ReisiMaarika anymore nakkusraadioeetris. Tere, kallid raadiokuulajad. Ta on jõudnud aeg asuda avastama planeedi maa erinevaid põnevaid paiku. Algab saade Reisipalavik ja mina olen Ingrid Peek. Külma sügise käest põgeneme täna Lõuna-Ameerikasse ja asume avastama sealset suurimat triiki Brasiiliat. Minu tänaseks saatekülaliseks on vabakutseline ajakirjanik ja Tallinna Ülikooli Brasiilia kultuuri uuringu doktorant. Mele pesti, kes on Brasiilia risti-põiki läbi rännanud ja teab selle maa kohta väga palju huvitavat rääkida. Tere meele. Tere ka minu poolt. Kuidas Brasiilia tervitussõnad lausutakse, tavaliselt? Lihtsalt tola, täpselt nii nagu hispaania keeles tola, nad ütlevad võib-olla rõhk lõpu poole olla. Räägi, kuidas saab Brasiiliasse, sattusid rändama ja kuidas sul üldse selline Brasiilia huvi tekkis, et sa nüüd doktorantuuris oled? Siin kõik. Lugu kõik algas väikestest asjadest ja läks läks järjest edasi. Võib-olla kõigepealt algas asi sellest, et väike oli nii pikk lugu, väike oli, mul oli selline rõõmus võimalus vaadata iga päev maailmakaarte, sest selle seina pealt uurisin seda päris palju. Ja tundus nagu lastele mõnikord ikka tundub, et nad näevad seda maailmakaarti nagu eesti kaardiga sarnaselt kogus Euraasia, nagu oleks Eesti mandri-Eesti ja siis Hiiumaa ülal Põhja-Ameerika vasakul all, siis Lõuna-Ameerika nagu Saaremaa ja ma ei tea, kas nüüd sellepärast, sest ma ise Saaremaal kasvasime, saarlane, olen nii-öelda Saaremaailma Saaremaa ehk Lõuna-Ameerika, nagu jäi kõige rohkem silma või selle lihtsalt mul kuidagi silmade kõrgusel. Ja uurisin seda palju ja hiljem hakkas vist keele kaudu huvi tulema, et kuskil ülikoolis tuli selline rännupisik juba rändasin sõbrannaga mööda Euroopat interpreiliga ja Portugal oli see riik, mis meile mõlemale hirmsasti meeldis ja just just see keel, mis kõige rohkem kultuur. Ja siis paar aastat hiljem leidsin võimalused selle pikemalt minna, läksin aastaks Portugali ülikooli vahetusõpilaseks, õppisin seal just keelte, kultuuri ja Portugali kirjanduse ja kultuuri kõrvat. Just kappasiiliana tundus üha põnevam. Tekkis tunne, et sinna peab siis ka kuidagi ennast organiseerima. Ja jälle paar aastat hiljem tuligi selline kasvasse soov, et, et võiks selle Ladina-Ameerika siis nagu ise ka näpuga järele katsuda ja, ja paar aastat tagasi võtsimegi siis elukaaslasega koos. Mõlemal oli see suur suur mõte juba enne ammu peas. Kui kokku saime, siis avastasime, et mõlemal on üks sama suur unistus. Ilmselt kette tuleb ära teha, võtsin ennast töölt lahti, läksime lihtsalt aastaks rändama ühe otsa piletiga suuremate plaanideta. Seda me teadsime, et Brasiilias tahaks pikemalt olla. Ja olimegi hispaaniakeelsetes riikides tõstilised, rändasime läbi. Mitte kogu Lõuna-Ameerika seda poole aastaga ei jõua. Ja pärast lõpuks kuus kuud elasime Brasiilias pikemalt riiulis on elus ja Sao Paulos kummaski kaks kuud. Ja siis ülejäänud maa jaoks jäi kaks kuud nagu rändamiseks, mis ei tähenda sugugi, et ma oleks tegelikult kogu riigi risti-põiki läbi. Näiteks kaks väga kihvt ja suurt piirkonda nagu kogu oma soonia ja panton all, millest pikemalt hiljem ka rääkida nendest siiski veel ei ole jõudnud. Tekkiski lõpuks selline tunne, et sealt nagu kiirustades läbi minna ei ole mõtet, et tuleb teha eraldi reis. Ilmselt aga noh, selleks seda kõike oli piisavalt, et seda riiki hakata. No ma arvan, isegi võiks öelda, et armastama ja kultuuri vastu veel rohkem huvi tundma. Ja seal kohapeal nagu tekkiski see mõte, et kuidagi peaks, peaks edasi uurima ja tundus kõige parem viis seda teha siis nagu ülikooli kaudu. Tänase saate muusikalise pildi lasen ka kujundada meelel, kes on selle teemaga hästi kursis. Mis me tänases saates kuulama. Kuulame siis mingit Pi lõiget, Brasiilia muusikat ühest osast ütleme tegelikult muidugi väga subjektiivne valik, sest kahe tunni sisse panime need kokku mingi hunniku enda lemmikuid ja siis paar näidet lihtsalt natuke teistsugusest muusikast ka. Võib-olla näiteks paar näidet sellest nooruslikumat muusikat, mida just praegu kuulatakse, nagu nagu Fawellafank sani pik pulli remiksid, kes on ka Eestist läbi läbi astunud. Ja siis üks noorte poistebänd. Aga enamus on selline. No ütleme selliseid muusikuid, kelle kõrgaeg oli seal kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, sest mulle endale tundub, et see on parim osa brasiilia muusikast. Selline liikumine nagu tropikalismok, mille juhtfiguurid olid, seal on veel ossa ja praegune kultuuriminister hel veto sill. Et nemad mõlemad laulavad. Ma loodan, et täna jõuavad mitu mitu lugu laulda. Ja siis nende noh, sõbrad, sõbrad-tuttavad, kellega koos seda tropikalismi liikumist 60.-te lõpus ajasid, mis oli tegelikult ka isegi rohkem kui muusikaline liikumine sellega ühiskondlikke juhti, koolilisi Pertegatana saadeti isegi riigist välja mingi aeg miks selle sõjaväelise hunta valitsemisaeg ja nende laulud. Ja siis me räägimegi pikemalt muusikast, aga see on põnev ja oluline. Minu arust Brasiilias on popmuusika üks selliseid elujõulisemaid kultuurivorme nagunii. Ja mul on tunne näiteks paljud jõuavad ka just brasiilia juurde läbi muusika. Sellel keelekursusel, kus mina Eestis esimest korda käisin, olid vähemalt ütleme et nagu klassikalised pooled võib-olla mingite isiklike suhete pärast. Aga ma arvan, et teine pool selgelt oligi muusika pärast tulnud. Mis on hästi tore. Brasiilia popmuusikal on veel selline eripära, et kui meie oleme harjunud, et popmuusikas on mingi muu asi tähtis, mitte nüüd nii väga see sõnum või need laulusõnad, siis seal vastupidi nad kuuekümnendatel seitsmekümnendatel tehti ka sellist muusikat, et kui need sõnad ette võtta sellest igast laulust parematest võib, võib omaette doktoritöö kirjutada. Et nad olid tugeva kultuuri sõnumiga. Sõnade taga oli tihtipeale kuuekümnendatel militaarvalitsuse kriitikat ilmselt paljust neid kritiseerida või ei saanud aru, aga mõnikord nende kontserdid olidki poliitilised üritused, mingil määral ka noorsugu kogunes, hakati seal skandeerima igasugu lausungeid, siis peeti ning riigile ohtlikuks. Ja saadetigi siis näiteks kataanovilosoojaselberturill saadeti Londonisse eksiili kust on pärit siis näiteks ka võib-olla siis tänases saates ainuke inglisekeelne laul. Annabel osa, London, London, kus ta sellistes arglikus inglise keeles, mida ta nagu iseennast väga tugevalt seal ei tundnud. Laulaksin sama tunnetust Londonis lisaks kindlasti kõlab, ma usun, seal saate lõpu poole Šošeben kes on minu jaoks kuidagi selline Brasiilia likkuse kehastus, ütleme, sugulased vist ema poolt on pärit Aafrikast. Riieteisioneer osta, laulab peamiselt rannas tüdrukutest jalgpallist õlust ja elab seda elu ja just prio sõbrad ütlesid ka, et homme randanda mine, sa võta aga nagu kokku juhtuda seal rannas, kuigi ta on superstaar ja temalt pärineb näiteks üks maailmas kuulsamaid Brasiilia lugusid pärast seda panema tüdrukut ma arvan, järgmine lugu Maškinaada, mida on siin isegi Eestis lauldud disti artistid ja mida noh, tohutult tohutult kasutatud maailmas. Väga paljud lihtsalt ei vea originaalversioon pärit emalt ja mitmed teisedki sellised, et pidevalt igapäevaselt Euroopas raadiotes kõlavad lood on siiani väga elujõuline vitaalne vanahärra esimene kontserdil. See oli vist 68 aastane. Paar aastat tagasi ma seal olin, kontsert kestis keskööst kuni kella neljani hommikul. Publik oli valdavalt temast, ent kuni 50 aastat noorem. Aga tema esimene esimesena. Mis oleks järgmine lugu, mida me kuulame? Võib-olla klassikalist bossonovot täna väga palju ei kuula. Sest kui üldse midagi brasiilia muusikast jäetakse, siis tihti seda ja ütleme näiteks Euroopa kohvikutes ja nüüd juba siis viimasel ajal ka Eestis on natuke isegi ülekasutatud kõige Casanova teemad, eriti muidugi sellised euroopalikud Loungilikud, kastmed, kergelt elektroonilised. Noh, see on ka kõik tore, aga see nagu pole päris päris tee ikkagi. Siiski võib-olla alguses ühe loo võiks ikkagi mängida selline kõige olulisem bossanova plaat, mis üldse oli su ausil Perttu. Kurbuse kohalejõudmine või midagi sellist kuulakele kohe kahes versioonis. Originaal ja siis kohe sinna otsa rošeerjundub praam, selline. Päris nutikas remix. Jätkame Mele Veskiga Brasiiliat ja uurime, millised tegelased seal elavad. Ma tean, et see on raske ja tõenäoliselt ilmselt võimatu, aga püüa, palun natukene üldistada, millised on sinu arvates need põhilised omadused, mis brasiillase ja nende mentaliteeti? Iseloomustavad tõsi ta on, on tõesti raske, kui me vaatame hetkeks kaarti või kaarte, pole käepärast, lihtsalt nagu täitsa annab ette kujutada, et Lõuna-Ameerika terve manner Brasiilia on ju seal peaaegu poolt. Et see olekski peaaegu nagu sama, mis küsida, et kuidas need eurooplased seal on. Et kui meile tundub, et soomlane hispaanlane üldse ei allu, nagu samale määratlusele samamoodi oma soonias elavad indiaanlased seal Lõuna-Brasiilias elavad mingid itaallaste järeltulijad. Ega nüüd nii hirmus palju ühist ei olegi, aga võib-olla õige pisut peaks siis rääkima, et kes seal elavad. Esiteks, enne kui üldistada, et Brasiilia esiteks on rahvastiku poolest kõige segatuma merega rahvus maakeral seal lausa teaduslikult seletatud, teena on kõige segatud, seal on siis kõikvõimalikku trassid kõige rohkem segane segunenud aga peamiselt on siis nagu kolm elementi seal selle tänase Brasiilia rahvuse moodustavad. Esiteks muidugi originaalasukad, keda me ei tohi ära unustada kunagi ikkagi indiaanlased teoks oli põline kodu, Omaani teiseks tulid Sis Portugalist, Genialistid 16.-st sajandist, siis, kes oma arust siis seal on justkui avastasid, aga noh, ei tea, ei ole nendega päris nõus avastada ja siis niimoodi, et jõudsid siis kohale. Ja kolmandaks neegerorjad keda toodi siis peamiselt Lääne-Aafrikas, praeguse Angola aladelt kõige rohkem. Ja kõik need elemendid on väga tugevalt seal olemas ja nad on ka väga tugevalt segunenud, et kui rääkida näiteks põrk, võrrelda Põhja-Ameerikaga orjusest kuulnud ja kõik selle Morrise keelustamisest. Me oleme kuulnud kõige rohkem ikkagi USA näiteid, eks ole, aga Brasiilias kogu see orjaküsimus on tegelikult palju, palju aktuaalsem. Resiivse toodi neid lihtsalt nii võrreldamatult palju rohkem, et kogu USA aladel neid oli sellega võrreldes nagu käputäis niuke, tohutu tohutu numbrid saavad, Poolas on üks suurepärane muuseum võrreldiku hapra Brasiilia muuseum, kus on kõik kaardile need numbrid ja täiesti uskumatu kõike seda sealt vaadata, selle peale mõelda. Ja miks see Velne oluline segunemine on, see, et portugali kolonisaatorid tulid Brasiiliasse ja nad hakkasid, segunesid nii-öelda segasid verd väga kiiresti, väga intensiivselt. Hea, võib-olla võrrelda usage, millest me oleme ikkagi rohkem kuulnud. Et kui Ameerikas siiamaani tegelikult ei ole ju mustad ja valged nimega segunenud hoitakse rohkem veidi omaette on osariigid lõuna pool rohkem mustad ja põhja poolt Brasiiliast toimusid segunemine palju kiiremini. Ja noh, ajaloost on siis võimalik võib-olla välja mõelda senine põhjus, et kui, kui Ameerikasse mindi tavaliselt mingisuguse suure ideega, mingid usulised grupid läksiteksid puritaanid oma perekondadega uut ühiskonda looma, sellist utoopiat nagu elasid natukene niimoodi oma siis Brasiilia puhul ei olnud asi üldse nii, et Portugalist läksid sinna tavaliselt ainult mehed, sellised seikluslikud meresõitjad. Hiljem, kui hakati juba otsustatud koloonia rajada, siis saadeti sinna rohkem selliseid natuke selliseid väljaheidetud mist isegi sunnitöölisi vahepeal. Et ühiskonna sellisem lihtsugune osa, just see, et valdavalt ainult mehi, seiklusrikkamaid, tegelasi ja arusaadav, et nad lõid oma peret seal siis kohalikega diskis vil läksid sinna mosooniasse maa sari, maja Need leidsid endale indiaani naisi ja, ja siis sealt sealt see nagu alguse sai ja tänapäeval Brasiilias paistab igal sammul silma. Et kui seal juba olla niimoodi noh, paar nädalat näiteks olla ja ringi liikuda siis ei oskagi enam vaadata niimoodi, et noh, et oi, mulle tuleb nüüd vastu, on, ma ei tea, mustanahaline valgenahaline nad ainult kõik, lihtsalt seal on lihtsalt iga värvitooni iga variatsiooni, kogu aeg igal pool. Näiteks hea näide on see, et tehti üks rahvaküsitlust üle riigi kus paluti siis ühe küsimusena määratleda iseenda rassiline kuuluvus või nahavärv ja vastuseid ette ei antud. Vastuseid tuli seal sadu ja sadu, alates piimakohvist, kuni mingite rahvustanindad armastad, kasuta sõnu poolakas, sakslane ilmadel võib-olla olekski otsene täpsem ettekujutus, on, see tähendab, tundub nahavärv on nagu näiteks poolakas ütlevadki, nii mingite taimede järgi, ühesõnaga see identiteet on palju siuksem, segasem. Ja sellest siis võib-olla sõltub ka ikkagi, et et missugused need inimesed on need, mis, mis verd siis nagu juhuslikult just nende peres nagu rohkem nagu sattunud. Aga noh, kui mingeid üldistusi teha, siis valdavalt ikkagi põhja pool, kus enama soonia vihmametsad seal on ka tänaseni kõige rohkem järel puhtaid indiaanlased, kuni siis, kui nüüd mööda rannikut tule allapoole natuke lõuna pool, aga ikkagi suures plaanis veel Kirde-Brasiilias, kus on sellised suuremad linnad nagu salsa tordebayya ja lei portaleeessaar, siis seal on keskmine nahavärv ka selline tumedam. Eriti Salvadoris. IIA sellisem jah, kõige kõige suurem mustanahalist, et konsentratsioon ja seal oli ka nagu orjakaubandust kõige aktiivsem. Edasi tulles, noh, Rio on ka hästi segunenud. Aga mida enam lõuna poole, seda heledamaks keskmine värvile läheb Paula muidugi metropol, seal on kõike, aga seal on tohutult palju tulnud 20-l sajandil itaalia migrante näiteks põhja pool naerdakse nagu neid São Paulo inimesi, nende aktsent, kool, itaalia keelt või midagi sellist, küll nad räägivad naljakalt. Ja siis edasi veel lõunasse minna, kus tuleb juba teine Uruguai piire. Seal on Euroopa mõju tohutult suur. Siin on tulnud ka noh, ei tea sellest nii palju, aga aga eurooplasi elab seal jah, väga-väga, paljuski Euroopas on olnud rasked ajad 20 sajandi alguse poole ja seda ta ei alustan, väga-väga palju inimesi kolinud sinna, seal poolakaid, seal on ukrainlasi, seal on mõned, mõned külad on nagu Crocalmaarse satuks. Tuttavad, talud vaatasid vastu. Ja sellest kõigest oleneb, millised on need inimesed siis seal on seal lõuna pool ongi euroopalikke väärtusi ka palju rohkem. Eks see kuritiiva üks linn, brasiillane ise on selle üle väga uhked, siis ikka seal käinud ei ole, sest nad on kuulnud, et seal on väga puhas, korralik ja kõik funktsioneerib hästi nagu Euroopas. Ja noh, käisin seal ja noh, minul oli seal natukene kui igav, et oligi selline tavaline linn, kus kõik funktsioneeris hästi, aga nagu mingit nagu kohalikku minule tundub, Brasiilia õhustik on seal vähe. Aga kohalikud täiesti uhketest jalgrattateedest nagu selline võrgustik oli täiesti toimimisel testi piss, tore vahelduseks ja nii edasi. Ma võiksin pigem rääkida, milline on riiudes, on Eirova imp või selline olemus näiteks kes võib-olla mingil määral seda annab ka üldistada mingiks nagu sümboliks trios ja mis on kõige kuulsam Brasiilia linn, kus vist kõik kõige rohkem turistidega satub? Seal on küll mingisugust omadustes, kvintessents on seal koos. Et seal on kõige rohkem seda muretust rõõmu tõesti lihtsalt alle kriya ütlevad see tõesti seal on ja see ei ole nagu ainult see pakume seda välja turistidele. Reklaamimehed on päike ja muret, et inimesed ja niivõrd need tõesti ka igapäevaelus ongi praetud, rõõmsad, tähtsusta tööd nii hirmus palju, noh, see on selline, võib-olla jälle kõlab nagu üleolevat eurooplane läheb ja ütleb, et laisad inimesed ei viitsi tööd teha nagu aga keegi kohalik, kellega ma rääkisin. Kes on ka need hästi palju rohkem mõelnud kirjutanud nendel teemadel arvasid ka natuke mingit tõtt, ikka vist on, et need nagu ma just ütlesin, Portugalist tulid ka need noh, mitte võib-olla kõige sellisemad töökamandi tublimad, eks ju. Et Portugali element juba oli selliseid, noh, päevavargaid igasuguseid tuli siis toodi Aafrikast, eks neid neegerorjad, kellena osakaal on ikka veel nende järeltulijad, osakaal on väga suur rahvastikus, eks ju. Ka Aafrika pole tuntud nüüd tohutu, et nagu sellise hea töökultuuriga ja indiaanlastega üldse oma, miks need Aafrikast pidi tooma orjasid, oligi see, et nad ei suutnud panna indiaanlasi orjadeks muuta ja tööle panna, sest ka jälle samamoodi ei saanud nagu aru, miks peaks nagu hommikustes tuli rabama nendel olid omadusi, mis tahtsid teha ja mis tundus olulisemad loodusega looduses olla. Nii. Trios on siis minu arust mulle tundub küll, et üks parimaid väljendusvahendid, et inimesed tõesti naudivad elu igapäevaselt ja sellest natukene pikemalt olla ja käia ja kohalikega läbi käia, rääkida, see võib väga kergelt nagu endale külge hakata. See tunne, et äkki äkki tundub nagu imelik, et miks peaks minema pärastada lõunapausi nagu tööle tagasi. Et kui on rannailm, noh, rannailm on küll 11 kuud aastas, aga tuleb kasutada aitäh head rannailma, ehk üldiselt ära nad pigem nagu tagasi ei jõua, väga paljud peale lõunapausi minnaksegi rannas käiakse tihti iga päev. Selge, et mitte ainult sellel esimene päevitamine, aga kõva spordi tegemine, igasugused pallimängud ja kõike, kõike tehakse rannas. Muidugi sotsialiseerumine, sõpradega on oma mingisugused pundid, kellega käiakse rannas eraldi Braia, mingi eraldi termin, selline minu rannaga midagi sellist pärast minnakse, võetakse üks õlu või väikene juba mingisugune šassa kokteil hoopis teiste inimestega võib-olla järgmine Kaleira ja noh, mingid sellised sõpruskonnad pundid. Ma ei taha üldistada, aga näiteks Rio puhul oli see esimene asi, mis nagu silma torkama, et milline, milline see inimene on, et hoolib väga oma vabast ajast. Mitte nii hirmus palju tööst, sõbrad on tähtsad, aga see sõprus on ka võib-olla ikkagi pigem üldjuhul natukene sellisem, pinnapealsemad. Võib-olla sellest võib-olla hiljem pikemalt rääkida, siin ka natukene teistmoodi võib-olla kui, kui mingites euroop kultuurides. Mismoodi, ühtepidi on välimusega tähtis, et kui teil vist oli varemgi Argentiina saates jutatakse palju iluoperatsioone, Brasiilias takse palju rohkem iluoperatsioone. Grusiini vist ongi üks maailma tähtsamaid iluoperatsioonide tegemise keskusi. Portugali kõrgklass, rikat naised lähevad, lendavad üle ookeani Brasiiliasse, operatsioonidest, seal on parim tase Sao Paulos sattusin ka kõndima mingisuguse rikkama linnaosaservas on üks täna siin järjest järjest mitukümmend kliinikut. Et ühtepidi on selline kunstlik pool, aga lihtrahvas ja ka keskklass, kellel võib-olla noh, ilmselt ei ole raha nii palju nende jaoks on jälle nagu teistsugused standardid, natuke, et imelik küll, aga kuigi tehakse palju iluoperatsioone, ma ei ütleks üldse, et seal on mingisugune selline modelli standard nagu nüüd rahva seas väga oluline. Et pigem on nagu vastupidi, et sihuke mulje jääb, et keegi absoluutselt ei põe, keegi absoluutselt ei häbene oma keha, et noh, kehalises on ka oluline teema seal loomulikult oleneb jalg, mis osas Brasiilia osas me räägime. Loomulikult. Jumal on ju, ei ole ju ainult mingid suurlinnad, enamus igast Mooslanek, kolkad ja väiksed linnakese-külakese, seal on jälle teine standard, kus hiljem katoliiklik maa loomulikult seal on palju kohti, kus väga tagasihoidlikud ja väga vaatan, mis nad teevad ja mis neil seljas on kõik kogu küla. Miks on universaalne asi, kui nüüd jälle minna mingite näiteks siis sedasama rio juurde siis üldiselt ikkagi inimesed käivad seal suurem osa aastatakse väga nappide riietega ja absoluutselt ei ole seda, et kui mul on nüüd see kõhukene natukene kuidagi suurem, ripub täitsa rahulikult üle püksiserva, et nüüd selle pärast kuidagi peaks ennast rohkem varjama või vastupidi ikka täpselt sama napilt ja ma arvan, et ma oleks väga üllatunud, kui keegi näiteks Euroopas tuleks kuidagi peaks küsima selle kohta või näiteks välja oma arvamust, et, et, et ilus on ju selline ning kindlad mõõtmed naerdakse lihtsalt välja, sest see on kummaline, et ma ei saa sellest aru, miks mul oli seal kuidagi väga-väga sümpaatne. Aga teistpidi kehakultust tunda ka näiteks jõusaalides käivad nad palju, võib-olla isegi pigem meeste puhul tundus see nagu selline väga oluline asi, et ka nooremad mehena seal rannas käib ka ikka üks pidev nagu selline noh osad see on nagu niisugune lihtsalt sport, tore, eksin, palli mängib sõpradega, aga noh, lihaste pumpamine ja see kõik on osa sellest etendusest, mida rannas ka peetakse. Randa tullaksegi ka ennast näitama. See on kindlasti ka väga oluline. Paljud Karjokad ehk Rio elanikud, Karjookad käivat mulle tundus küll, et igapäevajõusaalist läbi joovad pärast see on väga oluline asi, sealjuures joovad oma nii-öelda energiajoogi, aga nemad ei pea mingisuguse keemiaga rikkuma. Sest nendel on olemas kõik looduslikult. Tegelikult isegi Eestis on nüüd jõudmas igasugused koerana tootes erinevad mingid energia pannakse sisse, Koronoom päris populaarne, see tuleb oma sooniast Brasiiliast ja igasugu erinevaid just sealtsamast oma sooniast on pärit igasugu erinevaid veidraid taimi ja mitmed neist on sellised sarnaste omadustega nagu nagu meeldis keemiliselt energiajookidest kätte saame. Brasiilia on oma pindalalt ja rahvaarvult maailmas viies ja Lõuna-Ameerika suurim riik ning oleks naiivne loota, et me tänases saates suudaksime kõikides selle maa huvitavatest paikadest rääkida. Niisiis võtame esmajoones käsile enim tuntud kohad ja Mele lemmikpaigad. Nagu ikka, alustame riigi pealinnast, milleks on Brasiilia, milline on see linn, tema atmosfäär ja põnevad vaatamisväärsused. Brasiilia on üks väga veider koht ütleme, pealinn ju tavaliselt peaks olema maailma suurim ja olulisem ja kuhu inimene ikka satub ka turiste, nii Brasiilia puhul see nii ei ole. Siin peab väikese pisitillukese põika aja lukuga tegema suuremale 20-st Ta andis, ta on valitsenud Brasiiliasse autoritaarne süsteem ja nagu sellistele süsteemidele omane, tehakse selliseid suuri projekte, et on selline riigi ees on üks mees, kes tahab ennast teadvustada ajalukku igaveseks ja noh, seal oli ka täiesti sellised meilegi tuttavad loosungid nagu viisaastaku plaan nagu ühe aastaga ja ja selliseid asju üritati seal teha. Ja siis see uus pealmine oligi üks sellistest projektidest. Et kui kunagi varem on olnud pealinn hoopis põhja pool, siis oli pikalt riiulis ja neer oli riigipealinn siis jah, kusagil neljakümnendatel. Ta tuligi riigijuhtidele selline mõte, et ehitaks täiesti uue linna. Et kuna Brasiilia jälle kaarti vaadata, siis ta on üks hirmus suur lahmakas, millest tänaseni Me peamiselt tunneme kohti, mis kõik on mere äärest või noh, poole pole veel mere ääres, aga aga ikkagi piisavalt lähedal ja siis on ülal on veel oma soon ja on teada, et on vihmametsad. Selle keskele jääb nüüd jälle selline neljandik tervest Lõuna-Ameerikast, millest me nagu suurt midagi ei tea. Ja ei teadnud ka brasiillased kuni 20 sajandi nii eriti palju, et noh, sinna ei liikunud loomulikul teel ise nagu linnud edasi. Sellel keerulisemad olud seal on suured, sellised noh, valdavalt kuivad maa-alad. Ja siis mõeldagi, et kunstlikult kuidagi me peaksime seda tegema, et viime sinna mingisuguse asja lausa pealinna. Eks see elu siis nagu kujuneb seal ka välja tihedam. Ja nii siis ehitatigi anti tellimus riiklik tellimus sisse, Oskar nyymaierile, kes on Brasiilia tuntuim arhitekt, peaks olema tänaseni elus täpselt 100 aastane. Ma üritasin teda seal taga ajada, riius intervjuud teha, aga veel paar aastat tagasi oli olnud täiesti niimoodi võimalik, et telefoniraamatust numbri ja helistad ja Oskar ütleb, et tule, tule õhtupoole läbi. Ajame juttu, et nüüd tundub, et ja noh, niuke kaitsevall ümber tekkinud, kes vanahärrad nagu kaitses ajakirjanike eest, aga noh, Brasiilias ringi käia, siis on tema kätt näha ikka tohutult palju on teinud väga-väga võimsaid projekte ja siis noh, kõige võimsam neist kindlasti ongi siis nagu Brasiilia linna suurem osa. Ja noh, tegime siis ka selle pingutuse, sõitsime sinna kohale, et see üle vaadata, kuigi nagu mitmed inimesed ütlesid ka, et mõtlesin päris kindel ei ole pingutused. Ta on bussiga ikka. No ma ei mäleta, ligi ööpäev tuleb sõita rannikult ja siis ootab ees selline inimesele täiesti mittesõbralik keskkond minu tagasihoidliku arvamuse järgi pompöösne selline lennukilt vaatamiseks helikopterilt vaatamiseks imeilus projekt, kus sees elada, noh, kindlasti on erinevad, et arvamus ja sellele ka meeldib. Aga ütleme, jaatril jalakäijal või mingil ratturil ei ole sinna nagu üldse asja. Selline pealt vaadates jah, nagu lennukikujuline linn, kus on seal tiibadel siis kõik need erinevad sektorid, mis kõik on ühendatud siis selle keskteljega kogu liiklusskeem käib ka nagu selle kaudu. Tahad minna oma sõbrale külla, kes on juhuslikult nagu elab paarsada meetrit, süsteem on, aga noh, kahjuks järgmises sektoris või super quattro sõbrad nimetavad superkvartalis siis ikkagi seal oleks targem minna terve tee kesklinna ja siis sealt tagasi, sest ei ole mõeldud nagu muda otserid spontaanses liikumiseks. Aga korraldada ära näha oli, oli väga põnev, sest nagu alati niuksed, suured pompööselt projektid, need on tegelikult huvitav ära vaadata keda huvitab linnaplaneerimine ja siis see on täiesti maailmas üks, üks olulisemaid selliseid selliseid kohti, kus on täiesti nullist tehtud, ikkagi. Aga kui puhkus jääb lühikeseks nagu tavaliselt alati ja on rohkem näiteks mingi loodushuvi või mis Brasiilias nagu sellised tugevad küljed on, et rand või, või inimesed või peod või mingid muud kohad, siis siis nagu tingimata ei pea. Brasiilia suurim linn Sao Paolo, kus tänaseks on vist juba ligi 11 miljonit elanikku. Milline on sealne elu-olu ja atmosfäär? Palagani selline naljakas lugu, et mulle üldiselt sellised hiigelsuured metropoliit nüüd nii hirmsasti ei meeldi ja saba olen ka tänaseni. Vaatan pilte tagantjärgi, vaatan seda linna kaart on ikka kole koht ja on ikka keeruline ja mittesõbralik ja edasi meenuvad kohe nüüd raskused, alguses aga samas kuidagi selle kahe kuu lõpus oli, oli juba kurb ära minna, jälle tekkis selline omamoodi side selle linnaga ja õpid nagu seda armastama. Minusuguse sihukese kultuuri fänni jaoks on seal näiteks üks väga konkreetne põhjus, et noh, kultuurielu pöörane, see on täiesti ettekujuteldamatu, see võimaluste paljusus. Huvitaval kombel Brasiilias on kombeks, et kui mingi asud mingil asutusel läheb päris hästi finantsasutusel siis on täielik nagu ühiskondlik norm, luuandja, kultuurikeskus, pangad, kõik pangad, kellel on nagu vähegi hästi läheb. Nendel on oma kultuurikeskus, kus on aastaringselt kogu aeg filmiprogrammid, noh ütleme kuna meil sõpruse kinos mingisuguse filminädal, eks ju, mingisuguse riigi filminädal selliseid asju leiab igal õhtul, sa võid valida, noh, ma ei tea, kui palju te vahel suurem osa neist tasuta just noh, kui on selline pangakultuuri keskusest avalikud üritused, on kõik tasuta. Mingeid kontserte, noh loomulikult noh, suurepärane brasiilia muusika. Nende indertiste on iga igal õhtul läks juba kümneid aga lisaks nad toovad sisse ka-Euroopast, aga kuna see rahvahulk on nii suur, siis loomulikult ka maailmatasemel staare. Tõesti, et kui palju raha ei ole või kui kogu see öömaja, mis ei ole nii odav, Sul on selline suurlinnades on neelanud nagu raha ära siis on igal õhtul ka valida kümnete kümnete tasuta kultuuriürituste vahel. Et see on nagu üks selline teema, mis täiesti, panin nagu pikalt järele mõtlema jälle, et kui rääkida stereotüüpidest, siis noh, ikka veel armastatakse nii siin Eestis, kus Euroopas mõelda, et kõik, mis Euroopast väljas on, kui Kolgased siis kultuurielu, on see pöörane, seal? Kapitali akumulatsiooni vist on tänaseks nii suur. Kui mina eeldasin Ladina-Ameerikasse minnes lõunaameeriklasi sõites, et ma leian need niisugused kultuurikeskused püsiteks Buenos Aireses ja ja teistest pealinnadest, siis absoluutselt võrreldamatu. Liigume edasi Rio de Janeiros või riiude, see on nii ilus. Ma ei tea, kuidas seda täpselt hääldada. Mille kohta sa oma blogis kirjutasid, hästi, armsad tee, mulle meeldis linna vihmamets linn nagu mägi, kila linnagu päev rannas, linna, kus hambapidu. See ütleb juba nii mõndagi selle linna mitmekülgsuse kohta, aga räägi veel lähemalt, mis seal on. Peale lunastaja Jeesuse kuju veel. Riia koht tegelikult meil alguses oli selline kahtlus, et miks me Ma ei läinud alguses üldse, saab Paulo selline paar kuud oligi selline tunne, et Riiast on nii palju räägitud, kõik postkaardid Brasiilias tavaliselt on Riiostele nii palju turiste, et noh, äkki ta on natuke selline haibitud koht, et äkki ta enam ei, tänaseks ei olegi mingist. Aga noh, paar päeva seal olemist kohe kuidas kõik rumalad mõtted. Ma sain aru, et ta vist ongi ikka nii palju, kui mina reisinud olen, ma arvan, kõige ilusam linn kindlasti ainus, mis jäi nagu sealt ära tulles kohe unenägudesse kummitama, niimoodi nädalate kaupa ma nägin algul unes ainult Riiad. Et ta lihtsalt on juba loodusliku asendi poolest nii, nii kihvtis kohas, sellise lahe ääres, seal on mitu sellist perfektset ümarat randa, kuulsamatest, kappacabanayPaneema ja siis ta on äärmiselt mägine kant ja need mäed, järsud järsud mäed, järsud kaljud, mis langevad otse merre. Noh, kõige kuulsam neist on suhkrupea, kuhu viiakse turistidega sele. Eks kabiinikesega sõidetakse üles, aga tegelikult seal on veel palju-palju sellisemaid kontraste maid meetrilt otse niimoodi merepinnast üles läheb, selline kalju siuksed on seal Rio lähedal veel veel küll ja küll üks maailma suurimaid suurlinnaparke, noh, seal selles mõttes vihmamets on kohe linna külje all, et minna iga kell matka, rannad ka natukene linnast väljas, sellised surfaritele eest meeldivused, mingid spetsiifiliselt seal käis iga päev selline surfibuss, spetsiaalne, niimoodi just nende järsud mäed seal on nagu ka linnaplaneerimise mõttes või, või ka linna planeerimatu vohamise mõttes nagu selline hästi tänuväärt asi. Et need eristavad ära need linna saab, et kui ütleme nagu suurlinnad muidugi kasvanud ja kasvanud sama Sao Paulos lähedku, kel keskel mingisugusesse torni ronidekse mingisse kõrghoonesse, vaatad vasakule, paremale ja nii kaua, kui sa näed, on ainult kas kivikõrb trios, seda ei saa juhtuda, sest vahepeal on need järsud nii järsud mäed, kuhu hulljulged, inimesed ei julge enam ehitada. Ja tänu sellele see ongi nagu selline nagu palju väikseid külasid. Need on linnaosas, mis on täiesti eraldatud, näiteks needsamad kuulsad linnaosad Copacabana imponeema, kus käiakse siis kõik rohkem rannas, kuna seal, kus elab natuke rikkam rahvas, pigem et need olid veel 20. sajandi alguses kalurikülad eraldatud, kalurikülad hinnas ainult paadiga, sest isendit järsult mäed seal vahel kui tehnoloogia jõudis nii kaugele, et sai teha tunnelid kaljudesse sisenda kohalase integreeriti linnaga. Aga neid kohti on veel ja veel selliseid väikesi eraldatud kohakesi. Ja tõesti, kui mul see suhkrupeavad nii tingimata ei soovitagi, siis tegelikult seesama Kristuse kuju juurde üles ronida tasub küll mitte võib-olla ainult selle uue maailmaimevaatamiseks. Aga see vaade lihtsalt on seal tõesti tohutu ilus. Et võib isegi näiteks jalutada rohkem aega, jalutada jala alla või minna, suunduda veel seal, kõndida läbi metsa ja siis peatuda paarisaja meetri tagant kusagil väljaulatuvale kohale, lihtsalt vaadata kogu seda kogu seda ilusat. Linnakesi külakesi, erilisi selliseid kohakesi sa veel nägid, kogesid, mis mulle väga suurt muljet avaldasid. Pool kahjuks ma päris põhja jõudnud, väga kiidetud kabeleis, mis on nagu peamine see sisenemislinn Amosoonisse minemiseks. Mõtlesin, et kuna lõppesid aega nii palju enam järgi jäänud et ei maksa nagu läbi joosta, sellistest kohtadest tuleb tagasi minna ja teha nagu korralikuma neid. Aga nii palju, kui sinna põhja poole jõudsin, Salvador da Bahia on selline, noh, kuulsam koht. Tundub, et vist USA turistid on natuke üles leidnud, hakanud seal käima. Aga ta on siiski tähistama, võlu säilitanud veel. Noh, näiteks üks väiksem linnake näpparatiiv. Mul on selline koloniaallinn jälle olemise ajal minna, et seal on mingid ajad, kus on väga palju turiste, aga jälle mingisugusel rahulikum Ajal kui seal parajasti ei ole midagi, seal on näiteks väga hea Cashasse aegse suhkru kohalik suhkruroorumm. Kohalike teevad igasuguste maitseainetega ja siin oma mingisuguseid toidu ja ka sellega ša festivalid ja sedasorti asju näiteks saab seal proovida. Ja siis on veel selline terve osariik Komiinašerayst, kui sõita nagu sõitagi Riio poolt hakata minema sinna pealinna Brasiiliasse, siis vahele jääb terve suur osariik miinuse rist ehk inglise keelde on parem tõlkida. General mainisin, see ongi see, kust kõik need rikkused kunagi välja kaevati, maa seest on olnud tohutult igasuguseid maavarasid. Ja tänu sellele, et seal oli nii palju maavarasid, portugallased olid seal palju kaevandasid ja tegid ka väikesi ilusaid linnakesi. Koloniaallinnakese ehitasid seal mõned kohad nagu neuroporeeturk, must kuldtõlkes. Väidetakse, et seal on iga aasta, iga päeva jaoks on üks kirik 365 noh, jõudnud kokku lugeda, aga tõesti igalt poolt ümber paistavad kas barokkstiilis väga kihvtid, kirikud, kõik linnakese seal ümber väikesed, tasub minna sellisesse noh üldse mitte väga kallid hotellid, üldse mitte ülerahvastatud, tavaliselt askilis majakesed, sellised vanahärra peab seda tihtipeale selline, kes ootab neid õhtul koju, niimoodi saab igasugu juhtnööre küsida. Mõnusa võrgustikuga kandid on seal ka. Hästi võimas ja mitmekesine ja mitmepalgeline on ju ka Brasiilia loodus. Kirjutasid oma blogis mingisugusest mõnusast kohast nimega meesaar, mis kahtlen. Veider on jah üks nendest variantidest, kuhu minna, Brasiilias on ikka päris palju, kui tahad olla ilusas looduses, aga kuidagi natuke natuke nagu kogu sellest nii turismikärast kui ka linnade kärast nagu täitsa eemale saada. Et lõuna pool isegi saapaalust veel lõunasse sõita on jah üks selline saareke, kuhu näiteks siiamaani ei ole lubatud üldse liiklust, autosid seal ei ole, kogu liiklus käibki siis natukene rattaid, vist on võimalik laenutada ratast, aga tegelikult seda ei olegi vaja, sest jala saab paari päevaga nagu saare läbi käia. Koosneb nagu kahest sellisest paunakesest kahest ringikesest, mille vahel on siis selline hästi hästi õhukene poolsaar kitsas säär. Ja siis yks nendest suurematest paunakestest on üleni looduskaitse all, siin ei tohigi midagi ehitada. Ja siin on võimalik ring peale teha ainult siis, kui on mõõnaaeg speka päris kiirustama, et meie tegime seda. Mõned küll ütlesid, et sa pead ratta laenutama jala jõuaga, aga mõtlesime, et eestlased on kõvad kõndijad, et küll me teeme selle ära. Ja noh, läbi häda ikka lõpus oli juba niimoodi fotot rinnuli vees, aga sellest ei ole ka midagi häda, sest mesi on ju soe ja kui kui ujumine meeldib, siis pole midagi häda, siis ta teise saare osa peale siis väikesed, sellised noh, just olid nagu ikka sellistes kohtades mõni netikohvik nagu koguneb, selline fakt, häkkerite siin infrastruktuur, aga õnneks õnneks ei olnud seal liiga palju, et saia rahulikult olla maailmast eemal. Mis sulle veel Brasiilia loodusest eriti muljet avaldas, seal on ju tegelikult kõik väga palju, alates Amazonase jõest, koskedest, vihmametsad mäed, kiltmad, rannad, kõrbed, kõik võimalikult erinevad loodusnähtused, et mida sa soovitaksid ja mis sulle endale väga. Muljet avaldas jah, loodus on seal tõesti pööraselt mitmekesine ja kõike kõike sealt võib leida. Esiteks ikkagi esimene asi, mis Brasiilia peale mõeldes tulevad meelde, on ju. Ja kuigi nad on võib-olla see ületähtsustatud ja nüüd saab ju ka lähemale minna, eks ju, Egiptusesse, kuhu iganes. Aga Brasiilia rannad on natuke eriliselt selles mõttes, et alati on võimalik leida väikese pingutusega selline koht, mis ei ole rahvast täis, kuna seal on ju ei mäleta peast ligi 5000 kilomeetritest rannajoont, siis enamus neist sellest on puhas kaunis liivarand. Siis loomulikult need üksikud mingisugused risordid või sellised turistikolooniad jäävad vähemusse. Kosen on tõesti üks oluline märksõna igu asukohtadest oli siin vist juba Argentiina saates juttu, et see ongi selline kolme riigi piiril asuv asuv selline hiidkosk ja see on päris populaarne. Aga brasiillased ise armastavad käia hoopis väiksemate erinevate koskede juures, kuna neid on tohutult palju üle kogu riigi. Nimi on kašueira tulnutest indiaanikeelsest sõnast. Et kui brasiillane tahab öelda, et läheme kuhugi nagu grüünesse nii-öelda meie ütleme pigem nagu lähme metsa, sõidame või midagi, Nad ütlevad pigem, et lähme sellega shoueira juurde. Sest kuna neid on palju, millega armastatakse, et minna kuhugi niimoodi tõesti piknikku pidama, midagi sellist. Aga kui suurematest võimsamatest kohtadest rääkida, kas just käisin ka ära, kuigi tavaliselt armasta neid hirmus populaarseid kohti, noh, seal oli ka lennuväli, kohe kõrval tullakse, mõned inimesed tulevad ka, ainult niimoodi. Mingi tuur on, eksju, mingi Lõuna-Ameerika tippudeks käiakse nädalaga mingi viie riigi mingid kohad läbi, aga sellest hoolimata see oli tegelikult päris tore kogemus, kui minna hommikul vara, kohe, kui uksed lahti tehakse, kus töötajataksime sisse tormata, siis on võimalik esimene tund veeta niimoodi täitsa peaaegu et metsiku looduse seas. Teised kuulsamad kohad, omasoonia on loomulikult koht, kus kui on aega ja suurem huvi looduse vastu või ka indiaani kultuuride vastu, siis tasub sinna minna, aga tasub minna, võtta see väike paadi paadituur, mis kestab ikka pigem nädal ühtepidi ja teistpidi tagasi. Selline suurem asi. Sest no ma ise pole veel teinud ja samamoodi ma jõudnudki fantanolly, mis tegelikult tundub isegi põnevam kant. Seal ütleme siis, lääneosas ütleme selline hiidsoo on kõige lihtsam kokku võtta selle kohta, et suurema osa aastast on, on suurem osa põld on hallilt vee all ja siis saab seal liikuda ainult paatidega, mis on ka täiesti võimalik, korraldatakse reisikesi. Ja siis ajal, kui seal vähem veid, et siis on seal suurepäraselt loodusvaatlusolukord, et inimesed, kes on mõlemas käinud nii pantanaliskamasoonias, ütlevad, et oma Soonen küll kuulsam. Aga tegelikult on palju mõttekam minna pantonallisest, seal on see loomade mitmekesisus täpselt sama suur, seal lihtsalt näeb palju paremini, sest nii palju puid ei ole. Et sa näed kaugele ja ka mõned tuttavad käisid teiste vaimustuses, tulid tagasi, rääkisid mingitest 30-st 40-st linnu linnuliigist, mis seal kõik oli pea, mis häälinud, kõik tegid, et selline koht, kuhu kindlasti tasuks minna pingutustest, on linnadest eemal. Kirjelda palun ka Brasiilia taime-looma- ja linnuriiki. Keeruline ülesanne, sest ausalt öeldes seal käia, see oli kogu aeg tunne, et peaks olema kaasas määrajad on midagi kaasas, aga noh, seda muidugi tavaliselt ei olnud. Ja isegi kui siis oli kuskil mõni kohalikele käest küsida, siis ta ütles, et noh, selle kohaliku nime ka kauaks meelde jäänud. Et kuna pole selle eriala inimene ka, siis nagunii täpselt seal jutustaja oska isegi keskendusin kõige rohkem puuviljadele, mis on selline väga selline käegakatsutav asi, mida sa ise nagu järele ka proovida millised nad teevad ka suurepäraselt mahlu. Mingeid uusi puuvilju õppisin küll tundma, näiteks on üks selline šamputikama, mis natukene meenutab meetikrit ka maitseomaduste poolest kasvab niimoodi selle väikeste puude tüve peal, otse nagu tüve küljest saab teda võtta näiteks selles nähakse ka suurepärast mahla siis igasuguseid meloni liigi, igasugused banaanid ikka sellised asjad, mis on meile tuntud. Aga lihtsalt, kuna meie ütleme, banaan, noh, ma küsiks ka, et mis, mis Panonist sa räägid? Meil on lihtsalt kümneid eri liike ja noh, toidu tegemiseks sadanud toorelt söömiseks, seda mahla tegemiseks, kõik on nagu erinevad, et sa hakkad nagu aru saama, et nii nagu Iskimatelannakse lume jaoks neid sadu sõnu, et just see, mida sul kõige rohkem on, siis mida vähem kui helistad kirjutad oma blogis ka svammi puust, mis see on? Jah, see on selline tore taimed käisimegi ühtede tuttavate aias ringi ja palusime järjest küsisime, et mis see on, mis sellest tehakse järjest olekas mahlajakse söögi jaoks ja siis äkki oli üks selline noh, natukene meenutus võib-olla nagu suvekõrvitsat senine taim natukene vist ronisson mööda mingisugust aedase vars otsas, vili selline ärakuivanud, natuke pragunenud, vaadake, mis sealt paistab, siis mõtlesin, et mingi svamm oleks, aga just õige ongi ja siis noppisitluselt pealt ära selle vilja ja võtsid seal pragunenud ümbrise sealt ära, tuligi täiesti kasutamiskõlblik, otsekohe midagi rohkem tegema ei pea. Svamm tõin kodus koju ja kasutan siiamaani. Reisipalavik maanimore nakkusraadioeetris. Te kuulate Raadio kahte ja saadet Reisipalavik, kus me parasjagu Mele Pesti juhendamisel seikleme Brasiilias. Ja nüüd asume saate isuärataja oma osa kallale, milleks on kohalik köök Brasiilia nagu elanikkond ja kultuur ja kõik muugi ilmselt varieerub üsna laialt ka vastavalt regioonile. Aga siiski, mis seda põhiliselt? Iseloomustab toidus on küll põhiline põhjast lõunasse välja kogu Brasiilias ikkagi kõige tähtsam on Rauja Ross ehk must uba ja riis. See on küll asi, mis sa saad nagu igal sammult, mis võib ära päris tüüdata, kui te olete ise teistsugusest taustast. Aga kui tahad väljas süüa, siis sellest pääse üle, ega ümbert. Tegelikult sellel on vist väga lihtne põhjus, et tegelikult, kui näiteks vaesemad ajad, siis need ongi tehniliselt kõige odavamad toorained, millest saab kätte tegelikult eluks vajaliku. Tänapäeval muidugi käib sinna juurde ka liha või kala, aga nad armastavad ikka päris palju liha. Lioneetši on selline tavaline, kõige tavalisem selline toidukoht või isegi koht või joomise koht tänaval. Nüüd on igas linnas kogu aeg igal pool kus on siis mingi suur mahla valik, tavaliselt on alati mingi päevapraad, senine elu, muidu ei ole nii hirmus odav, mõtlen linnades, mis umbes nagu Eesti Eestiga võrreldavad hinnad. Aga noh, mingisuguse päevaprae siukses ioneetsist saab päris mõistlikult kätte ja siis tavaliselt ongi alati musta toad mustas kastmes riis siis mingi asi, sealjuures mingisugune liha, mingisugune kala. Aga siis on rahvustoidud nagu näiteks pesu, Aado on üks kuulsamaid neist sama sõnaga Shauguba sellest roog, sendiline, nende jaoks selline oluline asi, süüakse seda tavaliselt laupäeval. Mitte küll, noh, tänapäeval on iga laupäeva küll ei tehta, aga kui üldse, siis see on üks selline traditsioon. Ja sinna sisse pannakse ma nüüd ei tea, kui palju erinevaid ja ka väga palju erinevaid lihasid, erinevaid vorste. Ja siis need kirjutatakse kõik läbi sama musta musta toaadise kaste. Must uba on tõesti, tundub nagu mingi identiteedi alus, ma rääkisin mingite noorte inimestega, kes räägid täiesti tõsiselt, Nad ei saakski minna näiteks vahetusõpilaseks Euroopasse. Nende sõnani tube kätte lihtsalt saaks elada päevagi ilma nende lubadega ja mingi aeg tagasi ei ole, ma tean, et eesti brasiillased käisid Helsingis neid ostmas nüüd Stockmannis saada, nii et nad võivad nüüd tulla. Aafrika mõju on väga tugev, nii nagu ma ütlesin, enne keetonit endised orjad nagu igas mõttes Aafrika kultuur on tugevalt söögimates ka, eriti sealsamas Salvadoris, kus on kõige rohkem, aga, aga on levinud ka mujale. Selline arg too köögist ma nüüd liiga palju ei tea, aga noh, selline eestlase vaade asjale on selline välja, ta näeb naguniimoodi, et taldriku peal on erinevaid selliseid nõkse ütleme nii nagu justkui justkui mingeid putrusid või midagi mis seal on siis tehtud maniaki, jahust või siis mingeid krevette kasutavad neid hästi, palju, seal tehakse igasugu pudinaid. Kas üks popimaid tänavatoite on kusjuures ka selline? Seal on igasugu asju, esimene, me kõik ei suuda enam taastuda, aga krevett on üks oluline osis ja hästi palju üsna üsna Grechtina siga, erinevaid pipraid pannakse taks kokkusena käkikene siis praetakse ära. Seda saab tänavalt tõsta. Rannikul on ikka kala ja mereannid väga tähtsad. Üks minu lemmiktoite ühte põhja pool oli ka selline tihti nii kalast kui kuiva krevettidest ja vist ka teistest mereandidest oli võimalik teha. Noh, suur pajatäis. Peamiselt siis ütleme näiteks sedasama krevetisegu. Aga kas ta sinna nagu juurde tehtud ja portsud on alati suured. Täiesti normaalseks peetakse, kui võtta kahe peale kõige lähemad kaks meest sööma ja võtavad kahepeale selle toidu, saavad sellest aru, sest siis Portugalis, et on suured. Oluline asi on veel Harofact, see on selline asi, mida jälle eesti keelde tõlkida ei annagi, õieti, see on selline läbipraetud nagu jahu pannakse erinevaid asju sinna sisse veel peekonit võib natukene panna, näiteks seda pannakse, armastavad panna igasuguste erinevate peale, näiteks samaks ova kaste on, mis nagu vedeles, seal puruneb sisse segada see on päris hea ja üks põhjazenelistancad kookos. Kookoskasvatatakse jah, palju kastmetest, igasugu hästi häid kastmeid, kastmeid teevad nad küll kookospiima või kookosvett, pigem seda läbipaistvatest saab osta lihtsalt niimoodi Koklasest jood, siis on väga tavaline asi näiteks samas riius lähed panema randa, Liisoratsiinide Haagode kogu üks ruupia ehk kuus krooni kookosendal kätte jood alguses võib-olla natuke seedimisele niimoodi kerne ära haridus, mis on päris hea. Rääkisid enne puuviljadest ja mahladest, millised su erilised eksootilised lemmikud nende seas olid, mahlakultuur on seal täiesti pöörane, see on tõesti midagi sellist, et üks sõber, kes Eestist tulija arvas meestlast sõber arvas ikkagi, et tulev tuleb tulla Brasiiliasse muusika pärast ja siis noh, ranna pärast. Brasiilia naised muidugi kuulsad. Ta ütles oma kolme nädala lõpus, et see kõik on täiesti tühine mahlase kõrval. Mahlad on lihtsalt selline asi, mida tõesti joovad, kõik seal ei ole. Kui sa oled juba, ma ei tea, mingisugune vanahärrad, siis sa pead ikkagi tingimata õlut, sa võid, õlut ka jõuaks, jäävad kindlasti päeval ka ühe suure mahla vähemalt jälle niukestest. Soe aeg, eriti sel päeval nagu süüa ju nii palju ei tahagi siis lähed, võtad selle ühe sellise, noh, need on sellised noh, nagu meie kõige suurem jäädrukteerida suudad ette kujutada sellises suuruses tavaliselt mahla menüü nendesamade söögikohta otsides on tavaliselt alasse mahla, valik on ka selline noh, võtta mingi, millega võrrelda, mingi kiirtoidukoha võtan McDonaldsi, kogu menüü, ma arvan, suuruses on nagu lihtsalt puuvilja, nimelt. Et mis mahlad ja siis on ka tavalist kombinatsioonid, näiteks minu lemmikumad olid seal näiteks segavad meile tuntumatest apelsin, ananass ei tuleks selle peale, et Eestis ostetakse ananassi, paar apelsini purustad kõik ära. Et sellest kokku ühe mahla peale natuke piima ka maha, aga see imehea kombinatsioon oli seal apelsini ka veel. Papao jälle tema maad, puuviljad, mingi meloni sugulased on ilmselt eraldi, nime meil ei olegi ja siis on jälle see asi, et kui liikuda, mida edasi põhja poole minna, seda rohkem suuremaks vallik läheb seal oma sooniga lähedal. Mosoonias kasvab pööraselt palju puuvilju erinevaid ja mis näiteks põnevam veel oli kakaomahl, et selle peale nagu ei tulnud, et kakao on meie arvates selline kindel asi nagu selline tumepruun ja sellise kindla maitsega šokolaadid, maitse tuleb meelde, aga kakaotaimest saab ka absoluutselt teist sorti tooteid. Kaka mahlane, hoopis valge, sinine natukene. Kuidas seda nüüd kirjeldada? Nagu viljaliha on seal sees natukene hapukas, hästi värskendav, suurepärane, või on tal ka selline äratuntav kakao maitse ikkagi ei, ei olnudki mingit ema, ikka täitsa hakkasin küsima, et kas nimega mingi segadusega sama taim, kas siit saab lihtsalt erinevaid erinevaid asju teha. Ja siis kui minna kohe sujuvalt alkoholiteema juurde edasi nagu oma selline ühenduskoht, nendest samadest mahladest peaks ka kokteile. Et kõige kuulsam kange alkohol on siis kašazza ehk suhkrurumm, võiks öelda, päris rumm nüüd ka ei ole, aga kõige sarnasem on trummile sellega šassaga tehakse siis kõige kuulsam kokteil on küll Kaipi linn ja mis meilgi on siin levinud see on väga tavaline ja üldiselt odav ja alkoholiga seal ei koonerdata selles kokteili setted, Euroopa maad on tavaliselt sellised. Mahedamat aga, aga armastatakse, patiidasid, ebattiidang siis selline mingisugune mahl mingi ühe puuviljana marjamahl, kuhu lisatakse natukene, kas vastata siis ka segatakse, miks elatakse läbi üsna selgelt salakavalad millega maiustatakse maiused on tavaliselt sellised kajale mingite taimedega seotud tavaliselt ütleme, kui jah, siis Argentiina kuulsused ult uldse, see siis sellesama Brasiilia versioone, toossendi, leidsi, piima maius otsetõlkes on, on seal ka väga populaarne. Aga siis on veel, lisaks on näiteks kookosEst tehtud selline sarnane, selline natukene veniv, natukene lehmakommi meenutav maius temani Melikugada ja lisaks selliseid kombineeritakse ka näiteks igasugustena meilegi tuttavate asjadega kompoti moodi asjad. Aga noh, selle klausliga, et ei ole ainult ploom ja pirn õun, vaid ta on nagu kümneid ja kümneid ja kümneid asju. Purki pannakse kõik meie jaoks eksootilised viljad. Et need olidki peamised, et minu arust nihukest väga suurt koogikultuuri või, või sellist asja nagu ei olnud, aga rohkem selliseid otse loodusest asjad Angoya vaada on veel üks tore asi, selline kua ja vist tehtud selline nagu marmelaad kõige sarnasem sõna öelda, kuigi päris seda ei ole. Seda nad armastavat näiteks süüa juustuga koos väga hästi. Ühe magustoidu nimi on näiteks Romeo ja Julia ja sina Need, panevadki, seda siis üsna sellist tumepruuni värvis ta hoiab vaadat Coyavid toodet ja valget, mingit vist ilmselt kitsejuustu. Kuidagi selline kontrastne taldriku välja maitse on väga hea ja selle nimi. Kuidas seal meeste ja naiste vahelised suhted on, et kas on ka selline nagu arvatakse, et kõik Lõuna-Ameerika riigid olevat ikkagi matse ühiskond kus mehed pilluvad komplimente sinna-tänna ja naised kõnnivad? Edasi ei tee väljagi, noh natuke seda muidugi on jälle stereotüüpi päris aluseta ei ole, et noh nagu ma ütlesin, seal rand selle Riia puhul eritas, rand on ikka väga oluline koht, eksju kus kõik see värk nagu toimub seal seda kindlasti on, aga kogu see teema, kogu see inimeste omavaheline tutvumine ja flirt ja kõik see on jälle kuidagi seal hoopis teistmoodi. Siin kummaline, mõnes mõttes on see universaalne, aga siiski Nendel on mingid väärtushinnangud ikkagi hoopis teise teistmoodi. Näiteks mulle jäi mulje põhjalikult uurinud ka paari inimesega vehklemisest jäi selline mulje, et näiteks abielu kui selline mingisugune nähtus suhtuvad sellesse hoopis teistmoodi. Mul on küll mulje, et Euroopas pigem noh, olgu, abielu võib hakata kaduma, aga üldiselt on, kes sellest üldse midagi peab. Pigem see hetk, kui sa abiellud, ikkagi arvad, et sa teda üks kord elus, eks ju, mispärast elu toob, tulemus tuleb, aga noh, selle teadmisega nagu pigem miks siis üldse tundub sotsiaalse näiteks nii ei ole. Et täisnormaalseks peetakse ka mingi kuus, seitse korda abiellumist lahutamistega loomise hetkel, nagu juba teadvustatakse, seda. Vaatame, kuidas läheb. Et noh, see, seda tundub, et on küll, et võetakse kõike sellesse temaatikast puutuvat nagu natukene kergekäelisemad, et hästi kergelt tulevad need suhted, kui need lõpevad, suhtutakse kergelt noh jälle ei tohi üldistada kindlasti tähele absoluutselt kõiki variante. Aga vähemalt niimoodi see, mis välja paistab, pealiskaudselt, tundub, et natuke nii on ka mis sealsed noored teevad, mis neil praegu eriti moes on teemad, aktuaalsed sihid silme ees. Üks asi on küll võib-olla teistmoodi, kui meil on see, et nad ei kipu eritama maalt välja. Nad ei armasta keeli õppida. Inglise keel võib-olla nüüd natukene hakanud tulema mingi kontingent nagu peab seda oluliseks, aga enamus, mitte see noh, see ei ole muidugi ainult noortel üldse, nagu brasiillane usub, et see ongi tõsi, et riik ongi nii suur, et seal ongi kõik, näiteks looduslikult on kõik olemas puhkamale terjeri kuhugi mujale minema nad saavad nende maalt praktiliselt kõik kätte. Ma tahan küllaltki patrioodid. Võitja väljapoole sellist tungi aga oli, väga ei ole, kui võib-olla väiksemates riikides on noh, mis seal olulised asjad on ikka jalgpall ja muusika ja sõbrad ja väljas käimine, sõprus on vist küll, ma arvan, äärmiselt oluline seal selline kambavaim. Brasiilia puhul on kuidagi võib-olla vähem põhjust rääkida ka sellest, et mis noorte jaoks, mis on vanemate jaoks, et mis mind seal ka täiesti noh tõesti tugevalt üllatas ilusasti enne kuulda, aga kui see kohapeal tõesti tajud oligi just jah, see, et kui vähe jälle põetakse ka nende põlvkondade erinevuse vahel. Selline nagu teine sihuke sümpaatne asi, et mille üks jälle üks asi vähem, mille pärast põdeda. Vanusevahed. Kas on mingid sellised kombed või tavad, mis sulle hakkasid silma, mida sa esile tooksid? Kindlasti? Jah, tervitamine esiteks nagu ikka üldiselt lõuna pool on alati sellisem soojem, rohkem kehakontakti põsele suudlust sõnalate nagu norm. Mis sa kiirelt juba peetakse seda normaalseks. Teisel kohtumisel kindlasti ka jututeemadega, see on võib-olla sinine asi, millega võib olla keeruline, kui, kui algul ei ole sellega harjunud eriti sellise tagasihoidlikuma põhjamaalasega, nii nagu ma ütlesin ka, et suhted, eks, et lähevad nagu kiiresti kuidagi, võib-olla saavad kiiremini mõnikord läbi ja seda võetakse nagu hästi rahulikult. Ikka jututeemad lähevad hästi kiiresti lähevad selliseks küsidki tegelikult tõesti huvitab väga kiirelt, et sellist vaata ka nagu väga pikalt jamata. Algul harjumatu täiesti siiralt, et see, kui sult küsitakse ka, et noh, ma ei tea, seal üksik neiu kõnnib kõigepealt küsivad, kohad on servas, abielus ja nii edasi see ei pruugi alati tähendada midagi sellist, et nüüd selle taga mingi õudne agenda, no muidugi tihtipeale ka on, aga ta ei pruugi, et, et noh, see on üks asjadest, mis tavaliselt huvitab tegelikult ausalt järele mõtlema, kui mõne tuttava mingi inimesega ka tahaks teada, et mis tööd ta teeb, paljude palka saab. Aga meil lihtsalt meie kultuuris ei ole seda, eks ju, aga nendele Pole just jälle seda muret, et kui huvitab siiski siin ära. Võib-olla noh, ikkagi jälle, aga seda on raske harjuda sellega, et nendes nendes kokkulepetes nii hirmsasti võib olla kinni ei peeta täpselt. Et noh, see vist üks asi, millega tuleb lihtsalt kuidagi harjuda. Jälle see, et kõik inimesed on nii erinevad, kuna see on nii tohutult kihistunud ühiskond noh, rikaste ja vaeste vahel on ikka noh, pöörased vahed. Kas on ikka nagu väga-väga rikkad ka meie jaoks ei suudagi päris nagu ette kujutada, et mõtled, et mingisugune vaene Ladina-Ameerika, noh, on ikkagi mingisugune stereotüüp, aga, aga ei, see on väga suur rikaste klass, nad on väga rikkad. Siis on nagu jah, selline tugev keskklass ja siis on nagu päris vaesed seal slummis, et eks nad kõik nende igapäevaelu on lihtsalt nii võrreldamatu ja nii erinev, et noh mulle tundus vähemalt, et näiteks suurlinnades keskklass on üsna selline Ameerikaliseerunud, ütleme, Riiooniale niimoodi, noh, seal on täitsa täitsa omaette linn, kogu oma selle samba ja ranna ja sellega, mis ma kirjeldasin ütleme, tavalisemad linnad või kas või siis näiteks APaolamis oleksid metropol äärelinnad, kus elab ikkagi miljoneid inimesi. Et tundub, et see on ikkagi üsna tavaline selline Ameerika stiilis elu, et väga autokeskne õhtul tellitakse pitsa, siis vaadatakse tuimalt telekat hästi palju. Telenoveelad ehk seebiooperid on tänaseni tohutult tähtsad, vot see on küll asi, mis ei ole muutunud. Tavaline asi, et on lõunasöögi aeg, õhtusid aega, ainuke aeg päevas, kus kõik saavad kokku perekond, eks ole. Kõik pistavad lihtsalt tuima näoga endale suhu toitu ja silmad püsivad telekal. Ja seebiooperid on täpselt samad, halvad kui oli paarkümmend aastat tagasi orjatari Saura ja ma ei tea, mitmes versioon jooksis parajasti, kui ma seal olin jälle ja ja, ja kõik, see on üsna selline ka kõrvalt vaadates nagu kummaline, aga aga neile tundub, et päris tähtis. Noh, palju on räägitud ikkagi jah, sellest mingisugusest rõõmust elu, elurõõmust, seda kui hästi keeruline sõnadesse panna. Aga kui sinna kohale minna, siis on ilmselge, et seal nagu olemas sellist asja nagu mingid depressioon või? Kindlasti on seal major statistikaga tutvunud, aga ma olen päris kindel, et need on nagu palju vähem. Et isegi hoolimata sellest, mis olud inimestel on kehva tulla, et asi on mõtlemises ja see mõtlemine iseenesest neil üldiselt nagu on pigem positiivne, kui seal ei seisa just parajasti püssitoru ees revolvri ees, eks ju, mis võib ka vabalt juhtuda sul linnast. Ja kui see vähegi on ikka oma lastele midagi süüa anda. Pigem on elu ikka nagu pidu. Seda nagu rõõm. Siil ja kultuuri on läbi ajaloo mõjutanud Euroo Ma eriti muidugi Portugali, aga ka Aafrika ja pärismaalaste kultuuride traditsioonide brasel. Brasiilia peale mõeldes meenuvad ilmselt esmajärgus kohe samba karnevalid, capoeira, jalgpall. Kas sa käisid sambakarnevali del, räägi nendest elamustest, mis sa said ja kuidas see kohapeal seal olles kõik tegelikult on? Tõsi, ta on, kõik need kolm karneval, capoeira ja jalgpall on tänaseni väga elus ja väga tähtsad elu osad. Karneval lausa nii, et kuigi ametlikult kestab, siis on mingid konkreetsed päevad ühe nädalavahetusel tegelikult elu riigis seiskub nädalaks-paariks ja tegelikult alguses neil kipubki nii minema nagu brasiillased armastavad pidutsemist väga. Niisiis aastavahetus on väga suur pidu, loomulikult jõulud on ikkagi valdavalt katoliku maanid, jõulud on hirmus suur ja tähtis asi, siis tuleb aastavahetuse peod, siis hakatakse karnevaliks valmistuma, karnevaliks valmistamine käib väga pikalt, käiakse samba trennidest, kogutakse raha, õmmeldakse kostüüme. See kõik on ka väga suur osa elanikkonnast, kes just ei ole opositsioonis, on ka väga palju inimesi, kes, noh, ma ei tea, tänapäevased, sellised tüübid, kes arvavad, et Brasiilia on saanud liiga negatiivset tähelepanu ja ütleme, et Brasiilia naistesse suhtutakse kuidagi niimoodi objektistatud ja ka see liikumine oli väga tugev tudengite seas kuulsin just väga palju inimesi, kes ütlesid, et see karneval on tobe ja me võiksime sellest juba üle saada või midagi sellist, et meil on nii palju muud ka kultuurimida pakkuda, et maailm tunneb ainult karnevali. See pool oli ka täiesti tugevalt olemas, aga suurem osariigist ikkagi läheb selle hullusega kaasa jaanuaris ja kestab kusagil seal veebruari keskel, siis tuleb. Ja siis ongi ametlikult vaatan kinni, ma ei tea, nädala vähemalt igasuguasutused pärast tuleb nagu selline pikemat sorti pohmell, üldrahvuslik kuidagi asi suundubki, nagu aprillis lõpuks sinna lihavõttepühadest on. Ütleme nii, et elu taastub alles kusagil, noh ütleme, äri saab teha ilmselt Brasiilias üldse nagu kusagil maikuust kuni detsembri keskpaigani, siis aasta algus on pidustuste suvi muidugi nendel karnevalile tosin sellistele võib-olla mitte kõige tavapärasemat telekarnevali kuulsa materjali kuulsamad on muidugi riiulise neeru eriti. Ja siis on ka põhja pool, näiteks ressiibeson täiesti omad traditsioonid, üks suurem linn põhja pool, seal on tähistama traditsioonid, hiidnuku tuuakse tänavatele siukseid, väga pikk traditsioon. Ja Salvadoris on jälle omad riiu, elektrikud, mingisugused spetsiaalsed asjad, autode peal on, bändid, mängivad, sõidavad läbi linna. Salvador on ka tuntud kui selline eriti hullumeelne, selline tänavapidu kus ei ole tabusid enam ja nii edasi. Aga mina mõtlesin, et ma eraldi nüüd ei hakka pingutama, et kuhugi sõita ta sinna kohale, et vaatame, kus ma parajasti oleneb, vaata, mis seal toimub. Selguski, et noh, karneval on kogu riigis, igas väiksemas külas toimub midagi. Aga alguses olin hoopis sealsamas Paulus ja nädal varem kuskilt kuulsin juhuslikult umbes turismiinfotüdruk ütles, et mina lähen ise ka tantsima, et tead, meil on peaproov, see on nagu tasuta, kui täna vaadata, et noh, et ise otsustada, kas üldse tulla või mitte, läksin, siis ei olnud neid kostüüme seal ju tegelikult hästi võluv proovivaatamine ilma suurte, kas tiibadeta ilma suure valgustusete ilmadele inimesed lihtsalt ja siis saab siis näha, nagu ma nägin ära. Et see on midagi hoopis teistsugust kui see, mis telekas tundub. Et telekast, aga seda ma ei tea, mingit action diviivist kandis seda üles. Terve öö läbi järjestanud, seal aidatakse ikkagi mingid kõige sellisemaid, suuremaid ja kõige varem auhindu saanud ja neid samba koole ja kõige siukseid läbi orkestreerinud, aga üldjuhul 95 protsenti maad tantsivad kõik ja see on avatud enne samba koolid nagu nii-öelda harjutamiseks, aga see ei tähenda sugugi, et sul peaks samm olema nüüd tohutud liigitud. Et mis mind tegelikult üllatas väga, oli just see, et see tants seal üldjuhul on väga suvaline, rohkelt tammumine nagu rongkäigus rongkäigu moodi rohkem ta ei ole selline samba nagu meie ette kujutame, biodons hamba ja ta ei ole ka see samba, mida nad tantsivad seal tavalisel samba peol samba peol, seal on ka täiesti pööraseid tantsijaid ja väga häid tantsijaid võib näha ükskõik kus. Oli, see ei ole üldse nagu see peamine asi on, nagu te kõik koosolemine, iga samba koolil on jah, paar esitantsijat, kes tantsivad väga hästi, aga siis on need suured massid alati nendest koosneb plokkidest, samba, koolise etteaste, üks blokanati lastest, üks on vana prouadest tavaliselt suurte ümmarguste kleitidega, keerutavad seal hästi palju, päris ilus siis on igasugused temaatilised plokid ja kõik kokku ühe samba kooli etteaste moodustab ühe teatrietenduse, tegelikult seal on teema, selle sisu jälle asi, millest mitte kusagil jälle see Euroopa telekanalist üle kannab, on ju, ei räägi. Summib teadagi, kuhu sinna ühe kaunitari peale räägitakse, kõik tegelikult veel taga on täielik rahvapidu. Seal on oma lavastajad, selle teatraalsuse lavastajad, valitakse üks teema, tihtipeale seal mingi kas ajaloost või universumi Aafrikast kusagil aednik hiiglaslikud Nelson Mandela olid seal tehtud. Ja kõik see kokku on ka võistlus. Vot see on asja juures, aga tähtis, et see on kümneid kordi veel suurem eufooria ja see võistlusmoment, kui mingi eurovisioon, kõik samba, koolid võistlevad, mängus on tohutud summad. Te võite, saab pööraseid summasid hääletamise ajal, noh, elu jälle linnas seiskus, kõik vaatavad telekaid kusagil mingit telekat vaatama, neid punkte arvutamise on juba väga suur asi. Punkte antakse väga paljudest neist. Noh, ütlesin kostüümid siis on need, kas need isegi mõõdavad siukest asja nagu see Peebeeemm piits paremini, et kas trummaritel nagu seal rohkem alguses lõpus nagu lähevad kokku. See on tohutu teadlane. Algustameid palun capoeira teemadel. Capoeira on jah, üsna populaarne spordiala või noh, jälle nüüd hakkab definitsioonist asi pihta, et kas need on sport. Nüüd on tants või tan, võistlus, nunn, võitlus või mis ta on? Ta ongi nagu kõik need korraga. Et capoeira kohta liigub igasugu erinevaid legende, aga tundub, et enam-vähem tõenemist võiks olla mingi üks selline tore lugu. Et ta sündis jälle ka orjade seas et nad hakkasid harjutama, võitlust ja siis, kui peremees enam ei meeldinud, selline asi, et nad saavad äkki liiga tugevaks, astuvadki meie vastu. Sa pidid seda kuidagi keelati ära ümbritseda, kuidagi maskeerima ja ütlesin, tantsinud. Ja kogu see asi muutus nagu selliseks tantsuliseks mänguliseks asjaks, milleks ta ongi tänapäevani jäänud. Capoeiras on Erik koolkonnad, et kes on selline võitluslik kummelis, ongi selline tantsulise. Aga põhimõtteliselt on ikkagi selline jah, jälle teine hästi loob. Ning kus üldiselt lüüa ega rünnata nagu ei tulekski. Et nagu parim variant ongi see, et kontakti lõpuks nagu ei olegi nii-öelda 11 ülekavaldamine käib pidevalt. Ja kuna ta sealt Brasiilias sündinud tead, kasvanud on, siis noh, seal on ka osatakse seda suurepärasel tasandi tasemel, et mõnikord on võimalik lihtsalt tänaval peale sattuda. Noh, poisid teevad trenni või võib-olla natukene sihukesele mõttega kaasnad teavad, et need pealtvaatajad varsti kogunevad ja need kiirused, millega nad liigutusi teevad, see on täiesti uskumatu. Et see on jah selline hästi ilusa, vaatemänguline ja kihvt asi ja jälle vist põhja pool peaksite rohkem sama põhjus ilmselt nende orjade keskelt tulnud asi siis ikkagi seal, kus praegu mustanahalisi rohkem, seal tegeletakse veidi rohkem taga, aga noh, loomulikult on nüüd levinud kogu kogu maa maa kerand, et Eestis on päris mitmeid võimalusi juba selle kreeka teha. Jah, ma pärast panen ka reisipalaviku foorumisse mõne lingi selle kohta, et siis te saate kallid kuulajad vaadata ja võib-olla isegi saada KaPoi risti. Saate alguses me rääkisime muusikast, kas tahad äkki veel midagi Brasiilia muusika teemal lisada? Sellest võiks rääkida tundide kaupa, aga täna me seda aega ei ole. Aga ma arvan, et Brasiilia muusika on tohutult elujõuline ja väga paljud leiavad kindla jaoks Brasiilia kultuuri läbi muusika. Mõtlesin sellele on nagu põhjust, sest seal on nii palju erinevaid huvitavaid voolusid. Et ütleme, bossanov oli vist niisugune esimesi, mis tegi sellise või noh, tegelikult ju ei olnud, et noh, samba on Brasiilia leiutise samba on, eks ole, vanem juba üle 100 aasta vana vanamuusikastiil jah, kahjuks mul praegu ei olnud võtta kusagilt hetkel vanus hambasid, aga aga, aga see on ka üks väga-väga elujõuline muusikastiil, et näiteks on samba peod ka selline asi, et sa võiksid valida iga õhtu enam-vähem, millisele samba peole sa lähed. Et ei ole küsimus sellest, et peaksid ootama reedet ja laupäevad käivad kogu aeg pidevalt. Alati peaaegu on ikkagi elava bändiga tegemist, paljud neist on ikka väga-väga heal tasemel ja siis on sellised uued ja noored nad võib-olla veidi moderniseerivad, aga mitte nüüd küll liiga palju. Ja siis on ka need vanad vanad seal, kus samba sündis Riia mägedes ehk Faweeladesse lummidest. Need vanad samba koolid, neid on ikka veel väga elus, need ongi needsamad, mis võistlevad Carlemelidel, eks ole, karneval, kaheksa samba, kultuuri selline näitamise koht. Et sama on oluline siis selle igasugu moodsamad versioonid Bacootši siis Põhja-Brasiilias on jälle tohutult tohutult neid erinevaid muusikastiile, mille, milles kõiges ei orienteeru. Õnneks Eesti Šveits on hakanud ka huvi tundma üha rohkem. Ja nüüd siin selle sajandi alguse suur mood oli siis Favela Frank, mis on siis prio leiutis? See on siis nagu sihuke kõige viimane nagu ekspordiartikkel, mis Brasiiliast tuli. Brasiilia muusika on tõesti nii rikas ja põhjatu ja noh, kui minna sammumas, oleksin sertao, need kaugemad kaugemad kandid, nendel on jälle oma rahvamuusikat mis on hästi palju. Ma usun, et sealt võiks veel avastanud tohutult palju. Brasiilia kirjandusest on teada Nobeli kirjanduspreemia nominent. Poeet Manuel Barroso muidugi on eriti Eestis ja üldse üle kogu maailma tuntud. Tänavu oma 100 miljoni raamatu ilmumist tähistab Paulo Kohilio. Millised on sinu isiklikud lemmikud? Brasiilia kirjandusmaastikult selle kirjandus on järjekordne teema, millest võiks tundest rääkida, aga, aga huvitaval kombel jah, seal kohapeal avastasin, et kui Heljo Brasiilias talle suuremat muljet ei avalda, noh loomulikult on seal raamatupoodides olemas. Judo bestseller ka enam-vähem on, aga inimesed räägivad nagu palju vähem kui näiteks siin meie kandis. Neil on hoopis teised menuautorid ja kirjanduse kohta, seda peab küll üldiselt ütlema, rõhutama, et 20. sajandi kirjandus on, on väga-väga hea ja seal on väga kihvt leide, mida maailm pole veel teinud, kellel nagu hakkavad vaikselt avastama xile kirjanduse häda ja ka portugali kirjanduse häda tegelikult läbi aegade ongi olnud keeleprobleem. Kuna tõlkijaid on ikkagi vähe, isegi inglise keelde tõlgitakse päris vähe, isegi Fernando pessaa, kes noh, tänaseks on igal pool tunnustatud, tema mitmed luulekogud seisid aastaid kümneid nagu avastamata. Kuni keegi nagu taipasid inglise keelde tõlkida, siis nagu levivad ainult inglise keele kaudu levivad kahjuks peamiselt need asjad, Brasiiliast tuleb meil leida kindlasti palju. Lemmikuid ongi raske öelda. Kuna neid on palju, eestlase tõlgitud on vähe eriti nagu uuemad kirjandust ja uuemat mõtet, mis nagu räägiks sellest, mis praegu toimub, on nagu vähe, et et natukene saan kohe reklaami teha, et mul endal koos teise kaks tõlki aga on, on tõlkimisel praegu üks raamat, tegelikult on nüüd juba Te, olete käes, nii et loodetavasti paari kuu jooksul peaks ilmuma jumala linn, mis on võib-olla tuttav inimestele ka siin filmi kaudu. Citievgaatsid teos nende nimede all nagu liikus mihklist kinno tõesti otseselt ei jõudnud ka DVD eesti keel on täiesti olemas. Räägib siis nagu Riio slummi ehk kohalikus keeles Cavela elust, mille nimi ongi jumala linn. Nüüd Päevalehe kirjastus tänuväärselt korjas üles selle mõtte ja et selle võiks raamatuga ära tõlkida, mille põhjal see film on tehtud. Nii et see siis nüüd peaks varsti tulema. Kas Brasiilia on religioosne riik? Jah, on küll, on küll noh, ametlike katoliiklik ja katoliku usk on seal kõige rohkem, aga üha enam ka igasugu teisi evangelistid, järve, igat sorti uus religioon, nendel on seal ka väga suurt, väga suur minek. Näiteks selle peab rääkima nendest trummidest, veeladest, seal miskipärast on ka väga-väga popid, et isegi nagu sellised paadunud kurjategijad pidajad pidid tihtipeale väga väga austama neid uusi moodsaid kirikuid kõrvalisele pilgul, veidrana tunduvaid, selliseid uusi usuvoole, aga lisaks on siis seal ka väga põnevaid, teistsuguseid uske ja rituaale näiteks jälle seesama suur Ahvla mõju tuleb jutuks, selline asi nagu kandomblee on üks, üks väga põnev traditsioon, ma ei oskagi öelda, kas ta nüüd on religioon rituaalselt oleks õigem nimetada. Igatahes noh, liiga palju ma sellest igaks juhuks palju ei julge rääkida. Aga ühte ühtlaseda rituaali õnnestus pealt näha. Noh, nad ongi mitte just nüüd nii hirmus avatud, aga nad ei ole ka sulatatud nad, nad nad lasevad sisse teisi inimesi ka, kui sa nagu rahulikult taustad ja vaatad, lihtsalt väga-väga erinev kõigist varem tunnistatud usulistest rituaalidest. Et seegandombleem rituaal, mida ma ise pealt nägin lühidalt siis kirjeldades tundub, et need inimesed peamiselt, kes seal nende osavõtjad andnud, lähevad kindlasti transsi. Nad saavad ühendust kõrgemate jõududega. Nad on muide, on üldjuhul ainult naised on need, kes saavad üldse nagu seda proovida. Meestel on siis selline toetav roll ja õhustiku loojad on mehed ehk mehed tagusid trumme niimoodi vägagi sisendusjõuliselt tundide kaupa, vesi kestab mitu tundi järjest. Isanda lubatakse ainult heledates riietes. Kõige paremaks valguses, tähendab, oli värv, on valge mehed, ühel pool naised, teisel eraldi istuvad. Kui nüüd väliselt kirjeldada, siis oligi selline tohutu trummi tagumine mitmeid tunde ja siis seal keskel inimesed, kes liiguvad ringi peamiselt naised ja hakkavad nagu järjest teisele poole ära minema. Ja seda oli nagu põnev vaadata, aga loomulikult tegelikult seal siin-seal taga kindlasti väga palju, väga palju rohkem. Tulles tagasi maisemate teemade juurde ei saa kindlasti Brasiilia kultuuri ja elustiili käsitledes mööda minna sellisest ülitähtsast asjast nagu sport ehk siis jalg. Pall ise jalgpalli fänn ei ole, siis väga palju ka ei oska konkreetsemalt rääkida, aga selge on, et et jalkasärgid igal pool, kui on tähtis jalkamäng, siis elu peatub. Ollakse oma klubi fännid ka, loomulikult ka on jälle rahvusvahelised võistlused, siis see unustatakse, siis on iga brasiillane nagu väljas oma maa eest ja jälle, nii nagu karnevali ajal ka, aga on ikkagi mingi maailmameistrivõistlused siis jälle elu lubjatud. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeri soodet foorumis R2. Raadio kaks. Head raadiokuulajad. Rõõm on teile teatada, et ümber maailmareisilt tagasi kodumaale naasnud meie lennunõunik Krister Kivi ja täna on ta tulnud stuudiosse selleks, et meid valgustada sellisel teemal, kuidas on kõige parem ja mõttekam minna Brasiiliasse. Ma arvan, et see sõltub hästi palju ka sellest, et mis linna täpselt Brasiilias on vaja saada. Kaks peamist varianti on loomulikult need, et kas minna tavalise nii-öelda täisteenindusega lennukompaniide nagu KLM või France või siis püüda ise kombineerida midagi internetist kokku. Vaatasin ka Lemmi edasi-tagasi pilet Tallinnast, riietus on eurosse, kõige odavam hind oli 1037 dollarit, temal kahjuks jätkuvalt dollarites ainult need hinnad, aga see on umbes 10 korda rohkem, on siis eesti kroonides pluss igasugused muud maksud, mida kaela meil on kõvasti. Franzil oli ka sama hind, üks kallim ja siis on ka tamm. Lennukompaniil on 1059 dollarit Tallinnast edasi-tagasi, millega saab olla 45 päeva kohal. Nendel kahel esimesel ainult üks kuu. Helsingist on palasse näiteks Lufthansal 831 dollarit ja kaelemil 857, nii et Helsingist võib-olla kuskil 1500 krooni odavam. Muide loomulikult Lissabonist, kust läheb väga paljud endale näiteks tapjad. Portugalil on kohutav kogus, mis lähevad igasugustesse väikestesse, Brasiilia linnadesse. Et see on üks punkt, kus võiks neid hind otsida ja sealt on ka väga huvitav võimalus sõita läbi Cabo Verde Brasiiliasse, näiteks Phartaleisasse on kabavatel lennukompaniil edasi-tagasi pileti hind 798 dollarit, et siis oleks võimalus seal peatuda. Aga kui ise püüda kokku panna see hind, siis kindlasti tasuks külastada sellist lehekülge nagu kondor, punkt d. Olen sõitnud ressifees Saksamaalt 99 selle lennukompaniiga, nüüd on küll 100 eurot kallimad, need kõige odavamad hinnad, mida ei ole ka alati saadavad, aga tasub vaadata neid pakkumisi. Ja siis on veel selliseid Vitali punkt, mis iganes lehekülg neil on, sõidavad Milanost jaamast fantaleesas ja ka näiteks Samson flai punkt com pandud üks selline odavlennukompanii, mida võiks vaadata Brasiilia sees ainult lennupileti hinnad üldiselt väga kallid, mida tuleks arvesse võtta kallimad kui Euroopas kallimad kui ühendriikides. Aga nutikas oleks teha nii, et osta ühe suuna pilet, kuidas ta reisibüroost võimalikult pika marsruudi peale, sest need hinnad lubavad üldiselt teha vahepeatumise. Ja mina sõitsin vargi piletiga pressist, veest saab valas, mis maksis 4000 krooni, suund tegid peatamisi, pealinn Brasiilias ja riietus on päris pikalt. Või siis loomulikult võib vaadata neid Brasiilia odavlennukompaniisid, näiteks kõige tuntum neist on kol, mille lehekülge vaekoll punkt camp VR, täiesti normaalsed hinnad kuskil alla 1001 suuna kohta. Ja moetaret punkt, punkt on ja, ja siis on veel Õhjana jäävad punkt-punktilt VR. Aitäh Krister. Loomulikult on minul ja kõikidel reisipalaviku kuulajatel väga hea meel, et sa oled lõpuks naasnud kodumaale, ma ei tea, kas sul endal sama hea meel selle üle on. Sügiseses Eestis jälle? Imeline kuldne lehesadu. Aga ma tahakski nüüd väikest ülevaadet, kuidas sinu intensiivne ümber maailma reis läks ja kindlasti huvitab ka kuulajaid see kuidas sa nii väikese ajaga ehk siis kuu ajaga põhimõtteliselt läbisid nii palju kohti, et miks see nii intensiivne. Aga muidu ei jõua ja ma arvan, et ega intensiivsus ei olegi mingi probleem, aga minu pagasil oli reis tunduvalt pikem kui mul endal tagasi sõites. Sest ma sõitsin Los Angelesest läbi Pariisi Helsingisse ja siis sealsete kooli lennujaam tegi seda, mida ta sageli teed, ehk siis ta oli seal musta auguna, sellise maestro Raminade imes pagasi enda siis sülita selles mingi neli või viis päeva hiljem välja. Mis on suur vedamine, sest sageli pagasi välja sotsiaalsete kooli lennujaamast enam mitte iialgi sinnani jõudnud. Aga kui sa peatud igas sihtpunkti, võib-olla päeva paar-kolm-neli, palju sa seal näha jõuad? Kui sa lähed siit jalgsi raadiomaja juurest Vabaduse väljakule, siis, kui seal näha jõuad, sa võid saada päris palju emotsioone ja nende paari minutiga isegi sa näed kuskil midagi, et ega kvaliteet on tähtis, mitte kvantiteet. Nii et sulle meeldib selline õigesti doseeritud väikesed kvaliteediannus, et selle asemel, et pikalt kuskil noh, maakeeli lebo See on loomulikult täiesti teine kvaliteet ja seda on ka panus teha, aga lihtsalt. Eestis on kõike vähe, raha on vähe, aega on vähe ja seetõttu sa tahad kuhugi minna, seda kuhugi veel minna, siis sa peadki lihtsalt nagu tegema mingisuguseid selliseid kompromisse. Aeg on kõige suurem luksus ja seda ei ole lihtsalt võtta. Kui sa mõtled tagasi oma kuu ajasele pikale seiklusele ümber maailma, mis su lemmikkohad või elamused on? Indias on käinud kümned tuhanded eestlased, aga nad on tõepoolest on täiesti teine, täiesti teine, selline väga emalik. Ma ei oska seda paremini öelda. Kas sulle ei tundu, et kui sa jõuad Indiasse, et sa oled nagu kodus? Nojah, kui mul on kodus selline segadus, kas mul on sihuke tunne, et ma olen jõudnud koju, aga jah, ta emalikus on küll hea point. Võtab sama suurde sooja. Need hääled ja lõhnad, udu ja suits. Aga mis veel peale India sulle väga meeldis? Kesk-Ameerika on tore, loomulikult need väiksed väiksed, kas tohib öelda, palun banaanivabariigid, aga seal on ka ja mida nagu vaesem maa, seda lehed on minu meelest see on ka hästi mõnus seal ringi käia. Ja loomulikult Mehhiko on ka selline, mis jätab täiesti kustumatut elamusi. Olin väikses linnakeses nimega Merida ja mis saab lükata poolsaarel, siis läksime vaata ma seitse metsavaremeid varahommikul ja need avatakse ametlikult kell kaheksa hommikul, aga ma olin juba tunduvalt oleme üleval ja siis küsisin ühe Mehhiko vanamehe käest, et kuidas sinna pääseb ja ta ütles, et on kaks teed, et üks tee on osta pilet, selleks tuleb oodata kella kaheksani, aga on olemas ka teine salajane tasutade mis loomulikult klasega Mart ja siis läbi tiheda põõsastikku. See hotellitöötaja viiski mind nende paremeteni, mis olid kohe sealsamas kedagi teist, hommikune selline udu täiesti tühi ja siis ma kolasin seal ringi. Et sellega kindlasti selline, et loomulikult oleks küll Mehhikosse saata 10 dollarit, et südametunnistus puhas oleks, aga. Ta oli seal tunda sellist iidsete aegade mingit eriti võimast energiat. Ja jah, ma käisin seal palliväljakul, kus toimusid pallimängud aastasadu tagasi ja see oli tõepoolest väga selline kummaline, väga kummaline energia, eriti kui sa mõtled sellele, et need mängud toimusid ju elu ja surma peale, et see meeskond, kes vaata seal templis mängides nagu enam teist võimalust ei saanud spordiga tegeleda. Et see oli väga mõjuv. Tänane reisipalavik hakkab kahjuks lõppema, kindlasti on veel väga palju põnevat Brasiilia kohta, milleni me täna üldse ei jõudnudki. Seda peate juba ise välja uurima ja selleks parim viis on muidugi kohale minna ja seda kõike ise näha ja kogeda. Mele, mis sa veel Brasiilia plaane hauduvatele ränduritele soovitaksid, mille peale võib-olla seal mitte käinud, kohe esimese asjana ei tulegi? Selline triviaalne asi küll, aga tegelikult hästi oluline, et kui reisiplaane teha, vaadata seda kaarti ja mõõta joonlauaga natukene arvutada hästi kriitiliselt, et kõige aru saada, et tundub küll, et üks riik, üks puhkust, kaks nädalat näiteks, et see on nagu noh, muidugi ma vaatan, kõik tippasjad nagu ära ei ole mõtet, kui minna tõesti niimoodi paariks nädalaks. Tasub valida mingi üks või kaks piirkonda, mis, mis sind huvitab aset läbi mõelda. Sest see on pool kontinenti, suur riik. Seda ei tohi ära unustada, siselennud on olemas ja mitte nii hirmus kallid, et seda planeerimisel. Ja võib-olla siis söömgi üldisem asi, et ikkagi natuke hammast stereotüübid nagu koju maha jätta, et minna, minna sinna kohale ja võimalikult nagu vist puhta lehena ja vaadata, vaadata, mis siis nagu ikkagi seal on, et et ma usun ise küll, et Nad on lihtsalt nii südamlikud ja toredad, tore rahvas. Et isegi, kui juhtub, see kardetud ja paljuräägitud asi, et tulevad tänaval keegi ja võtab rahakoti ära, näiteks et seal kuidagi tuleb selleks olla valmis ja proovida vähemalt minna kohalikega samale lainele, mis tähendab seda, et sa ei teegi sellest suurt numbrit, ei kanna muidugi palju kaasas olengi palju, millest nagu ilma jääda ja mingit tuju küll sellest. Absoluutselt sellest ja see soovitus eestlasele on kindlasti üsna üllatuslik, meile on asjad teistmoodi, aga selleks me maailmas rändamegi, et teada saada, kuidas sealpool on lood. Kas sinu nende Lõuna-Ameerika seikluste kohta saab ka kuskilt internetist lugeda? No reisi ajal sai peetud kirjutatud blogi küll selle võib vist panna aadressi kirja, panna see aadressile kikka meele trip-e. Aitäh panen selle lingi kindlasti ka reisipalaviku foorumisse raadio kahe kodukal aadressil www R2 poee kalt Reisipalavik ja ka tänases saates kõlanud lood panen sinnasamasse, saaksite nende artistide kohta juba ise lähemalt uurida. Suur tänu meie tänasele reisijuhile Mele festile selle fantastilise rännaku eest. Ja muidugi suur tänu teile, kallid raadiokuulajad, et meiega koos seiklesite mina olin Ingrid Peek ja reisipalavik on jälle eetris nädala pärast.