Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju, tema vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Tere, head pühapäeva kõigile, alustame saadet olukorrast riigis Anvar Samost ja Kalle Muuli stuudios. Ja teema siis vaatan, mida me siin enne oleme kokku leppinud, siis peaks ütlema, et meil on siin suhteliselt erakordne saade, me saame väga paljudes positiivsetest asjadest rääkida enam. Aga enne seda, kui me selle positiivse jõuame juurde, jõuame siis tänane nädala tähtsamate sündmuste edetabeli. Esikohale paigutasime siis öölaulupidu peo, millega tähistati Eesti riigi taasiseseisvumispäevaga, samuti ka 20 aasta möödumist legendaarseteks töö laulupidudest, kus siis rahvas kuidas nüüd seda kirjanduslikult üteldagi laulis ennast vabaks osa võttis sellest üritusest tänapäeva kohta uskumatult palju inimesi 70 kuni 80000. Vähemalt raske on seda arvu hinnata, ajakirjanduses on öeldud, et küll ligi 100000, küll üle 100000, aga igatahes oli neid väga palju. Sündmus number kaks on samuti meeldiv ja rõõmustav nimelt Eesti kettaheitja Gerd Kanteri Pekingi olümpiamängudelt sai muidu väga kindlalt kuldmedali ja lootust, et. Kuldseid medaleid erinevatelt tiitlivõistlustelt toob 29 aastane. Kolmandaks uudis Eesti televisiooni töömailt, nimelt on. Eesti Televisioon tulnud välja ettepanekuga või algatada rahvaarutelu teemal, et kas üldse tasub eurovisioonile Moskvasse minna üritus, mida siis siiamaani väga innukalt läbi viidud ja, ja, ja osa võetud sellest ja mille puhul kõiksugused hääled sellesse selle kohta, et et seal käimine on mõtetu seni kõrvale lükatud, on siis nüüd. Ma ei tea, kas poliitilistel või muudel põhjustel kas seoses gruusia sündmustega või lihtsalt seoses viimase Eurovisiooni sündmustega jõudnud sinna punkti, et päris tõsiselt. Ta on kaalumisel Eesti eemalejäämine sellest nii-öelda lauluvõistlusest. Nädala sündmus number neli Eesti, kes kavatses soomlaste käest hankida Soomest, hankida täiendavalt 30 Pasi-tüüpi soomukit puhub nüüd sellest hankest, kuna soomlased esitasid soomukite kasutamisele väga rangeid piiranguid. Nimelt ei oleks olnud neid soomukeid võimalik kasutada millekski muuks kui ainult siseriiklikuks väljund. Viiendaks otsustasime märkida üht kohalikku elusündmust, nõmmeturg, mida enamik eestlasi ilmselt ei tea, aga mis Tallinna ja on siiski noh, selline poolse väärtusega asutis vähemalt kui mitte mitte paljudele inimestele praktilise väärtusega koht on siis otsustatud Tallinna linnavalitsuse poolt lõpuks korda teha. Senistele rentnikele võetakse ta käest ära küll kalli hinna eest makstes üle üheksa miljoni krooni hüvitist selle rendilepingu lõpetamise eest, aga ju siis ei olnud muud lahendust. Olukorrast riigis. Alustame siis olümpiamängudest, mis jõuavad täna lõpule ja kus siis kus siis homme võib ETV teisel kanalil ilmselt juba lastesaateid lõpuks nägema hakata. Mida Anvar on siin kaua oodanud, kindlasti, aga aeg teha veelgi kokkuvõtteid ja, ja meil on see võimalus, et peaaegu et esimesena sellega hakkama saada. Eesti sai siis kuldmedaliga kettaheitja Gerd Kanter ja ja ühe hõbemedali seal siis sõudmises Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson. Ülejäänud esimesed olid märksa kahvatunud. Järgmine koht vist oli seal 10. naiste kolmikhüppes ja ja teised veel tagapool, üldse oli meil olümpiatules üle 40 sportlase. Täna lõpetas viimasena viimase Eesti sportlasena ja eelviimasena oma jooksus esinemise maratoonar Pavel Loskutov. Mis mulje sulle need suurepärased nädalad kus kahelt Eesti televisiooni kanalilt oled ainult sporti näinud, on jätnud Anvar. Kaks nädalat ei ole Eesti televisiooni kumbagi kanalit väljaspool uudistesaateid vaadanud, ma ei oska nagu muud kommentaariks öelda, et eks inimeste maitsed on erinevad, kes vaatab sporti, kes vaatab balleti, ma ei taha öelda, et mina balletti vaataksin, aga lihtsalt nüüd on. Nüüd on kindlasti see koht, kus väga paljud Pekingi olümpiamängudel osalemise ja Pekingis olümpiamängude korraldamise pooldajad vaatavad sellise tilkuva rahuloluga nende inimeste suunas, kes kutsusid üles olümpiamänge, boikott treenima või Pekingile olümpiamänge mitte andma. Ütlevad, et näete nüüd, et kas Eesti oleks olnud praegu hõbe ja kuldmedal olümpiamängudelt, kume Pekingisse poleks läinud ja väga raske on seal nagu vaielda, sest et korrektne vastus on, et tõepoolest kui Eesti poleks seal läinud, siis need medalid tõesti ei oleks. Aga ega see ei vähenda seda küsimuse nagu laiemat mõtet, et tegelikult ikkagi tuleb tunnistada, et olümpiamängud toimusid riigis, mis oli kõike muud kui vaba ja riigis, kus olümpiamängude ajal võimud tarvitasid nii oma kodanike kui ka välisriikide kodanike vastu kõik võimaliku. Noh, kõikvõimalikke survemeetodeid ja ka vägivalda. No kui sa tahad spordi asemel poliitikast rääkida, räägime siis, et et tegelikult võib ilmselt jäädagi vaidlema selle üle, et kumb poleks mõistlikum olnud, kas Pekingile olümpiamängud anda või mitte anda, et kas nende olümpia mängude korraldamine süvendas Hiina punarežiimi võimaldas tal korda saata uusi kuritegusid, põlistas seda reziimi või vastupidi, et nende olümpiamängude korraldamine seal kümnete tuhandete teiste riikide, sportlaste, ajakirjanike, turistide vool Pekingisse ja, ja võib-olla et mõnda teise hiinalinna veel. Mõned olümpia alad olid ka väljaspool Pekingis. Et äkki see hoopis lõdvendas ja, ja, ja tema kratiseeris ja, ja pikemas perspektiivis mõjub hästi sellele, et mina küll leian seda, et tegelikult selliste suurte ürituste korraldamine noh, niisugustes totalitaarse režiimiga riikides pigem Mugendab seda reziimi, kui aitab seda põlistada, et kui te mõtlete nüüd, et oli pikk jutt sellest, et et oh, olümpiamängud aitavad Hiinal oma režiimi propaganda veerida ja, ja hiina saab sellest maailma silmis mingisuguseid suuri plusspunkte ja ja nii edasi ja nii edasi. Tegelikult, kui hakata mõtlema, siis mida, mida eestlased Hiinast kogu selle suve jooksul on kuulnud, seda, et seal pannakse toime kuritegusid oma kodanike vastu, seda, et Tiibet on okupeeritud, et kui Eestis enne oli veel ja maailmas mõni inimene, kes ei teadnud, milline rezhiim valitseb Hiinas või et seal rikutakse inimõigusi, siis olümpiamängude abil on, on kindlasti teadvustatud olümpiamängud aitasid, nii kummaline ka ei ole seda teadvustada. Ja teine asi, ma arvan, et tegelikult ka sisemiselt kindlasti Hiinale mõjub hästi see tohutu hulk inimesi pidi kasvõi elementaarselt tasemel ära õppima inglise keele. Et nad said suhelda aga mingisuguste teiste inimestega, kui ainult punavaateliste kaaskodanikega ja nii edasi ja nii edasi. Kui me mõtleme tagasi Moskva olümpiamängude peale sellist sellele, millist mõju Tallinnale avaldas siin siin läbi viidud purjeregatt siis mina küll ei usu, et see, see põlistas või süvendas, haakub okupatsioonirežiimi see, et kui ta üldse midagi tegi, siis ta pigem ikkagi tõi siia natukene valgust tõi natukene maailmas poleemikat selle üle, et Eesti on okupeeritud, võimaldas seda okupeeritud tsooni Tõstamaailma tähelepanu alla ja, ja kindlasti aitas inimestele teadvustada seda, mis siin tegelikult toimub. Nojah, minul ei olnud võimalust Tallinnas toimunud olümpiamängude purjeregati kajastust kuidagi väljastpoolt Eestit jälgida, seetõttu ma ei oska öelda, et kui palju dollastes spordiga seotud reportaažid Tallinnast oli? Juttu sellest, et tegemist ei ole päris samasuguse Nõukogude Liidu osaga nagu näiteks Moskva, seda pakateeriti ju ka seal palju seda kajastusse jõudis, selle kohta mul ei ole mingit kogemust, seda ma ei oska midagi öelda, aga mina küll ei oska ajaloost tuua ühtegi näidet, kus totalitaarses riigis või autoritaarses riigis diktatuurirežiimi pinnal toimunud olümpiamängud oleks režiimi kuidagi nõrgendanud, et hea näitega sobiks näiteks siia Berliini olümpiamängudeks pärast mispärast, mida, mis pärast seda juhtus, seda me kõik teame väga hästi ja kui Moskva olümpiamänge meenutada, siis tegelikult on väga raske vaielda ka selle väitega pärast Moskva olümpiamänge nii Moskvas, Nõukogude Liidus tervikuna kui ka Nõukogude liidu poolt okupeeritud territooriumidel sealhulgas Eestis hakati kruvisid hoopis kõvemini kinni keerama. Kõige süngem. Okupatsiooniperiood, kui jätta kõrvale viiekümnendad aastad oligi ju Eestis tegelikult 80.-te algus, kus oli massiivne venestamine. Kultuuriline surve selgelt palju suurem tsensuur kui näiteks 70. või kuuekümnendatel, et see kõik oli nagu tõsiasi, et see on sulle. Osaliselt venestamine algas varem ja selleks oli 78. aastal välja antud keskkomitee bulla, mis, Aga tõsi on see Pärast olümpiamänge üritati neid kraane küll kõvasti kinni poole keerata, sest nad olid väga valla pääsenud, olid sunnitult valla pääsenud, aga Eka enam hästi ei õnnestunud noorsoorahutused ja nii edasi ja nii edasi. 40 kiri ja paljud asjad, võib-olla need oleks sündinud ka ilma, ma ei vaidle vastu, aga aga kindlasti ei saa ütelda, et meil selle tõttu oleks nagu okupatsioonirežiim väga kauaks põliselt püsima jäänud. Et ma arvan, Hiina suhtes me ju kogu aeg arutame seda, kui, kui hull seal on olukord või, või kuidas selle Tiibeti ka on ja ma arvan, et see on aidanud, vähemalt Eestis kindlasti muud maailma on raske tajuda, aga ma arvan, et eks see mõju olla samasugune seda seda teadvustada. Ja Ta on ükski Eesti sportlane, kes seda ei tea või ükski Eesti delegatsiooni liige või ükski eesti turist, kes sinna läksid. Nad ei tea, kuhu nad läksid ja oleksid mingisuguses hämaruses pimeduses või punases udus. Aga see selleks, et peaks siiski spordist kavist rääkima. Seda veel öelda, et nüüd on kohe tegelikult Natuke rohkem kui nelja aasta pärast on tulemas taliolümpiamängud Venemaal. Ja on täpselt paras aeg nagu hakata rääkima ikkagi sellest, et kas juhul, kui need mängud seal Venemaal tõesti toimuvad, kus nad vist toimuvad, arvestades rahvusvahelise olümpiakomitee sellist erakordset paindlikkust, kasutada kõige viisakamad sõna, mis mul hetkel pähe tuleb. Et kui nad seal toimuvad, et kas Eesti peaks seal osalema ja noh, minu meelest ei saa niimoodi minna, et Eesti olümpiakomitee juhid ja spordiametnikud kogu aeg korduvad nagu robotid, et poliitika ja sport on lahus poliitika, sport on õhus ka neid pekingi olümpiamänge mitte esinenud väga põhjalikult jälginuna. Mul selge, et poliitika sport ei ole olümpiamängudel lahus ja kindlasti ei saanud lahus olema Venemaal toimuvatel olümpiamängudel, nii et esimene asi, mida ma soovitan ajakirjanikel Tallinna lennujaamas Mart Siimanni käest küsida, on see, et milline on tema suhtumine. Sotši taliolümpiamängudel osalemise. Pekingi sotsi erinevus on see, et Venemaa suhtes on Eesti poliitika suhteliselt kriitiline ja meie suhted Venemaaga on väga jahedad. Hiinaga seevastu oli vastupidine olukord, kus Eesti poliitika väga hiinasõbralik. Meil käivad kõrged delegatsioonid, vahetatakse planeeritakse suurte sadamate ehitust ja, ja, ja poliitilisel tasandil Eesti soosib ja suhtleb Hiinaga ju päris kõvasti. Ja, ja selles mõttes on nagu poliitiline olukord on täiesti teistsugune, et sellise suure sõbraliku poliitilise suhtlemise taustal ütelda. Tartlased peaksid millegipärast seda riiki või seda olümpiamängude boikoteerimine on teine asi. Sa tahtsid spordist rääkinud, mitte poliitikast. Üks kuld ja hõbe on, on Eesti sportlastel väga hea tulemus. Kui tahta halvasti ütelda, siis võiks ütelda, et see on tavaline tulemused. Mõne medali me ikka oleme olümpiamängudelt viimastel kordadel noh saanud ja, ja ma arvan, et, et Kanteri kuld ja sõudjate hõbeõigustab kõiki neid ootusi, mis on olnud ja, ja kõiki neid pingutusi, mis on olnud ja ma arvan, et rahvana me võime väga rahule jääda ja, ja, ja midagi siin õiendada, kobiseda või rääkida, et keegi jäi seal eelviimaseks, mis on küll tõsi, ei ole põhjust, sellepärast et keegi tuli ka esimeseks ja keegi tuli ka teiseks. Ja, ja et igal alal olümpiavõit on väga suur saavutus tänapäeva maailmas ja, ja, ja selleks peab olema väga palju annet. Ükskõik, mis alal sa seda püüad siis saavutada, peab olema väga palju tööd. Ja lõppude lõpuks ka õnne. Müts maha ja, ja ma arvan, et meie sellised sisetarbimise vajadused on, on nagu nende olümpiamängudega kindlasti rahuldatud ja läinud hästi. Teine asi on see, et kui me mõtleme nagu nendele riikidele, kus, kus võib-olla me tahaksime ka silma paista või kellele me tahaksime ka olümpiamängudel esineda siis eks need olümpiamängudele igas riigis erinevate näidatakse, neid alasid vaadatakse, jälgitakse eelkõige neid alasid, kus oma sportlased võidavad või on esimeste hulgas. Ja kui me vaatame nüüd Eesti alasid kettaheide ja sõudmine siis need ei ole kindlasti sellised alad, mis kuidas seda ilusti üteldagi valgete riikide seas või, või Euroopas ja, ja Põhja-Ameerikas või demokraatlike riikide seas oleks selliseid hirmus tipp vaadatavuse kavad. Et. Maailma jälgid nagu salat on kergejõustikus ikkagi oks või hüpped ja, ja, ja teine, olümpiamängude suur ala on ujumine ja pallimängudest on esimene ala korvpall olümpiamängude raames ja ja paraku meil nendel aladel, mis, mis oleksid ka väljaspoole Eestit hästi väljapaistvad. On just lugu nii et need on hästi-hästi keset isegi siis, kui seal tehakse nii häid tulemusi, nagu meie ujujad ja jooksjad tegelikult tegid. Ujujad vist püstitasid igal alal, kus nad peaaegu ette läksid, Eesti rekordi, aga õnnetuseks on see tase selline, et Eesti rekord annab tavaliselt kuskil olümpiamängudel kuskil seal 40. 50. koha. Ja enam-vähem sama lugu on meil jooksudes, ET Tiidrek Nurme püstitas küll suurepärase Eesti rekordi, aga tegelikult küünib see hooaja edetabelis võib olla maailmas sinna 100 piiril ja 70 70. 80. koht on Eesti rekord 1500. meetris ma ei ole nüüd täpselt järele vaadanud, Aganizi umbes peast ütlen ja olümpiamängudel andis 27. koha, kuna kõik maailma paremad jooksjad, jooksjad lihtsalt ei pääse olümpiamängudel. Nii et ütleme, oma rahvale oli väga hea etendus, aga, aga võib-olla kui, kui tahta ka väljapoole silma paista, siis peaks ka mingitel muudel aladel edu saavutada. Viimati, kui ma nüüd vaatasin, siis kettaheide kuulus kindlasti nende spordialade sekka, mis on olümpiamängudel olnud sõna otseses mõttes algusest peale, eks ju, angel ja seetõttu ma nagu väga võib-olla seda kettaheidet siin alavääristama ei kipuks. Mis minu jaoks. Olümpiamängude raames nagu kõige rõõmustavam oli see, et meil on nüüd Eestis olemas üks selline kodumaine väga selge Ameerika unistuse tüüpi edulugu, mida Eestis on kahetsusväärselt vähe. Et noor eesti mees otsustas aastaid tagasi, ma saan aru, et mingi viis kuus aastat tagasi või isegi enam et ta saab kettaheites olümpiavõitjaks ja maailmameistriks oli nii? Ei häbenenud sellest ka vist tollal rääkida. Tegi kõvasti tööd, leidis endale head toetajad, kes tegid ka väga kõvasti tööd ja uskumatu küll. Kuus aastat hiljem ongi olümpiavõitja. See on hästi lihtne lugu mis sisaldab palju nagu rasket tööd, aga selliseid lugusid Eestis minu meelest oleks nagu vaja, sellepärast et noortele on vaja eeskujusid. Ma kui sa arvad, et ma tahtsin kettaheidet alavääristada, siis selle kindlasti vale arusaamine, ma rõhutasin, et ükskõik, mis alal olümpiavõidu saavutamine on väga suur tulemus, väga suur töö, väga suur anne ja, ja natuke õnne ka veel pealekauba ja kettaheide kindlasti ei ole olümpiamängualadest üks kõige vähem populaarsemaid. Aga ta ei ole ka tipppopulaarsusega. Kui sa vaatad näiteks. Neid inimhulki, mis seisavad New Yorgi maratoni bostoni maratoni või Londoni või Berliini või isegi Stockholmi maratoni stardis, kus on kümneid tuhandeid inimesi valmis, kus ma läbi 42 kilomeetrit ja, ja neid on kümneid tuhandeid, ainult sellepärast, et rohkem lihtsalt ei lasta, sest tänavatele ja korraldajate korraldajad ei suuda jah korraldada siis siis ega meil kettaheites ei ole selliseid võistlusi, kus 16000 inimest tahaksid ikka ketaste heita hirmsasti, hästi kaugele? Jah. Et et alade populaarsusel on, on siiski väike vahe sees, tahtsin ma ütelda? Jaa, jaa, see ei tee meie olümpiavõitu väiksemaks, aga see teeb küll maailmas olümpiavõidu jälgijaid lihtsalt jälgijate hulka lihtsalt väiksemaks. Nüüd on küll väga imelik, et mina üritan sulle siin spordist rääkida, aga ma tahan öelda, et järgmine ädal ma sõidan Leetu järjekordselt ja ma täitsa kindel, et Leedus päris mitu inimest tuleb mu juurde ja õnnitleb mind ja just, sest neil on väga hea ja hea meel selle üle, sest et Leedus kindlasti Gerd Kanter ja tema kettaheite tulemus on vähemalt sama üldrahvalikult tuntud ja teatud, nagu nad on Eestis absoluutselt, et ei ole üldse paha. Ja see on kindlasti suures osas ka sellepärast et Leedul on aastaid olnud sama või peaaegu peaks ütlema nüüd peaaegu sama hea kettaheitja Gerd Kanter, aga Anvar, kas sa oskad mulle nimetada ühe maailmatrekisõitja näiteks? Ja see on väga alatu, sest Sulle ma tahtsin ütelda seda, et ajal, kui Erika Salumäe sõitis treki teadsid paljud eestlased peast neid trekisõitjate nimesid, kes temaga konkureerisid. Mina näiteks võin nimetada isegi praegust sellise keerulise nime nagu konni, päraskeevitsiang. Täiesti võimatu nimi, aga selline sõitja oli kunagi olemas, mäletan, mäletan kümnete aastate. Aga kui me küsiksime eestlaste käest praegu, et kes siis trekisõidus võitsid või kes seal üldse olid ja, ja kas keegi üldse vaatas seda siis hoolimata sellest, et meil oli oma sportlane muide, trekisõidus isegi olemas? Novikov on tema nimi, on, on see ala meil pildi pealt kadunud ja samamoodi on, on paljudes riikides paljude teiste aladega, et kui ikkagi oma sportlast tipus ei ole, siis seda ala lihtsalt ei jälgita. Et mõned mõned üksikud ja vähesed jalaalad on olümpialt televisiooni ajal alles jäänud, mida siis üldiselt jälgitakse, ma arvan, korvpallivõistlusi jälgis Eestis päris palju inimesi, hoolimata sellest, et ühtegi eesti korvpallureid seal ei ole. Et ma ei taha Gerd Kanteri saavutust vähimalgi määral vähendada, ma tahan ütelda, et meil võiks olla natukene tutusiga ujumises natukene saavutusi ka jooksus ja natukene võib-olla, et isegi, mis on küll raske loota korvpallis. Need avaalad näitaksid meid ka väljapoole hästi, seda enam, et meil on nendel aladel läbi aegade olnud päris häid tegijaid. Ivastukolkinal täiesti olümpiamees meil olemas ujumises jooksmises ma ei hakka nüüd Jüri lossmanni 20 80 aasta vanusest olümpiamedalist rääkima, aga jooksjaid on meil olnud häid hiljemgi. Ja korvpallis oli aeg, kus peaaegu kogu Kalevi esiviisik koosnes olümpiamedaliomanikest, nii et nii et ega need alad ei ole meile ilmvõimatu või kuidagi nagu looduse poolt mittesoositud või meie kehaehitusele ja vaimule mittevastavad, vaid täiesti täiesti võimalikud, ainult et küsimus on selles samas, mida, millega kanter sai hakkama ja millega ehk mõnel muul alal mõned teised inimesed ei saa hakkama. Tohutu töö ja tohutu töö ja tohutu töö niiviisi kolm või neli aastat järjest olümpiamängude ettevalmistustsüklis. Olukorrast riigis. Räägime siis kohe sama hooga ühest teisest rahvusvahelisest kui nii võib öelda suurvõistlusest veel, et naljakas küll, et alles sellel nädalal siis jõudis avalikkuse ette küsimus, et kas Eesti peaks osalema. Õigemini Eesti rahvusringhääling, kes on faktiliselt siis Eurovisiooni lauluvõistluse kohapealne korraldaja, et kas peaks osalema Moskvas toimuvatel toimuval Eurovisiooni lauluvõistlusel 2009. aastal, arvestades kõike seda, mida Venemaa siis nüüd viimase kolme nädala jooksul korda on saatnud. Ja kui nüüd nädala lõpupoole, siis rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa tuli välja selle keerulise formuleeringuga, et ta soovib vabandada Briti. Eurovisioonil osalemise üle, siis ma usun küll, et nagu selle formuleeringu korrektne tõlge on see, et Eesti ei osale seal järgmisel aastal ja ma arvan, et see on üks aga ütlema, et õige otsus ja sugugi mitte sellepärast, mida mõned inimesed kindlasti tõttavad ütlema, et Eesti poleks seal niikuinii võitnud või mis iganes, mis me lähme sinna, et ma arvan, et hea oleks, kui Eestiga ühineksid veel võimalikult paljud Euroopa riigid ja lihtsalt ei läheks pidutsema. Nalja tegema sellise riigi pealinna, kes on jõhkralt ja küüniliselt tegelenud naaberriigi purustamise ja võib vist hetkel ka öelda täie kindlusega, et siis etnilise puhastamisega Kevadel, kui kui meie kuulus laulu kolmik tuli Belgradis Oli meil siin samuti saates juttu eurovisioonist ja servist, viimane kord, kui me eurovisioonist siin rääkisime. Ja ma mäletan küll üsna selgelt, et juba tookord külvist lõõpimisi ja, ja, ja võib-olla et võib-olla läbi sellise naer läbi pisarate, sest. Meil on hästi, seal ei läinud või kuidas? Kuidas sa nutsid? Rääkisime, aga jutu mõte oli täiesti selgelt selles. Et asi on muutunud farsiks ja, ja pole meil mõtet seal käia oma kahte või kolme miljonit krooni raiskamas. Ja et mis siis Eesti Televisioon selle saab, mu meelest võiks, võiks sellest lähtepunktist edasi minna, seda boikoti juttu nii väga kõrgelt ei oska hinnata. See on sama mõte, mis olümpiamängudele mumest. On see kahe otsaga asi ja, ja tõenäoliselt sellised mingisugused kultuurikontaktid, kui nüüd Eurovisiooni võib kultuuriks nimetada, pigem mõjuvad sellistele riikidele valgustavate pilgutavad kui et kui süvendavad seda okupatsiooni kui, kui sa jälle siin suu lahti teed andma, ehkki see on su kohustus selles saates ütleksin ma sulle seda, et tänavu kevadel saatis Ameerika väga demokraatlik Ameerika Põhja-Koreasse 400 muusikut. Mängisid pilli, seal võib olla, laulsid ka ma täpselt selle kontsertprogrammiga ei ole tuttav ja, ja, ja, ja kindlasti ei teinud nad seda sellepärast, et Põhja-Korea ebademokraatliku režiimi põlistada. See on puhas demagoogia, Kalle, aga võib-olla sa oled eksinud, et kui sa oled eksinud, siis sellisel selgitan sulle see sisu. Et Eurovisiooni lauluvõistlus ja selle lõppkontsert eelkõige ei ole mingisugune. Po kultuurieksport Moskvasse. Kui sa oled vaadanud Venemaa tegevust viimase, ütleme alates 1998.-st aastast, siis alguses väga tasa, aga hiljem järjest hoogsamalt ja lõpuks lausa nagu agressiivselt on Venemaa üritanud. Kehtestada ennast kõikvõimalikes rahvusvahelistes organisatsioonides, saada pildile täiesti marginaalsetest ühendustes osaleda kõikvõimalikes võistlustes, mis iganes ja saavutada võimalikult häid kohti, tõestada nagu Venemaa kohta maailma suurimate ja võimsamate riikide seas, ehk siis Eurovisiooni lauluvõistluse tulemus mida üritati ju ka eelmisel ja üle-eelmisel korral, tõsi küll, pisut ebaõnnestunult, aga see oli selgelt näha, et eesmärgiks on üksnes ainult võit. Et selle eesmärk on järjekordne, mõnel riigil on eesmärgiks, kaotas või ei noh, ma arvan, et seal on kindlasti väga palju ka neid, kes riiklikul tasandil suhtuvad sellesse ikka väga leigelt või mis sa arvad, kalle, et kui Suurbritannia võtaks riiklikul tasandil eesmärgi eesmärgiks lauluvõistlustel võita, et kas nad ei suudaks nagu teha? Mina mäletan küll, kui te pantonite Tanel Padarid tõelisi eesti mehi Ja kätte, see oli rahvuslik, mitte riiklik nagu eesmärk, õnn ja rõõm, eks. Et laseme, tuleme õhtul tagasi, et see, mida me näeme, kui me peaksime vaatama järgmisele aastal mai lõpus Moskvas, see on Vene suurriiklikku propaganda triumf ja selles propagandas kloonidena osaleda ei ole väga mõistlik, et isegi osaliselt kloonida enamaid osalema näiteks lihtsalt statistidena siis ikkagi osaleme selles nagu pidu katku ajal on nagu minu meelest tõesti parim taotlus sellele, et ei peaks seal osalema ja lisaks sellele, et algatada debatti siin nagu Eesti-siseselt, Eesti peaks kindlasti algatama debatiga EBU teiste liikmesriikide seas, et kas ikka mõtet sinna Eurovisiooni lauluvõistlusele Moskvasse minna, et kui seda nagu Moskvalt nagu sõna otseses mõttes käest ära ei võeta. Et siis vähemasti tuleks nagu väga kasuks, kui me näeksime seal puudumas väga paljusid riike, et venelastele on see ametlikule kremlile, ma, ma ei räägi siin vene rahvusest, ma räägin ametlikust Venemaast nende sellisele enesekuvandile, mida hoogsalt luuakse, oleks äärmiselt valusaks löögiks väga valusaks. Ei kujuta selle ulatust isegi ette. Samamoodi noh mitmetes teistes rahvusvahelistes sellises väljapaistvatest koostööelementidega, roomates üritustes osalemisest kas kõrvalejäämine või nende üritustel osalemise vähenemine, kui nad toimuvad Moskvas või kuidagi Venemaa organiseeritud, see on kremlile väga valus, see on üks osa nende sellisest strateegilisest plaanist läbi aastate realiseerinud ja kui sealt tuleb tagasilööke, siis see paneb kindlasti Ütleme, see on sul kindlasti õigus, et kui see boikott oleks üldine ja, ja, ja hõlmaks enamikku Euroopa hõiked, et selle sellel ilmselt oleks mõju, aga su jutuks ei jääks mulje, et ma hirmsasti tahan, et Eestil läheks sinna Leto Svet. Kaugel sellest väikse märkuse ja mina tahtsin. Järgmine aasta läheb uus laul, mina, mina tahtsin, läheb. Mina tahtsin ütelda ainult seda. Et, et Eurovisiooni lõppvõistlusel võiks jääda Eesti osalemata ka siis, kui nad ei toimuks Moskvas, vaid toimuksid ükskõik kus mujal ja, ja sellest lauluvõistlusest osa võtma, et ei ole televisioonisaatena enam väga otstarbekas tegevus maksta kolm miljonit krooni kuulata kreisiraadiot millegipärast esinemas Belgradis, jaa, ülejäänud aja siis jälgida lihtsalt mingit slaavikeelset vingumist. Vabandust. Ja, ja kogu see tsirkus nende punktide lugemise üle, kus, kus suure venekeelse diasporaa, aga riigid hääletavad siis üksmeelsed, et 12 punkti kellelegi, mis ma tahan ütelda, Anvar, kui sa veel tähele ei ole pannud, siis Venemaa nüüd lauluvõistlused juba ära võitnud, see propagandavõit on juba saavutatud, et seda ei saa enam nagu olematuks teha. Et võib-olla jah, et kui kogu euroopa boikoteeriks Eurovisiooni lauluvõistlust siis ehk seal oleks selline mulje, et näete, meie võitsime, aga nüüd neil hakkas kade ja kahju. Tegelikult, kui rääkida poliitilistest Boy kottidest, siis, siis Mulle ei meeldi selline kampaanialikust või propagandist distlikus, selle juures rünnati Gruusiat. Nüüd me avastame, et Venemaa on kohutavalt paha ja kole. Kaks Tsetseenia sõda maha peetud. Kes avastas nüüd, kes avastas juba tunduvalt varem, et et selle väitega kindlasti nõus ja et, et on palju inimesi, kes alles nüüd avastanud. Venemaa, või ütleme siis ametlikku Venemaa või Kremli tegevuses ütleme, fašistliku alge või midagi. Kui palju inimõigusi on rikutud ja nii edasi ja nii edasi ja ja, ja mitte kuidagi reageerida, nüüd järsku on kõigil siis selline tohutu tohutu Hinnukus. Eesti ei vahenda oma kaitse-eelarvet Eesti boikoteerida Eurovisiooni. Eesti algatab Sotši olümpiamängude. Eesti ei ole algatanud osa asju, mis selline on. Sinu soovunelm on niimoodi, et on üks piisk, mis siis nagu paneb karika üle ääre voolama ja on üks kõrs, mis murrab selle tuntud ja kuulsa kaameli selgroo, eks, et ei ole päris niimoodi, et esimese kõrre lisandudes kaamera klõpsti pooleks läheb. Aga ühes me oleme ühte meelt, et nii või teisiti, ükskõik milliste loosungite all pole mõtet sinna minna. Olukorrast riigis. Räägime millestki toredast jälle vahelduseks, et mina pean kahjuks ütlema, et ei saanud Tallinna lauluväljakul 19. augusti õhtul öösel olla, aga vaatasin seda televisiooni vahendusel ja oli küll väga. Kuidas öelda südant härdaks tegevüritus? Väga tore ja minusse sisendas väga suurt optimismi eesti rahva Tulevikku suhteliselt, kui me siin eelmises saates rääkisime Eesti majanduslikust olukorrast ja Kalle nõudis minu käest seda numbrit, et mis on see number, mis sa ütlesid 1,3 just just et ma tahaks veel tulla, et number, mis minu meelest kinnitab seda, et Eesti majanduspärast tagasilööki asub jälle kasvuteele ja mõtlesin, et see number on 1,3 miljonit, et et minu selline kujundlik Vastus ma arvan, et sai kõvasti kinnitust, et kui mina vaatasin neid inimesi publiku seast, keda näidati seal siis on äärmiselt minus on väga palju optimismi Eesti tuleviku suhtes, see oli niivõrd hea, et, et noh, nüüd ma kujutan ette, saab öelda, et no mida seal telekast ikka nagu nägija tegelikult ikka nägi küll, et et päris hingel See vaatepilt oli olemas, aga aastal 88 ja ka siis oli ja, ja siis seda küll televiisorist ei olnud võimalik vaadata. Vähemalt minu mälestuste kohas ei olnud, aga, aga sai seda kohapealt vaadatud ja ja, ja nii edasi, aga, aga kui sa tahad korra selle majanduse peale põigata ja, ja selle 1,3 peale, siis ma ütleksin selle peale, et loomulikult on sellised emotsioonid ja ühislaulupeod ja võib-olla ka isegi olümpiavõidu tähistamine, millega langes ühislaulupidu natukene kokku. Olulised asjad rahva enesetunnetusele ja, ja sellisele üldisele toonusele ja, ja neid ei tohi alahinnata, aga tuletada siit kohe väga suurt majanduskasvu, ma oleksin natuke ettevaatlikum, ma pigem. Ma ei räägi emotsioonidest, mina pigem pigem. Ütleksin nii, et minust nagu oleksin majandus, optimismi sel juhul rohkem, kui ma oleksin näinud seda inimhulka öösel tööd tegemas. Et laulmine on küll tore, aga see, see ilu ei kõlba patta panna sularahas. Et mina nägin sellist suurt töö tuhinat praegu ei, ei taju, kui suurte tuhinat laulda ja, ja, ja, ja pilli mängida ja ja olümpiamängude üle rõõmustada, et, et et oleks tööind ka niisugune, siis oleks teine asi. Mis aasta kevadel mätta sõda kuivaks, siis tuleme lauluväljakule, näitame nagu üks mees seda, kuidas eesti rahvas kartuli maha panna. Aga aga mida mina nägin, ma ei näinud mitte ainult seda emotsiooni, mis tulenes sellest koosolemise tundest ja seda emotsiooni, mis tulenes Gerd Kanteri vaidlustada. Mina nägin kümneid tuhandeid deo tahtelisi sihikindlaid, noori inimesi, kes ei kavatse vähemalt mitte kuhugi ära minna. Ma olen seda varem ka korduvalt rääkinud, aga on põhjuseid, miks Eestist on läinud ära kümneid kordi vähem noori inimesi välismaale tööle kui näiteks Lätist, Leedust, kes on võrreldavatest sotsiaalsetes ja majanduslikes olukordades. See põhjus on täpselt seesama asi, mida me lauluväljakul nägime. See on inimeste eneseusk, optimism ja teotahe nad. Need inimesed on selgelt sidunud oma tuleviku Eestiga, nad tahavad siin midagi teha. Nad ei kavatse nagu teha seda, mida nad teevad halvasti, et see on see, mida mina nägin. Kõik sõltub ka oludest, et kui sa ehitusele oma töö kaotad, siis sa pead Soome tööle minema ja midagi ebapatriootliku minema. Selles ei ole inimene, kaotab ehitised oma töö, siis on teine variant Soome töölemineku kõrval mõelda välja midagi muud, mida teha. Et ega, ega, ega sa võib-olla ei tahtnud seda teha, aga kui see kõlas nagu nende inimeste alvustamisena, kes kuskil Soomes arstina või ehitajana töötavad, siis siis see kindlasti ei ole kuidagi sinimustvalge või, või, või eestiliku mõtlemisega vastuolus. Et jah, seda aga, mis ma tegelikult tahtsin ütelda, kui nüüd tõsisema poole peale minna, et on lõpuks ometi peale seitsmeteistaastast või kuueteistaastast sellist otsimist või mitte otsimist leitud üks väga hea vorm, kuidas õigel ajal õigel päeval tähistada Eesti taasiseseisvumise aastapäeva, ehkki nüüd öölaulupeod ei langenud päris kuupäevaliselt üldse kohe ei langenud kokku selle ajaga? Ei, ma mõtlen nüüd aastanumbrit vaid, vaid ka seda tegelikult öölaulupeod algasid natukene varem kui augustikuus 88. aastal, noh, see oli vist. 10. kuni 14. juuni. Et aga, aga tühja sellest, see ei olegi oluline, et kui küsida, et kuidas me tähistaksime seda niinimetatud Edgaripäeva, mida ei peaks Edgaripäevaks küll kuidagi nimetama, kui teada isegi ajaloolisi sündmusi vaid, mida nimetatakse Edgaripäevaks sel õnnetul põhjusel, et et Eesti riik, Eesti riigijuhid ja, ja võib-olla ütleme siis ka laiemalt, Eesti rahvas ei leidnud kuidagi ühtegi head sellist üritust või, või moodust, kuidas seda kahekümnendat augustit, mis minu meelest on tähtis päev tähistada, siis, siis nüüd on, see on küll hea vorm, sobiv vorm, see, see läheb kogusele vabaduse ideega kokku ja lõppude lõpuks läheb ka 20. augustiga kokku, selles mõttes, et 20. august oli see päev, kus siis lõpuks rahvaalgatuslik Vabadusliikumine vormistati riikliku, et ära ja, ja igati tore ja mõistlik üritus, mida, mida võiks jätkata. Ei hakka jälle majanduse kohta midagi ütlema. Ei selge, Anvar, teeme, et see võiks olla selline, kus rahvas ei tee tööd. No ma olen, ma olen nõus sellega et, et kui on kõvasti tööd tehtud aasta läbi, siis võiks tõesti pidutseda, et olen, olen, olen päris pärit. Aga, aga kui nüüd veel seda päris 20. Augustit meenutada siis siis miskipärast on olnud läbi aastate, niiet et Eesti ametlik riigivõim on kuidagi seda püüdnud tõrjuda. Ma ei olegi sellest põhjusest hästi aru saanud, isegi president Lennart Meri, meenutame. Ju kui ma õigesti mäletan, keeldus mõnel aastal nendel üritustel osalemast, ütles, et see varjud tähendab Eesti vabariigi tegelikku sünnipäeva kahekümnendat neljandat veebruarit. Siin ma küll temaga nõus ei oleks, ehki ta praegu ei saa enam vastu vaielda või, või, või teisi seisukohti esitada. Teise 20. august, varjata midagi ja üks selline tore suvine püha võiks olla küll ja tegelikult 20. augusti tähtsus on, on palju suurem, kui teda seni on hinnatud. Mina mõtlesin, et ei hakkagi üldse Edgar Savisaarest selle teema kontekstis võib-olla üldse täna mitte rääkima. Aga kuna nüüd sa ise jutuviisid selle nii-öelda Edgaripäeva peale, siis mina meenutaksin seda, mida mina seoses Edgari päevaga mäletan ja ma arvan, et mu mälestused on päris tõepärased, et tegelikult nagu sa ütled riigivõimu soovimatus 20. augustiga või sa tähistamisega tegeleda, et see ikkagi tuleneb sellest, et ühel hetkel üks poliitiline jõud Keskerakond, siis üritas seda kaheksandat augustit endale nii-öelda erastada, et kes viitsib, see võib vaadata kas või riigikogu stenogramme või muud sellist neutraalset allikmaterjali selle väite tõestuseks, aga nii ta oli. Ja sellest tuli ka siis see pilt, nimetus nagu Edgari päev. Nüüd on väga selge, et see erastamine ei ole õnnestunud ja vaevalt, et keegi tulevikus seda päeva kunagi enam Edgaripäevaks nimetab. Ja kõige ilmekam võib-olla ongi see, et aastaid oli ju niimoodi, et Keskerakonna juht Edgar Savisaar demonstratiivselt ei osalenud vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõttudel, väitis, et tema sel ajal kuskil hundisilmal tähistab seda nagu omamoodi. Ja point ongi ju see, et nüüd ta ei osalenud ka sellele 20. augusti läbi aegade kõige suuremal tähistamisel. Ehkki varasem retoorika oleks ette näinud, et Edgar Savisaar oleks pidanud seisma seal esireas presidendi kõrval. Ja ma arvan, tulemus ongi see, et et Keskerakond Edgar Savisaar on sunnitud tunnistama, et selle päeva erastamine ühe erakorda privaatkasutusse on õnneks ebaõnnestunud. Ja sealt ka siis kõik need viinamarjad on hapud stiilis jutud sellest, et nagu hoogu ei olnud ja dünaamikat oli vähe ja üldse oli jama ja bussiga ei saanud koju sõita ja isenesest. Ma oleks isegi tõesti Keskerakonnalt oodanud võib-olla sellist nagu. Suuremat üleolekut oma väiksest ja tegelikult nende jaoks ka väheolulisest kaotusest, aga noh Eks tule ühe kõrvalmärkuse siiski, et. Pärast töölaulupidu korraldas president KUMUs vastuvõtukultuuritegelastele, kuhu oli siis kutsutud ka. Ja see oli 20. augustiga seotud vastuvõtt, kuhu olid kutsutud ka mõned üksikud poliitikud. Mulle tundus, et endised peaministrid, nägin seal Andres Tarandit, Mart Laari ja, ja see seal sellest võttis Edgar Savisaar küll koos abikaasaga osa. Et nii palju siis noh, selle päeva tähistamiseks, aga kui nüüd veel korra mainida seda kahekümnendat augustit 1991, siis. Mina olen olnud isiklikult kohal ajakirjanikuna nii öölaulupidudel kui ka istunud seal 20. augustil. Tolleaegse ülemnõukogu, praeguse riigikogu rõdu peal jälginud neid sündmusi oma silmaga võin küll ütelda, et, et 20. augustisündmustele ei olnud tollase peaministrile Edgar Savisaar, raamatu sündmused toimusid Parlamendis, kuhu oli kutsutud ka Eesti komitee esindajad ja parlament ja Eesti komitee kindlasti ei olnud Edgar Savisaare kontrollijal, pigem võiks öelda, et nad olid tema kontrolli alt väljas. Ja seal oli hoopis teistel isikutel juhtiv roll, olgu siis Marju Lauristin, Liia Hänni, Ülo Nugis. Rääkimata siis nendest inimestest Rein Müllerson ist, kes dokumente vormistasid ET. Et, et me ei saa seda kuidagi nimetada ka Edgaripäevaks selles mõttes, et ta oleks olnud selge, vaieldamatu liider, kes neid asju läbi viis, ta tuli Soomest hoopis paadiga üle mere, jõudis viimasel hetkel kohale ja oli võib-olla isegi pisut pahur, sellepärast et kõik oli tema selja taga põhiilma temata juba ära otsustatud ja võib-olla alati mitte nii, nagu tema oleks tahtnud. Et nii palju siis Edgari päevast. Olukorrast riigis. Nüüd kahjuks peame rääkima ühest asjast, mida me siin riivamisi eelmine kord puudutasime, aga siis ei olnud ilmunud ühte artiklit, mis nüüd annab võimaluse uuesti antud teemat hoopis põhjalikumalt käsitleda, et tuleks nagu ringiga asja juurde, et siin on nagu kõik väga hästi teavad. Aasta tänaseks ja mingis mõttes ka aastaid juba väga kaua on räägitud sellest, et mis me ikkagi teeme nende venekeelsete inimestega, kes Eestis elavad, kellest osa on Eesti kodanikud ja kellest osa ei ole Eesti kodanikud ja kes valdavalt tarbivad venekeelset meediat valdavalt televisiooni, vaat seda, mida saab kas siis kaabel või satelliitvastuvõtu kaudu Venemaalt. Ja õige on, mida me siis teeme nende mõjudega, mis sellisest meediatarbimisest juhtuvad, et selge on ju see, et televisioon on Venemaal juba üle kaheksa aasta selgelt riiklikult kontrollitud ja see kontroll ei ole andnud sugugi mitte tulemust, mis Eesti julgeoleku huvidele nagu kõige positiivsemalt mõjuks. Et ehk siis mismoodi siis nagu toimetada selle Eesti venekeelse elanikkonna, see on väga halb sõnaga mingit muud ma ei oska välja mõelda, et Eesti, Eesti venekeelse elanikkonna venelanna inforuumiga venelane tegelikult ei ole nagu päris täpne mõista, sellepärast et eks meil on siin nende seas ukrainlasi ja valgevenelasi ja jumal teab keda veel, eks, ja on ka, on ka venelasi, kes ei kuulu sellesse venekeelses inforuumi oma tarbimise poolest. Et küll on siin välja pakutud Eesti televisioonisaadetele venekeelsete subtiitritega olla panemist ja küll on välja pakutud seda, et ETV teine kanal peaks olema täielikult venekeelne ja täidetud mingisuguse noh, kui ma õigesti aru saan, siis lausa propagandistlik, kui sisuga ja mingid lollus on siin veel välja öeldud. Argumendid nende vastu on olnud sellised lihtsamad ja keerulisemad, et alates nendest lihtsamatest argumentidest venekeelsetel inimestel puudub kultuuriliselt subtiitrite lugemise tava ja harjumus ning lõpetades sellega, et noh, et ühele demokraatlikule õigusriigile ei sobi oma elanikkonna ajude pesemine võõrkeelse propagandaga oma huvides, et ja veel ja veel ja noh, kuni lõpuni selleni välja, et ega Vene telejaamade eelarvetega võistlemine ei ole Eesti rahvusringhäälingule või kellel iganes Eestis üldsegi mitte nagu majanduslikult jõukohane ja tulemus oleks väga väike, aga nüüd ma tuleks selle konkreetse asja juurde, miks ma sellest üldse räägin, et lugesin siin postimehest, kus ta suli teisiti päeval või Postimehe ajakirjaniku õigesti mõistan. Jah, venekeelse Postimehe Andrei Robini arvamusavaldust Gruusia ja Lõuna-Osseetia teemale. Ma ei hakkagi refereerima, ütleme niimoodi, et see inimene on nagu selgelt kujundanud oma arvamuse seal toimuva suhtes, siis lähtuvalt sellest, mida, millisena Vene meedia seda sõda esitab. Aga mida ma tahan öelda, on see, et vaadake nüüd see Andrei Paabin, ta töötab Postimehe toimetuses Tallinnas Maakri tänaval. Ümbritsevad eestikeelsed kolleegid. Tema infotarbimise võimalused on äärmiselt mitmekesiseid palju mitmekesisemalt kui tavalisel inimesel, kes loevad Eestis ajalehti, vaatab eesti televisiooni, tal on võimalik saada infot gruusia sõja kohta nii Jegi pärastest allikatest, nagu üldse suudame tänapäevases Eestis nagu mõelda. Aga ometigi tulemus on ikkagi see, et me loeme siit, kes meile mõõgaga tuleb, seega mõõga läbi surma saab agressorid, saate vastu hambaid, mingit sellist teksti. Ühesõnaga, ma arvan, et on teatud hulk kahjuks seda vene keelt kõnelevat seltskonda, kes lihtsalt on kadunud, ei olegi midagi teha, maailmapilti ei ole võimalik ravida. Ja noh, see on see kurb fakt, et selle, selle teadmisega tuleb meil nagu siin elada, sellele teadmisele rajada ka siis mis iganes infopoliitika meie Eesti riigil võiks olla, kui seda üldse vaja on. Et ei aita venekeelne ETV ei aita, venekeelsed subtiitrid ei aita mingi propaganda, ma arvan, et see pigem isegi nagu halvendaks seda olukorda. Põhimõtteliselt aitab ainult aeg. Ma arvan, et iga inimene, kes meediaga süveneva tegelenud, tegelenud on põhimõtteliselt sinuga nõus, võib-olla seda võiks sõnastada natukene õrnemalt, kui sa sõnastasid. Võib-olla võiks seda sõnastada umbes nii, et väga vähe on võimalik teha reaalselt hästi vähe, aga, aga nii see on, et tavalised inimesed, kes on väljaspool meediat, arvavad, et kui midagi on kuskil ära trükitud või kui midagi kuskil näidatakse või kui midagi kuskil räägitakse. Kanalites, mida nimetatakse ajakirjanduses. Et sellest justkui piisab, tegelikult on ju oluline see, mida inimene loeb mida inimene kuulab, mida ta vaatab. Ja, ja isegi kui ta kuulab ja vaatab, siis teda ka on veel tükk tüki raskust mõjutada ja, ja selge see, et tal on mingisugused oma mallid, millele, millele ta läheneb. Mis ma tahan öelda, on see, et et me võime teha siia ööpäev läbi toimiva venekeelse kanali. Aga esiteks on küsimus, kas seda üldse keegi vaatab ja kuulab. Ja, ja kui see on väga eestimeelne või väga erinev sellest, mis, mida see inimene siiamaani on saanud toppinud, siis ta lihtsalt ei vaata seda. Ei kuula teda ei huvita ja ta pöörab nuppu selle kanali peale, mis talle on meelepärasem. Et siin on noh, poliitiliste eelistusega on täpselt seesama lugu, et ei ole võimalik. Ei ole võimalik inimest sundida lugema teksti, mida ta ei taha lugeda. Sellistes kriisiolukordades või väga keerulistes olukordades tuleks hästi selgelt esile, kuna siis on tunded on üleval ja reaktsioonid on üleval. Samamoodi oli pronksiöö sündmustega, et Postimehe eestikeelne ja venekeelne väljaanne langevad suures osas kokku. Väga palju materjale läheb eestikeelsest venekeelses, aga isegi hoolimata sellest, et venekeelne Postimehes on, on ikkagi suhteliselt eestimeelne lehte ja, ja väga eestimeelne leht võrreldes kõikide muude venekeelsete väljaannetega ja, ja hoolimata sellest, et ta on kõige selle juures tõusnud loetamaks venekeelseks leheks Eestis ei ole võimalik ja ei ole mõttekas. Uskuge või mitte avaldada seal kõiki tekste, mis ilmuvad eesti eestikeelses postimehest, sest venelane lihtsalt ei loeneid. Et võib ju küsida, et kust me seda teame või, või, või, ja nii edasi, aga, aga ometigi me teame seda paljude uuringute kaudu ja ka lihtsalt vahetu kogemuse kaudu. Näiteks Mihkel Muti on võimatu pärast pronksiööd venekeelses Postimehes trükkida, sest see toob esile ükskõik, millest ta nüüd edaspidi kirjutaks, toob esile lihtsalt ühe venelaste raevupuhangu. Ja tulemuseks on see, et ma ei tea 1000 või 2000 lugejat iga kord loobub selle lehelugemisest, see ei muuda neid. Nende hoiak on selge, sellepärast et muti seisukohavõtud peale pronksööd olid suhteliselt sellised radikaalsed ja, ja sinimustvalget ja need sai ära avaldatud ka venekeelses lehes ja, ja niisugune see reaktsioon on, et seda ei ole võimalik muuta ja, ja, ja minu meelest ei ole ka mõtet hakata seepärast tegema seda ETV teist kanalit, et venekeelseks muuta on võimalik hästi vähekese haaval. Klassikaline näide on, ma ei tea, kas see siia sobib, see on hoopis teisest ooperist, on on Playboy, kus aastal 1009 54 koma õieti Nathan, kui ta asutati, ei olnud esikaanel sugugi mitte niisuguses alastuses, neiud nagu praegu vait olid kenasti põlveni ulatuvatest seelikutes. Daamid, mida siis legendaarse Arne Hefner selle lehe Või ajakirja asutaja vähendas igal aastal vastavalt sellele, kuidas ühiskondlik mõtteviis muutus paari sentimeetri võrra, kuni 10 aasta jooksul jõudis selleni, et neiul olid ainult bikiinid jalas. Ja siis läks veel mõni aasta, enne kui sai needki ära võtta. Et tegelikult on selles näites see propaganda inimesi, mõttemaailma muutmise. Uba olemas, kindlasti saab väga-väga-väga tugeva ja võimsa pingutusega väga pika aja jooksul ka vabas ühiskonnas inimese mõtteid suunata sinna, kuhu suunaja tahab, aga arvata, et see tuleks need Eesti riigil väga lihtsalt ja ühe ETV teise kanali kaudu. Et see on naiivne ja rumal. Kolm asja lisaks siia juurde, esiteks minu meelest üldse nagu vabas ühiskonnas ja selliseid läänelike liberaalseid väärtusi hinnates on väga raske näha, kuidas riigivõim saab oma kodanikke ja nii-öelda propagandaga mõjutada, et see ei käi päris hästi sellega kokku, et see käib ühtede teistsuguste riikide juurde, aga teise teiseks teiseks ma tahan öelda seda, et on siiski väga palju inimesi ja ma arvan, Eestis me loeme neid kümnetes tuhandetes kelle puhul ükski mitte mingisugunegi mõjutus ei tööta ka mittetilkhaaval, kivile või, või mingi Groduaalselt. Need inimesed saavad oma elupäevade lõpuni uskuma seda, mida neile 56. aastal kuskil seitsmeklassilises algkoolis nagu Stalini kohta õpetati, et tegemist oli inimkonna helgema liidriga ja muud sellist. Ja kolmandaks ma tahaks öelda, et ega tegelikult siin ei ole küsimus ainult venelastest, et sel nädalal me oleme saanud Eesti ajakirjandusest lugeda kahe tuntud inimese siiski haritud inimese seisukohti. Sedasama gruusia sõjaga seoses. Kummagi puhul ei ole tegemist vene rahvusest inimesega ka venekeelse inimesega. Üks neist on lugupeetud riigikogu liige või ma peaksin ütlema, mitte lugupeetud riigikogu liige Heimar Lenk, kes sõna-sõnalt Erakonna Pusponsoleeritavas ajalehes visti kordas neide. Kanda lauseid Gruusias toimunu kohta, mida me oleme saanud kuulda Vene riiklikult kontrollitavast meediast ja teine on siis literaat Kalle Käsper, kelle samasuguseid vene propaganda Tellinguid võisime lugeda SL õhtulehest, et see ei ole, see joon ei jookse rahvuseid pidi, et see joon jookseb inimeste nagu sellist kasvatust ja, ja kujunemist pidi, et kui inimene ikka konsovet sistanzovet midagi lõpetada. Noh, nii, ma ei tahaks seda saadet lõpetada, minu meelest on inimestel õigus oma arvamusele ja ei ole olemas õigeid ega valesid arvamusi. Et. Ja on olemas õiged ja valed faktid, et kui ikkagi inimene nagu kordab selgelt nagu ja mingisugust propagandat vaieldes kellelegi ka sel teemal, siis on ju selge, et inimene usub seda ja noh, siin ei ole nagu ja midagi tehaste. Ja minu meelest on meile oluline teada ja lugeda ja kuulda ka neid arvamusi, mis meile ei meeldi. Ja mida me nimetame siin. Näiteks ei kutsunud üles nende arvamusi, mitte avaldust, ma lihtsalt ütlen, et, et on näiteid ka mitte venekeelsete inimeste seast, kus, Enne sovjetlik, nüüd siis Kremli propaganda on töötanud nii põhjalikult, et rohkem ei ole seal nagu midagi teha. Et üks põhjus, miks, miks ma läksin eestikeelses Postimehes ära trükkida sedasama Andrei Paabini arvamuse oli kindlasti see, et eesti lugeja teaks ja näeks ja saaks aru, mismoodi mõtleb siin Vene inimene, et et selles mõttes on oluline teada, kuidas, kuidas teised inimesed mõtlevad. Hea oleks, kui sellise arvamusvabaduse tunnetuseni jõuaksid ka Vene lugejad, aga, aga tõesti, ma olen sinuga selles mõttes peaaegu 100 protsenti nõus, et et muuta aastakümnetega välja kujunenud mõttemaailma, mida veel võimendatakse Venemaalt, praegu on peaaegu võimatu. Tänaseks kõik. Olukorrast riigis.