Tere päevast, head raadiokuulajad. Raadio kahes on alanud järjekordne saade sarjast R2 piknikul. See on seitsmes saada sellest suvisest sarjast, mille soov on tutvustada teile kuulajad, neid noori eestlasi, kellest Raadio kahe toimetuse usub, et on Eestis jutuga siis, kui meie vabariik tähistab 2000 kaheksateistkümnendat sünnipäeva 2018. aastal oma sünnipäeva. Tänase piklikku külaline on kunstnik, disainer, maailmakodanik, kelle igapäevatöö on Saksamaal Frankfurdis sky ja Euroopa disainikeskusest. Tere päevast, pion Coop, tere päevast. Olemas. Nupp on üldiselt selline väga mõnus ja ilus ja päikesepaisteline hommik, mis, mis eeldab sellist noh, sellist mõnusat, rahulikku ja ära olevat juttu luba alustada täiesti täiesti teistpidiselt. 10 aasta pärast, 2018. aastal Tallinnas Tondil asuvas Neste bensiinijaamas, kui palju maksab bensiiniliiter 95 oktaanarvulist? Ja küsimus, ma ei tea, kas seda üldse saadagi, seda enam. Et ei ole kindel, mis selle bensiiniga üldse juhtub. Nii, aga kui teda on, siis ilmselt maksab kolme-neljakordset hinda ikkagi. Kui see, see töö, mida sa nagu igapäevaselt teed, kui, kui palju see paneb sind mõtlema nende asjade peale, mis tulevikus toimuvad, mis, mis asjad on näiteks 10 15 20 aasta pärast. Tähendab, praegu on see väga aktuaalne, nii et kui sellest võib-olla kaks kolm aastat tagasi veel ainult mõeldi natukene ja mõeldi, et võiks mõnel showl näidata ühte hübriid või teod, mis sõidaks alternatiivkütusega, siis momendil on see täiesti aktuaalne ja kõik firmad jooksevad selle selle infonäljas, et leida see kütus ja samuti mõjutab see disaini. Et see ongi praegune põhiline küsimus või küsimus, millele otsitakse vastust. Selle sellega seoses toimuvad mingid koosolekud, teid võetakse aeg-ajalt kokku, mingid ülemused nii-öelda lehvitavad loosungitega, räägivad noh, nii-öelda plakatite Polakatlikus keeles kutsuvad üles ja nii edasi ja nii edasi. Midagi sellist toimub. Viimaselt. Tahetakse leida ka seda välimust sinna juurde, näiteks marketing tegeleb omalt poolt sellega insenerid omalt poolt ja disainerit. Kuna meie selle tehnilise poolega nii väga kokku ei puutu, siis meid mõjutab pigem see, et kuidas see avaldub auto välimuses. Et kuidas anda edasi seda kuju, mis kas sobiks alternatiivkütusega samuti etta psühholoogiliselt mõjuks niimoodi, et ta on ökonoomne, ökonoomsem ja samuti aerodünaamiliselt, et igasugused velje, sellised sügavad veljed ja kõiksugused õhutakistust segavat tegurit ilmselt hakkavad kaduma. Et sellest me peame sellele rohkem tähelepanu pöörama, kui ennemalt disainis avaldub see just sel kujul. Kuule, ütle kõigi nende jaoks, kes praegu just sellel samal hetkel kuskil bensiinijaamast hangivad ja ma olen kindel, et neid inimesi on sadu. Ja nende jaoks ka, kes kohe mõne hetke pärast sinna sisse pööravad. Kas see imenipp on autotööstuste tagatubades olemas, mis nii-öelda vabastab meid naftaahelatest ja köidikutest ja lubab näiteks valada paaki haljast kodu kraanist jooksvat vett, mille meile Tallinna vesi või kohalik vee-ettevõte tarnib ja sõita siis peale tankimist suvilasse välja? No eriti ei usu Schengi, et kõik firmad üritavad, aga Sa arvad, et seda lahendust ei ole veel, seda lahendust ei ole. Et esiteks kui see lahendus oleks, siis mõni auto kindlasti saaks sõita, aga selleks tuleb ju välja vahetada kõik kogu energiasüsteeme, kõik kogu bensiinijaamade võrgustik. Munitsipaalse diisli paaki või diisel sinna suurde mahutisse lihtsalt mingit muud veega segatud mingit mingit staffi lõppude lõpuks ei ole ju vaja vahel. Samuti Koreas ja kasutamiseks on mingid kütusega investeerida, et midagi seal on leiutatud juba, aga massidele vist veel ei ole, vähemalt kindlasti on mingid autod, mis juba kasutavad mingeid asju nagu Toyota Prius ja aga ta ikkagi baseerub tavalisel kütte seal mitte. Ja siiamaani peale kõiki neid uuringuid mitte miski ei ole otseselt loodussõbralikum. Et see viis, kuidas alternatiivkütuseid toodetakse, on samuti suhteliselt kulukas ja mitte kõige loodussõbralikum. Ma tahan kõiki neid kuulajaid, kes võib-olla praegu ehmusid ja kardavad, et ma järgmised kaks tundi räägime siin ainult ainult kolvirõngastest ja, ja siduriketastest ja, ja auto disainist me ei tee seda, ehkki Björn autodega igapäevaselt seotud on. Ma tahan su käest küsida, kui palju sa ise oma töid ja tegemisi ette plaanid, kui ma kutsuksin sind praegu novembri teisel nädalalõpul Soomaa rahvusparki mingile rabasaarele grillima, saaksid sa nii-öelda selle asja panna lukku ja öelda, et jah, ma tulen, või järgmisel aastal Lüganuse jaanitulel. Ja ma usun pool aastat vangis ajakirjandusele, et mu kunagi täpseid puhkusepäevi paika ei pane, et see alati selgubki umbes kaks kuni kolm nädalat või kuu aega, siis et nagu tänasel juhul kett, modellin tegelikult nädalaga kauem Eestis olema ka nädalaks. Et seal on jah, need programmid niimoodi, et neli, viis, kuus kuud ikkagi ei saa eriti kindel olla, et väike ebakindlus on alati sees, mis võib toimuda, mis projekt võib alata ja kus? Aga pool aastat umbes selline aeg, kus ma tavaliselt planeerin mingi nädala novembrisse või aprilli või. Nii et ma panen selle rabasaare ja pean kaob, on tänase ärgaks piknikul saatekülaline, me räägime kunstist, me räägime maailmast Euroopast, kus Björn tunneb ennast nagu, nagu teie oma koduhoovis. Me räägime kindlasti ka tänases saates auto disainist ja me mängime täna siin saates Björni valitud muusikat, jõuame sellest muusikast ka kindlasti rääkida. Ma, kui sa lubad, alustan seda nimekirja. Košiini haid ju looga, mis on siin praegu valesti sobivasti ette valmis pandud. Ärkaks piknikul. Pean loob kunstnik, disainer, kumb tiitel sinust rohkem räägib? Härranikel disainer, arvad, disainer? Ma olen lugenud ühte teksti, mis rääkis sellest, et et see kirg, millega kunagi või see kirg, mis, mis joonistas sündinud Veenust vastu võtma tulnud naise, iga väikest kleidi kurdu ja, ja mis, mis pani paika mingit renessansi kunstidetailid, on olemas ka sinu auto joonistamises. Ma saan aru siis niimoodi, et, et ütleme, et võiks, võiks siis võtta nii, et potid, Shelli oli ka samamoodi omamoodi disainer mitega kunstnik. Jah võib-olla tõesti, see on see põhiline asi on selles, et kunstiteos võib olla tegelikult joonis aga kui see joonis muutub toodetavaks objektiks siis ta muutub disainiks. Kuule, Body Shell veenus toodetakse rohkem, ma arvan igapäevaselt mingitest pisikestest trükistes mingite järjehoidjate külmikum magnetite kaudu, kui, kui Kiiasid kokku kogu lugupidamises selle automargi vastu, ma arvan nii, see on. Jah, aga disain helistabki kunstist ilmselt disain tootel on funktsioon, tähendab praktiliselt kasutada. Tal on mingi praktiline väärtus, et autoga saab sõita ja kõik kuigi jah, potid, selli pildiga kalendriga saab ka midagi teha. Ja sellega saab teha midagi, seda saab esitaks müüa, sellest saab raha teenida, eks ju. Selle sündiva Veenuse, sa võid sealt kuidagi välja lõigata ja asetada seda mingisse mingisse uude konteksti ja nii edasi. Nojah, kuigi sel juhul disainobjekt on kalender ise seal pilt seal on lihtsalt graafika, et meie ennekõike disaini megi seda funktsiooni ja seda kalendrit, ühesõnaga et potid sellisel peal on meil ainult graafiline kujund. No räägime natukene veel, lähme oleme natukene filosoofilised, hommikul mõnus, millal sa veel filosofeerida, eks õhtuse veini on nii palju aega, et seda ei jõua keegi ära kannatada. Kas sa usud või kuidas sulle tundub, kas kõik on kunst, kas igaüks on kunstnik? Sa kindlasti seda kuuekümnendatel ausalt kuulub, eksju? Jah, siin ma võin ilmselt väga paljude inimestega tülli minna, mine palun minu jaoks iga isik ei ole kunst, et kunst on minu jaoks ikka teatu teatava esteetilise tasemega saavutamine, et kui inimene tõesti suudab märgatavalt paremini midagi kui teised ja see on ka professionaalide poolt heakskiidu leidnud sest hetkest on ta kunst. Et muidu võiks, muidu ei, oleks kunstlik või see oleks täiesti igapäevaasi, et see defineeribki, miks on kunstiakadeemia, miks on tehnikaülikool, miks on Muusikaakadeemia? Nad kõik on eri valdkonnad, et kunstidega ikkagi kunstiks, minu arust ei saa kõike dubleerida sinnal. Disaine kunst on lennanud samamoodi. Kas ei sõltu sinu arvates või, või kuidas sulle tundub see, et, et võib-olla see sõltubki ainult sellest, kes julgeb oma tehtavat kunstiks nimetada ja kes mitte. Et, et võib-olla see piiraks vokk seal. Jah, niipidi võib mõelda, aga samas. Hea küll, kirjutatakse. Kui ta midagi väga uudset ja keegi seda ennem teinud jala Sceni esimene inimene hakkas autosid disainima, et kas seda siis loeti disainiks. Aga kui ta leiab nagu ilmselt järgijaid ja, ja ka professionaalide kolleegide väga lähedal seisvate erialade professionaalide kinnitust, siis teda võiks pidada kunstiks. Kui palju sa ise oled? Kui palju sa ise tarbid kunsti, kui palju sa ise jälgid seda, mis, kas on toimunud kunagi, mis on tehtud või mida tehakse praegu, kas siis kohustuslikus korras seoses kooliga või, või ise vabatahtlikult. Vabatahtlikult ka olen ikka huvitatud sest nagunii kunstiakadeemiast Me läbisime, läbisime kõik kunstietapid ja nii kallis kunstis kui eesti kunstis. Aga vabas korras samuti, et ikka hoian silmad lahti ja kui ning huvitav näitus on, siis ma üritan seda külastada, kuigi seda ei ole nüüd juhtunud. Juba üle poole aasta. Frankfurdi siis sa ei ole kunsti, seal on igal pool, kui on eksponeeritud, siis ainult raha, eks ju. Jah päris nii ei ole, tegelikult Frankfurdis on päris suuri kunsti kunstigaleriisid ja tuntud kunstikool ning nende kunstigalerii Zirn. Neil oli vist poole aasta jooksul 230000 külastajat. Mis on ikkagi kunstiringkondades jälle kunstigaleriile väga suur arv. Et Frankfurt on suhteliselt kunstilembeline, pean ütlema. Ma saan aru, et see küsimus võib-olla on oma tüvelt natukene naiivne, aga las ta olla, kui palju sa oled saanud sealt mingit mõjutust oled, sa oled sa mingite mingite stiilide ajastute osas olnud enam vastuvõtlik, tunned, sa, tunned sa nende suhtes on mingeid selliseid, mille suhtes sa tunned ennast ennast kuidagi isiklikumat rohkem puudutatud. Kindlasti, mis ma tunnen, eriti on mõjutanud mine disaini klassitsism näiteks, kus kõik on hästi täpne ja läbi lihvitud ja seal on selline. Kas autodisainis on inimesi, kes teevad lisandeid kiiresti ja lihtsalt ja ma aktsepteerin seda, teen samuti ise, aga kõige suuremat naudingut pakub läbi lihvimine, kus on kõik perse, kes perspektiiv on paigas, proportsioonid on paigas, valguslaik, et kõik saanud läbi lihvitud. Et seal ei ole sellist naivism või seal ta enesesuutmatuse peitmist. Sellel kunstiperioodidel see juhtus. Kunstnikud ei suutnud päris seda viimast endast välja anda, siis lisasid juurde teatavad sellised vabamad jooned, mis professionaalidel selge, see nägi väga efektne välja, nagu Picasson näiteks, aga on ka palju. Kunstnikust ei tulnud nii esile. Aga just klassitsismi sellises enese ületamist nõudvatest piltides mulle meeldibki see, et need on tõesti lõpuni viidud. Ja sellepärast me ka neid hindan ja samuti me ise üritame sedasama tema töödes. Kui palju sinu sellises, kui ma ennem siin võrdlesin, püüdsin sind samasse patta potid selga panna ja renessansi ka. Kui palju on sinus sellist automaailma renessansi automaailma, sellist meeleolu, mida, mida see kunstivool kannab? Selge see, et seda kõige paremini näeb näiteks itaalia auto disainis, kus algasid nii Bertone, pinin, fariina kerestajad ning hiljem, mida jätkas väga efektiivselt, ilmselt ka kõige paremini. Ja selge see suur austus nendele inimestele, sest see, kuidas nemad disaini alustasid disainiprotsessi esimesest veerandist kuni lõpptooteni. See ongi kujunenud autodisainis klassikaks. Ja seda praegu tehaksegi juba 40 50 aastat ühtejärge. Ja Nemad võtsidki sellise renessansi stiili ja ja see kandis vilja, et Itaalia muutus väga tugevaks auto disainiriigiks. Kõik see, mida me Firenze Sofyysis vaadata võime, veereb tegelikult meie enda kõrvaltänavatel ka. Täpselt nii, et sealt sündisid need tooted, mis itaalia ads annile mõju andsid. Väga põnev, pean, ma kavatsesin sinuga rääkida kunstist, kuhu me välja jõudsime, Me rääkisime uuesti jälle uuesti autodest. Mis hetkel sa taipasid, et, et sinu joonistuses on midagi sellist, mis on, on ülene sellisest lihtsast noh, lihtsalt joonistaja enda joonistamisrõõmust, et su pilt võib rääkida natukene rohkem ja, ja kujutab rohkem seda ümbritsevat kui, kui kõige tavalisem igaühe võimetes olev joonistamine. Ka selle kohta ma ei saagi midagi palju öelda ja öelda, et mingi super joonistanud aga lihtsalt autodisainis ilmselt avaldusse, et ma tundsin, et autod on minu tugevam külg ja seda ma hakkasin nagu üha rohkem ja rohkem tegema. Kuigi ma alati üritasin kunsti nii hästi midagi võimalik kuskil iganes koolis käisime otsingunstitunud hästi tugevalt täiesti tõsiselt. Kuna see on ikkagi alus, autot ei saa korralikult joonistada, kui ei ole läbinud kõiki perspektiivi. Geomeetriaülesandeid. Ma saan aru, et see oli siis nagu puhas juhus, tahad sa praegu väita, et autod said oma sellepärast, et sul lihtsalt ei tulnud konna ja kitsejoonistamine nii hästi välja, vastasel juhul maaliksid sa praegu elavat loodust kuskil Karula rahvuspargi serval. Pigem vastupidi oli, see oli pigem vastupidi, kuna mulle meeldisid autod ja siis ma tundsin, et neid paremini teha, on vaja kunsti. Et kunstiõpinguid, et sealt kuidagi autod lihtsalt omandasid sellise monopoolse tähendasemine. Me oleme sinuga rääkinud sellest, sa oled mulle ise sellest jutustanud, et sinu esimene õpetaja, auto joonistamisõpetaja ju tegelikult sinu isa, kes oli väga hea joonistaja, keda sa mingil hetkel, mis püüdsid ise lihtsalt järgi aimata. Jah, nii see oli, et eks ikka lapsed saavad ja vanemad mõjutasi ja lähedamis auto joonistusi. Proovides järgi tehase kõik süvenes, aga siis kuna mu see on nagu tegelikult joonistas palju paremini kui mina kõiki autosid, loodust ja siis tegelikult tegid tema esimesed autod ja mina vaatasin ainult üle õla. Ja siis tal endal igatahes auto huvi ära, aga minul olles auto üha üha süvenes ja süvenes, süvenes ning ma läksin puhtalt autodele üle ja Frank jäi lihtsalt pigem kunstile kindlaks, et auto suudab joonistega. Praegu oled sa Frankis parem juba, kui me räägime autode joonistamisest. Ilmselt ja noh, eks see perspektiiv ja kõik ikkagi avaldatud kõik nende õpinguid ikkagi teevad oma töö Mis hetkel sa läksid kuskil kunstikooli või, või millised olid need kunstikoolid, mis, mis hakkasid vormuma tulevast autodisainer? Jah, kuna ma sündisin, algas, siis ma käisin Valgas viienda klassini kuuenda klassi poole peale niimoodi, et poole semestri pealt kuuendas kuuendasse klassi läksime siis vennaga Tartu kunstigümnaasiumis seal. Ja seal ma käisin poolteist aastat ja hiljem läksime Tartu dekaadil lütseumi kus ma samaaegselt käisin laste Tartu lastekunstikoolis ning keskkooli 11. klassi poole pealt ma tulin Tallinnasse Pelgulinna gümnaasiumisse, mis seal samuti kunstikallakuga. Nii et alates kuuenda klassi poole pealt ma olen alati kunstiklassis, et kunstiga seotud viirlam muidugi kunstiakadeemia, mis on puhtalt kunstiga. Kõik need kunstikoolid, kunstiklasside, kõikide nende arhiivid on täis sinu joonistatud autosid. Moskvitšid, Zaporožetsi maanteemuhud, kõik selline kraam on seal kuskil tallel. Eriti ei usu või ei oska seda ette kujutada, seal mõni veel alles oleks. Nad ei jäta lihtsalt alles või põhimõtteliselt joonistasid seal midagi muud ka ikka. Kooli ülesanded ära, onju, et ega ma koolis autosid joonistanud pant, kui vihik kaantele nendel ainult kunstitundide arvele, et need olid sellised igapäevatäited, aga kunstitunnid olid ikkagi kõik muu, mis ette pandi. Nüüd ma saan aru selle vihiku kaane abi sinu karjäärile on täiesti tuntav olnud. See ongi põhiline, kõik need täis joonistatud õpikud ja vihikud, see on ikka põhiline. Et eks õpetajad tihti tundsid muret, et kui said selle paberi lähe kontroll, seega, mis oli siis ääristatud igasugu kriipsuliste autodega või mis iganes muude joontega, aga need vastused olid tehnikalt puudulikud. Kas sa mäletad ka mingit sellist lugu, kus kus õpetaja lasi sind läbi ainult tänu sellele, et ehkki vastuste eest oleks võinud lajatada kõige, kõige kõrgema ja kõige suurema kahe siis autod mõjusid sedavõrd intensiivselt, et see päästis hindu sellel korral niimoodi nõrga kolme peale. Nii kahjuks sel ajal ma vist ei olnud nii kaval, et oleks, nüüd oleks kindlasti proovinud. Natukene suuremalt tõmmata, joon ehk Alex, töötanud. Kui sageli sa praegu joonistad? Ma ei mõtle siis seda, mille eest sul kuu järgmise kuu alguses nii-öelda kopsakas kompensatsioon arvele laekub ehk ehk sinu igapäevast tööd ma mõtlen seda, mis, mis jääb sinu vaba aja raamidesse. Kui sageli sa võtad kätte pintsli või pliiatsi, et, et et joonistada midagi, mis, mis tahab või tunneb sinu sees üles joonistamist, vajavad? Ma olen püüdnud ikka rohkem ja rohkem. Mul oli vahepeal pikk maalimise auk, et maalinud aastaid, kui ma õppisin Itaalias Prantsusmaal eelmine aasta, siis ma võtsin jälle pintsleid ja värvid välja. Tegin Parmaalilevanditel, et nüüd on see auk jäänud jälle sisse. Kolme-neljakuulina aga joonistan ikka visandiploki, kõike muud, mitte autistud sellist fantaasiat ja mul oli veel kunsti keskuses üks näitus, kus oligi kunstikeskus. Seal oli näitus, kus olidki avaldatud minu pigem sellised vaba aja joonistused, eks fotoalaseid pilte aga juba selleks, näituseks valmistamine võttis tegelikult ikka paar kuud, et iga kuu neid pilte üle lihvida. Miks sa seda teed, jääb sul lihtsalt nii-öelda puudu sellest autovorm on sedavõrd nii-öelda gängitsev ja ei võimalda välja pakkuda kõike seda, mis see skeem, miks sa, miks sa veel võtad nii-öelda lisajoonistamist endale juurde. Vabatahtlikud. See on ka sellest, et auto disainis töö juures olles ei taha kõike läbi katsetada, näiteks kõiki elemente, kui tulebki mingi ide, oh, seal võiks tagapõhjal mingi selline asi olla või äkki teeks hoopis midagi abstraktset sellest mida me peame ikkagi kuvama, selle väga realistliku toota. Et siis vaba aeg ongi see, kus ma saan natukene väljenduda, proovida ja teinekord tuleb tiiruga tagasi autodisaini, kas ma saan seda mingil muul vormi mingil muul moel kasutada. Aga samuti install lihtsalt tore kodus teha ja see on üks toredamaid ajaviiteid üldse. Samuti see arendab ja hoiab kätt soojas, et see on üks põhiline asi. Pean andekas või töökas, kumb kirjeldus sinust täpsemalt räägib? Narraldekas see on lihtsalt lugupidamine, au paklikus sellise käsitletamatu asja suhtes, nagu seda Anne on, või räägid sa praegu väga siiralt ja teades seda, et, et seal tuleb väga palju tööd teha selle jaoks, et asi kätte saada. Annetan kindlasti ja aga singi, et Anne ise eriti disainis, ei, ei too päris lähedale selle tulemuseni, mida tihti saavutada. Selleks vaheliselt nii palju aega tööd, et see kõik läbi lihvida, läbi proovida, et puhtalt andekas nagu ei aita tihti, et ma ise tunnen lihtsalt, et see tuleb ikkagi aastatega selle töökusega. Pigem panustan töökusele. Tänases järgaks piknikul saates on külas autodisainer, kaob. Kas piklikud on saade, mida ta raadio kahest praegu kuulate ja täna on raadio kahe piknikul siin minuga koos Björn Koop? Autodisainer Björn, kus kodu on? Kui palju sul neid paikasid on olnud elus, mille kohta sa saad öelda, et see on minu kodu või see oli minu kodu. Kuskil seitse, kaheksa, üheksa. Need on päris palju olnud. Sa oled selles mõttes suhteliselt noor mees, kui me niimoodi passi vaataksime, siis ma arvan, et kolmekümmet me ei saa seal mitte mingil juhul kokku. Sinna läheb veel mõni aasta aega, eks ju? Neli aastat aega. Seda ei ole sugugi sugugi vähe neid kohti. Jah, juba Eestis ma kolisime mitu korda ja siis peale keskkooli ülikooli ajal, loomulikult kuna ma käisin ringi, siis tuli neid kohti ja juba iseenesest Saksamaal. Olen valmis ka sellele kuidas sulle tundub, mida see sinult on võtnud või, ja, ja ühest küljest ja mida see on teisest küljest andnud. Et sa saad siin praegu nentida kokku oma üheksa. Kodu mis ta on võtnud, et ega mul ei ole ühegi kohaga väga tugevat kodutunnet, et selge see, et Eesti on nagu kodumaa aga mul ei ole ühegi linnaga siin või ühegi kohaga, et see on see koht, et ma lähen sinna tagasi, et see on see koht, kus ma tahan olla või see on see koht, kus ma tegin ühte või teist juba, ma ei tea. Pikemat aega umbes käisin väiksena õues mängimas, siin koht ei ole eriti. Et igal asja igal kohal väikeajastu ja väga ja mälestus. Aga andnud on ta jälle selle, et ma olen nende erinevaid kohti erinevaid inimesi õppinud aru saama, et igal pool võib leida olevaid inimesi, huvitavaid kohti. Et eks seal on parem kui teine. On nende üheksa kodu nimekirjas, mõni selline paika, kuhu sa tunned, et, et, et sa tahaksid tagasi või mis peaks kuuluma nii-öelda teise ringi võiks kuuluda teise ringi valikusse. Selge see Pariisil ja sitse siis sitsi ehk siis Barcelona õela äärelinnale, neil oli väga suur mõju. Et nad tõesti on ilusad kohad ja jäid hästi meelde samaaegselt selle igav elada. Võib-olla ei olekski meeldivam erdist Pariis oma ülekülluses ja selles saginas ja samaaegselt ka oma väga bootilises planeeringus, kus ei saa kunagi kindel olla, mis kellaks tööle jõuad seoses metroode metrood metroojuhtide streigi tõttu, mille iganes tõttu. Ja siis jälle, mis oli äärmiselt väike linn selles 15000 inimest, et seal jälle puudu sellest linnaelust. Mis sul, mis sinu jaoks olemas, peab olema koha osas, et ta tunneksid kodus, mis on need nipid või nõksud, kuna sa oled olnud ja kolinud väga paljudesse kohtadesse, mis, mida sa teed, et sa, et sa sealt võimalikult kiiresti võimalikult nii-öelda hetke pärast mugavalt ja koduselt tunneksid? Seal on piisavalt kultuuri, rahvusvahelist tunnet. Mulle meeldivad pillu lahked, et selles suhtes Frankfurdi vastu minul ei ole küll midagi, väga paljudel inimestel on Frankfurt, see on selline mõttetu linn. Aga seal on tegelikult kõik olemas, mis on mugavaks selleks vaja, vajalik ja samuti mitte ainult seal linn ise, aga ta peab asuma sellises piirkonnas, kus on kõik need võimalused ümberringi, kus võib autoga sõita või siis lennukiga lennata. Et Frankfurt ise ei oma kõige suuremaid kunstigaleriisid, kõige rohkem ooperiteatreid aga tasub linnade südamikus, kus kõik on need lähedal, kõik on kuskil nelja, viie tunniga, kui sõidu kaugusel. Amsterdam, München, Praha, Pariis, Berliin, kõik on seal ümberringi. See on selline suurkirjelduseks ju, mida oleks vaja, et sa tunneksid ennast hästi, aga ma mõtlen seda seda keraamilist, kassi, mida sa iga kord sisse pakid, siis oma pappkasti paned ja kaasa võtad. Jah. Seda raske öelda, miks mõnes linnas tekib see Ma tean lihtsalt hästi tundma ennast mõnes kohas, et mul ei ole palju asjaga. Ma saan nüüd aru, et sa räägid linnast ja ma küsin ikka selle keraamilise kassi kohta, mida sa linnast linna kaasa vead, mis, mis kuulub nii-öelda sinu ümber kolitavate atraktsioonide nimekirja. Ei olegi nii teed. Seal nii-öelda teadlik valik olnud, et sa ei lase tekkida sellist suurt suurt sa, noh, kuidas ma ütlen killavoor jänese taha asju, mida sa peaksid vedama. Oi, seda üldse sellel üldse asja. Et seda singid asjad ei paku mulle sealt mitte midagi. Eks disainis on ka seda mõned inimesed kritiseerinud. Kuidas sul on nii, et sul ei ole asju, mis sulle meeldivad, aga mis ma teha saan, ei ole lihtsalt. Paned oma, ma ei tea HP kaks teravusega hariliku pluusi taskusse ja lähed järgmisse kohta. Jah, nii see on paberiplokk ja markerid ja naine siis vaja. Sa oled elanud Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, loomulikult Eestis jäi midagi siit nimekirjast välja, praegu? Ei, need on kõik nimetatud, kui me jätame eestlasid praegu kõrvale. Sest see on loomulikult eriseisuses ja, ja jääb selleks loodetavasti sinu jaoks igaveseks. Mis need nii-öelda on olnud, need suured, erinev, millises riigis ma küsin kõigepealt, millises riigis selles kõige paremini tunned? Ilmselt Saksamaa, Saksamaa on äärmiselt lähedal eestlase Mentud mentaliteedi ela ja tunne küll, et seal väga nagu raske oleks esialgu olnud. Et Itaalias ja Prantsusmaal küll tajusin seda, et see on erinev kultuurkeel, millest nad räägivad, on ikkagi märksa rast. Pigem kui saksa keel, kas kõikides nendes riikides said sa suhelda nende nende inimeste emakeeles õppisid või omandasid sa nii palju, et, et sul oli võimalik küsida? Ulatage mulle, palun too suhkrut sealt. Itaalias ja Prantsusmaal ja Hispaanias ei, et Saksamaal nüüd tuleb, et eks ma õpin saksa keelt vaikselt ja nii edasi, aga Frankfurt tankida nii rahvusvaheline, et iga igaüks räägib inglise keelt. Aga Itaalias läks väga kiiresti, itaalia keel on kergesti omandatav. Oskad sa seda kuidagi seletada või põhjendada, miks ta on kergesti. Neil on see Errsest Ferrari järmida jalad mis on ainult eesti ja itaalia keeles arutavast. Oled sa sellest itaallastega rääkinud, et ERR-is on samasugused? Nad tajuvad seda, et ja endal ka grammatika kõik on äärmiselt lihtsalt omastatav. Et prantsuskeele tegelikult prantslane, sarnane Itaalia, kellele aga miskipärast kunagi tekkinud seda isegi prantslaselt ennem õppinud ja mul oli prantslasi, sõpru, aga no lihtsalt ei tööta prantsuse keelega. Midagi, on seal ikka, mis ei rõhuv enamus just, aga miskipärast ma ei suuda seda rääkida. Nii et kui meie piknikutekile siia maanduks praegu üks itaallane koos värskelt valminud teramiisuga, siis sa suudaksid teda raadiokuulajatele rahulikult itaalia keeles tutvustada ja jututeemad sisse juhatada. Hakkama saaks. Milline riik tähendas sinu jaoks kõige pikemat kohalviibimise perioodi, see on olnud Itaalias ja Saksamaal. Nii Saksamaa on juba peaaegu neli aastat. Kui sa läksid Eestist, siis sa kõigepealt läksin Itaalia, läksin Itaaliasse. Siis tuli Prantsusmaa Hispaania tagasi Prantsusmaale, siis saksa. Kuidas sinu nii-öelda vaim ja meel reageeris sellele, kus sa siit väikesest pisikesest Eestist, kus, kus kõik on nagu väga lihtsasti kättesaadav juba seetõttu, et sa saad inimesega ei, võiks ju lihtsalt rääkida kus, kus tõesti miski ei asu liiga kaugel, kus kõik on käe-jala juures sattudes Itaaliasse, kuidas sa sellest šokist haigused kui seda šokki oli? Šokk oli suur, ega ma sellest tükk aega ei toibunud ka. Kõik algas väga raskelt, sest lihtsalt maandumine, lennujaama tellimine, kooli leidmine, kõik see nii kaootiline, nii keeruline, mitte midagi aru ei saa. Et see oligi, oleks hea elukogemus, et umbes seljakotiga läksin sinna ja mul oli ainult selle kooli aadress ja hotelli aadress, kus ma pidin olema. Aga noh, kõik on teistmoodi juba esimesed asjad, kui, kuidas inimesed käituvad, keerivad kuidas töötab bussiliiklus, kus tuleb mingeid pabereid teha. Kõik see oli nii kaootiline ja nii teistsugune. Hiljem kui seal elada, siis saab aru, et kõik on teostatav, kõigega saab hakkama. Aga see esimene reaktsioon oli ikkagi. Kuidas öelda, rohkem kui üllata? Itaallastest räägitakse tavaliselt ja sageli see häda, et nad ootavad võõramaalaselt seda, et, et, et sa võtaks vastu ja, ja, ja, ja elakse käituks nende reeglite järgi. Kui palju seal tekkis konflikte sellel tasandil, et, et sa olid piltlikult öeldes nende jaoks meest täiesti metsast. See, kes kõik aeg, et see on ikkagi nii erinev just olles Prantsusmaal, näiteks koolis, meil oli nii palju rahvusvahelisi inimesi kannast, rattandusest, tuntud rahvusvahelistes ringkondades. Itaalia on ikka nii enesekeskne, et oligi puhtalt Itaalia kool ja siis, kui sa nendega kokku puutunud, siis ma tõesti tajusin, et kõik on erinev. Mida nad mõtlevad, kuidas nad käituvad, kui vabad nad on. Aga see on ainult näiline, et see vabadus kestab ainult kolliks tunni lõpuni. Koolikell käib umbes, sest nad on kõik läinud ja keegi teisega enam et üks ei ole parem kui teine on. Aga kõik on, kõik on šokeeriv, ausalt öeldes. Millised olid need kõige suuremad fopaad, millele praegu tagantjärele järgi mõeldes sa küll muiga taga siis nii-öelda pea vastu seina, pagan, miks küll nii pidi minema? Seal midagi nii väga valesti läinudki, aga sellised pisiasjad näiteks lähen koolikell kolm päeva Möld õhtul õhtutunnid seal ja diisel istutatud Europoli disainis. Ja siis. Ma läksin iga päev kolmest kolmest neljast, kõigil loengutaks seitsmest ja ütlesin Bonjorna ja mind vaadati väga imelikult, aga mitte lihtsalt imelikult, aga tõesti nagu ma mõnid, eks neid mitu nädalas niimoodi, sest ma olin seal olnud kuu aega, mu itaalia keel oli ainult paar sõna, aega kiiresti külge ei hakka ka ja siis keegi suvatses lõpus mulle öelnud päeval on juba kell kaks, sa ei ütle enam Boanjorna, et võiksid nagu Boonasseeral üle minna. Ja nagu tõsine jutt, jutuajamine, et siis ma sain aru, et okei võtavad ikka päriselt päris tõsiselt selliseid vanu traditsioone ja pisiütlemisi me kõik, kuidas kaputsiinodsaio päeval, et sa seda ainult hommikul krossanti kõrvale selliseid asju, mida nagu ainult nemad teavad ja siis nad välismaalastele umbes naeravad, et näete, on, et nad ei teagi, on pisiasjad, mis, mida nemad võtavad tõsiselt, aga mis esialgu mõjuvad šokeerivalt. Oli neid detaile nagu noh, selles mõttes saaksid sa sellest väikese raamatukokku nii-öelda sisseelamise ABC inimesele, kes lahkub Eestist ja kavatseb elada Itaalias. Väikse väikese ABC saaks kindlasti, sest ma töötasingi hiljem olin praktikal is s itaalia firmas ja noh, kõik on teistmoodi, et seal on nagu igal päeval on oma väike tähendusest midagi uut tuli juurde. Mis moodi need asjad olid näiteks hispaanlaste juures, kui sa nüüd niimoodi võrdleksin neid, neid, neid olukordi, kus sa jälle pea ees sukeldudes pidid uude uude keskkonda sisse elama. Hispaaniale selles suhtes teistmoodi, kuna ma olin seal Volkswageni praktikas ja Volkswagen on ikkagi suhteliselt rahvusvaheline, meil ei olnudki ühtegi hispaanlast tiimis ja seitse lisa-aastat tegelikult Haanjas niimoodi, et ka katalaanid ise Hispaanias on nagu teistmoodi, et nad ei tunnista ennast hispaanlaseks. Niimoodi seal olid väiksed pinged neil endal omavahel katalaanide hispaanlaste vahel. Aga meie tiim oli lihtsalt nii rahvusvaheline ja kohalikega me kunagi kokku ei puutunud, kuna me lihtsalt elasime stuudios hommikul üheksast õhtul 11-ni koju magama tagasi. Korterinaabrid olid samuti kaks sakslast niimoodi, et juba elasin väikselt vaikselt oma saksa rütmi sisse. Aga sellepärast ma ei tajunud ka Hispaanias mingeid konflikte. Tallinnas on õige pea tulemas suur katalaani delegatsiooni, et kes nendega kohtume, ärge siis ärge libastage hispaanlastega kuidagi kutsuja. Viimased aastad ma ei saanud nii-öelda, kui mitu neist aga on muutnud Eestis elu üsna põhjalikult Eestisse on tekkinud selline selline päikeseline ärevuse tunne inimestesse inimesed elavad mingis sellises kerges kerge stressiolukorras. Kui sa siin puhkustel käib, tunned sa seda ja lähed tagasi Saksamaale Frankfurti ja jõuad sinna lennud jaamale. Kerge ohc. Kergendusohkega südames nendid, et olen tagasi suurel heal väärikal turvalisel Saksamaal ja see pisikene närviline Eesti näen teda uuesti alles mõne aja pärast. Eks ega sellist põgenemise pääsu tunnetele pigem kui isegi ma näen Eestis probleeme, selge see, et ma olen lehtede kaudu kõike kursis, siis pigem on mul kahju ja samaaegselt ega Saksamaal endale ka midagigi Ta ja samaaegselt. Kõik meie kolleegid on samamoodi ärevad, kuna autotööstus ise on suhteliselt keerulises olukorras, et ma tea, kuidas avaldub teistes eluvaldkondades, ega autodisaini, mis autot puudutab, siis seal sama ärev kui olukord Eestis. No kui sa võrdled inimesi, kus, kus on rahulikumad inimesed, kus on sellised, kus on rohkem rõõmu, sa oled sa oled näinud väga palju erinevaid riike ja, ja neid lähedalt näinud, mitte lihtsalt olnud kohal turistina. Kuidas sulle tundub? Minu arust on sakslased väga ärevad, et Eestis ei ole sellist olukorda, kui keegi jääb autoga valgusfoori taha kaheks sekundiks, kohe annab keegi signaali, et sakslased on nagu üllatavalt päevad igasuguste mõttetute asjade peale. Kui keegi jääb järjekorras lihtsalt korraks seisma, siis sakslasele kohe selja tagant midagi öelda, et neil on kõiki aeg mingi hädajat, kui et kui ma ei tea, bussipiletiga on jäänud hiljaks näiteks komposteerida või tuleb kontrolli siis ega nad alla ei anna, siis mula või vaidlus kestab ikkagi, ma ei tea, kaks tundi kas või et sakslased ise on ikka väga ärevad ja iga asja peale muretsevad ja hädaldavad. Et minule jätavad eestlased küll tihti õnnelikuma mulje ja märksa rahulolevam. Oled sa ise mõelnud ka selle peale või sõpradega rääkides me oleme arutanud sellel teemal, millesse võib-olla millest see tekib, et et sellist noh, justkui külluses ja, ja, ja, ja head elu nautivad eurooplased on, on rahutud tegelikult hinges. Ma arvan, et sakslased on ka hästi palju sellised show inimesed, et neile meeldib näidata, et meil on parem oota kui nende naabril. Et sellest tekkida, et nad oleks suutelised jälle kahe pärast selle parema auto tooma hoovi, kui nende naabril. Et selle nimel võtavad ja veetlevad ja Saksamaal suht keeruline tervisehoiu ja kindlustuste süsteem ja kõiki neid kulusid katta, siis nad peavad kõik mõtlema, et mida teha. Ja see teebki päevaks ja samaaegselt nad tahavad endiselt oma häid autosid ja kalleid hobisid. Kas soo jutt, mis mulle tundub mõnevõrra selline Eesti protsessi või tuleviku kirjeldusena, võib tähendada seda, et me liigume tegelikult selles samas suunas? Siin Eestis, ma arvan, täitsa võimalikest. Esimene piknikul viibimise tund hakkab vargsi läbi saama, ma tahan sinu käest mõned küsimused küsida, enne kui ma lasen sind sind korraksid tekkinud püsti, kui palju sa ja Saksamaal praegu elades igapäevaselt jälgida seda, mis toimub Eestis näiteks kas või sellisel sotsiaalsel tasandil poliitilisel tasandil, kui hästi sa oled kursis sellega, kes parasjagu näiteks riigikogus on võimul, kes istub opositsioonis? Selle seda ma ei teagi. Aga ma vaatan ikka eesti lehed üle hommikuti internetis, et mitte iga hommik, kui meil on ikkagi palju tööd, siis teinekord kolmeks-neljaks viieks päevaks, et nädal aega ei vaata ühtegi Eesti veebiaga ja üldiselt üldse nagu internetiga uudiseid ei vaata, et lihtsalt kui on tööprotsessis, ma lihtsalt. Angela Merkeli töövisiitide graafik on sul peas, seda sa tead siis eesti valitsusega võrreldes väga hästi. Ei, seda ei tea üldse, et saksa uudiseid ei jälgi üldse, kuna meil kodus telekat ei ole ja ega noh töölt kajakavabast ajast vaatama, mis siis toimub, ikkagi olulised uudised, mis maailmas sünnivad seal praegu nii kolleegide käest teada, et sakslased on meil seal kohe kõrval ja nagu ma ütlesin, nad on suht ärevad iga asja peale kõike, midagi juhtub, siis nad räägivad sellest ka paar tundi. Naised saunas räägivad see süsteem Tiia disaini Euroopa disainib korteris kehtib väga hästi väga hästi. Varem tänases saates on külas Bernifoop, kuulame Björni valitsuses muusikat ja nüüd, kui sa lubad ma sellest nimekirjast, otsisin üles küll kõige vanema esineja ja ma lasen sul natukene selle kohta öelda ka Led Zeppelini, on sul on sul milline side, et sa selles terveid ju häveni loo siia välja valisid. Led Zeppelin, ma kuulsin hästi, palju kummaline Eesti kunstiakadeemia ülemine, esimesel teisel kursusel lüüte keldris õlut kuulustele keldris õlut joonud, aga lihtsalt kuulasime, et oli klassidest ja muusika, siis teeme seal grammofoniplaadimängija ja mul oli juslikult Led Zeppelini plaat kusagilt leitud ilmselt isa käest. Ja see plaatile kuskil unarusse olnud 15 aastat, kui ma selle leidsin, siis seal täpselt see lugu, mis mulle jäi meelde sellest ajast. Megajuhatas sisse R2 piknikul saate teise tunni ja mul on väga hea meel et tänase piknikukülaline on Björn Koop. Ma arvan, me oleme nüüd niimoodi tund aega marineerinud praadinud kõiki neid, kes, kes ootavad meie vestluse seda osa, mis puudutab sinu igapäevatööd, auto disainimist Frankfurdis küll väikeseid vihjeid läbi kogu vestluse on tilkunud siit ja sealt, aga räägime nüüd sellest, mis ja siis ikkagi sinu, milline sinu tööpäev välja näeb, mida sa tegelikult teed siis kui sa hommikul noh, nii palju, ma kujutan ette lifti nupud, eks ju, kuskil on mingi valvur nii palju ma olen autodisainikeskust kõrvalt näinud, et seal tavaliselt võõraid inimesi ringi ei hulgu sisse pääseb ainult läbi valvuri ja lõrisemat võrreldes koera, eks ju. Maandud tooli peale, mis, mida edasi teed? Esimese asjana teeme kohvi, nii et kohvi või teed siis sealt kuidas keegi. Aga noh, päris nii karm see ka nüüd ei ole, nii et meil nal sekretärid seal ruumi sisse tulema ja neil on juba näha, vaat peas, et tegelikult nagu otseselt ei küsi. Palun näidake kaarti. Täpselt sinu jaoks on see lihtne ja kerge ainult sellepärast, et nad tunnevad sind ja sa lähed nendele uut ja, ja paksemat rasvakihti Krikust, loom sinna tahavad sisse lasta. Kui minusugune ukse taha ilmub, siis saan ma viivitamatult elektrišoki aparaadiga vastu pead. Varsti. Võib juhtuda jah. Ma olen nagu ikkagi turvafirmadel. Aga ei, see kõik töötab tegelikult suhteliselt normaalselt, et selge see, et meil ei ole nagu selliseid viimaseid mobiiltelefone. Fotoaparaadi võimalust, et sellistes keelatud. Pole selge see sul töölepingus kirjas, et sain kohe kategooriliselt keelatud, aga ei, otseselt ega nad ei hooliga sellistest pisitelefonidest asjadest mõtlesime ka sellele. Pisiasi neile, et kõik kasutavad seda ainult helistamiseks, et see on nagu meie mõni mänedžer, kes ostavad selle 29 eurose mootor on mul telefonikõne kasutavad seda ainult helistamiseks. Aga tavabla, mis päevaplaani puutub, siis ongi, et esimesena võtame kohvi ja meil hommikuti ei ole mingeid selliseid miitinguid ja esitlusi nagunii siis aeg, kus mul on aeg vaadata üle Eesti veebsaidid ja lihtsalt teha oma asju natukene näe siin pool tundi, tunnike, võib-olla maksimum, aga siis läheb jälle edasi joonistamiseks ja valmistamiseks. Valmistamine järgmiseks presentatsioonist. Kas see, mis kell te peate olema kohal, see on paika pandud. Sõjaaja, et meil oli algselt kella kaheksani kell kaheksa hommikul stuudios, aga Ki ja disainikeskuses on ainuski ja ettevõtte või üldse Hyundai kontserni kuuluv ettevõte maailmas, millel on tehtud Flexit vaim, süste, mis tähendab siis võime sisse tulla seitse, 39 30 minna 40 kuni viis, 30 ja reedeti lahkuda siis vastavalt, kui me oleme ületunde teinud. Kaks tundi varem. Sellest sellepärast, et väga paljud inimesed reisivad ju tööle, nad ei ela Frankfurdis, käivad siia ainult eestlased reedeni ja pere elab siis Berliinis, Münchenis, Stuttgardis, kus iganes. Ja nad tahavad lihtsalt nädala sees rohkem tööd, mida teha. Ja lahkuda reedel kell kolm ja jõuda esmaspäeva hommikul, et väga paljud inimesed isegi lendavad Barcelonast meile kohale iga esmaspäeva hommik ja nad saavad otse esmaspäeva hommikul lennuki peale tulla ja siis jõutajale kell üheksa hommikul. Meil on siis mingi eriluba lihtsalt selle kohta, nad teevad lihtsalt ületunnid nädala keskel, et sa nagu meie stuudiot ilmselt pärast seda ei ole vaja konna ja Ameerikas, kuna inimesed on seal suht lähedal või siis neil ei ole samad võimalused nagu Frankfurdis, kus lennujaam lihtsalt pakub neid võimalusi. Et lennata iga nädalalõpp koju. Nii olgu peale, ma saan aru, et mingiks poole üheksaks peaks olema platsis hommikul oma tööd, mida see siis tähendab, see ongi siis kodulehekülgede vaatlemine või, või toodad samal ajal sketši ka Björn Ko autokompanii jaoks? Ei, ei, see on pigem igapäeva asjad, mis seal teha nagu igasugumaksed või mis iganes internetipangas. Aga ega neid asju nii palju ei olegi, mõtlen, et poole tunniga tehtud ja siis ma sukeldun tagasi töösse, et see on see kõige lõbusam osa. Aga edasi, mis asi siis edasi, mis tähendab, et sa sukeldud töösse? Võtan teen oma pool, ei ole poolelioleva faili lahti, kui seda vaja lõpetada, siis lõpetan ära photoshop-is või siis lisan ta natuke Sitsiilia skännini, hakkan jälle seda photoshop'is timmima ja kübisanud valmistada luueta. Et siis sõltub mõni päev ma proovingi sellist rahulikumat stiili, teinekord kiiremaid visandeid ja sõidetakse muideks külg vaadetega photoshop'is siis need protsessid on lihtsalt nii pikad, et just külgvaated ehitada viis päeva lihtsalt teen tundlikkus, et seal vanasti tehti seinte peale taipidega, et selle tavaliselt David kolme kahemillimeetrised sellega määrates auto külge vaates, kattes kõik need punktid, mis peavad autol olema tehniliselt korrektsed. Aga nüüd me teeme seda photoshop'is, meil on see tehniline põhi olemas, see leiavad, kus on siis ratta mõõdud, kus asuvad inimesel pead aknad. Me hakkame selle nendelt visanditelt tunnusliku teed ja kuju külgvaatele tegema. Ja see on selline. Selle üldvormi saab võib-olla päevaga kätte, aga lihtsalt see timmimine, et see kõik oleks tõstid, töötakse paigas need raadiused isegi sest et see auto oleks viie, 60 meetri kauguselt eristatav teistest, et see võtabki tehnikalt mitu nädalat aega. Ja see on selline pike rahulik protsess, et seal ei tossa nägu eriti kiirustada. Seda nimetatakse, eks ju nii-öelda siis projektipõhiseks tööks, et see ei ole ju nii, et ma joonistaks, joonistaks see nädal mingit plastik, seda mitte, kõik on ikka projektipõhiselt. Mingi kamp on nii-öelda fikseeritud mingi seltskond inimesi, kes teevad praegu tööd konkreetselt sellise asjaga. Et seal on kolm, neli eri firmade, siinsete rohkem tiime kes siis kõik inimesed teevad seda oma versiooni sellest, et kõik on konkurentsipõhine, et igaüks teeb ikka enda asja. Aga selle konkreetse mudeli jaoks Kuidas see, kuidas see protsess alguse saateid kuidagi briifitakse, võetakse kuidagi kokku, räägitakse, mida me hakkame tegema, sest et esimese hooga ei ole ju olemas mitte midagi, on lihtsalt valge leht kaardu lahendus, mille peale tuleb hakata midagi joonistama. See ongi üks olulisemaid asju ilmselt, et leida see sihtturg, identiteet seal autol hakkab olema üldine söelda selline tarbijaskonna vanusegrupp. Igal autol on see ette ära tehtud ja autod jagunevadki selle, räägi, kui palju neid müüakse. Et mingis grupis mingi turuliider võrreldes oma konkurendiga, kes on suunatud hoopis teisele tarbijaskonnale MI üldse näiteks kui võtta näiteks miini, kes on väga edukas väikeauto võrreldes retroautodega, nagu biitlid kruvis, repiiter on väga edukas. Kuid kui panna ta kõrvale Beso 207-le liiale, siis tema müüginumbrid on ikkagi tunduvalt väiksemad. Kuigi omas segmendis, mis on nagu retroauto näiteks Out standardit klassifitseerib samamoodi mitut moodi ja minu eesmärk oligi teha ikkagi selline retrokuldauto siis kuldtaotleja kohta on ta ikkagi väga edukas, kuid väikeauto kohta ei ole ta nii edukas. Sõltubki see meede protsess, et milliseks määrame selle auto, üldidentiteedi ja sihtturu. Kas see on kuskil mingit tekst, mis sulle pärast seda tuleb? See ei ole Texon nagu ilmselt klubi juhtkond, marketing umbes lepib kokku ja vaadates üle konkurendid, nende konkurendid teevad tihti firmad ju, ega keegi ta kedagi kopeerida kõik üritavad absoluutselt oma seda omandada ka minna ja selle oma imidži leida. Et, et see ongi see kõige raskem. Et leida see oma imitsega, inimesed ikka suudavad seda aktsepteerida. Et, et nad on oma nagu oma väljundi leidnud. Et paljudel firmadel on see öelnud ka saatuslikuks muidugi, et kui nad on midagi liiga ekstravagantset teinud mingeid näidata tahate luua, eks nad Sangiongid ja, ja eelnevad paljud korea autotki on ikkagi suht liiale läinud, kuid paljud suurtootjad on teinekord valesid otsuseid teinud või selliseid otseseid, mida võib-olla ei oleks mõtet olnud teha. No ma saan aru, on mingi kokkulepe olemas, mis siis pärast seda juhtub teie disainerit lendate siis oma oma nii-öelda töö tarudesse laiali ja hakata seal muudkui joonistama või juba lepitakse kokku, et kes milliseid asju teeb? Igaüks ikka alustab enda mudelina, et ja see ongi see huvitav asi, et peale seda miitingut igaüks läheb laua taha ja kohtume nädala pärast, kus on kõik Plotit seinte peal ja siis on näha see, kui erinevad nad kõik mudelit, siis olid see miiting veis. Arutelu meile andis ja ega seal kunagi kahte ühesugust asja küll ei näe, et see ongi, et kui erinevalt ikkagi disainerid mõtlevad, kui oluline on seal see rahvus, kui oluline on see kool, kus nad õppisid kust ta nad mõjutanud, millise, milliste materjalidega töötavad, kes markeriga, kes photoshop tiga, kes käsitsi kest teibiga, et see kõik mõjutab nii palju disaini. Et lõppkokkuvõttes ongi, et seal on nagu inimeste arvates asjata tassiks, aga tegelikult annab tassist teha 10000 erinevat versiooni. Kas. Parem tulemus on see, kui need, kui need autod seal seina peal nagu klopib, joonistused on absoluutselt erinevad kõik või on kuidagi asi sihitud paremini siis kui nad tulevad juba mingit ühte sellist geeniideed või mõtet mõtet kandvatena sinna seinale. Annan firmal on ikkagi parem, kui on väga loovad disainerid ja tulevad erinevad ideed, kuna lõppfaasis kõik asjad ikkagi lihvitakse, on õnn, kui sealt jääb kaks kolmneli joont alles et määravadki selle auto kuju. Kuid samuti peadisainer suur rõõm, kui näe, keda näeb seda, et temalt tiim on mitmekülgne ja suudab endiselt tuua välja ideid, mida mitte keegi teine ei ole teinud. Mismoodi sinu tööd mõõdetakse, mismoodi sinu ülemused vaatavad seda, kas Björn Koop on viimased päevad nädalad ja kuud töötanud nii-öelda maksimaalselt andes või anda pehmelt öeldes lihtsalt käinud kohvi luristamas? On see, on see mingi, ma tean, Läbi joonistatud pliiatsite arv ära kulutatud paberiarv. Mis on, mille järgi sa oma tööle hinnangu saad? See on ikkagi selle konkursitest läbisaamiste järgi, et. Kui kuna visandamisele modelleerimis maas ja modelleerimisele savis järgneb siis kolde ehk virtuaalne külg. Ja sellele järgneb siis hääleprotsess, kus mudel prinditakse välja üks-ühele mõõtkavas sellest arvutifailist ja algab töö selle tootmiskõlbulikuks tegemiseks. Ja need tavaliselt ongi, seal on kakskolm mudelit, üks nendest valitakse välja suurfirmadel isegi Mercedesele, võib-olla S-klassi oleks näiteks viis-kuus-üks-ühele mudelit. Kuna see on ikkagi nii oluline toode, siis nad investeerivad sellesse ka ikkagi 10 korda rohkem teistesse moderlitesse. Ja sisse. Mis oli see, kes selle tood, mis on saanud viia see, kel see disainer kella toode ikkagi läks lõpuni selle mänedžer, siis võib öelda, et need on edukad. Et see ongi, kui kaugele seal kadalipust ja iga protsess iga projektiga jõuab ennast viia. Et see selgeks, et sealt tiimist ainult üks inimene suudab projekti lõpuni viia iga kord, et ega seal olla edukas, väga kerge ei ole, aeglane konkurents on suur. Palju neid töid, palju neid kunstnikke, disainereid on, kes iga kord selles stuudios, kus sina tööd teed, oma joonistused peale seda esimest koosoleku seina peale viivad. Meil ongi umbes 10. Meil ei ole väga suur stuudio. See arv kõigub alati natukene, aga kuskil 10 12 täpselt arv kunagi ei tea. Kuidas see protsess toimub, kui need tööd seal seina peal on, mida siis nendega tehakse, keegi kuidagi vaatab, mis muunduse vaatamise protsess käib. Peadisainer vaatavad üle siis Euroopa peatsener, kui kogu selle Kas disainerid on samal ajal kohal, kas räägitakse läbi? Me oleme ikka kohal ja sest see on ainus võimalus, kuidas saada ju tagasiside. Et disaini muuta järgmiseks korraks igaüks saab teatavaid kommentaare, oma töökohta ja siis ta peab need muudatused ellu viima järgmiseks korraks, järgmiseks esitluseks, testitud sängi umbes iga nädalat, iga kahe nädala tagant. See on täpselt selline aeg, mis hoiab piisavalt pinget, et iga päev seal hommikust õhtuni tööta. Kui või ütleme siis pigem niipidi, milline töötaja sa oled, kas sa oled selline, kes nii-öelda 12. tunnil, oh, meil on homme vaja või mul on homme vaja seinale midagi anda, nüüd tuleb hakata kiiremini töötama, efektiivsemalt töötama või on sul selleks hetkeks juba nii-öelda asjad rahulikult valmis, sa tead, millega sa lähed? Ma usun, et ega seal keegi enne viimast hetke alla ei anna. On inimesi, kes valmistavad ette juba päev enne, aga enamik töötavad nädala intensiivselt ja päev enne esitlust veel istuvad õhtul kümne-üheteistkümneni stuudios ja lehvivad veel oma postreid, et seal keegi nagu alla andma ei ole tulnud, onju, et kõik istuvad selle viimase hetkeni, isegi kui ta on peaaegu valmis, saab seal alati midagi muuta. Kui sageli sa tunned seda, et, et tegelikult need inimesed, kes seal ühes või mitmes ruumis aga aga ikkagi koos töötavad, on tegelikult väga teravad konkurendid. See tähendab tunda loomulikult et ega ise ei taha kedagi korrata ja sa näed, kuidas on see püüdlus endeid, ideede leidmisele ja no seal tõesti tuleb selliseid asju välja, et mõtled, et oh, ma ei olnudki seda kunagi ei kujutanud ette, et seda nad ka niimoodi teha. Ja tihti on need pisiasjadega sellesse võlu ongi, et leida need pisidetailid ülesse. Ja samamoodi nagu see Häirib ennast inspireerib, sega teisenenud teiste tööde nägemine. Tänases saates on külaliseks piknikul raadio kahe saate V2 piknikul Björn Koop. Me räägime autodisainis, teeme väikese muusikalise vahepala ja jätkame hetke pärast uuesti. Ansambel trips ja tänane saade R2 piknikul võõrustab Björn koopia, töötab Kiia Euroopa disainikontoris Frankfurdis ja autodest me viimase poole tunni jooksul oleme rääkinud ja jätkame seda vestlust kaanud. See kirjeldus, mida sa hetk tagasi rääkisid, kõlab üsna ühest küljest väga põnevalt, kahtlemata teisest küljest ka päris depressiivselt oleme ausad, see, see konkurents tundub seal sees väga noh, nii-öelda tugev ja enese sisestamise vajadus on noh, tegelikult pike pidev nädalast nädalasse. Samas ei tähenda ju mitte kunagi see midagi praktiliselt kui sinu töö läbi ei lähe, sa peaksid olema nii-öelda endises energias uuesti tagasi laua taga joonistama, edasi. Selles raskem pool ongi, et ta taotlus tuleb alustada jälle jalule tõusmist. Et kunagi ei saa nagu magama jääda. Et jaa, naine, kes seitse aastat võib-olla veel midagi tänavale saanud ja seitse aastat elanud kaheksa aastat ei ole ühtegi söövad teinud see ongi nende inimeste psühholoogiline tugevus suudavad jälle jalule tõsta ja oleks aru saanud, kuidas see võimalik on. Et nad võtavad seda juba puhtalt igapäevadel tööna ja kaheksast viieni disaini protsessina ta väga palju inimesi, kes räägivad inspiratsiooni kogumisest ja mul on seda aega vaja, mul on hommikuti oma kahte tundi vahet, kõik ennast vormi viia. Autodes on üks selline eriala, kus ei saa rääkida ja kaheksast viieni tuleb disaini toota ja sõltumata kohast, kus sa oled, mis vahenditega see tuleb ära teha. Et Walter de Silva on hästi, ei andnud kunagi Alpharoome kohta, kanalpharoomia ei asu üldse kusagil ilusas kohas sest nende disainistuudio asub Milano äärel. See sai, mis on lihtsalt puhas tööstuslinn, kus ei ole mitte midagi. Oli aeg, kui nad tõid just välja sellised disaini klassikat nagu alfa üks, viis, kuus ja üks, neli, seitse ja mis pälvisid suht palju tähelepanu ja täiesti uut vormi Celta alfa raamikates altarile. Silva ütleski, et ja disain ei nõua head kohta ega, ja kindlasti mitte inspireeris keerivat ümbrust teadis Janssoni lihtsalt läbi töökuse ja läbi inimese enda kätte. Ja eks ta õige Dallasest Volkswagen Volsburgis, kas seal mitte midagi? Täiesti linn ümber Volkswageni tehase ja endiselt nad suudavad ikkagi väga huvitavaid asju esile tuua ja publikule näidata. Kuidas sa tunned, millises faasis sa ise hetkel oled, oled sa veel nii-öelda ülikooli ja koolide optimistist optimismist kantud või, või nii-öelda esimesed nahmad ja disaineri Office'i sarved on sul maha joostud ja annad sa endale aru selle osas, et, et see kõik ei ole võib-olla nii romantiline, nii tähesäras kui, kui see, kui sa oskasid seda olevat koolis. Praegu hakkab tekkima selline hetk, kus ma hakkangi rohkem arusaamad disainist endast, et mida on vaja tegelikult toota ja ei ole mõtet teha asju tööta ja ei ole mõtet tootega kuidas öelda, liiga palju tulevik, kuna ilmselt tudengite probleem ongi see, et nad hakkavad juba siin tulevikku tootma, kuid inimesed ostavad asju nende asjade enda pärast, kuna täidavad täpselt sedasama funktsiooni eelnev mudel. Kuid tal on midagi huvitavat juures midagi praktilisemat, kuid autod lendama hakkaks ja seal tekivad tiivad ja asjad, et noh see ei anna auto disainida mitte midagi. Sinul on see periood? Jah? Et no eks see lõppes juba autosoni õpingutega Itaalias, Itaalias, rahvast oli seal nii traditsionaalsed, et seal oligi see jutt sellest. Et sellest klassitsismi renessansist, kus ka pärase abstraktsuse ei ole mõtet teha asju, mida ei saa toota, et stratis avaldusse jälle, kuna ma läksin strati Prantsusmaale maaliõpinguid, siis ma tegin nagu sammu tagasi mingil määral, kuna prantslastele meeldib see šikimiki, iganesega pisividinad ja inspireerimine sellest vidinast ja teised, mis autodisainis nagu lihtsalt ei anna mitte mingit tolku, et auto peab olema auto ja inimesed, kes lähevad autod ostma, nad ei lähe ostma endale külmkappi CD, hoidega või mis iganes nad tahavad ikkagi autot. Et selles suhtes tunnen ennast ka, et nüüd ei hakka enam selliseid jaburusi paberile panema, et tööprotsess on pigem, et toota vähem, aga neid asju, mida millega ise olla rahul. Ma saan nüüd esitada ära oma lemmikküsimuse selles saatesarjas, mulle vähemalt tundub nii marssalikepi küsimus. Björn, mida sa kujutad ette? Millised on nii-öelda pigem õigemini sinu lootused, mida sa tahaksid ära teha auto disainis, oled sa enda jaoks need asjad sõnastanud? Sõnastanud ei ole mulle alati hästi ettevaatlik kanda oma tuleviku suhtes üldse. Et mul oli alati hästi suur hirm, kas see kõik töötab ETVs, auto disainis, saan õppima ja kas ma kõigile praktikale saan ja rääkimata. Ja eks mingid asjad õnnestusid, aga arst ei olnud minu jaoks äärmiselt selline ebausklik küsimust. Ma jätaksin sellele. Peep Vain kuulab praegu meie saadet, milles ma olen peaaegu täiesti kindel ja raputab pead ja ütleb, et ei, pöör, unistada tuleb, unistamine on kohustuslik, unistustest rääkimine on kõige parem palsam hingele, sellepärast et ainult nii on võimalik liikuda tähtede ja, ja helge tuleviku poole. Nii ta on, aga mul on õnnestunud kuidagi niimoodi sinna saada, kas ma olen ilma kunagi oma tulevikuplaanidest rääkimata. Et mingil määral see töötas? See, kus sa praegu oled, see on mingite suurte unistuste täitmine täitsa, ärge seal. Kindlasti. Ma lihtsalt räägin sina siis nooguta pead või, või, või raputa ja ma saan sellest kuulajatele rääkida. Auto kunagi, mille on joonistanud siia disainer Björn Koop, sõidab tänavatel ringiga. Ei tea ja. Eks ma töötan selle kallal. Sedalaadsed tunnistused võiksid olla kindlasti. Kindlasti läks disaineri ja ongi ikkagi ju alati see, et midagi ära teha, nii et noh, ega keegi ei taha ju ainult pabereid määrida mitte paberit kääridega, kuidas öelda, et kõik visandid ikkagi sahtlisse lähevad, ilmad neist midagigi välja tulekseks disainerile mõjub see natukene haavavalt? Õnneks mingid asjad on juba tehtud, onju, aga selge see, et mulle meeldib lihtsalt edasi töötada. Kas sinu koolitee, kõik see, mida sa oled õppinud edasised töövõimalused, on need, need, mis on loonud eeldused selleks nii-öelda, et, et see unistus täituda võiks. Kui aus olla, minu puhul oli ka selliseid apsakaid, et mõned asjad käisid juba algfaasides äärmiselt keerulised, kuna ma ei õppinud inglise keelt. Koolis õppisin saksa keelt ja. See oleks nende noorte jaoks, kes praegu unistavad autodisaineriks saamises, ilmselge viga, ärge õppige saksa keelt, õppige inglise keelt. Inglise keel aitab kindlasti palju rohkem teid. Kuitahes maanduda Wolfsburgi palsamiga. Praegune Itaalia lembeline, et sellelgi, et kuna seal on Silva ja man tsooni ja kõik selline kogu see Volkswageni disainiprotsess käib peaaegu itaalia, elas siis seal öeldaksegi, et seal ei ole edu kellelegi peale itaallaste. Et ei saa kunagi kindel olla, et otsani Business on nii rahvusvaheline ei tea kunagi, mis keeles, mis keskkonnas keegi võib venda edukaks lihtsalt. Kuidas öelda, töötada. On sul nii-öelda soov või vajadus või tunnetad sa mingeid asju, mida sa peaksid veel õppima või, või nii-öelda juurde omandama, millega kallal sa peaksid tööd tegema, et see, et see suur nii-öelda soov, jätame selle siis sõnastamata, eks ju, võiks, võiks tõeks saada. Ja nii edasi, puhas nii-öelda fortuuna mänd, kas õnnestub kokku panna käega see, mida, mida, mida siis firma ootab, mis võiks olla nii-öelda. Aga no õppida tasub alati, et seal on tuhandeid asju, mis 11 mõjutavate tihti edu, ega see ei ole tihti, ei olegi, ainult nagu firmasiseselt. Eesti on selles, mida disainer ise tunneb, mida ta on teinud ära ja kas või on disainer, kes kunagi ei ole midagi ebapaberilt edasi saanud, aga nende joonistamisoskusi, nende tööd on mingid legendid disaini siseringkondades, millest räägitakse. Selliselt Ühed on ja kuigi nad ei olegi midagi tänavale veel saanud. Aga ja selge see, et nad oskused on ka need ainult nemad teavad näidet, kuidas neid asju teha ja nad suudavad neid teha, aga selge see, et nii palju asju veel õppida. See puudutab kõikeni, keelini, suhtlemisoskust, esitlemist, graafikat, et seal on tuhandeid asju, mida nad seal õppida ja arendada. Mis sulle tundub, mis on olnud nagu sinu selline trump või mis on olnud nagu see see kõva kaart sinu kaardipakis, mis on aidanud sind sinna, kuhu sa oled tahtnud saada. Järjepidev autode joonistamine, auto enese paberile kuvamine on ikkagi nii oluline. Et ega mul ei olnud kõva kooli paberit mul ei olnud lõppkokkuvõttes mul ei ole isegi autodisainipaberit, ma olen seda õppinud, kas koolis, aga ma kraadi, ma tegin ikkagi Eesti kunstiakadeemiast otsani alal aga puhtalt võitlusse astumine, auto, disainipaberit, omandavate inimestega sängi võimalused et ületada neid või alla samal levelil nendega puhtalt auto joonistamisoskus sealt ja autodisaini kui autovormi tundmise poolest. Ma ma olen nimetanud alati sinuga vesteldes ja sinu lugusid kuulates seda kui heas mõttes sõna otseses mõttes absoluutselt heas mõttes nahaalne oled sa olnud nii-öelda endale ise uste avamise osas. Kui palju see tegelikult loeb julgus tõusta püsti, küsida endale seda, mis, mis võiks sinule kuuluda. Väga nahaalne ka ei ole. Eks mul ole natukene seda võib-olla enese ponnistust ja öelda enese ego allasurumist ja lihtsalt proovida rääkida inimestega, kelle kaudu võib jõuda kuhugile. No kuule, Hyundai sekretärile saadavad kirju kindlasti, noh, ma ei kujuta ette päevas sajad kui mitte tuhanded inimesed. Ma olen millegipärast kindel, et nende hulgas on väga palju neid ei ole, kes ütlevad, et ma olen nüüd praktiliselt nurgatagusest pärit eriti nagu midagi ei oska, aga, aga ma tahaksin tulla teie juurde disainima ja minu tööd on palun siin siin siin. Võib-olla see julgus ongi see, et paljud inimesed teevad selle asja nii keeruliseks, et arvatakse, et see on nii keeruline, et seda ei saa ja ainest, mis mina tegin, oli, saatsin pildi, mitte pildi emaili oma autopiltidega tolleaegsele mister või kes oli tollal veel Euroopa peadisaineri, aga nüüdseks on ta juba Hyundai disainidirektor. Saatsin tema sekretär lihtsalt pildid ja kuu aja pärast, kuna iganes talle siis võib-olla mõnel õhtul neid üle vaadanud ja öelnud, et sektor kulat vaata selle tüübiga ühendust. Et näib, et tuleb lihtsalt julge alla jaama, täitsa vaata saate õigetele inimestele. Aga see ongi, et kunagi ei tea, kes need õiged inimesed on. Paljuski juhus, et nad vaatasid seda emaili ja neile meeldisid need tööd. Aga tähtis ongi, et need tööd oleks olemas ja õige kontakt. Milliseid teisi juhuseid sa julged selle praegu räägitud näite kõrvale veel panna, mis sinu karjääri kujundamisel olulist rolli mänginud? No eks kõik see algas ikkagi Volkswagen Hispaanias. Sel ajal oli veel Itaalias praktikal 2003 kuni 2003 algus ja, ja ma alati unistusi markerite või pastapliiatsiga ja siis ma avastasin, et neil oli arvutis see itaalia stuudio oli hästi itaaliakeskne ja kolm inimest seal töötas ja ja minul on, need andsid lihtsalt mingi, kuna Hiina alias tulemas Itaaliasse, nendest pean visanud aga midagi mingeid asju ja siis ma proovisin seda programmid, neljand, fotosid, Photopoint, mingisugune, selles mõttes üldse kõige odavama arvuti joonistamisprogramm. Sellel hiirega, mis õieti ei tööta, kusjuures ma olen vasakul järgnema, kasutasin hiirt parema käega, kuna ma olen staarjundame, teien mingit pilti seal mässasin kõik närvidekam ja sigrimigri seal, noh, midagi said kokku ja hiljem, kuna ma tegin nagu omi asju seal rohkem ja nõnda pakt, kes selle võimalusega nad midagi Mulle ei maksnud. Ma lihtsalt käisin seal kuus kuud kohal. Kui nad leiavad midagi, nad saavad kastega. Meil ei olnud mingit konfidentsiaalsuse lepet ega midagi ja siis ma panin nad oma Kus on siis tudengitel oma töid näidata? Panime selliselt Parema käega kehva arvutihiirel isetehtud pildid sinna üles ja siis Volkswagen võttis kolme-nelja kuu pärast ühendust, et atakki. Tahaksite meile oma resümeed saata. Saatsin ära massi viieni. Helistasid mulle kutsest Volkswagenil praktikale, Hispaaniasse. Täpselt nii, et ma isegi ei püüdnud, et mõned asjad lihtsalt jooksid kokku omavahel. Aga see sinna praktikale minek oli täpselt selline, nähes seda stuudiot ja paljud tudengitest siia kohta küll praktikal ei tule Itaaliast toodud ikka milla. Paljud tahtsid kohe palka ja nii edasi, et mina mõtlesin. No mis mul ikka siin kuus kuud kuskil olla, niisama oma nurgas mingeid asju proovida, miks Winston tasus ära? Me eestlastena teame sellest automaailmadisainist üldiselt vähe, me oleme olnud sellest kõrval viimased aastad võib-olla on andnud võib-olla 10 ja, ja natukene peale võimalus sellest sellest osa saada, kes, kui sa mõne sõnaga kirjeldaksid seda maailma, kes selle selle sellised grandid ja suured tegijad on, kes kelle sõna loeb nii palju, et, et hakatakse vaatama teises suunas ja, ja, ja, ja kes mõjuvad tõeliselt Kindlasti ei saa mööda Itaalia kujustatest. Isegi Bertoone pinnin farina, viimasel ajal ei ole midagi eriti head teinud. Siis nende varasem looming panigi, allus ikkagi Itaalia autotööstusele. Ja ennekõike. On seal ta närib oma au ikkagi Aro ehk siis Itaal disaini asutaja, kuna tema oskused juba kahekümneselt ja 23.-lt luua Ferrari side, kõik need oskused on ikkagi sellised, mis just see vormitunnetuse siiamaani ta ju loob autosid. Nii mõjuvad. Viimasel ajal parame üks viis, ehk siis seitse, 11 kuus oli ka tegelikult paljuski tema tehtud. Et. Tal on lihtsalt see vormitunnetus ja ajatu vormikeel. Nende autodega mõju võib olla nii värskelt, kui neil on see Väga tugeva autodisaini algupära veel alles et seal tekib uusi disainereid Jaapanis, Ameerikas, kuid sotsiaalläbivalt ikkagi see automaailma kuningas, kelle nii-öelda. Aga nüüd on selge, et Jaapanis on väga andekaid disainereid Skandinaavias kedagi veel esile tõsta. Kelle juures oleks noh, kui me jätame selle nii-öelda Bornassi absoluutse tipu kõrvale, kes oleks need, kelle juures sa tahaksid lihtsalt tööd? Ravalegiski oleksid jälle kõrval, oleks äärmiselt huvitav õppida, et nii mitmedki disainerid oleks huvitav huvitatud, et lihtsalt tema juures praktika teha, et näha, kuidas läheks autossani klassikalisel moel, et ma teen lihtsalt kasutavad tehnilisi jooniseid ja joonestuslaudu ja selline jaksust eksootiline asi, kas otse on muutunud täiesti seal ta arvutiga töötamiseks. Luba mul oleks väga naiivne küsimus veel, milliste. Noh, lepime kokku, et sa, et sa ei ütle, Ferrarid läks, jätame need kõrvad, milliste autode autor sa tahaksid ise olla, millistele sa oleksid valmis kohe iseenda nime alla kirjutama? Uutest Classic uutest pigem selliseid, mida kuulaja võiks teada. Ahaa, paljud autod, mida ma hindan nende disaini poolest, aga mida ma tegelikult endale isiklikult ei tahaks, kuna mul puudub ka selline auto omamise suur soov. Neid on nii erinevaid in, nii, palja tihti väiksed autod, sümpaatsemad, kes fotod, aga selge see, et alfa kaheksat, see on äärmiselt hästi tehtud ja disaini poolest ei pakkuda mitte midagi innovatiivset, lihtsalt puhas, vormida harmoonia olen disainiga midagi nagu, et noh, leiutas uue joon, aneksime kaudi v8. Seal lihtsalt need ohvindun sellises harmoonias kooskõlas. Aga mis seal veel on, eks mingi hetk ma olin suur BMWd neljafänn võib-olla kuna see disainer, mingis õpetus. Aga nüüd ta hakkab nagu mingil määral ajale jalgu jääma. Eks olegi. Mitmed Porsched on väga efektiivse efektsed, kas või Porsche üheksa, kaks, kaheksa, mis on disainitud lätlase Anatoli Lapini poolt tegelikult klappinali peadisainer Boschez sel ajal, kui see auto välja tulija Lapini ideedele selts läbi läks, kuigi ta ise seda disaininud tegelikult toetas ta disainiprotsessi ja see on tõesti auto, mis mõjub paniimuda herne, kõik need vormid pinnalt, iga kerejoon oleks nagu graafilise disainiõpikust. Et seal on mõned autod tõesti, mis avaldavad muljet. Kas piknikul ja veel viimased minutid on veel jäänud? Sellel nädala raadio kahe piknikusaadet stuudios on külas Björn Koop, autodisainer Björn. See, et sa saad täna rääkida siin seda nii-öelda disaineri juttu ja on, on väga paljus ju tänuga su emale, kes, kes usaldas sind, et sa ei lähe ja ei löö raha läbi Milano, eks ju, elu tormilised lainetes ja, ja, ja finantseeris siin õppimise. Jah, tõsi ta on, et. Eks mingid otsused tulid ja ega ma ilma ema abita ja läksin, kas ma olen, et eks võib-olla mul endal ka nii palju juba elukogemust, et ma teadsin, et kui ma midagi võtan, siis ma üritan sellest ka omapoolse sealda maksimumi teha, et temal ka mu üle natuke uhke tunne oleks, et ta näeb. Poeg ei kulutanud seda kõige mõttetamatuda mõttetumal viisil. No ma usun, et ta seda praegu igal juhul sind sind jälle nähes sind sinust kuuldes võib tunda et see investeering, mida, mida ta siis laenu võttes, kui ma ei eksi, eks tegi, et see läks õigesse kohta. Ma loodangi. Et kui palju on olnud sul kõrval neid inimesi, kes on aidanud sul sõna otseses mõttes sellest järsust ja sugugi mitte nii-öelda sellest muretust trepist üles kõndida, jõuda jõuda välja selle ametile, milles sa oled noorest peast ja ka vanemaks saades unistanud. Ka ei ole, on inimesi, kes on mõjutanud, toetanud psühholoogiliselt need, kes on aidanud tõesti nagu üritada mingeid võimalusi kuvada isegi mitte autodisaini valdkonnast, aga pigem sellist meedia Poolast, et olekski meedias mingi vastu. Kaja, mis samaaegselt tekitas ka minust selle pinge, et kui seal Toomas Vabamäe avaldas esimesed illustratsioonid Eesti Ekspressis ja nii edasi seal tekkis väike juuted, pionil on plaan minna minna, siis tekib see, et ma pean seda tegema, et mõtlemismeedia hakkab mõtlema, et jälle mingi tühja räägitud tüüppel. Et siis on see pingega ja et ei tekiks seda, et keegi on nagu toetanud, promanud ja siis ma lihtsalt nagu ei viitsi neid asju teha. Aga see inimeste arv jääb ja võib-olla kuskil kuskil 10 sekka, siis noh, ongi, et ajakirjanikud ja kes seal Saksamaa poolelt markeri edasimüüjad, kes siis üritasid sel viisil toetada, et nad lihtsalt kasutasid minu töid oma firmasiseselt, näiteks tellisid mult mõned pildid ja üritasid markereid anda, kui neil oli võimalus ja avaldasid artikli ühes kommunikatsioonis ajakirjas, kuigi nad teavad, et noh, see ei ole sama valdkonda ka nad tegid oma võimete piires midagi, mida nad arvasid, et võib mind mingil määral nagu lihtsalt aidata. Oled sa selline ise välja ujuja tüüp, vahetevahel, kui on väga-väga raske ja tunduks, et lennutaks selle markeri või hiire vastu seina, ma olen täiesti kindel, inimesena on sellised emotsioonid alati peal, saad sa sellest ise üle või, või, või on keegi, kes sind nendest olukordadest välja sikutab? Eks mul ole jah. Ma olen harjunud nagu endast suht lihtsalt kõiki neid asju hoidma, aga eks praegu mu värske abikaasa aitas ka mind paljuski psühholoogilist, kui ma tulen koju ja hakkan jälle nagu suht väsinud ja nördinud ja. Seal ta mitte kõige sümpaatsem, võib-olla siis ta ikka päris palju toetab ja aitab mind. Oled sa sellistest olukordadest kergelt välja toodav, peatab palju rassima. On sul järgmisel hommikul nii-öelda selline piinlikus pohmell selle pärast, milline sa eelmisel õhtul olid? Eks see juhtub ikka iga hommik siis, kui ma olen selline olnud õhtunud. Aga tavaliselt see ikka töötab. Sa oled andnud ka ise tagasi sellele elukutsele, mida sa oled omandanud. Sa ei hoia ainult endale käida, jagad teistele teistele ka, millal ma sinu käest võin saada visiitkaardi, kuhu on peale kirjutatud. Ma nüüd ei ütle kooli nime ette, aga disainikateedri juhataja pean koop. Hea meelega ta workshop, et mul ongi siin plaanis vist Eestist ja Eesti Kunstnike teemisele tudengitega workshop novembrikuus ja samuti ma annan Saksamaal viis Badenligalisemis kasvaski välja sellest vanast tutvusest markeri tootega, mis või sedasi viis Baden Ülikooli professorini. Tema jälle selline väga. Kuidas öelda, toetav Peter mulle siis käis välja sellise ettepaneku, et pinda üks proovi workshop Saksamaalt tegin, seal proovitakse perelmastaja. Temale meeldis, kuidas ma suhtlen õpilastega, mida ma neile räägin, kuidas ma õpetan, kunagine õpetaja ta ise on nagu suhteliselt kogenud leiavad ja, või siis markeritega joonistaja. Aga seedee Emil, mina asju teen, on suhteliselt erinev temast ja nüüd ma olengi andnud viimase aasta jooksul kaheksa ühe päevalist workshop, diviis, Baden ülikoolis graafilise disaini ja kommunikatsioonidisainitudengitele, mis on hoopis. Miskipärast nad kõik saavad joonistada autot, kuna auto on see objekt, mis afilisterli disaineritele mõjub väga seal ta atraktiivselt, kuna tal on vorm ja väga-väga kuidas tunnuslik, karakter ja nad üritavad seda tõesti väga-väga intensiivselt ka järgida ja loengud on äärmiselt huvitavad olnud. Mida nad koolituse peavad, sulle endale annavad, kui nad annavad, miks sa neid teed? Tähendab väga palju, sest kuna ma viimasel ajal töötan väga palju photoshop iga, siis marker, kui ma seda õpetan, siis ma avastan ka ise päris palju uut, mismoodi annab tinti segada, mismoodi annab sellega plätserdada, mustaks saada sealt mingi uus tulemas välja tuua, et kuna mu tööpäevast ongi see, et ma ei jõua eksperimenteerida selliste asjadega värvide joontega, siis seal ma saan päris palju seda ka eneseväljendust, ma töötan iga tudengiga, ma olen järjekorrast, mind on kuskil seitse, kaheksa 10 tükki siis me igaühega veedan ikkagi päevas tund aega ja seal kõrval, et kogu see aeg on ikkagi töötõendi, et ma koju lähen, siis ma olen täiesti higine. Ja sealt ma saan ikka päris sellise ja annus energiat, kuigi seal on kõik juba välja antud, aga siis ma saan selle tagasi oma ideede kujul, et alati Nii et sinna ei lähegi väga kaua aega, kus Eestis avatakse autodisainikool, mida, mida Björn Koop siis koos oma sõprade ja heade tuttavate ja ja toetajatega teeb? Jah, kas ta just nagu koni tööle hakkab, aga huvitav oleks selliseid üheksa Ta kindlasti teha, et just see viis Baden ülikool isegi huvitatud minu tuttavatest ja kolleegidest, et kuna need paljud on läinud auto disainist üle nii maali kui graafikasse, kui nad tõesti väga erinevatele valdkondadele neil kõigil on mingi oma lugu, siis viis paneeli kohal kohe nagu anna meile nende kontakt. See napp hetk, mida sa sellel korral oma puhkuseks uhkuseks said või päästsid ei olnud sellel korral mitte teps sarnane varasematele puhkusele ja nii nagu sa korraks nagu õrnalt vihjasid ka siis siis sul oli väga oluline sündmus sulle selle puhul õnne soovida, aitäh kõrvas kõikide nende sinu tuttavate poolt ka kindlasti, kes sellest kuulnud ei olnud? Jah, ma usun, et me peaaegu, mitte keegi ei olnud sellest kuulnud. No nüüd sa saad avalikult välja kuulutada siinsamas praegu. Aga nii ja nimelt mul oli Eestis juba varakult plaan tulla minu kahepäevane kahenädalane puhkus ja planeeritud selline hea vaba aeg kujunes ühenädalaseks, kuna ma ei saanud lihtsalt seda ka olenemata kuidas öelda, täiesti ära tühistada, kuna ma pidin siia tulema ja oma kalli abikaasaga abielluma. Ma saan aru, et tagasi minnes Frankfurdis ootab ees selline pikk noh, kuidas ma ütlen, vastuvõttude ja kokkusaamiste rida sellepärast et need kõik need eestlased, kes te omavahel Frankfurdis tihedalt läbi käite, tahavad ja ometi tulla õnnitlema. Oled sa selleks valmis? On jah, vist nii nagu ma kuulsin neist mõned juba teavad niimoodi, et need uudised liiguvad nii kiiresti Eestis samuti, et need nagu kulutuli läks. Kui palju Frankfurdist sul on neid eestlasi sinu ümbruses, kellega kellega on hea meel kokku saada ja kübekene eesti keelt rääkida? Frankfurdi ümber on umbes 50 70 eestlast, ma arvan, kuna üks sõber teeb seda listi, hoiab seda elus, seda saanudki. Frankfurt laste elu seal. Aga me suhtleme umbes jah, 10 15 inimesega. Nii on selline omaette hoidev mõnus seltskond, kes alati tunneb rõõmu siis, kui kokku saab. Suhteliselt hea on nendega olla ja kõik on sellised äärmiselt toredad, et ilmselt on ka see eestlastele omane, et väljaspool Eestit on nad ikkagi äärmiselt kokkuhoidlikud. Väga tore, tervitanud kindlasti, kui jõuate tagasi koju siis Saksamaale, mis praegu asub Frankfurdi linnas, nagu te kuulsite, head sõbrad, meil oli täna külas auto, disain, naer. Ma julgen, leiad liita siia juurde ikkagi ka kunstnik, mees, kes saab joonistamisest higi lahti. Björn Koop suretab pööranud, sa tulid.