Raadio kak, internet ergaks punkt e. Ärgaks piknikul. Lavly ärgaks piknikul. Tere päevast, head raadiokuulajad. Kell on saanud üks täiesti raadio kahes alustab laupäevane piknikusaade ja mul on väga hea meel öelda. Tere päevast moekunstnik Liisi eesmaale. R2 piknikul on selline saade, mis kutsub endale külla inimesed, kellest Raadio kahe toimetuse usub, et on Eesti vabariigis juttu siis, kui on 10 aastat läinud mööda ehk ka aastal 2018, et nad on sellel hetkel meie jaoks olulised. Et ma neid endiselt armastame, nendest räägime nende peale, mõtleme Leisi, see annab mulle väga hea võimaluse ära küsida kohe see küsimus, mis sellise mainstream meedia laiatarbemeedia moerubriikidesse ikka alati küsitakse. Mis kõikidel moekunstnikel, nagu ma olen aru saanud, lakka kohe hoobilt punaseks ajab neid öelda. Vihaseks ajab ehk siis mis on liisi 10 aasta pärast aastal 2018 moes? Liisingule sul peavad olema mingit trafaretti kogu aeg nagu varrukas sina, kui moekunstnik. Tegelikult ma nägin, vaatasin hiljuti väga lahedat Youtube'i videot, kus oli moeennustused, aga nendele absoluutselt teisest ajastust ja need olid, väitis, et 30.-te 40.-te võtmes ja seal olid mu absoluutsed lemmikud, olid sellised nagu jumalannad ja siuksed veits nagu poja stiilis kleidid, mis käisid nagu lukkudega järjest nagu mitu kihti saidi kõikingu järk-järgult lühemaks võtta. Siis mida ülespoole kaamera jõudis, seda huvitavat suhteliselt naisel näiteks oli suur elektripirn peas ja siis oli juurest lektset änd, nagu oli see inglise keeles text and leksid seal lämp do fantiitlaselt k s. Mina arvan, et kõige moekamann nagu šarmantsed saatjat šarmantsed, saatjad, kommikotiga, kellel on alati nagu vaiustuse kotis, kui daamil peaks nagu. Nimelt, Liisi eesmaa, sa ei saa sellist juttu rääkida siis, kui sulle helistavad need, kes sulle lakkamatult, ma kujutan ette, praegu helistavad selliselt heal järjel kopsaka rahakotiga prouad kes on hankinud sinu numbri ja helistavad sulle, ütlevad, et preili esmama olen saanud endale kutse, mis on praegu moes, mille ma panen selga. No ma arvan, et võiksime kõlada kullast kleidid, näiteks otsevormi otse selga. Palju sulle selliseid kõnesid tuleb? Palju selliseid tuleb, no meeletult, ma ei suuda nagu hommikut enam ei suuda telefonile vastata. Kogu aeg, kogu aeg tuleb põhimõtteliselt ilmselt niimoodi, et 10 aasta pärast on moes see, mida mina praegu teen. Nüüd te saate aru, meil on tänases pikniku saates külas luba väljendada nii kolmekordne Eesti meister moekunstis kaks korda, täiskasvanute hulgas üks kord noorteklassis nii-öelda valitsev Eesti meister, hetkel praegu viimase kevadel toimunut moekonkursi võitja ja ma olen täiesti kindel järgmise kahe tunni jooksul. Kõik meie kuulajad peaksid hoidma märkmikku enda ligidal, sellepärast et nii-öelda kodeeritud teksti selle osas, mis on stiilne ja mis on moes, tuleb nende tundide jooksul mitmeid kordi. Meeldib see, kuidas sa järgi mõtlesid ja seejärel lubadus andsid kuule muusikat ja hetke pärast alustame. Ärgaks piknikul. On täiesti saate pealkiri ja tänase piklikku külaline on Liisi eesmaa, Liisi mina olen aastates mees, vanem inimene ja, ja mul on õieti päris raske vahet teha, mis on siis tegelikult stilisti ja moekunstniku töö vahe. Ma räägin sulle ühe episoodi kogunesid mõned nädalad tagasi kaks sellist. Et ma võib-olla mõnevõrra moodsalt selliselt moodsalt räsitud väga trenditeadliku välimusega tütarlast istusid kohvikus maas, ma lihtsalt noh, üldiselt ma ei kuula inimeste juttu pealt, aga, aga see vestlus oli sedavõrd elav, et ma selle tunnistajaks lihtsalt paratamatult sain ja arutasid omavahel seda, milles ees ma parem on. Ja nad arutasid omavahel parem, kas stilist arvas üks ja teine ütles, et ta on parem moekunstnikuna ja see oli väga huvitav vaidlus, ehkki ma ei saanud pooltest väljenditest aru. Ja, ja, ja minu arust tekitasid, nad on mõne mõnevõrra kummastust maa, niimoodi proovisin piiluda, aga samas ma sain aru ka, et et tütarlaste piilumine kohvikus võib anda hoopis teistsuguse signaali ehkama. Tõesti, tahtsin osa saada sellest vaidlusest, ole hea, kõigepealt mulle selgeks see, mis vahe selles kahes töös on. No stilisti stilistina on see, et ma ikkagi loon ütleme, moekunstnikuna ma teen rohkem seda, mida ma ise nagu noh, mida ma ise ehitan otsast lõpuni, spetsialistina ma võtan need asjad igalt poolt vakku panevusele, terviku, selle, selle maailma nagu otsast lõpuni kellelegi asjadega, asjadest kokku. Ja see on tihtipeale see, et ma nagu rohkem nagu joonduda, mida ma, mis nagu stiil nüüd peab tulema või mis, nagu mille, mis, mis on see koht, kuhu ma saan seda asja teha. Et ütleme, et moekunstnikuna, mina ilmselt teistest Schweige erandi, et ma lihtsalt ehitan alati oma nagu siukseid, auahneid, paralleelmaailma. No nii, aga kuna vastaksin nendele tütarlastele, kes võib-olla siiamaani seal kohvikus vaidlevad kumb siis nii-öelda eesmaa tugevam on, kas see, kes on stilist või see, kes on moekunstnik, kumb sinu arvates nii-öelda paneb paremini? Minu jaoks on need kaks asja, samas nagu lahutamatult ka sellepärast, et tänu Ühe asjal olema nagu tugev teises ja vastupidi. Sest ma arvan, et kui sul ei ole stilistika kogemust, ei suuda omas jõuside asja terviklikult presenteerida, milline peab olema see nagu kogu lukk alates nagu kingadest soenguteni, riikideni välja? Jah, just, ja just tänu sellele, et ma olen hästi palju statistikatööd teinud, arvan ma ka, et mu kollektsioonid on muutunud paremaks. Kuidas seda stilistika tööd selles mõttes teed mille nii-öelda pinnalt ma lugesin, et sa, et sa mõne aja eest tegid tööd ühele filmile, mis vist kui ma ei eksi, oli, oli režissöör Kilmi film, eks ju, rääkis Soome televisioonist. Siiamaani teete siiamaani seda teed kogu aeg stilistika sinna sa oled nii palju noor inimene, tegelikult see 100 80.-te aega ju ei mäleta. Mille alusel seda statistikat niimoodi teed, et adekvaatselt mõjuks ja inimesi noh, näiteks kaheksakümnendaid hästi mäletavad noh, pehmelt öeldes muigama paneks. Aga vaat mina olen väga suur, 80 või fänn on kogu aeg ja ma ei tea, kas see on sellest, et ma ise 80. ta sündisin või mitte aga, aga millegipärast mind on alati nagu tõmmanud 80.-te sellise nagu isegi kole moepoole. Et ma olen ikka halva maitsekummardajad ka, kuigi ma kummardan ka head maitset, aga mulle jubedalt meeldib halb maitse. Ja kaheksakümnendatel oli seda nägu kõige suuremates doosides üldse. Ja noh, eks ma olen ju võimalikult palju uurinud ja loomulikult filmimaterjal kõik, mille peal ma olen üles kasvanud, enamus ikkagi on noh, 80.-te najal toimunud See tähendab seda, et olgu peale, ma saan aru, et sa lihtsalt sulle see meeldib ja midagi ikkagi mäletatakse ja ema rinnapiimaga nii-öelda tuli see 80.-te mood sinusse. Aga 70.-te asja järelikult sa siis teha ei saa. No ikka saan, ikka, saan, ma pean olema, nagu on, väga mitmetahuline, üldiselt helistina või siis nagu kostüümikunstnikuna ilmselt siis mis on filmi juures oluline töötada. Ja kui mul on projekt, ma võib-olla ma tunnen, milles ma olen, nõrk eksminister on kõvasti eeltööd, eks on iga töögani diste, teistel inimestel ka ükskõik, mis vallas. Et sa viid ennast kurssi ja siis hakkad nagu tegutsema. Kas seda on nii-öelda statistikat on võimalik ka selles mõttes õppida et sinu sinu mapi vahel võiks olla sellise hea maitse ja peene stiilitaju siis magistridiplom näiteks. Kusjuures praegu on isegi kunstiakadeemias on olemas eetika õppe ja ma tegin suured silmad, kohe, kui ma kuulsin, et senini mina üldse sinna tekkis. Vot ei tea, mul paar tuttavat õpib seal, et kuna mina olen nagu kõik nagu ise omal nahal läbi teinud ja omal nahal katsetanud ja pannud, puusse pannud pihta noh, kõike nagu mõnikord on selline tunne, et pole nagu päris see, aga noh nagu noh, enam-vähem enam-vähem teinekord. Mul on nagu 100 protsenti täiuslik visioon olnud. Et minu jaoks on see loomulikult oma eeldusi ja nagu Tügav visiooni tunnetus üldse, et sa sellise asjaga tegeleda saaksid. Et sa pead suutma, noh ja mina olen väga visuaalne inimene. Ma mõtlen praegu, et see võikski olla selline mentorõppe, vaata eks, et ongi inimene, kes mäletab kaheksakümnendaid, siis on veel inimene, kes mäletab, seitsmekümnendad, kuuekümnendad ja nii edasi. Mina oleksin valmis olema selle programmi mentor kus räägitakse 80.-te Texaste moessousse. Mul on kustumatult meeles kaheksakümnendatel, kui ma ei eksi, oli see, võib-olla 85, esimesed Avise India päritoluga teksased minema sain ja see kujutate seda õnne, see püksiklõps ka kindlasti ma pidin püksi tegema ei teinud. Et selles mõttes oleks väga hea idee, et see oleks selline mentorprogramm, inimesed räägivad, jutustavad samasuguseid lugusid ja siis loomulikult tekibki selline väiketaju. Ja eks loomulikult tuttavaid seal anna, anna edasi, koolides ei tee. Aga no eks see on sama lugu nagu maalimise või joonistamise iga inimene seda selgeks ei saa, et kõik ei ole nagu võib-olla tehniliselt on õpitav, aga alati peab olema nagu teisi ressursse, loomingulisi ressursse, sa saaksid ennast nagu peale sealt näed, mis seal täpselt see õige ja nüüd meil ja just see punane müts näiteks on puudumine. Kuidas see üldse töötab, ma saan aru, et režissöör helistab sulle, eks ju? Ütleme niiviisi, et meil tuleb selline film, kaheksakümnendad Soome televisioon. Mis on need märksõnad? Kõik olid. Meil on sulle selle töö jaoks eraldatud honorar veerand miljonit krooni. Tule, ole hea. Kirjuta lepingule alla ja, ja töö läheb lahti, eks, mis on need asjad, mida sa siis tegema hakkad? Võtad muidugi raha välja kõgepealt, see on esimene asi sellest, ma saan aru. Jajah, ja nagu igal pool Eestis, et enne raha ja siis tee. Et ma pole sellest muidugi sellises versioonis kunagi on parem oma elu sees kuulnud, et tavaliselt ikka pool aastat hiljem veel küsida, et äkki äkki natukene saaks nüüd raha ka vahelduseks. Sinus on see külg nii-öelda välja arenenud oma raha äratoomise külg. Oja ja kuna noh, juba mitmel aastal ka supernoova olnud, nii et ma olen ikka pidanud nagu ise kõvasti helistama ja meelde tuletama, et, et ma juba viiendat korda saadan oma kontonumbrid äkki nüüd äkki äkki täna on see päev? Mis värvi märkmikus need summad kirjas on, mis on laekumata summad? Ma ei ole eriti märkmikupidaja, et nad on mul endal peas olnud rohkem meilides meilidest. See on selge, kellele jääks meelde suured numbrid, eks ju, ilusad, aga räägime stilisti tööst ikkagi, mismoodi see siis tegelikult toimub, kui sa oled nii-öelda käed löönud, mida sa tegema hakkad? Kõigepealt? No kõigepealt on see kõige põnevam osa siis, kui sa nagu saad karja inimestega kokku, kõik kõik viivad oma nagu visiooni, üritavad nagu ühtlustada. Tihtipeale on veel režissööri enda väga nagu suur nägemus sellest, milline see tema filme see käekiri peaks olema. Aga enamasti otsime kõigepealt otsid natsimina ja siis võib-olla otsib režissöör mingit stiilinäited, mis meie arust võiks sinna sobida. Ja, ja siis ma hakkan tuhvlema erinevaid kostüümi, ladusid ja kaltsukaid ja, ja mis iganes, kus mul parasjagu asju vaja on või kust ma arvan, et võiks leida midagi ägedat. Aeg-ajalt ise ka veel meisterdab midagi juurde. Et noh, seekord oli mul nagu ETV ka väga hea diil, et väga palju kasuks, et seal on just õige ajastu asja väga palju. Aga ka nagu helistasin läbi oma kõiksugused tuttavad 80.-te laste õieti asjus, vedasin nagu kottide viisi neid endale koju. Maratist märgid ja igasuguseid naljakaid, poiste väikeste poiste flanellsärgid, mis oli noh, nagu igal lapsel olid nagu sukkpüksid heal juhul olid lühikesed püksid, aga flanellsärgid olid kindlasti sellised pruuni mustri särbrulised. Olgu peale, ma saan aru, et sa lasid nad kokku, nad ei pruugi veel selga minna, need ei pruugi sobida, kisuvad siit ja sikutad sealt, enamus. No see on noh, ütleme selle projektiga seoses oligi täpselt niimoodi, et ei olnudki, oligi taotluslik, veidi selline totter istuvuslikuna kaheksakümnendatel oli ka selline aeg, kus sul on väga raske üldse riideid saada sisse vanemate vendade-õdede riideid ja sa ikkagi kandsid niimoodi, et kuni sa kasvasid need lihtsalt nii välja, et sa ei saanud mitte kuidagi neid enam kanda, et alguses olid väga suured, mingi hetk Hääde lõpus olid nagu piinlikult väiksele, said häbiplekk. Aga, aga see on ka nagu sellist feelingut. Me tahame sellega edasi anda, et ta ongi nagu nagu natukene totter ja kohati nagu kindlasti seda ka juurde pandud seal mingisuguste detailidega. Aga nagu see kogu nagu filmi hüvangu nimeks. Et ta läks nagu natukene naljakas ja selline nagu soe tunne vaadata. Ma olen täitsa kindel, et sa oled veennud absoluutselt kõiki kuulajaid, kes mul praegu on selles, et, et tegemist on siin 80.-te aastate spetsialistiga, täpset kirjeldust lasteriiete ja täiskasvanud sõitjate kohta 80.-test, ma ei ole kunagi kuulnud, kui palju sa teed seda tööd üksi, kui palju sa neid samu riideid üles otsides võtad kaasa sikutades nööbist, mõnda oma sõbrannat või, või, või kedagi siis kellega sa seda tööd koos teed? Ja mitte kunagi. Ma arvan, et keegi ei suudaks seda taluda. Mina, ma, ma nagu kohati ma isegi vaatan, et ma teen seda väga masinlikku väga tehislikult. Et ma tean, mida mul on vaja, Ma võtan, see läheb, see ei lähe ja pigem on need sõbrad või nii-öelda nagu kaasnõustajad siis takistuseks. Et, et ma ei tea, kas ma olen väga hea tiimi Timi inimene, kui keegi peab minuga sama asja tegema. Et ma pigem tahan olla ise spetsialiseerunud enda asjale ja siis on nagu spetsialistist teise laadal, keda mina ei lähe õpetama ja kes ei tule mind õpetama. Mis on see kõige keerulisem kraam, mis pealtnäha tundus, et kustkohast ma selle välja võtan aga mille sa siiski oled Tallinna või siis mõne teise linna tänavaalustest rõiva katakombides kuskilt üles läinud selle filmi raames ja ükskõik millise filmi raames. No filmi ma ei ole veel väga palju teinud aga tavaliselt on niimoodi need jube keerulised asjad, ma lõpuks olen sunnitud tegema, mäletan värvikalt seda, kui mul oli järgmiseks päevaks, vajame, tegime tabamata imet, oli ka kylm helirežissöör ja oli Von Krahli teatri näitlejatega filmiprojekt mis tegid erinevate lühimängufilmijupp jupikesed. Ja mul oli vaja leida Taavi eemale kuldset stringid. Ja tükk aega nuputasin, et kus ma need leian, olin läbi käinud juba kõiksuguseid, sekspoed nagu kõikvõimalikud kohad. Säilitad sellises olukorras ka tuttavatele küsinud. Kuule äkki sul on need? Ja ma helistasin, ükskord otsisin leopardi vupleid aga lõpuks ikkagist ise õmblesin. Ja siis ma mäletan, kuidas ma pool ööd olin üleval ja õmblesin Taavi Eelmale nägu, kujutlen siis ette, et noh, et kui suur võiks olla, Taavi Eelmaamehe au. Tegin nagu perfektselt. Kuldsete diivakestega kaetud kuldsed stringid sobisid ideaalselt ideaalselt. Et ma arvan, et see Nagu see silma silma mõõta, see on nagu noh, täpselt nagu statistika teiega sa oled nagu puutub nagu filmis puudut nii palju kokku erinevate inimestega, siis juba nagu mingid asjad tulevad nii loomulikult. Et teada saada, mida te kuulate, on R2 piknikul. Jätkame juba mõne hetke pärast. Suveraadiost leiad rohkem kui shokolaadi karbis, neid nad alati, mida soovinud igal hommikul ja õhtul läbi päeva suveraadia. Ärgaks piknikul. On saade, mida te kuulate ja tänases saates on hea meel võõrustada siin piknikul Liisi Esmad moekunstniku mulle tundub, et moekunst ja, ja, ja kas stilistitöö on, on sellised tööd, mis tuginevad väga suures osas enesekindlusele sellisele iseendaks, jäämisele, julgusele teha asju nii nagu mul esimesel või teisel või siis noh, peale mõtlemist kolmandal hetkel pähe tuleb jääda endale kindlaks ja, ja sa ei anna nii-öelda tagasi ja ei, ei, ei pööraselt sellelt rajalt ära, mida sa mille sa oled otsustanud nagu läbi käia, see on üks pool ja teine pool on see, et alati loogiliselt võttes tundub justkui tuttav minna mingit sellist vana tuttavat teed mööda päris uues uude suunda ei tahaks ju tegelikult kunagi minna, oled sa sellega nõus? Ei ole. Nii, miks? Mind pigem tõmbavad just käimata rajad. Et see on igav, see, mis sa oled ära teinud, see on igavesed, ma rohkem ei tee. Aga kui tullakse küsima liisi, palun teie, see, mis sa tegid vaata 2002. aasta kevadeks selleks toredaks. Siis kostüümipeoks või kui ma mängisin lepatriinut, eks ju, seesamasugune asi mulle. Ma ütleme, et ma olen muidugi valmis ka kompromissideks, aga ilmselt ma tooksin sinna midagi uut sisse või lahendasin seda natuke uutmoodi ja, ja pigem olekski minu eesmärk just sedasama tellijat positiivselt üllatada. No nendest hakkasid rääkima nagu sellest nii-öelda sellest uue tee asjast, aga see enesekindluse küsimus. Mismoodi on nii, et see enesekindlus püsibki, värske ja erk ja ehkki trump, kellele sa oma ideest räägid või kellele sa seda müüd, sest sa pead seda tegema, eksju, nad vaatavad sind nagu ma ei tea noh, kosmosest kukkunud tüki komeeti komeeti ja ei saa aru, milles Liisi räägib praegu, kuidas sa jääd enesekindlaks, mis on see mehhanism, mis seoses tööle hakkab? Puhas jonn, Ma arvan, jonn, see on võib-olla isegi natuke nagu lapsik jonn, aga nagu ma arvan, ilma selleta ei suudame ühtegi asja teha. Et kõiksugused nagu tihtipeale, kui ma olen lasknud endale kellelegi nagu mõjutada oma nägemust ja see on viinud nagu tulemus on minu jaoks küll nagu teinud, nagu negatiivseks sõida, pole olnud nagu noh töö, et ma olen nagu pigem pettunud on siis et kui ma, kui ma pea seal endale ikkagi mingid kaugemad ja suuremad eesmärgid, siis siis esiteks mul on seda palju huvitavam teha. See kogu protsess, kuidas ma otsingutasu nuputan, kuidas ma otsin neid vahendeid. Et, et see nagu arendab mind edasi ja kui ma sellega lõpuks hakkama saan, siis see tunne nagu Skype eufooria. Inimesed on öelnud sinust rääkides, et sa oled ka oma oma kunsti moekunsti tehes teatud mõttes nahaalne. Kui tihti on sul olnud selliseid asju, et sa oledki pidanud poolelt teelt tagasi tulema, nähes, et see, mida sa mõtlesid ja see tee, mida sa selle mõtteni planeerisid, ei käi nii nagu nagu nagu peab ja see ei tule välja, nii et tuleb alustada uuesti otsast peale. Muidugi on olnud, ma olen teiega rappa läinud, aga siis on kõige lihtsam see, et kas ma alustan, et ma alustan täiesti nullpunktist uuesti. Et ütleme, mingi konkreetne kostüüm on nässu läinud, siis mul on, mul on kergem võtta uus kallas, teha uued lõiked, arendada asi uuesti välja ja pane teine asi nagu kõrvale. Ja tihti on juhtunud just niimoodi, et mingi aeg hiljem ma leian selle asja üles ja ma tean täpselt, mida ma sellega edasi me tegema. Et. Kuidas nad, kuidas sa nagu seibid või kuidas seal on nagu salvestatud kirjutatud nagu Da Vinci vasaku käega peegelkirjas ja veel bee kombinatsioonidest selle kuskile üles, et meelest ära ei läheks ja võtad õigel hetkel raamat ette ja loed siis ise seda, mida teised ei ole kunagi suutelised lugema. Et kuna ma olen käpp puhas käsitööline, siis mul on just niimoodi, et et ma ei tee sellekohaseid märkmeid. Mul on muu kangad, mul on mu lõiked mulle mu poolikud käkerdised, mis võib-olla on nagu eluaeg noh, täielikku, mis ei ole kunagi, võib-olla ei saagi au sisse tõstetud. Aga mille ma mõnikord asja leian aegajalt üles. Ja Ma tean täpselt, kuidas edasi minna, mis sellega teha. Mida seal lihastada, mida sa nagu kokku õmmelda. Mida sinna juurde panna, kuidas värvida? Ma kujutan ette, mismoodi praegu noored algajad moekunstnikud ootavad seda küsimust ma küsiksin, kus kohas Liisi eesmaa oma käkerdis ja hoiab, et saaks minna. Mul on hästi-hästi suur kapp, see on nagu peaaegu nagu teine tuba, siis mul on mitu panipaika. Ja siis mul on mu suur tuba, mis on, mis on üldkasutada teistele korterikaaslastele. Et. Nemad on need, kes on andnud siis verevande, et, et kõik ideed, mis selles majas on, need siia jäävad ja pea sellelt maha, kes, kes siin millegiga välja läheb. No vot, ma ei tea, mul ei ole selle üle nii väga kontrolli, aga ma ma olen küll kuulnud lugusid sellest, kuidas ikkagi aeg-ajalt minust solistika kottidest on igast asju rännanud. Nagu sihukse sellistele eksperimentaalse telemoeshowdele öis aegadel. Kas inimesed hakkavad ise nagu algatuslikult proovima, et kuidas mulle see asi sobiks tooja? Ja siis nagu vaikselt pakitakse kõik täpselt samamoodi kokku, nagu nad enne oli, nagu minnakse vaikselt köhides nagu show. Ma saan aru, et ütleme, sinu poolt on olemas pehme litsents selle tegemiseks. Ütleme, et ma tegelikult saan sellest aru ka mina ise, ilmselt kui ma näeksin väga palju, väga huvitavaid ja sillerduvaid asju ma ka ei suudaks ise vastu panna. Kes need on, need sinu referendid, kes ütlevad, et ja keda sa kuulad kes ütlevad, et nii see vist ei ole päris see, mida sa praegu püüad teha. Need on minu väga head sõbrad ilmselt kes ise ka paljud tegelevad, just siin, mõned inimesed olemas, mul on inimesed olemas. Ma arvan, võib-olla kakskolm. Teavad nad ise seda, et meil on selline selline amet, muuhulgas. Jah, ma arvan, et mitte, et nad teaksid, see amet on aga aga see normaalne, see on iseenesest mõistetav, mina nõustan neid, nemad nõustuvad mind. See käib nagu meie sõprussuhte juurde, et see pole nagu mingi tellitud ots. Sa oled öelnud seda, et sa oled, et oled, et oled noor ja ebakindel ja alles otsid, kus kohas otsimas käid, mis asjad on need allikad, mis sulle pakuvad, kuhu sa uuesti ja uuesti tagasi lähed ja, ja sealt midagi ammutada on need raamatud, on need ajakirjad? Ma tea, mingid filmid, mida sa pead pead vaatama, mis asi, mis, mis sind inspireerib? Pigem filmid, filmikunst absoluutselt, lauldes mingis naarilikest, detektiiv filmidest, kuni väga jaburate sürrealistlikke friigifilmideni välja. Ja, ja noh, vanad vintsid, poed, kus on ikkagi kostüümid, mis on nagu, jäävad allapoole kuuekümnendaid ja niimoodi, kui sa vaatad neid tehnoloogide lõikeid. Et, et seal on hoopis teistsugune käsitöö ja noh, mida ma hakkan nagu järjest enam hindama nagu puhas rätsepatöö. Ja riided, mis ei ole liiniriided. Kuule, ma Tallinnas väga palju nüüd ei teagi, aga ma Hispaanias olin ikka sellise soone peale, et noh, nagu kullad tänapäeval leidub minu jaoks seal oli mitmel pool olid nagu niimoodi, et nagu järjestatud tuled nagu ühest poest välja noh põhimõtteliselt nagu meil on nagu päästeasjade poed, onju, aga seal olid kõik vindid, poed muidugi 60.-te 70.-te riided, siis kuskil kõrval oli tal mingi teised on ju leed nagu ükskõik mida. Inimesed lähevad veel sellel sügisel ka kindlasti Barcelonasse, sa võid nende tänavate nimesid öelda. Oi, ma ei mäleta, miks seal mingi paikha mani imesid võtvate visuaalne mälu. Mingeid ajakirja sa lehitsi vaatanud, saad sa sealt midagi? Pakub see informatsioon, mis on, on juba kellegi poolt. Ja siis veel kellegi poolt ja siis veel kellegi poolt töödeldud sulle veel mingit inspiratsiooni. Ma arvan, et pigem mul on võib-olla mingisugused teised nagu kostüümikunstnikud või moekunstnikud maailmas, keda ma võib-olla natukene aeg-ajalt uurin ja nagu noh ikka suure huviga ootan alati uut kollektsiooni, noh nagu Alexander McQueen minu jaoks, noh, üks üks üks nagu tippe ja lagesid. Et, et võib-olla kuskilt sealt, aga, aga noh, alati on nagu oluline see, et ükskõik mis hääl või noh et kuidas, kui ma, kui ma isegi nagu midagi tahan sealt nagu selles liinis teha, et see peab olema nagu minu mul on väga teadlikud, mõtlen selle peale, et see on nagu peab olema minu käsitlus ja nagu noh, uus värk. Et ma ei taha nagu hakata kellelegi mustrit kordama. Liisi Eesmaa kas sa oled andekas? Mis küsimus see selline on sõna otseses mõttes täiesti siiras küsimus. Vaat, ma ei oska sellele vastata. Sellele küsimusele on olemas väike päästerõngas ka sellesama variandi jaoks, kui sa, või kui vastaja nii-öelda hiilib kõrvale selles küsimusest. Oled sa töökas ehk kumba on sinus rohkem, kas annet? Kust? Ma olen ka väga töökas. Ma arvan. Ma arvan, et annet muideks ei pea üldse häbenema selles mõttes, et anne ei ole see, millega meil on endal mingi pistmine, Anne on antud. Anne on asi, mille me oleme iseendas välja dresseerinud ja selles mõttes ei ole see ilmselt kelkimine, ehk eestlased võiksid seda niimoodi niimoodi võtta, kui keegi ütleb, et jah, mul on anne, jah, ma olen andekas. Ma usun, et ma olen riietele andekas kostüümi nägemuste ajal andekas. Oled sa pigem andekas nägija selles mõttes, et sa näed ära, kuskohast see liin jookseb, see, mismoodi see peaks nii-öelda sõitma või minema, ma ei tea, millist, millist milliste Mermaaliad selle juures moekunstnikud kasutavad või oled sa pigem väga hea käsitööline, kes suudab selle idee, mis on perfektselt ja veel natukene paremini ära teostada? Ma arvan, et ma olen ikkagi nägija. Aga noh, sa nagu jätaks varri selle osa, nagu ma sisi suudaks teostada, see polnud nii absoluutselt minu jaoks on nagu kõik üks komplekti, ma ei oska neid lahutada niimoodi kuidagi lahustada osakesteks. Et mul on väga raske sellele küsimusele vastata. Kumba, kumba hetkes rohkem kaifid, kas seda, kui sa alles joonistad, ma eeldan, et saju joonistada, eks ju, ja, ja visandad või, või, või paneb kirja mingeid põhimõtteid või see, kui kõik, see on juba peas valmis ja sa saad teha, kui knopkad ja, ja mingid röövlid ja haavleid, mida iganes sa kasutad, selle juures on, on ehitusmaterjalide poest kohale tassitud ja nüüd saab anda naturaalsed valu ja teha asja. Ma ikka, ma ikka kaifi on kõige rohkem seda põlemise osa, kus ma teen just asju juba samal ajal, tegelikult ma ei ole see inimene, kes teeb detailideni kostüümikavandid valmis ja hakkab selle järgi selle eeskujul tegema. Ma ikka teen nagu kogu aeg vastas pöördeid. Võib-olla see nagu aeglustab mind võib-olla kuidagi, aga, aga see nagu periood, kui ma teen oma kollektsioone, on hästi intensiivne ja hästi tihe. Et et põhimõtteliselt kogu protsess toimub sellel ajal. Mul on võib-olla olnud mingid algsed ideed, asjad, aga see nagu kunagi ei lõpe selle nägemusega, mis mul alguses oli, vaid see jõuab kuskile nagu teisega. Ma saan aru, et mitte kunagi ei saa osta sellist raamatut, kuhu on pandud kirja algsed visandid, algsed ideed Liisi eesmaa aastatel, ma ei tea, siis 2001 kuni 2031. No kindlasti on seal midagi, mis nagu kattub, aga. Sarchiveeritseda. Leeri viimane aeg on mõelda ümber. Tänases R2 piknikusaates on külas, oli seesma, jätkame mõne hetke pärast. Ärgaks piknikul. Kanal2 piknikul on saate nimi tänase piknikuteki peal. Pasitab minuga koos siin Liisi Eesmaalt Liisi moekunst ja on on erakordselt sotsiaalne nähe selles mõttes, et ilma inimeseta ilma mehe ilma naiseta ei oleks olemas moekunsti ja see, mis sa teeksid, oleks ühel juhul, ma ei tea, tolmulapp või teisel juhul diskosaali laekaunistus, kui mõelda viimase kollektsiooni peale. Kas sa mõtled või kui palju sa mõtled, ma eeldan, et sa mõtled mingi konkreetse mehe või konkreetsel naisa peale, kui sa teed just seda kleiti praegu. Ei ole nii, ei ole nii, ma olen ikkagi pigem nagu arhitekt, mul ongi väga raske määratleda ennast nagu moekunstnikuna, sest tihtipeale ma ise vaatan ka, et see asi, mida ma teen, on pigem lavale. Ja muidugi tellimuse teine asi, siis ma juba siis ma siis ma olen projekt. Aga kui ma iga kord, kui ma hakkan kollektsioonidega, mõtlen, et seekord temma midagi kantavat minema pärast hakkan meeletult müüma, siis ikkagi kuna, kui ma lähen nagu käima, ma hakkan põlema, on mul palju huvitav jaam ja nagu lahedam teha neid. Nagu ulmeprojekte ulmeprojekte ja nagu ootan põnevusega, et kes nüüd ütleb, et tema tahab seda asja kanda ja viimase kollektsiooniga tuli seda päris palju. See tähendab inimesed, innovaatsed, ahah, lihtsalt sihukese asja teinud, ma tahaks endale selga panna ja saan ma õigesti aru. Jah, et noh, ma arvan, et teeme uuesti tele. Ei, me ei tee uuesti seda osana, ära üldse muretse selles mõttes, et see on väga huvitav, noh, see on, see on tõesti huvitav, et sa ei mõtle selle juures inimese peale, ma küsin teistmoodi, kui palju sa üldse mõtled selle peale, mis inimesi puudutab, mis on nagu sellised igapäevased teemad, millest me igapäevaselt räägime? Kui palju sind huvitab see peamised jututeemad sellel suvel toiduainete hinnad, bensiini hinnad, globaalne terrorism, globaalne soojenemine ja nii edasi ja nii edasi. Millises järjekorras need sinu jaoks? Kasvõi sedasama loetelu, mida ma hetk tagasi lugesin, millises järjekorras on sinu jaoks? Globaalne terrorism on ilm väga huvitav teema. Mundri pärast osalt osalt nii, eks ma ikka aeg-ajalt valutab südant maailma asjade pärast. Et ikkagi ma selline idealist. Ja mul on endal ka ettekujutus asjadest, mis peaksid olema nii. Ma tahaks, et asjad oleks õiglaselt. Kolm nädalat tagasi või võib-olla oli vähem, paar nädalat tagasi protesteerisid kolm inimest Suurbritannia saatkonna ees ja avaldasid meelt selle vastu, et kuninglik perekond ei kasutaks karu nahka. Ja, ja, ja, ja see muutus nagu selliseks väga dramaatiliseks ettevõtmiseks. Kas oleksid, kujutad sa ennast ette? Ma nüüd ei mõtle nagu nende karunahkade pärast sugugi ennast tänaval millegi vastu protesteerimas, millegi toetuseks, protesteerimas ja meelt avaldama. Lipuga lehvitamas? Oled sa käinud lausa? Ei ole? Pole veel, pole veel päris sellist asja ette tulnud. Mis need sinu teemad võiksid olla, millisele miitingule ma sind kaasa saaksime? Pakub välja, siis ma ütlen, kas ei või jaa. No ma ei tea, praegu on aktuaalne teema see, et, et lastelt tahetakse ära võtta koolitoit, võiks ju minna rahandusministeeriumi ette. Eestlased üldiselt oma õiguste eest ei seisa, maksame maksu, eks ju, ninast veri väljas ja ühel hetkel ütlevad ühed mehed ups natukene planeerisime nagu asjad valesti, et, et makske nüüd siit juurde peale. Lastel toitu, toidu äravõtmine küll väga kuritegevust. No õnneks on internetiportaalides kuskil, vaata vahepeal olid meeletult populaarne see, et sa kuskile anda. Allkirju ma ei otsinud, need allkirjad on igal pool kuskil alles, ma arvan, mingisse otsingumootorisse tekiksid sinna sa hea meelega, ütlesid Liisi eesmaa 20 siis iganes, kui vana sa sellel hetkel olid, moekunstnik? Jah, ma olen selle poolt või selle vastu. Olen seda olen teinud, olen teinud, olen teinud. Ma isegi mäletan ühte konkreetset. See oli üks konkreetne ajakirjandus, meedia, mille vastu ma protesteerin. Näidised on muidugi väga lihtne. Ja, ja noh, olgu peale, see inimesel on õigus arvata asju, kui palju on moekunstis neid piire või neid asju, mida austatakse ja millest üle ei minda, mis on sellised asjad, mis võiksid tekitada moekunstnike enda seas protesti või, või, või, või nii-öelda altkulmu põrnitsemiste vaatamist? On sellised asjad olemas, võib-olla nad ei ole, ma ei tea Mida lamama ei noh, ma ei tea, lava peal ei saadeta või lava peal ei näidata, või, või, või mis on sellised noh, arvatavasti kirja kirja panemata reeglid. No ilmselt nagu väga vägivaldseid teoseid peale viia mingit tõelist, tõelist retsismi nagu, või noh, nagu et no sõltub võtta, sõltub väga, et mis, mis on kõik selle nagu asja taga ja ja ida laua peal laadur võib kõike teha. Ma arvan iseenesest. Et muidugi, kui ma teen mingisugusele suurele liitseltskonnale show, et siis võib-olla mul on mingid asjad, mida mul tasuks nagu meeles pidada, punkkontserdipunketendust ei korralda. Aga, aga mingil ajal võib-olla on see protestivaime selline asi nagu, nagu oluline. Vot, ma ei tea, mul on tunne, et meie, sellel nagu sellel generatsioonil, milles mina olen kasvanud, on seda protestihäält õudselt vähe ja protestijulgust ja võimu. Oskad sa kuidagi seletada, miks see nii on? Ma ei tea, millest see tuleb sest inimesed maandavad ennast arvutimängu. Eestis on nüüd viimaste madja, kuu-paari jooksul on mõned korrad räägitud, ma ei tea, kas sa oled selle looga kursis või mitte, aga üks üks missivõistlustele sõitnud mis kasutas Eesti lipu nii-öelda motiivi oma oma mingi kleidina, ehk see kuidagi oli, kas ma ei tea, mingid ribad või mingid sellised asjad, kas, kas see on sinu arvates teema või mitte nuriseda selle kallal, miks ta niimoodi meie lipuga tegi? See oli väga huvitav teema, ma isegi kui ma sellest kuulsin, ma otsisin kohe üles väikse hilinemisega sest ma seda, see oli vist õhtul SL õhtulehes ja ma tavaliselt ei loe väga palju. Aga kuidagi nagu satud ja siis ma kuulsin seda, kuskil tõusevad palju inimesed mu ümber, sellest rääkisin, ma vaatasin ka. Ja noh, see teema tegelikult oli ikkagi mitte millestki sellepärast et seda lippu ei olnud retsitud, see ei olnud tehtud lipumaterjalis ja igast suvaline loll oleks pidanud sellest aru saama. See oli lihtsalt nagu sellised narmaspaelad, millest see kleit oli kokku õmmeldud. Ma vaatasin kleiti, disain, see kõik oli väga esteetiline, väga ilus. Pigem nagu minu minu jaoks oleks see nagu noh, minu minu jaoks oleks päris uhkelt, kui nagu Eestit oleks selline kleit esinenud ja ma ei tea, kas ta nüüd esindas vist esines ja ja, ja see oli väga mõnus. Lihtsalt. Ilmselt see oli nagu ajakirjanik, ajakirjaniku käkk, kes tahtis seda kuidagi halvas valguses kajastada või siis lihtsalt temat hästi palju lugejaid juurde. Reaalsusega provokatiivne teema, provokatiivne vene nimega tüdruk, kui ma ei eksi või võin nüüd küll mööda panna, aga minu meelest nii see oli. Ja see oli noh, pigem protestiks singi sellise vaenu õhutamise vastu nagu see ajakirjanik tegija lauslolluse See on väga hea. Tänases pikliku saates on külaliseks Liisi eesmaa, väike paus säraletama. Ärgaks piknikul. Härrashiklikul on saade ja erakordselt hea meel on täna vestelda siin Liisi eesmaaga moekunstnikuga inimesega, kes teeb ka veel stilistitööd ja, ja, ja me oleme rääkinud juba mustast miljonist väga põnevast asjast, Liisi väga laia sellise kaarega rehmates või väga laia laastuga võttes, kumb sa oled, kui inimesed jagada kaheks, ühed on sellised tohutud planeerimisfriigid on asjad nagu punkt-punktilt, samm-sammult nad teavad, mis jalaga marssimis alustavad ja nii edasi. Teised on sellised käegalööjad, kes teavad väga hästi, et 12. tunni järel on ju tegelikult uus tund. Ja viimasel hetkel tehes asjad laabuvad alati üllatavalt kiiresti ja saavad valmis täpselt õigeks ajaks. Võib-olla on küll kaks sekundit hiljemalt, aga see ei ole ju ometi tähtis Härmale väiklased, kumb sina? Sel pole mitte mingit kahtlust ka, et ma olen see teine variant. Teine variant on minu jaoks see asi, mis on nagu selline noh. Ma teen oma asjad tähtajaks ära. Aga kui meilt nõuab keegi täisvisiooni kaks nädalat enne et seda on võimatu andeks anda, ma võin neile midagi anda. Aga siis võib-olla väga punnitatud. Et ma ütlen, et ma muutun töö käigus paremaks või kas see nagu arusaadav üldse nagu kuidas. Mõtleme või teeme, ma arvan, absoluutselt on jah need asjad kuskil tiksuvad ja siis kui on, on maja, siis eksju. Jah, see on see, kus ma ühendan oma käsitööoskused ja oma nagu selle nägemuse ja see on hetkel nagu noh, sel hetkel on kõige paremini Ei, no mis hetkel algab kriis, tähendab, kus kohas, mis hetkel läheb kiireks? Mis hetkel läheb kiireks või? Ilmselt siis, kui ideed otsa saavad. Või lõpeb liim. Et täpselt nagu oli ka vahetult enne supernoova meeletu kriis, kes sellepärast, et kõik oli jumala hästi viimane kostüüm ainult oli ära lõpetada juba natuke kriitiline, sest ma ei olnud eriti maganud ka. Kasutasin oma mobiiltelefoni umbes kümnendat korda. Võtsin mobiili, mitte mingit kahtlust ka ei olnud, et see, need ei ole käärid, lihtsalt apaatselt hakkasin nagu neid kasutama ja mingi hetk vaatan, et oot-oot, et nüüd peaks väikse nagu pausidega. Aga selle ilmselt sellega, kui sa ei suuda nagu piisavalt ette planeerida, täpselt, arvutada välja, kui palju seal on mingeid vahendeid või mingeid ressursse vaja. Siis võib tõesti tekkida see olukord, et sa ei jõua tähtajani. Aga ma viimasel ajal juba pigem siis olen harjunud asju ja kõike nagu üle kuhjama, et needsamad need lasertükid, mida ma kogusin ja lasin lõigata, et neid sa ilmselt kolme kostüümi jagu liiga palju, vähemalt. Ma olen lugenud intervjuusid sinuga ja seal on öelnud üks sõbranna, et ta nii-öelda sinuga koostööd tehes nii-öelda ütleb sulle meelega vale kella, et sa tuleksid nii-öelda teaksid, et tuleb tulla natukene varem, et, et üldiselt on liis eelmiseline hilinejad, tegeled sa selle küsimusega? Ma tean, et ma pean ennast distsiplineerima, ma olen ennast võib-olla tõesti mingitel hetkedel lasknud üle käte, aga see küsimus ei ole tundides siin, eks ta peab ikka silmas minuteid, et 10 minutit. Liising, kui turvaliselt sa ennast tunned või kui hästi sa ennast tunned, siis kui sa mõtled tuleviku peale, kui sa mõtled nende asjade peale, mis seisavad ees, ma ei mõtle järgmisel nädalal, ülejärgmisel kuul vaid mis seisavad ees aastate pärast. Viska nende pärast. Ma arvan, mis tuleb, see tuleb. Ja ma lihtsalt tahan nagu anda endast kõik, võimalik, et ta läks, see hea. Mängid sa nende mõtetega meeldib sulle mõelda selle peale, et seal praegu 24 eks. Mis võiks olla siis, kui ma olen 34? Mis on siis, kui ma olen 44? Mitte väga, või siis vastupidi, mul on väga suured hüpped, et milline ma olin siis kui main 14 ja võib-olla milline ma olen siis kui ma olen 64. Et mul on nagu sellised ettekujutused, et see vahepealne osa, ma ei tahaks seda väga väga nagu endale raamistada sihtpunkti võib-olla, võib-olla nagu tööalaselt, pigem rohkem kui selline teave, ma tahaksin nagu insult areneda muuta targemaks. Mis asjad need on selles nimekirjas, mida sa tunned, et sa tahad teha mis on selles nimekirjas nii konkreetselt sees, et sa oleksid nende nimel valmis mingitest teistest asjadest loobuma. Ma arvan ma mulle kahjuks suhteliselt ära, kui ma läheksin mõneks ajaks Eestist eemale ja proovisin Riiga mujale Euroopasse, kuskile Inglismaale või Sant, kas ta oli niimoodi Martins sedasama nagu mäleta. Mardis või mõni muu täitsa seal on, tegelikult on kassi noh, ma tahaks nagu edasi õppida, ennast edasi arendada. Et kui mul on nagu tükk aega midagi liiga hästi, siis ma Endale lisa lisaprobleeme tekitama, et mul on vaja just nagu väljakutseid. Keegi ütleks mulle selle kinda nagu nina ette. Et ilmselt ka sellepärast on see nagu supernoova olnud selline mitu aastat järjest projekt. Et, aga, aga noh, ma ei tunne, et ma järgmine aasta näiteks peaksin. Tunned sa, praegu on asjad justkui nagu liiga hästi, et see, see tekitab mingit sellist ebamugavustunnet. Ebamugavustunnet ei tekita, väga mõnus on vahelduseks suviga. Absoluutselt üks asi on, pool on, on veel selliseid asju, mida sa, mida sa ise tahaksid osata, mida sa tahaksid teha, millest, millest sa, millest sa ennast näed sees? Hea meelega ja kuhu sa võib-olla veelgi No ma arvan, et see tavalise filmi teema maust tahaksin edasi jätkata, teha kuskil filmi, aga noh, meil meie eesti filmid ei ole nagu suure eelarvega, seal pole tavaliselt suuri kostüümiprojekte ja tahaks ikkagi niimoodi, et oleks nagu noh selline projekt, kus On niimoodi on, on teema meil on mis, mis mis iganes seepeale futuna sellele täiesti mingi kostüümidraama on. Et võib-olla midagi müstilist, müstiline teema, et, et ma tahaks nagu selles edasi tahaks jõuda mingi väga suure projektini niimoodi, et ma nagu noh, põlen ja nagu põlen ootusärevusest samast nagu põen ja kardan ja aga see on väga oluline protsess. Need samad inimesed, kellega ma olen sinus sinu nii-öelda asjadest moekunstnikuna rääkinud ja öelnud, et Liisi on kindlasti praegu oma sellises elu vormis, on saanud teha väga palju ja põnevaid asju, nad on välja tulnud. Ta on saanud tunnustust. Tunned sa praegu, et sa oleksid valmis selliseks suureks projektiks selliseks suureks filmiks, kui lööks välk sisse ja helistatakse kusagilt ja palutakse tulla ja esitada oma nägemus ühe või teise asja osas? Oleksid sa valmis selle küsimuse mõte minema täiesti sügavasse vette kuhu, kuhu, nagu justkui otse ükski rada praegu ei, ei juhata. Helistagu helistagu nad, imelik oled sa suur unistaja. Olen ajal muidugi. Ega mul need kollektsioonidega paras futle unelm tihti. Oled sa pigem unistaja selline, kes jääb üksinda vaikselt rahulikult toanurka või, või oled sa oma unistuste jaga ja ka needsamad, kes referendid vaatavad, ülese kostüüme, kas nad teavad, millest Liisi unistab ja oskaks meile sellest rääkida? Eks nad ikka teavad kõiki tumedaid saladusi, ei tea, ega natukene neile puistan. Ma pean näha ära küsima, kui me juba rääkisime sellest, et, et sinu soov on teha ühte sellist suurt filmi, ma saan aru, et see nii-öelda lõivitooni kott on sul välja vaadatud, kuhu Oskar see kuju sisse panna siis, kui lavalt sullerid. Mis kuradi Luiv mõningaid? Ma pole väga brändi ablas. Käes muidugi loomulikult marsitakse lennukisse tagasi kuskile paberkoti, samas mulle meeldivad prisma prisma kilekoti humoorikas lähenemine, kuldroheline Me ju lähevad omavahel haagivad kaheks. Mõnus krõbisel materjal, nagu oht ikka väiksem, et keegi seda tahab tuuri panna, sest noh, kes ikka nagu hoiaks Oskari kujukest prisma kilekotis kätte, saad siis maimud. No aga äkki siis äkki siis 34. Tänases R2 piknikul saates on külas moekunstnik Liisi eesmaa. Mõne hetke pärast jätkame. Suur heameel on mõnusat lobiseda Liisi eesmaaga moekunstnikuga ja, ja saade, mida te kuulate, on R2 piklikul liisi kui palju sa tajud seda, et sa oled maailma ühed pööraselt suure tööstuse meeletult suured? Ma ei kujuta ette, kas ilmselt naftatööstus saab moetööstusele vastavaks toimetaja kasumite poolest, ehkki ma ei ole kindel, kas kasumite poolest saab, aga et sa oled selle üks osa selline tõsi, väike osa, eks ju, aga, aga igal juhul süsteemis sees olev mutter. Ma usun, et Eesti moetööstus ja, ja see, mis toimub nagu tõeliselt suurtes riikides, kus on oma Marapolid ja suured brändid, et see ei ole võrreldav, et kindlasti mind ei ole veel sellesse nagu õigesse vette kastetud, et väga huvitav, et kuidas ma sellest selles üldse hakkama saaksime, kuidas kuidas minu asjad nagu teises teises kultuuris või teised nagu noh, riigis, kus on teine, võib-olla moekeel, kuidas nad üldse mõjuvad ja kuidas neid nagu vastu võetakse. Millist tagasisidet sa oled saanud, no kaks, sellist kollektsiooni oled sa teinud, nad on nii-öelda kohalikel meistrivõistlustel seda spordiretoorikat jätkates ju pärjatud saanud, mismoodi, vähemalt ma tean nüüd see viimane on käinud ju ka Saksa-Poola Poola, Saksa mingi üritus oli, eksju, seal? Seal ikka seal läks väga hästi ja ma ikka üllatunud ise ka, et just võib-olla need korraldajad, et kuna see oli väga naljakas linnast, siis ma ei saanud aru, et mis pärast seda toimub, seal. Ei tundunud just nagu kõige mõttekam seltskond publikuks. Et enamuses olid ikkagi nagu rikkad saksa suvitajad, seal ju ilus, imeilus kuurortlinn. Kuule, kes see võiks olla veel parem publik moedisaineriks ja kui rikkad Śaksa suvitajad Noh, aga võib-olla siis ikkagi nagu noh inimesed, kes otsivad uusi talente. Näiteks mind. Seal selles mõttes mingeid otsijaid talendi, Actijaid ringi vaatajaid ei olnud kohal. Ma ei tea küll, et oleks olnud vähemalt tegelikult ühte filmima kostüümi taheti ühte kostüümi, ühte peegeldus süsteemi. Et võib-olla nad isegi saavad selle. Aga mulle tundus, et see võib olla lisades nagu metropolis Berliinist, kus ikkagi suured sündmused, toimuvad, liin kaugel 300 kilomeetrit kaugel. Ühest küljest, et sa kunsti või mitte, mitte ühest küljest, sa teedki kunsti, eks ju, ja ja see on kunstniku töö ja sa oled looja ja see, mida, mida sa teed, see on unikaalne. Teisest küljest on ikkagi seesama teema, millest ma just tagasi rääkisin, ehk Tööstuse osa noh, kui suurel määral, kui vähesel määral, aga igal juhul nad omavahel on seotud igal juhul mingeid nii-öelda inspiratsiooni, niidid, ideede niidid on selles meeletus rägastikus omavahel seotud ja tegelikult toidad sa oma tööga sedasama, mida me armastame kiruda seda, seda ületada tarbimisele õhutavad süsteemi, mis, mis noh, röövib, eks ju, noh, maailmalt tema, tema noh, mai tea, mara, eks ju. Ja ja puhast keskkonda ja ja, ja nii edasi ja nii edasi. Oled sa ise nagu valmis selleks, et mõni puritan, võiks tulla ette heita sulle seda sinu seitset surmapattu, et näed, Liisi ilus tüdruk, muidu, aga näed, oled sellise jõhkardi Maida teenistuses. Ja ma ise heidan endale seda jõhkrust kogu aeg järgmisena ikka heidan, muidugi tundub nii tühine ja labane, see moevärk. Nii ühesõnaga see selles mõttes, et et kui ma nagu praegu prooviksin nagu seda puritavani hetkeks mängida ja, ja, ja, ja, ja nii-öelda nii-öelda kuidagi kirjeldada seda, mida nad võiksid siis siis öelda, siis oleksid Sulle vastama. Proovime korraks, ma valmistasin endale teksti, tema loen selle puha nagu maha sinul on muidugi ebamugav on olukord, aga, aga samas on exe kohustust suurem liisi. Ma loen, sai, tegelen millegi tõsis, aga see, mida sa teed, on ainult selleks, et äratada inimese tuju ja tunne, ma tahan, tahan seda asja saada. Ehk teisisõnu, sa oled hullem puru silma ja kui Marx, Engels ja Lenin kokku. Ja loomulikult hiljem kui Brežnev sa võtad ära inimestelt nende vabaduse vaba tahte, sa teed neid loomadeks. Vot loomadeks ma ei saa mitte kuidagi teha, sest ilmselt meid eristabki loomadest see, et meil on oma nagu. See, et kuidas seda nüüd õieti öelda? Ma arvemad, pigem üritan enda asjadega inimesi nagu unistama panna, pakkuda neile elamusi, pakkuda neile mingisugust kaifi, mingit trippi võib-olla isegi ekstaasi. Ja sellepärast ka see on ka see, miks ma ei tee nii väga kantavaid riideid. Nad on ikkagi nagu. Kuidas ma ütlen ütleme, šõuelement, aga nagu noh. Ma tahaks nagu midagi midagi sellist teha, mis nagu hetkeks nagu inimestele aja maha võtab ja paneb nagu niimoodi nagu lihtsalt võib-olla transsi transsi. Et nii kihvte asju, mis. Mis on nagu elamust, nagu teatrielamus näiteks. Tõesed jääetendusse, lähed nagu koju tagasi. See volitan keset tagasi teksti, luges seda nii-öelda vastust täiesti uskuma, praegu mul oleks mul üks muid asju veel, millega võiks moekunstnikke rünnata, kui sa lubad, ma loen selle kätte. Nii, son järgmine teema. Liisi, sina ja su kolleegid on süüdi maailma seksuaalses moraalituses pöörases allakäigus, seks, paljas ihu, Tiirased pilgud pärani suud, tokslev püksipaus, see on see, millega te raha teenite inimesi sõltuvaks teete ja lõpuks meid hukule saadata. Täiesti nagu mõtet on süüdistada, selles mainib. Arvad jah, ainult muidugi mitte ja no tõenäoliselt on, on, on süüdi ka televisioon, kes seda asja üle kannab, eks ju, mis laval toimub? Eelkõige televisioon. Aga igal ajastul lava nagu moekeeled ja võib-olla punktid, kus ta nagu edasi liigub, kus ta läheb ja tihtipeale see, mida teevad moekunstnikud, just need trendid, mis tulevad, pole, pole tihti on need võetud tänavalt ja tegeletakse ka ju moodide ennustamisega niimoodi. Ja tihti tähendab see, et paljud moekunstnikud ammuta ammutavad inspiratsiooni anda Iraanist sellest, mis toimub ande kandis on juba tegelikult olemas, mis on juba tegelikult olemas ja see viiakse mingisugusesse nagu kas seda kuidagi nagu lahendatakse veeesse viiakse mingisse sellisesse vormi. Et Kuu mõjub laiemalt. Et see vastuvõetav laiemale publikule. Ja et samme, mis on halba vabameelsem Mina olen siin saates, ei vasta, mina küsin seda, saad sa ainult? Vaata Mesimees dialoogis aretada. Kas on näha ka, tähendab, selles mõttes, kas moekunstnikuna hammustad läbi selle olukorra, kus, kus kolleeg või konkurent on selgelt nii-öelda läinud seda teed, et, et žürii ära osta, sest selge on see, et seks müüb ja selle abil on võimalik ilmselt midagi teha. Kui palju, nagu seda relva kasutatakse, kuulub see sinu arsenali. Ma usun, et see kuulumine arsenali nii palju kui need inimesed, kes võib-olla on väga kursis, hästi kursis, et ma pole väga šokeerivalt suuri paljastusi teinud oma kostüümide asjadega ja ma ei pea seda absoluutselt vajalikuks, ma tahaks pigem rõhutada ägedat karakterite iseloomu. Et igasugune alastus võib sellelt nagu kõrvale kallutada selle tähelepanu. Aga aga on see teada, et noh, ütleme mingid moekunstnikud või on seal mingi selline noh, mingi selline moekunstniku loome teie etapp, kus ta, kus ta nii-öelda jätab tegelikult mannekeenile kõik selga panemata ja tunneb sellest mingit noh ma ei tea, mingit rõõmu või kui, kas see kukas kuulub kuidagi nagu selline noh, selline mõtlemine üldse selle süsteemi juurde. Võib-olla ma olen täiesti vale raja peal ja see kõik on tegelikult puhas suur looming. No, ma arvan, see punkt, protest, aga hetkel noh, mida sa enam protesteerib, kui seal kõik nii ammu ära tehtud? Noh, see on nagu täiesti mõttetult kellelegi ideede kunagine kordamine. Paljas keha ei üllata enam mitte mitte kedagi selle maamuna peal. Ma usun, et kui palju sa oled üldse tegelikult selliseid etteheide? Proovisin siin praegu niimoodi amatöörnäitlejana visandada, kui palju sa selliseid tegelikult kuuled või kui palju sa tegelikult põrka nende otsa või vastu? Tead ausalt öeldes paljastuse koha pealt pole ma küll kunagi ühtegi sõna kuulnud. Nii nagu see oli, siis mitte millestki tekkinud. See oli mitte millestki ja võib-olla ilmsete tegelikult naerma, kui ma seda kuuleksin. Mina, mina pole nagu näinud, tundnud vajadust saata alaealisi noori tüdrukuid paljalt lavale. Seda ma ei tea ka, mis sunniks mind seda tegema. Aga väga palju. Aga ma olen pigem lugenud, on ilmselt kommentaare küll kuskilt me kõik ütleme, et me ei loe kommentaare, loomulikult loeme. Pigem ma olen lugenud mingeid selliseid väikseid kommentaare, et et mõttetu ja nii edasi. Aga järelikult see inimene ei ole ka minu sihtgrupp. Ma ei saagi eeldada, et kõigil inimeste maamuna peal läheks korda, mis ma teen. Kui paljudele väga, ega mull mina ei suuda lõputult vaimusta teiste inimeste asjadest. Kas oled sa kohanud siin ka mingit erinevate põlvkondadevahelist, nii-öelda arusaamiste konflikte? Kas sinu nii-öelda näiteks vanemat sugulased, tuttavad, kellega sa rohkem läbi käid või või kui käid, eks ju. Kas nemad alati nagu mõistavad seda, mida Liisi teeb? Mulle tundub küll, et mõistavad, väga suured fännid on ja, ja ma tean isegi seda, et osade mu kunagiste klassikaaslaste emad veel tikage hiljem kogusid tikleid minust ja minu tegemistest ja siis saatsid teilt vaimsele kassikaaslasele isegi vist soome järgi näed, vaata liisida nüüd seda, ta on, seal seal on see intervjuu oli seal ajakirjas. Teda on väga lõbus kuulda, ausalt öeldes. Oled sa saanud nagu ka teha midagi nende nende jaoks, ma mõtlen, teha siis nii-öelda seda, mida sa kõige paremini oskad, väga hästi oskad, eks ju, on, on sul tulnud nii-öelda tellimusi ka oma nii-öelda siseringist jaoks, ma ei tea, kas väike suvine kleidike või, või, või, või, või, või toredad puusapüksid või, või lõpu lõpu lõpukleit. Ai lõpukleite selliseid asju loomulikult noortele ees on, ma saan aru, et sa vanemana No ma olen väga palju teinud statistikaid võib-olla kuskile kuskilt nagu pildistamistele ajad mõnede jaoks on ja kui on persoon ütleme, siis üksiga näiteks stiili, stiili kaanekangelane no ja siis talle nagu teinud, et noh, muidugi endale ka nagu raske läheneda, et juba nagu mõtled, et huvitav, et kas vanem proua nagu usaldab mind, kas ta nägu julgeb, et kardab, et ma hakkan talle midagi nagu ebasündsat selga panema, et aga aga ma usun, et ma olen nagu hea inimeste kuulaja ja, ja me mõlemad tahame, et meil oleks koos meeldiv töötada, siis ma üritan nagu tihti nagu on selline nagu peab nagu natukene julgustama takka. Aga väga palju on head tagasisidet saanud inimestelt, et prouad ja, või, või kus on siis statistid olnud reklaamides. Et oi, oi, nii tore oli, nii tore oli. Kas paneme veel prossiks, ehk muidugi paremini, väga hea, väga hea, paneme. Et ja ma olen teinud ka selliseid stilistika projekte, aga õmmelda midagi veel ei ole, siis ei oleks väga huvitav. Vanematele prouadele. See oli praegu üleskutse mulle kergelt nagu tundes aga oma loomenädal maha ei maganud seda. Väga hea, aitäh sulle, Liisi, teeme väikese väikese pausi. Hetke pärast. Jätkame. Taaskord vaikus. Peale ta kui sirgu siilud Sul on üks pood, sul on yks auto, sul on üks naine, aga tahaks kahte. Ei vea sind alt. Sul on raadio kaks läbi terve suve. Stuudios on Aimar Ventsel Jelena etnokontsern. Etnokonservid. Ärgaks piknikul. Sander kaks riiklikule jätkub ja Liisi eesmaa on saatekülaline. Meil on veel pisut aega vahetaks teemat. Liisi, kui ma nüüd annan sulle valiku, siis milline, milline valikusse kuuluks kurikat lint, pall või hularõngas? Kurikad või pall vabandust, kuriga klint. Pall, või nagu sa oled ju nendega kokku puutunud? Ei, ma olen nendega ka, aga ma arvan, et nende seal. Ma olen teistest osavam, võib-olla. Seda ei minu jaoks atraktiivsemad, kui sa kuulsid, et nii tuleb teha jälle palliga. Kuidagi nõukogude ennast kokku võtma. Ikka kunagi korvpallur ega võrkpallur nii-öelda, et, et see pole võimlemist. On väga palju, ei ole, või seal oli, me tegime maili kalasid ja sinna reisid. Ja muidugi ma ei hakka sinuga rääkima. Ma olen paljastatud. Vaata, mis sa küsisid. Ei no ma lihtsalt proovisingi nagu aru saada, et miks sulle palja hularõngast siis ei meeldinud, hularõngakava oli ka kindlasti. Ma ei tea, täitsa okei, jätsid mind ükskõikseks või nad ei tekitanud sellist emotsiooni. Kurikaga vastu lõuga saada on ikka palju mõnusam. Eks ju, ja korduvalt on saadud vä? Olen olen muidugi olen ja, ja isegi kurikatega isegi niimoodi trikke seal kunagi vastu kedagi puruks läinud ma ei mäleta, kas vastu pead või kuidagi, aga vaata ja kurikas läks puruks, vaata kui nagu. Need ei ole ju kergelt kurikad, need ei ole ju mingisugused plastik tilulilu, eks ju. Ja hea või oli see kuidagi kurikas kurika vastu? Aga kõik jäid ellu, kõik jäid ellu. Loomulikult ise nagu suurepärane sinikate ja vere valumite koguja. Kas ma saan aru, et, et see on selle asja nimi, on rühmvõimlemine, eks ju. Mis aastast alates, kui või kui vanalt alates? Kui vanalt alates praegu ma kahjuks enam sellega ei tegele, õudselt tahaks veel võimelda. Sa saad anda korterikaaslastele käsu kätte, et et nüüd hakkame, hakkame igal hommikul tegema veerand tundi harjutusi. Ma arvan, et tegelasi, eks seal üheksa aastat ei mäleta täpselt, mis klassist alates. Läksin kooli, seal kuulutus üleval. Ma läksin koos oma pinginaabriga aus olla, mingi naaber kutsus mingi pinginaabri, ema käis tantsupidudel esinemas, kogu aeg oli naiste grupis. Ja siis viisama tütre proovikatsetele ja siis ma läksin kaasa. Kui ma mõtlen rühmvõimlemise peale ja Tartu, eksju, siis mul kohe tuleb meelde Jaanika Möldri nimi. Aga ei, nemad olid päris Jaanika, Möldri nemad tegelikult rohkem iluvõimlemisega, aga mingi hetk hakkasid nad ka tegema. Ma mõtlesin, ma võisin täiesti segas panna sulle. Aga. Aga nemad koostasid jah, alguses tegelesid rohkem iluvõimlemisega rangem ja mingi panin silu juurde koguda suurepärased Rihvilvete grupid. Et. Mul oli kaks treenerit. Kaatrigi vändi ja Kersti Poska. Kuule, kaheksa aastat tähendab seda, see ei ole ju, see ei ole ju niisama, see tähendab ju lõputuid võistlusreis juba ühel hetkel või, või, ja, ja turniir. Ka võistlustel ja me olime isegi kunagi noorema kategooria meistri testis. Käisime võistlustel ja noh ikka väga-väga pingelised ajad, kui sul on ikkagi kuus korda nädalas trennitasud, et kooli ja käid veel mujal huviringides mainin super superaktiivne. Kuus korda nädalas, see tähendab, et ühel päeval pidi olema siis kas kaks korda või laupäeval ka igal juhul. Iga päev, kui võistlused olid, siis oli iga päev president. Ja võib-olla pühapäeva oli vaba. Aga noh, tavaline rit muidugi oli, endiselt oli siis mingi kolm-neli korda nädalas? Mulle meeldib, mulle meeldib lihasevalu ja nagu see, kui sa tema füüsilisi nagu piire ja nagu noh see ta hiljem tunned seda, lihase valus on õudselt mõnus. Aga nii-öelda piiri taha need võistlused viisid, oled sa saanud kuskil rahvusvahelistel võistlustel? See võistlus on meil käinud sellesse, nii kõva grupp me nüüd ka ikkagi ei olnud, aga aga me oleme käinud igal pool esinemas välismaal ja ma tean, et peale seda, kui mina, mina lõpetasin sellega, kui ma tulin Tallinnasse elama jääksin oma moe moevärki ajama. Et ma tean, et see grupp käis ka edasi igal pool välismaal esinemas. Kui praegu keegi kutsuks ja tõesti teeks tõsise pakkumise, tuleb lihtsalt meie juures on siin võimalik paar korda nädalas ütleme, kaks või kolm korda nädalas kurikat loopimas käia. Ja meil on pallidega jahul arenesi linti sa tahaksid teha, et sul on kindlasti lindi, aga äkki, eks ju, et me saaksime teha ilusad värvilised lindid, sinu disainitud, oleksid sa valmis käe ulatama ja, ja allkirja andma. Sõltub sõltub projektist, sõltub sõltu seltskonnast, eks ole, nagu rühmvõimlemise nagu suur osa oli see, et oli megalahe seltskond ja meil oli noh, ikkagi oma oma treipunt, kellega tehti väga palju asju koos. Väga-väga-väga mõnus oli. Ja ma natukene võib-olla isegi igatsen seda just seda kambavaimu taga, mis, mis seal nagu oli ja, ja noh mis, mis kõik koos sain, aga ette võetud ja kus käidud ja mida korraldatud ja nagu noh aga see on väga ühendav asi, kui kamp kaheksa või palju neid oli Medelevist 10 kuni või mingi 12 tüdrukut ja siis osakest käisid võistlemas ühiselt koos nagu viimase väsimuse piirini. Kuidas sulle see drillimise asi nagu sobis selles mõttes, et see ei ole ju see, et naabritüdrukut majutanud muusika käima, siis ta tegi plõks, eks juba pani kassettmaki pöörlema. See oli nagu lakkamatu korduste ja korduste jada ja uuesti ja uuesti, eks. Kuidas, kuidas sa sellega nii-öelda hakkama said või, või kuidas see sulle mõjus? On hetki oli hetki loomulikult, kus see oli nagu painav piinva lõpetanud riik, ära enam mitte midagi sellest kunagi näha, aga aga see tõmbas mind iga kord jälle nagu tagasi. Tantsimine minu jaoks on olnud väga oluline ja noh, tegelikult on siiamaani ja. Olen suur kujundujumise ja nagu jää iluuisutamise fänn ka, et neid ma vaatan küll suudan iga kell vaadata kuskilt eurospordist. Kujundujumist sa pead olema ettevaatlikud, Liisile helistades tuleks igal juhul nii-öelda soodsa vastuse saamiseks ülekontrollidega ta kodus parasjagu kujundujumist eurospordi. Olümpiamängud tulevad, seal tuleb väga hea aeg kohe hetke pärast ees. Kas oskad teha vanuselt, kes? Kunagi huvitanud, nagu need igasugused kümnevõistlus ja Suva jooksvaid korvpalli, mitte kunagi jalgpall. Lae olime samal ajal Hispaanias, kui toimus. Mingi veerandfinaal oli Hispaania ja Itaalia koostasime me läksime kõik koos kohaliku baaris matši vaatama, aga ma sõitsin ennast ilusasti nagu põhimõtteliselt teleka poole seljaga. Vaatasin kohalikku rahvast, mind huvitas, mida see, mida nagu selline element peale hakkab, mis nagu toimub. Et ei, mulle meeldivad sellised ilusad alad ikkagi. Et see on nagu naljakas, kui palju tegelikult sealt seda nagu noh, kui ilus see kõik tundub laval ja kui palju seal on sellist nagu karmi nagu eneseületamist enesepiinamist taga. Kui hästi sa seda nii-öelda näiteks seda kujundujumise ala teada oskad? Olümpiamängudel võidab, milline võistkond, seda ma ei oska. Sellega et need Ma saan aru, et Eesti kujundujumise koondis, kui noh, ma loodan, et kuskil mingil tasandil selle spordiga tegeletakse, võivad ühesõnaga ka sinu poole pöörduda, et saada endale võistluskostüümid. Vähemalt temppkaadee mad, saad aru, millest jutt käib. Jah, ega siin tahaks jälle natuke midagi teha omamoodi, ja ma ei tea, kas see neile kõige kõige mõttekam on minuga vestelda. No mida see sport sulle nagu õpetas kaheksa aastat ei ole sugugi noh, lühike aeg, eks ju, ja ja ja tõenäoliselt sattusid sinna kõige nagu sellised noh, emotsionaalsemat, noore inimese aastat ka oled sa nii-öelda mõelnud selle peale, mida, mida sa tegelikult sealt vastu said peale või lisaks veel sellele lihase valule ja ja sellele, et sa saad kurikaga vastu pead seal paar korda. Eks ilmselt oligi sama asi, et püstitasin endale eesmärke ja see oli selline sihikindlus. Et sa õpid jaoks on mingisuguse asja ära. Sa jõuad nii, sa saad nii paindujaks, sa nagu saad ületada inimeste ootused ja, ja sealt edasi. Loomulikult siis ka nagu selline nagu grupivaim grupi jõud. Injasse innustasid seal väga palju asju tegema või kuidagi nagu. Õpetas sind ka kuidagi nii-öelda hakkama saama, millega on lihtne hakkama saada sellise võidurõõmuga ja, ja, ja, ja aga teisest küljest, millega on keerulisem hakkama saada siis sellise kaotuse pealt tekkiva emotsiooniga Eks kõikide rikete ja nad ei ole selle peale mõelda, kuidas sa mind täpselt õpetas. Et kaotusvalu ja niimoodi, et muidugi võit oli, võid tal ikka vaid, kellele meeldiks võita aine. Aga, ja seal on õpetanud nagu naljakas, võib-olla sellist esinemiskogemust ja ka nagu sellist nagu enesepresenteerimist. Et kuigi see oli puhtalt läbi tantsu ja mitte läbi sõnade Esinemine see sulle sobiv absoluutselt. Tunned ennast nagu kala vees. Nagu rühmvõimleja platsil. Jah, kui temale kurikat kätendates iga kell ma lihtsalt tahan siis nagu kurikaga vastu pead virutada, mulle see küsimus ei meeldinud. See on siis see fiiling, eks ju see, see keskkond viletsad, olemas, hästi, võin minu käes sa nimetasid seda ka veel, et olid veel mingid muud ringid kõige selle trenni tegemise kõrvalt, kuhu, kuhu kohta siis väikest liisit veel Tartu linnas harjutama. Mingisuguses teatriringis siis pesin käsitööringis liikimiselt kudumised, kõik kõik sinna jääb. Mul on õudselt kahju, et ma kunagi ei läinud et meil tööõpetuses ei olnud seda, mida õpetaja poistele. Puidust lusi kad noh, ühesõnaga poiste tööõpetus, sa saed puurid, õudselt nagu vajalik oskus minu arust. Ja mulle meeldib ka, kui naine ikkagi võtab ise kodus akutrelli kätte ja teeb selle asja ära. Ühendab riiulid ja saab kõigega hakkama. Kas see on olnud sinu jaoks ka mingil hetkel mingi valik, et mida ma nüüd tegema hakkan, kui sa oled kaheksa aastat teinud sporti, sulle sobib tantsimine või noh, sulle meeldib see, eks ju. Mis asjad need olid, mille vahel sa pidid valima, no ma saan aru, et siia nimekirja võis ilmselt kuuluda moekunst. Moekunstiga mul oli nagu see oli mind nagu kogu aeg tõmmanud ja kogu aega mail tegelenud inimestega ja mind huvitasid või noh, riietega ja mind huvitasid nagu inimesed, et selles loogiline on liikuda edasi nagu just moekunsti vallas, jaguma ka nooremana päris edukalt moeorbiidile, nagu sattusin ja ja paljud vanemad kolleegid mulle õlale patsutasid, andis sellist nagu enesekindlast kindlasti juurde. Et tantsuga mul poleks seda olnud. Et ma ei tea, kas ma oskaks tantsuga midagi nii palju peale hakata või nagu, kas ma oleksin osanud Aga oli see sinu jaoks ühel hetkel ikkagi valik või, või asi läks lihtsalt, nii et ega siin midagi väga valida ei olnud. Tuli pakkida kohvrid ja tulla Tallinnasse. Ma tegelikult ma teadsin, et ma tahan sellega tegeleda ja mul polnud kunagi seda probleemi, et milliseid asja ma läheks õppima, kuhu siis, et okei, et ma olen seda nii kaua õppinud, aga ma ei tea, kas ma seda teha edasi, ma teadsin kohe, et ma tahan tegeleda moekunstiga, kostüümi kostjeveerimisega ja sellise asjaga. Selliste vestluste juurde kuuluvad kohustuslikud ka see jutt, et, et mismoodi sa selle kõigega alustasid? On sul on sul see nii-öelda lugu enda jaoks? Jah, rääkimiseks nii-öelda välja mõelda, et mismoodi. Liisi eesmaa alustas oma oma moekunstnikukarjääri Oh issand, ma arvan, seal on nii palju erinevaid asju, mis mulle alates, mis mul on nagu lapsepõlvest külge jäänud, esiteks ma olin minu vaieldamatud lemmikud olid rahvariietes printsessid, keda ma püüdlikud igale vihikule igale poole, kus oli vähegi paber peale joonistasid ainult nagu kolmnurksete huultega teravate huultega rahvariietes printsessid. Ma ei tea, mul ei tulnud kordagi pähe, et peaks neile tegema mingisuguse välismaise, sellise nagu universumi printsessikleidi ikka rahvariided, rahvariided ja croidjas. Nagu nagu eesti mainisite, disaini printsessid olid. Aga kuna mu ema oli teda sangarit, siis huvitav oli seal ikkagi kolada ringi sangar, mis oli jube suur ja tähtis nagu siiamaani Eestis on ju just see, mis sagimine, tädikesed, kes alati mind kitlites säiliksid, küpsistega meelitasid ja näitasid mulle huvitaja Jantsi poleriidi jupikesi ka siis ma vaikselt katsetasin ja tegin selle oma barbinukkudele kastima ja asja edasi ja kuidagi sealt seal läks. Kuni kuni tekkis tööline, soov omada ainulaadseid, riideid, huvitavaid asju, mida poest loomulikult ma ei leidnud. Et kuidagi jah, ma leidsin enda enda jaoks ise kuidagi sellise nagu nõudluse, et emal on vaja selliseid selliseid riideid ja ma tahan nagu viljeleda sellist stiili, võib-olla ma siis ei mõelnud selle peale väga täpselt, aga kuidagi see oli nagunii. Kas mäletad seda esimest riidetükiga, mille sa tegid kellelegi teisele et sa tegid talle või lihtsalt andsid talle ära? Või tegid kohe talle mõeldes? Ma tegin päris palju selliseid humoorikat, loosungite ja piltidega, sihuke tekstiilimaalingutega pluusa mäletan. No ma ei tea, plahvatavad dünamiidiga, ma ei mäleta, mis ma sinna täpselt kirjutasin. Aga selliseid kiireid asja, et, et ma põhiliselt ikkagi alguses noorena õmblesin, alustasin ikka endale õmblemist, ma ei hakanud kohe nagu. Kõigi sõbrannade unistuste kleit ja teostama et. Vaid loosungeid ei mäleta enam. Liisi, sul on praegu väike selline paus, ma saan aru, koolist sa aktiivselt ei käi, jääb see nii või on sul nii-öelda mingi skeem peas loodud, mis moodi see asi ühele poole saada? Ja ma jagela nagu selle selle teemaga küll jah. Et. Ma ise ikkagi ikkagi mõtleksin, ma peaksin minema välismaale midagi tegema mulle nagu ma ei tunne ennast hetkel võib-olla kunstiakadeemias väga mugav. Mul on see kogu see supernoova ja nende auhindade surve, nii suur. Ja esmalt e peaksid oma asjad ära tegema. Kooliteed nii kehvasti ära teeb. Et. Ei, ei, see on sihuke sihuke valus teema, mind huvitab haridus ja ma tahan ennast nagu edasi arendada, aga võib-olla ma ei taha sellest praegu rääkida, sest ma ei tea, mis saab. Jah, ja lõppude lõpuks on ju nädalavahetus ka ja ei pea sellele asjale väga palju mõtlema. Liisi, kui me räägime siin praegu, on tegelikult neljapäev ja inimesed, kes sind väga hästi tunnevad, on kirjeldanud sind kui, kui, kui sellist tohutut peolooma, kuskohas neljapäeval Tallinnas kõige parem pidu peetakse? Neljapäeval ja levist väljas. Noh, siis ilmselt tuleb, vahepeal tuleb ikka asukohta vahetada ja kellelegi ressushel käia. Külaline.