Saatesse kõik puhuvad on nüüd külla tulnud Andres Tarand. Rõõm näha, tere tulemast. Tere päevast. Tänan teid külla kutsuda, sest mõtlesin ma selle peale, et te olete praegu poliitikuna olnud tööl mitu aastat või kaua te olete poliitikat teinud? 20 20. Samas kui palju te olete jõudnud teadust teha? Selle kõrvalt? Langevas korvis iga aasta artikkel kuni aastani 2002 pärast seda. Jaa, jaa. No vot, aga kas praegu justkui kliimateema üleval maailma soojenemine, kõik see, mis on teie nii-öelda pärusmaa, tegelikult teie teadvus on tõusetunud igal pool esilehtedele väga kuum teema, kas praegu natukene kahju ei ole, et need 20 aastat on pigem läinud poliitikasse nii-öelda sooja õhu puhumisele et õhuvirvendus tekitamisele, et ei ole saanud korralikku teadust teha? No minumaterjal on nii-öelda ajaloolise kliima, see on igasugu vanadest paberitest välja nuhkimine, kas keegi on öelnud midagi karmistada talvest ja nii edasi ja hiljem juba sees nihukesed kaudsed näitajad nagu jäätumine, mis on üles märgitud või jääminekud ja neid asju on palju. Nende põhjal saab pikad ja pidevad read, nagu öeldakse, pikkade pidevad nega klimatoloogi, selle ala kliimat suur unistus, siis saab võrrelda kaugeid ja lähemaid aegu ja on võimalik öelda, aga kui palju midagi on siis soojem või külmem ja nii edasi. Nii et seda selles ma olen avaldanud Kõlvartit, kõik olid aga kõik see lisamaterjal annagu korrastama. Ta hunnik mitte päris korrastamata, aga siiski niuke, mida teistele serveerida ei saa ja selle juurde ma nüüd tahaks jõuda. Aga ma võin veel lisada, et poliitiline arutlus muidugi klimatoloog ja võit selles mõttes, et ka Euroopa rahvad kuulutavad Ta teeti, teemaks number üks, nii palju andmeid nüüd ütelda Joost. Ja seda ma 50 aastat tagasi kolima grimataloogia oma erialaks. Ilma ühtegi loengut kuulumata ülikoolis kohe valisin. Ei oleks ma iial ette näinud muidugi, et selline suhteliselt kõrvaline, vähem tähtis ala muutub nii popiks. Härra Tarand, on see õigustatud, et ta nii popiks muutunud on? Ma hiljem selgitan natukene oma küsimuse tagamaad ka, aga kas tegemist ei ole asjatu paanika tekitamisega? No päris asjatu ka ei ole, see on enam-vähem nemad, on suur tõenäosus, et see võib ka kuskil keerata kontrollimatuks. Aga kui kõik räägivad, siis alati teema devalveerub, selles mõttes on asi natukene paha, et, et võetakse sõna väga palju ka asjatundmatult, sest kõik tahavad temast rääkida. Ja üks viga, mis on nii-öelda inimesele iga inimene, on uudishimulik kui inimene, ta teada ka erakordseid sündmusi. Ajakirjandus ja mõnevõrra ka teadlased, kes saavad ennast müüa erakordsuste kaudu. Tähelepanu on kogu aeg seal, aga need ei allu hästi teaduslikule käsid, selle statistika jaoks on neid vähe. Ja sealt tuleb seevastu oksused. See, mida me kirjutame kõige rohkem, see ei ole põhiline, põhiline on jälle, ma võiks öelda pikalt ja pidevalt, read. Eestis on viimastel suvedel regulaarselt peaaegu iga päev vihma sadanud. Ma ei tea, kas see on juhuste kokkusattumus, selline periood. Läinud kevadel Meie ajakirjanduse sõitsite, et see on üks otsene tulemus globaalsest soojenemisest, olete te selle veendumuse juures, on see tõesti kõige reaalsem märk, mida meie siin võime tunda ja näha? See ei ole päriselt küll minu isiklik tulemus, vaid see mudel ei, meeste järeldus ja see on niimoodi, et üldise soojenemisega kaasneb sademete jaotuses maakeral suurem kontrast, tähendab, need alad, mis on kuivad nagu Ukrainast täpid, Kasahstani poolkõrb Need jäävad veel kuivemaks või ka Sahelmisel Sahara lõunaosa. Ja teiselt poolt siis ei Atlandi okka mõjupiirkonnas nagu meie ja ka Lääne-Euroopas juba need hakkavad rohkem saama ka Vahemereäär juba jälle vähem ja Vahemerevee puudus juba praegu täiesti käes. Aga see ei ole ainuke tegur. Inimene natukene aitab kaasa oma veekulutamise ja Niukest asjadega, hispaanlased ütlesid naeratades mulle eelmine aasta, kui jõgi on tühi Valencia linnas. Aga meie. Korraks te mainisite, et ignorantide või põhikute sõnavõtud natukene devalveerivad teemat millisesse seltskondade liigitaksite või asetaksite akadeemik Endel Lippmaa. Akadeemik Endel Lippmaa asetan väga kõrgele tema teenete eest, mis ta eluaeg on osutanud, sealhulgas poliitikas, Molotov-Ribbentropi pakti avaldamine Moskvas oli ees tema teel. Nii et see, mis ma nüüd järgmiseks ütlen, ei olla mingi üldine hinnang klimatoloogiasse, ta ei oleks pidanud praegu eriti oma nina pistma. Ta arvab, jopeta jääb ilma lugemata, aga kliimast me räägime? 30 aastat. Peab olema vähim aeg, mil, kui me räägime kliimast muus lähemates aegades näiteks selle sügise sellel on ilmastik. Ja, ja, ja kui rääkida aastast 90 kaheksat sellest alates on midagi jahtunud või kuumenenud, siis ei ole see kliima, vaid ilmastik, nisuke. Kas need Endel Lippmaa lihtsalt tormab nii-öelda ajas ette neid väiteid paisates õhku? Mõnevõrra aga muidugi on väga palju teisi väga tuntud teadlasi ja kriitilised ja see ei ole iseenesest halb, aga paljud nad eksivad just selles, et nad räägivad ilmast või ilmastikust ja mitte mitte kliimast, kui nuhtavad seda. See päev, kui härra Lippmaa ütles, et globaalne soojenemine on kõige puhtam jama oli teie jaoks naljakas päev või kurb päev, et kas see ongi teie laotud müürist nii-öelda kivide alt ära tõmbamine. Kuidas see mõjutab teie tegemisi ja töid. No ta ei mõjuta mitte ühtegi järeldust, mis ka Eestis on kliima kohta teada. Aga ei, kliimatoloogid on üldiselt maailmas kokku leppinud, et teeme siis temperatuurist rääkides saab tõesti 30 aastat mõned asjad nagu sademeid, peaks olema pikem periood, kui me muutustest räägime. Ja see 30 aastat on kokku lepitud, et kõik oleks võrreldav, viimane, mis on meil teada, on aasta 1961 kuni 90, nüüd me peame ootama aastani 2020, et öelda, kas see on soojem või külmem, kliima mõttes periood olnud. No kõik märgid näitavad, et ta tuleb soojem, hoolimata sellest, et iga kõik aastad kogu aeg hüplevad, üks 10. enne kuume, näiteks praegune oktoobril, mis täna lõpeb, on üks kuu, ilmselt kus tuleb esimest korda Eesti mõõtmiste ajaloos kahe sajandi jooksul 10 kraadi. Keskmine Ühtegi külma pole olnud, ööd on sama soojad kui päevad alguses olen ühesõnaga on olnud küll üks väga, ligi 1883, üheksa koma, ma ei mäletanud enam juba kuus vist oli. Aga On see tähendab üldiselt seda, et sealt ta Loevad teatud primatoloogid 10-st kraadist keskmist suvekuu. No ühesõnaga, me tänavast saavutasime oktoobri suve nagu tiitli, aga see räägi kliimast, mitte midagi, seal üks oktoober näitab korjama 30 kokku, siis me saame öelda, mis on oktoobri kuudega juhtunud. Aga võib-olla, kui me räägime siin 30-st aastast või, või, või isegi võib-olla 100-st aastast, tõite näite, eks seal aastast 1800 et aga äkki me ikkagi arvestame nii-öelda inimlikus mõttes küll suure ajaga tegelikult koguma maakera arvestuses väga väikese ajaühikuga. Noh, see on kõigest millisekund, võib-olla kui me arvestame kogu maakera vanust ja seda protsessi, mis ilmselt siin veel tuleb ja kaua maakera on ja seda, seda kõike siin jätkub, et me muretseme liiast, et lihtsalt meie mure tuleb sellest, et et ühel hetkel on kogu Kesk-Euroopas juba vihma tõttu vee all, eks ole, et inimlikku traagikat ja draamat ja seda, mida telekas näidata. Põnevalt on küll, aga noh, me, me tegelikult ei tohiks üleliia muretseda, sest et see on üks millisekund võib-olla poolteist kokkuvõttes. See on tõsi, et on olnud maakeral ei, pikkade-pikkade miljardite neli ja pool või mis ta on, alguses oli niuke tulekera jahtunud tunde ei, aga ütleme, et nende aastate kõikide jooksul on olnud mõlemad äärmused, et on peaaegu jääpall nii suurelt sõjaga kaetud ja peaaegu siis absoluutselt jäätu. Meie inimkond on elanud kaks miljonit aastat, ainult 200000 või 2000, kirjutanud pisut rohkem, nii et ei tea eriti palju, mis varem on olnud täpselt seal küllaltki ebatäpne geoloogiline materjal, mis annab aimu. Ja üks Eesti tuntud teadlane kaugeltki mitte Endel Lippmaa ütles, eelmine aasta detsembris. Jõudsin kuulma ise noh, et ordoviitsiumi, mis on üks geoloogiline ajastu on olnud tunduvalt soojem ja tal on jumala õigus, aga ordoviitsiumi asus Eesti 20. laiuskraadil ehk ekvaatori ligidal, siis peabki olema soojev, nihukseid võrdlusi, pillutakse, mis on, löövad aga lolliks. Aga niikuinii, eks ole, ka Eesti praegu tegelikult ju liigub, kogu see kogub kõik mandrit selles mõttes natukene, ikid liiguvad praegu ka edasi, nii et kui keegi leiaks selle jutuajamise kahe ma ei tea, miljoni, 20 miljoni aasta pärast, siis ilmselt naerdakse, et millest te räägite, mehed. No ei, see tulebki arvesse võtta see mandrite liikumine, küll on sajavanune aasta tagune hüpotees. Aga põhiline tõestuse läbimurre toimus juba, kui mina olen ülikooli lõpetanud, et väga visalt Ameerika ja Nõukogude Liidu geolooge, ta ütles, et see on võimatu, et kivi liigub, kalju liigub, ei saa ja aga siis oli juba andmeid nii palju, et noh, nüüd igas koolis juba õpivad lapsed. Ma olen seisnud nende viikingite vanade esimese parlamendikoha juures, Islandil on niukene must vulkaanilise materjali sein, nagu meie rannikaga, ainult vahe on, et üks mustvalge ja vanad viikingid tabasid selle kohe ära, veokat, seal üks salapärane kortse mõjub kuidagi asutused sinna maailma esimese parlamendi uusmaa neil oli suhteliselt raske, siis ei olnud nii, et üx pealik kamandab, vaid pidasid nõu arukalt. Ja sellest ajast, kui nemad seal nõu pidasid ja mina seal seisin, arvutasin ma välja, et see 1000 aastaga 80 meetrit on liikunud seal sein Ameerika poole, see on see tempo. Andres Tarand on meil külas saates kõik puhuvad. Kui palju on inimene siiski seda kliimat, mis meil praegu siin on mõjutanud või seda ilmastikku, et kas inimene suudab nii palju mõjutada? On juba majutanud, mõjutanud küll kaugetel aegadel, eriti karjanduse ja põllundusega kuivades piirkondades, kus viimane rohulible on ära söödud ja siis need muistsed tsivilisatsioonid on lausa hukkunud, näiteks seal Pakistani lähedal. Niisuguseid näiteid on ilmselt, inkade impeeriumil oli juba enne midagi häda, kui hispaanlased läksid ja nii edasi. Aga põhiline algas ikkagi see industrialiseeritud inimkonna arengulugu sellega, et linnades selgelt mõjutatud D ja linnasüdamed naabsure kütmise tagajärjel kõvasti soojema Tallinn näiteks vene ajal, kui aknad palju sooja läbi lasid. Umbes 80. maikuu, kui ma sellega ka tegelen, siin on maksimum vae lasnamäe ja südalinna vahel vanalinna kaheksa kraadi pakastega seal märgatav mõju, mis mis on, aga see on siiski suhteliselt väikse mastaabiga praegusel ajal linnu pagana palju, aga ikkagi nad ei kata seda maakera enamiku maa ker. Nüüd see on siis aluspinna nii-öelda ja, ja, ja kütmise väike, lokaalne mõju, globaalne mõju käib hoopis teise mehhanismiga, see on atmosfääri koostöös, mis on jälle, kui me räägime pikast, ma ajaloost kogu aeg muutunud alguses ei olnud kohe ilmatu kaua hapnikku üldse seal sees ja elu oli kõvematusele pärast. Aga need nüüd need nõndanimetatud kasvuhoonegaaside, millest praegu jutt käib, taandatakse no enam-vähem süsinikdioksiidi le naka metaan, virvatulukesi, mis soodest. Mütologiseerimisest kaugemale? Ei, need on metaani põlemine ja siis, kui ta põlev on, hästi ta atmosfäär ei lähe, aga praegusel ajal läheb ta põhiliselt põllumajandusest, sõnnikumajanduse, ühesõnaga see annab kõvasti. Ja nüüd praegu, kui soojenemine nagu näib kiirenevad, siis kardetakse, just viimastel aastatel on juttu igikeltsa sulamine Siberis ja Kanadas. Aga Alaskal ei, see võib põhjustada selle virvatulukest gaasisi, täiendavat vabanemist ja see on agressiivsem kui CO2, see on üks nendest hirmujuttudest nii-öelda, võib-olla üldse nii ei sünni, võib-olla keerab hoopis looduslik foon praegu tagasi, hakkab jahtumine tõesti kiiremini pihta, aga inimkonna osa CO2 paiskamine on ilmselgelt ikkagi soojendamist suurendab, kui kui kliima looduslikult soojeneb, siis paneb veel juurde. Sellepärast on mõtet sellega ka natukene ettevaatlik. Muide, kuidas muide, kuidas personaalselt teiega on, kui te hommikul välja astute ja vaatate suvel näiteks, et näed jälle head ilma ei ole. 40 aastat tagasi oli korralik suvi, kui traagiliselt enda jaoks teadlasena seda informatsiooni hommikul välja astudes saades võtab. No ilma igasuguse traagikat, sest et ma olen selles mõttes niuke leplik inimene andmise all jumala. Aga te ei mõtle nii, et näed ikka, lähebki järjest hullemaks, näed, suved ei ole enam suved-talved, ei ole enam talved või see on selline emotsionaalne ja liiga romantiline lähenemine. Pisut on sellepärast, et eriti koja on juba aastakümneid inimene elanud, siis hakkab ta idealiseerida oma lapsepõlve niikuinii ja sellel ajal on kõik kaunim ja siis see natukene läheb väga ebateaduslikult, ma sain aru, mul on ka soojad, tundub, et lapsepõlve kohta, kus ma rohkem mäletan, kõik muljed on eredamad, naad käisime, räägime, lumi oli maru sügav, aga ise olid ju pisike pulk, eks ole, ja nii edasi. Et ma ikkagi vaatan andmeid ja, ja ongi niimoodi saab öelda, et neli suvekuud. Juuni, juuli, august. Temperatuuri osas Eestis mitte tuhkagi muutnud, kõik teised kuud on soojenenud, aga suvi on, meil ei, sinna tännale keskeltläbi ja, ja see on muidugi seletatav sellega, et Atlandi tsüklonite tegevus on praegu intensiivsem, seedib talved soojaks, kogu aeg tuleb sealt sooja golfi päält nagu ahjust sooja õhku varastama. Elan teiste kulul, valivad ka öelda. Aga see mõnus, aga suvel? See tähendab, et suved on ei kuumenevad, merelt tulevad massid on alati jahedamat kui maismaalt. Nii et andmetega, kuidas sademetega on tõesti raske välja. Peilida kuna sademete mõõtmine on ka praegu üks viletsamaid selles meteoroloogia ja on olnud alati Vigale ja pisikesi muutusi sealt kätte ei saa Milline teie sõnum põllumajandusega tegelevatele inimestele on just siin laiuskraadil? Viljaga on raske, kartuliga on raske järjest mitu aastat. See on lootusetu ettevõtmise haru. Ei ole, järjest paremaks läheb, aga muidugi niisugune nii vihmane suvi nagu oli, tänavu suvel oli viimati 78, kus siis traktoreid, mis neid oli, Minsk ei olnud mingi mingi Belarus. Need vajusid ka sisse kõmmega põldudel, nüüd oli jälle seda jama. Nii et üsna pikk vaheaeg on olnud 30 aastat, kus nii suur, et suve või viljakoristusperioodi raskusi pole olnud. Aga öö külmadeta elada viimase oktoobrini. Ei ole, ma arvan. Mitte ühte inimest, kes julgeks öelda, et niisugust aega varem on olnud, see näitab, et eriti siin mereäärsetes piirkondades, kus varem litsalt mõned kultuurid ei ole valminud. Et siin on suuremad šansid, et nad nüüd valmiksid. Aga ma pean ütlema, et Läti Henrik või kuskil selleaegne mees on ütelnud, et ristirüütlid nendega kaasas olevad isikud tirisid viinamarjad kaasa ja istutasid maha ja sel ajal oli mõtet proovida, vahepeal pole midagi olnud, aga inimesed on nüüd viimasele ise avastanud, et võiks proovida ja kasvatavad kuskil vastu päikest seina ääres, aga muidugi veinimaade Eestist siiski paraku. Aga siiski, te annate lootust, et kui kõik see niimoodi jätkub, tasuks hakata Eesti põllumeestel proovima siis uusi kultuure ja nende tasuvust Eestis. No eks nad juba proovi, miks see laps on niisugune asi, mis on siin piiri peal olnud ja, ja nüüd on küsimus viimane küsimus ei ole kliima vaikas väetamine, mis ta vaja, ei tee teda siiski konkurentsivõimetuks mõne teise, kui teda võtta kui energiaallikat. No seda, seda õlimise aetakse, võib Kadiisliks teha, eks ole, sama eest. See on praegu lahtine, aga Euroopa liidus on otsustatud selline selline bioenergia juurde nüüd tutvust teha, et et muidugi see tuli sellest, et võtab toitude toiduvalmistamise põllupinda. Ja siin peitub suurem šanss soodsamas kliimas, meil on põllumaad üle kõvasti Eestis ja, ja, ja maailmaturuhinnatõus peaks tähendama seda, et kui me sellest Euroopa liidu kvootide jamast kunagi võidame prantslasi ja saame Euroopa liidu normaalselt reguleeritud, siis tasub Eesti seal Teie kui teadlase jaoks, mis peaks olema looduses või meie kliimas see märk, mis ütleb, et nii nüüd on tõesti jama käes, et nüüd enam ei ole tagasiteed, et me peame kohe midagi tegema, mis on särk? Üks märk oli aasta 1988 ja see on mu enda andmed, kui ma tahan publikud erutada, siis erutus võimeline, publik saab aru, et kõik sajandeid alates 1000 aastast 1500, see on siis 500 aastat jällegi vähem, on olnud nii et see Tallinna lahtmistele siia aknasse raadio kahte ilusti paistab. Vaadake seda tänavu talvel. Siit paistab ära, kas ta jäätub või mitte, seda saab öelda 500 aasta kohta, 88.-st aastast on tekkinud äärmiselt väike ja talvede arv ja kogu sajandi kohta 20. on neid kaks korda rohkem kui kõikidel varastel kõigil viis-kuus kuus-seitse-kaheksa varasematel nüüd 16 ja viimased 10 aastast 88, see on nagu murrang. Jää ei saa meie propagandast ei poolt ega vastu mitte midagi aru, tekib või ei teki, eks ole. Ja, ja ja see näitab, et, et asi kuskilt nagu läinud uutele radadele, see on meie kohalike Eesti loomulikuks rääkides globaalselt, võib öelda, et Tallinn on üks erand ja sellega jutt lõpetada aga õnneks praegu mõõdet, eks see kõikjal nii põhjapoolusel kui lõunapoolusel ja ookeanides ja nii et selles mõttes meil on usaldusväärsed andmed ikkagi kogu maakerast praegu olemas, aga Tallinn kodumaine näidena mulle ta meeldib, sellepärast et me saame ka oma asjadest. Räägi, kuidas teile tundub, kas inimkond on seda teadvustanud või on see ikkagi teiesuguste, vabandage väljenduse eest, friikide või Insaiderite teema, et teie, kes te jagate matsu aeg-ajalt saata siin-seal sõna ja seda mainida, aga laia üldsuse jaoks noh tuleb ja läheb, et ei muretse liiga palju. Euroopa liit on korraldanud ka oma eurobaromeetri nimelise organisatsiooni, enamus küsib kogu aeg avalikku arvamust kõikvõimalikku kohta sellise küsitluse. Ja praegu siis liidu riikide liidu riikide rahvad panevad enam-vähem võrdselt esimeseks ohuks maailmale vaesuse ja kliimamuutuse muidugi näitama, et küsida nii küsinud, aga täheldanud ju kohe seotud ei liigu, tekivad kliimast, pahandused kuskil toiduvaru väheneb. Põuad või uputused on tavaliselt need asjad, mis teda rikuvad. Siis. Täiendav niukene press, eks ole, ja kogu see asi tekitab eeskätt raskusi vaesematele, kes noh, dollar päevas nagu öeldakse, on see piima viimane piir. Need jäävad keegi anna hätta ja jätta, tõsi, see seos on olemas, aga küsiti nii, kas see või teine võrdne arv, aga kolm riiki ma ei julge öelda, mis nimeliselt ütlesite, terrorism on kõige hullem. No võib-olla hispaanlased näiteks panevad jälle pomme ja siis on see asi nagu ukse taga. Nii et rahvad on ära veendud nagu öelda, ja, ja skeptik kõige skeptilisemad ütlevad, et no ei tea, et on siis inglased, skeptikud, hollandlased, eestlased. Andres Tarand, kas see, et me praegu räägime juba globaalses mõõtmes majanduslangusest see, et see, see võib tähendada kogu maakera väiksemat kaubastumist, võib anda meile ka looduse mõttes positiivset tagasi, sest et me lihtsalt tarbime vähem. Seetõttu me kulutame loodusressursse vähem saasta me ka vähem ja see võib anda meile looduse mõttes täiesti positiivseks. Absoluutselt õige ja see küsimus on isegi mind ka nii palju vaevanud, ega ma ei oska midagi selle vastu teha, aga minu arvates on väär kui sisetarbimine, mis on tarbijakultuur, lihtsalt ostan, viskan, ostan ka minema, toodab lihtsalt prügimäkke, eks ole, põhimõtteliselt, et see on nii oluline näitaja majanduskasvu arvestamisel. Siin peaks muutma seda, et me ei vahiks ainult kasvu. Aga noh, see nõiduslik, mida praegu, eks me Eestis, kelle peale lasime, kuulsime valitsusest ainult ja peaministrilt, kuidas me kasvame, elame mööda ja oleme juba teab, kus olümpiapunktisaajate hulgas. Mis oli muidugi propaganda jama, eks ole, aga, aga see, et seda majandusse kasinose ja mõistlikkuse poole mõjutada, nagu praegu spontaanselt toimub. Et see on majanduslangus sellel suurel määral. See siin on oluline vastuolu, aga, aga muidugi see on keskkonna aspektist inimeseni. Inimkond arvutab ja armastab hirmsasti kiirkäivet. See ei ole ainuke alase prügimäkke tootmine, vaid on näiteks energeetika, mis seda ei talu lihtsalt sellepärast, et meil ka Eestis harrastati üheksakümnendatel kuni peaaegu siiamaale seda pangaloogikat, raha, keerutamise, panga loogikat ja mitte seda, et me teeme elektrijaamu 40 aasta peale, kuni nad ära kuluvad. Ja pool sellest ajast on kuidagiviisi ennustatav tagumisest poolest me tegelikult ei tea midagi, mis maailma siis on. Nii et risk on suur, aga igal juhul me selle vähemalt esimese poole jaoks peame targalt kaalutlema planeerima. Ei, see ei ole niisugune asi, kus käive maksaks ja iga iga kuu rõõmustades pestot pataka tasku. Pealegi me ikkagi kokkuvõttes mängime ju lõplike ressurssidega ja elame siis tulevaste põlvede arvelt. See on äärmiselt oluline ja kui Rooma Klubi tulid 1972 välja oma esimese raamatu, kus ennustused nafta lõppeb varsti siis õige pea asuti merepõhjast ammutama uut naftat. Ja naerdi, et Rooma Klubi on jobud. Aga tegelikult on praeguse murdepunkt seal väga lähedal, veel on avastamata või kasutamata arktika, mille pärast juba väike võitlus käib, eks. Aga, aga üldiselt, kui on pool inimkond ära joonud, siis nafta enam odavamaks ei saa ära tarbinud, odavamaks minna ja praegu ta kõigub, muidugi jääb kõikuma, sest temal on börsihind ikkagi taiale niuke kommid, tee nagu meie põlevkivist olevat targad, kui nüüd maksab nii palju? Ei, tema on ainukene, kus see on, aga ta mõjutab kõiki. Ja, ja selles mõttes noh, see aeg on ilmselt mõnekümne aastaga läbi saamas. Seda suured autokorporatsioonid tabasid juba enne selle eelmise sajandi lõpu Toyotal General Motors, kõik teevad neid kütuseelemendiga, keegi on juba valmis saanud, niuksed, uudised vähemalt levivad, aga veel ei ole käibes, see on hirmus ja kui see õnnestub, sest siis me läheme vesinikumajandusele, mille varud tunduvad piiramatu. Aga meile on ka räägitud 40 aastat tuumapäikesel toimuv reaktsioon. Et see rakendatakse ja selle koha pealt ei oska midagi kommenteerida. Ma olen liiga kaua elus kuulnud, et varsti tuleb, aga ikka ei ole tulnud. Aga palun, Andres Tarand, kommenteerige vähemalt seda, et kas Eestis tuleks rajada tuumajaamas, on ka nendel päevadel või viimase kuu aja sees kindlasti olnud. Üks teema, mille üle siin on, on arutatud, mis teie seisukohta. No mina ütleks küll nii, et, et kui meie rahvas referendumil otsustab, et teeme siis ei nurise mina vastu seal riski võtmine, mis mõjutab järeltulevaid põlvi, võlvesid võimalikult ja sellepärast on see referendum nagu väga vajalik ei ole parlamendi otsus, kes ära moositakse, eks ole. Sellega rahvast on vast lihtsam moos ja suured üleelusuuruses plakatid tänavale ja rahvas läheb ja ei küsi ka. Jah, aga on alati vastase jõud kõikides Euroopa riikides, nemad teatan väga mustvalges jaotus poolt vastu ja Euroopa parlament oma fraktsioonid ei aruta seda küsimustes seal poolt ei vasta enam-vähem võrdselt ei lõpe millegagi, need arutelud, riigid on samamoodi, pooled on valinud tuumajaama, teine pool ei taha. Nii et, et see on niisugune väga-väga tundeline küsimus ja aga, aga kuna radioaktiivsed jäätmed ja õnnetuse võimalus mõlemad mõjutavad meid nii nagu mitte miski teine asi siin maailmas. Radioaktiivsus mõjub nähtamatult ja teeb meid viljatuks ja tapab ka nähtamatult. Õnnetuste tõenäosus on väike, aga mitte olematu ja, ja noh, sakslased terrorismi ohus näiteks võtsid oma otsuse vastu etatud tabada raketiga tuumajaama ongi muna, oleme amme vajagi, eks ole. Kas seda kõiki nüüd hirmus palju peab, kartma, on iseasi, aga ilma ja öelda ei selle, seal ei ole üldse ohtusid ei saa ja peale teine küsimus, mis on need tõusnud ülesse Wall Street Journalis olnud, mitu korda on niisugused artiklid koos. On arvutatud, et kütus, uraan, kui me kahekordistame tuumajaamade hulka ümber maakera, siis ilmselt 20 aasta pärast. Tuumajaam peab kan vähemalt 40 aastat, kan aasta pärast, kallis, hullem kui nafta praegu. Sellega ei ole üldse siia maal enne arvestatud näiteks arevase prantsuse vägev kontsern kellega lobi töötab ilmselt Eestis, see väidab, et see võimatu uraani kunagi otsa. Võimatu sellepärast et maakera mõõtmed on lõplikud. Ühesõnaga seda peaks säästes, asjalikult rahvale ka seletama, et me võime rahaliselt menna auku, sellega võib-olla ei lähe. Oleneb, kui paljud teised ehitavad. Aga kui praegu lükata teile ette see hääletusblankett jah või ei, tuumajaama poolt vastu, siis kuhu te linnukese tõmbate? Ma tõmban linnukese, Tajame muuga läbi, pole vaja. Andres Tarand, räägime natuke poliitikajuttu ka. Euroopa Parlamendi valimised on ju õige peaukse ees. Valite selle tee, et lähete uuesti. No ma olen nüüd jälle maha, öeldi, et ega ikka ei lähe. Ütlen teist korda, miks iga asi? Kuulutab inimest kulutab ja, ja ei ole enam väga huvitav ja Euroopa parlament allima olla tõesti esimeses olles väga huvitav ja, ja ta on eeskujuks ka riigikogule selles mõttes, et seal tõeliselt otsitakse kompromiss, seal ei vaielda vaidlemise pärast, saadeti puu taha teistpoolt, et nüüd meie valitsemine, te võite seal vinguda. Et sul ei ole mõtet seal niisuguse noore demokraatia häda ja köik on kangesti head tegijad enda meelest, aga mitte neuroteste meelest. Seal otsitakse seda ja see olekski teisiti võimalik, kui rahvaste huvid, mis on alati vastukäivad. Ei otsiks kokkuleppeid, eks ole, nad on varjatud Euroopa Parlamendis küll nagu fraktsioonide taha, aga tegelikult aetakse ikka isamaa asju ka. Ja kõvasti niimoodi, et selles see oli eeskujulik, aga kui tuli ümbervalimine ülemuste see puudutab üsna paljusid. Siiski kui president vahetab, nagu oli see kokule, siis liiguvad muud nupud ka seal üks, 50 60, umbes nii, siis vahetatakse, siis ilmnesid need inimlikud nõrkused ka väga selgelt, mis poliitikute juures ikka valimiste ajal ilmnevad. Ja nüüd valimiste eelnõu on juba keeranud nagu äravärk väikselt paljud selles mõttes, et Euroopa parlament ei mängi inimeste elus erilist rolli, ta omavalitsus on palju tähtsam ja nende Euroopa Parlamendi näod unustatakse kodumaal ära, aga kodumaal valitakse millal peavad käima, seal lehvimas ja tegema ennast täis puhuma, et näed, jälle märgatakse, see ei ole kunagi, ma ei ole Eestis ühtegi valimist armastanud peale ülemnõukogu võimalused, rõõm, eks ülemnõukogu valimistel, mis olid minu jaoks esimesed Systaline anne, uute maade avastamine, aga hiljem Anneuse kommet nagu üle Arume kõik. Siin meie poliitikatandril teil ambitsioon on. Et võtta veel mõni kohtsesse just kuidagi kasulik olla? No eks ma siis ikka aeg-ajalt vastu ütlen, midagi kellegi kohta. Olgu tundub tähtis asi, nagu ma nüüd energeetikaga olen niivõrd seotud, end iseennast sidunud. Põhitöö jääb ikka ühe, ühe ehk siis, kui, kui, kui nii võiks öelda monograafia või et kõik, mis mul see materjal on, saaks loetavaks. Ja, ja selliseid labidaga poliitikaks peatakse selliseid. Väikse suurema vara pärast ja nendest ma muidugi pesen käed otsustavalt puhtaks. Niisugustes asjades ma ei ole sunnitud enam midagi kommenteerima. Nii et kaotab lehmakauplemine ja võidab teadus. No ei tea veel nüüd ei saa välja kuulutada võitu, sest et et ma küll praegu sõlmisin lepingu ülikooliga ja leian endale abilisi. Aga see on ikka oraste pääl, et praegu ma ei saa öelda, et ma olen kindel, et sul on valmis. Pool aastat läheb veel parlamendis ja siis näeb Aga Andres Tarand, aitäh, et tulite ja meiega vestlesite. Naaligiana rääkida, et oleks nagu tark.