Nii on raadio kaks internet ergaks punkt. Elu Eestis juhib vähemusvalitsus. Kas rahvaliidust saab koalitsioonipartei? Milliseid seisukohti läheb rahvaliit valitsusse esindama ja kaitsma? Kuidas hoidub rahvaliit, et parempoolsete puudli rolli sattumast ülekuulamisele annab vastuseid Karel Rüütli Rahvaliidu esimees, tolliks 110, Karel Rüütli ülekuulajad, Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Karel Rüütli, Andrus Ansipile olete juba oma rahvaliidu auliikmepileti välja kirjutanud. Pilte olete küsinud, et sinna peale panna ei ole? See on ju ilmselge, et auliikmepilet või siis vähemalt suurtoetaja mingite mingi kuldtähtedega raami sees aukiri peaks ikka olemasolevad anda talle. Ja ma saan, ma saan aru, et selle tähelepanu eest, mis seal rahvaliidule nüüd siin viimastel nädalatel osaks saanud ma arvan, et need probleemid on märksa sügavamad ja need probleemid saavad alguse sellest, et valitsus ei ole juba tõesti pikemat aega olnud koostöövõimeline. Tänasel hetkel, kus tõesti Eesti riik on nii-öelda praktiliselt majandust finantskriisis kohe kohe on kätte jõudmas sotsiaalkriis, kui me räägime sellest, kui suureks võib ühel hetkel töötute arv kasvada, siis siis loomulikult kõige vähem soovitakse poliitilist kriisi ja ja see, et valitsus on tõesti olnud viimasel ajal praktiliselt otsustusvõimetu, siis ma arvan, et see tähelepanu rahvaliidul on eelkõige tulnud just seetõttu, et, et meis nähakse partnereid, kellega oleks võimalik koos otsustada. Ma kujutan ette, mismoodi praegu kõikidel sotsidel kukuvad suurest üllatusest ja vihast hambad laginal suust ära, sellepärast et kärbitud on mehe moodi ja, ja sisuliselt see, mis valitsuses nagu tülina üles lahvatas, puudutas ühte ühte seaduseelnõu, mille osas ka mulle tundub, et rahvaliidul on omad omad, nii-öelda sellised positsioonid, mis pigem võiksid kokku langeda sotsidega, kui ülejäänud valitsuskoalitsiooniga. No rahvaliit eelkõige töölepingu seaduse osas on püüdnud hoida sellist realistlikku joont ja meile kõige suuremaks kurvastuseks oli just see, et see töölepinguseadus, kui ta vastu võeti siis, siis eelmisel aastal, siis me ei toetanud seda töölepinguseadust ja just seetõttu, et et me nägime seda, et, et see töölepinguseadus on üles ehitatud, et selliselt, et ta toimib jah, väga hästi ja efektiivselt siis kui on majanduskasv, aga kui on majanduslangus, siis ühel hetkel võib töötukassa sattuda sellisesse olukorda, kus nii-öelda kõikide nende hüvitiste rakendumine toob kaasa sellega, et töötukassa on ühel hetkel lihtsalt maksujõuetu ja. Poliitiliste seisukohtade jõulude, tulge räägime hetkel sellest, milline tegelikult on vabariigis poliitiline olukord. Seda enam, et meil on stuudios omamoodi prohvet täna, kes juba 2007. aastal ütles siinsamas ülekuulamiskambris et sellesse valitsuskoalitsiooni on sisse programmeeritud juba konflikt ja, ja plaksuga lõhkiminek, niiet Prohvet, Rüütli räägib täna ülejäänud tund aega. Noh, kui ma nüüd ei oska ütelda seda, kas ma just väga prohvet olen, aga, aga 2007 aasta lõpus oli, loomulikult oli selge, et et sellised valimislubadused, mida need koalitsioonierakonnad olid andnud need valimislubadus hakati kohe realiseerima. Fakt oligi see, et see kodeerimine oligi sellest tingitud, et et riigieelarve ja Eesti riik lihtsalt seda suurt õnne ja armastust kui lubati, lihtsalt on võimeline välja kandma. 2007. Aasta lõpus tehti veel täiendav lisaeelarve, kuigi tegelikult kõik märgid näitasid seda, et eksport, mahud hakkavad vähenema, on esimesed märgid parakriisi mulli lõhkemisest pumbati raha juurde, tegelikult oleks pidanud suunama seda rohkem reservidesse. 2008. Aasta eelarve paisutati 25 protsenti suuremaks, kui oli 2007 aasta eelarve. Ehk siis sealt hakkasidki kõik meie hädad pihta. On see, et, et eelarvet ei planeeritud konservatiivselt suhtuti liiga kergekäeliselt ja kõige suurem möödapanek oli loomulikult 2009 aasta eelarve, kui isegi olid olemas Eesti Panga prognoosid ja väga paljude välisekspertide hinnangut sellele, et meie majandus hakkab väga tugevalt jahtuma. Aga ikkagi 2008 aasta lõpus võeti vastu selline eelarve 2009.-ks aastaks, noh, ja nüüd me oleme tänasele portsu otsas. Meelis Mandel on selle jutu ära kuulanud. Äripäeva peatoimetajana toodaks teid kohe Karel Rüütli tööle, kui peaks. No see on ilmselge, aga küsimus on eelkõige ma julgeks, Karel Rüütli, kes hetkel on see, kes teise ukse taga nii-öelda kraatamas käib ja palub, et teeme uue koalitsiooni, teeme uue liidu ja hakkame riiki päriselt õigelt juhtima. Ma ma selle eelmise küsimusega, siis ma täpsustan selle ära, et, et rahvaliidus ei ole üks prohvet, Karel Rüütli, vaid tegelikult meil on meeskond ja, ja neid hõbekera aja majandusanalüütikud on meil nii Aivar Sõerd kui ka kui ka teisi rahanduseksperte Mart Opmann litest alates, Tarmo Mänd. Seda on rõõm kuulda aga selle juurde, kes hetkel nii-öelda kõige rohkem seda, seda abi ja kaaslase sajab. No tänasel hetkel ei maksa arvata seda, et rahvaleid nüüd meeleheitlikult sinna valitsusse tahaks minna. Me oleme Nende konsultatsioonide raames, mis on nüüd siin nädala aja jooksul toimunud saanud pildi selgeks, olukord on tõesti raske, olukord on keeruline, 2009 aasta eelarvekärbetega ja tulu otsimisega võimalikest kohtadest. Noh, on väljavaated päris head, aga 2010 aasta eelarve võib kujuneda tõsiseks väljakutseks ja ja tänasel hetkel on rahvaliitu palutud appi, et kas me oleksime nõus kaasa mõtlema, kas me oleksime valmis neid eelarveprotsesse koos läbi tegema ja me oleme selles suhtes avatud. Meil on nüüd nende konsultatsioonide raames väga paljud asjad selgeks saanud. Me oleme eile saanud ametliku ettepaneku, nii. Peaminister Ansip pilt kui ka Mart Laaril tasuda koalitsiooniläbirääkimistele. Me eile kutsusime kiiresti kokku. Rahvaliidu volikogu. Esmaspäeval koguneme, arutame need küsimused läbi ja, ja volikogu kindlasti annab veel täiendavat indikatsiooni läbirääkimistele, me oleme läbirääkimisteks valmis. Karel aga räägime ikkagi sellest praegusest olukorrast, mis, mis siis ikkagi tegelikult valitsuses teie enda nägemuses juhtus, miks see asi funktsioneerimast lõppes? Tegelikult kogu selle protsessi varjus ka viimane sisuliselt ju lepiti kokku nagu tegelikult troika nagu töötas, aga teatud küsimuses järsku oli selline erakordselt terav vastasseis, kus ühelt poolt öeldi, et ärge ärge öelge selliseid seisukohti, me oleme avatud läbirääkimisteks, oleme kuulnud vähemalt Nestori suust, ma olen täpselt samasugust juttu kuulnud ka Michali suust, ärge nii-öelda löönud ust kinni. Me oleme avatud läbirääkimisteks. Kas tegelikult põhjus oli see, et sotside ehk siis Pihli ja Padari populaarsus pani nagu teistelt ees Jugama oli see tegelikult? Noh, mõtleks ma, ma ju ei tea täpselt, mis seal, mis seal koalitsioonis eelmises koalitsioonis tänaseks juba tegelikult sees toimus, aga ma arvan, et need kõige suuremad vastuolud olidki lihtsalt nii-öelda maailmavaatelised erinevused. Reformierakond, liberaalne erakond, Isamaa ja Res Publica Liit, konservatiivne erakond ja sotsiaaldemokraadid, sotsiaalne erakond, eks neil on nii-öelda siis eesti edasised arengutes lihtsalt erinevad arusaamad ja eriti veel, kui arvestada seda, et et need viimased riigieelarved on olnud sedavõrd optimistlikud, lihtsalt tänasel hetkel tuleb hakata tegema väga raskeid otsuseid ja ma arvan, et teatud osapooled lihtsalt ei olnud valmis neid otsuseid tegema selliselt ja, ja seal selle pealt mindigi lahku ega, ega Eestil on, on ees tõesti valikut. Kas, kas me jätkame kärpimisi või me peame otsima täiendavaid tuluallikaid ja ma arvan, et see on see reaalsus. Aga kas praegu reaalsus võib olla ka see, et ka nii-öelda olemasolev kaheliikmeline koalitsioon tegelikult võib-olla nädala pärast ei ole enam koalitsioon ja kogu mäng on hoopis ümber mängitud osalised kaardilaual mahelaual, kuidas iganes me seda nimetame, on hoopis teised, sest riigikogu kombinatsiooniks ju võimalusi erinevaid, annan. Ka ütleme, ega, ega jah tänasel hetkel poliitikat väga pikas perspektiivis ei ole võimalik ette ennustada, nii et et ma arvan, kõik võimalused on olemas. Ma arvan, väga palju oleneb ka sellest, millise hoiaku rahvaliidu volikogu võtab esmaspäeval ka meie erakonna sees on diskussioon läinud väga tõsiselt käima, on neid, kes ütlevad, et et rahvale kindlasti peaks minema sellesse koalitsiooni oma ettepanekutega. On ka neid, kes, kes kahtlevad, et kas, kas on võimalik nii-öelda nagu omaettepanekuid oma ideid seal realiseerima hakatakse, on esmaspäeval otsustame kindlasti me oma ettepanekutega tuleme välja. Me oleme valmis koalitsiooniläbirääkimistel oma seisukohti kaitsma, oma ettepanekud tegema ja ja, ja ma arvan, et juba järgmise nädala teisel poolel me oleme oluliselt targemad. Räägime veel sellest nädalast, mis lõppes reedevõimele kaasa teateid selle kohta, mismoodi omavahel, kas siis regulaarsel või mitteregulaarsel kohtumisel, ka sotside juht Pihl ja Keskerakonna juht Savisaar omavahel vestlesid. Teie olete mihkliga kohtunud, saanud rääkida sellest, mis ilm on Eesti poliitilise maastiku taevaga Ega ega poliitikamaastikul on täiesti tavaline see, et erakonna esimehed ja erakonna teised liikmed omavahel suhtlevad, arutavad asju, ka mina olen kohtunud kas või erinevatel konverentsidel, koosolekutel, teistele. Nojah, see on teie igapäevatööde põrkute kokku kasvõi seal kitsas Riigikogus, eks ole, aga küsimus selles, et kas te olete nüüd konkreetselt nendest tänastest, tulistas asjadest, saavad kokkupilliga. No tänasel hetkel on rahvaliit läbirääkimisi pidanud või konsultatsioone, õigemini on täpne sõna Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liiduga ja ja rohkem konsultatsioone meil ei ole olnud. Kui tõenäoliseks võib pidada seda olukorda, et kui me teame, et et reform ja IRL kahepeale kokku koguvad 50 siis saalis on tegelikult 51, mis küll napilt, aga siiski annab võimaluse valitsuse moodustamiseks. Kui suureks peate Karel Rüütli seda tõenäosust, et sealt altpoolt võiks tulla tegelikult hoopis uus valitsus? Kui me teisipäeval kohtusime peaminister Andrus Ansipi ja Mart Laariga kume, alustasime nii-öelda juba tõsisemalt konsultatsioone, siis vära Andrus Ansip ütles väga selgelt välja, et, et me alustame rahvaliiduga konsultatsioone, mille eesmärk on jõuda koalitsiooniläbirääkimisteni või tõdemuseni, et millistel tingimustel ja kas on rahvaliit nõus toetama ka vähemusvalitsus, nii et, et ma arvan, tänasel hetkel on, on kõik võimalused olemas. Ka president tegi eile nii-öelda päris jõulise avalduse ja ja ega, ega poliitikas ennem ei ole mitte midagi kokku lepitud, kui kõiges kukli. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, aeg 13. mai 2009. Koht riigikogu saal, umbusalduse avaldamine peaminister Andrus Ansipile kõnetoolist esineb Eestimaa rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli. Tänaseks on valitsuses maad võtnud peataolek, sest puudub siduv koalitsioonilepe ja kõik osapooled tegelevad valimiskampaaniatega. Riik vajab toimivat valitsust, kuid praegune pole suuteline isegi selle aasta riigieelarves kokku leppima. Tulenevalt eeltoodust toetab rahvaliidu fraktsioon umbusalduse avaldamist. Umbusalduse poolt hääletavad kõik kuus Rahvaliidu fraktsiooni liiget. Karel Rüütli, milline see olukord teie partei enda sees rahvaliidu enda sees tegelikult on, kuskohas see nii-öelda joon jookseb, milliste teemade pealt, kus üks pool arvab, et tuleb minna valitsusse, teine pool teine osa siis ütleb, et ei, me peame jääma opositsiooni ega igas erakonnas. Ma ei, ma seda ei oska nüüd ütelda, et kus kohas joon täpselt jookseb, on, on lihtsalt erinevaid nägemusi sellest, kuidas Eesti peaks edasi minema, noh näiteks nende konsultatsioonide raames rahvaliit tõstatas väga tõsise küsimuse, mis puudutab omavalitsuste toimetulekut ja omavalitsuste siis finantsvõimekust, see tähendab seda, et meie erakonnas tänasel hetkel noh, me oleme väga laia kandepinnaga regionaalne erakond, melon 755 volikogu liiget üle Eestimaa ja kuskil 140 omavalitsusjuhti, siis nende kõige suuremaks mureks on see, et et viimase kärpega veebruaris võeti omavalitsustel päris palju raha ära kuskil tasandusfondist ja tulumaksu protsent ja, ja sellega on lihtsalt täna omavalitsused sellises seisus, kus nad ühel hetkel satuvad väga tõsistes finantsraskustes Et kas see on vastaste argument, miks mitte minna? See on lihtsalt see argument. Et, et nad tänasel hetkel omavalitsusjuhid soovivad Velda tulubaasi tõstmist ja see tähendab seda, et nemad on need inimesed, kes puutuvad iga päev kokku reaalselt nende inimestega, kes on sattunud hätta. Kui täna Eestis on inimene kaotanud töö või, või tallab mingit abi vaja, siis esimene koht, kuhu ta pöördub, on kohaliku omavalitsus ja, ja meie inimesed erakonnast leiavad seda, et ja siis me peame tänasel hetkel pakkuma omavalitsustele nii palju tuge, et nad jõuaksid ja saaksid neid inimesi aidata. Teised ütlevad väga selgelt, et me ei tohiks riigimetsa müüa. Kui meie teatud punktid oleme valmis ja saame sisse panna, siis see on kõik nagu alus läbirääkimisteks ja, ja tänasel hetkel erakonnas ei ole neid inimesi, kes ütlevad, et, et me ei tohiks läbirääkimisi pidada, muidugi kõik ütlevad, me peame läbi rääkima ja kui me suudame Ma tuletan meelde Jaanus Marrandi sõnu, kes ütleb, et rahvaliidul pole eriti mõtet valitsusse minna, isegi kui seda kohta pakutakse ja kes on öelnud, et pigem peaks valitsusest lahkuma. Reformierakond ja sotsiaaldemokraat. Jaanus Marrandi oli esmaspäevasel juhatuse koosolekul, kus otsustati, et, et me läheme räägi läbi rääkima ja seal oli ta sunniti vaikima, ei teda sunnitud vaikima. Ta ütles välja selle väga selgelt, et me peame läbi rääkima. Küsimus on selles, et tänasel hetkel püütakse muljet jätta, et justkui rahvaliit tahaks iga hinna eest minna valitsusse. Sellist asja ei ole mitte kunagi olnud. Meil oli algusest peale väga selge seisukoht. Meie lähme koalitsiooni ainult siis, kui me suudame teha uue koalitsiooni. See tähendab, seda peab olema uus koalitsioonileping ja enne ei ole võimalik koalitsiooniläbirääkimisi alustada, kui on selge, mis saab vanast koalitsioonist. Tänaseks on selge, et 10. mail kõik rahvaliidu Sis fraktsiooni liikmed Riigikogus hääletasid Andrus Ansipile umbusalduse avaldamise poolt. Kas see on nüüd möödanik, see episood on selles mõttes unustatud, et saate jätkata. Noh, vaadake eelkõige rahvaliit avaldas umbusaldust kogu valitsusele ja kui te täpselt meenutate, siis siis kui Keskerakond tuli välja umbusalduse ideega ja pöördus rahvaliidu poole, et kas rahvaliidu saadikud on valmis toetama umbusaldust siis meie signaal oli väga selge. Me ootame ära, mis koalitsioonis saab, sest et sellel hetkel olid juba väga tõsised märgid sellest, et see koalitsioon ei ole lihtsalt jätkusuutlik ja me korduvalt andsime välja signaale just eelmisele koalitsioonile, et olge head, leppige kokku enne ja, ja ühel hetkel lihtsalt oli see asi läinud nii piinlikult kaugele, et otsuseid oli vaja langetada, ka otsused ei tulnud ja see puudutas eelkõige kasvõi sedasama kärped, mis nüüd tänasel hetkel on küll eelmise valitsuse poolt sisse antud, aga, aga ei ole piisav ja teisest küljest pidi valmis olema, mõtleme maikuu jooksul peab valitsus heaks kiitma 2010 aasta eelarvestrateegia. Tänasel hetkel seda dokumenti pannakse kokku ülepeakaela, aga eirav eelarvestrateegia on ikkagi see, mille alusel nii-öelda pannakse järgmise aasta eelarve prioriteet. Teenib ikkagi umbusaldasite sellel hetkel sotsiaaldemokraate, kelle käes just need rahandusministeeriumi hoovad olid kõige tugevamad. Me umbusaldasime valitsust, kes ei olnud valmis ja võimeline otsuseid langetama. Nad on erakonna sees, oli see asi kõik selge, kõik olid selle selle poolt, me teeme selle ära, sest olukord on nii hull või oli siin ka inimesed, ütlesid, et oodake, pidage hoogu, ärge veel hääletage. Peame diskussioon on, oli loomulikult ka fraktsioonis ja ja me leppisime kokku, et me ei kiirusta sellega, me anname valitsusele võimaluse kokku leppida ja, ja ma ütlesin ka väga selgelt välja, et võib-olla ühel hetkel meil ei olegi enam valitsust, kellele seda umbusaldust avaldada. No õnneks veel mõnda aega oli valitsus aga, aga õige varsti juba praktiliselt ei olnud. Kuidas te kommenteerite neid nii-öelda arvamusi, mis, mis puudutavad rahvaliidu juhatust, et liitumine praegu vähemusvalitsusega ja selle nii-öelda tööjõuliseks muutmine jookseb rahvaliidu sees eelkõige mööda seda piiri, kus ühele poole jäävad vanad tegijad, teisele poole noored ja tulised tegijad, ehk siis vanad näevad selgelt, et kui noortel õnnestub see ära teha. Rahvaliit valitsuses suudab mängida mõjusa trolli, siis vanadest heast nende rahvaliidust enam alles ei jää, midagi. Ma ei ütleks, et see vastasseis või vastuolu jookseks noorte või vanade vahel, pigem on see ta jookseb seda liini, et et kui palju lastakse rahvaliidul selles koalitsioonis oma seisukohti kaitsta ja kui palju on see võimalik. Nii et meil on olemas ka noorte inimeste seas selliseid, kes on pigem ettevaatlikud ja ja mõtlevad mitu sammu ette, sest tõepoolest 2010 aasta, ma rõhutan, on veel suhteliselt keeruline aasta saab olema ja ja, ja kuidas see eelarve kokku leppida, milliseid kärpeid ja milliseid tuluallikaid leida ka 2010.-ks aastaks, see on see koht, mis tuleb saavutada nii-öelda koalitsiooniläbirääkimiste raames, kui seal ei ole võimalik seda kompromissi leida, siis siis ei ole ka võimalik koalitsioonis osaleda ja rahvaliit peab siis nii-öelda opositsiooni jääma. Milline on see tee seda paketti, millega rahvaliidu juhatus volikogu ette läheb esmaspäeval? Noh, üks väga selge selline küsimus, mis konsultatsioonide raames oli loomulikult tulumaksuvaba miinimum. Alguses oli ta laua peal, kus soovite seda kärpida, meie ütlesime, et ei, et tulumaksuvaba miinimum eelkõige toetab väiksema sissetulekuga inimesi ja tulumaksuvaba miinimum ei tohi kärpida. Teine kas seal sees on mingi seisukoht ka selline, et põhimõtteliselt me võiksime sellega nõus olla. Ei, seda kindlasti mitte, see on, seda ei saa nii tulumaks seda väga pika ajaga, seda, seda on meie nii-öelda võimalikud partnerid nõus aktsepteerima. Teine väga selge küsimus on, on loomulikult, et pensionid, mis me ütlesime, et et kõige esimene kriteerium, kui me üldse saame läbi rääkida, on see, et pension ei tohi kärpida ja ja loomulikult ka sotsiaaltoetusi. Noh, see on aktsepteeritav ja võimalik selles osas kokku leppida kindlasti kohalike omavalitsuste tulubaasi tõus, mida ma siin eelnevalt rääkisin. Aga ikkagi, mida te nagu seal volikogu koos arutate, mis need küsimused on, mis, mis esmaspäeval arutamist leiavad täpselt? No ma saan aru, et need on need asjad, mis, millest te hoiate kinni, me jõuame veel nende poliitilistest seisukohtadest rääkida, aga mis seal nii-öelda debati alla D alla kindlasti tuleb ka see, et, et kuidas Eesti riigiga edasi minna, millised on need meetmed, kuidas riigis olukord normaliseerida, kuidas nii-öelda tagada eelarve jätkusuutlikkus ja ja, ja ma arvan, et sellised küsimused kerkivad ka peale. Erakorraliste valimiste küsimus ilmselt ei kerki, võttes arvesse teie toetusprotsenti hetkel. Noh, ma nüüd ei oska ütelda, milline see toetusprotsent täpselt on, eks 2003 aasta valimistel näiteks näidati ka rahvaliidule kolme protsent, aga oli 13 protsenti, et, et selles suhtes on, on, seda on raske ennustada, aga erakorralised valimised saavad kõne alla tulla siis, kui riik on tõesti patiseisus. Tänasel hetkel veel seda probleemi ei ole, nii et. Nii et põhimõtteliselt kui ka teie minnes koalitsiooni, olete nõus tegema järeleandmisi, omades mingites põhimõtetes, võttes arvesse selle, et riik on vaja päästa. No eelkõige tõepoolest tänasel hetkel on vaja otsuseid teha kiireid otsuseid, see, et Laar jutt on väga, Mart Laar on selles suhtes tark mees väga kaua poliitikas olnud ja ta teab seda, et on vaja otsuseid teha. See, et et kas või sellesama töölepinguseadus ja töötukassa osas ei suudetud neid otsuseid, langeta ta väga pikka aega, see oli loomulikult kahjulik, aga, aga lihtsalt tänasel hetkel tuleb endale tõele nõnda nagu näkku vaadata ja ütelda, et ka seda, et, et see süsteem, mis sealt käib meil jõuna Väljavõte toimikust kogutud materjalid, aeg 26. märts 2009 allikas maaleht. Tegelikult on ju olukord sama, mis 75 aastat tagasi, kui osa poliitilise opositsioonijõude tasalülitada. Nüüd tehakse seda natuke teiste meetoditega. Otse maha tapma ei tulda aga kaudselt isoleeritakse loomulikult. Ei ole ju saladus, et 2006. aasta septembris presidendivalimiste ajal sisuliselt meie erakonna peasekretäri Lea kiivitit jälitati näiteks ka Toomas Annust on jälitatud nagu narkoparunid või relvakaupmeest sadu päevi järjest, mis on Euroopa demokraatia mõistes pretsedenditu. See on getod opositsiooniga arvete õiendamiseks, mida uus poliitika meile kaasa toonud, räägib Villu Reiljan. Rahvaliidu juht Karel Rüütli räägime edasi rahvaliidu poliitilistest seisukohtadest enne seda, kui järgmisel nädalal suure tõenäosusega Reformierakonnaga ja IRL-iga uue valitsusliidu moodustamiseks. Läbirääkimisalustate vanemahüvitis on olnud üks küsimus, mida, mida väga teravalt on noh, nii-öelda seisukohti omanud eelmises koalitsioonis erinevad pooled. Milline on rahvaliidu seisukoht, kas tuleb teha nii-öelda kärbe ka selles või, või, või olete nõus siin Reformierakonnale tuul Purtses? Vanemahüvitis iseenesest on väga hea meede ja, ja väga paljudele noortele inimestele, noortele peredele loob sellise kindlustunde, kus nad julgevad tõesti endale öelda, peret juurde soetada. Aga tänasel hetkel tõepoolest, kui, kui valusaid kärpeid tehakse igalt poolt, siis, siis tasub ka mõtelda selle peale, et kas see ülempiir 30000 krooni peal on, on õige koha peal, nii et ma arvan, et, Kui ise ülempiir võiks olla, siis. Noh, kas kas tuua ta 20000 peale näiteks või 25000 peale, see on lihtsalt see väga selge solidaarsuse küsimus, enne kui räägitakse sellest solidaarsusest igalt poolt võetakse kokku ka eakati inimeste pensionitõus pidi olema 13 protsenti, aga, aga oli oluliselt väiksem, siis, siis ma arvan, et, et see on lihtsalt nii-öelda inimeste suhtes. Nende määrade juures, millest teie räägite, seda kokkuhoidu sisuliselt ei teki, see jääb, võib olla maksimaalselt 100 miljoni krooni piiri juurde, võib-olla see jõulisem piir tekiks siis, kui see oleks 15000 krooni. On teil mingi oma kindel seisukoht, et see peaks tulema alla ja, ja, ja kas see, kas see on kuidagi numbriliselt väljend? Noh, tänasel hetkel on riigieelarves iga kroon arvel, iga kroon on loetud, nii et et igalt poolt, kus on võimalik natukene kokku hoida, sealt tuleb kokku hoida ja ja, ja ma arvan, et see peaks olema nii-öelda nagu läbirääkimistel selline esimene prioriteet tuleb tuua olla. No see on nii-öelda läbirääkimiste küsimus. Tulumaks, millised on seisukohad tulumaksu osas, kas tulumaks mis on ka Reformierakonna väga tugev, selline poliitiline poliitiline seisukoht, maksuvabad reeded, eks ole? Just noh, eks see hakkabki väga selgelt väljenduma siis nii-öelda 2010. aasta eelarve tasakaalus, et, et kui meil on ikkagi eesmärk, et et me tahame ühel hetkel eurole üle minna ja, ja kui muid alternatiive ei ole, siis ma arvan, tänasel hetkel ei tohiks tapuks pidada ühtegi teemat. Kas eurole üleminek on teie jaoks prioriteet, lähete selle prioriteediga, valitsus? Olete valmis nii-öelda põhjendama sellega nii mõndagi järeleandmist tulevaste koalitsioonipartnerite? No ma arvan, et tänasel hetkel on kõik erakonnad tõdenud seda, et euro on vajalik küsimus on lihtsalt selles, et kui milline on see alumine piir ja et selle euro saamiseks, mille nimel me oleme nõus kärpeid tegema, kokku hoidma ja, ja see on, see annab niisama lihtsalt ära teha, kui tõenäoline ja reaalne see on. Kui ühel hetkel selgub, et, et, et ei ole võimalik mitte mingil juhul, siis tuleb endale tunnistada, seda tuleb kõigile teistele tunnistada ja tuleb tarvitusele võtta teistsuguseid meetmeid. Nii et, et noh, aga nii kaua, kui on võimalik euro nimel pingutada, nii kaua tuleb euroni. Rahvaliidu ja muuseas ka teie enda üks kauaaegne unistus on olnud tudengipalk, tudengite igatipidine toetamine. Praegusel hetkel koalitsioon ju tudengitele väga suure kirvepea kohale riputanud selle ideega, et riik ei maksaks enam, eks ole tagasi nendele inimestele õppelaenu, kas siis riigi palgal töötavad, olete te sellega päri? Lähete te selle üle veel vaidlema? Valitsusse? No kui rahvaliit, kui mina Riigikokku sain 2007 aasta, siis ma ühe esimese eelnõuna esitasingi tudengipalga eelnõu, kus lükati tagasi, lükati tagasi ja, ja, ja me oleme seda diskussiooni püüdnud pidevalt üleval hoida, aga raha? Haridusminister Tõnis Lukas on Bonni üliõpilastele kui ka kultuurikomisjonile lubanud, et, et see eelnõu tuleb lähi lähiajal Riigikokku. Täna kahjuks rahaline seis. Selline, et see eelnõu on, on toppama jäänud ja, ja ma saan aru, et siin üliõpilased on, on ka omapoolseid ettepanekuid teinud selleks et kuidas seda praegust olemasolevat. Ehk pole, ise oled süsteemi samamoodi suure suuga lubanud asju, mida reaalselt riigi rahakott välja kannatab valimistel. Tänasel hetkel tudengipalga puhul on lihtsalt see, et praegu olemasolevat süsteemi on võimalik ümber teha, muuta selliseks, et, et need toetused muut muutuksid rohkem sellisteks vajadustepõhiseks, nii et ma arvan, et täna ma lihtsalt head tahet nii-öelda uue süsteemi Aga selle praeguse kärppade, seda ta aktsepteeritav, mis juba vana valitsuskoalitsioon koguneb. No vana valitsuskoalitsioon on tõepoolest kärpeplaani esitanud ja see on vist 3,4 miljardi suurune. Ma arvan, et seal on teatud peatükke, mida, mida tuleks avada ja, ja see, mis puudutab üliõpilaste toimetulekut, siis tõepoolest, tänasel hetkel on see olukord muutuma selliseks, kus kõrgharidus muutub järjest rohkem selliseks privileegiks ja väga paljudele noortele inimestele, ta ei pruugi enam olla kättesaadav. Meie nii-öelda haridus kõrgharidussüsteem on siiani toetanud väga palju just ka õppele laenu võtmisel, aga aga viimasel ajal on pangad hakanud ka nii-öelda õppelaenu väljaandmist piirama, nii et et ühel hetkel see süsteem lihtsalt ei toimi ja see vajab nii-öelda väga selgelt ümber. Kõik see, mis tudengit puudutab selle kokkulepitud kärpe. Rahvaliit kavatseb ikkagi avada. No ma arvan, et, et see on üks selline väga tõsine teema, sest meil noorteorganisatsioon on juba hakanud selles osas väga kõvasti sõna võtma ja, ja mul on täna tulnud väga mitmeid kõnesid juba, kus öeldakse, et. Tahan paluda esimehe tankimis ei ole, need on muidugi väga ilus üldse, ma saan aru, et mets ja, ja, ja kogu see nii-öelda Ansipi, mitte maksuliste tulude jutt ja nende kasvatamise jutt, noh, see on jälle see, mis teil ajab harja punaseks ja ja see nii-öelda teie aktseptsiooni mitte kunagi kuidagi saanud. Eesti metsamüük on küll selline asi, mida, mida me ei saa mitte kuidagi heaks kiita. Seega liigub see ideeajaloo. Eelmisel aastal me kogusime üle 50000 allkirja riigimetsade kaitseks, nii et, et seda on valmis ka meie nii-öelda võimalikud partnerid aktsepteerima. Ja loomulikult me oleme tõstnud ka üles teemad Eesti energia müügis sadamate müügist ja raudtee müügist, et, et leping, et selliseid rahvuslikke rikkusi ei puutu ja ma arvan, et ka selles osas on võimaliku kompromissi Pensioni teine sammas te ütlesite või vähemalt rahvaliit teatas. Mõni aeg tagasi, kui teine pensionisammas külmutati, õõnestab kogu riigi usaldusväärsust, rikutakse põhiseadust uuesti laua peal, te võtate asja ette ja teine pensionisammas avatakse. No rahvaliit hääletas selle loomulikult vastu, sellel ära kaob stamisele lihtsalt. Noh, see on järjekordne näide sellest, kuidas ühel hetkel loodi süsteem inimestele anti väga selge signaal, et, et vaadake, et, et nüüd me hakkame nüüd inimestel tekib võimalus hakata enda tuleviku jaoks häda raha koguma korjama ja ja, ja kui seda teist pensionisammast loodi, seda tehti ju tegelikult tänaste pensionäride arvelt, mis sellest saab? Noh, tänasel hetkel noh, eks, eks seal seda seda teemat avada täna muidugi loomulikult keeruline, raske, sest et riigi rahaline seis on muutunud niivõrd keeruliseks. Aga. Nii et te olete sellega nõus, te loobute ühest oma põhimõttest nii-öelda sööte oma sõnu ja kuulutate selle siis põhiseaduspäraseks. Noh, tänasel hetkel on, on teatud otsused tehtud eelmise valitsuse poolt eks neid teemasid võib üles tõstatada, aga lihtsalt kõiki seadusi ja kõiki otsuseid ümber hakata tegema see lihtsalt ühel hetkel käib riigile üle jõu. Mis on teie nägemus regionaalpoliitika osa, Siim-Valmar Kiisler tambiti sõna otseses mõttes lõuani mudasse peale seda, kui ta oma plaane oli välja toonud, kas teist saaks selle plaani ja nende protsesside kiirendamise läbiviimise toetaja või, või olete siinkohal Reformierakonnaga sama meelt, et seal ei olnud muud kui niisugune põhku ja paha hais? Selles plaanis? Rahvaliit kohtus ka regionaalministriga ja me arutasime tema plaani väga tõsiselt, meil lihtsalt on haldusreformist erinev arusaamine ja, ja rahvaliit. 1000 oleksite valmis regionaalministrilt. Rahvaliit on ka meil on, meil on loomulikult väga palju regionaalministrid, aga meie, Meie haldusreformiplaan on, on mõnevõrra teistsugune. Me leiame seda, et, et omavalitsuste liitumine peaks põhinema vabatahtlikkusel ja teiseks väga oluliseks argumendiks on see, et nii-öelda nendes valdades elavate inimeste referendumi tulemusena on võimalik seda otsust teha vägisi sundkorras kedagi liita või Nii et kogu hoiduda siin ei näe ka. Noh, tegelikult seal ei tule väga erilist kokkuhoidu, seal võib-olla on võimalik kokku hoida vallavanemapalk ja nii edasi ja nii edasi, aga kui me käisime riigikogu fraktsiooniga visiidil näiteks Järvamaal, siis Järvamaa inimesed olid väga murelikud sellel hetkel, kui räägiti sellisest suurest reformist ja nad ütlesid ka seda, et sellisel juhul, kui see omavalitsus liigub nii kaugel ära ühistranspordi nagunii ei ole, lihtsalt meil ei ole võimalik seda teenust, mida see vald pakub, lihtsalt kätte saada, ja sellest tulenevalt inimesed pigem on, on nõus sellega, et et selline vabatahtlik liitumine ja teiseks, et, et neil oleks see kohalik omavalitsus kodu ja, ja, ja, ja käe-jala juures, sellepärast et et sellisel juhul nii-öelda seda kohalikku elu arendatakse märksa rohkem ja ei toimuks sellist, ääremaastub. Haldusreformi ühesõnaga plaanidel ei ole, sest et see nii-öelda referendumi tegemise võimalus on praegu haldusreformiplaani. Puhul on meil väga selge mõte selles, et tuleb tänasel hetkel seadustada omavalitsusliidud ja, ja väga palju maavalitsuste ülesanded anda just omavalitsusliitudele oma vanavanemate palga oma omavalitsusliitudele, anda sellised ülesanded, mis oleks siis nii-öelda omavalitsusteülesed üle saatkonnad, kaotsi ühistransport sellisel juhul oleks omavalitsusliidu. Me oleme välja pakkunud väga selgelt maavolikogu või maakogu nii-öelda struktuuri ja sealt valitakse siis maavanem, kes siis tegeleb ühistranspordiga maakonnaplaneeringuga. Kus on läbirääkimistel ka üks põhiasi, mis on teie paketist, millega te lähete läbi rääkima Isamaa, Res Publica liidu? No ma arvan, et, et see on kindlasti üks teema, mida me võime See on üks, üks küsimus veel poliitika, sotsiaalpoliitika. Rahvaliidu noored ütlesid, et maripuu käitumine solvas meie vanavanemaid. Kuidas Pevkur käitumine on, on rahvaliidu noorte vanavanemad tema tegevusega rahul. Noh, eelkõige oli, see puudutas seda, kus kus reformi tehti ülepeakaela, puuetega inimestele tükk, mitu kuude jäeti rahad välja maksmata. Vana inimesed, kes tõesti ei ole võimelised ise pangaautomaadi juurde minema, et sealt raha välja võtta sunniti vägisi selleks Kui liini seal midagi nagu väga muutunud, ta lihtsalt ajab sedasama Manimoliini natukene korrektsemalt ja võib-olla töövõimelisemad. Noh, eelkõige just kõige suurem etteheide, mis, mis tollel hetkel tehti, oligi see, et, et aeti asju jäetud korrektse sisu vorm ja inimestel ei teavitatud, inimesed ei teadnud midagi, ma siinkohal julgeks ikkagi väga selgelt tunnustada omavalitsustes olevaid tublisid inimesi, kes võtsid selle rolli tihtipeale enda peale, aitasid nendel vanainimestele puuetega inimestel neid avaldusi täita, selgitasid nendele olukorda otsisid võimalusi, kuidas keerulisest olukorrast välja tuua inimesed, nii et et selles suhtes see on, see on nagu väga selge näide sellest, miks meil on omavalitsusi vaja, sest omavalitsustes olevad Et nad saaksid klattida sots Ministrite rumal kas kasvõi näiteks, aga lihtsalt. Kas nad tunnevad neid inimesi oskavad nendele inimestele kõige paremini abi pakkuda. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, aeg 15. mai 2009 allikas. Delfi Rahvaliidu liikme Jaanus Marrandi sõnul pole erakonnal eriti mõtet valitsusse minna, isegi kui seda kohta pakutakse, sest Reformierakonna jäik ideoloogia ei anna kokkulepetele ruumi. Tema sõnul peaks praegune koalitsioon ikkagi omavahel kokkuleppe saavutama ja kui see juhtu oleks kohustus valitsusest lahkuda pigem reformierakonnal, mitte sotsiaaldemokraatidel. Karel Rüütli räägime nagu maamees maamehega käsi südamele ja teine käsi hangule, kas te tõesti olete valmis minema sinna puhaste peade koalitsiooni, kus isegi pesemata juustest võib tekkida tohutu skandaal ja probleem? Noh, ütleme see nüüd, kuidas omavahel seal suheldakse, kes kellele mida ütleb, see jäägu iga inimese enda nii-öelda nagu rikutuse astmele. Ega vanale mudelile enam uut polkat ei õpeta, sinna pole näha midagi. Seal täpselt aga, aga rahvaliidu jaoks on eelkõige tähtsad need põhimõtted, milles me kokku suudame leppida ja kui me tõepoolest suudame kokku leppida teatud küsimustes, siis mina isiklikult probleemi ei näe. Kuidas praegu süsteem teil omavahel nii-öelda konsultatsioonide käigus läbi räägitud on, kas rahvaliit põhimõtteliselt läheb täitma neid ministrikohti, mis on praegu vabadused? No tänasel hetkel on ainult räägitud üldistest põhimõtetest ja ministrikohtadest veel räägitud ei ole. Ma arvan, et, et kõik on võimalik Aga on üldse teil vajalik, sest te võite olla ka liidus ja partner niimoodi, et teil ei ole ühtegi ministri kohta, te olete lihtsalt toetab riigikogus Reformierakonda ja IRL-i. No seda on võimalik ainult teha nendes küsimustes, mis rahvaliidule sobivad. Kui rahvaliit valitsuse vastutust ei kanna, siis siis jäägitult kõiges ei ole võimalik toetada. Me oleme ka tänase koalitsiooni, ütleme, eelmise koalitsiooni puhul toetanud neid põhimõtteid, mis on meie arvates mõistlikud ja, ja, Ja mehelik käitumine, aga põhimõtteliselt, mis on need ministrikohad, mis selgelt täna pakuvad rahvaliidule huvi selleks, et ühest küljest täitle sedasama riigimehelikkust, teisest küljest täita valijatele antud lubadusi ja, ja, ja kolmandaks, et oleksite veendunud, et suudate eelmise koalitsiooni poolt mülkasse veetud riigivankri uuesti siledal teel. Ning neljas, et olla võrdne partnersüsteem Noh, ega eelkõige, ma arvan, kõige tähtsam dokument, koalitsioonileping. Rahandusministri koht seal peaks kuuluma teile ja tõenäoliselt. See on läbirääkimiste küsimus, meile lihtsalt on olemas mõned head rahandusministrikandidaadid, isegi niukse rahandusministrikandidaat, kes kuulutati maailma parimaks. Aga no ütleme, kui, kui meile pakutakse seda, siis kindlasti me väga tõsiselt kaaluda. Siseministri portfell oleks seesamamoodi, teil on võimekaid inimesi, kes on suuri struktuure juhtinud küll ja küll inimesed, kes hoomavad, mismoodi protsessid käivad kes on nii-öelda ise olnud selles aparaadis süsteemi sees saaksid hakkama ka siseministeeriumi juhtimisega. Lihtsalt, ma arvan, tänasel hetkel ei ole ühtegi ministriportfelli, mida me ei suudaks ära katta, nii et selles mõttes me oleme valmis. Üks väga konkreetne küsimus, kas Eesti avalikkus näeb seda, et Villu Reiljanit võiks saada siseminister? Ma arvan, et, Ma annan teile, oleks okei. No ma arvan, et tänasel hetkel ei saa sellest rääkida, et Villu Reiljan võtaks mõne ministri kohustuse endale. Villu Reiljan on Riigikogus, teeb riigikogus oma tööd ja, ja meil on väga palju võimekaid inimesi, kes tänasel hetkel saavad ja tahavad toimetada, tahavad olla aktiivsed, kellel on väga palju häid mõtteid, nii et meil tõepoolest on väärikaid inimesi, on omajagu. Aga milline on kokkulepe Villu Reiljani osas, ma saan aru, Mart Laar ütles, et saavutada mingi kokkulepe, mis seal kokkulepe tähendab? No meil mingisugust sellist eraldi kokkulepet ei ole, me lihtsalt oleme väga selgelt ütelnud seda, et et nendel teemadel tänasel hetkel ei ole mõtet väga suurt diskussiooni pidada, laseme kohtul teha oma tööd, Itaalia parlament ja härra Reiljan on parlamendis niikaua, kuni kuni on ei ole tulnud ühtegi teistsugust põhjust. No praegu võiks ju põhjus olemas olla see, et esimene kohtuaste on ta süüdi mõistnud. Noh, lihtsalt Riigikogus on olnud ka nii-öelda varasem praktika see, et näiteks kunagine kaitseminister ja riigikogu liige härra Margus Hanson oli ka riigikogus täpselt nii kaua, kuni kuni Nüüd olime aga kas see oleks hea võimalus näida puhtamana, näida au samale, kui inimene on kohtus süüdi mõistetud, siis, siis kohus on oma otsuse teinud. Meil ei ole ju esialgu alustada mitte mingisugust arvata, et kohus on teinud vale otsuse või teil on see olemas, ka see oleks võimalus öelda oma mainet natukenegi võib-olla puhastada saate eest ära, mees, kes jääb küll teile tööd tegema parteistruktuuride sees, aga ta ei ole nii-öelda kogu aeg pildis, mees, kes on süüdi mõistetud. No ma arvan, et niikaua kui kohusele oma lõplikku seisukohta ütelnud nii kaua ei ole ka põhjust hakata spekuleerima, nii et, et laseme. Ma saan aru, et apellatsioonikaebus on edasi tehtud, laseme kohtul oma tööd edasi teha ja kui selgub lõplik tõde, siis, siis me saame nii-öelda ka vastavalt käituda. Et praegu teie näete väikest lootusekiirt, et tuleb otsus, mis ütleb, et Villu Reiljan ei ole süüdi Mina siinkohal ei taha nii-öelda võta endale seda kohtumõistmise rolli ja ja pigem ootaks ära sellise lõpliku tõe ja, ja laseks asjadel minna nii, nagu nad peavad minema. Aga kui läbirääkimistel kõik muu klapib, aga teie käest nõutakse ikkagi seda, et Villu Reiljan astub riigikogust tagasi, siis on see mõeldav. Kas partei võib vastu sellise sammu, et omal teha ettepanek? Tänasel hetkel ma ei pea nagu väga õigeks seda, et, et me hakkame rääkima nii-öelda kriisist või siduma kriisist väljatoomist ühe isikuga, ühe kohtuotsusega, mis on tehtud, et rahvaliit on suur erakond, meil on 10000 liiget. Me iga päev tegeleme erakonnana väga oluliste küsimuste lahendamisega ja ja, ja me ei, ei sooni. Ehk teisisõnu, kui, kui koalitsioonipartnerid võimaliku koalitsioonipartnerid seda nõuaksid, sest see teie jaoks oleks nii-öelda puhaste juuste Katjade ja te keerasite selle, me oleme koalitsiooni. Näritega arutanud seda küsimust ja me oleme jõudnud sellistele mõistlikele seisukohtadele, nii et et laseme nii-öelda läbirääkimistel ja, ja võimalikul koalitsioonil siis oma tööd. Kas juhatuse partei juhatuse liige Aivar Sõerd on oma nõusoleku andnud, et juhul kui vaja, läheb tema ministriks uuesti rahandusministeeriumist minema? Noh, ma arvan seda, et, et kui ühel hetkel nii kaugele jõuame, et me jõuame ministri positsioonide juurde, siis me saame nendest nimedest inimestes juba konkreetsemalt rääkida. Nii kaua ma arvan, et, No seda, kas, kas teil on nagu tossud jalas või ei ole, peab ennem jooksu minemist ikka teadma, pehmelt. Niimoodi, et kui erakond läheb koalitsiooni oma ministrikohad täita, siis, siis küll leitakse ka õiged mehed, kes vääriliselt suudavad esindada ja kaitsta. Aivar Sõerd kohustuslik SMS, tuleb tulla, Aivar, tuleb minna. No teil oli ju põhimõtteliselt võimalus Karel Rüütli asuda ministrikohale ja mõned head aastad tagasi siis kui Villu Reiljan ministrikohalt tagasi astus. Kuidas olukord täna, Karel Rüütli saab minister. No sellesse samamoodi vara rääkida veel eelkõige. Aga valmisolek valmisolekut? Mis olek on alati olemas, lihtsalt me peame vaatama, millised on need reaalsed võimalused ja ja millised positsioonid läbirääkimistel saavutatakse, nii et, et me selles osas võtame rahulikult ja meie jaoks on eelkõige tähtis see sisu, mida, mida on võimalik võimalike koalitsioonipartneritega kokku kokku leppida ja, ja ministrikohad on siin minu arvates natukene teisejärguliseks. Rahvaliidu need pettunud pettunud liikmed, kellega on olnud ühe või teistsuguseid, selliseid keerulisemalt lugusid on süüdistanud teravalt just Res Publica endiseid liikmeid selles, et et nemad on need, kes on toonud nii-öelda selle uue poliitika ja see uus poliitika on selline kättemaksupoliitika. Kuidas te seda kommenteerite, On see sõjakirves kuidagi maetud või mis tundeid see, see nii-öelda Res Publicaga koos ehkinud ta nüüd, eksju, veel lahustunud, aga inimesed on ju sama, et nemad ei ole kadunud kuskile. Nendega koos tekitades noh, ütleme seda, et eks selline vihkamine, vaen poliitikas, ta on alati olemas olnud ja ma isiklikult seda õigeks ei pea. Väga paljud erakonnad räägivad sellest, et justkui meil oleks vaja meeletud vahetust, ma ei arva, et poliitikasse oleks mingit vahetust vajavaid poliitikasse oleks muutust vaja ja, ja see poliitiline kultuur või, või ütleme pigem kultuuritus, mis on, on viimasel ajal pead võtnud ja selline pidev üksteisele ärategemine ja kaigaste kodaratesse loopimine. See ei ole rahvaliidu stiil kunagi olnud ja me oleme ajanud sellist teistsugust poliitikat. Me oleme püüdnud pigem mõtelda selle peale, kuidas oleks võimalik midagi parandada, kui, kui mõtelda selle peale, kuidas teisele käki keerata. Viimane kiire küsimus Karel Rüütli, te olete ju europarlamendi nimekirjas kandideerida ka? Ja ma otsustasin, et ma nii-öelda oma kandideerimisega toetan. Kui tuleb piisavalt hääli, siis on minek europarlamenti või mitte, see on tänaseks selge, et vist ilmselt mitte. Keskerakonna volikogu otsus, kuidas mida, kuidas nad otsustavad, aga tänasel hetkel ma otsustasin nii-öelda kandideerida toetada just seda nimekirja sellepärast et, et minu arvates rahvaliidu esinumber Anto Liivat on väga võimekas noormees ja igati hästi sobiks europarlamenti ehk et see ei lähe, suudab tuua Eesti poliitikasse uut poliitilist kultuuri ja mõtlemist. Karel Rüütli Euroopa parlamenti ei lähe, sest ta tuli ainult erakonna nimekirjad toetama. Kui rahvaliit nii palju hääli saab, siis, siis ma mõtlen selle peale väga tõsiselt. Ülekuulamise toimiks sadakümme. Karel Rüütli toimik, avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.