Elas keldris, keldri kakanud keldrist sööndia keldrist kakanud. Me kõik armastame, ma usun. Ma ei kujuta ette. Oleks olemas. Mina üle kõige armastan tema laste luuled, oi mamma do käis puudri majas krohvile ja papa do käis suures majas kohvile ja. Aga Hando Runneli ma ei pea rääkima, ma pean rääkima just nimelt keldri kakandist ja mitte ainult keldri kakandist, vaid kakandilistest üldse. Kujutage ette, need loomad on vähilaadsed, nad on sealjuures kõrgemad vähid, Isopooda, grupi esindajad. See tähendab, et nendel jalad on peaaegu kõik ühesugused. Iso pooda. Võrdjalgsed ja need hämmastavad vähilaadsed tõepoolest suudavad elada, paljuneda, mõnuleda, lausa paljud liigid, mitte kõik, muidugi mis maa peal, mitte lihtsalt maa peal õhu käes ja ainult õhu käes üldse mitte ainult niiske keldri õhu käes ei suuda nad elada, vaid mõned liigid elavad kõrbes. Ja mitte mingisuguses maa-aluses ajutises kõrbeveekogus. Muidugi nendel veekogusid on vaja vett, on nendel vajasest. Nendel on ikkagi hästi niisket õhku hingavad või lausa vees arenevad tegelikult noh, mitte just lausa munad, vaid marjaterakesed, seda küll, kuid need hämmastavalt loomad, hämmastavad loomad tõepoolest suudavad kõrbe kuivas õhus elada ja joosta ja kaevata ennast liiva sisse ja tõmmata ennast absoluutselt geomeetriliselt korrapärasesse kerra. Kui on vaja eluga pääseda mingisuguse kiskja eest, siis selline kõrbe hakanud. Ma olen neid näinud, püüdnud, uurinud ja lahti lasknud küll ja küll elus ja iga kord mind vaimustasid, püüab muuseas, sama võtet kasutavad ka paljud ämblikud. Eriti need, kes elavad jah, kõrbetingimustes mägedest, kivisel pinnal. Kui on kaugelt näha, peab olema väga hea nägemine, loomulikult sellisel loomal, kui ta tahab eluga pääseda küllalt kaugelt lähenevat kiskjad, siis kiiresti kiiresti jõuda, kõrgema koha peal jahudeta kui see vaenlane läheneb, kui see kiskja läheneb kaugusele. Vaat siis loomake otse kõrbega hakanud tõmbab ennast momentaanselt kerra, võtab oma muuseas päris pikad jalad, kõik ühesugused don isopood, eks ole, võrdjalgne, kõik need oma võrdsed jalad tõmbab kõhu alla, tõmbab ennast, siis keerab ennast rulli ja veereb tohutu kiirusega. Ta on küllaltki siledad nagu poleeritud seljapinnaga nii-öelda kiiresti sellest kivist alla kindlasti satub mõnda prakku. Vaenlane otsesemalt siiski on hämmingus. Oli siin, liikus aeglaselt, ei liikunud üldse ja nüüd momentaalselt kuskile allapoole läinud läheb seda otsima. Niiet keldriga kandilistel, nii nagu mõnedel hulgialgsetel teatelt sajajalgsed tuhandejalgsed ja mõnedel Mardikatel, kes lähevad ka avamaastikus, tähendab, nad on eksponeeritud vaenlaste silmade jaoks täiesti avalikult seal liikumas. On ka selline võime, Nad toodavad jubedat mürki, mitte mingisugust, muide, labast seal sinepigaasi. Nad toodavad siniil, happed või sinihapped. Tsüaniidi toodavad vesiniktsüaniidi ja nad paiskavad loomulikult see mürk muidugi on surmavalt ohtlik ka selle mürgitootja loomakese jaoks. Nii et nad paiskavad õhku sinihape pilvekese sel hetkel, millal hakkavad vaat sellesamast kõrgemast kohast kiiresti alla veerema. Ta jätab kiskja nina ette. Sinihappepilve ise aga veereb alla. Hingab seal puhast õhku.