Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Kuulama saadet olukorrast riigis Anvar Samost ja Kalle Muuli on stuudios. Ma saan aru, et on kuulajaid meil täna võib-olla vähem kui tavaliselt, sellele vaatamata on meil täna kavas rääkida laulupeost Eesti trükiajakirjandusest eelarve kärbetest veel kord ja võib-olla ka järgmistest järgnevatest eelarve kärbetest, mida veel välja kuulutatud ei ole. Liiklusseaduse muutustest, aga enne seda kõike meie tavapärane nädala sündmuste edetabel. Olukorrast riigis. Esimese sündmuse valikul ei olnud eriti raskusi Tallinna salanud laulu ja tantsupidu. Millest siis võtab üle osa üle 35000 esineja. 864 koori koguneb laulukaare all või juba kogunes. See on sama palju kui esimesel laulupeol. 140 aastat tagasi oli lauljaid umbes. Et pidu missugune. Ja nädala sündmus number kaks on siis kaunikesti märkimisväärne töötuskindlustusmaksetõus, mis annab ennast kohe kõikide inimeste palganumbris tunda. Vastava valitsuse tegid sel nädalal siis nii töötukassa nõukogu kui ka vabariigi valitsus. Kolmandaks keset suurt majanduskriisi tulnud suhteliselt või väga suur investeerimisotsast nimelt Eesti energia, siis otsustas vitada uue soojuselektrijaama või täpsemalt öeldes siis uue ploki. Rahanumbrites teeb see 800 miljonit eurot ehk ligi 13 miljardit Eesti krooni. Ehitus peaks algama järgmise aasta suvel ja kestnud viis aastat. Nädala sündmus number neli president Toomas Hendrik Ilves jättis välja kuulutamata palju kriitikat pälvinud karistusseadustiku muutused, mis valdavalt Sis käsitlesid massirahutusi. Viiendaks, lõppeval nädalal läks manala teed Eesti teatriks legende. Peaaegu kogu elu Vanemuises mänginud Lembit Eelmäe. Olukorrast riigis. Mina veel isiklikult laulupeole jõudnud ei ole. Kohe pärast saadet. Üritan sinna minema hakata, Kalle, sina eile käisid. Mis muljed siis on? No mul suisa selline juhtum, et norin, pereliige, päris laulis, oli, oli pikalt aega oodata ja kuna laulupeo rongkäigu see osa, kus, kus me pidime kaasa lööma see siis kavandatust rohkem aega paigal, asi venis ja nii nagu kontserdi alguski lõpus poolteist tundi, nii et igast mõtteid tuli pähe seal ilusal soojal suvepäeval Viru ringi peal maantee servas tammudes. Et. Vist üks 10 või 15 aastat on juba otsitud eesti märki ja Eesti Nokiat ja ja mingit turismimagnetite igasuguseid sõnu välja mõeldud. Kulutatud ka üksjagu raha selleks. Welcome Estoniat peale. Et ma arvan küll, et laulu- ja tantsupeo näol on meil see märk täiesti olemas. Et seda on praegu edendatud ja arendatud oma rahva tarbeks ja sisemaiseks kasutamiseks ja sellest on palju kasu ja rõõmu kindlasti olnud, aga, aga minu meelest on, oleks küll väga väga suuri võimalusi teha sellest ka selline suur turismimagnet, mis Eestit tutvustaks ja, ja Eestisse ka turiste ja kokku tõmbaks ja lihtsalt Eestit tuntuks teeks ja kujuneks selliseks eestik Eesti kaubamärgiks. No umbes nii nagu see võib nüüd olla tobe võrdlus ja sa võid selle peale naerma hakata, aga nagu on Rio de Janeiros mingisugune sambakarneval või, või mingisugused muud suured pidustused paljudes riikides on, on, on selliseid oma rahvuslikke kas siis tantsu või laulupidusid ühel või teisel moel, et Eesti tantsu ja laulupidu kindlasti sobiks, oleks ja ja selleks võiks, võiks riik nii raha panustada kui ka, kui ka tööjõudu panustada. Ja kuidas seda teha, mul oleks päris mitu mõtet, kui, kui kui keegi viitsiks kuulata, siis ma võiks täitsa rääkida. No praegu on sul see võimalus siin aega, mil ma vaatan 54 minutit Jah, et tegelikult ega seal midagi originaalset ei ole, et seda tuleks muuta igas mõttes suuremaks ajaliselt. Praegu kestab see laulupidu kaks õhtut või kaks päeva kogunetakse ühte kitsasse punkti siis lauluväljakule, mis võib-olla et meie enda rahva jaoks on suur plats, aga, aga aga muidu suhteliselt noh, võrreldes muu Eestiga väike koht. Et selle pidustuse võiks venitada täiesti rahulikult, et näiteks nädala pikkuseks ruumiliselt kui ei jõua Eestit katta, siis vähemalt Tallinna piduda peoks võiks ta ikkagi kujuneda, aga, aga mitte mingit kunsti ei oleks ka muutuda üle-eestiliseks peoks. Kui palju jäi praegu koore ja lauljaid laulupeolt eemale, kes tahtsid tulla, oleksid, et noh, ka sobinud igatepidi saab teha maakondlikke laulupidusid, mida viske tehakse tegelikult, mida vist ka tehakse, aga, aga seda kõike võiks ju teha sellise organiseeritumalt ja niiviisi, et sellest oleks ka teavet väljapoole. Milles on probleem? Probleem on selles, et, et Eesti riik on seda tööd tegema pannud neli, viis palgalist inimest kelle kogu selline energia kulub just sellele, et see kaks kontserdit läbi viia, need koorid välja sõeluda, panna need kavad paika. Aga ei ole üldse mõeldud sellele, kuidas seda üritust välismaal tutvustada. Kuidas tuua ta rahvale lähemale laulupeost mõtlen siis, mis on kõige selline peolikum element, selle laulu juures on tegelikult hankeid. Seal on kõige rõõmsam see meeleolu, seal on kõige kõige ülevam tuju. Kui nüüd jätta võib-olla laulupeo lõpulaul ja koorijuhtide täna, mis sealt välja. Ja, ja seda just sellepärast, et toimub linnatänaval, see on rahvaga vahetus kontaktis, selliseid pidusid võiks või selliseid rahvapidusid võiks palju rohkem olla. Ja võiks ju terve nädala kestnud Tallinnas leiab esinemispaiku palju. Covid võiksid juba varem koguneda, harjutusi, kontserte, mida iganes teha. Võib-olla et annaks seda kuidagi ka rahvamuusikaga ühendada, midagi Viljandi folgil. Folgilaadset saaks sekka põimida. Et neid asju on päris palju, kuidas seda edasi arendada. Ja kuidas seda tehakse selliseks ürituseks, mis, mis. Tõmbaks ligi turiste ja kus saaks turistid ka palju palju lähemalt selle asjaga kokku puutuda, kui, kui kui lihtsalt üks või kaks. Mõnikord ka väga vihmast õhtut kuskil lauluväljakule. Kristjan laulupeol alati palju olnud, et eriti nüüd nendel laulupidu, mis on jälle vabas Eestis toimunud. Aga selles mõttes muidugi on tõsi jah, et tegemist on tõenäoliselt selle sündmusega, millel on kõige rohkem potentsiaali. Et olla selline Eesti Eesti tunnussündmus või mida ta tegelikult vist ka on, aga me lihtsalt ei ole seda ise sellisena turundanud. Noh, sõnad juba laulupidu ja turundamine, need Gadja mõnede inimeste jaoks tänasest ühte lausesse ei, ei sobi päris hästi kokku, kuna tegemist on meie rahvaüritusega traditsiooniga eestluse järjepidevuse hoidmise muu sellisega, kuhu juurde mingeid turundusplaane ja ja kommentsiaalsed eesmärki pookima hakata. Ilmselt tekiks terve rida selliseid noh, konflikte või et. Ma ei ole päris kindel, et kui see asi siin nagu nädal aega kestaks ja oleks väga palju kontserte, et kas see nagu oluliselt palju rohkem turiste tooks, et ma arvan, et mis turisti ikkagi toob, on seesama üks või kaks päeva seal lauluväljakul, nagu sa ütlesid, mis võivad ka vihmased olla kus väga paljude inimeste jaoks kõige rabavamad ongi just need kaks asja, mida me seal näeme, esiteks, et seal on koos tõesti, ma ei tea, noh ma kujutan ette, et eile õhtul võis seal olla mingi üle 100000 inimese, kindlasti publike kooriku, kui aga võib olla ka 200000 inimest, seda mõõta ei ole keegi kunagi vist väga metoodiliselt osanud 100 milleks, ja no tegelikult oleks huvitav teada, see oleks sellesse turundusargument, eks ju, praegu me ütleme, et võib-olla oli 200000 100000, eks ju, aga selliste ürituste puhul olekski sellise ürituse turundamise puhul olekski nagu väga oluline. Me saaksime öelda, et eile õhtul oli lauluväljakul 242000 inimest, piletid on müüdud, piletite arv on teada, piletite arv on teada, aga ilma piletid tulevad sisse lapsed, eks ju. Ja ja nii edasi. Huviga ootama, et ootame miljoneid numbreid. Ja teine asi, mis siis nendesamade välismaalaste ja ilmselt ka paljude Eesti publikus olejate suhtes on tõesti nagu šokiks või kuidas heas mõttes šokiks on see 30000 lauljat seal laulukaare all, et see on asi, mida ja kuskil mujal maailmas näha ei saa, et viska lätlaste laulupidu, ei, ei, ei pääse sellele lähedale. Et need kaks asja, et neid ei saagi teha nädal aega järjest, see ongi kõige parimal juhul võimalik kahel õhtul või kahel päeval, eks et. Ma arvan, et pigem tuleks mõelda selle peale, et kuidas teha niimoodi, et kuskil ka Eestist geograafiliselt kaugel asuvates piirkondades Ameerikas, Aasias. Mitte ainult seal, kus on palju väliseestlasi, vaid ka seal, kus inimesed Eestist mitte midagi tea. Inimesteni jõuaks kohale see, et niivõrd unikaalne sündmus leiab aset ja sinna võiks kohale sõita. Noh, siin ma paraku ei saa mööda ka sellest, et ega Eestis ei ole lihtne sõita see nädal me alles lugesime siin nädal otsa lehest pikki artikleid Estonian Airi käekäigust ja tema konkurentsist lätlaste Air Balticuga ja toimus Estonian Airi aktsionärid, üldkoosolek avalikustati Estonian Airi kahjuminumbrid. Majandusminister Juhan Parts, kes on ühtlasi Eesti riigi esindaja, siis Estonian Airi juures, mis suures osas kuulub SAS'ile. Eraviisiliselt on olnud väga kuriEstonian Airi juhtimise peale aga avalikult ei ole tal ka eriti midagi öelda olema. Olemasoleva olukord on ikkagi selline, et kui näiteks inimene tahab noh, minugi poolest Pariisist Tallinnasse lennata siis ta peab ümberistumise tegema, kui inimene tahab Itaaliast Hispaaniast noh minugi poolest võtame veel mingisse riigi, mis on kaugemal näiteks Ameerika ühendriikidest Eestisse jääda, siis parimal juhul tal üks ümberistumine halvemal juhul kaks kuni kolm ümberistumist, kui sul on pere kaks last, sa võid küll teada, et seal on väga unikaalne üritus, aga sa ei taha seda. Reisi piina nagu kannatada ja sa oled ikkagi kuskile mujale, kuhu on lihtsam saada, need asjad ongi komplekssed, et selles mõttes loomulikult laulu ja tantsupeo sihtasutus ei saa vastutada selle eest, et millised on Eesti ühendused maailmasse. Aga keegi võiks selle peale mõelda ja minu meelest sellistest triviaalsetel lihtsatest asjadest peabki nagu alustama, et sinna laulupeol oleks võimalik tulla, et ma ei tea, kas kasvõi siis laulupeokuuks panna käima nii, et mõned otseliinid, millega saaks Eestisse. Ma usun, et need oleks võimalik kuidagi paketeerida, kus laulupeopiletitega need lennupiletid ja niimoodi ka välja müüa. Jah, et valet muljet ei jääks siis ega ma ei kavatsenudki või ei tahtnudki ega ei soovitagi praegust laulupidu ära kaotada, et kui ma rääkisin, et üritusi võiks rohkem olla ja et nad võiks ka ruumiliselt kuskil mujal olla peale lauluväljaku, siis ma pidasin silmas, et veel ja enne, et see, mis praegu on laulupidu peaks kindlasti olema ja, ja, ja võiks olla selle ürituse kulminatsioon, siis selline kaks, kaks päeva, mis, mis lõpetaksid selle suure peo ja mis oleks siis selle peo tipphetki, aga, aga kõige suurem küsimus on see, et kes seda kõike peaks tegema, et kes on see struktuur või, või kes on see asutus, praegune laulupeo sihtasutus? Kui seda vaadata, siis on ilmselge, et riik on sellesse nii vähe panustanud kui vähegi võimalik, et et noh, ei saaks võib-olla ütelda, et häbiväärselt vähe, aga kindlasti kindlasti saab kasutada sõna vähe. Ma ei tea, palju see laulupeo täpne eelarve on, aga ja ma ei tea, palju olid eurovalimiste, Europarlamendi valimiste täpne eelarve, aga ma pakun, et nad on enam-vähem ühes suurusjärgus, kui võtta erakondade kulutused ka sisse, et ligi poolsada miljonit krooni ehk. Ja nüüd kujutate ette, et, et et me kulutame laulupeo peale selle suure ja, ja võib-olla et rahvale väga tähtsa ürituse peale sama palju raha, kui noh, vabandage väljendust ühe valimisfarsi peale, kus ainsaks valitsevaks isikuks oli Indrek Tarand, tegelikult kõik muu täna määratud, aga noh, võib ka mõne muu võrdluse leida. Igatahes mis ma tahan ütelda, on see, et et 30 või 40 või 50 miljonit krooni on, on raha, mida võib, mille eest võib tõesti teha siin kohaliku Eesti laulupidu, aga, aga kui tahta teda teha Eesti märgiks, siis riik peaks sinna kindlasti palju rohkem panustama. Ma ei arva, et see oleks hea mõte hakata väga palju väga palju eraraha kaasama praegu laulupeo juures küll kasutatakse sponsoreid. Üks neli-viis firmat seal mingite oma kaupadega toetavad aga, aga põhiliselt ta võiks ikkagi olla riigi finantseeritava ja, ja riigi poolt rahastatav asi, aga seda raha peaks kindlasti olema rohkem ja minu meelest see ei ole mingi raiskamine, laristamine ega tühi kulutamine, kui sinna panna ka sadakond miljonit alla. Mis veel? Võib-olla peaks seda üritust sagedamini tegema, praegu toimub iga viie aasta tagant. Vahepeal on noorte laulu- ja tantsupidu et äkki oleks jõudu näiteks üle aasta teha. Et et see, see oleks veel üks asi, mis, mis kindlasti muudaks ta ka mujal maailmas tuntumaks, kui ta toimub väga-väga pika vaheaja tagant, ehk siis ei, ei teki sellist teadmist kinnistuse teadmine, et Eestis selline asi toimub. Kunagi oli siin, ma ei mäletagi, millal see täpselt toimus, kuskil 90.-te alguses oli ju selline projekt nagu laulusillad. Korraldaja on praegune justiitsminister, eks ise küll seal üritusel vist ei käinud, ma ei mäleta enam täpselt, aga mäletan, et välismaalasele Eestis tol nädalal väga palju, et miks ka mitte, et Eesti ei võiks korraldada sellist üritust laulu-tantsupidude vahelistel aastatel, kus üle maailma tuleksid kui kõikvõimalike muude rahvastekoorid. Ja noh, juba see, ma arvan, et kui õnnestuks kokku tuua mingisugune 10000 või 15 või 20000 koorilauljat üle kogu maailma, et ma kujutan ette, et selle efekt nagu Eesti tutvustamisel Eesti maine kujundamisel ja lõppkokkuvõttes päris labaselt öeldes ka Eestisse raha sissetoomisel, see oleks nagu suhteliselt märkimisväärne. Et ma usun, et ka selle selle ürituse korraldamisel me ei pääseks mööda sellest, et riik peab vähemasti finantseerima seda. Et kas seda korraldada võiks mingisugune nii-öelda mitteriiklik või või mingisugune avalik kasutus, et see on teine teema, aga eks selle Eesti tutvustamise raha peab ikkagi välja panema. Jah, aga, aga lõpuks ikkagi seesama küsimus, mida ma korra juba küsisin, et kes seda peaks tegema ja ma mõtlesin ka. Ma ei usu, et on olemas, ma ei usu, et Eesti kultuuriministeerium on väga motiveeritud seda tegema ja Eesti kultuuriministeerium on motiveeritud seda tegema, kui Eesti kultuuriministeerium saab valitsuselt vastava ülesande, ma arvan. On olemas veel veel ettevõtluse arendamise sihtasutus, meil on olemas, noh, meil on palju asju, asju olemas, aga seal puudub nagu selline ühtne plaan, et keegi peaks kõigepealt ütlema, et jah, laulupidu on see, millele me kontsentreerume selleks me selleks me nagu assigineeri sellega me seome need rahad, mis on praegu Eesti tutvustamiseks ette nähtud ja nii edasi, et see on, ma arvan, sihuke valitsuse tasandi otsus, et seda Valgamas ikka valitsusest praegu on küll nii, et kultuuriminister läks laulupeo peaproovil kõnepulti või dirigendipulti ja teatas kõigile lauljale täiesti ootamatult. Tema juhatab. Ka ühte laulu, mida üldse laulupeo kavas ei ole? Ta lihtsalt tahab juhatada, teised dirigendid on saanud selle opositsiooni sellepärast, et nad on dirigendid ja, ja, ja palju seda laulupidu ette valmistanud ja oma koore kõvasti treeninud ja juhatanud. Et aga siis, kui kultuuriministri käest Postimees küsis, et, et vabandage, et välismaal tutvustab seda laulupidu, üks ärimees oma isikliku kulu ja kirjadega ja oma isikliku initsiatiiviga, miks Kultuuriministeeriumi seda ei ole teinud, siis kultuuriminister vastased. Aga meil ei ole selle jaoks jaksu ja jõudu olnud. Et ma ei usu, et, et see edaspidi lihtsalt niisama iseenesest muutub, et ma arvan, et umbes samalaadset juttu on räägitud iga laulupeo ajal ja peale peale iga laulupidu peaks tegema, peaks mõtlema, peaks peaks arendama ja sellest saaks midagi teha. Ja kui aeg käes on, siis pidu iseenesest on tore, ega midagi paha ei saa ütelda. Aga, aga ega seda kuskile laiemale ja väljapoole ei ole viie viimase aasta jooksul ja, ja üldse viimaste aastate jooksul teda ikkagi tehtud sihiteadlikult rohkem, kui ta ise on kujunenud, lihtsalt see sündmus on nii suur ja, ja nii huvipakkuv, et ta tõmbab ka siis kui seda eriti mitte reklaamida inimesega. Muide, kui me siin rahvusringhäälingu stuudios juba istume ja rahvusringhäälingu mikrofonist räägime, siis mul tekkis selline küsimus, et huvitav, kas keegi kunagi on pakkunud näiteks Eestiga eesti naabrilt rahvusringhäälingut telemingisugust otseülekande eetrisse paneku võimalust, et ma täitsa usun, et, et see on keeruline ja see ei ole mingisugune asi. Esiotsa võiks ikka omagi eetrist saada korralikku ülekandega hakkama. Aga noh, kui meil näiteks Eestist on toodetud siin minu jaoks väga marginaalselt spordivõistluste ülekandeid naaberriikidesse suhteliselt edukalt naaberriigid on selle vastu huvi tundnud, et miks näiteks ei võiks eesti õlitada soomlastele rootslastele, lätlastele pakkuda minugi poolest tasuta vaata otseülekannet Eesti kõige suuremast sündmusest, milleks on laulnud tea, kas telepildi vahendusel võõrale rahvale võõras keeles oleme ikkagi üks üks, ma saan aru, et üks asi on seal koha peal olla ja seda massi sees ennast tunda. Aga vahetu mulje on ikkagi hoopis midagi. Aga, aga samas telepilt aga telepildist jälle, kui sa seal rahva sees oled, sa ikkagi tegelikult ei näe seda mastaapi, et ma eile õhtul istusin ja vaatasin ja muide ma pean ütlema, et see HD telesignaal, mida on toodetud, et see on väga-väga hea tõesti tegelikult nende üksikud tehnilised apsud, välja arvatud, et see on ikka massiivne, mida sa televiisorist näed ja kui selline lisandub tõesti seal väga korralik pilt, mida oli võimalik eile vaadata ja väga hea heli, et et tegelikult ma arvan, et see on selline kunstiline ja kultuuriline elamus, mitte ainult eestlased, vaid ka inimesele, kes ei ole Eestis käinud ja seisab ka võib-olla koolilaulus suhteliselt kaugel. Olukorrast riigis. Räägime nüüd natukene oma tsunfti asjadest, et avalikkusele ilmselt üsna ootamatult kaks Eesti suuremat päevalehte sel nädala alguses teatasid Nad kavatsevad võib, ongi piiranud olulisel määral juurdepääsu oma trükiväljatrükiversioonidele Postimees ja Päevaleht siis. Ehk siis, kui siiamaani üle 10 aasta on olnud selline olukord, kus tegelikult lehte tellida ega osta polegi nagu vaja olnud, et avada internetis vastava kodulehekülje ja loed seal juba kell 12 öösel järgmise päeva või noh, sama päeva ajalehte, siis nüüd tundub, et see pendel on üllatava kiirusega ja kaunikesti ootamatult hakanud liikuma teises suunas. Postimehel on siis sellest nädalast juba sündinud ja Päevalehe puhul piirangud rakenduvad, kui ma õigesti aru saan kuskil sügisest, aga samas ka Päevalehe puhul juba sel nädalal me nägime seda erinevalt varasemast kell kell null null null null ilmu sinna veebi midagi way, paberväljaanne ilmub juba ilmub alles kell kaheksa hommikul. Seal nüüd. Minu mäletamist mööda vähemalt kolmas selline nii-öelda internetipuhang, mis on ka ära vaibunud, mis on ajalehtede toimetustes olnud aja jooksul kus on ajakirjandusjuhid mingil hetkel sattunud väga vaimustusse sellest, et panna ajalehtede materjal internetti. Erinevatel põhjustel, siis mida, mida silmas peetud? Algselt kõige esimese esimene puhang vist oli selle peale, et see reklaamib hirmsasti ajalehte tõmbab ajalehelelugejaid juurde ja nii edasi. Nüüd viimane puhang, mis, mis aastapaak kolm tagasi puhkes kus internetti tormati hirmsasti arendama oli see põhjuseks kindlasti see, et loodeti raha teenida sel viisil, et hästi, palju klikke, hästi, palju lugejaid ja, ja raha tuleks siis reklaami kaudu, sisu jagataks tasuta, midagi umbes sellist, mis tänavatel on tasuta lehed Eestis, linnaleht, mujal maailmas Metro, ja muud sellised nimed. Et nüüd on siis kas see kolmas puhang sisuliselt ära vajumas või, või või vähemalt ajutiselt sellele. Kriips peale tõmmatud, noh, ma ei, ma arvan, et kulusid on aegade jooksul päris palju olnud, aga, aga tulu on sellest kõigest saanud üksikud vähesed näiteks need mehed, kes telki ära müüsid Hans H Luigele 900 miljoni krooni eest. Et, et nii see interneti areng on käinud, et ma arvan, et see lahendus, mis praegu on Eesti või mis on Postimehes ja Eesti Päevaleht vist kavatseb seda põhimõtteliselt tegema hakata. Et piiratakse ligipääsu osasid lugusid, mis ajalehes on ilmunud, üldse ei avaldata või või avaldatakse mingeid katkeid. Et see kindlasti on ajutine lahendus ja see ei ole ka põhimõtteliselt hea lahendus. Et tulevik, Ma arvan, on seal, et raha eest on võimalik kõike osta ka ajalehte, läbi internetiajal lugusid olla püsivam tellija olla, olla ühekordne lugeja, mis iganes. See oleks mõistlik, et kui inimene maksab kaubaajast, et siis ta selle kaubaga saab, praegu on tegelikult nii, et kaup on kuskil olemas, aga aga müüa teda ei saa. Ma arvan, et põhjus ja tegelikult põhjus on lihtsalt selles, et ajalehed millegipärast pidasid vajalikuks hästi kiiresti reageerida mingile turu olukorrale, mida arvati olevat tekkinud. Ja neid lahendusi lihtsalt töötatakse välja Se. Tasulisele internetile üleminek võtab aega juba tehniliste lahenduste pärast. Jah, eks ta ole, et kui nüüd laiemalt vaadata mitte ainult Eestit, vaid nagu maailma, siis need märgid sellest, et arvamus nagu oleks võimalik internetis näidatava reklaamiga ajalehtede poolt kompenseerida seda tulu, mis kaotatakse Sisu tasuta väljapanekuga, et see on nüüd sellest aastast vist nagu pigem juba konsensuslik ehk et leitakse, et tõesti, et seda kompenseeri kompensatsiooni, sealt ei ole võimalik leida ja ja esimesena võib-olla tuntumatest suurtest lehe külastajatest oma meelemuutusest teatas raport möödaks selle aasta alguses, aga neid, kes on samale seisukohale jõudnud, neid on ka nüüd juba Euroopas ja päris palju ja kui me vaatame nüüd näiteks siia endale palju lähemale minu meelest ühele väga hästi arenenud ajalehe turule, mida kahjuks küll eesti kirjastajad ei ole endale kunagi eeskujuks tahtnud võtta, siis on Soome turg siis seal ei olegi ju tegelikult sellist olukorda olnud, kus paberlehe sisu oleks olnud võimalik veebis tasuta lugeda võib-olla mingid üksikud lühikesed perioodid või üksikute väljaannete mingeid kampaaniaid välja arvata, siis tegelikult nüüd viimasel ajal kohe kindlasti nii. Helsingin Sanomate haamolesti Kauppalehti, eriti kui veel väga mitmete soome suurte ajalehtede paberlehe lugemise eest on tulnud ikkagi veebis maksta sarnaselt sellega nagu maksta tulnud nende ajalehtede lugemisest, siis kui sa selle endale paberil koju tellid või kuskilt kioskist endale ostad ja isegi niikaugele on seal asi jõudnud või ma ei tea, on kogu aeg olnud, ehk et kui sa oled näiteks Helsingin Sanomate tellijaga tahad ka veebiväljaandele juurde, pääses ikkagi pead ka selle eest veel täiendavalt maksma, mitte niimoodi, et tellijad saavad automaatselt veebiväljaandele juurdepääsu. Ma arvan, et see on väga mõistlik mudel ja see on ka Soome ajalehti. Kui nüüd võrrelda mõne muu riigiga maailmas, siis kindlasti säästnud nendest vapustustest, mida meedias oleme see aasta näinud. Ega, ega trükimeedia olukord ei ole kannatanud ainuüksi selle majanduskriisi pärast, mille pärast kogu maailma majandus praegu põeb. Trükimeedial on olnud lisaks sellele nii-öelda tormile ka läbielamiseks kliimamuutus, milleks on seesama ärimudelit muutuse laine, mida lehed ise suuresti algatanud on. Noh, võib öelda, et Eesti ei ole olnud ainulaadne, et umbes 10 või 12 aastat tagasi tegid kirjastajad väga suuri vigu. Neid vigu korrati, tehti juurde ja nüüd siis ollakse olukorras, kus neid vigu on vaja ruttu parandama hakata. Mis on nagu kurb kogu selle asja juures on see, et kui tõesti 10 aastat tagasi see paberlehe sisu väga paljudel juhtudel ka Eestis oli noh, hea ja selline, mille eest inimesed võib-olla tahtsid väga raha maksta siis nüüdsel online eelisarenduse käigus on paberlehe sisu jäänud tahaplaanile, ta on kannatanud. Ja nüüd, kui ühel hetkel öeldakse, et vaadake, et see on väga väärtuslik südame teil enam tasuta ei anna siis paljud inimesed vaatavad seda, leiavad, et aga ta ei olegi enam nii väga väärtuslik, et selle selle efekti vältimiseks tuleks nüüd küll lehtedel tõsiselt pingutada, sest et keegi ei taha, et see niimoodi läheb. Ma arvan, et et 10 aastat on isegi palju öeldud, võib-olla viis aastat tagasi oli seda sisu, mida oleks saanud interneti kaudu müüa päris päris kõvasti. Et, et kui me praegu vaatame neid juppe, mis on välja pandud ja mis lõppevad lausega, et artikli täisversiooni loe sealt sealt paberlehest sisse. Kui ma nüüd olen need kuus esimest lõiku ära lugenud, et kas, kas mul veel on vaja midagi lugeda, kas mul ongi põhjust kuhugi kuhugi ajaleheputkasse minna või endale ajaleht tellida, et et see selleks, et ma arvan, et kui sa rääkisid juba siin sellest, et internet on ajalehed ära tapnud, selles mõttes, et seal ei ole enam Mitte internetilehed on ikka ise neid otsuseid langetanud vaja, lehtede omanikud ja kirjastajad, juhid, no selge see, et internet on eluta olek, et ma ei pidanud silmas seda, et nad on langetanud otsuseid interneti kasuks, parandanud sind, ma parandasin eelkõige sellist üldist arusaama, et internet, ta on mingisugune selline asi, mis on mingisuguseid otsuseid nagu isenesest genereerinud, et ükski tehnoloogia iseenesest ei tekita mingisuguseid muutusi, neid muutusi tekitavad ikkagi seda tehnoloogiat. Ühel või teisel viisil kasutavad inimesed. Ma võtaksin võib-olla isegi veidi laiemalt, et Eesti ajakirjandusele on majandusbuum hästi halvasti mõjunud. Et seal oli kaks asja, üks oli see, et majandusbuum jättis tõesti mulje kuna raha tuli uksest ja aknast, et internetist tasuta infot jagades ja ajalehtede sisu üles riputada, sinna tasuta on võimalik teenida raha ja, ja. Arvan, et kui ma ise oleks nende otsuste juures, ma ise oleks armunud täpselt samuti, et oleks võimalik, on võimalik teenida raha, sest tõesti näis, et seda raha tuleb, aga ta tuli ainult tänu sellele, et Rootsi pangad jagasid teda Eestis siin hästi lihtsalt laiali. Ja lõpuks jõudis ta ka ajalehtede reklaamiosakondadesse, aga teine asi, mida võib-olla on vähem räägitud aga mida ma tahaks siiski ka rõhutada, on see, et kuna riigiasutused elasid tänu riigieelarve toredatele laekumistele väga hästi majandusbuumi ajal ja, ja riigiametnike arv kasvas ja nende palgad kasvasid, et väga kiiresti võrreldes ka erasektoriga siis ka see mõjus ajalehtedele väga halvasti, sellepärast et paljud, paljud head ajakirjanikud asusid lihtsalt riigitööle. Ja need kaks asja korraga. Kui, kui ma vaatan kas või oma kodulehe Postimehe peale, siis kõik Postimehe paremad ajakirjanikud, kes on läinud postimehest ära, ma ei tea viimase viie aasta jooksul. Ma arvan, et 95 protsenti nendest on kõik asunud riigipalgalisele tööle, riigitööl ei ole läinud konkureerimasse firmasse, ei Eesti Päevaleht, et õhtuleht, Äripäeva üks inimene läks korraks Ekspress ja tuli sealt tagasi tagasi. Aga aga põhimõtteliselt on riik olnud see, kes on võtnud enda palgale paremad ajakirjanikud ja see on lehtesid lehti päris tugevasti nõrgestanud ja teine, teine, see, et väga palju panustati interneti peale. Ja nüüd oleme seal, kus me oleme, peame hakkama kuidagi uuesti mingisugusest punktist vaatame mõtestama seda ajakirjandussituatsiooni, kus me oleme, ja mõtlema, mis on tähtis, kuhu siis panustada ja ja kuidas, kuidas selles olukorras edasi elada. Majanduskriis. Kui lehtedest juba räägime, et võib-olla kuidagi peaks ära mainima ka selle võib-olla suurima uudise, mis lõppeval nädalal üldse meedias aset leidis, nimelt Bonnier Rootsi suur kirjastuskontsern kellele Eestis kuulub Äripäev. Samasuguseid abilehed veel Lätis ja Leedus ja Lätis, lätlaste üks kõige paremaid päevalehti Diena et pärast pikka vaevlemist müüs Lätis ära neile seal kuuluvad ajalehed Dianaadinas business i ja mis on selle asja üles peale selle müügi fakti iseenesest tähelepanu väärne müüdi loomulikult sellepärast, et need lehed ei toonud ponierile piisavalt raha sisse ja seda juba tükk aega. Siin pole väga palju põhjust, isegi mitte majanduskriisis hoitud võib-olla hoopis muudest teguritest. Et mis on nagu tegelikult tähelepanu väärne veel on see, et Lätis väga paljud inimesed, nendesamade lehtede ajakirjanikud aga ka avalikkus küsib, et kes siis tegelikult need lehed ostis. Ja Lätis ma saan aru, et on öeldud nii ajakirjanikele kui ka kui ka avalikkusele et lehtede ostjaks on endine Dianat tegevjuht, keda finantseerivad Eesti päritolu investorid, kelle kohta täpsemalt või midagi muud ei tea, kui head nad on seotud kalle Norbergiga, kes on üks investeerimispanga suhkur. Et ausalt öeldes, kui üks asi peaks olema nagu meediaväljaande puhul nagu selge, siis on see meediaväljaande omanik. Et kui meediaväljaande puhul alati sellest meediaväljaandest rääkides peame nagu küsima või uurima või vaidlema teemal, et kes siis on lõppkokkuvõttes omanik, siis on selle meediaväljaandega nagu algusest peale lood halvasti selgus omanike ringis on äärmiselt oluline ja kui seda selgust ei ole, kui seda varjutavad mingid küsimused, vandenõuteooriad, kuulujutud, kõik muu selline ainult siis seal meediaväljaandele ei ole ka ausalt öeldes suurt edu ette näha. Misse no see on kurb, mis kurb, sest et Lätis oli tegemist tegelikult, et selgelt nagu peakõrguselt Diana puhul, nagu selle riigi parima päevalehega Kui, kui rääkida tiraažidest levikutest, siis põhimõtteliselt testi lugeja aru saaks, millega tegemist on. Nüüd osteti Postimees ja Äripäev pluss veel igasuguseid väiksemaid asju. See on võib-olla väike exit eksitav seepärast et minu meelest Diana ei ole enam filoselt suurim Läti ajaleht, aga noh, see selleks noh jah, osteti, ütleme, ütleme siis Eesti Päevaleht ja Äripäev. Päevaleht on küll kaks korda väiksem kui Postimehes oma teraselt, aga, aga see selleks, et pigem võib Diana suurust võrrelda kas suurim või mitte suurim Õhtulehe ja Postimehe võrdlusega, et kas kordan, üks natukene suurem koodeks, teine polegi oluline, osteti kaks suurt ja olulist, kaks suhte olulised. Ajaleht, et kui kui me tavaliselt ütleme, et ega omanikud ei ole lehe puhul olulised selles mõttes, et nad ei mõjuta otseselt lehe sisu siis küllap see nii ka on. Aga, aga kui jälle mõelda teistpidi. Kellel oleks vaja oma omandit varjata nii avalikus äris nagu on ajalehe äri, et mis peaks põhjus olema, miks ta ei taha ennast avalikustada ja samal ajal paigutab oma raha ajaleheärisse, mis peaks olema avalik ja läbipaistev ja kus on väga tähtis tegijad, oleksid teada, mõnes kinnisvaraprojektis võib tõesti olla nii, et noh, on seal tähtsusetu, on see Toomas Tool selle maja omanik või mitte. Et siis midagi head see minu meelest ei saa tähendada, kui omanik püüab varjata ennast või või veel veelgi enam, eks püüab mingisuguseid tankiste või, või ette lükatud nimesid kasutada, et see peaks siiski olema väga paha näitaja, kui, kui Läti Läti suurimad või ühed suurimad lehed muutuvad siis mingil viisil selliste omanike mängu kannideks, kes isegi oma nime ja, ja osalust ei taha tunnistada. Miks me siin räägime, et ega meie meie ju läti keeles lehti ei loe, et Läti lehed meie ühiskonda kuigi palju ei mõjuta, aga eks selle majanduskriisi ja üldise meediamudeli muutuse raames võib ka mõni Eesti lehte või mõni muu Eesti suur oluline meediakanal müüki sattuda. Sellisel puhul oleks väga oluline, et need, kes lehe ostavad, need oleksid ikkagi teada. Avalikkusel oleks võimalik olla kindel, et see, keda lehe omanikuna esitatakse, tõepoolest on selle lehe omanik. Loodetavasti meil niimoodi asjad ei lähe. Olukorrast riigis. Pidime veel eelarvest rääkima, et kaks põhjust sellele esiteks sel nädalal statistikaameti avaldatud andmete põhjal oli kõigil soovijatel siis võimalik välja arvutada Eesti valitsussektori esimese kvartali eelarvepuudujääk. DNS-i poolt arvutatud numbrite alusel oli see 10,7 protsenti vastava perioodi SKP-sse šokeeriv number. Ausalt öeldes. Kui nüüd siia kõrvale mitte panna seda, et 2008. aasta viimases kvartalis neljandas kvartalis oli seesama number 10,2 siis keegi nagu väga ei pööranud sellele tähelepanu. Et iseenesest on ju tegelikult väga loogiline, et kui iga kuu on nüüd esimeses kvartalis siin ära kulutatud suurusjärgus poolteist miljardit krooni rohkem, kui sisse tuli, et sealt see eelarvepuudujääk on siis kujunenud küsimus on selles, et kas nüüd kõikvõimalikud need kärped, mida on tehtud kas nad on suutnud seda kulutamist tempot piisavalt vähendada, et aasta lõpuks meie eelarvepuudujääk mahuks siis kolme protsendi sisse. Praeguste arvutuste kohaselt võiks öelda. Aasta järgnevate kuudega on vist võimalik seda puudujääki tekitada veel kuskil umbes miljardi krooni võrra, et et siis on see kolm protsenti ületatud, et praegu on meil tegelikult juba ju ka teine kvartal läbi ja selle kohta meil täpseid andmeid vist veel ei ole. Ja peale selle on veel olemas meil omavalitsused, kelle kohta statistika jõuab üldse teatava viitega, et sedasama esimese kvartali andmete põhjal võib vist öelda, et aastaga kasvas. Kohalike kohalike eelarvete puudujääk vist mingisuguse 40 protsendi võrra. Et kaunikesti masendav. Ja selles samas 10 koma seitsmest protsendist võib-olla polekski mõtet jah, nii palju rääkida, kui et me ei oleks nagu teadnud sellist väga konkreetset kolme protsendi eesmärki kolme protsendi eesmärk olukorras, kus praktiliselt Euroopa liidus ei leiagi neid riike, kes sinna kolme protsendi sisse mahuksid. Prantsusmaa numbrit sel nädalal ma vaatasin vist 7,7 protsenti ja sealsamas, aga nemad erinevalt meist ei taha ka mahtudes ja nemad, nemad peaksid tegelikult mahtuma selles mõttes, et seadus on, ütleme, reeglina seadus räägib viiest aastast, mille ja, ja need noh, ütleme siiski reeglid on kõigile ühised, Prantsusmaal, Saksamaal serveeritakse mahtumisega alati nagu suuri probleeme olnud, nii et selles mõttes ka see viis aastat soovinud, aga räägime Eestist, et Eesti puhul tõesti on ju niimoodi, et et kõigel sellel suurel rihma pingutamisel ja säästmisele, kärpimisel ja masohhistlik kul raha kokkuhoidmisel on sisu ainult siis, kui me tõesti suudame selle kolm protsenti ära teha. Vastasel juhul me istume siin ja süüdistame 11 viimsepäeva õhtuni. Ma arvan, et ega kärpimisel on ka sisu siis, kui me sinna kolme protsendi sisse ei mahu ja seda eurot ei tule. Esimesel jaanuaril 2011. Nagu valitsus on eesmärgiks seadnud, ma arvan, et et ega me ei saaks ilma nende kärbeteta. Võib-olla saaksime veidi lõdvemalt küll kärpida, et et ei oleks ka midagi hullu, kui see oleks 3,5 protsenti või 3,1. Et ei pea tingimata 2,9, seal on 2,99 olema. Et aga, aga põhimõtteliselt, ega suuri kärpeid tuleks nii või teisiti teha, meil ei oleks seda raha väga kuskilt võtta noh, laenata põhimõtteliselt ju võiks ja, ja nagu näha, laenuga antakse Eestile aga kui me kärbiks, siis võib-olla suhtutakse ka selle laenu antakse, siis, siis suhtutakse laenu andmisse natuke teistmoodi. Laenu pakutakse ikka sellele, kellel seda tegelikult vaja ei ole, jah, et või, või ütleme niiviisi, et kes, kellest siiski arvatakse, ta jõuab selle laenult tagasi maksta vähemalt seda. Aga teine aspekt, mis minul selle eelarve defitsiidi numbri juures nagu kuidagi häirima jäi, on see, et. Nii-öelda tõelevastavuse kontrolli käigus BNS-i ajakirjanikud helistasid rahandusministeeriumisse, statistikaametisse, Eesti Panka, kuhu iganes, et teada saada, et kas selline põlve otsas tehtud arvutuskäik võiks nagu reaalne olla siis jäi nagu vägisi selline mulje, et ega Eesti riigis ei olegi. Pärast hiljem vestlesin ühe valitsuskabinetiliikmega, kes mulle seda kinnitas, et Eesti riigis nagu ei olekski seda konkreetset inimest või ametniku või, või ametnike gruppi, kes püsivalt iga kuu, noh, minu pärast kas või iga nädal arvutaks numbrit minugi poolest krooni täpsusega ütleks, et kas meil on praegu 10,6 või 10,4 või 10,2 ja mis on see täpselt see summa, mida oleks vaja veel lõigata, et sinna 2,99 sisse nagu jõuda. Et loodetavasti ma eksin, et kuskil rahandusministeeriumis ikkagi istub grupp inimesi exceli tabel ees ja, ja minister saab sealt nagu adekvaatselt taustainformatsiooni oma otsuste tegemiseks, aga aga millegipärast millegipärast seda, seda infot nagu ikkagi ei tundu niimoodi kontsentreeritud kujul olemasolevat. Noh kui me vaatasime, vaatasime prognoose, rääkisime aasta tagasi eelarve tegemise aegu, siis prognooside tegemisel tundus seesama, et info väga on, on kas olematu või väga vana. Ajal, mil kõikidele teistele oli igasuguseid, ilma igasuguse arvutuseta, selge et majandusega väga halvasti paljud institutsioonid, mis, mis riigi poolt pidid asju hindama ja prognoosima, näitasid suurt majanduskasvuga selleks aastaks muide on ju ministeerium prognoosinud, kas oli 2,4 protsenti majanduskasvu enam ei mäletagi. Enam kihvt, ja see tundub jutt. Möödunud aasta sügisel, kui eelarvet kinnitanud kolm oli seal, siis ma pean silmas seda, et. Ajakirjanikuna infot otsides ma olen päris paljudes valdkondades kokku puutunud sellega, et riigil tegelikult ei ole infot, mida vähemalt kõrvaltvaataja arvates minu arvates tundub, et peaks olema riigi juhtimiseks vaja. Et kuidas sa seda, seda eelarvet kärbid või, või põhiriigi asju kavandad, kui sa ei tea, mis seisus hetkel hetkel on või saad selle seisu teada, siis suure hilinemisega või sellega midagi teha? Ütleme, et kui eelarve on koostatud nii halvasti, nii nii suure suure puudujäägiga tegelikult nagu ta praegu Eestis koostatud on, siis selleks, et reageerida, teha õigel ajal lisaeelarvet ja kärpeid selleks peaks väga operatiivselt saama ja, ja väga kiiresti reageerinud, kui siin kolm kuud mööda lasta, siis selle ajaga on neid miljardeid juba nii palju ära kulutatud, et iga kuu umbes poolteist miljardit mõelda viis miljardit tarbel kvartaliga. Ja, ja eks ta siis kärbi järgmisel kvartalil sealt midagi veel. Et noh, mis meil siis kärpida nüüd on jäänud veel kui, kui peaks, kui peaks kärpimine olema, keegi ei tea muidugi, kui palju vaja oleks kärpida ja, ja kas üldse, aga kui ma õigesti mäletan, siis kõige suurem number, mida nimetatud on, on vist poolteist miljardit Eesti Panga number. Et noh, kui me eeldame, et see tegelikkus ongi selline, et täpselt keegi nagu ei tea ja noh, võib-olla see on ka objektiivne, et tegelikult ei saagi täpselt teada, kui palju täpselt on vaja aasta lõpuni kärpida, siis tuleks igaks juhuks kärpida rohkem. Noh, et olla kindel, et see on lihtne, et kui sa nagu tahad ikka olla kindel, et mingi nöör ulatub postist postini ja sa täpselt seda postivahet ei tea, silmaga 10 meetrit sa võtad ikka igaks juhuks 12 meetrit nööri, eks ju. Et mitte sa ei võta 9,6. Sellest punktist vaadatuna ma usun, et ega peale sotsiaaltoetuste ja sealhulgas kindlasti pensionide väga palju midagi jäänud ei ole ja ma olen mõistnud, et seda ka valitsuses neljapäeva õhtul oma kabinetiistungil arutas ja kuulsin ka seda, et Andrus Ansip oli kabinetiistungil väga vaikne olnud, et polevat väga pensioni teemal enam sõna võtnud, mis vist nagu ennustab seda, et et eks see pensioni teema lähiajal lauale tuleb. Jah, et. Peaminister on selge sõnaga korduvalt ja, ja mitte mitte väga kauges minevikus, vaid üha uuesti ja uuesti alates eelmise aasta sügisest kuni kuni selle aasta kevadeni välja korranud, et pensionide kallale ei minda. Pensionäride kärbita. Et kui nüüd minnakse mingite selliste trikkidega, et kaotame ära mõne maksusoodustuse või paneme mingid maksud peale, on see siis. On see siis tulumaksusoodustus või selle piiri nihutamine siia või sinnapoole millest alates soodustus hakkab, et mu meelest selliseid asju ei tohiks niiviisi teha? Peaminister peaks siis ütlema, et ma nüüd taganeda oma sõnadest ma ei suutnud oma sõna pidada, nüüd teeme nii, aga hakata sellist näitemängu tegema või silmakirjalikult kuidagi kärpima, siis see on kõige halvema maitsega asi, mida, mida üldse saab teha. Peaminister peaks siis selgitama, mis siis juhtus, miks ta valesti hindas? Miks tuleb just võtta sealt ja mitte kuskilt mujalt ja, ja ta peab oma sõnade eest vastutama ja nende eest ma saan aru, et vahest on vaja ka ka oma sõnadest taganeda ja vaesed inimesed hindavad olukordi valesti. Peaminister küll eelarveküsimustest kahetsusväärselt sageli hindab neid valesti. Aga aga siis ta peaks ka selgitada, mitte nii, et leiame mingisuguse seaduse triki mingisuguse tagaukse ja teeme ikka pensionäride ära ja jätame mulje, et peaminister jäi oma sõnadele kindlaks, et see ei ole aus, riigi juhtimine. Küsimus ei ole ju tegelikult sugugi mitte pensionäridele ärategemises, selles mõttes ma usun siiralt ükski Eesti poliitik, olgu ta kas opositsiooni või koalitsioonierakonnast, ei taha tegelikult pensione vähendada, aga tõsiasi on ka see, et oleme vist hetkel olukorras, kus teisiti ei ole ka väga võimalik edasi minna, juhul kui me tahame säilitada need suuremad strateegilised eesmärgid, mis Eesti riigil on rahanduse mõttes, eks. Et jah, et kui keegi praegu hetkel peaks, ma ei tea täpselt, et kui äkki keegi peaaegu hetkel peaks tegelema mingisuguse sellise suhtekorraldusliku tegevusega, kuidas välja mõelda. Sõnum, mis sisaldaks endas kinnitust, et tegelikult ju pensione ei vähendatud, lihtsalt teatavaid maksuaspektid muutusid, siis ma soovitaksin seda ikka mitu korda mõelda, sest et raskeid asju tuleb öelda nii nagu nad on, mitte lülitada neid öelda nii et tegelikult ei ole, aga siis natukene ikka nagu on. Et ega see kirjutamine kedagi kuskile paremasse olukorda ei pane ja ma arvan, et tegelikult isegi peaministri puhul, kes on kordades korduvalt kinnitanud, et pensionide vähendamist ei tule, on kõige mõistlikum siis, kui nüüd vähenenud vähendamised peaksid ikkagi tulema minna ja öelda, et vähendame pensione. Anvar, kas sina oled aru saanud, miks peaminister paljudes sellistes ebameeldivatest küsimustes käitub nagu mingisugune köievedaja või vägikaikavedaja, kes paneb sellise kanna maha ja, ja olukorras, kus tal ei ole vaja võtta selga, vastu seina, toetada ja võtta sellist raudkindlat, positsiooni ajalehtede esikülgedel ja teatada rahvale kindlas kõneviisis asju, millest ta ei saa olla kindel, et aasta pärast ta ei tahaks kuidagi teistmoodi teatada. Miks ta seda teeb, keegi ei peksa teda, keegi ei sunni teda, ei ole ju nii, et nõunikud kui torgivad teda tulistada korradega tandruks, mine mine rahva ette ja ütle nüüd seda ja teist ja, ja tee ennast lolliks. Miks ta seda teeb? No see on vist retooriline küsimus, pigem et kui sellel üldse kuidagi üritada vastatas, ma oletan, et selle vastuse nimi on inimese iseloom, eks. Ja võib-olla sellise iseloomu omapära ka praegune peaminister ka jääb Eesti ajalukku, et. Inimesena võib mõista, aga selgitada on keeruline. Olukorrast riigis. Keset suurt suve jõustus kõigi muude põhiliselt maksudega seotud seaduste kõrval ka üks üks liiklus. Rikkumisi kriminaliseeriv seadusesätte nimelt autojuhid peaksid teadma, kui need võib autojuhtideks nimetada, äkki neid peaks roolijoodikute nimetame, et juhul, kui kui edaspidi keegi tabatakse autoroolist seda enam kui 1,5 promillise joobega või 1,5 promillise joobega, siis põhimõtteliselt peaks sellega kaasnema kriminaalkaristus. Kui politsei suudab seda piisavalt tõendada. Et minu teada see on küll, et Eesti uuemas ajaloos esmakordne juhtum, kus kriminaalkurjategijaks saab autoroolis olles alkoholi tarvitatuna juba juba esimesel korral mitmel. Mitu mitut moodi on seda roolijoodikust püütud kriminaliseerida ka varem, aga tavaliselt on ikkagi tegemist olnud nii, et kui sa istud kaks korda rooli purjuspäi, oled varem karistatud ja nii edasi, et, et siis on seda aga, aga nüüd on siis tehtud esiteks esimese korrapealt ja teiseks ka kindla joobemäära koha pealt, et see on päris oluline, et siiamaani ei ole. Karistusena, kuidas vahet Eestis tehtud, kas kas sul on üks promill, 1,2 1,5 või 1,7, et üks joove anda ja, ja noh, inspektor võib seal karistades küll küll hinnata seda, et kas olid rohkem või vähem purjus ja natuke seda trahvisummat siia või sinnapoole. Aga, aga et mingist hetkest romillidest saabub see, et sa oled kriminaalkurjategija. Et see on päris uudne lähenemine. Ma arvan, et need inimesed, kes sellises joobes autorooli istuvad, kindlasti ei puhu enne enne sinna aparaadi sisse ka ei hinda, kas neil on 1,6 või 1,4 promilli, kui nad rooli istuvad. No minu meelest samas on see päris mõistlik, sellepärast et ükskõik kes, kes nagu 1,5 promilli ka autoroolist kinni võetakse või enam, aga et sellisel juhul ei ole kuidagi võimalik öelda, et jõin kuus tundi tagasi klaasi veini või et eile õhtul jõin kaks õlut, et et selles mõttes selgelt kriminaalkurjategijateks ei tehta neid inimesi, kes tõepoolest kuus tundi tagasi klaasi veini jõid vaid ikkagi need, kes on purjus peaga rooli läinud, et selles mõttes nagu 1,5 promilli, see on selgelt nagu selline kõva joove, eks ma ei tea, mis kriminaalõiguslik või arstiteaduslik termin on, et kas ta on keskmine, joome või raske joove, aga aga see on selgelt joove, kus inimene isegi sirgelt ei käi, eks. Et sellise inimese autorooli istumine on minu meelest igati nagu väga karmi karistus. Seda seda kindlasti, ma põhimõtteliselt olen seda seda meelt et 1,5 promilli, seda hinnatakse selleks piiriks, kus inimene selgelt saab ka ise aru, et et, et ta on ikka kõvasti purjus ja kus tema käitumine muutub niivõrd, et isegi normaalses olukorras autot juhtides on ta siis sile tee ja kedagi vastu ei tule võib ta põhjustada õnnetuse, sõitis teelt välja, vastu posti. Ta käitumine on juba niivõrd ebaadekvaatne. Et ei ole vaja mingit erilist keerulist liiklusolukorda, vaid piisab ka täiesti täiesti sirgest kuivast teest ilusast nähtavust, et õnnetust põhjustada. Et seda kindlasti pigem. Tekitab mus küsimusi see, et, et kas see seadus ka midagi muudab või mingit efektiga tegelikus liikluses annab, et kas. See, et inimesest saab kriminaalkurjategija on selline hirm, mis nüüd hoiab tagasi neid inimesi, kes on valmis 1,5 promillise, ehk siis tõesti täiesti purjus peaga rooli istuma, et kas see kuidagi ka meie tegeliku liiklusolukorda muudab ja, ja siin, ma arvan küll, olen suhteliselt skeptiline, et esiteks mulle tundub, et et see on suhteliselt selline tagantjärgi seadus, et olukord liikluses on juba juba paar-kolm viimast aastat teise suunda käendunud ja seda mitte karistustega armuse tõttu, vaid selle tõttu, et politsei rohkem kontrollib ja ja rohkem liiklusele tähelepanu pöörab. Et, et kui ma vaatan kohtute praktikat, ei tea ju, milliseks see liiklusseaduse asjus puutub. Aga kui kohus läheb seda teed, et karistab kõiki ettejuhtuvaid inimesi õigemini roolijoodikuid, kes on 1,5 promilli tabatud lihtsalt tingimisi karistusega ja see muutub selliseks formaalseks, siis pigem võib juhtuda, et nendele inimestele tundub, et nad on pääsenud hästi kergelt, peaaegu et ilma karistuseta. Nad jälle tehti tingimisi ära pole midagi, lähen jalutan edasi, aga järgmine kord läheb ta reaalselt kinni. Ma no tõenäoliselt aga, aga ma ütlen, et ei tea, milliseks see kohtupraktika kujuneb, et see, see on, on suuresti sõltuv kohtutest, et kui me vaatame praegust seest hästi leebet karistuspoliitikat, kus kõige markantsem juhtum vist oli see, kus mees tappis peretüli käigus oma naise ära ja sai ka tingimisi karistuse et selle kõrval hakata lihtsalt ühte purjus autojuhti, kes ei ole ühtegi õnnetust põhjustanud. Et ma ei usu, et kohtute kui nad tapjatele mõistavad tingimisi karistusi, suudaksid sellise inimese saata trellide taha. No ma ei hakka seda hindama siin, aga ma võin öelda, et meil on selline rahvuslik liiklusohutusprogramm olemas, kus on eesmärgiks, et aastase jõukuks Eestis liikluses enam kui 100 inimest ja kui nüüd see aastane vaatama, et juunis oli läbi aegade ei ole vastavat nagu kuud olnud, kus hukkus kaks inimest, siis me selle eesmärgi täidame juba täna vara, mis on iseenesest ülimalt positiivne. Et meil on siin aastaid ka, kus on liikluses hukkunud mitusada inimest. Aga sellega me peame siin täna ka oma saate lõpetama. Stuudios olid ajakirjanikud Anvar Samost ja Kalle Muuli. Järgmine nädal kuuleme jälle. Olukorrast riigis.