Reisipalavik anymore nakkusraadioeetris. Tere, kallid raadiokuulajad, loodetavasti on teil selle fantastilise Eestimaa suve nautimise kõrval mahti meiega liituda, et teha üks mõnus kahetunnine rännak raadioeetris ja vaadata, mis mujal maailmas põnevat toimub. Algab saade, Reisipalavik, mina, riik ja minu tänaseks reisijuhiks on Kaia-Kaire Hunt, kelle üheks suurimaks armastuseks on Nepaal ja sinna me kohe teele asumegi namas tee. Kaia Ingrid. See on siis tere Nepaali keeles. Just, aga sellel on ka natukene laiem tähendus, et tegelikult annab see ülevaate või info sellest, et me kõik oleme jumalikud olendid ja sina oled sama jumalik, kui mina, on sellele nagu laiem lahtiseletus ja tähendus, nii see ei ole, lihtsalt tšau. Väga ilus, räägi meile, palun, kuidas kõik alguse sai. Sinu suur armastus Nepaali vastu tekkis. Üldse saigi alguse siis, kui ma esimest korda sinna läksin, sinna minek ei olnud mingisugune kindel siht, et nüüd Nepaal on see, kuhu ma kindlasti peaksin oma elu jooksul jõudma ja, ja selline suur armastus ta ette juba ei olnud. Pigem juhtuski see nii, et oma kooliajal õppima siis meditsiini esimene praktika ja oli võimalus teha ka Nepaalis. Ja tol hetkel, kui ma esimest korda sinna kohale jõudsin, siis selguski, et tegelikult on see nii minu koht, et et suur armastus sealt alguse saigi. Miski see magnet on, mis sind sinna alati tagasi tõmbab seda niimoodi, ühesõnaga võib olla raske kokku võtta, et samamoodi mis on armastus üldse, eks ole. Et tegelikult seal on tuhandeid pisiasju, see õhustik, need inimesed, loodusse, kliima, aga ennekõike võib-olla tõesti selline tajumatud olek, lihtsalt, mis seal on nii palju vabam, helgem, rõõmsam, positiivsem et sellist asja siin lääne pool kindlasti ei ole mina tajunud. Nii et ma arvan, et ennekõike just sellise oleku pärast Sa ei käi Nepaalis mitte ainult puhkamas, aga nii-öelda ka missioonil, mida sa seal täpselt teed? Jah, sest sel hetkel, kui ma esimest korda Ma läksin sinna praktikale siis tekkis mul kokkupuude ühe kohaliku lastekodu või laste rehabilitatsioonikeskusega ja sealt edasi on kuidagi juhtunud nii, et olen nüüd seotud kolme lastekoduga, mis siis asuvad kõik katmandu orus koos oma taanlastest, soomlastest, austraallast, test, tuttavatega siis lihtsalt peame neid nii-öelda üleval ja samamoodi siis toetada. Neid seal nõuga käime seal kohal, aitame neid. Nii et selles mõttes on see jah rohkem kui lihtsalt niisama reis, et seal on ka selline missioon seal koha peal olla ja midagi paremaks muuta. Nepaal on ju maailma üks vaesemaid riike, ta kuulub vist isegi 10 maailma kõige vaesema riigi hulka, et kuidas lastekodudes olukord. Seal on seal põhimõtteliselt ei ole üldse mitte mingisuguste ei sotsiaalkindlustussüsteemi, ei tervisekindlustussüsteemi ehk siis riiklike lastekodusid, kui selliseid üldse ei olegi. Mis tähendab seda, et kui tekib olukord, kus üks laps orvuks või ta vanemad ei suuda seda kasvatada, siis on ta kohe automaatselt tänavalaps seal tänaval elu ei ole teab, mis kerge siis noh, põhimõtteliselt tähendab ka seda, et ta suhteliselt lühikese aja jooksul sureb maha. Aga, ja nüüd on siis tekkinud juba jah, sellised esimesed nii-öelda eralastekodud, mida on küll keeruline kohalikele ülal pidada, sellepärast et nagu sa ütlesid, see on nii vaene riik perekonnal on raske isegi enda igapäevast leiba lauale saada, nii et kedagi juurde võtta, see on sisuliselt välistatud, isegi kui tegemist on onude või tädidega. Nii et see on justkui ainuke võimalus üldse nendele lastele pakkuda mingisugust elamisväärset elu või üldse tegelikult võimalust ellu jääda. Küüniline eestlane võib ju küsida, et jaa, aga miks sa käid Nepaalis lastekodusid toetamas või seal abiks, aga mitte ei tee seda Eestis. Ma olen ise ka selle peale mõtelnud ja seda on tegelikult küsitud ka päris mitu korda, aga aga ma arvan, et üks oluline põhjus on selles, et siinsed lastekodud ei vaja enam niivõrd finantsilist toetust ja kindlasti, kui nad vajaksid, on see ka natukene teises suurusjärgus kui üks eraisik näiteks minu näol saaks aidata, et seal ma saan nagu nende summadega midagi väga suurt korda saata. Pluss on seal see, et Eesti lastekodudes on ikkagi nii-öelda lapsed söödetud, nad ei ole paljad, neil on oma magamiskoht ja ütleme sellised elementaarsed vajadused täidetud, et niimoodi laiemalt mõeldes siis ilmselt ei ole ükski laps süüdisel selles, et mis ühiskonda või mis maale ta sündinud on. Ja kui see on juhtunud Nepaalis ja ta on seal näljas ja paljas, siis on väikeste vahenditega seal võimalik väga palju korda saata. Kas sul on ka mingi koht, kus selle kohta infot saab? Peipsaid, kui inimene tahab toetada, kuidas ta saab, kas näiteks omapoolse panuse anda? Kindlasti võiks otse minuga ühendust võtta Kaia, et hima laia tee on minu email'i aadress. Niisiis, ütleme sellise toetuste osas, kui aga ka näiteks kui inimesi huvitab üldiselt sellise heategevustööga tegelemine Nepaalis meil on ka väike MTÜ terve maailm, aga peamiselt me oleme ikkagi teinud seda nagu eraisikutena, mis välistaks siis selle, mis on juhtunud paljude suurte heategevus organisatsioonidega, kus enamus sellest annetusest läheb tegelikult selle organisatsiooni ülalpidamiseks. Et meie eesmärk on natukene teine, et keegi selle eest palka ei saa, keegi mingit muud moodi tasustatud ei saa, et see on tegelikult kõik lihtsalt niisama oma ajast oma huvist tehtud. Väga armas, väga ilus ja väga üllas need inimesed, kellel vähegi südant, huvi ja teema pinget pakub või huvitab, siis vaadake ka reisipalavikku foorumit. WWW R2. Ee kaldkriips reisipalavik, kuhu ma panen ka Kaia kontaktid, et te saate temaga ühendust võtta, kui teil tekib tunne, et tahaks ka kaasa aidata Nepaali laste üldse Nepaali heategevusliku elu arendamiseks. Nagu ikka, kuulame tänases saates Nepaali ja muud mõnusat muusikat peale järgmist laulu vaatame üle põhilised faktid Nepaali kohta ja asume Kaia juhatusel avastama seda Himaalajas asuvat imekaunist maad. Enne kui kaija meid igasuguste põnevate teemadega valgustab, vaatame üle mõned faktid Nepaali kohta. Lõuna-Aasia riik Nepaal piirneb kirdest Hiina ja Tiibeti ka ning kagust, edelast ja loodest Indiaga. Nepaali keskmine kõrgus merepinnast on maailma maade seas kõige suurem. Üle 40 protsendi Nepaalist paikneb kõrgemal kui 3000 meetrit. Nepaali põhjaosas paikneb suur osa Himaalaja mägedes sealhulgas Mount Everesti ehk Džomolungma mägi, mille tipp on 8848 meetri kõrgusel merepinnast olles seega meie planeedi kõrgeim punkt 10 maailma kõrgeima mäe seast veel seitse asuvad Nepaalis. Paali maastik on väga mitmekesine alates niisketes rai tasandikest lõunas kuni võimsate Himaalaja mägedeni põhjas, mis on turistide lemmiksihtpunktiks. Ai on muide ka see piirkond, kus asub buda sünnipaik. 147-l 1000-l ruutkilomeetril laiuvas Nepaalis elab tänaseks juba ligi 30 miljonit inimest. Pealinnaks on Katzmandu rahaühikuks, ruupia kohal on üks maailma vaesemaid maid. Peamiseks elatusallikaks on turism ja riigist väljas töötavate sugulaste poolt kojusaadetav raha. Põhilised ekspordiartiklid, vaibad, riided, tooted ja ka teravili. Paal nimetab end ise kui multikultuurne, multikeelne ja multireligioosne riik. Religioonidest levinuim on hinduism, seejärel budism, islam ja kristlus. Inimesed on sealset Himaalaja piirkonda asustanud juba üle 9000 aasta. Pikalt kestnud monarhia lõpetati tänavu aprillis peale 2001. aasta traagilist veresauna kuningakojas ja rasket kodusõda. Nüüd kehtestati föderaalne vabariik. Peale kevadel toimunud väidetavalt esimesi õiglasi valimisi tõusid võimule Mounstid. Sellest teemast räägib Kaija meile tänase saate jooksul ka lähemalt. Tüüpiline Nepaali muusika sisaldab Pille flööti. Keelpillide kasutus kohtab harvemini kuulamegi, nüüd vahepalaks ühe traditsioonilise Nepaali muusikapala ja seejärel asume ekskursioonile. Reisipalavikusaade rändab täna Nepaalis ja meie giidiks on Kaia-Kaire Hunt. Milline on tänasel päeval, eluneb? Stahlis noh, nagu siin alguses juttu oligi, siis on see ikkagi ääretult vaene, ennekõike aga samas ka täis harmooniat, täissõbralikkust täis kulgemist, mitte kellelgil kusagile kiiret ei ole, et et võib-olla selline üks sõnamist näpaallasi loomustab, ongi see, et meil ei ole kindlasti mitte kunagi stressi, neil ei ole kunagi kiiret ja nad ei jää mitte kunagi hiljaks, sest sellist asja nagu aegs tegelikult ei eksisteeri, et kokkusaamiseks võib kokku leppida mingisuguse kellaajaga, kas see on nüüd paar tundi siia-sinna pikemate vahemaade puhul, Paal paar päeva siia, sinna selles mingit olulist vahet ei ole. See on midagi sellist, mis lääne inimesele on üsna hoomamatu või arusaamatu, kui ta ei ole kunagi seal kas olnud või seda reaalselt ise tajunud, et tegelikult meil ju kõik käib täpselt nagu kellavärk sõna otseses mõttes. Et see on jah, minu meelest ka Aasias üks lahedamaid siukseid elamusi, kogemusi, mis sa saad, kui see, et suudad. Üle olla just ja selle kõige hämmastavam aspekt on see, tegelikult ei jää mitte midagi tegemata perede je loomata lapsed sünnitamata majade ja ehitamata põllu, teie harimata, et tegelikult kõik ikkagi toimib mingil viisil võrreldes teiste Aasia riikidega, näiteks Indiaga, siis on see see kulgemine on kuidagi rahulikum. Et kui Indias on sellist tunda võib-olla sellist pinget ja närvilisust ja just selline turistide ründamist nii-öelda siis Nepaalis on see märksa rahulikum ja, ja veel nagu harmoonilisem. Kuidas nad turistidesse suhtuvad, nende riigi üks siukseid põhilisemaid sissetuleku allikas. Kas just, et tegelikult turism ongi teine oluline sissetuleku allikas põllumajanduse kõrval ja kuna Nepaal on ju teada-tuntud oma mägede poolest, siis on turist tegelikult seal päris palju, kuigi nüüd viimastel aastatel seoses poliitilise olukorraga on aeg-ajalt turistidega vähemaks jäänud. Tegelikult nad väga ootavad turistidena, suhtuvad meisse väga-väga sõbralikult. Kohati võib-olla on liiga pealetükkivad, aga, aga mitte siiski niimoodi nagu näiteks Egiptuses või, või ütleme, üldse araabiamaades või, või aasiamaades seal allpool Nepaali. Et nende jaoks on ikkagi turisten pühani nii-öelda ja seoses selle kultusega, mis tegelikult paljudes Aasia riikides on, et Lääne ühiskonda ikkagi kummardatakse ja millegipärast arvatakse, et siin on kõik nii hea ja palju parem. Siis muidugi nad kipuvad aeg-ajalt hindade osas üle pingutama. Ehk siis teades kohalikke hinnatasemeid, võib absoluutselt igasuguse teenuse saada ütlemisel kuni 10 korda odavamalt kui see, mis võib-olla turisti käest esimese hooga küsitakse, nii et ta mõtet tingide tingida kindlasti, ja kindlasti natukene koguda taustinformatsiooni, mis õige hinnatase on, kuidas kohalikud üldse hakkama saavad, oma eluga? Noh, nad ei lase ennast väga häirida sellest, kui nad on vaesed, mis on naasias üldse selline levinud praktika nii-öelda. Nad küll vaatavad lääne poole ja unistavad sellest, et saaksid elada paneelmajas koka koolat juua aga samas see ei tekita neis stressi. Nad on rahul sellega, mis Neil on. Nad kulgevad oma hommikust õhtusse ja nad ei kaeba otseselt, et midagi oleks valesti. Millised on Nepaali omapärasemate tavad või kombel peamina? Võib-olla see, et neil on väga palju erinevaid pühasid, nii-öelda festivale, mis juba garanteerib selle, et vähemalt paar-kolm korda kuus on suuremat sorti pidustused. See on nüüd kindlasti selline traditsioon, mida lääne ühiskond jälle endale lubada ei saaks. Ja kui sinna juurde nüüd panna see, et kui on sellised külas toimuvad näiteks mingisugused suursündmused nii-öelda ehk siis pulmad või matused või kellelegi sünd siis selleks korraldatakse jälle selline suuremat sorti koosviibimine, mis kestab loomulikult mitu päeva tervele külale. Nii et nende, see nii-öelda tööle mõeldud aeg on ääretult minimaalne, sellepärast et on väga palju igasugust muud põnevat, mida teha ja võib-olla traditsioonidest kohe number üks tõesti ongi see, et nad leiavad alati hästi palju võimalust nagu tähistada ja pidutseda. Kuigi see pidutsemine on kindlasti midagi hoopis muud kui, kui meil sellega ei kaasne sellist suuremat joomingut ja söömingut, et pigem on see mõnus selline koosolemine, kus lihtsalt räägitakse, juttu, lauldakse, tantsitakse, kuulatakse muusikat. Muidugi suheldakse väga palju, milles on Nepaali inimesed kindlasti väga tugevad. Selle peale võivad nad rahulikult kolm-neli päeva raisata. Jah, mitte raisata. Kirjelda tüüpilist nepaallased, milline ta välja näeb, mis on tema mõtteviis, kuidas ta tegutseb. Tüüpiline taanlane kui rääkida välimusest, siis on ta sümbioos kahest riigist, mille vahel Nepaal asub, ehk siis India poolt on selline tumedam veri ja ülevalt siis Tiibeti poolt on selline veidi Mongoliidsema rassi esindajad. Et selles mõttes on Nepaali rahvastik väga-väga kirju, nad on tõesti väga, väga ilusad, sellepärast et reeglina on, neil on mustad juuksed, suured pruunid silmad, pikad ripsmed, noh nii nagu nagu tumedat verd inimestel ikkagi NATO, vastupidiselt võib-olla eelarvamustele ei ole räpased. Et nad on kindlasti kõvasti puhtamad inimesed, kui näiteks Indiast pärit inimesed, nad riietuvad. On väga värviliselt, eriti kehtib see naiste kohta andes siis kõikvõimalikes värvitoonides sarisid ja, ja muid kohalikke kostüüme ja meeste puhul kehtib siis see, mis on ilmselt jällegi paljudes Aasia riikides nähtud, et on viigipüksid ja mingisugune krikse, müstiline triiksärk sealjuures, et, et kust see tulnud on, seda mina ei tea, aga millegipärast seda joont nad järgivad. Noorte puhul on küll juba teksaseid ja ka ütleme selline lühemaid seelikuid, üks T-särke. Et see on selline trend, mis paratamatult ilmselt sisse sõidab. Aga üldiselt on ikkagi traditsioonilised, peavad olema naisterahval kaetud, nii õlad, dekoltee kui põlved, selle asemel siis nii-öelda võivad olla avatud säiline naba piirkonda, ehk siis kui sari, kes ette kujutab endale seda, siis, siis see on selline lahtine osa. Esmareisipalaviku puhul igal pühapäeval kella kahest neljani. Raadio kahes. Stahlis kehtib ju kastisüsteem ja perekondlik hierarhia, on vist ka üsna paigas ja jäik, et räägib, millised on meeste-naiste rollid. Ja perekonna osatähtsus tänapäeval kastisüsteem on, on tõesti seal kehtiv, kuigi ametlikult on see juba 60.-test aastatest keelatud. Samas noh, traditsioonid on loomulikult niimoodi sisse juurdunud, et sellest nii lihtsalt lahti ei saa ja sellepärast vaadatakse väga tõsiselt. Näiteks kui noored armuvad, siis kas nad on ühest kastist ja eriti vanem generatsioon ei kiida kindlasti heast, kui nad on erinevast kastist kuni selleni välja, et ei lubata külla neid inimesi, kelle, kes on teisest kastist kastisüsteemi osas veel selline asi, et kui sageli inimesed vaatavad kerjuseid näiteks tänaval, siis tekib selline kaastunne nende suhtes. Aga tegelikult ongi see nende kast tähendab, et neile isegi kui tööd pakutaks, nad ei võtaks seda mitte kunagi vastu, neil ei ole mitte mingeid ambitsioone, tahtmisi kusagile tõusta, et nemad on selles kastis sündinud. Nad peavad seda oluliseks sinna jääda ja pärast kerjustesse suhtuda, kui, et ohte vaesekesed Nepaali mõistes ei ole üldse mõtet. Sellepärast et see ongi nende töö kerjamine ja see ongi nende elu ja ei ole nagu õigust neile midagi paremat pakkuda, sellepärast et nad tegelikult ei taha seda. Ja mis puudutab perekondlikke traditsioone, siis on ikkagi jah, muidugi meeste ja naiste rollid vahetult erinevad, on see küllaltki šovinistlik ühiskond, mehe sõna maksab ja kindlasti peres on siis isa sõna, mis on peamine, mitme erineb põlvkonnad elavad koos ühe katuse all, seda peetakse täiesti normaalseks selleni välja, et siis seal on onud ja tädid ja nende lapsed ja nii edasi, nii et see kooslus võib-olla kohati päris suur ja siis loomulikult tekib selliseid mõningasi sisemisi võimuvõitlusi, sellepärast et kui on seal üks selline, ütleme, suur isa, kes kõike korraldab ja siis vastavalt kasvab peale muudkui neid noori mees inimesi, siis tekib selline sõnavahetus kindlasti, sest noortel omad huvid, omad mõtted, oma väärtushinnangud ja nii edasi. Naiste roll on ikkagi hoolitseda kogu majapidamise laste söögi, sageli ka põlluharimise ees, teha kõik ära, just, ja meeste roll on ikkagi suures osas kulgeda ja see päev õhtusse veeta. Ja võib-olla seal noh, näiteks ehituse peal võtavad seal mehed ja naised võrdselt ja siis, kui tekib mingisugune pausi aeg, siis mehed lähevad, teevad väikse uinaku soos, kui naised, siis teevad süüa ja kantserdavad vahepeal veel lapsi. Ja see uinaku tegemine on ka minu arust üks selline oluline osa kogu Nepaali päevasest toimingust, et igal võimalikul juhul lastakse silm looja ja neil on hämmastav omadus suuta magada absoluutselt igas olukorras igasuguse lärmi sees bussis püsti seistes kusagil poe vees midagi oodates visatakse külili, pannakse silm kinni linnas tänaval peal, kui tuleb uni peale, siis visatakse kohe maha, et ja hakata selleks kusagile koju otseselt minema. Nii et selles mõttes nad jälgivad ikkagi hästi palju enda sisemisi vajadusi. Kui on uni, siis magatakse, kui on kõht tühi, siis süüakse ja kui on ikka tahtmine mitte midagi teha, mis neil tundub, et on päris tihti peal, siis nad ikka ideega mitte midagi. Väga lahe on seda kuulata, iseasi kuidas mõjub. Noh, ma näiteks, ma mõtlen just seal Nepaali perekonna naisele, et see on vahest ikka üsna morjendav, kui mees kulgeb ja sa pead kõik lapsed perekonna ärat söötma, tööd tegema ja veel ma ei tea, mida seal on muidugi. Nad ei oskagi ette kujutada, et midagi võiks olla teistmoodi ja sellepärast nad ei tunne ennast kuidagi ahistatuna või või ei tea ilmselt mida tähendab feminism või ei oskagi ette kujutada, et oleks võimalik mehed üles rivistuda ja panna nad seal süüa. Tegema, või mida iganes. Kui näiteks mõni noor ta tunneb, et on täiesti teistmoodi, tahab sellest perekondlikust nagu süsteemist välja hüpata, teha mingit oma teemat, oma elu, elada kuidagi teistmoodi, siis kas perekond põhimõtteliselt heidab ta siis välja? Jah, selles mõttes, et kui kellelgi on tõesti tulnud pähe soov hakata traditsioone murdma, siis sellele vaadatakse väga viltu ja reeglina on siis niimoodi, et isa läheb siis pojaga näiteks tülli ja ema, kui siis selline ikkagi perekonnaalalhoidja, siis üritab neid lepitada ja üritab seal ikkagi nagu kahe poole vahelt seda kuldset kesk keskteed leida. Aga see kindlasti ei vaadata sellele hea Heabil. On tänapäeval võimalik seal ühest kastist välja murda teise kasti, et teha seda, millest sa oled unistanud või endale paremate eludega. Täna noortel see kindlasti on võimalik ja, ja pigem siis katmandu piirkonnas. Kindlasti ei ole see võimalik maapiirkondades ja kindlasti ei idees Ta vanemad inimesed ja otseselt ei ole selleks, ma arvan, et kellelgi põhjust või nad ei mõtle ka sedapidi, et see ambitsioon peaks peaks olema oma kastist välja murda. Rääkides Nepaali noortest, kas sa tead nende kultuurist katmanud uus, et pop- ja alternatiivmuusika, pidutsemine, suhted meeste-naiste vahel, et kuidas seal see elu on? No suhetest kõigepealt niipalju, et abielud on Nepaalis siiani enamasti ette määratud, ehk siis su vanemad ise otsustavad, kellega sina peaksid tulevikus abielluma ja loomulikult mida rohkem tekib sellist modernsus sinna ühiskonda, seda rohkem on ka mässu selle vastu. Ja aktsepteeritakse ka nii-öelda armastusabielusid, aga see tähendab ikkagi seda, et see tulevane peab olema siis vanemate poolt heaks kiidetud. Mis puudutab nüüd sellist alternatiivkultuuri, siis noh, sellist asja eriti eriti ei ole seal põhimõtteliselt selliseid kultuurisündmusi nagu meie ette kujutame, meelelahutusena ei ole olemas, et kinosid on Nepaali peale mõned üksikud teatrit ei ole, kohaliku kirjandust põhimõtteliselt ei ole, diskod on sellised, kus käivad ainult meesterahvad ja see on taaskord Nepaali kultuurile väga omane, et meesterahvad tantsivad omavahel. Ja ilmselgelt ei tunne üldse puudustki, et naised seal üritusel oleksid. Ja mis puudutab muid üritusi, siis tegelikult selliseid kontserte või, või vabaõhuüritusi või spordivõistlusi, et selliseid asju põhimõtteliselt ei ole. On küll mõned väiksemad sellised külakondlikud lood, mis siis on reeglina seotud kas nende festivalide või perekondlike üritustega. Ka selliseid suuri suuri asju ei ole küll, aga mida nad meelelahutusena kasutavad, on siis see poliitiline ebastabiilsus, mis väljendub demonstratsioonide streikidena. Sageli tegelikult keegi ei teagi, mille pärast streigitakse või miks see demonstratsioon on jälle kokku kutsutud ja võib-olla siit lääne poolt vaadates läbi televisiooni on näha, et jälle on suur seltskond koos ja lippudega vehitakse midagi skandeeritakse ja mõeldakse, et nüüd on tohutud poliitilised rahutused. Tegelikult on see omamoodi meelelahutusvorm, et kuna tõesti pole mitte kusagile minna ega midagi teha õhtul nii-öelda siis mõeldakse välja nii-öelda pseudoprobleemid, milleks võib olla alates sellest, et mõni laps on koolis õpetaja käest saanud peksa, mis on tegelikult väga tavaline seal kuni selleni, et keegi on kellelegi autoga otsa sõitnud ja sellest võib kasvada välja selline suur demonstratsioon, mille tulemusena näiteks liikluskogu katman duo orus seiskub, on kolm päeva ja kool ei toimu, tööl ei käida ja inimesed on tänavatel. Vahest nad skandeerivad midagi, vahest nad nõuavad midagi, aga sageli on see lihtsalt selline suurem kokkutulek, kus siis loomulikult jälle suheldakse, et siis õhtul koju minna ja järgmine päev uuesti olemas olla. Kas me räägime ikka teavad, mis põhjusel demonstratsioon toimub või mida nad skandeerivad, või on see parasjagu selline karjaefekt, et keegi hüüab midagi kõik takka. Reeglina see on selline karjaefekt, et väga harva, kui on neil olemas ettekujutus, mis siis tegelikult juhtunud on või veel vähem, et nad hakkaksid arutlema, kas sellel asjal on nii palju mõtet hakata streikima. Siis on olemas veel sellised asjad nagu gängid. Ja ilmselt see on jälle selline lääne kultuurist üle võetud asi, mille sisu tegelikult puudub, et nad ei võitle millegi poolt ega vastu korralda mingisuguseid omavahelisi kaklusi, nad on täiesti vaikselt lihtsalt hängivad nii-öelda kambakesi ringi oma gängi nimetused, mida nad väga hoiavad ja peavad seda väga nagu lahe tahaks, et selline asi eksisteerib, aga põhimõtteliselt hobuse gängi tegevus seisneb selles tolknevad mööda külatänavat edasi-tagasi ja vahest siis, kui on ka rikkamad inimesed pundis, siis neil on ka seal ütleme, mingi transistor kaasas ja sellega on siis kogu käin gängi ideoloogia ammendatud Nepaalis põhimõtteid, et miks gäng tegutseb või mis nende üldine missioon seda ei ole, jah, seda ei ole, gäng on siis lihtsalt nimetusega sõpruskond, et hängida just ja noh, ilmselt arvatakse, et sellel on kindlasti mingisugune kuulim tähendus, kui lihtsalt olla sõbrad omavahel koos, aga ilmselt ei ole neil ka piisavat infot selle kohta, et mis see gäng siis nagu läänemaailmas tähendab. See annab asjale hoopis teise maigu, kui sõpruskond kuulub nimetuse alla. Gäng just, kuulame nüüd vahepeal natuke muusikat ja siis seikleme edasi. Millised on need peamised kohad, mida Nepaali mine ja kindlasti võiks kui ta tahab sellist head ülevaadet riigist saada, mida ta kindlasti võiks oma reisitrajektoori võtta. Kõige lihtsam on kindlasti minna kõigepealt katman tuusson ja vastavalt sellele, kuidas siis aega on siis vaadata, kas on üldse mõtet sealt orust välja liikuda. Et kui otsida sellist kultuuri ja religiooni, roni reisi, siis ilmselt katman, too org ongi kõige parem. Kui tahta sealt välja minna, siis peab arvestama, et näiteks juba paarisaja kilomeetri läbimine kohalikul maastikul võib võtta terve päeva, kui mitte rohkem. Selleks, et minna kusagile maapiirkondadesse või näiteks Bocara, mis on tuntud mäereiside alus alguspunkt siis peaks kindlasti see reisi pikkus olema juba kaks nädalat. Kas tihti meedia kuhugi mägedesse ka helikopteriga, mis seal pidi üsna tavaline turistide jaoks on võimalik. Ka minna helikopteriga tõesti näiteks seesama Everest Peiske sinna saab poolele teele helikopteriga, et kui muidu võtakse matk aega kolm nädalat, siis, kui sind on helikopteriga viidud sajad kilomeetrid edasi, siis on seal võib-olla kahenädalane ettevõtmine tasukski vaadata, kas siis tahta pigem loodust, mis tähendaks juba kasvanud voorust välja minekut pigem kuurost puhkust, mis oleksite rais, kus on ilusad mäed ja järved ja väga palju restorane poode ja samas rahvusparke, kus tehakse siis kõikvõimalikke selliseid džungliretki või siis kui tahta leida väga ekstreemset kogemust, siis on kindlasti võimalik võtta seljakott ja lihtsalt mööda Nepaali ringi hääletada. Räägime katman tuuste katmandoon ju Nepaali kõige moodsam osa pealinn ja kogu sellise kultuurielu või noh, niipalju kui seal on sündmuste keerise keskus ehkki ta on sealses mõistes vist nii-öelda juba moodne, siis läänelikus, mõistes seda kindlasti Ei ole, kas ma tõesti meie mõistes on väga kaugel sellest, et olla moderne linn, kui ma esimest korda Stahlis käisin kolm aastat tagasi siis tegelikult ei olnud seal isegi kõrgemaid kui kolmekorruselised majad, nüüdseks on juba mõned sellised veidi kõrgemad ka kerkinud aga kindlasti mitte kogu linn ei ole ka kolmekordne, et selline ühekordsed majad on ikkagi ka suhteliselt levinud. Batman tuus on üks oluline koht, mis on turisti joon Tammell, kus siis iga turist ära käima peab, mis on ka selline restoranide, hotellide ja poodide tänav mis on iseenesest päris tore ja värvikirev ja kogu Nepaali käsitööst saab seal kindlasti väga hea ülevaate. Aga muidu on katman tuum loomulikult hästi lärmakas, hästi vingune, hästi rahvastatud tohutute liiklus, ummikutega, nii-öelda keskmine aasialinn, kus sa pead kogu aeg silmad-kõrvad lahti hoidma, et ellu jääda. Et sinust ei sõidaks üle mingi mootor, aller või pühvel või mida iganes. Katmandusse on sadu erinevaid pühapaikasid hindowistlike kui budistlikke kloostreid näiteks seal on kindlasti, mida tasub vaadata. Võib-olla on parlamendihoone suure Kalsbergis sildiga. Seal on sadu huvitavaid tänavaid, kus on templeid, kus on kohalikke poode. See on kindlasti omaette vaatamisväärsus. Aga ma arvangi, et ennekõike on katmandu selline koht, kus lihtsalt ringi jalutada ja nautida seda üleüldist kulgemist, seda värvikirevat olustikku, seda sagivad rahvast, kes vaatamata sellele massile on siiski väga sõbralik. Nii et ma arvan, et see on, see on peamine asi, mida nautida kasvandus. See. Reisi palavik, maailmarännakust raadioeetris. Reisipalavik rändab koos Kaia-Kaire hundiga Nepaalis, mis on hinnatud oma fantastilise looduse ja muidugi Himaalaja mäestiku poolest. Asub ju Nepaalis maailma kõige kõrgem mägi Džomolungma, mis on 8848 meetrit merepinnast ja 10-st maailma kõrgeimast mäest veel seitse asub Nepaalis. Kaia, mis maagia seal mägedes on, mis inimesi ikka jälle sinna kisub neid tippe vallutama, niisama seal matkama olema, seiklema. Maagiat, ma arvan, et on ka päris raske ühe sõnaga kokku võtta, et kes korra mägedes käinud, see teab, see teab, mis vaated sealt avanevad, see teab, mis tunne on, kui sa oled mõne eriti raske mäetipu vallutanud, see teab, mis tunne on päevi võib-olla nädalaid marssida täielikus tühjuses, kus ei ole mingit inimasustust. See on tunne, kui sa saad võib-olla ennast ületada, samas olla iseendaga mõtelda selgeks terve hulga mõtteid. Seal tajub võib-olla seda looduse võimsust ja seda, kui väike tegelikult inimene on. Et neid pisiasju on väga-väga palju ja kõik kokku panna, siis tekibki sellest mingisugune täiesti omalaadne kogemus. Mille tõttu siis paljud, kes on korra käinud, tegelikult jäävadki mägedes käima. Millised on Nepaali need põhimäepunktid või sihtkohad, kuhu minnakse? Neid on hästi palju. Oleneb sellest, mida inimene otsib, et kui ta on kogenud mägironija või alpinist, siis ta juba teab tegelikult, et kas ta tahab minna nüüd täiesti sellisesse. Ta värskele mäele, kus ei ole veel väga palju käidud või kui ta on algaja, siis kindlasti sobivadki need Stahli poolsed Everest Teiskem või, või anna Burna, kus on küll oht selles, et sa võid oma reisi ajal palju teisi turiste kohata, see eelistatus oleneb ka sellest, et mis on selle asja eesmärk tegelikult jagatakse mägironimine nii-öelda kaheksa ongi siis ronimise pooli on salpinismi pool, et mäeronimine või Treking inglise keeles on siis selline asi, mis on jõukohane enamusele inimestele, kellel on vähegi mingisugune füüsiline vorm. Ja neid direktor on hästi palju erinevaid katmandu oru lähedal on näiteks väiksemaid, kolme tuhandasi mägesid kümneid kui mitte sadu, siis võib vabalt alustada sealt ja pigem on siis ronimine, nii-öelda jalutamine. Ja siis vastavalt sealt edasi saab endale juba valida, et kui raskeks tahta minna vastavalt sellele, millised on ka kogemused, et esimese hooga minna kohe ma ei tea ka kahte vallutama ilmselt ei ole kõige parem variant. Mida esmakordselt mäkkemineja peaks kindlasti arvestab? Tema kindlasti peaksid olema füüsiliselt terve enne et mingisuguse kroonilise hädaga ei tasu hakata üldse üritavagi, sest mägedest evakueerimine mingisuguse tervisemure korral võib osutuda päris keeruliseks. Kindlasti peab olema ka õige varustus, mida on katmanud uus küll väga laialdaselt saada ja seal on matkaja, alpinismitarvete poode kümneid ja kümneid, saab ilmselt rentida ka, neid saab ka rentida. Ja kindlasti peab olema sama hea giid. Väga palju oleneb ju tegelikult sellest, kes on sinu reisijuht. Esiteks juba nii meeleolu poole pealt kui ka siis tõesti, kui tekib mingisugune probleem, et siiski peaks oskama seda seda lahendada ja, ja peaks näiteks rääkima siis vähemalt inglise keelt, mis alati ei pruugi ka niimoodi olla Nepaalis. Kuidas sa leiad Nepaalist hea giidi minu kaudu näiteks et. Tegelikult, ega seda mingit väga head valemit välja käia on natukene raske, sest need reisibüroosid on samuti seal lausa sadu. Ja kõigi siiras soov on loomulikult see kasvõi üks turist enda poole meelitada ja sest ühe turisti nii-öelda reisi pealt võib üks perekond terve aasta näiteks elatud saada. Selles mõttes on see võitlus turisti nimel kohati päris nahaalne. Sellepärast tasub küsida nendelt, kes on juba käinud ja kellel on mingisugune kogemus ja neid on tegelikult olemas Eestis ka juba päris palju neid inimesi, kes on Nepaalis mägedes käinud. Kurikuulus on ju kõrgmäestikuhaigus, mis siis ilmneb erinevatel inimestel täiesti ettearvamatult minnes kõrgmäestikku, kuidas seda ära tunda, need esimesed sümptomid, et ohu, et nüüd vist hakkab kiskuma veits kriitiliseks ja mida sel puhul teha? Mäestikuhaiguse puhul tegelikult ei ole ühte konkreetset sümptomit, mis siis nüüd peaks kin kindlasti ilmnema. Et see võib ka täiesti salakavalalt kulgeda, ilma et inimene ise midagi tunneks. Aga peamiselt on muidugi väsimus, peavalu, õhupuudus, hingamisraskused, et kui sellised asjad mägedes esinevad, siis kindlasti number üks esmaabi on võimalikult palju laskuda, et vahest piisab isegi paarisajast meetrist, et inimene ennast paremini tundma hakkaks. Ja see on tõesti väga ohtlik selles mõttes, et kui neid sümptomeid noreerida ja sinna juurde lisada, siis füüsiline koormus veel, siis võib juhtuda tõesti, et see inimene sisuliselt sureb seal teiste käte vahele ära. Sest ilma sellise väga hea arstiabi võimalused on tugeva mäestikuhaiguse käes kannatavaid inimesi suhteliselt võimatu päästa. Reisipalavikusaade seikleb Nepaalis koos Kaia-Kaire hundiga ja me oleme jõudnud väga isuäratava teemani, milleks on Nepaali köök. Räägi, mis iseloomustab Nepaali kööki, mis on tüüpilisemad road, milline on sealne söögikultuur, kuidas, millal, millega, mitu korda, mida süüakse. Nepaali kööki kindlasti mitte ei iseloomusta sõna isuäratav tegelikult Nepaali traditsioonilised road on väga tavalised ja väga üksluised, traditsiooniline neb taanlane sööb kaks korda päevas, see on hommikul kusagil 10 päeval ja õhtul kaheksa ajal ja see söök on alati Isamaa suvel, talvel, päeval õhtul külas kodus ja nii edasi ja selleks on siis Talbaat tarkariga. Mis tähendab siis Läätse supp, riisi ja köögivilja Carryga, kus siis riis moodustab põhiosa läätsesuppi pannakse siis sinna peale lihtsalt, et riis ei oleks nii kuiv ja seda köögiviljakarrit pannakse siis noh, meie mõistes ühe kahe teelusikatäie. Niiet nii vähe see on jah, sest see on, köögivili on ikkagi juba kallis, võrreldes riisiga seda kõike üldse mitte endale lubada ei saa. Nii et otsida mingit gurmaanlust Nepaali köögist on, on suhteliselt vale. Küll aga on sinna tänapäeval siginenud ikkagi eriti turismirajoonides juurde India mõjutused läks siis ongi erinevad karri road näiteks. Ja samamoodi siis tiibeti mõjutused näiteks homode näol siis meie mõistes on nagu pelmeenid. Aga kindlasti ma tahaks rääkida veel ühest ekstreemsest söögipiirkonnast Nepaalis, milleks on Kornalism, mis on täiesti mahajäetud piirkond, kuhu ei pääse ei bussi, ei lennuki, ei auto, aga selles mõttes, et ainult jala seal looduslikult mõttetult keeruline piirkond sinna viivad, ainult väga teravad mäed kus sügavate kuristikega mingeid teid seal tegelikult ei ole, seal elavad inimesed, kes siis noh, väga-väga maha jäänud ja ei ole ilmselt näinud elus ei ühtegi autot, ei ühtegi televiisorit, võib-olla mõned mitega valget inimest ja nende põhiroaks on rotid, mida nad teevad, on see, et selle asemel, et põllult riisi korjata, nad ajavad riisipõllul taga neid rotte, kes toituvad riisist, ehk siis põhimõtteliselt saavad nad oma riisi käte läbi selle roti ehk siis seda rotti süües. Aga nende, see mõtlemine on selline, et mis ma sellest kriisist ikkagi nagu korjan seal täiesti ebahuvitav tegevus, pigem kogu külameest persoonid saavad kokku ja vot siis suure lärmiga mööda neid põldusi neid rotte taga, et siis tümitada, saada seal kätte üks seltskonna peale ja siis ära küpsetada või siis panna kuivama mustadeks päevadeks ja siis krõbistatakse seda ja uskumatu lugu, aga sellega nad suudavad täiesti ära kõlada. Milline põnevus veel sinna juurde just nagu hästi-hästi, oluline osa selles, et asi oleks nagu huvitav ka, et tõesti, mis sa sealt niisama korjad, seda köögivilja või riisi, et pigem on nagu action ka, et, et on tervel külal tegevust jälle pikemaks ajaks ja nii nad seal elavad. Tead sa, kas nad midagi muud peale rottide veel söövad väidet joovad vett peale ja ilmselt küll jah. Ja nende jaoks on see täiesti normaalne, kõik oma vajalikud ained saavad nad sealt kätte ja kui nad senini pole välja surnud, ju siis on täiesti võimalik elada ainult rotte süües. Jah, jättes kõrvale rotid, siis kas kas ja. Liha Nepaalis veel süüakse, liha süüakse suhteliselt harva, kuna see on väga kallis, süüakse seal tegelikult nii kanaliha, sealiha kui ka suur lemmikkannel kitseliha aga lääne turistile või Lääne inimesele üldse on see liha söömine seal siiski suhteliselt keeruline, sellepärast et nad ei puhasta liha meie mõistes ehk siis sinna liharooga lähevad sisse kõik, mis siis ühe kitse juurde kuulub. Noh, põhimõtteliselt Paavst sarvedeni, kõik tehakse lihtsalt tükkideks, ehk siis kvandid, kõõlused, soo, sissiga, hooned, nahk, kõik sellised asjad, ainult karv võetakse pealt maha. Ehk siis tegelikult on see juba kaugelt suhteliselt õõvastav vaatepilt, kui sa näed, et su võimalikus liharoas pulbivad mingid neeru ja ajutükid. See on selline asi, mille, mida ei tasu proovida, kui ei ole kindel, et, et sul on huvi süüa seda kitse nagu täies ulatuses. Samas teistpidi ekstreemgurmaanidele on see ikkagi täielik maitseelamus. Võib olla küll jah, aga ma olen siiani sellest ikkagi loobunud ja pigem jäänud oma riisi ja läätsede peale sealt. Seal elavad vist ka jakkideks ja kui levinud on piimatooted, et jaki juust on ju väga hea kuna. Kid elavad ikkagi väga kõrgel alates seal kolm, 4000 meetrit üle merepinna siis katmandu org, mis on kõigest kaks pool 1000, seal Jake ei ole, sest jakid väidetavalt ei saa üldse nii madalal elada. Ma ei tea, kuidas nad Tallinna loomaaias seda teevad. Seepärast kasutatakse just kitsepiima ja loomulikult siis vesi, pühvlid, lehmad, sellised piimatooted ja Jake kasutab ainult siis Himaalaja regiooni rahvastik, kus siis on juba konkreetselt Jakil mitmed eriülesanded, et peab ta siis seal osutama transporditeenust, tema nahka kasutatakse ehitusel ja riiete tegemisel ja siis tema liha süüakse ja piimast siis tehakse juustu või siis juba tiibeti pärast jakki või teed. Mis on selline meie mõistes puljongilaadne ja päris rästik vedelik, mida Stahlis juuakse, juuakse toidu kõrvale mustade et ja pannakse see tavaliselt umbes pooleks suhkruga. Kuna Nepaali kultuuris tähendab paks inimene ennekõike seda, et kas siis nähakse siirast vaeva sellega, et endale kõhtu ette kasvatada. Et see on selline nagu kõrgema kasti eelis, et sa saad endale lubada paks olemist ja seepärast tegelikult seda suhkurt päris palju seal kasutatakse just eesmärgiga, kui on võimalik kusagilt mõni gramm juurde võtta, kas neil kombeks ka näiteks alkoholi tarbida, alkoholi tarbitakse küll, aga mitte väga palju alkoholi tarvitajatel vaadatakse seal reeglina päris viltu ja peamiselt peetakse neid siis ikkagi selliseks nagu alamaks ühiskonna liikmeks, sellepärast et üks normaalne inimene ju niisama õlle joo, et, et õlle joomine näiteks seal ikkagi tähendab juba tahad. Sellel inimesel on probleemid ja teda räägitakse taga ja terve küla võib näiteks temale vastu tulles pea ära pöörata või üldse mitte tere ütelda. Nepaali puhul tähendab juba väga suurt jama, sest noh, nende suhtlemine igal võimalikul juhul iga võimaliku inimesega on ju teadagi. Rändame parasjagu Nepaalis, minu külaliseks on Kaia-Kaire Hunt ja me oleme jõudnud Nepaali ühe pingelisem teema juurde, nimelt kuningapere, Movistid ja muu sellega seonduv. Ma olen ju pikalt vaevelnud kodusõjas ja deklareeris ennast demokraatliku föderatiivse vabariigina alles käesoleva aasta 28. mail. Kaia, palun valgusta meid sellest kirevast kirglikkust, storist. Kõigepealt võib-olla ma alustaksin sellest. Poliitika on ka ääretult oluline iga Nepaali inimese elus ja neile meeldib tohutult dramaatiliselt ja pikalt sellest rääkida ja, ja igal võimalikul juhul sellest rääkida. Kuningavõim on Paalis olnud juba mitmeid sadu aastaid kusagil 600.-st aastast alates on tegelikult olnud riigi riigikorraks absoluutne monarhia ja sealt edasi on siis need kuningad lihtsalt vahetunud. Kuni siis 90.-te aastate keskpaigani, kui siis hakkasid Movistid pead tõstma ja kogu selle monarhia vastu too võitlema. Mavisti tantsis paali kommunistid just Nepali kommunistlik partei. Kui palju neil nüüd selle maoõpetusega tegelikult ühist on, seda ei oska mina ütelda. Aga kindlasti on nad äärmuslikud kommunistid ja kogun Nende suhtumine. Poliitika kampaaniad on ääretult populistlikud. Kindlasti tuletavad meelde nõukogude ajast pärit kampaaniaid, mis meie kõrvu ulatusid. Põhimõtteliselt nad apelleerivad sellele, et inimesed on rumalad, nad ei tea, mis on demokraatia tapelleerivad, eriti kirjaoskamatusele seltskonnale, seal nii-öelda, keda pool riigi elanik, keda on isegi poole maapiirkonnad, on nende suured valijad. Nii et sealt tegelikult koorub juba välja, mis siis tegelikult nende nende taust on. Et loomulikult nende eesmärk on siis justkui võrdsus kõigile. Aga paraku nagu me teame, siis kommunistlik riigivorm ilmselt ei ole kõige parem ja kõige edasi viima. Mavistid siis 90.-te keskpaigast hakkasid, alustasid kodus, aga sealt alates on hukkunud selles kodusõjas üle 15000 inimese, väidetavalt, mis see arv tegelikult on ja kui palju seal on nüüd konkreetselt neid sõjaohvreid, seda ei tea keegi, need mässud on sageli maha surutud, siis on need uuesti esile kerkinud. Ja nüüd, kui sellel aastal olid sellised esimesed monarhia järgsed valimised siis Mavistid justkui ausalt võitsin need valimised, aga kuna ma olin just sel perioodil ise Nepaalis, siis julgen küll väita, et see populism, millega maad selle võidu said, et see on räige ja alatu. Nii et sellisest ausast valimisest tegelikult ei saa seal juttugi olla. Aga Nepaali ajaloost veel üks oluline seik, millest veresaun hingega ja just et see on ka selline asi, millest kindlasti iga Nepaali inimene räägib põlevate silmadega dramaatiliselt häälel ja nautides kogu seda lugu, mis on tõesti tohutult dramaatiline. Et juhtus see 2001. aastal, kui siis tollane prints tappis maha oma ema ja isa ehk siis võimul oleva kuninga, kuninganna ja lähisugulased kokku üle 10 inimese. Selle taga on väga palju erinevaid versioone, räägitakse vandenõuteooriatest, räägitakse mao istidest, räägitakse hullumeelsus, hoost, mis printsi tabas, kuid on ka versioon toon, mis on võib-olla kõige sellisem romantilisem. Põhjuseks oli siiski üks naine, kellesse prints oli armunud ja keda siis kuningas ei aktsepteerinud. Ja siis ühel heal päeval prints otsustas ennast täis juua ja siis 10 inimest oma perekonnast maha lasta mille tulemusena ta SAISis vastavalt Nepaali seadustele ise kuningaks, kuid paraku oli ta veresauna käigus ka ennast haavanud, nii et ta suri paari päeva jooksul ilma teadvusele tulemata. Ja siis sai võimule kuningale juba natukene kaugem sugulane, kes siis on nüüd viimane kuningas, keda teatakse. Tema see võimule saamine oli nii-öelda väga kahtlane ja kahtlustati tedagi selles vandenõus, ehk siis selles veresaunas siis inimeste suhtumine temasse on kogu aeg olnud väga halb. Kui vaadata Nepaali kodudes, kus on suured kuninga pildid isegi nüüd, kus on võimul justkui kommunistlik partei siis tegelikult hoitakse ikkagi endise kuningapilti ja kuninganna pilti. Sellest uuest kuningast ei ole keegi veel mitte kunagi midagi hästi arvanud ja ei suhtuta temasse üldse mitega. Austusega. See eelmine uus kuningas oli olnud ka üsna-raju, luksuse armastajaid kuskilt mingist artiklist jäi kõrva täiesti müstilised summad, mida ta oma kuningplikus ülalpidamiseks on kulutanud alates 40000 dollarilised elektriarvest oma härberites ja nii edasi. Tegemist. Ta oligi ärimehega, kellel ei olnud nagu sellist kuningliku valitsemisega mitte mingit kokkupuudet olnud, et ta nägi selles ilmselt lihtsalt väga head äriprojekti. Ja seniajani tegelikult on kuulda, et tal Aristab päris kõvasti Ja seal vist lokkab ka päris jõuline. Tsioon korruptsioon on seal absoluutselt igas valdkonnas, mis element Saarne isegi on ja et näiteks kõige rohkem minul on kokkupuudet olnud heategevus organisatsioonidega, kus vahest isegi ei jõua 10 protsenti ja abi vaja jätteni, vaid taha, lahustub nii-öelda kõrgemates kihtides, enne kui see kusagile üldse jõudma hakkab. Ja samamoodi siis tegelikult kuna seadusandlik süsteem on segane ja ei ole võimalik näiteks seaduseid kusagilt ka kätte saada, siis on igal korravalvuril põhimõtteliselt võimalik ütelda sulle, et sa oled midagi valesti teinud. Suht kohe sellepärast siis mingisugust trahvi nõuda, mis läheb siis loomulikult tema enda taskusse ja kindlasti kõike, valitsusliikmed, parlamendi liikmed, kõik, kellel on vähegi mingit võimu, mingisugused piirkondlikud juhid, nad kõik elavad. Räägime paari sõnaga ka Nepaali religioonist. 80 protsenti kuskil on siis hinduismi siis on järgmine suur osa on budismi, mõned protsendid siis kristlus, pluss veel mõni mõningaid väiksemaid religioone. Kas ja kui palju nad järgivad religiooni, selle religiooni nagu põhimõtteid igapäevaselt, et nad on ilmselt ikkagi üsna harilik. Gioossed inimesed jah, jälgivad küll, sest paljude mõnede jaoks on hommikul esimene asi mingi rituaal, kus siis viiakse mingi annetus mõnele jumalusele, mida hinduismi son teadupärast siis sadu, kui mitte öelda tuhandeid, et selles mõttes igaks päevaks tegelikult midagi leiab, ohverdatakse siis lilleõisi erinevaid, nii-öelda värvilisi pulbreid, millest tehakse endale otsaette ka selline meie mõistes punane triip või plönn lausa mis, mille nimetus on siis tika ja mis siis peaks terveks päevaks sellist head õnne tooma. Minnakse sellega väga liiale, ehk siis mätsitakse kokku tõesti niisugune peopesa suurune pastarull, mis siis endale laubale pannakse ja mis siis noh, täpselt püsib seal nii kaua, kui ta püsib, aga sellise tikaga ringi käivaid inimesi võib tänava peal kohata peaaegu et igal sammul. Peamine jumal, neil Vistan Shiva, kelle poole nad Kus pöörduvad, nad ei ole oma hinduismi jumalate liigituses nii spetsiifilised nagu india hindud, neil on väga palju muid jumalusi, mida nad kummardavad ja siis loomulikult kogu see budistlik pool, sest palju on ka budistlikke kloostreid Nepaalis ja on ju buda sünnikoht Nepaalis. Nende riitused on jälle midagi muud, pigem mantrotte lugemine on pigem mandalate tegemine ja sellised palvused rohkem võib-olla enda sisse või templis vaiksemalt või kloostris kuskil. Aga hinduism on jah, rohkem selline väljapoole suunatud kellade kõlistamise ja palju muusika ja laulu saatel templeid on seal vist igal pool templeid ja kloostreid on väga palju ja on väga paljude erinevate koolkondade templeid ja kloostreid. Ja tegelikult on ju igaks elujuhtumiks jumal olemas, selles mõttes ideaalne religioon, mida iganes vaja on. Sul on olemas tegelane, kelle poole pöörduda ja kes siis loodetavasti. Ja, ja huvitav on veel see, et kristlus, mis on Nepaalis, on radikaalne, mis ei jäta ruumi üldse mitte mingisugusele hinduismi-ile ega budismile kuni selleni välja, et üks tubli nepaallased kristlane näiteks minnes mööda mingist budismi pühakohast või hindu istlikust pühakohast, peab sinnapoole sülitama mis on nagu ääretult radikaalne isegi meie mõistes ma usun, et päris hull, aga seal on ka kristluse mis misjonärid siis ennast päris tugevalt sisse seadnud ja kasutavad rahvast enda huvides päris karmilt ära. Räägime natuke ka Nepaali kultuurist, et seal on rahva elus hästi suur osa folkloori, nagu sa enne rääkisid nendest festivalidest, kus lauldakse, tantsitakse, oskad sa äkki veel rääkida, mis on selline iseloomulik just nendele lauludele-tantsudele, mis pille kasutatakse? No esiteks muidugi iganepaallane laulab vähemalt kolmveerandi oma ärkveloleku ajast, et kui ta üksi käib tänava peal, kui ta sõidab bussis, kui ta teeb sisseoste, kui ta jalutab, kui ta läheb tööle, kui ta on tööl, kui ta teenindab ja nii edasi ja nii edasi, siis põhimõtteliselt laul käib iga asja juurde. Nemad on tõeline laule rahval sellega võrrelda. See ei ole eestlased nagu mingi mingi laulurahvas ja olud antakse siis suures osas edasi tõesti põlvkondade kaupa. Aga muidugi ei ole seal ainult nüüd sellist traditsioonilist folkloori, vaid päris palju sellist modernset Nepaali, poppi nii-öelda, mis siis on raadiost kuulatud ja mis siis mida siis jäljendatakse ja tantsude osas samamoodi on täiesti omalaadne tantsustiil, mis Nepaali folkloori juurde kuulub, mis on selline tugevalt puusa nõksutustega seotud ja siis neid folkloori elemente põimitakse siis nii-öelda tänapäeva tantsuga. Ükski Nepaali inimene ei hakka Lääne üles võtmast laulujuppi või hakkamas tantsima ükskõik mis suvalisel ajahetkel või kohas, et see on nagu hästi loomulik osa kogu sellest kultuurist. Sa rääkisid enne, et iga võimalik püha ja, või sündmusest nõuab tähistamist võib kujuneda kuni paaripäevaseks festivaliks, aga millised on need konkreetsed, sellised enamlevinud suurimad pühad või tähtpäevad või pidustused, mida nad ise esile toovad ja millel ka turistil oleks kindlasti huvitav sinna minna ja jälgida? No näiteks Holi on raudselt selline asi, mida on väga põnev vaadata, see oli nüüd just varakevadel ja tähendab see siis seda, et terve paari päeva jooksul loobitakse 11 veega ja nendesamade värviliste tika pulbritega, mis on tõesti väga kirevad, kollased, punased, rohelised sinised ja kui neid veega segada, siis on muidugi veel eriti huvitav. Ja see ei kehti mitte ainult laste hulgas, et laste lapsed hullavad ja pritsivad 11. Ja samamoodi ka täiskasvanud, nii et kuni vanamemmede nii välja kõik on siis need kaks päeva läbimärjad ja üleni siis kollase, punase, rohelise, oranži, kirjud, et see on selline väga põnev vaatepilt ja kindlasti midagi sellist ja Lääne ühiskonnas. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeris oodet foorumis R2. Selleks, et teada saada, kuidas kõige mõnusam mõttekam soodsam ladusam Nepaali pääseda oleks, olen ma siia kutsunud Eesti Ekspressi reisi lisakohver, toimetaja ja fantastiliselt suurepärase ja ülivaimuka rännuraamatu Eesti Maja autori Krister Kivi. Tere, Krister, kus sa siis viimati rändasid? Tere, Ingrid. Viimati rändasin Brasiilias Kui tähtsamates sõitudes Ja sellised nädalalõpud Kopenhaagenis ja muudes Euroopa linnades on sinu jaoks igapäevane nähtus. Väga mõnus elustiili kadestan. Aga räägi meile, kuidas kõige mõttekam on Nepaali minna. See loomulikult sõltub sellest, milliseid summasid sellel eesmärgil kulutada saab, sest Tallinnast need lennuhinnad Katmandusse ei ole väga odavad. Finnair on üsna mitu sellist hindamiseelarve Finnairi endale lennud, vaid siis sisaldavad koostööpartnerite teenuseid ja need jäävad suurusjärku 12000 13000 pluss maksud. Aga kui vaadata näiteks Istanbulist, kus ma olen sageli leidnud sinnakanti häid hindasid, siis hetkel anud näiteks Raivo on 879 dollarit ja 792 edasi-tagasi. Nii et Türgistan juba oli odavam. Aga kui tahta loomulikult tõeliselt, kas ta siis võiks vaadata sellist vahvat odavlennukompaniid nagu rai pea ja näiteks neil on Sharejahist lennud Katmandusse ja 24.-ks augustiks oli 10 eurot ühe suuna kohta koos maksudega. Ja mõned on selline teistmoodi odavlennukompanii, kui enamasti ollakse, siis neil on ümberistumistega lennud samuti, nii et võib vaadata hindu ka näiteks algusega mitmetest Egiptuse sihtpunktidest või Istanbulist. Ja sageli see ümberistumisega lend share ei, see on veel odavam. Siis loomulikult võimalik sõita ka näiteks Indiasse, kuhu on piletid sageli odavamad ja vaadata teelist algavad 70-st dollarist, ühe soone piletid Katmandusse. Sellisel lennufirmal nagu Tšetlait tütarettevõte, aga samal ajal võimalik sõita ka näiteks Bangkokist, kust sõidab rajal Nepaal Airlines, tõsi küll, Bangkokist Läheme edasi-tagasi pilet on hoopis Bangladeshi lennukompaniile ümberistumisega tagasi ja see on siis 395 USA dollarit pluss maksab kõige odavam. Ja mõistagi on võimalik minna ka Indiast mööda maad, arvan, Assist on kõigest mõned dollarid, bussisõit, aga see võtab kaks päeva. Hiinast. Need hinnad on päris kohutavad, sest võiks arvata, et kindlasti on odavad, ma vaatasin, aga need jäävad 10000 kanti, nii et pigem siis India või araabia toodud. Nepaali sees on päris palju eralennukompaniisid ja need hinnad on umbes 100, tarbiti ühe suuna kohta. Ja ma arvan, et see on mõistlik, mõistlik alternatiiv üsna ohtlikuks peetavatele bussidele. Ja pluss ka aja säästmine, et kui see bussisõit võtab nii kaua aega, et sa saad ikkagi kuhugi mäe jalamile lennata. Näiteks buda oli üks komponentidest nendega päris töötav veebilehekülg. Aitäh sulle, Krister, nende kasulike nõuannete eest kuulame nüüd veidikene muusikat veel ja siis ongi aeg tänase saate otsad kokku tõmmanud. Milline sealne popmuusika on? Väga tugevalt India mõjutustega. Et kui ette kujutada vähegi indie popmuusikat, siis taoline see ongi ainult Nepaali keeles just või see Kinde keeles ma vahest jah, sest ta Nepaali keele india keel on suhteliselt sarnased, et ma arvan, et midagi taolist nagu eesti ja soomekeelsest on võimalik üht-teist aru saada india keelest. Kui sa oskad Nepaali keelt ja samuti siis tähestik on tegelikult samalaadne, mitte küll päris sama, aga samalaadne. Kas Nepalis eksisteerib oma kinotööstus või nad on lihtsalt Pollywoodi film? Nepaalis aineid Nepaalis on täiesti oma filmitööstus olemas ja sageli juhtub näiteks katmanud uus, seda toimub mingisuguse toreda stseeni filmimine keset tänavat, kus siis on loomulikult ka mõnisada uudishimulikku kogunenud seda kõike jälgima. Filmide tase see on noh, meie mõistes on nad tõsised, kitsi ja naljafilmid. Et olen seal paari ise vaatamas käinud, siis on raske, et mitte nagu kommeeriliselt naerda terve see aeg, sest nad on väga absurdsed. Ma arvan, et tõesti otsurdsemalt kui Pollywoodi omad veel, et kindlasti samamoodi kuulub sinna hulka see traditsioon, et ka keset kõige suuremat raamat lüüakse rull lahti, hakatakse tantsima või siis on mingisugused emotsioonide väljendamiseks sellised meie mõistes seebiseriaalide tasemel, kus võidakse ühte dramaatilist nagu õnnelikku nägu täiesti vabalt näidata. Kolm kuni viis minutit sul kinoekraanil. Soomidest sisse-välja kiiresti just. Aga kas seal on ta tekkinud oma Nepaali movi staarid? Küll, ja samamoodi nagu lääne ühiskond kummardab teatud staare, on seal samamoodi nende ümber selline kangelase oreool ja kõik tahavad tulevikus nendeks saada. Rääkides tulevikust, siis mis on üldse? Paali noorte tulevikuunistused kindlasti pääseda läände. Et kasvõi ütleme araabia maadesse, sest väga paljud Nepaali inimesed käivad ju tööl näiteks Dubais kasvõi. Ja kindlasti on neil soov saada rikkaks. Kindlasti räägivad nad, et nad tahavad hakata koledasti tööd murdma et nende eluunistus on teha samamoodi tööd nagu lääne inimesed või et kui saaks ainult 10 kuni 12 tundi päevas tööd rabada, et külma, siis oleks õnnelik. See ettekujutus töö tegemisest on lihtsalt niivõrd teistsugune, et nad ei kujuta üldse ette, mida tähendab selline töö tegemine. Et nende jaoks on see selline väga muinasjutuline ja illusoorne, et et kui ma ainult saaksin tööd rügada, vaat siis oleks mul elu, ostaks õhtul Coca-Colat, sööks burgerit ja vaataks televiisorit ja peseks pead värviliste lõhnavate šampoonidega, siis oleks ju elu kõik väga ilus. Tänane trip Nepaali on jõudnud lõpusirgele, meie reisijuhiks oli Kaia-Kaire Hunt. Aitäh, Kaia. Et sa võtsid, tahaks külla tulla ja meid kogu Nepaalis toimuvaga kurssi või noh, ilmselt mitte kogu aga enamusega. Ja ma panen reisipalavikku foorumis raadio kahe kodulehel, WWW R2. Ee kaldkriips, reisipalavik ka Kaia kontaktid, nagu ma enne mainisin, et keda huvitab heategevus ja lastekodud, Stahlis kes tahab käe alla panna ja toetada, siis sealt sate Kaiaga ühendust võtta või kes tahab head giidimägironimiseks, et ka sealt saate nõu mida veel Nepaali minnes silmas pidada. Kindlasti. Peaks olema väga avatud, sest sealne kultuuritaust on ikkagi niivõrd teistsugune. Peaks olema julge, mitte hulljulge, aga julge just ja kindlasti ei tohiks karta ja üleliia pabistada näiteks erinevate terviseprobleemidega, kõhuhädade ja muu taolise pärast. Mina tänaseks joon seal näiteks kohalikega sama vett ja olen siiani elus ja terve. Nii et ma arvan, et enda suhtumine on hästi oluline. Ja peagi on ilmumas ka raamat minu Nepaal, kus saab siis täpsemat infot ja võib olla veel parema ja detailirohkema ülevaate sellest, mida Nepaalis teha ja mis maas ja Nepaal selline on. Põnev, kui see ilmub, siis kindlasti reisipalaviku kuulajad saavad sellest, noh, ma ei julge lubada esimesena, kas te saate kindlasti teada? Kuna Ma olen nii vaene maa ja elu, kohalikel on seal ikkagi närune, siis mida, kas me saame midagi omalt poolt sinna minnes teha nende heaks? Lihtsalt olla head? Turist olla hea ja vastutustundlik turist ehk siis kindlasti hoida seda loodust, mitte oma sodi sinna maha jätta. Kindlasti kasutada kohalikke teenuseid, kaasa arvatud näiteks kohalikud söögid-joogid, et mitte tarbida lääne mingeid brände. Kas seal on McDonald? Ei ole. Jumaldan küllaga. Näiteks tõesti alkohol ja karastusjoogid, et kui on valida värsked mahlad näiteks siis ma ei saa aru inimestest, kes eelistavad sellele Coca-Colat, samamoodi on seal tohutult palju erinevaid taimseid, kosmeetikavahendeid, et kuni täiesti naturaalsete õlide ja taime segudeni, niiet et ma arvan, et tasub toetada seda kohalikku ettevõtlust ja kohaliku turismi. Ja kindlasti ei tasu lihtsalt raha anda kerjustele lihtsalt. Ega ta seda nii-öelda niisama sellepärast et üks oluline osa Nepaali arengus on ka see, et nad saaksid aru, et tegelikult igale tulemusele peaks eelnema mingisugune tegevus ja et vastupidiselt nende arvamusele läänes siiski raha ei kasva, puu otsas. Kallid raadiokuulajad Meie tänane rännak läbi raadioeetri, Itaalia on lõppemas, aitäh Kaia-Kaire hundile ja aitäh teile kuulamast, pange oma mõtted ja kommentaarid kirja siis reisipalaviku foorumisse, raadio kahe kodukal ja sealtsamast saatega varasemaid saateid kuulata. Kohtume taas nädala pärast ja teeme väikese värskendava rännakul laias maailmas, seniks aga mõnusat suve.