merre ja seda on ka eemalt muidu üle v hästi kaunis oodata. Ja noh, muidugi muidugi kõik need linnud ja muidugi Meri ise meri ise on seal ääretult ilus, ta on selline noh, vihje muidugi, soolane, raske, ta vahetab lõputult värvilt, sa näed seal kõige uskumatu maid siniseid toone, mis üldse olemas on. Et noh, kui meile siin, eestlastele müüakse nüüd ehk enam mitte nii ägedast agressiivselt, aga noh, me kõik teame, et, et õige inimene elab ikka merevaatega kodus. Siis no seal siis ma usun, et selle eest oleks võib-olla mõnigi palju maksnud. Elan kohas, kus mere nii väga ei paista, sest meri tõepoolest absoluutselt igalt poolt, Seli, see oli hästi kaunis. Et mulle väga meeldis, noh, ma ei teinud seal ise mingisugust olulist tööd, et ma tõepoolest puhkasin seal ja tänu sellele sai lõputult ringi konnatud mööda saart. Ei tüütanud mitte kunagi ära. Sellepärast et kogu see valguse ja varjudemängud ja see, et sul on ühel hetkel on sul ilm selline järgmisel hetkel hoopis teistsugune. Noh, sageli oli tõesti sul päeval kaks väga erinevat ilmu. Mis asi võis alata tõepoolest suure udu ja paduvihmaga. Aga noh, kolme tunni pärast säras sul päike taevas ja sa nägid, kuidas udumüür eemal niimoodi järjest minema vajus. Et see oli hästi tore meri muutunud mitte kunagi kauaks, meil ei saagi kunagi igavaks muutuda. Papa vestrai, väike väike paar orkaani saarestikus Šotimaal on meie tänane sihtkoht. Meil on külas Ann Virkus ja me oleme rääkinud sellest, et terve paar oma väikses, aga ongi üks suur vaatamisväärsus, see kliimamuutus. Kogu see atmosfäär on üks suur vaatamisväärsus, aga seal on üks väga tähtis arheoloogiline vaatamisväärsus, mille nimi on näppov Hovar. Kui ma õigesti hääldan, et mis asi see on, täpsemalt? Poolest kivist maja, mille nad on välja kaevanud ja mis on umbes 5000 aastat vana tegelikult vanem kui püramiidid, Egiptuse püramiidid, manemgi Egiptuse püramiidid ja noh, ma ei saanud öelda, et tegemist oleks sellises toosuguse tohutu vaatamisväärsusega, kuna 5000 aastat on väga pikk aeg, siis ta on küllaltki selline madal ja all või noh, see läheb peaaegu välja nagu välja kaevatud kivist kelder justkui. Aga seal on täiesti olemas oma maja, plaan, seinad. Noh, see struktuur on nagu seal näha. Ja noh, juba paljalt mine, et seal on tõepoolest 5000 aastat tagasi on keegi selle ehitanud, seal oli keegi seal ka päriselt elanud, et et see kindlasti lisab kõvasti kõvasti võlu sellele kohale. Tegemist vanema majaga, mis on leitud või arvatakse, et Songiks vanemaid majasid ütleme, vanemaid punkte Euroopa tsivilisatsioonist. Selle kohta nad ise ütlevad, et see on need lood Euroopa kõige vanem selline leitud välja kaevatud elamu. Ja noh, tõenäoliselt see niimoodi ongi. Milline maja plaan on, kuidas elasid 5000 aastat tagasi selle maja kohaselt inimesed. Muidugi esimene asi, mis alati heliste, väga vanade elamute või elamu varemete puhul silma hakkavad ja madal siis tule inimesed olid väga palju lühemalt, kui meie praegu oleme, võib-olla see keskmine kasv oli seal kuskil meeter 30 meeter 40 ehk et ta on madal. Et noh, ma ei saanud öelda, et tegemist oleks mingi tohutult keeruka struktuuriga põneva põneva Laburiendiga, kus tükk aega hekseldada. Ta on lihtne, ega ta ei koosne mingisugustest, sellistest keerukatest, arhitektuuriliste positsioonidest või kuidas iganes seda öelda. Aga noh, juba see, et ta on nii kaua tõepoolest väga kindlalt seisnud, noh, see näitab ka mingis mõttes selle ehituse kvaliteeti. Et loomulikult nende kivist tehtud ja seal on, seal on tore ringi turnida, sest noh, ta on üsna üsna jällegi niimoodi sellise merekalda peal. Meriseline, sealne rand koosnes sellistest suurtest risti-rästi kivi lahmakatest. Jällegi, et see kõik on kohe sealsamas Sa mainisid ennem ühte kirikut mida kindlasti peaks vaatama või? See oli, see oli nüüd seesama kirkkov Sainzbonifas mis on siis väidetavalt asutatud, noh ütleme väidetavalt niimoodi ehitatud juba aastal 800 ja muidugi korduvalt noh, peaaegu varementeni maha maha lagunenud siis jällegi uuesti püsti ehitatud, aga praegu on ta siis tõepoolest selline noh, kõige lihtsam oleks öelda ilus väike viilkatusega kivimaja üleni hall, seal kõrval on kabel, kus on, siis kondasin seal päris palju ringi ja tänasel kabeli sellised kõige vanemad hauakivid olid noh, kuskil 250 aastat tagasi umbes muidugi paljudel ikka täiesti loetamatuks kulunud, aga see kirik mulle väga meeldis, sellepärast et ta oli küll selline väike. Aga seal oli sellist hardust ja sellist noh, rahu kõige suurema algustähega ja selle sõna kõige ilusamasse tähendab seda seal väga palju. Selles kirjutasin muidugi, suurepärane akustika, täiesti uskumatult hea akustika. Ta oli väga tilluke. Aga, aga kui sa seal sees olid, siis noh, minu laps, kes kohati võib olla suur kahmeldis, ta läks, istus sinna pingi peale maha ja ta oli suuteline sealpool tundi väga vaikselt ja väga rahulikult istuma. Seal lausa kummaline, et noh, vähemalt minu lapsukesel automaatselt teistmoodi käituma. Nii et midagi müstilist selles saares ikkagi on. Oli küll, ma sain seal kuidagi isegi mitte noh, nii nii väga mõistusega, aga kindlasti tunnetuslikult aru, miks see koht oli keskajal oluline, religioosne keskus. Et see ei see kuulsus ja see positsioon ei ole kindlasti talle tuulest tulnud. Me rääkisime ennem kasid natukene ühest vahvast taimest, mille üle kohalikud on väga uhked ja millega tegemist on muid, seal ei ole karjamaa, kus, kus nad, selle, kas ainuke taimsel? Sugugi mitte seal on, mõtlen kogu saar, ta näeb välja nagu üks suur karjamaa sellise lühema või kõrgema rohukasvuga. Laias laastus näeb ta üsna samamoodi välja nagu Eesti selline niit. Aga neil kasvab selliseid pisikene taim põhiliselt sealsamas saare põhjaosas, kus oli lindude pesitsuspaigad, selle taime nimi on siis šoti priimula, eks kodis Prime roos. Ja see on küllaltki haruldane taim, ta on kaitse all, tantsis selline tillukeste lillade õitega, selline südamik südamikul keskel kollast tähendab selline ilus pisike maaliline välja. Noh, nad räägivad sellest palju, siis on igal viimasel kui reklaambrošüürid, aga kui sa seda ise reaalsus näed, siis tuleb välja, et on noh, umbes ühe sentimeetri kõrguse varre otsas, sa pead ennast sõna otseses mõttes täiesti kõhuli viskama, selleks et taime lähemalt vaadata. Mida selle toimel on siis sellepärast, et ainult sealkandis on seda suhteliselt haruldane suhteliselt haruldane ja igatepidi vähemalt kogu ühendkuningriikides kindlasti looduskaitse all. Ja näeb selline väike ilus välja tandil neist eredate värvidega. Niisugune väike nunnu. Teda võiks võib-olla võrrelda meie meelespeadega oma õite suuruse poolest või on siis veidi suurem, aga muidugi varus on tõepoolest kõige rohkem ühe sentimeetrine. Aga ta meeldib ja jah, ja ta ongi selline tore asi vaadata. Muidugi seal peab hoolega valvama, seda laiaks, ei astu jalal ning mägi minema ei sõtku. Powestrei saar suhteliselt isoleeritud oma olemuselt ja inimesed elavad seal täitsa oma elu, et sa mainisid, et seal on olemas internet, kas nad telekat vaatavad ja telekas on ikka olemas. Ja, ja seal on kõik asjad olemas, telekas, raadio, ajalehed, avalikud hooned ja on olemas. Jah, tegelikult küll seal oli üldse ütleme see, mismoodi mingid asjad inimesteni jõudsid. Noh, see oli, see oli selles mõttes alati armas, et kuna ükski uksi iialgi lukus ei käi ühelgi majapidamisel, siis siis kui sa olid midagi tellinud. Tavaliselt sa kuulsid ainult seda, et su välisuks käib korraks lahti, midagi visatakse esikus, puks kolaki kinni tagasi, niimoodi saabus kogu post ja noh, igasugused pakid ja asjad, mida sa näiteks kas või Amazonist tellida taipasid. Aga orkaani saarestikus oli olemas siis oma nädalaleht. Ma isegi ei mäleta, mis selle pealkiri täpselt oli, kas ta heligork New York Heidi on. Ja tegelikult mulle selle nädalaleht kangesti meeldis. Mulle meeldis just selle poolest, mis sorti uudiseid peedi oluliseks, millest kirjutati rohkem, millest kirjutati vähem. No me teame, et Eestis on oluliselt see, kes kellega tantsib ja kes kellega käib Jah, ja kes kellega, kellel naha üle kõrvade tõmbas, kes mille eest nüüd kohe varsti vangi läheb või, või kui ei lähe, siis vähemalt võiks minna. Et, et seal oli asi rõhuasetus ikka üsna teises kohas mida oli absoluutselt igas nädalalehes, mitu lehekülge olid arheoloogid ja uudised, kuna kogu organi saarestik on tegelikult arheoloogiliselt küllaltki küllaltki oluline piirkond, seal on näiteks Meinlandil on või noh, ütleme seda võiks võrreldes tõunhynsiga ega seal on samamoodi mitu 1000 aastat tagasi on tehtud sellistest väga suurtest kivi lahmakatest kiviringid ja ütleme, noh nendes piirkondades käib siiamaani selline uisin arheoloogiline väljakaevamistöö. Kuna kogu saarestikus on asustus hästi vana ja sealt on tulnud palju selliseid keltide, keltide olulisi arheoloogilisi leide, siis noh, sihuke brilt loogias ämbrid, arheoloogia, üks selline olulisi punkte ja noh, mitmel leheküljel absoluutselt igal nädalal lahati siis kogu seda teemat viimaseid leide näidati siis uhkusega tublimaid, arheolooge ja nii edasi. Mis oli veel tore oli see, et noh, suure tüki ajalehest võtsid endale muidugi igat sorti mõeldavad kuulutused. Ja ühed kuulutused käisid selle kohta, kes kellega abiellus, siis oli, kes sai, kes sai, mis nimelise lapsed. Kuidas suguvõsa äärmiselt õnnelik ja soovin teile palju õnne siis õlid, kuulutused, kes on muidugi surnud kuidas sugu, suguvõsa lohutamatus leinas neid mäletama jääb ja siis oli ka krimiuudised krimiuudisele lahendatud täpselt sarnaselt selliste pulma, sünni ja surmakuulutustega, aga need olid äärmiselt põhjalikud, sellepärast et krimiuudiste sil väga ilusasti mustvalgel kirjas, et et kohus on otsustanud, et inimene, see ja see elukohaga seal seal ja seal on süüdi, vot sellise korra punkti rikkumisi saab nüüd vot sellise karistuse. Absoluutselt noh, kuni passi andmeteni välja selleni Jaanus muidugi täpsustatud ja see saar, kus ta elab ja aadress sellel saarel, kus ta elab, et et selline midagi varjata ega häbeneda ja see tundus kuidagi ääretult mõnusad. Ma ei, ma ei teagi ühtegi põhjust, miks Eestis ei peaks niimoodi tegema. Et ei jäänud kellelegi saladuseks, kes on akna sisse visanud või kes on purjuspäi mopeediga laternapostile otsa sõitnud või sest noh, ka kõik need kuriteod noh, ega umbes sellele tasemele nad jäidki. Et ma nüüd selle viie nädala jooksul ühtegi tapmist file neilt, kuigi noh, neid vahel harva juhtunud. Aga, aga see jah, enamalt jaolt oli see just nimelt sellised kiiruseületamised ja mingisugused Need olid siis ikka, ütleme teiste Saardusetele seal papa võistlusi veel kindlasti asja ei. Ma ei näinud küll mitte ühtegi korda mitte midagi sellist, isegi mitte kedagi sellise näoga, et võiks midagi inetut ette võtta. Mein Land muidugi tõesti suurema sellele palju rohkem inimesi sepapoestre, kogu saarestik, üks pisemaid asustatud saar üldse, sest kuna kogu saarestik koosneb umbes 70-st saarest, siis inimesed elavad noh, umbkaudu 30-l enamus saarlane tegelikult asustamata. Meie tänane sihtkoht on väga ebatraditsiooniline. Ta ei ole selline turismikoht, kuhu väga lihtsalt satub siis papa vestrei saar, Orti saarestikul ja on virkus meil. Tahtsin sellest rääkimas. Kuidas sa võtaksid kokku, et milline inimene võiks sinna minna, milline inimene võiks seal ennast hästi tunda? No kindlasti tunneb seal ennast hästi inimene, kes tunneb ennast hästi looduses. See on, noh, ma annan sajaprotsendilise garantii, et selle inimese jaoks saab see reis olema väga huvitavat. Ja me kindlasti meelde ma ei soovita mingil juhul minna sinna sellisel inimesel, kes, kes tunneb ennast üdini linna inimesena, kes vajab liiklusmüra, valgusfoore, suuri ostukeskusi ööklubisid sellel inimesel hakkab seal kohemaid surmiga. Ma ei soovitaks sinna minna inimesel, kes räägib sellest, kuidas ta vajab kahtekümmend, viit soojakraadi ja lõõskavas päikest taevasse. Et sisendada eesti inimesele ikkagi seda, et kuigi me elame selles kliimas nagu me oleme siin, et võimalik on lõõgastuda, ennast kokku võtta, oma mõtete üle mõelda ka, mitte ainult 30 kraadises soojas liiva peal palmi all. Ma ei tea, kui palju inimesi vajab mõtlemiseks vähemalt 30. soojaga. Pigem vajatakse seda vist tavaliselt see seepärast, et üldse mitte millestki mõelda. Aga maaliline, ta on väga ilus inimesed, kes armastavad merd. Sest noh, Läänemerd on selle mere kõrval seal suhteliselt keeruline mereks nimetada. Võib-olla ma olen väga ebaõiglane, aga paratamatult selline tunne seal koha peal tekkis. Inimesed, kes armastas tavat armastavad natukene rahu ja natukene vaikust enda ümber. Muidugi, seda on ka Eestis palju, aga noh, börsil on see alati teistsugune. Inimesed, kes tahaksid näha tõepoolest kohti, mida ei ole massturism ära laastanud ja lavastanud kohti, kus on ruumi, sest seal on tõepoolest ruumi, seal on ruumi säärane tilluke ruumi enne mitte ainult füüsiliselt ruumi, vaid tegelikult seal on ka selliseks olemiseks mõtlemiseks väga palju, ei ole aga mõnusasti ruumi. Kui sa tahad olla kohas, kus keegi ei ürita sul nahka üle kõrvade tõmmata, kus keegi ürituselt mõnda naela rohkem välja petta. Kui sa unistad kohast, kus puudub igasugune kuritegevus või selline vaenulikkus siis siis papa vestleja on kindlasti väga hea koht selleks. Suur tänu sellele on, et sellisest väiksest kohast meie kuulajatele teada andsid ja kindlasti tekkis huvi paljudel sellekohase kohta veel rohkem teada saada, siis laske oma silmad ja hiir internetis ringi jooksma ning saate kindlasti veel rohkemate soli reisipalavikusaade.