Vaga linnuke on ares ja ma armastan neid. No loomulikult ma armastan kõiksugu teisi linde ka, selge kuid vares isegi kui see on paras nahal. Isegi siis Ta jultunult läheb mõnele minu sõbrale kassipojale näiteks kallale ikkagi vaimustab mind oma nutikuse on meelekindluse mitmekesisuse, käitumisvormide mitmekesisuse poolest, milleks nad kõige võimelised ei ole. Kujutage ette ennast olukorras, kui keegi, kes on teist umbes 30 40 korda suurem, raskem püüab teid kinni võtta. Ja te olete kinnises ruumis, te olete nurka surutud ja läheneb teile tohutu suur selline no teate, kahe super külmkapi suurune või mingisuguseid miiniauto suurune selline kämmal selline peopesa. Ja kujutage ette, et teil piisab hingejõudu, et vaadata teraselt ja täpselt kiiresti eksimatu kuhu kohta tuleb nokaga lüüa, seda jultunud käppa. Tohutu suurt käppamis läheneb teile ja te olete nurgas, vares kunagi ei kaotanud seda käitumise terasust, ei oska teisiti seda nimetada. Tema käitub teraselt targalt, kiiresti ja äärmiselt resoluutselt. Kui te panete tugev kinnas kätte Ja kui teil on mingisugunegi praegu, on seal mõne õmbluse peal, millest tal endal aimugi ei ole, vares jõuab seda ära nägema ja paneb nokka just nimelt sinna. Ja täiesti võimalik, et see on teie jaoks niivõrd ootamatu, niivõrd hämmastav ja sealjuures ka valus. Tõepoolest noh, kokku tõmmata ennast eemale tagasi ja vares lendab teist mööda minema. See on võimalik just nimelt vareste puhul röövlinud. Kuidas ta ennast kaitseb, sellises kirjeldanud olukorras viskub selili loomulikult vastu nurka. Reeglina ühe kokku pandud tiivaga pingestatud tiivaga toetab ennast kõvasti seina vastu, teine tiib on siis poolenisti enam või vähem välja sirutatud. Sellega ta saab, kui kilbiga ennast katta. Sellega ta saab teid lüüa ka mitte väga tugevasti, kui seal lausa kotkas ei ole. Ja muidugi ta on poolenisti selili, nii et tema ülivõimsad varbad võimsate vägevate väga ohtlikult küünistega on löögivalmis täpselt nii nagu kas sellises olukorras, kas kaitseb ennast tagajalgadega suurema vaenlase vastu peamiselt olles nurka surutud selili ja tagajalgadega, mõlemaga korraga jubedad küünised on seal varvaste otsas, ta saab ennast kenasti kaitsta, mitte midagi niisugust ei saadi haares. Tema küünised loomulikult on olemas, kuid tühised, nokkanud, tugev, sirge ja mis kõige tähtsam, ta alati. Suur mingisugune rahvamass pesitseb kuskil linnaalleel, ütleme niiviisi puude otsas siis nad muidugi teineteisega suhtlevad, nendel on kindel hierarhia, loomulikult seal on, no ütleme, selle varese rahva president, ütleme härra jaak, sobib vares, presidendile selline nimetus muidugi otse härra Jaak, seal loomulikult on kõige tähtsam alfa, vares ja nii edasi, kuid igal varesel on oma pesa, on oma pesakond, on oma perekond ja, kuid näiteks lasete maha mõnda vares, nendest teised muutuvad äärmiselt ettevaatlikuks. Nad võivad ka ära minna, nad võivad kolida, kui aastaaeg sobib. Nad võivad ära minna seal, no näiteks kajakatega, mõnede teiste tõesti koloniaallindudega see võte ei tööta. Nendel on õudselt hea meel, näe naabri võrra vähem korra ajal elu ja rohkem ruumi. Kuid varesed ei, nad teevad kohe järeldusi ja loomulikult nad on täiesti võimelised lihtsalt oma elamine mujale viima. Kuidas nad alati saavad, mida tahavad näiteks koerte toitu, isegi kasside toitu võivad ära võtta, see on ju hämmastav. Kujutagite sööb kas näiteks viinerid kuskil maa peal või koer. Üks vaikselt, hoides madalat profiili, tuleb selja poolt selle koera või kassi selja poolt ja hakkab tasapisi lähenema äärmiselt ettevaatlikult. Sabaots saavad sellesama koera või kassi, kes parajasti sööb midagi sabaotsa suunas, hakkab lähenema sellele loomale, teine aga nahaalselt jalutab ringi, kõnnib seal levil, materdab midagi tõmbab enda peale looma tähelepanu ja see mäng käib nii, et anerveerib seda koera või kassi varjaskis tema nina ees tema silmade ees niiviisi jalutab ja teeb seal igasuguseid veidraid liigutusi. See kestab seni, kuni loomulikult oma heast toidust võlutud kutsu, kes tahab seda oma maitsvad lihatüki või viinerid rahus ära süüa hakkab vihastama tema tähelepanu, nüüd on kindlalt suunatud just nimelt sellele varesele, kes seda taotleb sellel hetkel ühel nendest hetkedest, vot sel ajal. Teine vares, kes kogu aeg peitis ennast koera või kassi selja tagant näpistab järsult teda saba otsast. Tulemus loomulikult loom. Hämmastunud, eks ole. Vapustatud loom keerab ennast järsult ja jätab oma kalli armsa maitsva viinerijupi hoolet niiviisi sellesama nahaalse varese noka, et varesed saavad oma tahtmise ja teate, mulle see meeldib.