Teeme ära 2009 ehk minu eesti korraldajad püüavad suurt kala. Idee anda rahvale võim ise otsustada ja seejärel ära teha on ajanud ühiskonna keem. Miks ja mida tahetakse teha, kes sellest kasu saab? Kaks nädalat enne ürituse toimumist on üleval lõputuna näiv hulk vastuseta küsimusi. Toimik number 105 teeme ära. Minu Eesti kuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks. Tiina amet Pimedate Ööde filmifestivali direktor. Ülekuulatav number kaks Talvik Artur amet filmi produtsent. Ülekuulatav number kolm veise rikk indrek amet reporter ajalehes kesknädal. Lugupeetud tunnistajad ülekuulamisel ma teeksin kõigepealt esimese küsimusena sellise väikese soojendusringi kuulajal ka hea enda mõtteid häälestada. Mis teile tundub, mis asi see minu Eesti teeme ära, 2009 projekt on Artur Talvik. Teie kirjutasite kaheksandal aprillil lehes loo lubage torkida püha lehma, mistõttu ma ei luba vastata, et see on lihtsalt pühale. Mina olen isiklikult tohutu kodanikuühiskonna fänn ja, ja see on minu igaks juhuks pühadus, mida, mida ei tohi puutuda ja kuhu ei tohi parteilisuse kui selline, see, mis on kõige suurem haigus tänapäeval tänases Eesti ühiskonnas, kuhu see parteilisuse ei tohiks sisse minna. Ja, ja see on minu mure, et, et see, see käpp on juba sinna sisse läinud vaikselt ja, ja nii-öelda kovitseb seda tegelikult meeldivat ideed. Ma pean kohe küsima, mis, mis parteil. Mismoodi ta kohiseb, seda oleks arusaadav. No sellest võime pärast pikemalt. Aga mitmes kohas on näha, et asjad finantseeritakse läbi riigimasinate. Suurettevõtted on sisse tulnud, eks ole, kes kontrollivad sinu tarbimisharjumusi, mis ei ole absoluutselt kodanikuühiskonna teema, saad aru, kodanikuühiskonna inimesed peaksid selle vastu kohe protestima, kohe ärrituma ja kohe lõpu peale tõmbama, eks ole. Räägime sellest pärast edasi, Indrek veidrik. Teie sulest ilmus kesknädalas 15. aprillil, lugu veel loomata partei oma sööb riigi leib, mis ma saan aru, et Arturiga nüüd nagu ühel häälel samas häälerühmas kaasa laulab? Kõigepealt ma tahaksin sisse viia ühe väikse paranduse, tegelikult ilmus artikkel kollektiivselt, nende minul on selles artiklis üks osa täita, aga, aga selle autoreid on ka lisaks minule teisigi. No ma saan aru, et ega ta ju vastu ka ei olnud, et seal on selline lugu, ilmus ta ei protestinud ka maantee, kirjutate selliseid asju, jätke minu mind sellest mängust kindlasti vastupidi, just nii. Väga hea, mis teie jaoks on, aga see minu hästi midagi siis esimesel mail korraldatakse, et mina suhtun minu eestisse kaksipidiselt. Et esiteks, väline pool on ju hästi tore, kui praegusel raskel ajal seal inimesi motiveeritakse tulema kokku, rääkima oma muresid ja tegelikult on, on, on see vajalik ka psühholoogiliselt, nii saavad inimesed oma mured ära rääkida ja keegi on valmis neid kuulama. Mis on tore, kas on murede rääkimise koht, sest teie arvates ma arvan küll, et on üks laud, inimene võtab teise inimese vastu, need inimesed moodustavad seal järjekorra, saavad rääkida mingitest muredest. Ma usun küll, sest ma praegust meediat vaadata siis 95 protsenti artikleid ja lugusid on ikkagi mure, lood võlgu, jäänud inimestest hätta sattunud noortest peredest. Nii et ma arvan küll, et see on ikkagi koht, kus, kus rääkida, mis, mis on valesti Eesti ühiskonnas praegu, et tekiks mingisugune puhastumine selgem. Tiina ei ole kirjutanud sellel asjaga seoses küll midagi. Aga te olete rääkinud, mul on ainult ele Greklaamides. Teil peaks olema seetõttu nüüd võimalik kõigile selgeks teha, mis minu Eesti 2900 teemeroon. Ütleme nii, et lisaks sellele, et ma jalaga kirjutada, ma ei ole veel olevaid autoreid lugenud, mind ei ole üldse Eestis olnud vahepeal selles mõttes mul on nagu hea värske briifing. Kõigepealt ma tahaks seda ütelda, et minu meelest juba juba praegusel hetkel selles kahes eelnevas eeskõnelejaks väljendus see, kui haige on natuke meie ühiskond. Et ma lähen suisa nagu pettunud selles, sellepärast et nii palju kui Ma küll ei ole nii palju kokku puutunud selle minu eesti seltskonnaga ja ei ole, ma ka selles ei aktiivses grupisega suures mõttegrupis sees, aga nii palju kui ma olen kokku puutunud, siis on see asi nagu hästi kaugele parteilisusest ja kaugel ka sellest, et kellelegiga ennast nüüd hakata nagu sellisel kujul vastandama. Pigem just vastupidi, igasuguse küsimuseasetusega üritatakse seda, kas küsimuste mustvalgelt vastandus nagu igatepidi vältida. Et seda esiteks, teiseks on see, et meie ühiskond on nii väike, näete, et leida siin raha sellisel kujul, mis ei oleks ühe või teise parteiga või kontrolli või ettevõttega seotud. Noh, ma tahaks näha seda, kuidas on võimalik leida. Et see on peaaegu võimatu ja, ja tegelikult seal muidugi mõnes mõttes kuulub sellepärast et see võib-olla selle tõttu me ühiskond ongi nii ülepolitiseerunud. Ja, ja samas on see, et vaatamata sellele, et ühiskonna nii ülepolitiseerunud on tegelikult ju väga palju inimesi või enamus inimesi sellest ennast distantseerinud mis tegelikult toimub ja minu jaoks on näiteks minu, Eesti just nagu see üritus, mis mulle ka meeldib. Kodanikuühiskond. Mulle meeldib totaalne demokraatia. Aga, aga mulle meeldib kodanikuühiskonda ja murest, nagu meeldib see, et kutsutakse nagu inimesi. Et seesama, et, et noh, et ära virise seal nurgas, tule tee näiteks seal on see tee on auklik ja parandas tee ära. Et see ei ole absurdne. Absurd. See ei ole absoluutselt, arvurder on auru välja, aga oletame, et ongi auru väljalaskmine, ka selles on olemas iva. Sellepärast et mida sa tahad, täitsa 100000 töötut oleks sul sügisel tänaval ja streigiks kariksa reegliks. Ja miks mitte meid on kurat, ära hirmutada selle vastu, et neid on niimoodi ära kohitud, et keegi ei julge. See ei ole üldse, ma tulin näiteks Pariisis konverentsilt ja, ja seal oli just parasjagu nagu, nagu arutati, noh nagu kõik praegu räägivad majandus kriisistakse ja nii edasi. Ja siis ma rääkisin sellest, et nahata, et vaat milline vahva üritus meil tuleb. Mida prantslased ütlesid, et vau. Et meie oleme nii lollid, et me oskame ainult streikida, et me ei oska üldse mitte mingisugusel kujul läbi rääkida ja arutada, ei mõtelda, aga kuidagi teisiti toimida. Minu meelest selles on nagu väärtus. Ma ei arva, et röökimises väärtus oleks. Aga kas see on eetiline, et seda ettevõtmist rahastatakse riigieelarvest? Tiina Lokk ei saa vastata sellepärast, et riigieelarvest finantseeritakse ka PÖFF. See seda just toitsid mu sõnalt küsida. Teie pesin Talvikust saab ka nagu filmida. Detsembrikuumus Ravastad rahastati riigieelarves, kas on eetiline, teeb riigieelarve, et miks ei tohi riigieelarvest rahastatud? Teie teie ilmselt ei kuulu parteisse, aga kui nüüd päris aus olla, siis MTÜ minu Eesti on registreeritud Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu piirkonna arendusjuhi Raul Sarandi nimele aadressil Tamme tänav 51, Pärnu ja Res Publica poliitikud on selle ettevõtmise eesotsas. Seletage ära, mis all just nimelt kui üks partei on selle taga või ühes ühte parteisse kuuluv isik kuulu nuud voolu lood, selle asjaga seotud, selles ei ole mitte midagi halba, kui need inimesed on rahvaga ausad. Aga kas on praegu mingeid märke? Ei ole, rahvaga ei ole. Praegusel hetkel luuakse niisugune Coca-Cola lik reklaamikampaania, kus tekitatakse mingisugune positiivne kuvand, inimestes ehitataks Õhuloss, vabandan, aga samal ajal tegelikult on nende eesmärgid. Nalja tulevad, nad tahavad luua parteid. Kisa freenia absoluutne skisofreenia sellepärast et tegelikult on needsamad parteid loomulikult, kes hetkel on võimul või on nad ka opositsioonilise trügivate meelapsid sinna võimule, eks ole. Ja tegelikult pole vahet, milline nendest on parasjagu võimul või mitte, sellepärast et, et ühtemoodi mittetoimivaid tupikus on nad kõik hetkel, et tegelikult see ongi skisofreeniline hirm, et äkki nüüd tekib uus partei. Tiki siin me jõuamegi pointini, et tõepoolest, ma olen Tiinaga absoluutselt nõus, kõik parteid on ennast kompromiteerinud, kõik parteid ja nüüd ei tohi teha seda viga, et, et seesama kodanikuühiskonna liikumine tõmmatakse samasse punti. Nad kohitakse ära, ma oma artikliski kirjutasin, et sellele üritusele fookust kutsutakse kohale pannakse sulle ette 18 teemat, millel arutad, eks ole. Kuigi meil on kõigile selge, et täna on üks teema ja see on poliitiline kultuuritus või poliitiline künism ühtset puhama, kuidas me seda nimetame. Puudutab kõiki parteisid ja siia vastama panen kodanikuühiskonna, kes on veel ainukene, kes suudaks midagigi teha. Artur Talvik välistate siis, et parteid on kodanikuühenduse või kodanikuühiskonna üks osa, sest nad on kodanikeühendus, inimesed tulevad kokku, saavad aru, et neil on ühine arusaam maailma asjadest. Ja ma välistan selle, ma välistan parteilisuse kodanikuühiskonnas selles mõttes minu ringkonda või minu küla, ma tea, MTÜs muidugi võib kuuluda parteilane selle vastu, mitte midagi. Aga mind häirib see, et see parteili suus on igale poole jõudnud. Parteilised juhtimisel on kuradi haiglad parteilise juhtimises juhtimisega haaratud. Olid, me teame isegi kultuurivaldkonnas, kõik sihtasutused sihtasutuse nõukogudes lükatakse parteiliselt käed sisse. Häirib see, et selle kodanikuühiskonda, seda, seda, seda, Tead, mulle tundub, et seda võib-olla üritatakse sinna lükata, üks asi, teine asi on see, et sinna pole väga palju seda õnnestunud teha, näitab seda, et noh, sellel teemal on kirjutanud Strandberg Kalevist esimene, kes kohe hakkas kirjutama sellest, et näed, nüüd tekib uus Tööpartei, sest et Jalakas astus rohelistest välja nõlvakust oli ka eestlased. Et, et noh, et, et läheb mööda taga looma uut parteid, siis oli Keskerakond, eks ma ei tea, kõik, kes siin on hoianud sellest, et nüüd tekib uus partei. Et ma arvan, et see on see hirm, mis üritab sinna nagu seda külge pookida, aga aga nii palju, kui ma lähen nagu muna nende tegijaga rääkinud, ma ei tea, et seal oleks praegusel hetkel Aga küsimus on, sõbrad, on ikkagi sõbrad, küsimus on ikkagi selles, et et okei, kodanikuühiskond on tore asi ja me arutame ja me räägime, aga kui me ei ole nagu väljundit, siis need toredad ideed ja vahvad mõtted ju sumbuvad. Ta ei arene edasi, selleks ongi parteid. Täpselt, ma tahan ka Indreku sa teatud väljundit. Mis te arvate, et ei ole väljundit? Arvata, et nad lähevad poliitikute juurde ja räägivad neile oma ideest. Ma kardan, kõige hullem, Nad ei lähe poliitikute juurde ja tõesti juhtub see, et nad hakkavad ise tegema. Aga see oli parlamentarismi vabanemaltaristliku süsteemi nii-öelda eiramine. Tegelikult peaks valijad minema otse nende inimeste juurde, keda nad on valinud ja nendega suhted. Vabandust, mina ei ole neid inimesi valinud, kes on riigikogus? Ma valisin hoopis, hääletasin teiste inimestega. Kas te olete nagu seesugune heitunud valija? Ei, ma ei ole heitud, ma lihtsalt korrigeerindeid. Kas põhimõtteliselt ma saan aru, et kõige suurem probleem on Artur ja, ja Indreku jaoks see, eks ole, Sapporteid? Ei, absoluutselt, minu jaoks ei ole, tehku partei nii, minu jaoks. Väga hea, tehku, kas nad teevad, võib-olla meil on vaja uut, seda asja, eks ole, mina minul selle vastu öelda, kui välja öelda tuleb välja, et nad ei tee parteid, ei ole nüüd hääldee hääli, öeldakse, et no miks mitte, kui teemegi, mis siis ja see ongi jumala õige, aga teisest küljest vedas isegi jalakas. Et aga nüüd saar vist ütles ka seda välja, eks ole, oli, oli artikkel, eks ole. Küsimus ei ole selles, küsimus on selles, et, et kas sellest uuest parteist on kasu, eks ole. Ja nüüd on küsimus selles ürituses, et kui sulle lükatakse 18 teemat ette, siis, siis see läheb hägustab ära. Me teame ühte ühte teemat, ma juba enne ütlesin seda. Mõelgem selle ühe teema peale, kui selline energia viiakse nii-öelda rohujuure tasandile. Ütleme, arutame niisugune kuradi, ma teadnud, kirikuaed oleks vaja korda teha, eks ole. Meil on olemas praegu Euroopa rahastamisprogrammid, mis käivad selle nende propagandistid, aktivistid käivad mööda mööda valdasid ja toovad koju raha kätte, sulle tee oma aed korda, eks ole, selleks ei ole meil vaja sellist kuradi mõttetalgud. Meil on vaja täna lihtsalt harjun jubedas, kus meil on täna jõuga välja öelda see, et, et asjad on halvasti ja siin on väike kodanikkond, kes ei ole selle asjaga rahul. Mina pigem okei, võib-olla ma olen naisterahvas, naiivne kindlasti olen mõlemat, eks ole, ühte kindlasti, et, et tegelikult ma arvan, et, et selle asja kõige olulisem asi on üldse see, et nii väike kui see Eesti ühiskond, kui ta ka ei ole, siis äkki te olete pannud tähele, et enamus sellest ühiskonnast on ennast ära distantseerinud sellest, mis on toimunud, kaasa arvatud ka sina, Artur, kes sa oskad ainult küüniliselt iriseda. Aga lase ma räägin. Täiesti vale, Ma lasen. Karju kogu aeg, et seal on tegelikult seesama küsimus, et tegelikult ärgitada inimest mõtlema, ärgitada inimest tulema, et natukene muuta seda mõtlemise malli, et eestlane oskab alati kindla peale öelda ei ja kritiseerida, aga eestlane mitte kunagi ei oska positiivselt mõtelda ja läheneda positiivselt. See sinu külas toimib niisugune rakukene. Hästi vahva, tore toimib. Enamustes kohtades teda ei toimi ja see ongi tegelikult katsetused, lükata inimesed käima mingit pidi. Selle koha pealt ma olen ka Tiina Loki ka nõus, et tegelikult kui me vaatasime seda prügikampaaniat ja neid inimesi ja nende positiivset energiat ja üksteise toetamist siis seda oli rõõm vaadata ja ainuüksi sõnal talgud on eestlastele väga positiivne mõju, et ma olen sellega päri, Need inimesed peaksid sinna üritusele ennast registreerima, peaksid minema, praegused numbrid näitavad, et 1000 natukene peale paar inimest, jah, näiteks kesknädala toimetusest kavatsevad kõik inimesed vaatamata sellele, et tegemist on siis IRL-i hõngulise üritusega. Ei, loomulikult me soovime ka ikkagi oma arvamusi avaldada. Võib ta roheline olla, Viireform, no lõpetage ära. Mind häirib ikkagi asja juures see, et kodanikuühiskond on see, kes peaks ka nii-öelda tarbimisühiskonna vastu või, või, või mingilgi moel oma häält tõstma. Äkki see äkki Artur, te panete lihtsalt nagu jätkata selle võimaluse andmata, nähes seal, et sellest tuleb kindlasti partei, milles ma endiselt? Ma ei räägi praegu parteist, ma räägin tarbimisühiskond ja ma räägin talle, et äkki see on ikkagi seesama koht, kus esimest korda inimesed noh, nii-öelda organiseeritud korras tavaliselt ja siis tal on ju tore, tegelikult eestlastel on üks selline üritus on aastas mõtlesin jaanituld, kus nagu minnaksegi läbi võetakse nina väis ja toimuvad väga suured mõtted selle käigus. Aga põhimõtteliselt korraldab nüüd keegi esimest korda midagi muud ja ma ütlesin galakale ka ühte asja, et nii oleks pidanud otsima vastust ühele küsimusele ja see peab olema suur küsimus, küsimus on täna see, et mitte väikestes asjades mingid väiksed asjad on tegemata. Täna on küsimus see, et suured asjad Ma mitte riigikorda muutma hakata, aga poliitilist kultuuri kindlasti, et see on, vot see on probleem ja see, miks me sellest ei räägi, eks ole. On, see on ära hajutatud ja see on minu jaoks muregu Tiinal heidab mulle ette, et mina ainult küüniliselt virisen, siis ma ei virise küüniliselt vaid vastupidi, teel nii-öelda kohapeal või rohujuure tasandil need asjad ära, mis on, mis on vaja teha ja olengi teinud, lihtsalt. Küsimus on selles, et, et sul tuleb lagi ette, sul tuleb see nii-öelda parteilisust, tuleb. Ühel hetkel ette suurtel ideedel ja sa ei saa nendega kuidagi edasi minna. Nüüd kui see kodanikuühiskond kokku tuleb, siis ta peaks fokusseerima oma asja ühele asjale ja see ongi just sellest parteilisest künismist või sellest sellest seinast, mis on nii-öelda parteilise. Ma saan aru sees sellest läbi, see on võib-olla kümnete pisiasjade küsimus ja nendest pisiasjadest tulebki alustada selle jaoks, et suured küsimused lõpuks saaksid õiged ja aga see Arizonasse. Teie olete enda jaoks leidnud teemad, mille üle seal arutada. Ja loomulikult on üks nendest on kohe kindlasti kultuur ja sellega seonduv. Meil on olemas PÖFFi mõttekoda, mille üks teemadest on kultuur. Teie ei kurda selle üle, teemade valik on, on vale, seal liiga laiali vajub. Ei, ma ei kurda, sellepärast et tegelikult on issand, minul mulle meeldib see, et ma võin valida need teemad, mis mul on nagu lähedased, huvitavad, eks tõstatada ülesse. Ja tegelikult selle mõte on ju see, et, et nagu kaardistada seda maastikku, mille tagajärjel pärast on võimalik analüüsida erinevaid arvamusi, selle minu meelest oleks siis olnud kohutavalt naljakas ja vot siis oleks võinud hakata rääkima, ma ei tea millest. Kui me oleksime tõstatanud ühe küsimuse, et kas meie valitseb mindi, siis riigikord on õige või mitte või mis sa pead silmas poliitilise kultuuri muutmise all, mida ma siin nagu muutma hakkame. Aga ma saan aru, et hinnata ja oodata nii-öelda neid patsiente, kes nii nagu Indrek ennustas, et sinna tulevad haiged kes saaksid oma kultuurivaldkonda Ta haigeid, ma lähen, võtsin näiteks täiesti juhuslikult osa sellest, kas või ühest mõtted algust, mis oli nagu proovikorrast tehti, eks. Ja see oli nagu väga positiivne selles mõttes, et ma ootan sinna pigem neid inimesi, kes tahavad arutada tõsimeelselt ühtedel või teistel teemadel leida mingisuguseid konstruktiivseid lahendeid, ma ootasin haigeid inimesi, ma ei arva, et ma oleksin haige. Tahaksin ajutiselt midagi teha, mulle meeldib midagi ette võtta, kunagi, kui sai hakata PÖFFi looma, siis ka terve rida käis ja soigus, et kui haige inimene ma lähen, mõtle, millise lollaka üritus oma välja olen mõtelnud sellises kohas, nagu on Eestimaa. Indrek parandage ennast ja öelge, millistel teemadel teie lähete. Antud juhul ma kindlasti ei pidanud silmas haigeid inimesi, vaid inimesi, keda ei kuulata, kes räägivad nagu seinaga, kellest ütleme, võim on eemaldunud, võim on seal üleval Toompeal ja tal ei jätku kõrvu nende lihtsate inimeste mure Nende jaoks, vaid pigem ta tegeleb seal afganistani lasteaia, gruusia orbudega, aga mis on ka loomulikult tähtis, aga eelkõige ikkagi on tähtis kodumaa mured. Ja siis mis teemad minu jaoks seoses selle pensionisamba teise pensionisamba sissemaksete peatamisel ka riigi poolt. Minu jaoks on kõige tähtsam teema praegusel hetkel, kas noorem põlvkond kolmekümnendates aastates inimestel inimesed suudavad veel usaldada oma riiki ja valitsust või nad pigem lahkuvad välismaale? Tapnud kõiki on tegemist poliitilise kultuuri küsimuse arutamisega. Küsimus on, küsimus on usuga oma kodumaasse ja jätkusuutlikkusse. Te näete võimalust sinna minnes, kui te lähete arutate seal sinna minnes te muudate oma kodumaal. Ei muuda, need asjad ei toimu paari päeva ja kahe kahe kuuga, tegelikult on meil olnud aega 20 aastat nende küsimustega tegeleda ja nüüd korraga, kuid, ja nii-öelda põleb ärgata appi, hakkame nüüd paari kuuga kogu ühiskonda muutma, sain ju naiivne. Selliseid asju tuleb teha tasa ja targu. Aga nüüd on paraku lasknud nii-öelda käest, millal te olete? Noh, kui ma ütlen, et Keskerakonna ajaleht, siis ta kindlasti hoidjate vastu, ütleme siis niimoodi rahva poliitikalehe toimetaja miks poliitilised jõud kõik, eranditult kõik, nii palju, kui keegi reageerinud on, on üldiselt reageerinud selle ettevõtmise suhtes sellise arusaadava mõistetava vaoshoitus, aga, ja, ja see ei ole sugugi mitte selline toetav vaoshoitus. Seda, seda on raske öelda, eks igal erakonnal on, on omad põhjused selleks Keskerakond kaotab lihtsalt oma valija äkki, kui nad saavad ära rääkida oma mured teises kohas kuskil. Ma ma arvan, et Keskerakond ma ei tea muidugi, aga, aga ma usun, et mure on siiski just nimelt selles, et et see seab ohtu parlamentaarse süsteemi, kus, kus valijad lähevad kuhugi kuhugi kus nad ei peaks minema, nende kohta on ikkagi suhelda oma poliitikutega, ehk et meil ei peaks olema neid mõttetalguid, vaid me peaksime reageerima samade ideedega, millega me muidu läheksime mõttetalgutel Europarlamendi valimistel, kohalikel omavalitsuste valimistel, mis on sügisel ja siis juba õige pea ka riigikogu valimistel, just seda üritus on selles mõttes mõttetu. Reageerige valimistel nõudke oma saadikutel kandidaatidelt, seda mitte, ärge minge sinna targutama. Aga näete, et nii ongi see hirmu põhjus, miks pärast kõik nii kohutavalt kardavad seda üritust, eks ole, et äkitselt tekib seal mingisugune arukas iva väljaspool seda broilerstunud parteide süsteemi. Vaat minu minu mure on just see, et see broilerstunud partei süsteem kohitseb ära viimase jõu, kes siin midagi üldse suudab muuta seda kodanikuühiskonna. Ja, ja see kehtib absoluutselt kõikide parteide suhtes ja ma olin ausalt öeldes kohkunud ka, kui kui minu eesti seltskond ühe esimese asjana jooksis Riigikogusse oma projekti tutvustama ja kõik toonitanud kõik parlamendiparteid ütlesid. Oi, see on päris tore asi, eks ole. Reaktsioon, kõik nii-öelda hakkasid selle selle asja asja pealt nii-öelda püüdsid oma prohvetit jälle poliitilist proteiini. Aga teine asi on see, et missid praegu kumab välja, kui noh, niimoodi mõtelda, siis tegelikult on seesama, et aga äkki toimub midagi, mida ei ole võimalik kontrollida, sest järgmisel hetkel tegelikult meedia üritatakse kontrollida igas asjas on. Aga ma elan seda ütelda lihtsalt, et siis üritus ei ole hetkel mitte kuidagipidi partei istunud ei ole sugugi hetkel parteide kontrolli all. Kogu see hüsteeria selle ürituse ümber näitabki seda, et, et ei ole ta Aga minu hüsteeria minu ümber näitab seda, et et mina ei ole kontrollitav, eks ole. Aga, aga kui, kui ikkagi riigikantseleist tuleb raha, mis läheb Praxisele praksis on siis see organisatsioon, kes need nii-öelda kogutud mõtted läbi töötleb, eks ole, siis siis on ju nii-öelda tellija võib tellida ju viiulid, eks ole, teate isegi väga hästi, seal riiulit on minu pähe väga raske istutada, juhul kui ma niimoodi tõusen püsti, räägin natukene aega ja pärast seda minema lähevad, see on koha nii, aga pärast kogutakse nyyd ideed kokku. Tähendab, olete te jälginud, mis moodi see asi nagu peaks? Pärast kogutakse ideed, kokku, antakse sellisele organisatsioonid nagu Praxis need nii-öelda töödelda ja sealt siis valitakse mingite ühiskonnategelaste kaasabil välja nii-öelda paremad ideed, eks ole. Ja, ja selle töötlemise protsessi eest saab praksis siis juba riigikantseleid raha, aga te oleksite rahul siis, kui see otsustamine nii-öelda, mis teemad lõpuks üles jäävad, mida hakatakse ära tegema, oleks avalik, kas või rahvahääletuse moel kohapeal, minu pärast kohapeal kohe otse avalik ja ja palju radikaalsem, palju kardinaalselt see, see, see on minu nägemus asjast, et see kogu süsteem on hägune ja see võimaldab sahkerdadest. Isegi Arturiga nõus, sest et ma olen seda vaikselt sedasama moodi mõelnud, et et mul on nagu see protsess jäänud häguseks, et mis toimub nende ideedega pärast seda, kui sa mõtle, kui ta on nagu läbinud et, et see on seesama, et noh, et hetkel sellisel kujul minu pähe küll nagu viiulite istuta. Ja kui ma peaksin kuulma seda, et ütleme noh, meie mõttekojas, mis toimunud on ja see on moonutus, lend, siis ka istuta seda viiulit. Aga vaat, kas ma saan seda kunagi. Aga siin ongi ühiskondlik kontroll, kui, kui te teate, et te olete oma mõttekodades arutanud asju niipidi ja seal otsustame, et see asi on niimoodi, kui tagasi tulevad läbi praksise või kus iganes, siis otsust teistmoodi, siis te saate ju häält tõsta ja öelda, et kuulge, kuulge vasaku asemel on nüüd siin parem, aga siis mul on jälle 20 inimest, ainult, kes seda häält tõstavad. Mul ei ole seda massi taga, et see, see ongi see värk, noh seda ma kardan kõige rohkem, et mis esiteks mis saab alates teisest maist, eks ole, ja, ja kui see kurat möllitakse ära, siis seal on ka iga igasugune võimalused. Et needsamad parteid, kes on meie murelaps, täna need samad parteid võtavad endale sealt ideed ja ütlevad, oi, me hakkamegi nüüd toredasti selle ideega tööd, aga see ei ole paha, kui hea sibula. Et oled sa näinud ühtegi ideed, mis on täna läbi läinud. Vaieldakse täiesti toredaid ideid, on õhus toredaid reforme, toredaid ideid ja, ja päris häid ideid. Aga vaieldakse, kembeldakse, vaadatakse oma poliitilist prohvetit ja, ja ükski idee ei lähe läbi. Kõik see on, see on minu mure täna ilmselt Artur Talviku sõnum vähemalt mineraldan on selles, et tänane valitsuskoalitsioon ei ole koostöövõime, ärge sellepärast, et näiteks opositsioonist on kostnud päris asjalikke panekuid, aga politsei ära ei tohi mind politiseerida, mina poliitide teiegi pole teie sõnumit. Tundub, et justkui poliitik oleks midagi räpast ja midagi hirmsat, aga aga alternatiiv puudub riigi valitsemisse ja ilma parteideta union Archeri minu jaoks. Ma ei tahagi demokraatiat muutma hakata, see ei olegi eesmärk. Aga mul on eesmärk see, et, et muuta neid inimesi ehk millest ma alguses juba rääkisin, parteilist kultuuri, seda, et partei ei topi oma nina nendesse asjadesse, kus, kus peaks otsustama kodanik, eks ole. Vahet, mis parteid on seesama, mida ma alguses rääkisin, aga kultuur tekib ju inimesel juba lapsepõlvest, seda ei ole võimalik õpetada talle 40 50 aastaselt selgeks ja polti, poliitiline kultuur on ka lihtsalt. No aga see on nagu see, ma tean, et üks nendest asjadest on moodne sõna paradigmade muutmine et see, mida kõike hetkel loodavad, et majanduskriis aitab meid hakata mõtlema nagu natuke teistes väärtuskategooriates, et ka Eesti ühiskond ennast suudab mingisuguses osas küll väga. See aeglane tagasi, mis oli, ütleme iseseisvumise ajal või taasiseseisvumise ajal, kus inimesed tulid kokku ahelised ennast nii-öelda balti keti ja absoluutselt. Vaata nüüd arendama peaks balti ketti, aga, aga, aga et siin on nagu seesama, et me oleme nagu selle 20 aasta jooksul õudselt palju oma eetilisi väärtusi ja kõlbeline kriis on väga kõva, et, et võib-olla, et me nagu hakkasime mõtlema mingitele muudele Nende säranud käest väga palju neid võimalusi rääkida nende inimestega, kes tegelikult asju otsustavad, sellepärast et sest meil ei ole tegelikult reaalset kontakti, ütleme nii, et nad on rämedalt kaugenenud, mul on isiklikult mitu sõpra nende poliitikute hulgas, aga aga täna siin, kui mu laua taga nendega arutan asja, siis nad räägivad ühte asja, aga siis nad järgmisel päeval tõmmatakse sinna sohu ja ja totaalselt muutunud totaalselt mänginud mingisugust oma mänge ja ja, ja sinna ei jõua see sõnum kohale, noh et see on see kurb poolus täna ja, ja ma võiks öelda, et keegi küsis mult, et aga mis on lahendus, et noh, ma ütleks, et täna oleks lahendus meie enda oma Obama, et eks ole, kes, kes on Ameerika nii-öelda täiesti üks erakond, tänavad letargia lahti, üks erakond tänavatel pakub vahetust. Ei no kuskilt kandist Ärge polite politiseerida Obama tuli ka paraku parteisse. Sama on ka parteist ja teine asi on see, et, et tegelikult noh, ütleme seesama minu Eesti üritus üritab seda leida, leiad siis, kui tahad öelda siis Obama iseenda seest, et et kasvatada seda nagu usku, et sa saad ütelda, sa saad rääkida, et on olemas keegi, kes sind kuulata ja hakkab mind edasi minema, et mul peab olema mingi kellanöör, mille külge sa pead, klammerdume, otsi tõde endast. Ma soovin meelde tuletada, et tegelikult Obama üksi ei ole mingi päästa, tema taga on täpselt samamoodi demokraatlik partei ja Obama esindab ikkagi vasakpoolset tsentristlikku maailmavaadet ja küsimus on maailmavaates suhtumises. Tänane valitsus, tsoon on seega parempoolne, jälle heledat, jälle möll. Minu käes olevad punktid nii-öelda kõikide jututeemade ühte väravasse toomise õnnestumise eest jätkuvalt väga tore näod. See, mille pärast me kõik tahame teisse suunda liikuda Kas see, mismoodi praegu seda üritust nii-öelda noh, me saame aru, et siin olla omad mingit probleemi, mis tundub, kui me püüaksime kehastada ennast hetkeks selliseks heaks kirurgiks või, või, või kogenud nõuandjaks, mida peaks kiiresti tegema järelejäänud viimase kahe nädala jooksul, et see asi, mis justkui võiks olla peaaegu nagu õige, on siin nagu mootorratturile otsa, et kas, kas sõnnik põhimõtteline nii-öelda on nagu hästi, aga tehtud on midagi väga valesti, mida peaks muutma kiiresti, et inimesed noh, nõnda tunneksid ennast mugavamalt seal üritusel mitu asja, muud esiteks vähendama teemasid, nii. Ei konversoniseerima, mina pakuks välja radikaalset, käsitletakse ühte teemat ja see on suur teema, mitte kohalik. Aga siis ei juhtu see, et kõik jahuvad, igaüks oma asja räägivad kõigest natukene ja lõpuks ikkagi. Ei, ei, vastupidi, kui sul on 18 teemat, siis, siis sa räägid väga konkreetselt ühest teemast, lihtsalt sul on see ära nüüd võta sealt kõrvalt annangi teema, räägingi ühest teemast mitte ja siis räägitakse konkreetselt ühte ühes suunas, eks ole, see on esimene asi, teine asi, nad peaks lõpetama nii-öelda minu Eesti veebikeskkond peaks õpetama minu tarbijakäitumise kontrollimise, see on midagi, mis, mis mind tõsiselt häirib. Kui ilusaks see on uus asi ja kui te loete seal küsimuste-vastuste rida, siis seal on, seal on sees, et et kas umbes, kas mingisugust uuringut ka tehakse ja teie arvutistesse, kes tulevad siia veebikeskkonda saadetakse Kukid mis on küll? Mis ei ole personaalsed või õieti, et sealt ei näe, sinu, sinu andmed on nii-öelda kaitstud, aga minu käitumisharjumusi või tarbimisharjumusi internetiliikumisharjumusi selle kaudu kontrollitakse. See ei ole kodanikuühiskonna märk, et selle peaks sealt kohe kohe kiiresti ära koristama, täpselt samamoodi nagu peaks koristama suurettevõtted, Elion, EMT see on, saad aru? See on nagu nende, ma käisin ühel koosolekul, eks ole, kui esimene kõneleja või teine kõneleja oli, eks ole Eesti Telekomi juhatada ja eks mul tekib, mul tekib juba tõrge ette, mitte sellepärast, et Valdo, väga kihvt inimene ja väga tore inimene. Aga sealt alt kõlab kogu aeg. Meie ettevõtte nii-öelda kaasamine, siin meie nii-öelda ühe ettevõtte turundus, Sagu, selline me ilusad ja kus ma eile olin, Rainer Nõlvaku ka koos ja arutasime sellest ja selgus, et neil oli sellesama Elioni seltskonnaga siis toimunudki mingit kisma, et hakkaski ettevõtte liiga palju oma nii-öelda turundust peale suruma. Koristage turundus ära sealt, eks ole, need sellistel üritustel peaks olemas sponsorlus inkognito, nii et, et sa ei tea, sa annad raha sinna, aga sa ei tea, kes andia on ja ja teed seda tõesti heast südamest teed seda lootuses, et kodanikuühiskond, midagigi päästab siin, tänases Eestis oleksite osaleja nõus ise raha panema, nii-öelda osalustasu maksma, et välistada igasugused sponsorlused kelleltki kuskilt firmadelt parteideta absoluutselt, et oleks jah nii palju kui võimalik, et selles mõttes noh, kui neid kohtkohtadel vaadata, siis siis tegelikult külarahvamaad ja on selle ürituse sponsorid põhimõtteliselt, sest nemad koristavad pärast need ise teevad need uksed lahti ise, kui vaja, külm ilm ons kütavad ka ise, eks ole? Kus nad mõtlevad, toimivad sponsorid. Just see, mida ma räägin, siis see ongi kolmas asi, et ei tohiks olla sellist nagu kogu see kihistumine või ütleme, liigselt Onseks süsteemi keskne. Nüüd võib-olla see juhtus, ühesõnaga siin vahepeal On on kergendatud enese registreerimise võimalustega sulus registreerida said läbi panga või läbi ID-kaardi, eks ole, mis, mis juba juba paneb niimoodi välistada kuidagi onunemisest, ma oletan, et võib-olla võib-olla oli seal mingid muud põhjused, aga, aga no ja nende mõte oli võib-olla teine, aga täna häirinud, eks ole, eks ole, indrek isekad, need võiksid olla, mida peaks kiiresti tegema, et ka teie poolt üsna heaks kiidetud, justkui pealtnäha idee võiks, võiks veel parem saada. Tahtsin lisada veel Arturi jutule lisaks, et minu Eestit nõukotta kuulub ka sihtasutuse vaata maailma juhataja Ain Järv, kes tänavu märtsis alustas EMT, Elioni ja micro linkiga projekti ole kaasas, selle käigus lubatakse 100000-le inimesele tasuta jagada arvutiõpetust, soodsaid arvuteid ja internetiühendust ning kolme aasta jooksul tuua internetti kasutama täiendavalt 50000 peret. Mis selles halba? Halba ei ole midagi, aga küsimus on, kuidas, kuidas seda esitletakse ja ja reklaam, reklaami küsimus, olete te näinud, et sedasama küsimust, neidsamu asju reklaamitakse minu Eesti kontekstis võide praegu hõisata eeldate, et seda tehakse, ma eeldan? Aeg jah, aga paraku vaadates seda elu siin Eestimaal, mina arvangi, et probleemiks ongi see, et tegelikult kas või seesamune Res Publica näide, eks ole, tekitati inimestes valelubadustega illusoorseid nägemusi, eks ole, käidi, käidi kirikus, andi vanne. Sellepärast et et, et illusoorses kaotati ära ka meil nii-öelda noh, osad, mida ei olnud alguses lubatud, nii et ärme ärme räägi poliitikast, mida annab teha selle nimel, et, et inimesed saaksid kaasa rääkida ühiskonnas. Ma veel lisaksin natukene kangelaselt juurde, et see on minu isiklik arvamus, aga elu ongi poliitika. Elu ei ole poliitik, elu ei ole poliitika ja elu on ilus. Mul on kahju, et ei saanud enam. Ei, aga kui ei ole ettepaneku Tiina, mismoodi tundub? Et mõnes mõttes olen Arturiga nagu selles suhtes päri, et, et mulle alas ka meeldinud, kui näiteks sponsorid oleksid olnud nimetud. Et me ei tea, kus see raha tuleb, et see on nagu kodanikualgatus, oleks ka selle asja toetamine olnud. Et see oleks kindlasti kaunistanud seda üritust. Teisalt võib-olla siis oleks jälle tekkinud v rohkem skisofreeniat öeldud, näe, varjatud rahad ei tea, kust tulevad, sest inimeste mõttemaailm on selles mõttes fantaasia rikkaseks. Aga mis kindlasti annaks teha, aga võimalik, et ma ei ole siin informeeritud piisavalt sedasama, et kuidas seda lõppresultaati pärast teist maid hakatakse käsitlema. Et see võiks olla nagu selgemini, seda jõuab selle kahe nädalaga kindlasti selgemini välja tuua, et oleks teada, mis hakkab toimuma pärast seda, mismoodi neid hakatakse analüüsima, kuidas valik toimub, kes seda teeb ja nii edasi, et, et ei tekiks jälle sedasama tunnet, et sa teed nagu midagi keegi kusagil kontrollida, sa ei tea, kes keda kontrollib, et see protsess võiks olla võib-olla rohkem ja selgemini välja toodud. Mul on veel konkreetne küsimus, et et prooviks kuidagi nagu sõnastada, ehk me oleme olnud suhteliselt kriitilised ja, ja, ja see on arusaadav, see on väga mõistlik, ma loodan, et need ideed jõuavad kuidagi korraldajateni ja, ja veel järelejäänud päevade jooksul annab teha, mis teha annab. Mis selle kõige juures, Artur Heavad, mis siin nagu, kas on võimalik midagi sellist ka välja tuua? Me hakkasime jah, mis selle juures on tõesti hea, hea see, et hakatud otse rääkima kodanikuühiskonnast, et mis asi on kodanikuühiskond üldse ja et ja, ja, ja minu arust ka, et see, et sellest diskussioonist, mis kas või tänases diskussioonist ikkagi välja tuleb, et et teeme vahet kodanikuühiskonnal ja parteilisuse, aga päriselt seda, kas õnnestub lõpuni riik peabki finantseerima siukseid asju. OK, finantseerinud KÜSK on näiteks olemas, finantseerib, noh, mul on selles suhtes ükstapuha, eks ole. Küsi kaudu see raha ju käibki just et kodanikuühiskond on nii-öelda finantseeritakse sealt, eks ole, aga, aga et see, see nii-öelda karvane poliitika käsi ei tuleks selle sellele sellele veel nii-öelda süütule pinnale ja ja, ja oi, see pinnas ei ole muidugi ammu süütu elama. Karvane käsi on seal ammu muideks olemas, nii. Karvane käsi seal kolmata luua illusioone endale, jah, et me saame, nüüd me saame neid, mittetulundusühingud ja sihtasutus ilmselt ette lugeda küll ja küll, kes, kes tegelikult poliitika maailma selge, selge see, et iga põhimõtteliselt siin midagi ilusat on teie arvates ja, ja lootus või nii-öelda võimalus soovitud kogu minu, kogu minu nii-öelda, miks ma võtsin pliiatsi, hakkasin kirjutama, on ikkagi on kantud idealismist kantud idealismist selles ühiskonnas veel on võimalik midagi muuta. Ja, ja see lootus mul siiski täna on, eks ole. Et see on see mu sõnum. Ma küsin nüüd, aga kas ka mis selle ürituse juures on need asjad, mis, mis on tõesti väga head, mis siin saate ülekuulamise lõpuosas võiks kõlama jääda? Jah, et et kas te panite tähele, et tegelikult see teeme ära nüüd ajastatus on ikkagi täiesti langenud kokku selle tõelise majanduskriisiajaga ja siin on väidetud, et, et sellest võib saada 21. sajandi uus rahvarinne, eks ole, ja nii edasi, aga ma siiski loodan seoses raskete aegadega inimesed suudavad vaadata parteiüleselt ja hakata tõesti toetama 11 siiralt mitte pannes tähele, kes on kollane, kes on punane, kes seal valge ja 11 pidevalt süüdistada vaid tegelikult ma, ma arvan küll, et rasketel aegadel tulevadki just välja need eestlaste kõige positiivsemad omadused ja paraku Neil aegadel kiputakse 11 sööma. Ma olen põhimõtteliselt nõus istuma ka Res Publica inimestega ühes naabruu. Absoluutselt, me oleme ju mõlemad ühe ja sama riigi kodanikud ja meie mõlemate huvides on, et sellel riigil läheks võimalikult hästi. Kahju on muidugi see, et väga vähe inimesi on registreerinud. Aga ma usun, et nad registreerivad ikkagi sellepärast, et võib olla ka see skepsis on selline, mis mõnes mõttes noh, ma ei tea, tõukab natukene eemale sellest üritusest, aga aga tegelikult on minu meelest selle kõige suurem väärtus ongi see, et kui ta lõpuks suudab meie ühiskonna lahti tõmmata sellest transist, kuhu ta on sattunud, panna ta nagu liikuma. Aga aeg ei ole veel veel küps, inimesed, äkki ei ole piisavalt ranciselt, nad tuleks välja sellepärast et noh, märgid ju näitavad. No aga 100 100000 töötut koidab. 100000 töötut koidab sema või üks asi ja teine asi on see, et. Aga nende 100000 töötu puhul on see olukord, et nad võivad tulla ja arutada ja rääkida, aga see neile tööd otseselt ju ei anna, neil on ikka kodus pere, kes ootab leia ja midagi sinna juurde just nimelt, aga tähendab ei maksa nagu hirmutada selle 100000 töötajaga, et rahulolematust on samamoodi ettevõtjate hulgas ja, ja päris päris suurte ettevõtjate hulgas, et ja rahulolematus on just nimelt selle poliitilise künismi osas, et kui selles poliitilises skulptuuris siiski midagigi tänu sellele üritusele muutub, siis on nagu suur kivi liikuma saadud pinnas on olemas, ühesõnaga mul on veel loodetavasti väga konkreetne küsimus. Selline täiesti. Kas küsimus lõpetuseks, kas te, igaüks, ma ootan seda, ütleb ehkki madina vastust juba aiman, aga, aga ülejäänud kahe saatekülalise, vabandust ma nüüd mõtet suvel? Vastus huvitab mind väga, kas soovitate inimestel registreeruda esimesel mail, leida aega, et sa oled, tulid sealt läbi käia? Ma lähen ilma registreerimata, et minu jaoks see registreerimine ei ole oluline, et meil on üks, üks üks grupp. Ja ausalt öeldes ei teagi, mis seal teemad on. Mul see on, ei olegi täna oluline, mul on üks teema peas ja ma tahan seda läbi suruda, kõik inimesed, kes tahavad poliitilisest kultuurist, võivad tulla, Tartu Artur Talvik on sellel päeval? Jah, me läheme ühte teise kohta, aga ütleme niimoodi, et seal räägitakse. Ma ei tea, kas on mõnusast vanadusest või siis siis ma räägin kindlasti poliitilisest kultuurist, kui räägitakse linnaelust, ma räägin kindlasti poliitilisest kultuurist projektis kindlasti poliitilisest kultuurist. Tere talgujuht. Indrek, et mina pooldan samuti osalusdemokraatiat ja, ja kindlasti kindlasti soovitan inimestel osaleda, aga samas tasuks neil sellesse üritusse suhtuda ikkagi reservatsioonidega. Tiina. Mina tahaks just öelda, et ärge lugege selles mõttes lehti, erinevaid artikleid, kujundage oma arvamus ise, tulge kohale ja vaadake ja parem on alati teha või mitte teha. Anneli Ohvril, minu Eesti kommunikatsioonitoimkonna juht meil on mõned küsimused, mis tänase ülekuulamise saate jooksul on kerkinud. Ma paluksin siiraid ausaid ja konkreetseid vastuseid. Ja seda ma teen. Nii kõigepealt minu Eesti registreerimissüsteemi juurde kuulub see, et te võtate inimese käest nõusoleku tema isikuandmeid töödelda ja hiljem ära kasutada näiteks sarnaste ürituste puhul teavitamiseks. Ja Artur Talvik väitis, et üldse hakata uurima, milliseid internetilehekülgi inimene kasutab. See nüüd otseselt ei vasta tõele, et meie, meil kogu inimeste personaalandmeid neid kuidagi oma kasuks ära kasutada. Meie kodulehel on olemas Google analüütiks, mis on üsna laialt levinud teenus kodulehe statistika tegemiseks. Ehk me teeme anonüümset statistikat, et vaadata, et kui palju inimesi on meie kodulehel käinud, millistel alamlehtedel on nad on käinud, et see annab meile head tagasisidet selle kohta, et millised teemad inimesi rohkem huvitavam. Mis puudutab nüüd registreerimist, et siis seal me küsime jah, inimese nime, emaili ja telefoninumbrit ja see on vajalik selleks, et nende inimestega hiljem ühendust võtta, taanda neile informatsiooni, kuhu tuleb kohale tulla mõttetalgutele ja ka hiljem aitäh öelda. Kas pärast mõttetalguid see andmebaas kaob ära, kustutate selle neid andmeid keegi endale alles jätta mingiks muuks otstarbeks? Ei, ma kasutan seda ainult mõttetalgute jaoks. Siit tuleb muidugi järgmine küsimus, kui ei oleks öelnud nii konkreetselt, ei, et kasutada ainult mõttetalgute jaoks, siis küsimus selline, et kas te saadate sinna inimesele teatise selle kohta, et ta on liitunud uue parteiga mis kasvab välja peale esimese mai koosolekuid. Me ei kavatse teha parteid, ei saa ka sellist sõnumit neile saata. Järgmine küsimus ongi minu Eesti seos IRL-iga Kesknädal sellel nädalal on kirjutanud ja üritanud tõestada seda, et tegemist on siis tausta poolest Isamaa ja Res Publica liidu ettevõtmisega. On see nii? Ei, see ei ole kaugeltki nii, oleme puhas kodanikualgatus, kus inimesed vabatahtlikult teevad tööd selleks, et mõttetalguid korda saata ja koostööd me teeme ka kõikide parteidega, ehk me oleme teinud neile ettepanek talgutest osa võtta ja ja tulla ka koos vahvaga mõtlema. Kuidas parteid reageerinud on, kui palju te olete saanud tagasisidet, et jah, nad tulevad? Me oleme inimeste moosi saanud igalt poolt tagasisidet, et nad on tulemas ja on igati heaks kiitnud mõttetalgud. Kas see spekulatsioon põhimõtteliselt võiks vett pidada, et ürituse korraldamise juures need parteid kes sellega justkui rohkem seotud on, kipuvad olema rohkem parempoolsed või, või sellist üritust oleks nagu kuidagi liigne teha. Siin ei saa nagu öelda, et parteid, kes on meiega rohkem seotud kõik inimesed, kes meiega on seotud, nad on pigem kodaniku baasil, aga mitte nüüd parteiliselt seotud. Et kes nüüd täpselt tulevad mõttetalgutele, et keegi panama parteilist kuuluvust oma nime taha ja seetõttu ma ei oska öelda, kes on rohkem ja kes on vähem. Üks tänases ülekuulamisest ka süüdistus puudutab seda, et ei ole päriselt selge, mis nende andmetega, mis siis via ideede ja mõtetega, mis siis esimesel mail kokku korjatakse, edasi saab ja praegu jääb mulje, et ühel hetkel hakkab sõda töötlema uurimisorganisatsioon nimega praksis, kelle tegevust rahastab riik, mistõttu võib uskuda siis, et nii-öelda süsteemi alusel, kes maksab, tellib ka muusika ühel hetkel need ideed muutuvad kas kuidagi riigisüsteemi omandiks, nii et, et sellel enam selle rahva ja ideede algatajatega mingit pistmist ei ole. Või siis üldse tülikamad kustutatakse. See on selline nagu vandenõu teooriasse kuuluv asi, aga ideedega on väga lihtne, et ideed jõuavad kõik ideepanka ja need on rahvale näha, nii et need ideed ei jõua kellelegi hämarates tagatubadesse, kus nendega tehakse tont teab, mida ideed on idee pangas ja rääkisite nüüd asjatundjate, siis jah, et me kutsume kampaga sadakond asjatundjat, eksperti, kelle roll peale esimest maid on need ideed kõik läbi lugeda ja tegijatele hääd nõu anda, et kuidas sealt edasi minna ja samuti ka see, et ühesugused mõtlevad inimesed, kui ühesugustel teemadel mõtlevad inimesed, tuua ühesugustesse idee perekondadesse ja pakkuda neile võimalust siis ka näiteks uuteks mõttetalguteks või töötubade, eks, et juba konkreetsemalt edasi minna nende lahendustega. Kui palju on erinevad äriettevõtet seotud noh, kasvõi toetuse kaudu võimalusega müüa pärast seda oma teenuseid nendele, kes mõttetalgutel osalesid, on sinna oma kontaktandmed andnud ja selle läbi siis oma klientuuri. Kas näiteks toetavad ettevõtted saavad paigaldada mõttekodadesse talgukohtadesse üles oma reklaami? Selliseid ettevõtteid ei ole, et ainus ettevõte, kes on meid toetanud on Telekom ja samuti on väiksemas ulatuses toetanud meid ka Swedbank ja arengufond. Aga erafirmade puhul on see, et keegi neist nüüd teenust müügilt ei saa, tulu aga samas jälle sellise haa näitena võiks tuua seda, et nii mitmedki ettevõtted on andnud endast meile teada ja on pakkunud võimalust, et kui nüüd, esimesel mail tulevad head ideed et siis nad tuleksid appi nende idee teostamisele Viimane küsimus sellel nädalal ja viimasel ajal on väga palju räägitud sellest, et üritusega on liitunud ainult 1000 inimest. Öelge kõige värskemad andmed ka, kui palju praeguse seisuga teie andmetel esimesel mail on lubanud kokku tulla inimesi. Täpset numbrit ei oska öelda, see on pisut üle 1500. Aga nüüd tuginedes eelmise aasta kogemusele, kus ka nüüd kolm neljandikku inimestest registreeru sky viimasel nädalal et või siis ka veel väga ei muretse, et ma usun, et registreerumine läheb nüüd täie hooga ehk järgmisest nädalast lahti. Registreeruda saab mõttetalgutele www. Minu Eesti IT ja samuti saab registreeruda kõikides raamatukogudes üle Eesti ning samuti ka kojavanemate juures. Toimik number 105 teeme ära minu Eesti toimik, avatud uurimine, jätkub. Ülekuulamine.