Tere, kallid raadio, kahe kuulajad, algab saade Reisipalavik ja mina olen Ingrid Peek. Peale just kõlanud avalugu pole vist eriti raske ära arvata, et võtame täna ette seikluse maakera teisele poole ja asume avastama Lõuna-Ameerikas, et kus meie esimene sihtpunkt on? Jah, just nimelt kirglike kuum Argentiina meie tänaseks reisijuhiks on ajakirjanik Liis kingsepp, kes Argentiinas üle aasta elasid, ütles Liis, on oma elamused nüüd ka raamatukaante vahele kirja pannud, tema värskelt ilmunud minu Argentiina võite leida raamatupoest ja 11 hea raadiokuulaja saab ka selle raamatu õnnelikuks omanikuks, nii et püsige lainel. Tere, Liis. Tere. Sinu raamatu alapealkiri on vabatahtlikuna. Ole hea tee, palun raadiokuulajale väike ülevaade oma loost, miks sa sinna Argentiinasse läksid ja mida tegema? Ma läksin tegema vabatahtlikku tööd ja läksin sellise projekti raames nagu Euroopa vabatahtlik teenistus mis siis võimaldab kuni kolmekümneaastastel Euroopa Liidu kodanikel taotleda toetusraha ja minna teha vabatahtlikku tööd? Põhimõtteliselt vist ükskõik kus maailma nurgas ja taotlesin seda raha ja nii ma siis sinna läksingi. Miks just Argentiina? See oli väga selline naljakas põhjus, et ühel hetkel, kui mul tuli see mõte. Ma tahaksin minna ja teha vabatahtlikku tööd kusagil. Siis ma hakkasin mõtlema, et kuhu võiks minna ja ma tahtsin minna niimoodi, et ma õpin ära ühe uue keele sest minu esimene selline motivatsioon oligi õppida, aga ära üks uus keel ja siis kogu see aitamine ja ühiskonda panustamine tuli tuli selle järel, ausalt öeldes. Ja ma hakkasin siis vaatama kaarti, et mis huvitavad riigid on kaardi peal, kus pida erinevaid uusi keeli ja hakkasin välistama riike lihtsalt piirkondil. Mõtlesin, et Euroopa liiga igav ja liiga lähedal. Aasia on liiga keeruline, sest hiina või jaapani keelt ilmselt ühe aastaga ei õpi ära. Aafrikast ei ole võimalik õppida ühtegi minu jaoks uut keelt ilmselt. Ja Aafrika oleks minu jaoks natuke liiga ekstreemne ja siis ma vaatasin, et jäi alles Ladina-Ameerika. Vaatasin kaardi peale, mõtlesin. Jumal hoia. Ei tea mitte midagi Ladina-Ameerikast ja hakkasin mõtlema vaatama, mis riigid seal on. Mul oli hästi kiire, mul oli ainult kaks päeva aega ja töö relilt väga kiired ajad, et ei olnud aega teha taustauuringut. Vaatasin siis kaarti ja mõtlesin, et okei, et ma ei tea Ladina-Ameerikas tõesti praktiliselt mitte midagi. Ja siis mõtlesin lihtsalt selle peale, et mul on üks väga hea sõber, kes suhtub äärmiselt kirglikult argentiina veinidesse. Ja nii ma siis otsustasin, et hea küll, võtame siis Argentiina, kui kõik muu läheb väga halvasti, siis vähemalt vein on hea. Päris julge ja spontaanne valik, kui sa sinna juba jõudsid, milles sinu töö vabatahtlikuna seal seisnes? Minu töö esialgu seisnes inglise keeles Lätamises ühes tõesti täielikus getos asuvas kogukonnakeskuses. Ta ei osanud küll päriselt getost, seest asus umbes nagu 300 meetrit sellest kettast. Ja meil käisid seal lapsed, kes olid siis kuue kuni 12 aastased enam-vähem ja mina pidin siis jah, hakkame neile inglise keelt õpetama. Ma muidugi ise hispaania keelt sõnagi ei rääkinud, nii et alguses väga huvitav. Ühel hetkel sai selgeks, et, et tegelikult see inglise keele õpetamine ei ole minema, sest kõige parem variant. Ja ma hakkasin märkama, et seal keskusel olekski vaja hoopis teistsugust inimest kui veel ühte inglise keele õpetajat. Ja siis ma lõin sinna ühe ametiposti, mille, mille nimeks sai vabatahtlike koordinaator. Ja ma sisuliselt olin siis 10 kuud teiste rahvusvaheliste vabatahtlike juht. Ehk siis, kuna seal organisatsioonis organisatsioon sisuliselt puudus siis alustasin ühe väikese organisatsiooni ülesehitamist. Milline see olukord seal ketas on? Kole ta on ikka ma küll esimest korda, kui ma seal päris ketas sees käisin, siis. Ma ei olnud nagu nii suures kultuurišokis, kuna ma ootasin midagi hoopis hullemat. Aga ta on ikka väga vaene, räpane, masendav. Ma ei oska seda isegi kirjeldada, aga kui ma päevast päeva seal sees töötasin, siis ühel hetkel see kõik muserdab mind päris korralikult, ausalt öeldes. Kas sellisest keskusest reaalselt on ka abilastele? Ma arvan, et on, sest tegelikult suurem osa neist ei tulegi sinna võib-olla õppima seda inglise keelt või sinna tantsu tundini. Või ka ma ei tea matemaatika kodutööde abi saama, et nad küll tulevad ametlikult sellepärast sinna, aga nad tulevad pigem selleks, et saada täiskasvanutelt, et teistsugust tähelepanu. Sest meiegi karjun nende peale ei löö neid. Me kuulame, mis ta meile räägivad, kui me aru saame, mis nad räägivad, sest hispaania keelt väga paljud vabatahtlikud väga hästi ei valda. Et me üritame nagu või üritasime näidata neile, et on olemas ka teistsugune maailm kui see, kas nad iga päev elavad. Et ma loodan, et, et see ühel hetkel jõuab nendeni, sest väga paljud lapsed, kes meil käisid, inglise keele tundides, olid klaarsed käijad. Ehk siis meil oli seal lapsi, kes käisid nendes tundides, kui ma jõudsin Argentiinasse ja käivad seal tänaseni, ma väga loodan. Kirjutab oma raamatus läksid Argentiinasse sõnagi hispaania keelt oskamata, et kas alguses oli raske, kui kiiresti selle keele selgeks said. Argentiinas ilmselt just väga palju inglise keelt ei räägita? Ei, ega tänavapildis küll mitte. Kui sa lähed poodi, siis ikka inglise keel on midagi nende jaoks arusaamatut. Tunnevad ära, et see on inglise keel, aga, aga nad ei oska vastu rääkida. Algus oli, oli jah, huvitav. Et aga ma tahtsingi minna niimoodi, et ma ei oska mitte sõnagi, et ma tahtsin näha, mis siis saab. Ja alguses oli raske ja, ja suhteliselt väsitav, aga ma arvan, et mitte ainult selle keeled. Kuna aga kõik see muu keskkond minu ümber oli, oli täiesti uus. Siis ma olin esimene kuu aega ikka konstantselt kogu aeg väsinud. Ja keel tuli mul aeglasemalt kui ma ise arvasin. Ma arvasin, et seal keelekeskkonnast kiiremini. Aga lõpuks lõpuks ta tuli, et kusagil viiendal kuul, viiendal, kuuendal kuul käisime klik et kuni kuni sinnamaani ma põhiliselt vaikisin ja kuulasin, vist eelinimesed räägivad. Ja siis ühel hetkel ma suutsin juba suu lahti teha, ise vestlema hakata. Kohe läheme edasi ja avastame Argentiinas juba lähemalt. Aga selleks, et saada Liisi raamat, kui minu Argentiina õnnelikuks omanikuks, head raadiokuulajad, kirjutage palun reisipalaviku foorumisse. Raadio kahe kodukal aadressil www R2 Reisipalavik oma kõige lahedamast, naljaka Mazdabsurdsemas, erilisemast, kummalisemast või mingil muul moel vaimukamalt pikap Flinist ehk siis võrgutamis võttest või väljendist, millega teil on lähenetud. Seda puhtalt sel põhjusel, et Argentiina nagu kogu Ladina-Ameerika on väga kirglikke temperament. Ja ma arvan, et see on väga sobiv küsimus. Nii et väike vaimukas ülesanne teile ja kui fortuuna naeratab, võite saada ühe inspireeriva raamatu omanikuks, mis loomulikult on ka autori poolt signeeritud. Nagu igas saates kuulame tänagi rohkelt erinevat Argentiina muusikat. Liis, on sul mõni eriline lemmiklugu, mida sa tahaksid mängida? Ma ei ütleks, et see lugu, mis ma tahaksin mängida, on mu kõige suurem lemmik Argentiinast aga ta on kahtlemata midagi, mis iseloomustab väga hästi Buenos Aireses millega enamus inimesi suudab poen säärest siduda. Ehk siis tegemist on Ühe tango lauljaga kelle nimi on Carlos kardell, ma arvan, ka paljud eestlased kindlasti teavad teda. Ja see lugu on Buenos Aireses ja selle nimi on minu armas poeg, sääres nii Buenos Aires kerida. Argentiinlased on tuntud oma kirglikkus temperamendi poolest, kas sinna jõudes said sa sellise kuumavereliste latiinode tüpaaži kohta kohe kinnitust? Ma ei oska öelda, sest mul ei olnud ausalt öeldes nagu pilti peas, et kuidas kõik need mehed on seal sellised, kes üritavad sind jälitada tänaval ja kohe tõmmata sind hoovi. Aga see on küll õige, et seal on väga palju mehi, kes lihtsalt tänavatel seisavad, kusagil ukse avas ja kui neist möödud, siis nad hõikavad suled. Oo tere kaunitar, kuidas sul läheb see need täna nii hea välja? Jaa, et ja noh, loomulikult kui sa möödud ehitusplatsist, siis ikka seisma, et ikkagi vilistatakse, vaadatakse naistele järgi? Jah, et eks nad märkavad naisi küll rohkem ja see ei ole võib-olla mingites situatsioonides isegi mitte flirt. Aga see, et kui sind tervitatakse sõnadega tere kaunitar, see on, see on normaalne see, kui sulle keegi tänaval midagi järgi hõikaks, siis sellele reageeritakse, mitte reageerimisega. Ehk siis sa naeratad ja lähed edasi, et sa ei tee mitte midagi. Et nad ilmselgelt püüavadki eriti turismipunktides, kus palju turistan, lihtsalt tüdrukutega tahaks saada. Et kui sa juba reageerid, siis nendest lahti saada on, on väga keeruline. Naised võtavad seda kui osa nende igapäevaloomulikult elust. Selles mõttes ikka matsu ühiskond, et mul endal selline kokkupuude puutus puudusega. Aga ma kuulsin seal juhustest, kus näiteks mõni Euroopa tütarlapsega, kellele meeldis siis kohalik argentiinlane, kui see tütarlaps ise julges esimesena ja näidata üles huvi, siis seda loeti väga halvaks tooniks. Et nii käi ikkagi. Oled oma raamatusse öelnud sellise toreda mõtte, et argentiina muudab naised naiselik omaks. Mida sa selle all silmas pidasid? See on üks mõte, mida argentiinlased ise usuvad. Et see on neil väga hinges kuidagi, et et nad ikka toovad näiteid, kuidas naisterahvastel juuksed venivad pikemaks, kui nad viibivad Argentiinas ja et kui nad tulevad esimest korda Argentiinas ja siis nad on sellised, võib-olla natuke, mitte kohmakad, aga sellised rabedad oma käitumises ja siis iga kor järgmine kord tulevad tagasi, see on, kehakeel on muutunud naise liikumaks ja juuksed on pikemad ja rohkem meiki peale tekkinud ja seelikud selga tekkinud mingeid selliseid asju, et nii et Argentiina naised on naiselikud, jah ikka küll ja et noh, Buenos Aires on väga konkreetselt välimusele orienteeritud linn ikkagi. Seal on ju väga popp teema ilulõikusele. Tissid vist on tänapäeval täiesti tavaline, kui mitte juba elementaarne, ma seal raamatus minu meelest kirjutan ka sellest, et kui sa lähed teatud sotsiaalsest klassist kõrgemale, siis iluoperatsioon ei ole mitte võimalus, vaid kohustus. Et kui sa käid seal tänaval ringi, see on ikka hämmastav, kui palju sa näed Kunskisse eriti suvel, eks, kui inimestel ei ole palju riideid seljas või siis halvasti õnnestunud case, lifti on väga palju siuksed vanemad prouad, kellel on siuksed, zombilikud, ilmed ja niuksed, püstised juuksed, et see on päris naljakas. No mis sa seal iluideaal on, siis, mille poole nad pürgivad? Noh, klassikaline Barbin. Ma arvan küll, jah. Et nad on ikka nanud, nende jaoks on oluline, et naine oleks ikkagi nagu naiselik, et oleks nagu natuke sihuke nukk. Mulle tundub, mitte igas seltskonnas loomulikult, aga kui sa käid tänaval, siis ikkagi sa ei näe väga palju tütarlapsi, kellel ei ole üldse meiki peal, näiteks. Lõika kingad peavad ikka ilusad olema ja väga pead ikka vaatama, et kas sinu kingad sobivad kogu jäänud outfit, et et välimus nende jaoks on oluline. Nende jaoks on kindlasti oluline ka perekond, sugulussidemed, et räägime sellest perekonna ülesehitusest, perekondlikust, hierarhiast, kes on perekonnapea, millised on meeste ja naiste rollid? Ma arvan, et perekonnapea on Argentiinas ikkagi mees kes võib-olla ei saa aru, et tegelikult kindlasti see on perekonnapea, hoopiski naine. Et ma arvan, et Argentiinas selles osas ei ole asjad väga palju teistsugused kui Eestis. Ülemisel klassil on vähem lapsi nagu igas ühiskonnas, et need, kes on rikkamad, haritumad, neil on vähem lapsi. Aga kui sa lähed sinna getodes, siis ikkagi on palju lapsi. Nendel naistel tihtipeale need lapsed on erinevate meestega, kuna abort on, eks ole, ebaseaduslik? Ma tean, väga paljud perekonnad, kuna nende juured Euroopaga on veel suhteliselt värsked, siis mul paljud sõbrad kogunesid oma perekonna juurde pühapäeviti lõunasöögiks. Et kogu perekond sai kokku. Mis, mis on siis nad ise ütlesid väga-väga itaalia traditsioon. Et lapsi on tänavapildis hästi palju Buenos Aireses. Et tõesti need lapsed on nagu igal pool, et lapsed on väga olulised. Nad võetakse ka igale poole kaasa. Et ei ole väga ebatavaline kohaga. Ta reede öösel kell kolm mõnes restoranis selliseid väikeseid-väikeseid mehikesi, kes on vajunud siin laua peal magama, sest need on juba nii väsinud. Aga nende vanemad ei ole veel õhtusööki lõpetanud. Jah, lapsed on seal igal pool, kusjuures hästi huvitav on see lapsevankreid kärusid nagu väga palju ei näe lapsi, enamasti tassitakse süles. Milline on argentiinlaste elustiil, et nad on ilmsed lõbusad elujanulised, kas nad peavad jestad, kestad on nende arust elu pigem ikkagi elamiseks, mitte töötamiseks. Sestata argentiinlased vähemalt Buenos Aireses siis enam eriti ei pea. Tehakse ikkagi tööd hommikust õhtuni ja eriti vaesemad inimesed peavad töötama väga palju selleks, et ära elada. Sest kui me nüüd tuletame meelde 10 aastat tagasi Argentiina oli väga-väga rikas riik ja tänaseks on neist saanud suhteliselt vaene riik. Ehk siis peale 2001. aasta majanduskriisi keskklass sattus väga-väga halba olukorda ja ja kui ma õigesti mäletan, siis mingil hetkel üle poole Argentiina elanikest elas allpool vaesuspiiri. Ma võin eksida selle numbriga. Ja näiteks seal on iga päev sureb mitu last Argentiinas nälga, lihtsalt sellepärast, et neil ei ole midagi süüa. Nii et siesta pidamiseks neil kahjuks aega ei ole. Aga võib-olla nad võtavad elu tõesti natuke lõbusamalt kui meie, et noh, kas või näiteks, kui sa saad oma sõpradega kokku, et siis esimene kõige olulisem asi on tervitada 11. Alati tuleb ikkagi musitada 11, kui see kohtunud inimestega mitte nagu Eestis, et kui see ei ole sinu väga hea sõber, siis noored inimesed, eks ju, ka minul suhteliselt noore inimesena mul on kummaline ulatada terekäsi näiteks endaga sama vanusele inimesele et mingisugust füüsilist kontakti neil omavahel ju väga palju ei tekigi. Aga seal ikka muusitletakse, kallistatakse, küsi, küsitakse, kuidas sul läheb, kõigi käest küsitakse, kuidas sul läheb ka poemüüja käest küsida, alati, kuidas tal läheb, kuigi enamasti ta muidugi ei vasta sulle ja see ei olegi ka isegi ootate, vastaks sulle. Kuidas argentiinlased valgetesse kringodesse suhtuvad? Oleneb, kus see gringo pärit on. Kui on Ameerikast, siis noh, ei suhtuta väga hästi, miks ma ei olegi täpselt aru saanud, mulle tundub, et võib-olla küsimus on ka selles, et noh, kuna 2001. aastal, eks nende majandus lendas kõik väga uti mis tähendasid, et neil hakkas saabuma palju turiste. Aga nad ei olnud veel harjunud kõigi nende turistide ka, sest varem ei olnud käinud kedagi, sest kõik oli nii kallis. Ja loomulikult ühed esimestest, kes hakkasid saabuma, olid ameeriklased. Ja saabusid kohe hordidena, kuna Argentiina oli nende jaoks muutunud väga odavaks. Ja loomulikult, kui nad sattusid sellisesse odavasse keskkonda, kus oli palju head süüa ja palju head veini siis ma kujutan ette, et nende võisid jätta endast argentiinlaste natuke sellise mulje, nagu soomlased jätsid tallinlastele 90.-te alguses. Et ameeriklaste, see jah, väga-väga hästi ei suhtuta eriti kojana, enamasti ameeriklased ka ei valda ühtegi teist keelt. Aga inglise keele rääkijaid Argentiinas eriti kui sa lähed keskklassist madalamale, siis ei ole eriti. Aga kui sa oled eurole soomlane, siis sa oled kohe väga-väga soositud seisuses. Eurooplastest peetakse lugu millegipärast, et Euroopa on nende jaoks selline nagu nagu unistuste maa, et see on selline, et seal on pudrumäed ja piimajõed ja kõik on väga hästi organiseeritud, kõik inimesed on rikkad, kõigile on ilus kodu ja auto ja riided ja hea haridus. Seal inimesi inimesed ei nälgi, neil ei ole halb olla. Et neil on mingi väga selline idealiseeritud pilt Euroopast. Me oleme jõudnud palaviku, saate ühe isuäratava aima osani ehk Argentiina kööke. Mulle on jäänud mulje, et Argentiina köögi peamine ja olulisem toiduaine ongi liha. Ole hea iseloomustada, palun veidike Argentiina kööki ja toidukultuuri. Sa oled täiesti õigesti aru saanud, liha ongi argentiinlaste põhitoidus. Taimetoitlastele Argentiinas ei ole väga hõlpelu. Kuna suurem osa asju, mida nad söövad, on ikkagi liha. Ja kui argentiinlane ütleb liha, siis ta loomulikult mõtleb selle all veiseliha. Sealiha ja kana jaoks on hoopis teised terminid. Nii et kui sa lähed restorani, siis kui sa tellid liha sisse, tellid ikkagi veist? Jah, vot söövad liha väga-väga suurtes kogustes. Põhiliselt kui sa lähed restorani, siis saadki tellida nagu grillitud liha ja sinna juurde siis kõige traditsioonilisem on siia friikartuleid mis on üks põhjustest, miks paljud välismaalased võtavad Argentiinas juurde. Õnneks nad on väga paindlikud restoranides, et sa saadki ja asendada see nüüd friikartulid, siis kas salati või keedetud kartulitega. Ja enamasti korralikes nendes traditsioonilistes päriša restoranides ongi nii, et sa pead tellin kõik asjad eraldi. Aga nende toit on suhteliselt igav. Ei ole halb, aga, aga ta on igav. Aga kuidas lõputu liha pugemine nende tervisele mõjub? Argentiinlased ei ole väga paksud, ma arvan, üks põhjuseid on ka tõesti see välimuse, mis seal Buenos Aireses on. Aga nad söövad oma liha ja ega siis veiselihast vist otseselt nagu inimene paksuks ei lähegi. Jaa, kulistavad matet peale, mis kiirendab ainevahetust ja, ja nii ta on materjaliks väga huvitav asi, mate on, on selline asi, mis välismaalastele ka ikka külge. Põhimõtteliselt on see tee ja ma olen kindel, et paljud kuulajad ka Eestis joovad materjalid. Aga ma olen täiesti kindel, et kui te mõnele argentiinlasele nüüd seletate, kuidas te seda mateti uute siis need jäävad teile kummastunud pilguga otsa vaatama ja küsivad, et miks miks te niimoodi teete? Õige viis mõtet jõuan võtta selline kõrvitsast kuivatatud tops, mis läheb ülevalt natuke kitsamaks ning müüakse ka Eestis. Ja sinna sisse pannakse siis seda teepuru umbes kolmveerandi või kahe kolmandiku ulatuses ja siis torgatakse selline metallist kõrs, mida kutsutakse Bombis. Ja siis tuleb lasta vesi peaaegu keema, umbes niimoodi 80 kraadi juurde. Ja siis võib hakata jooma kalad topsitäis ja imet kõrrest tühjaks. Ja siis kannad uuesti topsitäis ja annad sellele inimesele, kes istuks ennast vasakul käel. Niimoodi kuningaid ringi täis. Ja kõik inimesed jagavad sedasama kõrk. Vot see on, see on täiesti normaalne. Muidugi, mate on selline asi, mida jagatakse sõprade või pereringis, suure tõenäosusega tänaval teile keegi seda pakkuma ei tule. Ja ka kohvikutes ma ei olnud ma kunagi näinud, et seal oleks aga pakutud Madden seal tõesti, ta on ikka nii suur elu osa. Kui sa lähed isegi nädalavahetusel parki kõndima, siis suurem osa peresid, kes seal parkides istuvad Enel ikkagi kaasas oma termos, küpsised, mate Kit tops, nii Toxcuse jook, seda kutsutakse mateks matepuru mõned mõnedel suhkur, kes joovad suhkruga ja siis istuvad seal võtavad päikest ja vaikselt siis kinnistavad mõtet. On tal ka mingi eriline mõju, talongi mõju, eriti kui ei ole harjunud esimesel proovimisel, suure tõenäosusega ta ei maitse, kuna pean väga sellise kibeda spetsiifilise maitsega. Ja võib juhtuda nii, et esimesel proovimisel, kui seda niimoodi paar topsi endale sisse tõmmata, siis kõht võib lahti minna. Et ainevahetuse ta keerama natuke segamini. Ja kuigi osad allikad väidavad, et tal on selline rahustav mõju siis mina ütleksin, et algajale Mardeodikule on tal pigem selline mõju nagu kohvil. Et kui sa jood liiga palju kohvi sisse, käed hakkavad värisema ja tulevad sellised vapruse värinad peale seda hakkab kiiresti töötama ja silmad hakkavad kiskuma ja mõistus hakkab niimoodi lennukiirusel tööle. Rääkides Argentiina köögist ja söögitavadest, sest nad on vist üsna õhtuse söömaga, jah, nad on isegi võiks öelda öise söömaga. Ja õhtust söövad nad umbes kell 11 öösel ja peale seda minnakse magama enamasti ja portsud on väga suured. Kui restoranis võtta liha, siis, siis naisterahvad peaksid ikkagi mõtlema selle peale, et, et jagad jagamine seal, normaalne söömine on ikkagi selline meelelahutuslik tegevus, et mitte mitte selline tõsine töö, mitte paagi täitmine, mitte paagi täitmine, et söömiseks vähemalt õhtusöögi söömiseks võiksid võtta aega. Assado on põhimõtteliselt, ta võib tähendada jah, seda, seda grilliüritust ÕISis, ta võib tähendada grillitud liha, põhimõtteliselt ka Hassado on argentiinlaste üks, ma arvan, põhiosasid, et see on ikka nagu neil nii hinge, see nii naha all eestlased grillivad enamasti ainult siis, kui on suvi, siis minnakse sõpradega kuskile välja. Et argentiinlased väga palju nagu kodust välja niimoodi lähe. Aga nad lähevad sõprade juurde aladki, nagu see grillimine on seltskondlik kokkusaamine, koosviibimine kuhu kutsutakse ka sõbratsest loomulik rikult, iga Argentiina mees on väga uhke oma oma grillimise oskuste üle, siis ta tahab seda sõpradega jagada. Praktiliselt igal pühapäeval ikka kusagil toimub mõni saada, eriti kui on soojem ilm. Kogu jutt on praegu kerned ümber liha, kas neil on veel midagi peale liha, mis on tüüpilised Argentiina road, mida süüakse lisaks lihale? Kui rääkida sihukest kohalikest traditsioonilistest toitudest siis talvel saab süüa selliseid maisilihasuppi kutsuvat joklaks ja jokk loo siis ka kohalikus keeles tähendab maisi. Ja ega neil muud midagi väga originaalselt minu meelest ei ole. Ma ütlen Argentiinast, mis sa võid saada, on liha, pasta, pitsa empanada jäänud. Sisuliselt ongi kõik ja peale juua veini, juua veini, millised on parimad veinipiirkonnad, remargid, veini sisuliselt tehaksegi seal kahes suuremas piirkonnas, eks, Mendoza, teine on põhja pool seal salto Saltast mitte väga kaugel. Ja selline on, kas asjade kofessiates tehakse ainult valget tehni minu teada, millega nad maiustavad? Paljud on väga maiasmokad, maiustavad väga magusate asjadega. Nende maiustused on tõesti väga, väga magusad. Põhiline maiustus, mida siis süüakse Tultsideletse mis põhimõtteliselt võib siis öelda, et kui eestlastele kirjeldada, siis see on nagu üles sulanud lehmakomm vedellehmaga ta on väga-väga magus. Reisipalavik rändab koos Liis gäng sepaga Argentiinas Argentiina seostuvad inimestel ilmselt esimestena tango ja veiseliha ei viita periood sheiki väära tiival on väike ülevaade, nende kahe viimase nime taga peituvad tegelikkusest. Mulle tundub, et, et inimesed ei tea üldse, mis mees sa isegi vaara oli. Et sellest ka ka see tema näopildi, ohter kasutamine erinevate erinevates kohtades. Ma pean ausalt tunnistama ka enne Argentiinasse minekut, ma ei teadnud temast palju. Ja ma isegi vist ei teadnud, et ta oli argentiinlane. Tegelikult džige vara ei olnud väga tore mees. Ja ma arvan, et tema näopildiga särke neljaks kandma. Mulle väga meeldib üks artikkel, mille kirjutas Mart Laar. Ta arvustas ühte raamatut, mis oli kirjutatud Che Guevara tegelikust valgest. Ja ta kirjeldas seal, kuidas ta oli New Yorgis tunud liftis kokku ühe noormehega, kellel oli seljas punane särk, kuhu peale oli siis trükitud see c pilt. Et ilmselgelt oli näha, et see noormees oli isegi noh, et see oli disain, särk, et see ei olnud mingi sihuke madalamat klassipäritolu noormees. Ja siis Mart Laar oli tema käest küsinud seal liftised. Et millise massimõrvari pildiga särgi kavatsed selga tõmmata, järgmisena, kas, kas Hitleri oma ehk siis see noormees oli loomulikult läinud näost valgeks. Et ma arvan, et ka Eestis inimesed ei tea, et isegi vaara oli massimõrvar. Ta oli inimene, kelle ideaalid ehk olid head, et ta tahtis võrdsust erinevate klasside vahel. Ja tõesti ebavõrdsus erinevate klasside vahel Ladina-Ameerikas on väga suurt. Aga need viisid, kuidas ta, kuidas ta oma eesmärki saavutada, üritus olnud ilmselgelt valed. Kui me mõtleme selle peale, et suurem osa eestlastest, kes on täna veel elus et nende, nende perekond on otseselt kannatanud Stalini repressioonide all. Ja siis, kui me mõtleme selle peale, et Stalin oli isegi vara, eks ole, suriidol arvasid, talv on äärmiselt tore mees. Niimoodi ta olevat allkirjastanud oma kirju mingil perioodil Stalin teisele. Et kas, kas ta nüüd ikka veel tahate seda särki selga tõmmata? Kui mõelda selle peale, ta saatis oma sõdureid tapma süütuid kuuba naisi ja lapsi. Et mina, no ma arvan, et ta oli üks väga halb mees. Noh, rääkimata sellest, et väidetavalt tal olla pinutäis lapsi mööda Ladina-Ameerikat, kellest ta kunagi mitte midagi kuulda ei tahtnud. Ma loodan, et need, kes seda saadet praegu kuulavad, kellel on tegevara särk kapis, et ei võta seda särki enam välja sealt kapist ja kuidas oleks viita perooni särgiga ehita särki maha, ei paneks selga, eks ma arvan, et ei, ta ei olnud ka väga hea inimene. Arvatakse, et ta oli suhteliselt rumal. Aga noh, ilmselt eks temagi tahtis võib-olla head. Aga ka see viis, kuidas ta seda head saavutada üritas olnud, väga mõistlik. Et sisuliselt Argentiina majanduslik allakäik, arvatakse, et algaski peroonide ajastul kui lihtsalt valimatult jagati riigi raha laiali vaestele. Mõtlemata selle peale, et et riigil on toimimiseks siis vaja raha. Nojah, aga loomulikult ta tahtis saavutada oodavad populaarsust ja ja ka tema oli täielik ikoon oma rahva jaoks sel ajal. Et ma ei tea, võib-olla Argentiina rahva jaoks seal head, kui nendele kolmeaastaselt vähki suri. Aga võib-olla teisalt jällegi ei olnud, kuna kuna nüüd on ta ikkagi, eks ju, samamoodi et ta on ikkagi ikoon. Et teda võib armastada või vihata. Ka kõik inimesed teavad teda. Evita Peroni jälgedes üritab nüüd käia Kristiina Kirchner, keda oma raamatus nimetatud Botox'i kuningannaks. Jah, jah. Kerner on jah, mina ise selle nimega välja ei tulnud. Ma leidsin selle nime siis, kui ma kirjutasin äripäeva ajakirjanik dilemma temast persoonilugu, enne kui ta valiti presidendiks. Ja ma üritasin kõikvõimalike viisidega välja selgitada tema poliitilist plaani, et mida ta siis nagu tahab korda saata. Ja see ei õnnestunud mul hästi. Küll aga sain ma teada, et tal on nõrkus disainerrõivaste kalliste jalanõude vastu. Et tema jaoks on väga oluline see väline imidž, et talle meeldib reisida. Väga jah, et talle meeldib ka käia ilu õppidel. Et väidetavalt see, kuidas ta praegu välja näeb, on ohtra Botoksiisistimise tulemus? Kindlasti mitte ainult. Ja siis oligi üks üks ajakiri oli teda kutsunud Botox'i külgadeks, kuidas temasse rahvas suhtub? Kristiina on, ma arvan, umbes samasugune nagu ei viita, et teda kas armastatakse või vihatakse. Kõrgem haritum klass loomulikult ei salli teda. Ja ma arvan, et õigusega. Ma arvan, et ta ei ole väga hea inimene seda riiki juhtima. Aga teisalt ma olen ka aru saanud, et mitte korrumpeerunud argentiina poliitikud ei ole lihtsalt olemas mis teeb mind väga kurvaks, aga ma ei saa seda kahjuks muuta. Kui suur on see ebavõrdsus erinevate klasside vahel väga-väga suur. Seal oli inimesi, kes on täiesti noh, nagu ma juba enne ütlesin, seal on iga päev sureb nälga, mitu last. Ja seal oli inimesi, kes ei oska oma raha kuhugi panna. Ja see ebavõrdsus aina aina kasvab nende inimeste vahel. Ja loomulikult, et näiteks Buenos Aireses, paljud nendest inimestest, kes elavad slummides, ei pruugi üldse olla argentiinlased, vaid nad on Peruust või Boliivia. Paraguay tulevad siia paremat elu otsima. Klassivahed on jah, on väga suured. Reisipalavik anymore nakkusraadioeetris. Reisipalavik avastab koos Liis gäng sepaga parasjagu Argentiinat mis on teatavasti pindalalt näiteks suurimaid riike maailmas ja väga mitmekesine maa elasid pealinnas Buenos Aireses ja nägid ilmselt selle kõiki tahke. Kirjeldage palun seda suur line sealset atmosfääri. Buenos Aireses on tegelikult väga tore linn. Kui sa ei näe seda elu, mida mina seal siin siis siis sa arvad, et see ongi täiesti turisti jaoks täiesti imeline linn. Seal on palju ilusat arhitektuuri, seal on palju kultuurielu. Kogu aeg toimub midagi. Seal on nii palju restorane ja kohvikuid, et mul on väga vähe kohti, kus ma käisin rohkem kui ükskord. Noh, ta on täiesti suur linn, eks ju, et mitte nagu Tallinn, kus kell 11 pannakse paarid kinni nädala sees ja siis polegi kuskile minna. Ta on jah, ta on elust suhteliselt tulvil seal muidugi praegu on ka palju turiste, sest Argentiina ja Buenos Aires on suhteliselt odavad, et kelle Lääne ränduritele mida sa Buenos Airese vaatamisväärsustest rändele nii-öelda kohustuslikuks teeksid? Kõige kohustusliku millesti, Rekoleta kalmistu mis peaksid olema omasuguste seas top kolmes maailmas. Esimene on minu meelest Pariisis number üks ja number kaks, ma kahjuks enam ei mäleta, kus see asus. Siis mina soovitaksin kindlasti minna mõnda autentsemasse liharestorani, ehk siis päris Yasse mis on selline väike ja, ja ei, ei torka võib-olla esmapilgul üldse tänavapildist silmagi. Siis ma soovitaksin käia Lavokas, kuigi Laboka on täielik Potjomkini küla, see on lihtsalt üks üks tänav, mis on üles vuntsitud turistide jaoks. Ta Blagokan suurem piirkond, aga seal on üks tänase selgaminito, mis on vuntsitud ainult turistide jaoks täna. Mis on kallis ja kui sa sealt välja lähed, sellelt tänavalt, siis ebaturvaline. Aga selle lähedal on kuulus Boca Juniorsi. Kuhu siis soovitakse minna jalgpallihuvilistel mänge vaatama, kindlasti mõne kohalikuga koos. Boca ei ole turvaline piirkond. Kindlasti soovitaksin minna Palermosse, eriti Palermo Veho on väga tore koht, kus on palju erinevaid pisikesi disainipoode kust võib siis leida nii riideid, jalanõusid, ehteid. Ma ei tea vannitoamööblit, kööginõusid erinevaid asju, ka kunsti ja et seal on väga palju selliseid, just pisikesi disainipoode, mis on ka väga-väga vahvat sisustatud. Mis tähendab, et kui, kui on tegemist disaini pädedega või selliste ostuhulludega, siis kindlasti Palermo Virh on see koht, kuhu peaks minema. Palermo üleüldiselt on selline koht, kus kus on palju restorane, kus käiakse siis ka õhtul meet lahutamas. Soovitaksin minna moodsa kunsti muuseumisse Maiba. Jaa, soovitaksin minna ka Xulsonääri muuseumisse, mis mulle isiklikult väga meeldis, et ta on selline hästi värvideküllased akvarellid sajandi esimesest poolest. Muide tema isa oli minu meelest baltisakslane ja pärit Riiast. Seda lugesin tema elulooraamatust. Kohti, mida külastada on, on palju. Kuidas seal kõige mõnusam ringi liikuda on? Taksoga taks sadamast hästi odav, taksod on odavad ja, ja neid on hästi palju ja neid on, neid on igal pool. Nad on ka turvalised niivõrd-kuivõrd, Buenos Aireses on nimetatud ka ladina-ameerika peopealinnaks Key pealinnaks, oma raamatuski kirjutad teemast transa prostid Travistid ja jah, seal on suur osa prostituute, transastiilid seal, tõsi, minu jaoks esimese hooga säili pisut šokeeriv, kuna ka see piirkond, kus ma elasin sellest umbes 10 kvartali kaugusel oli siis see koht, kus sai ka nagu prostjad Meravalt. Seetõttu alati, kui ma läksin üheselt teatud sõbra naersantelmast koju, siis ma võtsin, võtsin takso, kui see ei olnud kaugel ja nad ja nad on seal, need on erinevad kohad, kus nad käivad, kõige suurem koht, kus nad kogunevad, on üks park Palermos, mis päeval on siis laste ja perede piknikupaik öösiti siis. Ma ei tea, kas Ardo elu ja võib siis öelda, ma ei tea vabaõhubordell või. Ma ei tea, kes on vaadanud alma tavaari filme, siis seal on samamoodi näha olnud osades kus, kuidas nad seisavad seal kuskil mingis kindlas piirkonnas kõik õues. Et seal on samamoodi. Et on erinevaid loomulikult igas erinevas pikkuses kaalus, erineva parukaga. Erineva rinnahoidjaümbermõõduga. Rääkides muudest lahedadest ilusatest erilistest kohtades, Argentiinas peale Buenos Airese siis räägi, milline on tulema oma pealinna usuaiaga, mida peetakse maailma üheks lõunapoolsemaks linnaks kus hoia, ongi maailma lõunapoolseim linn. Nad seal küll paari teise väikese linnaga ümbris kaud ümbruskonnas vaidlevad selle tiitli nimel. Aga sisuliselt ta on ikkagi maailma kõige lõunapoolsem linn. Ausalt öeldes ta ei erinenud ja palju Põhja-Rootsist olen käinud nordkapis, mis on Euroopa maismaa põhjapoolseim tipp. Ja mulle seal jäi rohkem selline selline maailmalõputunne. Ushuaia on ka väga tore, et ta on suhteliselt väike linn. Need majad võib-olla ei ole nii arhitektuuriliselt vaatamisväärt aga seal on väga palju ilusat loodust, erinevaid loomi. Ta paadiga seal ringi, selles lahes Piigli kanalis vaadata erinevaid asju, et ta on. Käisid ka pingviine vaalu vaatamas, millise elamuse sulle see jättis ja kus seda teha saab? Pingviinid oli minu kõige kohustuslikum turismiprojekt. Kui ma mõtlesin, kui ma olin otsustanud ära, et ma lähen siis ma mõtlesin, et kõige olulisem asi peale hispaania keele õppimise on see, et ma tahan näha pingviine ja pingviine saab näha Buenos Aireses lõuna pool. Selleks tuleb bussiga sõita Ta umbes 15 tonni, kui ma õigesti mäletan, 15 tundi Argentiinas on väga normaalne, sest see on väga suur riik, mis tähendab, et bussiga liigeldes tuleb võtta paras ajavaru. Täitsa vaadata sellises kohas nagu Punta tammu, kuhu nad kogunevad paarituma. Ja see peaks olema maailma kõige suurem Patagoonia pingviini reservaat, kuhu nad siis igal kevadel septembrikuust tulevad. Pingviinid jätsid mulle väga toreda mulje. Me kahjuks jõudsime sinna täpselt sellel kõige igavam mul ajal. Ehk siis mehed olid juba kohale jõudnud, mees, pingviinid, need olid ilmselt oma urgude pärast kaklused maha pidanud ja siis nad koristasid oma selle Jurgeja võtsid päikest ja naised ei olnud veel kohale jõudnud. Ehk siis kaklused naiste pärast ei olnud veel alanud. Ja inimesed, et neid eriti ei häirinud. Teil oli inimestest suhteliselt ükskõik. Vaalu saab vaadata sealsamas kohas, kus, kus pingviinid. Vaalad on 200 kilomeetrit põhja pool. Selle koha nimi on peninsulevaldes. Ehk siis poolsaar on penindusele Valdeid ja see asula, mis selle ümber on, seda kutsutakse põrdavamadriniks. Ja vaalad tulevad sinna ka igal kevadel. Nii et kui me sinna läksime sõpradega koos, siis nende jaoks kõigi jaoks olid vaalad väga olulised. Ja mina ütlesin, et ah, need vaalad on ka toredad, aga ma tahaks ikka neid pingviine näha. Ja siis, kui ma nägin neid vaalu ja siis ma sain täiesti aru, et pingviinid on küll väga toredad ka vaal on ikkagi midagi hoopis teise mastaabiga. Kui sa näed koos mängimas 40 tonnist ema ja tema kolmetonnist last, et siis see on päris võimas kogemus. Eriti kui sa istud paadises, vaal on sinust võib-olla kahe meetri kaugusel. Ja nad on sellised, tunduvad niuksed täiesti nagu lõbusad olevat. Neile meeldib mängida ja päikest võtta seal kõhud taeva poole. Ja neid saab näha ka suhteliselt ranna lähedal. Ehk siis, kui me parkisime oma autorannale, siis need vaalad olid rannast võib-olla ka. Ma ei tea, 20 30 meetri kaugusel. Aga mida Argentiinas veel vaadata, mis kohti sa veel soovitad? Mina soovitaksin kindlasti minna Nende osasse, kus tehakse veini. Ja loomulikult absoluutselt kõige kohustuslikum turistilõks on iguašuugosed. Mis peaksid olema siis maailma kõige laiemalt Kosel. Et inimesed, kes on käinud Niagara juga, vaata aga, ma saan pärast öelnud, et ah see Niagara mingi täielik könn. Et see iguas suu on ikka palju-palju võimsam. Ma võin öelda, et see on suhteliselt kirjeldamatu, sest see on ikkagi midagi sellist, mida, mida mina ei kujutanud üldse ette, onju et seal on väga palju selliseid nagu väiksemaid jugasid. Ja siis saab loomulikult võtta igasuguseid tuure, et sa saad ise peaaegu sinna kose alla sõita. Sa saad seal looduspargis kõndida, näha erinevaid linde, loomi ja need joad on ikka sellised, et sa vaatad neid ja, ja sa ei usu, et midagi sellist on võimalik? Seal on üks, üks eriline koht, mida nad kutsuvad kuradi kurguks kus siis vesi nagu peaaegu sõõris langeb lihtsalt alla. Et ja seal noh, see müra on loomulikult kõrvulukustav hobuse aurupilv, mis selle ümber on siis seal nende koskede sees sa näed, näeks väikseid vikerkaari kogu aeg nägime väikest krokodilli kaugelt võtmas päikest ühe sihukese vaiksema jõe osadel siis kindlasti võiks ära käia mind osas, kus tehakse veini, mida müüakse ka Eestis. Mind osas on, selles piirkonnas on umbes 700 erinevat väiksemat või suuremat ettevõtet kes toodavad veini. Selline tore koht, kus kõik turistid teavad, et kui nad sinna aastasse lähevad, siis kõige olulisem asi on rentida jalgratas päevaks ja siis sõita neid erinevaid veinikeldreid läbi veinivabrikuid igas igas veinikeldris, siis tehakse selle küsimise peale ekskursioon, näidatakse tootmist ja siis saad proovida nende nende toodangut. Mõnes kohas küsitakse natuke raha selle eest, aga enamasti mitte. Ega vate asub suhteliselt Ushuaia lähedal. Noh suhteline on Argentiinast suhteline mõiste, et sinna ikka peab lennukiga lennukiga lendama või siis buss võtab ikka kaua aega ja need on siis jääliustik, mis tuleb siis andidest alla. Ta on jah, andides niimoodi, et on seal Argentiina ja Tšiili piiri lähedal ja see liustik on, on ka päris võimas vaatepilt. Kuidas ikese jääl aga tuleb sealt mäest alla. Ja Elgalahvatesse see liustik siis kukub järve Ta on kahanev liustik, mis tähendab, et kunagi tulevikus selle koha peal on kõik järv või midagi muud, et nendel jõustikku seal enam ei ole. Aga noh, see kõik juhtub kunagi kauges kauges tulevikus. Seal lähedal on ka selline väike koht, kus saab näha koopamaalinguid. Et jah, et kui sinna Kalephatesse minna juba, siis kindlasti tasuks vaadata ka neid koopamaalinguid. Et enamasti on, on need käejoonised. Et kas siis on, nad ütlevad kas negatiivne käsi või positiivne käsi. Et kas siis on tehtud nii, et on käsi pandud värvi sisse ja pandud vastu kivi või siis on käsi pandud vastu kivi ja joonistatud ümber käe siis kontuur. Ja nad kahtlustavad, et, et see oli selline koobas, mida kasutati sünnitamiseks. Et seal oli jumal, need indiaani hõimud elasid seal. Ja arvavad, arvatakse jah, et käed olid siis selleks, et kui see naine tuli sinna koopasse, mis oli siis arvatavasti püha koht nende jaoks. Ta pani käed niimoodi kükitas maha, panin käed endale selja taha vastu seda koopaseina ja siis kükitas seal niimoodi ja surustada koopa seina siis pressis neid tittesid välja. Nad arvavad seda ka sellepärast, et seal on selle koopa lagi hästi sihuke muste nõgine, seal allilmselgelt tehti tuld ja kuna kohe see Argentiina järv on seal seal lähedal siis ilmselt sealt sai nagu vett kiiresti ja aga kindlalt muidugi ei tööta. Ja tänaseks on, need on see hõime muidugi surnud kus Argentinas veel Indiaaniradadel saab käia. Indiaanlasi Argentiinas ei ole palju alles jäänud, aga nende, nende jälgi saab näha seal Elgalahvates ja kauss aiast kus aias on isegi sellele kohalikule hõimule, kes seal elas oma muuseum. Nemad olid selle poolest naljakad, et nad olid rändhõim. Ja nad elasid selles kliimas alasti. Karastased jah, kuna see on ikkagi kõige lõunapoolsem linn, lõunapoolseim asustus maailmas siis te võite ette kujutada, et talvel on seal ikkagi päris külm. Kuidas nad sellele vastu pidasid, oli see, et nad määrisid ennast vaalarasvaga. Vaal oli see, mida nad põhiliselt küttisid ja toiduks kasutasid. Ja siis sealt rasva, siis määrik endale peale. Ja põhjus, miks nad elasid alasti, oli selles, et kuna nad olid rändhõim neil ei olnud kindlat elukohta, mis tähendas, et neil ei olnud kusagil oma riideid kuivatada. Ja kui sa elad sellises tuulises ja niiskes kliimas, kus on lisaks kõigele üsna külm siis niiskes riides on sul külmem kui alasti sest nahk kuivab kiiresti, aga rõivastega aeglasel kahjuks nemad on ka täielikult välja surnud. Viimane hoop pandi neile 20. sajandi alguses. Kui rääkida veel sellistest nagu etnilistest etnilisematesse inimestest siis leid saab rohkem näha Argentiina põhjaosas. Seal mul jäi kahjuks käimata. Aga jah, Saltaja hoian need kohad, kus siis saab näha rohkem, seal võib olla selliseid sümboleid mida eestlased enam võiksid seostuda, Argentiina ka. Ehk siis värvilisi, neid igasuguseid pontšo, siid ja ka kaabusid ilmselt. Pluss seal on soolajärved, soolaväljad. Tuletan teile meelde, et käimas on ka mänge liis gäng sepa raamatule minu Argentiina selleks mingi raadio kahe kodukale reisipalaviku foorumisse aadressil www ergaks. Ee kaldkriips reisipalavik. Kirjutage, milline on olnud kõige lahedam naljakam, erilisem absurdsem, hajuvabam võiks kõik mingil muul moel kummalisem. Pikkab Blaine ehk võrgutus väljend, millega teid on üritatud siis võrgutada. Esmaabi reisipalaviku puhul igal pühapäeval kella kahest neljani. Raadio kahes. Head raadio, kahe kuulajad, käimas on saade Reisipalavik ja me oleme jõudnud Argentiina kultuuri juurde. Argentiina on ju tuntud kui tango sünnimaa, seda teab vist igaüks. Kuidas seal selle tangoga siis ikka on, kas kõik tantsivad seda igal pool, kogu aeg? Vot see on, see on üks selline stereotüüp, võimeid või müüt natuke jah, et täpselt ongi see, et mida inimesed teavad, on viida ja Maradona ja tangot ja liha ja liha, et noh, on mingid siuksed, nagu ma tea, sellised suured vaalad või sihukesed elevandid, et meile tundub, et et see, nende maailm asetub nende elevantide peale ja tegelikult see ei ole üldse nii. Kui sa küsid mõne mõne keskmise partenio ehk siis selle Buenos Airese elaniku käest, et kas sa oskad tangot tantsida? Ta ütleb sulle suure tõenäosusega, ei see on mingi turistivärk ja ma ei, ma ei ole kunagi tunnis käinud ja see üldse ei huvitagi mind. Et nii ongi, et suurem osa nendest inimestest, kes seal tangot tantsivad, ei ole argentiinlased, vaid turistid. Et enamasti see käib nii, et saad tunde võtma ja siis õhtul saad minna minule. Ehk siis meil on ka, on, kas siis see muusikastiil või siis see koht, kus tantsitakse kus siis mängib elav muusikalauad ja siis saab tantsida, saab erinevate inimestega tantsida. Aga hakka minnes õudvalt. Loomulikult täitsa Argentiinast rääkides ei üle ega ümber jalgpallis sealt pärit kunagine kuulus jalgpallilegend Diego Maradona, kes viimased aastakümned vist on küll kuulus kõikvõimalike muude toredate tegevustega nagu alko, narko ja muud skandaalid. Jah, kahjuks või õnneks viimasel ajal narkootikume enam ei kasuta. Küll aga aeg-ajalt ikka ta vilksatab niimoodi meediapildist läbi, kui ta on jälle haiglasse sattunud. Mõne oma siis joomatuuri tagajärjel, näiteks. Mulle tundub, et, et ta on natuke nagu Argentiina Matti Nykänen. Et, et jah, et ta oli nagu kuulus ja väga hea, aga siis mingil hetkel asi läks natuke nagu nihu. Kuidas tänapäeval jalgpalliga laudel jalgpalli läheb hästi, argentiinlased nende jaoks ikkagi oluline asi. Et ma ütlen, mina seda jalgpallipisikut külge ei saanud. Aga kohalikud ikka pühapäeviti ikka vaadatakse, mõtsija käiakse koha peal, jalgpallisärki saab osta igalt poolt. Et on ka öeldud, ma lugesin ühest allikast kunagi, et kui õige argentiinlane võib tund elu jooksul vahetada oma oma naist, elukohta seksuaalset orientatsiooni, isegi sugu, siis mitte kunagi ei vahetada seda fännitavat jalgpalli meeskonda. Ma ei tea, kui õigesime, aga no need on ikka väga truud meeskondadele, et, et kõigil on alati oma lemmik ja siis toetatakse oma lemmikut. Räägi sellisest huvitavast üritusest nagu muuseumide öö, Ahhaa muuseumi töö ja neil on iga aasta on korra selline öö, kus siis muuseumite uksed jäävad avatuks bonsai resesse. Et siis saab käia erinevates muuseumites, seal on erinevaid kontserte igal pool ja nad ei ole küll avatud terve öö kilu meelest, et kas kella kolmeni äkki või midagi sellist. Ja siis lõpuks on niisugune suur suur muusika muusikaürituste pargis, mis sa veel Argentiina kultuurist esile tooksid. Mina vaatasin väga palju Argentina filme just sellepärast, et harjutada keelt ja seal on mõned väga toredad filmid. Muide huvitavamad on on linastunud ka PÖFFil. Ja mulle Argentiina kino meeldis. Ja kunstist mulle väga väga meeldib, nagu juba öeldud, sul seal ja Tonio permi on vast võib-olla isegi kõige kuulsam Parindamine kunstnik ja Emilia pettur rutiinile mingis, aga noh, need on sellised moodsad kunsti asjad. Kirjandusest loomulikult mul on väga väga kahju, et eesti keelde praktiliselt ei ole tõlgitud Parhese raamatuid. Mina olengi hispaania keeles veel väga lugeda ei suuda, kuna ta on ka siuke väga metatasandi mees, seal väga mitmed kihid ütles. Äkki valdame seda keelt. Ja teine argentiinlaste uhkus on kordasse, kui religioosne on Argentiina Argentiina elanikud ja kas ja kuidas religioon igapäevaelus ilmneb? Nad on selles mõttes religioossed, et peaaegu sajaprotsendiliselt nüüd on nad katoliiklased ja muidugi igapäevaelus, eriti noorte puhul, see ei ole nagunii silmapaistev. Nad ei käi eriti kirikus. Samas suhetes katoliiklus ikkagi nagu lööb väga välja, et näiteks abort on seal keelustatud. Väga huvitav vastuolu on minu meelest, et kuna katoliiklastel abielueelseid suhteid teid üldiselt aunitakse siis isegi, kui sul on pikaajaline suhe, siis enamasti selle noormehe oma, näiteks kui sa oled tütarlaps, siis oma noormehe vanemate juures sa sul ei lubata ööbida. Et seda ei peeta heaks tooniks. Aga samal ajal terve linn on täistunni hotelle, mida kasutatakse aktiivselt, et selles ei ole midagi imelikku, et see on nagu normaalne nende jaoks. Minu meelest natuke silmakirjalik, et, et sa ei või koju tuua, et mine siis selle tunni hotelli, et silmad ära. Kas abielu lahutamine on lubatud? Lahutus on ka väga populaarne. Mulle tundub, lahutatakse palju, ikkagi kirglikud inimesed siis kiirelt paariakeel tahkudest. Kommenteeri Saadet foorumis R2. Kommenteeri Saadet foorumis R2. Raadio kaks Argentiina asub täiesti teisel pool maailma ja sinna minekuks oleks kindlasti mõtet teha enne väike eeltöö, kuidas planeerida oma lennupileteid. Selleks, et teile selles osas head nõu anda, olen stuudiosse kutsunud Eesti Ekspressi reisi lisakohver, toimetaja Krister Kivi. Tere, Krister. Anna nõu, kuidas oleks kõige mõttekam Argentiinasse sõita? Jah, üldiselt see ei ole mitte mingil tingimusel väga odav, nagu ma pean igaüks ka ise mõista, vaatasin küll kõige Läheme edasi-tagasi pilet hetkel Tallinnas panna säärasesse on dollarit 1962 dollarit, plus erinevad maksud, vaadan, kokkused läheb kuskil 15016, tahad selleks Franziga üks variant olekseid näiteks Argentiinasse läbi Ameerika Ühendriikide sest näiteks Londonist on sellised 12000 krooni pluss maksud suurusjärgus. Piletihinnad Delta Airlines nädil, continental, Lil USA-s r kanadel ja Kanada lubab ka näiteks Torontos peatada 50 naelase lisamaksu eest samamoodi delta lend Stockholmist selline umbes 9500 krooni pluss maksud edasi-tagasi, sind panna sajuga sesse ja see lubab siis ka maksta 700 sekki juurde, võimalik peatada USA-s. Nii et sellega lend läheb lühemaks, need lennuosad, see ei ole üks selline pikk sõit ja kokkuvõttes nagu minu arvates näeks rohkem siis samuti üks idee, mida võiks kaaluda, oleks see kasutada Argentiina enda lennuliini alaline Argentiinas ja sõita näiteks võtta selleks kaugemaks, sihtpunktiks Austraalia ja sõita lihtsalt Euroopast Austraaliasse läbi Argentiina, see on väga mõistlik hind, seal 2063 dollarit pluss lennujaamamaksud Londonist Sydneysse läbi Argentiina edasi-tagasi ja peatamine on lubatud ja samamoodi võiks kaaluda ümber maailma pileti ostmist. Manuel allianss on selline. Global Explorer peleti, kõige odavam on umbes 29000 krooni, mõned täpselt eesti kroonides seda hinda ei tea. Dollaritesse on 2866 pluss maksud Tallinnast. Ja sellega võib sõita Argentiinast ja siis kuhu iganes veel 26000 miili on lubatud maha reisida. Et minu arvates on samuti nii pikk reis ette võtta. Aga Argentiina sees, mis sa soovitad, kuidas kõige paremini ringi? Suuremaid lennufirmasid on kaks, on seesama haara linnas Argentiinas ja siis samuti lan Argentiina, mis on seotud lan grupiga. Kuidas seal bussi ja rongiliiklusega lähevad, ainult ma olen kuulanud, bussiliiklus on väga hea. Loomulikult väga suur, aga, aga püsida mugavad, odavad ja see on kindlasti täiesti hea. Hea alternatiiv lendamisele Päevalehes Argentiinas on selle poolest huvitav lennukompanii, et neil ei ole viimase 30 aasta jooksul ühtegi lennukit alla kukkunud, aga siiski neil on inimesed toidumürgitusse surnud nende lennukites, nii et võib-olla võiks meeles pidada aitäh Krister. Kallid raadio kahe kuulajad, tänane maailmarännak raadioeetris on lõppemas, avastasime esmakordselt Ladina-Ameerikat ja meie Argentiina reisi giidiks oli liis gängster. On sul midagi, mida sa Argentiinast praeguseni siis olles igatsed? Ma arvan, tehasele ma igatsen neid kohvikuid, aga kindlasti ma igatsen seda keelt. Ma olen aru saanud, et see keel oli midagi sellist, mis minu jaoks muutus nii hingelähedaseks, et et mõnikord ma näen unenägusid hispaania keeles. Eestilt. Eriti kui ma kirjutasin seda raamatut. Et mul sel hetkel, kui ma pidin lahkuma Buenos Aireses, siis. Mul oli sellest linnast üsna kõrini, tunnistan ausalt. Aga, aga jah, aga see keel on midagi, mis, mis jäi mulle väga hinge külge. Et mis alguses tundus selline agressiivne, siis kui sa sellest barjäärist läbi murdsid, siis selgus, et seal midagi väga-väga-väga-väga vinget Tundub hästi tobedat, ma ei tea, kuidas seda seletada. Et näiteks kui ma helistan oma oma organisatsiooni, kus ma töötasin, räägin nendega hispaania keelt. Kui ma lõpetan kõne ja siis mul on selline tunne, et ma tõusen lendu sees on kõik selline helge ja hea. Jah, ja ma igatsen seda võib-olla linnaplaneeringut, mis seal Buenos Aireses oli natuke ja tal on pikad sirged tänavad, mille lõpus siis see on ainus koht, kus sa natukene silmapiirilt. Noh, ja ühistranspordisüsteem on seal paremini organiseeritud võib-olla kui siin, kuigi bussid on vanemad ja rohkem räämas. Ja ma igatsen seda inimestevahelist kontakti. Et Eestis on küll suht suhted sügavamad inimeste vahel. Aga seal on kuidagi rohkem sellist energiat. Ma ei ole tõesti tüüpiline eestlane, ma tean, minu isiklik ruum on natuke väiksem kui keskmisel eestlasel ja ja ma otsin teiste inimestega rohkem füüsilist kontakti. Ja, ja siin seda füüsilist kontakti ei ole, nii palju on inimesi, kes ehmatavad suisa seal puudutad neid. Et see minu jaoks on natuke kurb, et seda mõtet. Et sa saad kokku inimestega, siis kõigepealt muusitatakse ja siis räägitakse, et ahvat umbes, ah, kuidas sul läheb ja lihtsalt teinud ja sa näed nii hea välja ja siis minnakse edasi. Et muidugi see kõik on väga pinnapealne, aga samas sinna peale kedagi muidugi ilmselt Ta ei huvitagi, kuidas sul läheb. Aga see on muidugi selline vestluse alustamine, et ei ole nii, niigi lüheks, hakkab koosolek ja nüüd me räägime 20 istume maha Torstis nägudega. Kui keegi on kaks minutit hiljaks jäänud, siis, siis me kohe kirtsutame nina. Et noh, ma ei tea. Kes võiksid kuidagi vaadata rohkem enda ümber ja näha ta vabalt milles Argentiinasse rändajale südamele paneksid või millele veel tasuks erilist tähelepanu pöörata. Ma paneksin südamele, et ärge minge siis, kui meil on suvi siis seal on külm ja nende talv on, on väga nõme. Mingi novembrist näiteks november on väga tore kuu ja hoidke oma asjadel silma peal. Lugege enne natuke, mis, mis koht see on. Ja minge avatud südamega. Argentiina on tegelikult väga-väga ilus riik ja seal on väga palju erinevaid asju mida näha ja teha. Seda valikut võib olla langetada raske ka minna. Aga kindlasti ma soovitaksin minna Buenos Aires. Lõpetuseks tuletan meelde, et ühel teist on võimalus saada autori poolt signeeritud raamatu minu Argentiina õnnelikuks omanikuks. Selleks mingi raadio kahe kodukale reisipalaviku foorumisse aadressil www R2 poee kaldkriips reisipalavik. Ja kirjutage sinna Nendest kõikidest lahedates naljakatest, absurdsetest, kummalistest, misiganes vaimukatest, pikap lainidest, ehk siis võrgutamis väljenditest, millega teile on üritatud kunagi läheneda. Teil on aega kuni järgmise saate nimi. Suur tänu sulle, liis, sa juhendasid meid sellel audiorännakul Argentiinasse teiega, head kuulajad, kohtume taas juba vähem kui nädala pärast järgmisel põneval reisil aitäh kuulamast ja audios.