Reisipaarike anymore nakkusraadioeetris. Tere, kallid raadiokuulajad, loodetavasti on teil asjad pakitud, sest kohe algab reisipalavik ja ees ootab teekond Aafrikasse. Mina olen Ingrid Peek ja meie tänane maailmale rännak viib raadioeetris meid Marokosse. Reisipalavikku leevendav meie reisijuht Karl eelmaa, kes on ka tuntud mustkunstnik šarlekana. Tere särlekas. Räägi meile, kuidas Marokosse sattusid, miks, millest selline valik, mida sa seal tegid? Marokosse sattusin enam-vähem täiesti juhuslikult, kolmandat tagasi pakuti sellist võimalust hakata reisijuhiks. Ja kuna Marokos on teine riigi keelanud prantsuse keel, mida ma juhuslikult oskasin, siis ma võtsin selle töökoha vastu ja veetsin seal kaks pool kuud giidina. Siis teenindasid nii-öelda Eesti turiste, kes tulid Marokosse lõõgastuma. Lõbus oli. Millised olid sinu jaoks sinna jõudes kõige üllatavamad asjad, et kui sa esimest korda Marokosse jõudsid, mis pani ahhetama või oli nii, et A inimesed, siin toimub? Tegelikult esimest korda käisime Marokos juba ma arvan, et 95. aastal ja siis vahepeal logisin veel ühe korra, et seekord oli see mul lausa kolmas kord. Nii et seekord on väga sihukest tohutut nagu üllatus või olla ka selline üldine araabia kultuuri, araabia meeleolu iseenesest on nagu ma ei oskagi öelda, väga rahustav ja hästi lahe, nagu see mulle meeldis ja meeldib siiamaani. Inimeste elurütm on selline rahulikum, et keegi ei torma ja keegi ei ela nagu ajast ees, et kõik elavad nagu selles hetkes, niisugust kiirustamist ja mõõdetud nagu rapsimist absoluutselt ei ole. Et kõik on nagu hästi rahulik ja chill võib öelda. Sellest muretsetakse ka üldse vähem sellist nagu pinget ja stressi, nagu meil on pidevalt tuleviku pärast ja seda vist tundub olevat palju vähem. Jah, põhimõtteliselt küll jah, araablased elavadki siis selles ajahetkes ja näiteks, kui sa tahad araablasega, ütleme, et lepid kokku, et saame kokku homme kell kaks siis nagu on hästi suhteline mõiste, nagu, et eurooplased ei pruugi sellest aru saada, siis mees kella kahe asemel võib jõuda kohtumispaigale siis kell viis. Tegelikult on täiesti normaalne ja alati iga naguniisuguse lause siukse kohtumise või mis iganes kokkuleppe lõppu. Araablased ütlevad araabia keeles inshalla, mis tähendab, kui Allah lubab. Ehk siis see järgmise päeva kohtumine võib natuke edasi lükkuda, kuna võib-olla ollakse hetkel otseses natuke teistmoodi. Mis on need Hailaidid, mis välja tooksid, mis Maroko juures sinu jaoks kõige kütkestavam Adon? Kindlasti peaks minema mägedesse kõrbe ja Marrakesh'i on ma arvan, kolm niisugust põhikoht TOP kolm jah, kus peaks nagu kindlasti ära käima, kui, kui juba sinna sattuda. Tänases saates kuulame palju erinevat muusikat, sealhulgas ka loomulikult Maroko muusikat ja sa oledki kaasa võtnud ühe moodsama muusikat. Kui mul on siin rohkelt igasugust sellist traditsioonilist Maroko päritolumuusikat, siis mis lugu on sinul kaasas? Jah, ma võitsin võib-olla jah, natukene sellise ebatraditsioonilise muusika kaasa, et tegu on siis prantsuse tegelikult hiphop grupiga šantrees ehk siis eesti keeles 113 ja nad ise ja Maroko päritolu ja siis nad teevad lisaks tavalisele hipoppil selliste veits nagu Maroko Alžeeria etnosugemetega nagu räppi, et päris hea ja just ma tõin selle plaadi nagu selle pärast kaasa, et sel hetkel, kui ma olin seal lugu, mida me sind tahaks mängida pärast, et see oli nagu sel hetkel tohutult populaarne kohalikud noorte seas ja seda klubides lasti igasuguse ei oska öeldagi, 24. loona umbes et ikka tuli sõdadel. Väga hea, kuulame selle mõnusa loo ära ja siis uurimegi, millised on Maroko lased sealhulgas ka Maroko noored ja mis elu seal elatakse? Ütleme enne edasi minekut üle mõned üldandmed ja faktid Maroko kohta. Maroko araabiakeelne täispikk nimi all Mamlaka all Mac rebia tähendab tõlkes läänekuningriik riigi Piimajõe põnevaima linna nimi. Marrakech on pärit berberikeelsest sõnast mur akus, mis tähendab jumalamaa. Põhja-Aafrikas asuval Marokos ambik Atlandi ookeaniäärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemerel sääres. Naabriteks on edela poolt Mauritaania, idas ja kagus Alžeeria. Atlandi ranniku vastas on Kanaari saar, tared ja põhja pool. Üle Vahemere asub Hispaania. Riigi selgrooks on atlase mäed. Suure ala Marokost katab Sahara kõrb. Rohkem kui 446-l 1000-l ruutkilomeetril laiuv oko pealinn on rabat suurimaks linnaks Casablanca teised tuntuimad linnad on aga Dirfess, Marrakesh'i, Danger ja Detuaan. Kliima on seal vahemereline, mis mägisemale sisemaale liikudes muutub muidugi aina jõulisemaks. Rannikualad on päris viljakad ka põllumajanduse jaoks. Kokku eluslooduse suurim osa on linnuriik. Seal elavad vanalinnud faasanid, Albatrossid, kormoranid, pelikanid, kotkad ja sajad sajad muud tegelased. Marokos elab umbes 34 miljonit inimest, kellest enamus on araabia sunni moslemid serverid või siis araablaste berberite segu. Enamus inimesi elab atlase mäestikust läänes, riigikeeleks on araabia keel. Laialt on kasutusel ka berberi ja prantsuse keel, põhjaosas ka hispaania keel ning üha jõulisemalt levib ka inglise keelt. Rahaühikuks on Maroko, Dirhami. Tänased Maroko alad on asustatud teadaolevalt juba üle 8000 aasta tagasi sealse põlisrahva berberite poolt. See piirkond kuulus omal ajal ka suurelt Rooma impeeriumi alla. Seitsmenda sajandi paiku toimus islami suurim levik, mis jõudis kommete kultuuriga Marokosse. Perverdid sunniti islami usku pöörduma. Peale islami vastuvõtmist haarasid berberite naiste taas võimu ja valitsesid riiki sele kuldajal Almo raviidi Almahhaadi mari niidi ja saadi dünastia. Valitses Maroko enamust Põhja-Aafrikas ja ka suuri Ibeeria alasid. Lõpuks haaras võimu Aloiti dünastia. Maroko kannatas ka Hispaania ja Ottomani impeeriumi agressiooni oli 19. sajandi algul tärkas Prantsusmaal suur huvi Maroko vastu ja peagi sai riigist prantsuse koloonia. Iseseisvus saavutati taas 1956. aastal. Marokos kehtib konstitutsiooniline monarhia ning riiki valitsev kuningas Mohammed kuues. Muide Maroko oli esimene araabia ja islamiriik, kus loodi muudavana ehk perekondlik koodeks mis annab naistele juba natukene rohkem õigusi. Maroko elatab end peamiselt maavarade kaevandamisega ja turismiga. Ülisuur roll on välismaal elavate sugulaste toetusel kodumaal elavatele perekondadele. Ja muidugi ei saa mööda faktist, et Maroko on maailma üks suurimaid kanepikasvatajaid ja eksportijaid, mis on riigi põhjapiirkonna majanduse üks olulisemaid alustalasid. Kokku on rikka kultuuriga ja etniliselt mitmekesine maa. Läbi ajaloo on seal tegutsenud mitmed idapoolsed kultuurid, nagu näiteks või niiklased juudid, araablased lõuna poolt aafriklased ja põhjast, roomlased, Anda luuslased ja paljud teised. Kõik see on andnud Marokkole ääretult küllusliku kultuuripärandit. Maroko muusika enamasti araabia päritolu ja on ka erinevad berberi folkmuusikat tugeva jälje jätnud Andaluusia ja muud sisse tulnud muusikatüübid. Laialt on levinud roki mõjutustega Tšaabi bändid ja ka transmuusika Chavjansis. Sealne muusika, mis põlvneb folgist ja mida algselt esitati turgudel püüdaga laialt kõikjal. Marokos on juba kõvasti kanda kinnitanud ka populaarsed lääne muusikastiilid, nagu fusion, rokk, kantri, metal ja eriti hipop. Kuulamegi nüüd ühe mõnusa maroko laulu ja siis rändame edasi. Milline tüüpiline Marokolane? Nii väliselt kui olemuselt Väliselt peene võltsiga kõhn tõmmunahaline mees kelle seljas on siis kella paa ehk siis ürp sihuke kapuutsiga ja üldjuhul triibuline või valge vein erinevates toonides, samas on kindlasti tal kollased bussid, eksis terava ninaga, taassussid ja sõidab motorolleriga kahvliga. Üks kahest. Endiselt on niisugune, noh kesk keskmine pilt on selline ja, ja naised on, oleneb vanuses noored enam tänapäeval nende rätikutega väga ei käi. Aga vanemad naised ja kes on nagu rohkem usklikud, et need, need nagu käivad ikka traditsiooniliselt niimoodi, et ainult need silmad on näha ja nad on küll sügavalt usklikud, aga aga see tendents nagu hakkab nagu tänapäeval vaibuma, et see ei ole nagunii oluline ennast kinni katta ja ja nagu liiga nagu selle usu pärast nagu nahast välja pugeda, et Maroko selles mõttes araabia maadest vist. Ma arvan, et kõige nagu rahulikum selle usuhulluse poolest nagu, et nagu me teame, siis islam on hästi selline nii-öelda karm, karm, karm. Ma usun, detis Marokos on nagu selle koha pealt küllalt rahulikult vaadatakse läbi sõrmede, päris mitmete asjade puhul, aga noh, samas inimesed ikkagi lustlikud ja kõik toimib nagu. Kas nad jälgivad seda usureeglistiku igapäevaselt, et on palvetamine ikkagi? Ja, ja see tonni kätest kinni viis korda päevas ikka valetatakse ja mõeldakse matid välja, kes mošees ei jõua. Ja jah, see kõik toimub jah, Marcosonitse, huvitavat paljudes araabia riikides näiteks müüd alkoholi, Marokos müüakse alkoholi ja veinitööstus on isegi olemas täiesti. Ja seal on, tihtipeale on Iside prohveti usupühad on väga tihedalt, nagu ma arvan, minust seal seal isegi noh, iga nädal vähemalt üks mingisugune usupüha. Ja siis nendel päevadel on siis alkoholi müük nii-öelda piiratud. Meile tõmmatakse mingi must kile või mingi riie tõmmatakse ette valge mees ja lähed sinna poodi ja ütled, et kas väikse veini saatis meiega naati kergitavad kardinat ja lasevad sul sinna ise valima minna ja keegi nagu ei pane seda pahaks. Ei ütle nagu selle sulle midagi nagu ei. Ei vaatasin imelikult, et see on nagu täitsa normaalne, see on nagu. Palju usk andeks annab, et tegelikult koraan ju iseenesest taunib alkoholi ega narkootikume, et Maroko on ju kurikuulus oma Hašessi poolest, mida nad ka ise tarvitavad, ilmselt. Nojah, aga üldiselt islami ja kõik siuksed nagu tugevad inimesed oskavad usku nagu väga hästi tõlgendada, ise näiteks üks variant on see, et minnakse kuhugi katuse alla ja öeldakse, et need siin alla ei näe kala või noh, teine on alati nagu näiteks, kui araablased lähevad välisriiki, siis jällegi välisriiki. Mul ei ulatu ja silm ei näe, nagu seal võib jälle kõike teha, et noh kuidagi jäävad alati nagu igasugused lahendused, nagu sellele olukorrale, et ma ei tea, et kas siis neil ei ole ilmselt see, et õhtupoole vist kui päike loojus, et siis on nagu kindral alla pikutab, kuskil ei näe. Ja iseenesest väga kummaline, sest et islam on ju nii karm, eks, et kuidas ta siis nii paindlik. Samas on? Ma ei oska öelda, ma arvan, et see on sellepärast, et kuna Maroko oli kogu selle suure bagdadi kalifaadi kõigele Äärmise mozz nagu kõige kaugemal osa, et ilmselt tänu sellele on see usuvärk nagu väits, nagu sihukene. Meil on, kui araablased tulid ära vallutasid, siis seal elasid perverdid ja perverdid selle usu nagu vastu võtnud, võitsid siis nad nagu ei olnud nagu niivõrd nagu vaimustuses sellest usust arvatavasti aganad mänginud nagu iseendale, nagu kasulikku diili selle näol, kui nad võtavad selle usu vastu. Ma armastan, oli selline tingimus, et kõik, kes tahavad kaubelda, need peavad olema islami usku, tänu sellele siis kõik araablasega perverdid, kauplejad, nad nägid sellest head, sellist pigem majanduslikult kasulikku šanssi endale ja võtsid selle usu pikemalt mõtlemata vastu ilmselt tänu sellele kaasa nagu kuidagi jäänud sihukeseks lõdvemaks seal ja rahulikumaks nagu teisteksisse kaugus ja teiseks siis kuidas nagu saad, kuidas nad seal vastu võtsid, need suhteliselt lihtsalt nagu ja valutult. Kes seal berberid, perverdid on, sisuliselt Maroko põlisrahvas, kes olid siis algselt rändhõimud, elasid seal ümberkaudsetes igatahes kõrbedes ja kusjuures nende päritolu üle nagu siiamaani vaieldakse, päris täpselt ei olegi, teavad, kus nad tulid, nagu arvatakse, et seal on segunenud maskidega ja Celtidega isegi Holland lastega, et sellist nii-öelda siis nagu tüüpilist Herbert ei olegi olemas berber võib-olla siniste silmadega Jänedale aga vabalt ja võib-olla ka täiesti niisugune täiesti tume nagu, nagu aafriklane eksis. Et siukest nagu üldis klassikalist kärbet ei olegi olemas tänapäeval berberit Marokos nagu võiks öelda isegi vähemusrahvus, nad ei ole nagu arvuliselt vähemuses, neil on seal enam-vähem 50 50 araablast, aga, aga nad on nagu natukene kirjutatakse seal ja kergelt niukses natukene sellises seisus nagu aborigeenid Austraalias noh, mitte nii hullult, aga midagi sellist, et seal on niisugune omavaheline väike siukene, rassismi probleem, selline, et näiteks Varblase araabia koolides õpetatakse kõiki asju araabia keeles. Perverdid araabia keelt ei räägi, nende keel on täiesti totaalselt erinev, neil on oma mingisugune üle 300 dialekti, mida nad seal omavahel räägivad, et tänu sellele siis nagu need berberi lapsed ei suuda nagu haridust omandada seda nii väga hästi nagu et neljandakivad koolis raskus, kuna nad ei saa lihtsalt aru sellest ja siuksed, erinevad kreemid, aga noh, viimasel nagu ma saan aru siin kohapeal, et viimaste nagu nagu 10 siukse aasta lõikes need probleemid on hakanud vaikselt lahenema, valitsus toetab neid rohkem ja ilmselt nad saavad ka aru, et seal on see tugevdada kultuuripärand on nagu nendel Pärberitele ja nii edasi nagu et olukord paraneb. Neid berberi hõimen nii palju, et aitäh, Need on, mõned on, mõned on väga sihuksed silmapaistvad nagu üks võimalikest kandsid ainult sinist, näiteks indigosinine või niisugune siuke siukest sinist värvi. Need riided ja turbiinid olid ja noh, aga ütleme neid hõime nagu nii palju, et, et niimoodi otseselt nagu noh, niimoodi ei saa öelda, et resendusel araablane ei ole veel oma valju seal fantastiliseks segunenud ka juba et siukest otsustagu vaheti teiega tänapäeva mõistes võib öelda nii, et Maal elavad perverdid, araablased lähevad linnas nagu põhimõtteliselt nagu see on niisugune erand, aga eks perverdid elab linnas araablased maal ka, et enamus jah, perverdid on praeguseks hetkeks on nad jah, siuksed nagu noh, nii-öelda Maroko maainimesed, kes on elanud, rändan, vaiksed, kasvatavad seal oma karja ja elavad oma sihukest tavapärast rutiinset Maelumale. Ma olen kuulnud mingist lahedast berberi festivalist, ma ei tea täpselt, kus linnas toimub mingi mitmepäevane festival, kus siis mehed tulevad kokku, pidutsetakse, uhkustatakse kaamelite ja nii edasi ja siis kolmandal päeval tulevad sinna rahvariietes berberi naised, kes siis valivad endale mehi, on seal kokkupuuteid äkki mõne Kõlab huvitavalt ma ise ei. Ma olen midagi kuulnud, kas siis arvestama, et aga ma olen kuulnud mingi muusikafestivali midagi võib-olla, aga ise ma selliseid oleks käinud ei ole nagu, aga iseenesest kõlab huvitavalt. Kuidas Marokos on meeste ja naiste rollid, et islamiriigis on see tavaliselt hästi rangelt piiritletud, et naine on kaetud koduse, tegeleb perega, et kuidas seal on nüüd kui maailm avaneb, et ka seal käib ju nii palju turiste, Euroopa mõjutused on päris tugevad. See on ilmselt samamoodi nagu teistes araabia riikides, kit ongi jah, et see on ikka ära jaotatud, et naine, naine ja mees räägiks ikka, et seal on nagu range nagu jumalannat omavahel, et et see nagu üldiselt toimib seal ka nagu tänapäevani, et aga kusjuures ma kuulsin, et see mitme naise pidamine ei ole seal enam ametlikult lubatud. Samas, kui sul on raha, nagu need neli naist ära majandada, siis kuni neli naist sul olla. Et see on ka siuke asi, millele laua kergelt vaadatakse läbi sõrmede, et kui sa ikkagi suudad hoolitseda oma naistest, siis kuumaga. Meil on vaja tulla, ei meil olema ka halle. Millised on tänased Maroko noored? Noored on teistsugused, ilmselt seal see peretraditsioon on ikkagi väga tugevalt sees, aga noored ikkagi noh, kuulavad teistsugust muusikat ja käivad nagu vabalt riides ja hästi palju on siuksed. Prantslaste mõjutusi on ilmselt kõige rohkem, ma arvan samamoodi nagu prantslased. Prantslase, noored niuksed, käivad kastidega ja noh, niisugune ma ei oska öelda, sihuke tüüpiline prantsuse linnapildist. Niisugune stiil on nagu kergelt üle võetud, kuulatakse hiphopi rohkesti ja midagi, nagu sarnaselt. Kuidas noored meelt lahutavad, et kas on ööklubid käexeteiskodel, Sekstraaks, rock n roll, et seda tüüpi elustiil on seal noorte seas täiesti tavaline? Ei ole kindlasti tavaline seda ikka pigem ja kas see kuidagi nagu varjatult, et see on niisugune, ütleme, et välikohvikuga huvi nagu otseselt ei ole siukest lõõgastumist nagu noored ikka tegelikult ikka joovad ja suitsetavad, lassid ja kuulavad mussi ja neil on nagu omapaaride turistid sinna paaris ei satu, kus noored käivad kohalikud, nagu mul oli ükskord au sattuda sellisesse värise huvitavasse Marokosse paari nagu ja tunnistab, noh need inimesed tegelikult olid seal vanemad, et nad ei olnud nagu siuksed tiine neil ei ole nii-öelda seda sõnaõigust seal ühiskonnas väga, et need olid nagu, ütleme, mingid neljakümneselt sihuksed härrasmehed ja kõik olid ainult kohalikud, ma olin ainuke nagu valge inimene seal ja mehed olid ennast ikkagi väga lõdvaks lasknud. Mingisugune kohalik, hästi lahe mängis, laval pole nagunii juua täis nagu araablasi läinud küll, nagu seal olid, need ikka kukkusid üksteise otsa ja ümber ja no päris kõva rullimine käis seal, et see oli päris naljakas nagu vaadata muidu nagu siuksed hästi väljapeetud ja nii-öelda raamatu järgi napsu ei võta, aga noh, seal oli nagu totaalne nagu vastupidi, pilt nagu, et see oli nagu päris hämmastav, naljakas või noh, päris nagu pulliluud. Kas nad tantsisid omavahel või olid neil mingid kihvtid eksootilise noh, meie jaoks eksootilised nabatantsijad. Nabatantsijad ei olnud ja seal on see täiesti normaalne, et omavahel tantsitud nagu kasukene käib asja juurde nagu naised. Aga need naised olid enamus prostituudid, kohalikud, kes seal ka nagu passisid, aga aga siukest nagu stiilis paaristants siukest nagu nihukest tantsulugu selles baaris ma ei näinud, aga ööklubis on küll täiesti normaalne nagu näide, naised nagu tantsivad omavahel nagu noh, nagu tantsitakse. Meie mõttes nagu. Aga siis ma käisin ühel mingil noorteüritusel vahu mingitest festivali moodi väärt õudseid, mingid bändid ja seal olid, kusjuures olid enamus olidki, et ma arvan, et seal on mingi 90 protsenti olid nagu mehed või noh, noored selles mõttes kuni kuni siuksed, mingi 18 kuni 20 aastased nagu ja kõik olid väga sõbralikult ja jõuliselt tantsud nagu täiesti nagu normaalne, nagu asi, nagu seal nagu välisnaised kadustasid, mehed ikkagi tantsivad või midagi teha, ei ole tantsima. Jah, Aasias ja, ja ilmselt ka seal on ju täiesti tavaline, et mehed kui nad on head sõbrad, nad käivad ümbert kinni, käest kinni ja sellel ei ole sellist. Nagu mingit varjundit, aga jah, jah, siukest ümber kinni käimist, nagu ma nägin isegi käest kinni otseselt ei olnud nagu indus käiakse aeg-ajalt, aga, aga jah, see on natukene siin see lähedus, aga kui on nagu teise teise mõttega, nagu, et inimestel ei ole seda personaalseid ruumi nagu meelale Me meetri kauguselt on juba niisugune inimesed tunnevad ennast ebamugavalt, et seal nagu ei ole siukest asja nagu täitsa nagu rahulikum loo. Millised on maroko iseloomulikud sellised spetsiifilised kombed, tavad, mis neile elementaarsed meile mitte, et näiteks kui inimene ei ole käinud ei Aasias Aafrikas enne talle tuleb ilmselt üllatusena see, et süüakse käega, toletiks on lihtsalt auk põrandas. Noh, ükskõik kui ilusat ei alust, ega see ka ei ole. Jah, esimene asi kindlasti riietus nagu, kui sa oled eurooplane või mis iganes eestlane ja lähed sinna ja paned ennast nagu kõigi tüdrukute kohta niimoodi eesti suviselt riidesse, siis sul on nagu lihtsalt oli niivõrd ebamugav olla, nagu sa peaksid käima nagu ütleme, mingi ala, mingi pikema kleidiga ja natuke rohkem kinni kaetud nagu muidu nagu neil kiimaseid härrased, nagu sa jõua ära kantseldada lihtsalt nagu tänaval, et nad tulevad nagu sulle nii hullult ligi ja noh, mis on, ma ei tea, nende jaoks ilmselt normaalne Sul on ju nemad näevad ka vaata midagi, midagi uut ja midagi teistsugust ja et sellega peaks nagu olema ettevaatlik käega löömine, et süüa tuleb parema käega vasaku käega tehakse muid toiminguid, ehk siis WCs, neil ei olegi augu süsteem, nüüd see ei ole ikkagi potid, on olemas nagu viisakalt, aga aga see, kuidas nad nii-öelda pühivad või peale seda mõni toiming on nagu käib meil vasaku käe ja spets niukene voolik tuleb vesi ja sellega toimetatakse asi ära ja kõik on korras. Ja sellepärast ongi vahet tegemata Parema käe all ja vasakul käel kindlasti. Kuigi noh, see on ka see, et eurooplastele seal on nii palju turiste, et see põhimõtteliselt antakse andeks nagu üks asi, mis alla panin, näiteks jalgu ei tohi valla kuhugi, näiteks tooli ääre peale või eriti söögilauas kuhugi sa ei tohi nagu ütleme, jalgu laua peale panna. Ja nagu niisugune näitamine on hästi-hästi solvav nagu asi, nagu et sellega peab ettevaatlik olema. Mida tuleks silmas pidada, kui omavahel kohtuvad mees, mees, mees ja naine, naine, naine, naine, võõras mees ja nii edasi, et seal on ju ka kindlasti omad reeglid, et kuidas mehed ja naised, kohalikud ja külalised omavahel. Ütlevad, et nojah, oleneb muidugi sellest suhtest, et kas seal nagu mingi vaba aja suhe või ärisuhe või mis iganes, nagu et. Nojah, mul praegu mõtlen ikkagi selliste pigem esmasuhtlust, et kui sul on juba tutvus olemas, siis sa ilmselt tead, et koraan ju jällegi paneb paika, et ikkagi võõras mees ei kõneta naist, kui ta tahab rääkida, siis ainult läbi selle naise, mehe või. Ei, ma ei, ei tänapäevani tänapäeval sellised süsteemid nagu otseselt taimed, hääled lähevad, kõik rääkida või nagu, et seda, seda nihukest hullu nagu mingit barjääri ei ole. Nagu ma ennem ütlesin, et seal on ikkagi see usukoha pealt on suhteliselt nagu ikkagi rahulik värk, et ei ole nagunii range nagu et noh kas probleemi meil võiks olla nagu kellelgi, kui suhelda on vaja, et siis leiate kindlasti ühise keele. Kas üksikul naisrändurile Marokos turvaline arvestab selliseid elementaarseid reegleid, et ta ei käi poolalasti vaid on viisakas ja korralik? Jah, jah, ma arvan küll, jah, eriti noh, enamus need ütleme, kui sa lähed nagu mingi turismi selle paketiga sa paratamatult satuvad sinna tagada eri, mis on nagu see põhisugune kuurort, et seal on jah, üksikul viisakal naisterahval on ma arvan, küllalt turvaline ja isegi väga lõbusalt kallata. Et kandidaate leiab, nurgapealsed, lähed, siis tuleb õige valik määratleda kuritegevust otseselt, noh, ma ei märganudki, noh niipalju kui allu taskuvargad, ainult neid ka seal selles kurdlina, seal seal Marrakeshis ja sablangas ja Ramadisse suuremates linnades, nagu et seal peab nagu ettevaatlik olevana. Kuurortlinnas on suhteliselt nagu sihukene, rahulik. Reisipalavik seikleb koos mustkunstnik šarlekaga Aafrika mandril Marokos. Maroko kuningriik. Kui suur on kuninga roll, kui oluline on kuningas oma rahvale, kuidas kuningat austatakse ja armastatakse? On jah, oluline küllalt, et kuninga pilt on ikkagi peaaegu igas mingis lokaalis või toidu toidukohas ja igas hotellis ja kuninga portree igal pool nagu visuaalselt kogu aeg olema inimesed ilmselt austavad ka, et seal on isegi mingi säärane seaduses, kui kohta ei tohi halba rääkida, et see on nagu üks suur kuritegu kohe, kui sa ütled Kas kuninga auks korraldatakse mingeid erilisi pidustusi, paraade? Oled sa sattunud mõnele sellisele? Kindlasti on see kuningapäeva nänni olemas, nagu et noh, see ongi kuningal sünnipäev, mis on suur riigipea siis nagu kuningas ise korraldab, noorema põlvkonna jaoks on seal mingit kindlat ka mingi usu toime tagatiseta alad kui kuningapoeg, ehk siis on seal mingi hull, mingisugune ratsutatakse läbi linna ja mingit igast igasugused erinevad pidustused nagu, et siukseid asju ikka on ja loomulikult Kas Marokon vaenama, kuidas inimesed hakkama saavad, kas elu on seal neile kallis või odav? Jah, võib öelda küll, et on küllalt vaene maa ikkagi, aga inimesed iseenesest on nagu lõbusad ja ei, ei muretse selle üle nii väga ja laskus naturaalmajandust. Ta on hästi palju sulle kits ja olla, ma ei tea, koti virsikuid või noh, mis iganes sellel tasandil tegelikult noh nagu kõik nagu toimib, kõik on küll kallis kohalike jaoks see on hästi tugev, on see kogukonna tunnetus, kaaluvad inimesed aitavad üks tõesti palju, et ja kui keegi on näiteks Prantsusmaal või kuskil Hispaanias tööl, saadab perekonnale raha ja riik, kas ta toetab näiteks haridus on tasuta. Kõik arstiabielus on kuidagi tasuta nagu haiglaravi ja kõik asjad, et selles mõttes toimib, kõik toimib ja inimeste nägudelt ei loe välja seda, et nad oleksid õnnetud või, või neil ei sooviks midagi või noh kuigi raha nagu araablaste jaoks päris olemas, seal on asi aga, aga noh, järelikult on siis nagu kuidagi teistmoodi oluline, nagu meile inimesed, olime ilma rahata on ka nagu superõnnelikud on hästi nõus. Marokos on suured Euroopa mõjutused läbi aegade olnud, kas ja kuidas need seal kohalikus elus kultuuripildis üldse ümbruses ilmnevad. No ikka jah, näiteks Maroko oli prantsuse koloonia ja siiamaani on ametlik keel nii-öelda asja bürokraatiakeel on prantsuse keel kõik prantsuse keeles kõik asjad, mis on iseenesest turistina, kes natuke raskelt oskab, siis ta saab nagu seal hakkama igal pool, kõik kõik linnad, inimesed räägivad prantsuse keelt, verbereid, mitte araablased, üldiselt kõik räägivad, samas on mõjutusi ka arhitektuuris, on, kindlasti, on Andaluusia mõjutusi araablased ju mingi hetk päris pikalt isegi hoidsid Hispaaniast osa enda võimu all sealt siis selleaegsetele valitsejatele, kes siin käis seal puhkamas. Hakkas hobuse, Hispaania arhitektuur just nimelt Andaluusia oma silma ja nad tõid seal oma kaasa, et siiamaani on seal sellised Hispaania pärispäraseid ja kaunistusi ornamentika ja siseaiad on kõik sealt pärit ja niisugune noh et on ikka kõvasti Euroopa, mõtlesin, et Hispaania on ju nii lähedal ka, et üle selle Gibraltari välja on 13 kilomeetrites. Kunagi, olles pikemalt Lõuna-Hispaanias, siis ka üle päeva. Vähemalt oli lehtedes uudised Maroko põgenikest, kes paatidega üle tulid, igaühel kilohašesid perfeis kaasas. Halastada põhise assi, kasvatus toimubki seal Põhja-Marokos atlase mägedes, seal ta on ilmselt hea kerge üle visata neid kotte euroopalis Assis, nagu tuleb enamus kõik Marokost ilmselt kuskil üheksa, 90 protsendi ulatuses, nad ise suitsetavad ka seda ei ela ära ja ei, seal on kusjuures isegi seal Põhja-Marokos anud. Igatahes on see lubatud, et sealsed nagu perverdid, kes seda kasvatavad niukses gif, et see on nagu mingisugune, ma ei saanudki päris täpselt arvata, nagu too rassis või sihukene ta ei ole nagu päris nagu see lõpp-produkt, mis eurooplase kätte jõuab, aga mingi etapp enne seda, et seda nagu kohalikud perverdid suitsetavad täitsa vabalt, et see neile nagu lubatud seal nagu eeldas nende selle osa kultuurist ja nad võivad nii-öelda kultuurile eraldi tehase kanda, siis rahulikult seal maksta kuskil laialdaselt. See nagu toimib samas nagu turistidele alati, lajatatakse tänavalt nagu päris Loksastet, noh seal on ka igasuguseid salapolitseinikke ja meie, kes me ise nagu müüvad ja siis võtavad turiste vahele, sellega laualt aga. Aga kui jääd vahele, kui ranged need reeglid ikka väga karmid. Ma ei oska öelda, niipalju kui neid turiste käis, seal olid siis nagu ma ei kuulnud ka, et kellelgi oleks nagu probleeme on, nagu ma arvan, araabiamaades ikkagi, seal on natukene korruptsiooni ja igast asjad seal, kui sul on raha, et siis nagu suudavad selle probleemi arvatavast ära lahendada. Ja teistpidi, kui seal satub ebaõnn olema, siis võiks väga karmilt lõppeda. Nojah, seda kindlasti jah, Maroko vanglasse ei tea, ei soovitaks kellelgi sattuda. Räägime Lääne-Sahara, sest et kuidas, kes haarasse pääsevad, kas sinna reisimine on üldse lubatud? Ma olen kuulnud, et sa pead mingeid erilubasid taotlema. Kas see on ohtlik, on see ohutu, mida tuleks silmas pidada, kui sinna minna? Sahaaras sa võid küll reeglid seal olla, kuid lausel Alžeeria piiri poole, et seal on nagu ohtlikum, aga siiamaani on see, et ega päris täpselt keegi ei tea, kust see piir jookseb materjali arvab, et sealt on Leva piiremonokarop, sealt nad otseselt ei sõdi, kuna seal otseselt midagi ei toimu, nagu aga selle piiri asja saad teadmata, mis seal toimub. Värsked, aga sinna sinna soovid, ei soovitata nagu sinna Alzeeria pooleli sattuda, nagu siis tal on nagu niisugune natukene vaenulikuma, kui Maroko poiss prantslastele, kes seal siis ükski viiekümnendatel seal päris kõva mingi tapatalgud pidasid seda järjest hulgas, et, et nagu see on nagu nii palju seda valget inimest nagu sosista. Aga Maroko pool sa võid liikuda, haarasin sinna, tehakse igasuguseid ekskursioone ja trippe, ma ei tea, kaameliga või ateljee või millega iganes nagu soovid, nagu aga jah, võib olla ohtlik, et tuleb arvestada sellega, et et see ära ei kuivaks sõna otseses mõttes. Kui ma lähen esimest korda kõrbe, mida ma pean teadma, kui sa oled esimest korda kõrbes, siis nagu üksinda üldse ei soovitaks minna ilma mingisuguste teadmisteta sinna nagu alati on kasulik palgata seal mingi kohalik autojuht või giid nagu ja siis läbi selle kõrbe sõita, aga niimoodi päris üksinda nagu ei ole mõtet kõrbes ka elementaarne on see, et vedeliku ja vedeliku ja, ja toitu ka, et muidu nagu lõpeb kiiresti reisu kuum seal anud tähendab seal ka aastaajast nagu selle üsna vot see mitte kuumusele vaid nii niivõrd hull, vaid just temperatuuride kõikumine nagu, et see võib seal päevas kõik ikkagi päris päris mõnusalt, et tal võib olla päeval mingi 50 kraadi ja öösel minna natukene alla alla 10. Isegi nii. Milline Maroko loodus, Aafrika kuiv ja krõbe üldiselt? No sa mu isal, et suhteliselt niisugune vaene kidur nihuke kesine, et neil on seal puudega üpris hapu, üpris kitsas allega põõsad olla, kuna enamus siukest territoorium on nagu hästi mägine ka, nagu seal seal on otseselt nagu nagu ei olegi, kuskil on jah, põõsad, puud, et kes seal kõrgmäestikus mingisugusest kõrgusest, aga kasso, mandlid. Mandlid, mandlid jah, sõnad mandlipuud nagu neil, mis on nagu hästi ilusad, kui õitsevad on kahte värvi roosat, valget põhipuu, mis, mis on nagu Maroko nii-öelda see nokia. Nagu, mis tõid kaasa nagu metsa Claudia kasarmu sukel hõredalt nagu suvalistes kohtades enam-vähem mägedes enamus ajast sealt saadakse argani mingeid vilju ja sellest tehakse õli. See õli on nagu nende niisugune põhilisi siukseid. Ekspordiartiklid on hästi tohutu mingi toiteväärtusele ja E-vitamiinid, jutud, mis seal kõik sees on, mingid suured parfüümi ja ja kosmeetikatöötlused Euroopast ostavad nagu neid, seda, seda pannakse kreemi sisse ja igale poole laulatuse süüakse mingitelt tehakse sellega, et seal on hästi kallis, nagu see on nende nagu müügiartikkel ja siis seal puude otsas on ka see huvitav asi, et keegi kindlasti tasub tähele panna seda, et organi puud laua otsas ronivad kitsad sõna täiesti nagu vaimukas, nagu vaadata, et sul on puu ja puu otsas on mingisugune viiskend, kitsa võra on täis. Et see on nagu täiesti ainulaadne pilt, nagu kuidas nad puuetse saavad, hüppa on need, noh, need puu ei ole selline nagu mingisugune mäng, vaatad, sirged kõverikud, jändrikud madalalt vist oksad, madalad oksad ja siis nad kitsad erinevad sinna otsa ja söövad neid lehti ja marju seal nagu sest noh, see ongi see, et kevade poole seal rohtu ka maas, aga mingi rohi saab küllalt kiiresti maast otsa laugule, nii kuiv nagu lähevad. Puudavad tekitavad seal endale. Nii et see on jah, päris naljakas vaatepilt, et sõidad autoga mööda, lihtsalt ongi reaalselt kitsed on puu otsas. See on küll lahe. Juba tahaks minna, vaadata, milline see loomaaialinnuriik seal on, et kas see on ka samamoodi ühtlased. Peesikas jah, küllalt asukene kõrbe kõrbe toonilisikad täitsa lõvidki olnud isegi mägedes ja Põhja-Aafrikast jutu järgi toodigi Euroopasse kuningatele lõvisid, muidu ta siis kasutada seal tsirkuses ja saadeti neile vange äratades iganes. Kes, kuidas tarvidus paati jalgu nende näha veel jah, et just sealtsamast atlase mägedest on päritud lõvid aga mingi hetk on välja surnud, et enam ei ole, et noh, seal on sihuksed, maod ja linnud ja niuksed sõralised rohkem niisugust, aga ka, et ta ei ole nagunii niivõrd nagu rikas kaamel vist on elementaarne. Kui meil on loomulikult, need on seal kõvasti, räägi atlase mägedest, põhjaatlas on selline teravam ja kõrgem keskkatla seal siis nagu keskmine eesatlase, nagu vajub vaikselt sujuvalt Sahara kõrbeks, ülelauad on sihuke madalam mägedesse kõige parem hetk on minna, olen nagu siis, on nagu kõik Eesti roheline ja hästi ilusamad, kõik õitseb nagu meilgi, kevadel, aga kevades üsna lühikest aega, ainult et hiljem poole tõmbab nagu ühtlaselt siukseks pruuniks kaks nõukogu see maastik, et ta ilus sellegipoolest, nagu et kindlasti tasub minna ja liigelda, kes usaldab hellasti alla, kui Audavad, sa võid ise ka minna, aga noh, parem on minna ikkagi mingisuguse giidi või bussiga lausa seda teed ei ole väga hullud, aga nad on kitsad ja noh, kindlasti, kellel ei ole endal mägedesse sõidukogemust avad, sellel ei ole mõtet nagu sinna minna. Et siis on parem ikka vaata keegi su jagama asja nagu kas seal mägedes ilman nagu ikka, mägedes on muutlik nagu, aga märjaks ei saa. Aga et hommikul on külmem ja päeva läheb ikkagi jälle väga soojaks, Maroko selles mõttes seal üldse päris stabiilne ajalugu, et see ilmunud sujuvalt kogu aeg nagu talvel 23 kuni 30 kraadi ja suvel siis niisugune väljakannatamatu laual ja vihma väga tihti. Ja kui ma ennast seal olin, siis kaks või kolm korda vihma. Ühe korra saad nagu marakest siis tõelist paduvihma, mis oli seal isegi kohalikud ei olnud näinud, seda seal ligi 50 aasta jooksul on, see oli, nende jaoks oli kaasas Ristiku suur siin ja natukene ikka tõeline padukasimite. Vaenlasel tibutab küll aeg-ajalt midagi siukest niiskes õhus, aga nihukest padukat nagu seda ei, seda juhtub nagu armunud. Millised kaunimad kõrbed, raharranica nii suur, et tal on nagu peaaegu kõik need karbiliigid on esindatud aga ka pole näha suhtest liiva kõrvajaseks tüünelt, seda seal ka on, päris palju nagu jah, et eks liiva kõrvaki ilusam nagu, et on veel kivikõrbed ja soolakõrbed vigastad seal nagu nagu natukene võib-olla niisugune. Kuidas öelda, dramaatiline vaatepilt või kõrbelnu nagu tundub, et on tühi, aga tegelikult sa tead ja tunned, et nagu seal midagi nagu toimub, aga ta ei ole ikkagi tühi nagu mingi elu endal olemas segu seal uuesti, võimas. Te kuulete saadet Reisipalavik ja minu tänaseks külaliseks on Karl Eelma ehk mustkunstnik šarlekas, kellega koos avastame parasjagu Marokot. Marokos on ju ääretult rikastunud. Tuur populaarne asi on nagu igal olla peal tee baaris, kus siis saab seda legendaarset Maroko münditeed, klaasist siuksest, 100 grammisest, siukseid, väiksest klaasist ja seal ka need mehed-naised seal ei tohi käia ja see täiesti toimib igas linnas. Debatt on tõesti nagu tohutult palju süsteed ja mingit kooki või mingit siukest tableti moodi asja saad seal ka neil alati tulevad tavaliselt peale pausi tulevad kohale ja lihtsalt loevad lehti ja jutustavad omaette ja õhtusel ajal tulevad jälle kohale varblase Sestavalentril. Otsesele tulevad jälle kohale peale õhtust palvust ja vaatavad telekat, kui seal on telekas ja rahvakogus on niisugune. Veebruar keskused on nagu sellest e-baaris, et seal on alati nagu hästi palju neid, mingit äri ja niisamasugust, vaba aja veetmist, niisugune põhikohad nagu kohalike kohalikele meestele, nagu seal nagu väga palju noorima näinud, et seal on just siuksed, mingid, kes on nagunii täismeheks saanud, nagu käivad seal mängimas nõuet. Et nagu noortel on mingid ava oma kohad nagu noh, see muidugi tähendab naised veekohvikutes naistele on oma natuke teistsuguses kohvikut, kus siis joovad mahla ja söövad kooki või siis nii-öelda naiste kohvikud nagu, nagu näol seitseteistsuguseid välja naiste kohvikus on, ainult naised käivad nagu need on nagu sellised nii-öelda tavalised euroopalikud kohvikud, nii-öelda arretee baarid, seal meedia, kus alkoholi müüda, nagu et nagu sa põhise endise narkootikum ongi siis tee nagu mis on tõesti väga hea, nagu panevad sinna värskeid mündilehti sisse Joosse väikeses klaasis, sest tavaliselt suhkrutükid ütleme, meie mõistes on suhkrutükk, on hästi pisike, nagu seal on sihuksed, hobused, mobiiltelefoni suurusest, suhkrutükid mõned panevad siis kaks tükki selle kannu peale sisse, nagu teie peab olema hästi magus ja kõik on nagu väga suured eksperdid seal teie alal, et ei ole niimoodi, et paned mündilehed sisse, otsene kaks minutite valal väed ikkagi seal ennem valavad välja. Tahad seda umbe sõja proovivad ja kallavad sisse taga, selle ootame natuke, mis valavad olles uuesti luuvalamine on spetsiifiline, vala mitte meie tavaliselt teed, vaid valatakse umbes nagu ma ei tea, kas troika, restoranid, seal vihatakse, viina samamoodi valavad nagu hästi kõrgelt nagu kuskilt siukse pooleni meetri kõrguselt jah, et tänavu jooksebki ära jahtuda seaduseks loosis kohe juua seda tee ja siis suitsu tegeleda selle uuesti populaarne seal paarides. Rääkides veel Maroko kultuurist, et milline on see rikkalik kultuuripilt muusika, tantsuteatrite vaatevinklis? Teatris ma ei käinud kordagi juhtunud, kahju oleks huvitavalt kindlasti tantsu mõistus on siis jah, neid on ikkagi need kõhutantsud, siis on berberi tantsud, niisugune kohalik folkloor ja hästi palju on siis nagu niukseid, mitte nagu lihtsalt tantsu taganeda, samas mänguga mängud, et tehakse seal a'la mingid mehed omavahel leiavad mingisuguseid, ma ei oskagi öelda mingeid vigureid ja siukene tantse mängijaga üheskoos, et ei ole nagu lihtsalt nagu taltsaid mingisuguse nagu pandiga, nagu niisugune mingid liikumised, ma ei oskagi öelda täpselt nagu berberite muusika on niisugune hästi kastetud trumme, eks ole, mis on ikka Aafrikas sellest niisugune populaarne ja ütles, et kolme keelega kitarri moodi vidinad on meil ka nagu nendega tahaks nagu hästi palju muusikat. Milline on Maroko kunst, seal on ju hästi fantastiline keraamika, mingid väga erilised mustrid läbi ajastute piirkonniti. Jah, Maroko kunst ongi selline, noh, ta on ikkagi islami ja islami vuntsitud baseerub siis igal erineval ornamentika, kuna islami usus sa ei tohi alla, et sa ei tohi nagu kujutada ei ole nagu niisugust halli habemega meest pilve otseselt ei tohi nagu teda seda kujutavad keelatud totaalset ja siis nende point ongi, baseerub siis erinevalt ornamentika ning samuti sellel araabia nagu tähestiku neid tähti, nagu siis keeratakse sugune vanaaegne grafiti või ma ei oska öelda midagi sellist nagu et selle selle ümber käib ja see on tõesti nagu väga-väga ilus jo saada. Aga mošeed on seal hästi rikkalikud ja ilusad ja suurejoonelised või pigem lihtsad. Ei, seal oleme leidnud täiesti nagu erinevaid, et on nagu kaasaks, et mis on nagu hästi siuksed, lihtsad ja noh, loomulikult araabiapärased arhitektuur on ikkagi araabiapärane, aga on ka need vanad mossed nagu marakkes, siis on see tuba ja mošee, mis on üks kõige tähtsamas selles riigis 20000 palve kohta, aga noh, igasuguseid lihtsurelike sinna ei lasta nagu valget inimest. Leesmann mul ei õnnestunud käia, aga nagu väljas NATO päris niisugune päris jõuline välja nagu talle 70 seitsmekümnemeetrine minaret on ja siukene päris spetsiaalne välja nagu milline üldse Maroko arhitektuur. Arhitektuur on tegelikult lihtne, need majad on nagu neil tavainimese majal suhteliselt sihuksed, neljakandilised kuubikud nagu enam-vähem väljaspool linna tehtud üldisest savist mingist savitellisest ja värvitud siis kas roosaks või valgeks ja seal Iiras niisugune linn on, seal, olid nagu siniseks haritud, valge sinisega nagu kala. Aga jah, küllalt selline lihtne lugu. Noh, mis paistab silmaarhitektuuris, on see, et vaata ja sa ei näe mitte kunagi, mis seal sees toimub, nagu, et see hästi väiksed, mingid aknad on nagu aknad, suur vitriin, ei, oledki veel aknad seal asju ära trellitatud, et see on nagu see süsteem, et sa ei näe väljast sisse, ei näe, aga seest välja tegelikult näeb, et noh, need naised, kes seal kodus on, siis meil ei oleks igavest, nad saaksid ikkagi hoidla lina pildil silma peal ja olla asjadega kursis selle kunsti tüüpiline, nagu majadel on ka sisehoovid jällegi koht, kuhu sa ei näe, aga ta teadete seal olemas ja seal nagu elu käib nagu et sa ei oska nagu mitte kunagi öelda selle maja lugu väljanägemise poolest, mis seal toimuvaks õelam rikas, vahele nime nagu hästi selline üksluine, tõsine on see poja lugu, fassaad nii-öelda sellele valla nagu suurt rõhku. Aga üldse inimeste elus, kas sellele rikas, vaene välisele pannakse suurt rõhku või mitte? Kas teadukest lingi, mis nagu otseselt ei ole, aga noh, kindlasti on jälle omad vaadata, mingid asjad, arusaamad nagu mees Arula läks isegi sama mingisugune kollane suits, mis neil seal mingi tšellabamiste seljas on nagu, et noh, neid on ka nagu erinevates nagu toonides ja värvides ja erinevates riietes materjalidest noh, et noh, neid müüakse turult osta seal ala 30 tiramiga on ka spets poed, kus tehakse nagu vastu meedia Calvin Kleini mingisuguses siilis, see asi on ju valmis nagu, mis siis vastavalt maksab ka ma kujutan ette, mingisugune, ma ei oska öelda, 15000 krooni nagu ta, aga noh, need on niisugused nüansid, nõu, millest isegi praegu päris täpselt aru ei saanud, aga kohalikud kindlasti saavad aru, et nad näevad selle mustri või mingi asja järgi on, ikkagi näevad, et ah, see on õige. Ja me oleme nimetanud siin erinevaid kohti Casablanca Marrakech-s. Millised on need põhilinnad, asulad ja kohad, mis Marokos on, kuhu võiks minna? Mille poolest ta kuulus on? Kindlasti number üks on marakas kuhu, nagu Markuse minna siis kindlasti minna nagu, et see on nagu täiesti nagu selline koht nagu natukene nagu teisest ajastust, tundub nagu et noh, seal ei ole otseselt mingisuguseid niisuguseid Eiffeli tornisuuruseid, las märke, asju, et seal on parasson, salatuba ja mina rätte mošee, millest ma enne rääkisin, siis on seal saadide dünastia mingid hauakambrid ja paar asja veel nädalas ei ole otseselt nagu midagi sellist mille pärast nagu sinna minna, vaadata konkreetselt, vaid pigem just seesama linna nagu see melu ja lõhnad ja need inimesed ja see asi on nagu noh, see on, ta täpselt ongi sihukesest, Araabiast muinasjutust, nagu põhiline vaatamisväärsus, ma arvan, on see tšemaelbla väljak ja turg, mis on selle ümber. Mis siis linna peaväljak, kus põhimõtteliselt sa võid leida lu kõiki teenuseid ja kõike mingisuguseid formaate üldse, mida sa nagu oskad nagu tahta seal hambaarstid, siis on igasugused mehed, millega korraldatakse poksi võistlusi, mingid mehed loevad muinasjutte, tehakse neid Ellada, tuusid süüa. Tänan kõiki asja, nagu, et see on nagu niisugune tohutu nagu festival, mis hakkab, nagu õhtul niisugune peale viita hakkab Toivo ja siis lõpeb millalgi varahommikul ära järgi ja järgmine päev jälle iga päev, iga päev käib nagu meil. Et seal on nagu see, kui Tallinna nagu araabiaelu keskus, nagu seal on hästi palju taskuvargaid, loomulikult turistidele tõmmatakse seal mütsi pähe igas võimalikus poisis situatsioonis nagu ahvidega, mehed nagu Leonid tulles selle juurde ja enne, kui sa midagi seal ahv õlal ja ärimehena mao kaela ja vaata ja elefonid ära ei saa, kui sa oled meestele mingit nagu paar münti pihku andnud nagu ja samas on ta seal berberi nõiad, kes müüvad mingisuguseid täiesti kummalisi arusaamatuid asju kuskilt purkidest, ämbritest ja müüvad kotisest, müüsime elavaid sisalikke Misti tead mingi asja ost oleva maagilise pruulised. Kohalikud ostavad neid ka äriselles mõttes käidudki toimetama. Kõige pullimees oli hambaarsti. Kõlab juba lugejaile, nii nagu istus nagu Rätsep business nii-öelda kohusepraktika mees, selle ajalehelehel mingi paarsada. Ja seal oli veel leebel oli üks purk, kus oli sees, mingisugune, ma ei saa aru, mingi nelgi moodi, mingisugune maitseaine, ühesõnaga mingisuguseidki kajastatakse tuvastamiseks, sest ta oli minu ja jõhkralt suured langid nagu. Ja mees oli, et no et ta hammas valutab, et siis nagu hammustad nelki alla korraks ja siis nagu tõmbab välja sa selle 50 Dirhaviastesse, et jahe, Meie nagu see nii-öelda töö vili oli tema ilusti ilusti nagu sätitud, et kõik said nagu näha, et ta on ikkagi selles mõttes pikaajaliselt. Jah, täpselt nagu hambaarst, et teda võib usaldada. Kella viiest tulid need, ühtlasime platsi, tulid mehed ja, ja igasuguste kärude, pinkide ja pallipallide ja pottidega peale sättisid ülesanne nagu välikohvikud seal nagu pakuttinugapsus kõikjal onu toitu nagu mis iganes seal Marokos liigub Lauist erinevaid hõrgutisi ja suppe ja ja kõik tehti kohapeal, mees nagu põhiasi, mis seal oli kohalikkusele delikatess oli, oli lamba, lambaaju keedetult. Ehk siis lammas nagu lamba arst alguses, põletades lõkkesed karvad ja seda ära lähevad ja keedetakse konkreetses kogu nõukogude pea lugu ja siis sealt kuidagi tomat pealt lahti ja ajulauad seal nagu hästi kallis oli ja kohalikud siukene delikatessi turistid, nagu seda väga ei saanud, sealt sai proovinud ma seda ei proovinud. Aga mida sa proovisid midagi eriti ebatavalist eksootilist? Ma ei teagi, kas tots neil ei olnud mingit hullu laulukest hoitud lahti, on ikka põhiline niisugune lambaliha ja liha ja sigalaliseeaa sihukesed köögiviljad ja sihukesed noh, küllalt selline. Ja kui on rannikuäärses kala ajalasetele lihtne ja tegelikult väga mõistlik ja maitsestatud toit on nagu lennuäss. Et noh, kui sa lähed nagu kuskilt tänavalt isegi ostad süües seda kala, mis sealt saada, et see on nagu paar tundi tagasi maale, ta ei ole kuskil 50 aastat külmkapis aega veetnud, et nagu selles mõttes sellest ja mis veel Maroko köök iseloomust Ta kindlasti põhiasi Tadžiin mis on nende nõukogude põhi põhitoitma, vot see on selline savist suur taldrik erinevas suuruses, mille peale on siis koonusekujuline kaashästi kõrge nagu ja seda siis nõukogude toiduainet, mida siis selle peal tehakse, pannakse sinna taldrikule kaaspannakse peasemaks süte peale ütlesite peal siis nagu või hästi vaiksel tulel see asi seal muliseb vastavalt olema, mida siis nagu seal tehakse nagu kõige võimsam ja lambalihast nagu tahaks, seda seal on ka erinevad juustesse loomis. Kui, kui kiiresti sa teed ära mingid erinevad ravi nii-öelda, kui jõuame Marokosse minna, siis nagu sa kohtad igal pool, et seda niisugune vältimatu toitavad. Aga noh, väga ealisest seda süüakse saiaga ja ühe käega loomulikult parema käega ja parema käega ja magustoiduks on nagu alati on apelsinid igavad, tuuaksegi apelsinid, kas tervelt või mõnes kohas ka ära viilutatud ja meili peale pandud. Aga noh, selles tavaline tuuaksegi lihtsalt magustoit lauda sellel põhitoiduks seal. Laadise leib on põhiline või sai põhimõtteliselt siis musta leivajalaluu ja erinevad igasugused salatid nagu keedetud porgand. Reelika oli päris niisugune huvitav lähenemine, mis oli päris hea lugu käsukest nagu laske kummaliste, kus nagu noh, väga sihukest arusaamatut asja ei olegi nagu meie jaoks on kõik, kõik on küllaltki mõistlik, niisugune normaalne toit nagu toit on vürtsikas. Ei, on vürtsika ka, aga mitte väga ei ole üldse nagunii hullu ja noh, on mingid asjad on, mis on, aga, aga üldiselt on nagu siukene päris nuusutele, vanust ajalugu küllaltki. Marokost on pärit ka, kus, kus ma olen isegi kuulnud, et see ei ole seal nii tavaline, enam süüakse teatud päeval nädalas, a'la nagu meil oli vanasti neljapäev, Kalapäev, kas seda hakkas silma palju seal? Lennukõrvale see leib on nagu meil oli, mis asendab nagu muid asju, aga jah, see, kus, kus ma nüüd ei mäleta kahjuks, kus sõidetud, see oli mingi kindel pääl, mida sa süüakse laua ja seda on võimalik teha ülisoolased, kui magusalt, et neid on nagu erinevad variante, kuidas nad teevad, nagu ma tahtsin öelda, kas see, kas reedelist, millele sa sõid, et jah, see on nagu niisugune nii-öelda pühapühal söök nii-öelda näevad seda nagu päris igal pool ei pakutagi otseselt nõu. Aga milline üks tavaline söömaaeg välja näeb? Tavaliselt ikkagi algab siis, nagu selle alla mingi saiaga sai või salatid siis peatoitel tavaliselt ongi see, kas siis seda chill üldiselt võid mingi supi, seda suppi, kusjuures väga palju ma isegi näinud ei olnud nagu nii populaarne nagu ja lõpuks saadi raudpolt apelsinid või madal, nii nagu see nagu käib asja juurde elama, et ükstapuha, kas sa sööd nagu mingis restoranis või isased kellegi kodus või tänavu kohas, aga need apelsinid on alati nagu on nagu Põldiks. Ja noh, tavaliselt peale peale sööki nagu ei taustu kohe püsti ja linnanõu tööle otse edasi, vaid istutakse ja nauditakse hetke mingisugune pool tundi kindlasti ja lihtsalt rahulikult lõõgastuda, sõnu juuakse, midagi teed ja ta persetki, teed juua või siis kohvi ja teed võib muidugi alati millal, nagu ta ette üldiselt juuakse ka palju, kuna on kliima nagu nõuab seda romantilisest oluline, et see nagu ei ole kohesed. See lõpeb ära ja püsti ja mine, vaata need ikkagi, sa pead nagu nautima ka seda nii-öelda täiskõhutunnet rahulikult võtma, nagu peale sellist. Araabia maiustused on ju ka hästi kuulsad, igasugused erinevad, et kirjelda äkki, millised maiustuste paradiis seal on. Ja maiustused on ja kõik on hästi magusad, baseeruvad erinevatel pähkli ja meetegudel, nagu, et nagu siuksed survega mõjustada sõber ei ole, aga mulle jätsid nad küllaltki nagu selles mõttes kuna see mulje, et kõik on nagu seda mee maitset on tunda ja araabia, kes siis nagu magus see tähendab ikkagi, et onu jõuliselt magusat on ikkagi ei panda nagu 200 suhkrut umbes kuus. Krattak jah, et niisugune hästi-hästi nagu hästi magusad on nagu ja turgude laust müüakse ka reid ongi sihuke spets spetsiifilised nagu maiustuse letid küpsised ja pähklikoogid ja mingid asjad on nagu naised, nagu vahepeal isegi mees nagu võtab masson erinevast, nagu olin just selle ära jaotatud. Mees võtab vaeva sihukese nagu sõela põhjas, augud kallab selle mett täis ja siis ta laseb nagu sellega meiega nagu üle nagu kogu selle leti nõuet, noh ükstapuha, mis on sellel alal metsa olnud nagu kõik peale nagu teiega lugu, et et oleks ikka õigel ajal meie maitse juures kindlasti magus on jah, ja, ja kindlasti logisevad seal. Kas meil on kombeks ka väljas söömas käia, käivad nad palju väljas söömas? Kas naps on kombeks võtta või on sant pidustustel? Noh, meil on ju iga õhtusöögi juurde käib vein või mingi muu drink, eks. Seal suks nagu sellist avalikku lapsustumist kohalike seda saab üldse oled. Kui olles siis ikkagi kuskil salajas jalgu, kus alla ei lae ikkagi seal nendes kohtades. Et sihukeste asukest tänavale, nagu küll tegelikult ja ööklubides ma vaatasin igalt, kui noored jäid nagu ja noh, niimoodi, et sa ikka linna peal üks mingit õllesummerit ei näe otseselt nõu. Aga kui seal Allahi pilgu all peidetuna napsu võetakse, mida nad joovad? Viskit viina, õlut kinni ja rohkem vaatasin nagu kangemaid jooke, nagu seal oli päris nagu spetssüsteem oli ka, et kui sa oled nagu kuskil isegi ööklubis, et sa võid osta paarista, kui istud maha, siis tuleb ikka viisakalt kuldse vestiga Šveitsile tuleb juurde, kes kandikul pakub, töötada noh, mis iganes tellid, ütleme seal kas viskit või džinni. Siis ta valab suhteliselt kinni kõigepealt ja selle peale, et ka nii-öelda siis, kui sa võtad tooniku või mis iganes sinna peale, siis sa pead talle ise nagu klaasi peale muga näitava. Täpselt, kui palju sa tahad, et sa võid võtta nagu natukene olulisemad, täitsa täisnõuete lähevad sellega mingi, ma ei saanudki aru, mis omapärane kohalik komme, nagu isegi sihuke süsteem toiminud sodellid nagu lauda näiteks pudeli ja sa ei pea kõike ära jooma, söövad nii palju kuivad ja, ja siis ülelohe nagu makstakse tagasi nagu nagu kahjuks nagu sõnu. Et noh, pool pudelit ära ja siis võtad nagu krediidi välja. See läheb nagu järgmisse lauda kellelegi korda midagi, lihtsalt see on niisugune päris pull. Puldis teeb, aga jah, siukest mõtlesin just nagu, et need kohalikud nagu langed, napsu pigem sihukest nagu ja naisi seid kogub teie loomulikult mingit kõige magusamat. Leevendame selle nädala reisipalaviku kuumas Aafrikas, Marokos ja sealse eluoluga viib meid kurssi mustkunstnik šarlekas. Ja me rääkisime juba enne Marrakeshis, aga ma tahaks ikkagi veel teada nende teiste linnade ja asjade kohta, et kuuluseni Casablanca. Casablanca on selles mõttes Sydney nagu suurlinna, et seal on nagu rahvast palju pätte, kõrge kuritegevus ja noh, ta on niisugune nagu küllalt palju saanud tööstus. Tõesti, paljud on niisugune kiratsema sihuke räpakas linn nagu selles mõttes nagu, võrreldes nagu alase marakesi või tassiga. Pärlid nagu et, aga seal on niisugune natukene ma ei oskagi nagu mingit Võrtslasel tuua ka, ma kujutan ette, et mingisugune Venezuela tööstuslinnaks küllaltki sarnane välja nagu ja ma ei tea nagu otseselt seal ei ole nagu midagi nii väga nagu vaadata, aga kui on võimalus, siis nagu loomulikult läbi käia. Aga jaa, regud kõik prostituudid teistest linnadest nagu sealt Casablancast just niisugune fakt. Mis kohti sa veel esile tooksid, kas mõni lahe linn veel, kuhu kindlasti võiks vaadata, mis on. Eriline kindlasti nendest hästi lahe koht on Essouira, kindlasti satud sinna aga tiri kurat, pealinn seal nii-öelda, et umbes 100 kilomeetrit on niisugune hästi lahe, väikene kunagine, kunagi oli seal täiesti õitsev sadamalinn, aga siis tuli ava terri, tehti suurem sadam ja linn nagu unustati totaalselt ära tänapäeva kangelaselt pisikene vaip, vaikne linnakene nagu silmaks valged majad ja ja siniseid katuses, nagu ma ütlesin, mujal on nagu siuksed punastest või roosades, ta helistas, seal on nagu sihuke valge maja ja siuksed räpased, elame kalamehed ja sihukesed tänavalt mingid Sardiinia osta, niukene. Spets Ma arvan, see sihuke vaikne väike linn nagu natukene mingil värske hispaaniapärase natukene teistsugune niukene, hästi-hästi, lahe linn, nagu linnake, mida võiks külastada. Siis võib veel minna mägedesse. Mägedes on selline linnud raudtee, minu meelest peetakse lugu hõbedalinnaks, kus on suured hõbedaturud ja hõbe all on ka tunduvalt odavam kui mujal seal on linna mõistes seal midagi laugu väga vaadata, jalaga, palju neid õpetad, töökodasid ja lette ja siukest nagu avada, Business on sellesse nagu need ehte ja käsitöö. Ja et nendel nendele kindlasti sinna minna ja vastse trip sinna võtab päris palju aega, et sellega läheb nõukoguga mägesid ja asju, et noh, selles mõttes huvitav huvitavas kohas kalu sealt samastada Fraudisson siis 100 kilomeetritel haarasse sahara värava nii-öelda et seal saab ka otse sinna obstrina marakkesse tuleb kindlasti minna seal, nagu ma arvan, et number üks koht, guru peaks minema, sest ma oleksin siis platsistes platsi ümbritseb veel turg maraks turgu, mis on nagu üks räägitakse, et üks suuremaid Marokos suurust nagu said, arusaamatu, kuna see turg on nagu segane labürint. Et seal ei ole nagu silme ees, et sa lähed nüüd seda turgu, et seal koosneb kitsastest koridoridest, vaatame pealt lahti, kohati endalt kinni mingid kohati mitmekorruselises, kohati jää korruselt, seal on mingisugused platsidel, keskel ei võta rohkem kui kolm minutit aega seal laud, täiesti mitte midagi, arusaam, kus sa oled nagu ja lisaks sellele, et nad müüvad seal oma kaupu, on seal nagu turul turu sees omasugused, sellised nagu sektorid, kus tehakse ja valmistatakse ka neid samu asju, ütleme alaselt, teevad mingeid lampe, toksivad seal mingist metallist, siis mingid mehed värvivad kallast ja teevad nendest seal mingeid asju, mingid need koovad vaipu teevad mingi puu asju. Nagu pull on seal ringi käia, nagu sa näed nagu ise kohe seda protsessi nagu kuidas need asjad nagu mida sa letid osteti laadalt, kuidas need valmivad, kaaluvad selles lõbusalt huvitav, huvitav kogemus, aga noh, kui sinna üksi minna siis ära ja siis päris kindlasti. See on siis kõige turge alates söögist, lõpetab kõike absoluutselt kõike, mida iganes tal kraamiga toitu, maiustusi, mingit vaipu, antiiki, noh, mis iganes saavutama seal puhverkaup on igasuguseid asju müügil on ju kõike, kõigega, mingeid asju kindlasti, millest ma isegi arusaamist olla või on seal ka müügil. Pärsi, asjaga, mis seal. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeri Saadet foorumis R2. Raadio kaks mustkunstnik sarlekese meid kurssi viinud. Ka Marokos ja ma olen kutsunud siia Eesti Ekspressi reisilise Kohver toimetaja Krister Kivi, kes viib meid kurssi sellega, kuidas Marokosse kõige mõnusamalt mugavamalt saab. Teadupärast igal talvel peaaegu on Eesti reisikorraldajad teinud sinna Chatarlendusid, siis on kindlasti kõige lihtsam variant ja kui arvesse võtta ka seda, et kui tahta Marokosse minna ise, siis regulaarlennud on päris kallid algavad 8000-st kroonist ehk siis New York sõite sama rahaga. Aga kui näiteks lennata Lõuna-Hispaaniasse minna sealt marakasse laevaga, siis see on kindlasti tunduvalt odavamalt. Gibraltaril, Malagast, Alžeeriast ja mitmest muust paigast saab laevaga sõita umbes sama rahaga, mis maksab Tallinn Helsingi laevasõit kiirlaevaga võtab isegi vähem aega umbes tund. Kes pole väga pirtsakad, on võimalik loomulikult alates juba 2006.-st aastast sõita mõõdukasse Ryanairiga väga mitmest Euroopa linnast Brüsselist, Marsseys, Londonist, Milanost, Frankfurdist ja ma vaatasin praegu sügistalveks, need hinnad on umbes kuus-seitsesada krooni koos maksudega lennusuuna kohta. Easyjet sõidab Londonist Milanost Pariisist, Marrakesh'i atlas pruu, Maroko oma lennukompanii lendab samuti umbes 44 euroga. Nüüd varakult osta Brüsselist Londonist Milanost, Jethro ju on ka üks samas hinnaklassist malev. Kompanii sõidab tsess Casablancasse lennake näiteks Kanaari saartelt, kui sinna õnnestub saada mõne tšarterlennuga ja Maroko sees ringi liikumiseks. Loomulikult on rakke endale läinud, aga rangem päris mõnus variant, olen ise seda proovinud ja kindlasti soovitaks siis võta esimese klassi, piletihinnavahe on väga väike, aga palju mõnusam konditsioneeriga vagun, tähtsamad liinid lähevad tantseeriste Atlantasse ja siis sealt edasi Marrakechi rongid haletsema rakus kaamelid. Ei miks liiga aeglane, mõned lennud piisavalt kaugele, mis sinu lemmiknärakas oli? Ma arvan, et vaadake, on selline, mis jääb kindlasti meelde põhimõtteliselt. Aitäh Krister, lähen kohe pukki lennud ja peale seda järgmist muusikapala kuulamegi ära, mis šarlakal lõpetuseks öelda on ja ma loodan, et siis kohtume Casablanca. Oleme oma tänase tripiga juba lõpusirgele jõudnud, et mida sa veel Marokos rändele südamele paneksid? Ka seda, et kui sa lähed nii-öelda teisele kirikusse, siis sa pead nagu respektinud avaraid, kombeldavad enda igasuguseid koduseid, nagu võib-olla meile tunduvad mõned asjad, aga seal kindlasti tulevad veidruste läheb need jalanõud kaasa minna, võtta ja olla nagu rahulikult vaata kuidas käivad ja siis teha lased, noh, mitte nagu hulluks minna selle koha pealt nagu austada kohalikku kommeti. Kultuur, eriti kui veel käinud ei ole nagu seal. Ja ei ole veel kokkupuuteid araabia maadega, et selle võiks olla. Sinna minnes midagi karta ilmselt ei ole vaja, eks. Nojah, oleneb kuhu sa lähed ja kuidas sa lähened. Casablancas on küll kohting midagi karta, kindlasti au, ma ei soovitaks minna nagunii-öelda alles paar mor, aken nimetatakse langenud marokolasega paari nii-öelda nende enda enda paari, nagu, et noh, seal on nagu võib seal olla tekkida igastahes mina olen nagu, et aga muidu nagu jah, linnapeal ütlen laud, kus on, kus on vaja rahvas sellele taskuvargad, et aga mingid siuksed otseselt nagu väga hea ei pea seal nagu midagi nagu seal eriti põdelevale. Hästi, kui sa nagu oskad natuke suhelda, inimestega läbi saada ja siis nagu ei tohiks olla probleem. Kas seal on kombeks jootraha anda, seal on vist ilmselt nii, et kui sa midagi saada tahad, siis väikekokas võiks. Kui ta ja igal pool jah, seal nagu sihukene element, Tannenbergi aed, Beutra ei pea jätma, onju ja loomulikult on kombeks jätta nagu, ja nad tegelikult väga ootavad seda sa hädad nagu eriti on see, et noh, kui sa nagu seal elada või töötada ja midagi pikemalt, siis nagu olla ka strateegiliselt kasulik hoida suhteid seal teatud inimestega, siis on nagu alati eriti ära ütleme, kui sa käid kindel kohvikukindel paar, kus sa käid nagu seal on nagu hästi oluline, säästaksid jootraha, nagu siis selle nii-öelda sõbrale nendega inimestega palju kiiremini leni viisiks, soojad ja siuksed, et sa nagu saad nendega kirstiaati jutule sõbralikult, aga valgus on selline moment, sa käid nagu ühes poja sai selles debatis nagu ja seal lihtsalt istuda rajal kaasas. Ja sa ikka vaata kõikidelt võtta ja lääs on niimoodi loomeratleja inshalla. Kas need on üldse sõbralikud, et eriti just valgete suhteliselt noh, üks eesmärk sõbralik olla muidugi raha oma toote või teenuse saada, aga üldiselt olles seal elanud, et kuidas nad suhtuvad valgetesse. Ei, üldiselt on sõbralikud, jah, aga ikkagi see on esimene eesmärk, on see hea sulle tünga teha, aga nad tahavad sinuga häälitseda nagu selles mõttes, et neil on alati midagi pakkuda, on ja kui jalal, eelsusele sõbral või onupoja või kuskil on mingi paksu vaja jah, täpselt, et, et noh, see on loomulikult nende esmane eesmärk, nagu aga lahendasin selle probleemi sellega, et ma ütlesin laadiline, et kuule, et ma olen siin juba kaks kuud olnud, et ma selle sellega nagu, et siis nagu laiali nagu ületatud, siis sa said vastu nagu normaalsesse vestlusesse inimesega ka laua ja niisama mingitest asjadest rääkida nagu, et siis nagu businessi värke neil aeg-ajalt sisse iga paari lauset öelnud ikkagi nad üritasid sulle veel midagi pakkuda, elagu seal midagi, midagi teist pähe määrida. Nende, nagu elustiil, et noh, kõik ma arvan kõik marokolasega ärimehele. Et see nagu käib, kuidas lugu asja juurde nagu. Seal on ka kombeks need võtad teede aset tingima ja siis paari tunni pärast. Aga jah, on küll, jah, sukele, eriti kui sa oled turule, nagu siis on seal näiteks kutsuvad sind kohe enda nagu mingis alasin boksinu panevateegee ja demonstreerivad sulle seal igast asju, täitavastuslikest, maitseaineid ja igast jama, mis nendega teha saab ja loostada ja katsuda, igast asju ajada. Ja loomulikult pärast seda lahkus sealt suure kotiga ja oled õnnelik. Seal on ka, ei tähenda seda, sihukeste oskavad päris hästi masseerida siin nagu ja sulle pähe määrida, tegelikult asjalugu, aga saatuse toimib nagu viisakalt, et see ei ole nagunii agressiivne, näiteks nagu nagu Egiptuses ma olen kuulnud, ei tule nagu sulle käest, et tule nüüd minu minu pool ja osaluse mingi mõõtke ära, et ta saab olla küllalt lugu, palju nagu rahulikult selles mõttes, et kui sa ütled konkreetselt ei, sinuga saavad aru. Kas on äkki ka mingites spetsiifilised Maroko hitt-tooted, et kui sinna minna, siis kindlatelt tagasi tulema kaasa vaid? Mihhail põhi lippidel. Põhitel Haulguses argani õli on ju, kui sa juba turul lääts ilma selleta nagu sealt ära ei tule, üldiselt siis on igasuguseid maitseained, nendel enda omad marokomünt kindlasti. Ja see põhimaroko tee, mida nad joovad, nagu segataks neljast erinevast nagu teesto, et roheline tee musteerist, piparmünt ja midagi oli seal veel, vaatan neid komponente, see on põhiline siis mäe lossi oluline ja tabeli vaevad igast muid asju, ka seal hästi huvitavaid andmeid, araabiapärast, valgustid, lühtrid ja need on nagu hästispetsid ja tulevad odavad ja maiustusi, kindlasti võib proovida nagu ja kaupa jagu kaupa. Jah, selles mõttes ei ole nagu probleeme. Jah, ma arvan, et isegi kui sa läksid sinna mõttega mitte midagi osta, siis kindlasti midagi Sulle tehakse selgeks, midagi leiab alati, et selles mõttes jah, tänane reisipalavikurännak ongi lõpule jõudnud, selles seitsmendas saates ampsasime tükikese Aafrika mandrist, uurisime lähemalt, milline on Maroko. Meie teekonna juhiks oli Karl eelmaa, ehk siis mustkunstnik Arlekad, suur tänu sulle, šarlekas seal tulid, valgustasid meid sellest põnevast riigist, see oli meie esimene trip-Aafrikasse muide. Ahah, nii et sa võtsid meie Aafrikast süütuse. Selge aitäh kuulamast ja lollale, et tuleb hea trip Marokosse. Ise kavatsen ka sinna veel minna mängimas. Kui teil on reisimise teemalisi mõtteid ja ideid, pange need kirja foorumis raadio kahe kodulehel www R2. Ee kaldkriips reisib palavik ja ma vahest loen seda ja vaatan ja kirjutan vastu. Kallid kuulajad, kohtume juba nädala pärast ja siis meid teekond taas ühte, eriti huvitavasse, eks rootilisserr riiki. Karl, kuidas on araabia keeles tšau. Buov seal midagi. Tšau ütlevad seda inshalla inseda seda, et me kohtume uuesti, kui Allah lubab ja seda võidelda. Kui lähen Marokosse, siis kõlbab iga asja ette taha ütlemiseks. Indschallahkedgesid meelde, insale isale.