Tere, mina olen Ivo Etti ja te kuulate uunikumi. 1179. aastal sündinud Ivo Etti õppis Rakvere laste muusikakoolis ja lõpetas Tallinnas Georg Otsa muusikakooli klarneti erialal. Üldjuhul ise õppinud rokkmuusikute seas on ta ses mõttes haruldus. Ivo saavutuste hulka võib lugeda kindlasti Vaiko Epliku ja rahvusega Riias eurovisioonil käimise ning koos õe Eda-Inesega laulude kirjutamise tuntuim neist vast Eurovisiooni legi pürginud laul ise endale. Nüüd saab Ivo rääkida oma unustamatuks lemmikloost. Autot võib-olla siis ikka Gunnar Grapsi õppest, valgus on väga lihtne, et kui väike oli, lihtsalt nagu ei vaadatud saadet, näete, mis saate nimi oli, ei dipop, oktid mereala seitse vaprat ma ei mäleta, kes seal ka niuke võistluse momente oli, aga selle hästi siis igasuguseid eestiluusid tol ajal siis häid bände ja asju noh, tollest ajast nagu on siis nagu tekkis nagu g vastu nagu huvi. Ja sealt see lugu nagu kummitama ja sealt tekkis ka minul huvi trummimängu vastu, kuigi ma ei ole kunagi trummi mänginud. Aga ma arvan, et seal pillimängu vajadus sai sealt nagu alguse plaadimasinast oligi, pole ammugi saanud sellel lihtsal põhjusel, et mul ei olegi seda lugu endal pärisele. Rohkem nagu südant soojendab, praegusel hetkel on see just see lahe selle aja niuke saun. Otsest nagu muusikaline käik otseselt ei mõjuta. Saundid sel ajal olid, et pigem see Gunnar Grapsi Grupp oli 1977. aastal loodud Magnetic Bändi järglane, 80.-te keskel koondas tasemel pillimehi ümber karismaatilise laulja ja trummari Gunnar Grapsi. Grapsi varasematest tegemistest võib ära mainida veel ansamblid, satelliidid ja mikronid. GG keskendus hevimuusikale, mille lüürilise pooluse näiteks oli superhitt Valgust. Koos Grapsiga mängisid GG-s sellised mehed nagu Sulev Kuusik, Jüri roosa juulist ihanov, aga ka Angela Aak toona André saak, kes meenutabki nüüd 80.-te keskpaika. Kui keegee valitses, lavasid lugudega valgus, raudmees ja teised. Selle lao sünniga oli tegelikult siis minameelselt bändis laulnud, aga tead seda, et see oli seotud Peterburis olemisega, kus siis suveajal oli selline nali, et Gunnar ma mäletan, et ütles, et tuleksin Peterburis on ikka valged ööd. Aga tegelikult muidugi, aga mis siin, aga minu meelest oli see selle loo idee, tuli kuskilt sealtsamast, isasel tullakse, siukse nägi eks aeg natuke osa asju kustutab mälus ka, aga lahe oli seda mängida? Jah, Venemaal olles ei olnud nagu väga suurt vahet, sest seal oli isegi nagu kõva sõna. Eesti fännid tuli ja mängis nagu välismaa voodi, teised lood, raudmees ja mosaiik, mis sellel ajal nagu olid siuksed, kõvad lood. Seal tuli ju nagu ma ütlesin järjest neid lugusid, noh, et see ei olnud nagu ainuke ehita. Ilmselt kuidagi oli ka selle muusika kuidagi selle, selle aeg, nagu see oli ka kindlasti üks põhjus, miks, miks see asi nii hästi kuidagi toimis ja no mis seal salata, tagantjärele kuulata, minu meelest lood pahedad ja Gunnari sõnum on nagu täiesti ta ikka hali raudmees. Gunnar Graps on enda kohta öelnud lemmiklugu mulle ei saagi olla, sest neid on liiga palju. Kui ma veel kaheksakümnendatel heviajastul Eestis kuum nimi oli, siis pärast läks asi täitsa peesse. Gunnar Graps suri 2004. aasta seitsmeteistkümnendal mail. Raudmees oli siis 52 aastane.