Saada kõik puhuvad, kaardistab Eesti muusikamaastikku ja ühe väga olulise episoodi sellesse. Eesti muusika ajalukku on kirjutanud perekond Sõnajalad. Kas see üks peatükk saab täiendust, seda näitab aeg. Tundub vähemalt, et eeldused ja lootused selles osas on olemas. Praegu on meie stuudios Oleg ja Andres Sõnajalg selleks, et vaadata põhjalikult üle see, mis tehtud, mehed, tere tulemast, rõõm teid siin tervitada. Tervist, tervist. Kõigepealt nii-öelda moodsat aja tegemistest. Kas 2009. aasta algus teie jaoks on nii-öelda traditsiooniliselt kiire aeg, olete te mõlemad selles mõttes nagu pisid inimesed, kes hoolitsevad selle eest, et ikka midagi teha oleks või armastate te mõnusalt rahulikult aega veeta ka, sest sest ma eeldan, et te olete oma elus piisavalt palju saavutanud, et et puhtmajanduslikult see võimalus võiks teile olemas olla, kergemalt võtta ja rahulikult hingata. Sellest hammaste nädal aega tagasi, kui meie väga austatud ja armastatud ämm ütles, et millal te selle tormamise lõpetate? Meie elustiili nagu sisse programmeeritud ja mitte see, et et nüüd nii jube kiire kogu aeg oleks vaid lihtsalt me oleme nii energilised inimesed, et me ei saa nagu kaua ühe koha peal istudes me kogu aeg kogu aeg on nagu, nagu midagi teoksil ja ja plaanid on ees. Muusikuna te ka kindlasti tööd praegu see on ausalt öelda jah, praegu isegi võiks öelda kõige rohkem meile seda niinimetatud tormamist või seda tempot peale pannud, aga miks te seda teete? Huvitavam et eks see muidugi oleme küllaltki palju pingutanud just viimased aastad majanduslikult ja, ja me oleme saavutanud küllaltki häid tulemusi just tuuleenergeetikas ja see ei ole sugugi mitte lihtne olnud, et kui inimesed vaatavad tuulegeneraatoreid niimoodi taamal kusagil mere taustal või et ta on selline ilus sihvakas valge õiekene käib vaikset ringi, siis tegelikult tuleb sinna sisse minna ja üles ronida. Ja siis saab aru, millega tegelikult tegemist on, et see on ikkagi üks väga suur masinavärk sisuliselt meie nimetame seda tehaseks torni otsas. Kogu asi kaalub sadu tonne. Ühe tiiva pikkus näiteks ainuüksi see pisike tiimis paistab niisugune ilus väike õied, õielehekene, seal tiiva pikkus on kümnetes meetrites kuni kuni 60 meetrit, seal sees saab vabalt jalgrattaga sõita. Kogu see asi töötab kümnete arvutite juhtimisel. Selle ülespanemiseks kasutatakse kraanasid olemises, teinud näiteks kraanamis Khani üles meie meie pargis tuulikud oli Eesti suurim kraana. Seda kraanat pani kokku niinimetatud väike kraana mis on sajatonnine kraana. Kaks päeva ehitas ta suurt kraanat. Kus see teie tuulefarm Kristjan, kus seda imetleda saab? Ja see esimene tuulefarm on meil, Salmel Saaremaal, seal Sõrve kaelas seal, kus meie oma suve kodudki või ütleme, kodud on, me teame, mida me peame ikka neid mereäärseid kodusi enda kodudeks, et siin, Tallinnas elame küll põhilise aja, aga aga nagu see kodutunne on seal. Ja, ja see tegevus on jah võtnud viimased kolm, neli aastat väga, väga, väga suure osa meie aktiivsest ajast ja me oleme oma kätega ise ehitanud endale sinna kõrgepingeliini, mis on ainukene teadaolevalt erafirma omanduses olev kõrgepingeliin, oleme ise oma kätega ehitanud, vundamendid püstitanud need tuulikud, käivitanud need tuulikud, oleme neid hooldanud. Muidugi, tänaseks on situatsioon see, et et nad töötavad täisautomaatrežiimil ja me ei teagi, mis nad teevad, vahel harva helistavad neile ja, ja loomulikult tuult on palju ja ja energia hind on väga kõrge, nii et ega meil nagu majanduslikult väga palju pingutada vaja pole. Te olete Eestis, mõtleme viimase, 15 või natukene rohkem aasta jooksul väga edukate inimestena silma jäänud ja kindlasti ise ka täheldanud inimeste reaktsioone ja, ja tajunud seda tagasisidet eestlaste kohta. Üldiselt armastatakse öelda, et edukatele loobitakse kaikaid kodaratesse ja et ega väga ei meeldi inimestele, kui kellelgi liiga hästi läheb. Ma ei ütleks, et oleks nagu täheldanud mingit sellist, valdavate kadedust või midagi sellist, loomulikult ei, kadedaid on, aga ma arvan, need on lihtsalt jäävad rohkem pinnale, need agressiivsed inimesed, üks inimene võib olla töötleb oma arust 1000 inimese eest, aga tegelikult 999. Et noh, selles mõttes ei ole küll täheldanud suurt kadedust. Jah, ja eks seal on teine pool ka aktiivsed inimesed ju väga palju teevad, kohtuvad väga paljude erinevate inimestega ja väga-väga palju erinevate huvidega. Ja loomulikult sealt võivad tekkida tihtipeale ka huvide ristumised ja eriarvamusele niisugused asjad, nii et ma arvan, et see on tõenäoliselt kõigi aktiivsete inimeste küsimus, et aeg-ajalt ikkagi kerkivad esile mingisugused ka võib-olla et konfliktsituatsioonid ja oma huvide eest võitlemisel, see on täiesti loomulik. Kui meid veel keegi peaks, võiks öelda, suhtuma meisse, et teatud distants hoiakuga, siis siirisse viiviste suhtutakse küll ainult hästi ja nad on sellised, nad on nii soojad, siirad, vahetud, kiirgavad sisuliselt energiapommid, kiirgavad valgust, sära, aga kuidas teile tundub, kui te ise vaatate tagasi või, või ühiskonnale inimestele peale, siis kas eestlased on muutunud selle aja jooksul? On küll, on küll ja eriti võrreldes selle ärkamisega, aga inimesed on nüüd kindlasti jälle see muutus taime uue, nüüd märkamise aeg, ma usun nüüd taasärkamisaeg, aga vahel see aeg ja vahepeal oli väga suur niisugune noh, ütleme, et väikekodanlik või, või siis ütleme, et materiaalse heaolu või tarbimisühiskonna poole pürgimise aeg ja seda oli näha. Et kas või seesama, et kui palju on Tallinna tänavatel kalleid autosid. Ja samas ütleme, et kui väike huvi on vaimsete asjade vastu, ütleme, et vahepealsel perioodil olnud, et see on nagu olnud küll. Mis on, mis on silmanud. Kas teile ei tundu, et võimsad asjad saaksid rohkem tähelepanu siis, kui see majanduslik seljatagune oleks kindlustatud nii nagu teil, et noh, nii-öelda on ruumi ja võimalust tegeleda ka muude asjadega? Ma arvan, et inimestel ega ei ole, ei ole küllalt ilmselt kunagi, et see on ühest küljest õige, aga teisest küljest püüeldakse järgmise järgmise järgiat. Muidugi siinse üldistusi ei saa teha pigem raskematel aegadel, ei, ajalugu on seda näidanud rasketel aegadel, inimesed on palju vaiksemad ja ja palju rohkem hindavad muid väärtusi ja eks seal on ka see, et tegelikult sellised raskused ja, ja ütleme, et ka negatiivsed kogemused panevat paremini mõistma ka teisi inimesi, et kui, kui kõik läheb ainult ülesmäge, siis, siis sa ei näegi tegelikult enda kõrval inimesi, kellel on kas probleemid või, või kellel läheb halvasti ja kui sa oled ise selle ise selles situatsioonis olnud, siis sa mõistad, sa, palju parem, ma usun, et praegune aeg töötab just selle heaks. Igatahes ma võib-olla olen ebapädev ja ma ei ole piisavalt tähelepanelikult jälginud, kas te olete kusagil nii-öelda poliitilises plaanis seisukoha võtnud või oma meelsust avaldanud. Aga lubage, ma hakkasin praegu seda, et mida teie süda ütleb, või mõistus, kes Eestis ajavad õiget rida ja kes mitte, kui me räägime valitsusest, kui me räägime juhtivpoliitikutest, kes otsustavad asju ja hoiavad autot, et see kraavi ei sõidaks? No minul on üks väga selge nägemus praegu sellest, mis toimub poliitikas ja see on see, et tegelikult poliitikas käib oma koha hoidmine. Ja minu meelest poliitikud peaksid korraks minema lahkuma poliitikast ja minema business sisse. Ja see maailm on palju karmim. Ütleme, kui vaadata praegu neid palkas ja neid sissetulekuid, mida inimesed saavad, ütleme, et riigikogus istudes ja valitsuses olles ja võrrelda seda tegelikku vastutust mida nad kannavad sellega, mis, mis toimub erafirmas erafirmas on see, et kui kui sa ei ole omavastutus oma ülesannete kõrgusel, siis lihtsalt su firma lakkab olemast, riik ei lakka kunagi olemast, seal on hea soe olla. Minu meelest peaks olema esiteks riigiaparaadis töötavate inimeste palk oluliselt kõrgem Eesti keskmisest siis need inimesed tunneksid füüsiliselt, oleksid üks meist üks tavalistest inimestest, kuna nemad tegelikult elavad hoopis teist elustiili tänu sellele, et nende sissetulekud on niivõrd suured. Ilma et me räägime küll suurest vastutusest, aga see vastutus on just täpselt selline, nagu ta on, kui midagi läheb halvasti, midagi läheb untsu. Ega riik pankrotile riigi ei juhtu mitte midagi, keegi maksab selle kinni. Inimesed maksavad selle, aga samas, et kedagi konkreetselt praeguse olukorra eest nagu vastutavaks pidada, seda ma küll ei arva. See endine majandustõus, mis nüüd möödas on, tõenäoliselt mitte kunagi sellise, kuhu nad enam ei kordu. Selle eest ei saa keegi. Võta au endale, see ei ole ühegi poliitiku teene, vaid see on lihtsalt kogu maailma majandus läks nii tormiliselt üles ja, ja see mis, mis, mis toimus Eestis, toimus ka mujal maailmas tegelikult tohutu tarbimine, ületarbimine, ainult laenudest elamine ja, ja see võimendase käivitas kogu selle protsessi, nüüd on see õhupall katki läinud, kogu see asi kokku kukkunud ja ma arvan, et, et valitsusel ei olnud ja üldse Eesti poliitikud ei olnud väga suurt teenet Eisele üles viimisel ega samas ka otseselt selle kokku kukutamisel, nii et lihtsalt ja seda suurt laeva tuleb juhtida ja, ja ma usun, et tegelikult ega seda halvasti Eestis ei tehtagi. No enamasti elu, eks ole, läheb paremaks tõusude-mõõnadega. Ja see on täiesti loomulik osa majanduses. Te olete kaotanu Teledagemisele pankrotti nuusutanud, kuidas teie sellest asjast niimoodi positiivse ja endiselt pinnal olevate inimeste naljatatud, vaat siin ma tooks väikse paranduse sisse, tegelikult kui nüüd rääkida televisioonist, siis meie seal pankrotti ei nuusutanud, mehitasime telekanali nullist, ehitasime uue televõrgu, võib meenutada veel või tuletada meelde, et tegelikult sellel perioodil see oli siis enne eelmist majanduslangus, mis oluliselt väiksem, kui tundub, mis praegu on kätte jõudnud. Et siis olid telekanalid, kes olid saanud nõndanimetatud vene ja need Ostankino ülekandevõrgud endale seal kanal kaks ja TV3, meie ehitasime uue telekanali koos uue võrguga, mis kattis kogu Eestit ja me suutsime selle viia nullist kuni 10 11 protsendine osa, mis oli tegelikult väga suur telemaastikul ja lühikese perioodiga. Eks see oli ka teine aeg, ütleme siis käis ka selline turul selline, kuidas öelda, metsik läänereegel, et kui miski asi oli perspektiivikas ka noor, siis oli kerge, seda võiks öelda nagu ihaldada ja rahatuusad seda ka siis püüdsid televisiooni puhul ja need ütleme, nad võtsid meie käest siiski televisiooni. Me müüsime, neil vabatahtlikud tegelikult juhtus, tegelikult juhtus ja täpselt sama asi meiega siis samal ajal oli, algas just või sai alguse eelmine majanduslangus ja meie tegime täpselt sedasama, mida tegi Läti Parex Pank või mida räägid Läti Parex Panga omanikud, nad müüsid selle. Meie müüsime ühe krooniga, nemad müüsid ühe latiga ahelatega või kahe latiga, nemad müüsid riigile. Meie müüsime rohkem pangale ja, ja see televisiooni ju tegelikult funktsioneerima kolm aastat peale seda väga edukalt. Nii et see, et, et meid seonduda TV1 pankrotiga minu meelest nüüd ma ei tea, kust see tulnud on. Et tegelikult tuleks seda rääkida Toometi ja raid kyllandiga, Vallo Toometi, Rait Killandi ega nende käes läks televisioon pankrotti. Kusjuures peale meie lahkumist televisioonist me tegime seda televisiooni ja kõigi nende nende inimeste töötajate hüvanguks. Pank andis juurde 70 miljonit Eesti krooni rahaseni ja kui nad ei suutnud sellega aga sa televisiooni üles ehitanud kuskil 25 miljoniga sellel hetkel, kui me seal müüsime. Aga igatahes oma ärimeeste karjääri sulatada pankrotti muidu maitsnud jah. Olen küll jah, see oli üks ettevõte, mis oli seotud televisiooniga, et kui televisioon läks, siis see ettevõte läks sellest, et oli oma vahenditest Rodinid siin. Nüüd detailidesse laskumata mõistangi teie käest, kui positiivsete inimeste käest teada, et kust ta selle edasise süsti saite, et üks äri läks, läks metsa, võib see asi läks nii-öelda pankrotituhka sellest võtta muu asi ette. Lähme edasi, kus see süstil tuleb või, või kust te sellest nii-öelda? Kui te saite, vaata, see on tegelikult siin on üks üks nagu, ja ma usun, seda õpivad ka praeguses majandussituatsioonis väga paljud inimesed. Et pankrot on üks täiesti loomulik osa äririskist. Kui keegi tegeleb ettevõtlusega ja arvesta selle riskiga, siis ta teeb vale asja. Et inimene ei pea olema selleks rumal, ebaõnnestu läbikukkuja, see on äririsk ja vahe on, on reaalseid situatsioone, kus seda riski ei olegi võimalik ette näha ja see tuleb lihtsalt läbi elada. Öeldakse, et iga seitsme sarja õõnestab, eks me siis püüdlesime, et minna üle selle järgmise kuued jõuda, seitsmenda, nii aga jõudsime rutem kui seda vahepealset kuut ei pidanudki sina peal, tuuleenergeetika oli üks üsna see oli see seitsmes ja aga siin on veel üks, üks väga oluline, uus jätsime vahele, on see, et Eestis on, on tegelikult levinud minu meelest üks vale arusaamine või niisugune eelhoiak, et tegijad on ainult niinimetatud puhta renomee ega inimesed ja selle puhta renomee all mõeldakse seda, kes ei ole, ütleme, et läbikukkunud ei ole kõrbenud, kes selle pankrotti läinud tegelikult arenenud läänemaailmas mõistetakse seda just vastupidi. Et inimene, kes on saanud kogemused ka läbi ebaõnnestumise, ta tegelikult teab sind kukla taga, mis teda valede otsuste või valede prognooside või et asjade, mitte õigesti ettenägemise puhul. Oota, kui sul seda, kui sa ta füüsiliselt läbi elanud ei ole, siis sa tegelikult ei tea ka oma vastutust. Me vist peame vahepeal oma intervjuu pealkirja ümber muutma panema, selleks et kaardistada Eesti ärimaastiku Meie külaliseks on Oleg ja Andres Sõnajalg. Kui ma pakun, et te olete taasiseseisvumise aastatel ja miks mitte üldse Eesti ajaloos kõige enam või üks enam möönumaid artiste, esinejaid, ansambleid, siis ma arvan, et on väga palju mööda ei saa ju panna, eks. Tõde on üsna lähedal. Jah, ma usun, et vist on tõesti kõige enam siis 150000 albumit vist ei ole ükski teine bänd no vähemalt ütleme, jätame nõukogude aja sinna, et noh, kui palju sellest müüdi neid populaarseid vinüüle ja asju, et selle üle kontroll puudub, eks, aga noh, vähemalt taasiseseisvumisaastate kohta on see vaieldamatult meganumber uskumatu number. Kui te alustasite muusika reaajamist, kuidas te enda jaoks eesmärgi püstitasite, mis teie mõte oli? Tore, meeldib teha ja kihvt ja tuleb välja ja ja võib-olla on head võimalused ja kõik oli teil mingi selline ülim eesmärk ka, et et tõesti minna igasse Eesti koju või midagi taolist. Tegelikult see tuli nagu see tuli nagu hiljem, et kui me, kui me alustasime muusika tegemist, siis siis tõepoolest just nimelt nagu sa ütlesid, et see meile meeldis. Ja me tegime seda, mis meile meeldis ja see hakkas ka teistele meeldima. See, see see erutas ja loomulikult see see seda enam motiveeris. Aga, aga me, me tegelikult olime ju esimene bänd, kes tõi Eestisse ütleme, et seda tüüpi tehnoloogia, mida, mille ta tänapäeva muusikat nagu ei käi, kujutage ette, mina siis Erkki-Sven Tüür ja Tiit Aunaste oli meil kolm inimest, kes, kes tõid maale need esimesed arvutid, mis nägid välja umbes samasugused, nagu see lauaarvuti klaviatuur on kuhu siis käis külge ka audiokaabel ja ekraaniks oli pisikene niisugune miniatuurne televiisor. Ja, ja siis oli võimalik kirjutada noote ja see arvuti mängis siis teatud partii, siis oli väga raske ja vaevaline töö, väga keeruline, aga mina õppisin selle ära ja ja sinna juurde siis kogu see midi kombinatsioon, trummimasinad, mis, mis tuli nagu luup haaval programmeerida ja sünkroonis käima panna, see oli niivõrd põnev. Ja samas kuna Meie ütleme, et ikkagi nagu võiks öelda, mis on kõige olulisem rõhkkonnad alati vokaalil siis see sobis meile nii hästi. Sest me laulsime neljakesi, ei pidanud liiga palju, ütleme, et siis tähelepanu pühendama muusikal, aga samas see muusika on niivõrd huvitav, seda nii huvitav teha. Mäletamist Jaak Joalaga ükskord tegime mingit projekti koos ja, ja ta oli samamoodi nii vaimustusse, ta käed lausa värisesid, kui ta esimese trummimasinat käes hoidis. Kuulge, aga, kus teie muusika tegemine üldse alguse sai, mis see kõige esimene asi oli teie enda perebänd kuskil jõuluõhtul lausete kuuse ees? Pihta hakkas umbes nii, jah, tegelikult, täpselt nii see oligi. Millele muidugi eelnes üks kabeli laulmine, kui me olime Siiri tiivid kohanud ja nad tulid Põltsamaale meile külla, siis üks vana kabel oli, kus me lihtsalt läksime õhtul välja jalutama ja, ja siis seal kabeli varemete vahel laulsime ja siis me olime ise natukene isegi küllatu, ihukarvad tõusid püsti, njaajah, laulsime ühte tuntud spirituaali, mida me oskasime. Jaa, jaa, aga meie olime nagu küllaltki palju enne muusikaga tegelevad, me oleme ka muusikalis käinud, meie, meie laulsime kohe neljahäälselt ja, ja, ja tõesti, ma ütlen ausalt, see akustikat ka ja see situatsioon seal nii fantastika, et ma olin ise sellest lummatud, aga sidur, jah, jõuluõhtutel olime, me laulsime võrdse Põltsamaa luteri kirikus, mis oli nii puupüsti täis tol ajal et meil ei olnud kohta, kus laulda, see oli veel, kui õppealajuhataja seisis ukse peal, kirjutas nime pärast fondi käitumist. Reaalsus oli 83 82. Ja siis oli teil juba nimeks ansamblil Sõnajalg. Ei olnud seal yli, meie perekonnanimi on tegelikult Ritjuk, meie isa nukraim oli, jahi oli ja, ja, ja me vahetasime selle pisut, enne kui meie lapsed kooli läksid, et see nime ei olnud hea kõlaga. Ja me ei mõelnud üldse his ansamblile vaid Me otsija mingisugust sellist hästi eestipärast nime, mis, mis oleks hea ja samas ka mitte liiga ära leierdatud ja vaatasime, et sõnajalgu, nisu on nimi, mida väga vähe on ilus eesti rahvustaim. Aga see, et sellest lõpuks sai ka meie ansambli nimi, see on jällegi nagu lihtsalt niimoodi läinud. Ja, ja kui ma oleks seda teadnud, et et meil on vaja ka seda kasutada välismaal, siis ei oleks seda kunagi teinud, sest inglise keeles on peaaegu No nüüd, nüüd te siis teate, miks me tormame, me pole päris puhastverd eestlased ei ole meil ühiskonnas, me lootsime, et ta seda juttu meiega ö vanad eestlased. Küll te olete kusagil tuimad jah, suur segu kõik koos, aga olegi Andres kui te olete noored kutid, mis teie muusikaline taust selles mõttes. Et kes teile meeldisid, kude ümber vaatasite, kas nii-öelda klassikalises mõttes popmuusika või rokkmuusika läks teile korda olete kuidagimoodi pungi liikumisest kriivatude puudutatud olnud midagi taolist meile tegelikult läks ikka rohkem selline popp ja diskomuusika, aga noh, kes ei oleks puudutatud biitlitest üks meie absoluutne lemmik on Queen. Apa ütleme, et niisugused, sel ajal seal oli, meil oli oma bänd, seal keskkooli Benderi ja ja koolibänd kandja, et ja noh, muidugi ma peaks ütlema, selles mõttes, et tappa on olnud üks fenomenaalne bänd kogu kogu ajalool võtnud jah, kogu maailmas terve ajaloo jooksul. Et see andekus ja ütleme, et need unikaalsed niisugused muusikalised lahendused, mida nemad tõid popmuusikasse minu meelest suhtudel keegi ületada. On aba olnud mingil hetkel ka siin eeskuju, samamoodi kaks meest, kaks naist. Võib küll öelda, mingil määral. Jah, aga noh, ütleme, tapa on ikkagi ka juba siis, kui meie tulin välja, ta oli ikkagi juba eilne päev, et eks ole ikkagi otsinud nagu natukene uuemat helikeelt ja ja uuemaid kõlapilte, aga samas ütleme, et see, see andekus ja originaalsus, eks me ole seda, seda küll imetlenud. Ma arvan, ütle, sattusid esitama kristliku sõnumiga lugusid, on loogiline. Aga öelge, kas teie meelest on loogiline, on see, et Eesti selle kõik nii hästi vastu võttis? Ma arvan, me tegime õigel ajal õiget asja, esiteks see, et me esitame siiani kristliku sõnumiga muusikat, ei ole mitte see, et me oleme valinud seda nišši. Et see tuleb ikkagi meie, meie oma elupõhimõtetest. Me oleme ise kristlased pärit kristlikust perekonnast, tegelikult oma esimesed muusikalised kogemused saanud kirikust. Ka meie meie mõjutused on väga-väga suur suuresti olnud just gospelmuusikapoolega mida oleme meie teinud või ütleme, erilist teinud just eesti muusikas on see, et me oleme toonud kristlikus muusikasse popi või vastupidi pop, Kristi, kus sa või, või siis ka nii-öelda, et me oleme toonud kristliku muusika kirikust väljapoole. See oli 80.-te keskel, oli see välistatud, et väljaspool kirikut sind pandi türmi selle eest, kui sa läksid kuskile laulma. Aga noh, siis muidugi see perestroika, 86, mäletate seda, kui kui need ukse niimoodi avanesid, noh, selleks, et kas me olime siis valmis ja ja, ja tõepoolest, inimene, kuulaja ta ei läinud kirikusse, aga samas see oli see keelatud sõnum, mis oli aga tõepoolest siis nagu popp, huvitav jah, huvitav ja noh, ütleme et kui nüüd vaadata, mis roima, uus alternatiiv, mida see senini on lubatud, kui nüüd vaadata, mis toimub kirikutes, siis reeglina see muusika, mida tehakse kirikutes, on on mõeldud adresseeritud kirikus käivatele inimestele ehk sealselt inte vahel. Erinevus nüüd, mille, millega meie välja tulime, oli see, et me tegelikult ei adresseerinudki seda enam sellele seltskonnale. Selles mõttes ütlevad nende traditsioonid järgi vaid vaid meie aadresseerisime sellesama sama muusika sisuliselt, aga teises kuues kirikust välja. Puhub mind just väga huvitabki. Kas kristlikud põhitõed ja ja traditsioonid lubaksid seda sõnumit muusikalises mõttes edastada ükskõik mis kuues absoluutdisko ka absoluutselt, ei ole vahet, sa ei ole nii-öelda kerglas, teed, minek või mida iganes konfessiooni, sest kui me nüüd räägime kristlikus maailmas, siis see on ka suhteliselt palju ära liigitatud ja et seal on erinevad konfessioonid suhtuvad erinevalt sellesse, aga ütleme, tänapäevane kristlik maailm aktsepteerib igat stiili absoluutselt. Ja, ja kui vaadata ka ajaloos, siis kui kui orel tuli luteri kirikusse peale luteri reformatsiooni siis seda nimetati ju põrgupilliks. Täna on orel kõige võiks öelda kiriklikum pill üldse. Kui vaadata üldse kogu arenenud maailmas kristlikus maailmas, siis absoluutselt kõik stiilid on lubatud, mis nagu teeb vahe sisse, on see, et mis eesmärgil seda muusikat tehakse, mis sa selle muusikasõnu. Et kas see on, ütleme, et süüdatud niisugusest põrgulikust, kurjuse jõust, pimeduse jõust või on see tehtud usust jumalasse? Oled seda teinud ka mittekristlikku muusikat oma karjääri jooksul laulnud laule, kus sees ei ole sellist kristlikku sõnumit, vaid puhtalt armastusest. Olen küll jah küll, aga nad kaudselt on ta ikkagi armastuse jumalanna, tegelikult küll kui nii võtta, siis väga palju seda muusikat, mida praegu kuulatakse ja just eriti inglisekeelset muusikat on tegelikult kristliku sõnumiga muusika väga palju ja naljakas on see, mis Eestis mindagi. Hämmastav, et inimestel kõlbab väga hästi kuulata laule ja muusikat täiesti otse gospelmuusikat väga otse sõnumiga kristlusest, Jeesusest jumala seal sees, kui see on inglise keeles. No problem toimib väga hästi nagu eesti keeles oma oma emakeeles on mingi tõrge, tekib tõrge ja, ja noh, kui nüüd vaadata näiteks Ameerika muusikamaailma seal, et seal on tegelikult väga paljud artistid, tuntumad artistid kirikust, valguses on nii, juust on Heleri ja need, need võib tuua tohutu palju neid näiteid ja, ja seal navuse sekularma muusika või nagu ütleme nimed on maailma muusika ka ja kristlik muusika, need ei olegi üldse räimed eristatud ladestatud seal filtris näiteks ta läheb, teeb suuri kontserte, staadion, kontserte ja samas tuleb kirikusse. Ma olen ise olnud ühele USA-st, on tegelikult täpselt sama trend, ma vaatan küll ainult jõule. Aga ikkagi, et iga endast lugupidav artist Eestis teeb jõuluprojekte projektis on kindel, vähemalt ühe projektiga kindlasti. Jõulude juurde käib kõik kirikud läbi värisenud. Oli ja koormad ja näe doose. Tagasi sinna Eesti muusika edude suurde algusesse, kui pööraseks teie jaoks need ajad tookord läksid, üks asi on siis müük, aga, aga kui paljudel tookord kontsert oli ja kuskohast esinemist ja millistele publikuhulkadele? Ja see oli muidugi tohutu, see oli, see oli väga tormine aeg tõesti, ja, ja kontserdikontserte menu oli selline, et oi tõesti aeg, kus igaüks inimene lihtsalt kaasas, et nagu noh, nii-öelda turg. Kui nüüd meenutada, et me ütleme, et see autogrammid ja niisugune virvarr seal ümber oli tõesti väga suur me tegelikult olime seitse aastat, siis tegime igal aastal vähemalt selle jõulutuuri, mis oli kuskil 30 25 30 35 kontserti igal aastal ja, ja ütleme, et, et see üks, üks tuur, kas ta siis jõulude ajal, aga mitte alati jõulude ajal, ütleme, et tavaliselt me tegime tuuri kaks nädalat ja sinna pidi mahtuma kuskil 27 kontserti. Nii et kui, kui nagu arvutada, siis see on ikka väga kõva koormus. Praktiliselt kõigil päevadel kaks kontserti, paljudel päevadel, kolm kontserti, nii et meil oli, oli meeskond, kes sõitis meie ees, ütleme, et kogu tehnikaga, meil oli kolm rekkat tehnikat suur meeskond, mingi kaks, 30 inimest, kes siis siblisid, panid, panid asjad püsti, me tulime, tulime kohale poolteist, kaks tundi varem tegime kiire sound checki ja ma mäletan, kui me tegime esimese linnahalli kontsert ja siis ma läksin sinna mäletagi daami nime ja selline oli administraator ja küsisime saali, nad ütlesid, et jah kes te olete, kes te olete ja siis ütles, et okei, me arutame selle teema läbi, tulge tagasi, läksime uuesti, nad ütlesid ja et meil on teil parem-ide, et annan teile küll saali, aga meil on teleteise saali, ma küsin, et kui suur see teine on? 200 kohta mõtlesin midagi sihukese suurt saali ütles, et, aga see on natukene liiga mõttetu üritus ette pingutate üle, mõtlesin, et aga arutage veel läbi ja, ja nad arutasid veel kord omavahel läbi ja siis tulid sellise ideega välja, et okei, me enam teile suure saali tingimusega maksate kohe ette, ära. Nõus, tänasele saali läksime ise Soome, läksime salvestama, jah. Jah, niiet esimesel päeval, kui tulijad piletid müüki, Me Meile tuli kõne Kusti peale Natelt kõik saal välja ühe päeva palusid, kas me tahaks lisakontserdi? Me tegime, selsamal esimesel korral tegime lisakontserdi seal samuti täis. Kuulge, aga, mis tunne võis olla seal linnahalli lava taga, te teate, et saal on täis, möödutab, viiluta korraks kardina vahelt või teile öeldakse, et inimest, noh, et, et see on hull mass, mis sinna kokku on tulnud. Inimesed on tulnud teid vaatama, kõik kohad on täis, istuvad veel treppide peal, eks ole, viimane trügimine, sagimine käib eeskassettide ostmisel. Mis tunne seal taga, visioon? Adrenaliin oli nii üleval, et ma arvan, et kui printsilt hüpata, siis ka ei ole nii kõrge, ei tunne, oli küll hea, mäletan, ükskord me tegime seal jõulude ajal kontserdi ja siis me palusime luba, et me tahame anda rahvale küünlad. Ja nad ütlesid, et see on keelatud, aga et kui me saame eriloa sellelt päästeamet, päästeametit sellel ajal tuletõrje, et siis me teeme seda ja siis me anname teile selle eriloast lihtsalt erandina. Ja nad said selle eriloa ja siis me jagasime küünlad välja. Vot seda oli küll kihvt. Või ütleme, sealt lavalt üles vaadates, saal läheb üles, neli, neli turi tuletõrjetaid voolikutega niimoodi stardivalmis, igas vahekäigus seisid terve saal süle, siis süttis endast küünaldes ja inimesed istusid sõna otseses mõttes, istusin nende treppide peal, selliseid täitsa selline, selline fantastiline, energeetiline laetus oli õhus, nii et see tunne, et ta plahvatab, ilma püssi rohuta, kumb rohkem värises hääl või jalg. Tegelikult, eks ta ole nii, eks kõik artistid teavad seda, et eks värin on ikka enne, et kui sa juba peal oled, sa oled omas elemendis, sa tead, mida sa teed ja sa naudid seda, tekib kontakt rahvaga ja, ja sa muutud nagu selleks kanaliks, et me oleme kogenud väga palju oma kontserdil sellist tohutut energeetilist laengut või ütleme, et seda energiat ja, ja inimestel seda kogenud, et, et see ei ole, lihtsalt teeme ja me ei ole enam selline esitamine, vaid et see on nagu mingi selline mingi selline pidu, et, et, et ei ole enam meie seal ees ja rahvas seal vaid et tekib nagu mingi selline selline õhkkond, et et nagu, nagu mingi kõrgem sfäär ja see on, ma usun, mida tegelikult inimesed ka otsivad muusikast eriti just kontserditel. Me olime just siin, eelmise aasta lõpus käisime Manhattan Transfer kontserdil ja noh, tõesti võrratu vokaal. Eks ole, maailma tuntud. Aga me nagu natuke pettusime selles osas, vot seal ei olnud seda, et nad tegid oma asja umbes niimoodi, et me teeme selle ära, kel kukkus, haamer lendas ja et vot vot vot kui seda ei ole, siis minu meelest kontserdi on nagu poolpuud ja ma usun, et see oli üks fenomen, mis tõmbas ka rahvast kokku. Meie kontsert? Ta sai ikka, tahaks veel täpsustada, ma olin tol ajal ise olin pisike poiss, kui, kui teie kõige säravamad hetked olid. Värskendage mälu, kas raadiot või raadio Eestis mängis teie muusikat, tolle Haapsalu ei mänginud absoluutselt, mis tähendab, et fenomen on veel topelt, eks, et saavutada polaarsus ilma raadio toeta. Ilmselt nende kahe aja või ajastu vahe ongi see, et me oleme praegu isegi päris jahmunud, et, et meedia on huvitatud meie muusikast, me oleme harjunud, et meedia ei ole huvitatud muusikast olnud läbi selle ajaloo ja eks eks, eks see põhjus on ainult sellest, et ikkagi see on, see on kristliku sõnumi gospelmuusika, mis ei ole nagu kuidagi Eestis olnud, ütleme selline trendi muusika, et meil läheb väga hästi või keegi ütleme, laulab mingi mingi mingisugust niisugust mingi sellise sõnumiga laulu kas või roppude sõnadega siis seda häbene, mitte keegi. Aga kui on kristlike sõnadega nagu väljaspool jõuluaega, häbenetakse selle tõttu me oleme meie jaoks ei ole see mingi probleem, et raadiod ei ole meid mängida muidugi nagu sa ütled sa, see oli fenomen tõesti. Et sellest hoolimata tegelikult, et oli, oli see populaarsus nii suur, aga oma muusikate pakkusite raadiatele, mis teile öeldi, eine, raadiod võtsid vastu selle tänu, et loomulikult ja ma usun, et eks see on kõigi raadiote arhiivides kusagil kõik need plaadid ja kassetid, aga et noh, kui seda mängiti, et see olenes juba paljud ei tea küll, et see muusika nõunemise aga kirjutatud Kaavuta ütles, et tulge teinekord olla ja sellist, kuidas teil lood sündisid. Kuidas selline klassikaline sõjajalgade süsteem, stuudio töös on olnud põhilised lood, sõnad, tekstid ja meloodiad on kirjutanud Siiri, Viivi. Ja just ütleme, et ka algusaegadel ennekõike Siiri, nüüd on kariibi hakanud rohkem kirjutama meie meie uuele plaadile. Ja siis mina olen teinud arranžeeringuid ja alguses praktiliselt ma mängisin kõik partiid ise sisse. Hiljem ma kasutasin ka juba natukene mõningaid häid pillimehi. Aga ütleme nii, et 95 protsenti kogu sellest muusikast on, on ka minu minu poolt sisse mängitud. Kaua sa kõik tookord aega võttis, sest ma eeldan, et vähemalt tänases kapitalistlikus maailmas, kui keegi saavutab edu, siis on väga oluline võimalikult kiiresti nii-öelda järg teha, et selle kuulsuse laineharjal edasi sõita, et mitte lasta kui vahele tekkida, ma eeldan, et mingis mõttes võiks teie situatsioon tookord umbes sama olla, et kõik kadus nii kiiresti, oli vaja ruttu juurde teha asja. Jah, aga eks me tegime ka, võiks öelda järge ette, et me tõepoolest olime aga teatud perioodil väga pühendunud sellele, et et kui sa ikka tõsiselt teed, siis jõuad ka päris palju ja, ja lihtsalt tuli järg ette teha ja selleks hetkeks oli päris palju järg ees, kui me üldse populaarseks saime, et see oli juba tegelikult loomingut oli meil nii palju, et seda me hakkasime siis järjest nagu välja tooma. Praegu samuti, et meil on ka selle nõndanimetatud vaikimise perioodil me oleme edasi teinud muusikat ja samamoodi nagu järgi endale ette teinud, et, et kui me avalikkuse ette tulema, et siis me ei ole sellise väga väikese kaunaga. Praegu on nagu vormistamise küsimus, pigem. Kuidas sa oled ikkagi, et need lood on sündinud selles mõttes, et mis seal see Nii-öelda instrument olnud, et on kitarr käes, klaveri taga ja vaikselt on hakanud niimoodi tulema tulema, tulema töö kõrvaltvaatajana, näinud. Ja no olete meie daame siini kiivid näinud, et nad on sellised kuidas öelda ka mitte päris puhastverd eestlased selle sõna heas mõttes pigem Pekingis ja et nad on emotsionaalselt laetud isikud ja, ja alati mingi emotsiooni mingi mingi kogemuse, mingi läbielamise, mingi erilise emotsiooni ajendil sündinud meloodia tekst sinna juurde ja, ja siis tihtipeale lihvitud küllaltki pikka aega ja siis kuidas ta on saanud, nagu laul siis episoodis tegelikult kirjeldab ja nad teevad seda suhteliselt omaette. Ja siis, kui see valmis nad laulavad ja loomulikult laule on tehtud, ma arvan, kaks-kolm korda rohkem kui see, mis, mis on nagu toodanguks saanud, võtame ja mis on siis valmis organiseeritud. Aga, aga ütleme, sellised säravamad nendest oleme siis välja valinud ja, ja ma olen hakanud siis neid organiseerima ja, ja sa arranžeerinud ka vahel selline eriti just vokaali osas koostöö, kui on mingisugune niisugune stiil või suund loole kätte antud, siis juba ütleme, et see edasine vokaali seadmine on olnud mingi periood. Et meil on kogu aeg olnud endal mingisugune stuudio, et tegelikult me sellest alustasime ja kui me ostsime endale need esimesed kaks väikest arvutit, see oli juba miniatuurne suu ja tegelikult oli see samuti väike mikserpult mingisugune mikrofon, mingi salvestamise võimalus, tegime tausta, mingisuguse tausta, sinna valmis ja juba hakkasime, hakkasin proovima selle taustal laulma ja, ja kui, kui ütleme, et mingi seade sai valmis, siis esimese kasseti me tegelikult salvestasime Oleviste kirikus. See oli väga huvitav, me salvestame selle Oleviste suures ahjus kus oli, kuhu on ehitatud väike stuudio ja me laulsime sisse oma esimese kasseti täiesti otse ja absoluutselt ühekorraga ilma ühegi lõiketta. Ja me tegime seda öösiti. Sellepärast, et päeval olid midagi toimus, keegi liikus, ei olnud vaikust ja noh, muidugi Oleviste akustika on ka väga hea, et me kasutasime akustikat veel lisaks ära. Aga muidugi akustika tähendab seda, et kõik oli laivis ja iga klõps iga krõksiga käimine, ukse liikumine, lugu seisma, nii et me saime tavaliselt lindistama hakata kuskil öösel kella 12-st poole, ühest. Aga see talvine aeg ja siis juhtus just see periood. Nädal aega elasime Tallinnas olümpia hotellis, tegelikult samale me ise elasime. Põltsamaal oli väga palju lund ja see tähendab, et sealt käisid pidevalt mööda lumeautod. Aga see kostis jälle sisse, nii et kui lugu läks hästi ja tundus, et nii on kõik ja kuulame läbi Otsast ja mäletan ühel hommikul kell neli siili, ütles, istus maas, mina enam ei jaksa ja hakkas nutma. Kuidas teil see ansambli kokku laulmine läks, kui hõlpsalt see tuli, käisite kuskil võtsite mingit häälekooli mingit laulutunde veel lisaks juurde, et see oleks ikkagi perfekt, on täpselt nii, nagu ta ise soovib. Seda on teil küll, seda me oleme pidevalt teinud, jah, eks me oleme selles suhtes perfektsionistid ja me oleme, me oleme alati püüdnud teha nii hästi kui võimalik, et tegelikult inimesed, kes on laulnud, kes on teinud neljast laulu ja eriti popmuusikas, ütleme, et kui, kui rääkida niisugusest kammerlikum muusikast või koorimuusikast eriti koorimuusikas on suhteliselt lihtne, sest sul on häälegrupp ja sonaati tugi kõrval. Kui sa kuuled, sa kuuled ennast täpselt, eks ole, pluss ütleme, et kui rääkida kammermuusikast, kus on, ütleme, et iga vokaal üksinda, siis sul ei ole segavaid faktoreid, sa kuuled ennast ilma kõrvaklapid, et ta tavaliselt küll valitakse hea akustikaga ruum, kus sellist muusikat esitada ja kõik toetab siin nüüd kui rääkida popmuusikast, mis ansamblid, mis sisaldab samuti neljahäälset laulu siis seal on niivõrd tohutult palju neid segavaid faktoreid. Et kui, kui ütleme, et niisuguses normaalses tavalise akustikaga ruumis ei ole mingi probleem puhtalt laulda, siis kui on saali võimendus peal, trummid, kitarrid, basskitarr, eks olles sündid kogu see kogu see muu ja see tuleb veel saali tagaseinast tagasi lavale. Siis üldine müranivoo pluss kuminad ja, ja igasugused saali niisugused akustilised efektid tekitavad vahe sees situatsioonis on väga raske puhtalt laulda, meil on väga palju sellega tegeleme tohutult palju treeninud ja harjutanud erinevates situatsioonides, et püüda saavutada seda, seda, seda puhast laulma taga imetleme neid inimesi, kes, kes suudavad seda perfektselt, see on ikka kuulmises just kinni, et me oleme ka teinud, tegelenud väga paljudele monitori süsteemiga, laena täiustunud, et paremini kuulda, kui sa kuuled ennast hästi lihtne laulda puhtalt, sest me olime esimese kuule, siis sa pead nagu seda lihasmäluga seletama kuidas häälepoe, või siis püüdma üle karjuda selles üle, aga siis on su hääle värvingud ja tonaalsus, laenud. Me olime esimesed, kes tegelikult tõime Eestisse. Me ise ehitasime selle, sest teinekord. Me nägime seda esimest korda tegelikult USAs, kui me käisime esimene esimesel kontserttuuril need kõrvamonitorid ja meiega kaua kasutasin, meil oli siis tegelikult tõota FM sageduse peal see asi, nii et alatine kontsertidel oli võimalik meid kuulda seal lähiümbruses, see oli hästi-hästi väikese võimsusega, mingi ühevatine saatja. Kilometraaž oli võimalik meie kontserti otse laidis quote muideks kasutasin seda võimalust tänapäeval muidugi nüüd on meil need kaasaegsed uued süsteemid, kus on veel palju lisaselliseid modernsamaid võimaluse juures ja me oleme seda poolt hästi palju täiustanud, et just saavutada puhast puhast vokaali Sõnajalgade laiv raadios. Tegelikult tegime meie viimane lai, mis oli metodisti kirikus 2005. aastal, selle võttis Eesti Raadio üles ja sellest on muideks ka ka olemas meil DVD ja CD ja see on ka otse ülesvahetus on ka ilma puhastamata, sellest on olemas. Teede variant. On teil mõni esinemine ka täiesti untsu läinud, olgu siis mingi tehniline viperus või teie enda poolt midagi. Tantsu üks kord ei saaks öelda, et untsu. Ükskord läks vool ära, lihtsalt oli seda valgus parkimisel liiga palju, selle aga, aga õnneks läks heas kohas, nii et see oli meie lisalugu ja lisaloo viimane akord, kus kõik tuled ja kõik pandi nagu täisrahvas rääkis, et see pime oli, kottpime 10 minutit, et meie ei näinud lahvater. Ohjaajad on mõnusad, kui te kuulate praegu üle need lugusid, mis siis soid salvestatud. Noh, olgu, kontekst oli tookord teine ja võimalused ja eks kõik on ju muutunud vahepeal. Aga kas teile tundub, et sai ikka pagana hästi tehtud tookord juba või on noh, sellist tunnet ka, et naer noored ja võib-olla naiivsed või midagi taolist, meil on üks sõber, hea sõber ära Laigna ja tema teeb mõõdukasi sekka, samast on kõrge sõjaväelane, aga samas ütleme, et vabal ajal ta teeb sepiseid. Ja ta ütleb nii, et kui meister jääb rahul oma tööga, et see on nagu kõrgem tase. Sellegi rahvuse ütleme, et kui me kuulame neid varem tehtud asju, siis nad nagu selles mõttes vahel ka üllatume, et ta on nagu väga huvitavaid ideid. Aga tegelikult mina küll lõpuni rahul ei ole. Ma usun, et meie parem muusika on alles tulemas ja nüüd on võimalus ja kätte on jõudnud aeg jah, seda, seda, seda jõustada. Ja võimalused ja need on oluliselt erinevad sellest, mis siis oli. Tavainimese probleem on see, et sa tahetud tegelikult tööl käima, eks osad, millega raha teenima ja see on tegelikult ka muusikute probleem, ütleme, et sa võid olla hea muusik, hea pillimees, aga sa pead oma telefoniarve ära maksma, sa pead oma autoliisingu ära maksma, sa pead oma korteri arved, elektriarved ja paljud muud asjad ära maksma, toidulaual ostma, riided selga ostma ja see kõik maksab. Ja, ja loomulikult eriti üldiselt selliste inimestega, kes on, kes on, ütleme, et avalikus teenistuses, ka muusikutega, nende elustandard kipub olema ka pisut kõrgem, mis on ka pisut kulukam, eks ole. Ja selle peale lihtsalt selleks, et kõike seda kinni maksta, on palju vaja tööd teha. Tänu jumala, meil on praegu see see eelis, et tuul teeb tööd meie eest. Meil tuleb lihtsalt need seadmed korras hoida ja selles suhtes me saame väga palju pühendada oma aega ja samas ka vajadusel raha sellesse, mis, mis tega südamesse. Te kuulate raadio kahte saade on kõik puhuvad ja me jätkame jutuajamist. Meie külaliseks on Oleg ja Andres Sõnajalg. Aga räägime natuke sellest perioodist ka kus teie populaarsus niimoodi ma ei tea, kas siis majandustermineid kasutades sealt ülevalt tipust langusena alla tuli või või, või? Kust sa pihta, kui kui nüüd rääkida muusikast, siis tegelikult me lahkusime siis kui mu nimi tipust, et see oli 90 kolme, meie perekonnas olid väiksed muudatused, meil sündis mõlemal üks laps juurde, meie laps küll ei poegi ühe päeva, aga seal oli selliseid, seda meie enda privaatse elu, asjaolusid, mille tõttu me tõmbasime tagasi muusikast teatud perioodiks ja, ja sinna tuli peale kohese televisiooniperiood. Meie arvasime, et see aken on lühike, aga tegelikult oli oluliselt pikem ja kui ta nagu me oskasime välja sellest muusikast võiks öelda teatud hetkel, kui televisioon oleks, ütleme, et olnud õnnestunum praegu. Ma usun, oleks ka muusikasse, võib-olla see, see äraolek oleks nii pikk olnud. Aga ütleme, et tänu sellele, et, et meie televisiooni ehitamine ja käivitamine sattus täpselt eelmise majanduslanguse sellesse kõige hullemasse auku või sellesse kõige kõige hullemasse langusperioodi. Kuna me olime tegelikult isiklikult ka väga, ütleme, et nagu kõik mänginud ühe kaardi peale või ka omad riskid väga suuresti sidunud televisiooniga siis sellele järgnes üks periood, kus, kus meil tuli lihtsalt kõik need arved kinni maksta, tulid kõik see raha teenida, mis, mis mis tuulde läks. Ja ega me nagu ei mänginudki ühe kaardi peal, meil oli ikka sellel ajal ja praegu reklaamiagentuurid ja nende küll olid lepingud küll ühisallkirjadega, garantiikirjad. Ta on selline reklaamimaht meil selja taga, aga siis, kui tegelikult turg kukkus. Esimene, kust sai reklaami, võiks öelda välja tõmmata oligi noor telekanal, sest need lepingud ei olnud veel nii, võiks olla sisse töötanud. Ja noh, reklaamimahud vähenesid, kui lubati, tuleb 50 miljonit. Lõpuks öeldi, et tuleb 15 miljonit, aga, aga me olime eelarve teinud 35 miljoni peale. Ikkagi oli 20 miljonit puudu ja. Raskel hetkel ei tulnud seda mõtet pähe, et tuleme tagasi uuesti lavale, müüme kassette ja saame selle raha laulmisega. Ja tagasi ei tulnud, me kunagi ei teinud muusikat raha pärast. Ausalt ka väga palju teeninud, isegi ütleme hiilgeaegadel loomulikult sealt nüri roni, suur, suur. Samas me panime selle sama raha tagasi lavatehnikasse stuudiotehnikasse, me leidsime üles küllaltki korraliku stuudio on, et me tegelikult ei ole seda kunagi teinud kommertslikult, seda võiks veel paari sõnaga mainida, et tegelikult aeg oli erinev selles mõttes ka, et kui me tahtsime teha ühe korraliku turnee, siis ei saanud rentida tehnikat, nagu tänasel päeval seda väga hästi saab. Me ostsime kõik. Me ostsime omale valgus, pargime, ostsime omale Peeaa. Me ostsime omale isegi auto, suured tracki, millega me neid vedasime. See oli kõike ostetud koht. Et seal ei olnud võimalik kvintessents. Ja selle tõttu läks, võiks öelda rohkem tagasi, kui sealt tuli. Ja minu meelest ütleme, et kui, kui vaadata muusikat Eestis kui show business'it, siis ausalt öelda. Ma tunnen kaasa nendele inimestele, see, see ei ole kerge elu. Ja, ja tuleb teha kõike, et raha teenida, kaasa arvatud laevadel, mängida ööklubides, käia igal pool. Ja ma saan aru nendest inimestest, see on kui, kes on valinud. Muidugi, ma tean, et mul on üks hea sõber, kalle Vilpu tema on lihtsalt otsustanud, et mina ei tee seda ja ta elab tagasihoidlikumalt, linnast natuke väljas, ta teeb seda, mida ta naudib, aga loomulikult tema võimalused ei ole sellised. Ja Eestis häid muusikuid on niivõrd palju et nad ei mahu ära, kuidas teised muusikud tol ajal tõesti suhteliselt siis, kui teil väga hästi läks, kui teil olid võimalused, mida enamusel ei olnud oma vägev stuudiotehnikat kõiksugust, kas proovisid nagu sõbraks saada või või kas üritate teie käest midagi laenata või kuidagi appi teid võtma? Ta oli tookord sellist suhtlemist, olen vist liiga enda asjas, et meil suhteliselt hõivatud praegugi oma stuudio, me teeme seal oma projekti ja meil on insener, kes hommikust õhtuni on seal, et me nagu ei ole seda teinud niimoodi, võiks öelda kommertsprojektina ei siis ega nüüd, selles mõttes ja meil on head suhted, aga samas hea inimestega, ütleme, et teiste artistidega on meil väga head suhted olnud, me oleme väga lugu pidanud eesti artistidest, kellega koos te olete laval näiteks olnud. Eestis ei ole nagu ühist kontserti vist küll olnud, sest neil olid ikka soolokontserdid ja ja meil oli selline suhteliselt tihe kava, aedsi nõustas, ei mahtunudki nagu rohkem, siis oleks pidanud tegema nagu kaks kontserti, oleme küll päris mitme sellise välisartistiga olnud, koos laval isegi keldris, kooliga ja Ämigrandiga, aga, aga Eestis paljude välismaal olevate tuuritanud räägime sellest siis ka maksad, lugesin kokku 10 korda, mängisime USAs ja Kanadas, aga see USA muidugi see esimene USA reis oli päris huvitav. Siis me läksime, see oli üheksa, 10 see oli 89 ja 89, kaks kuud, olin kaks kuud, läksin Moskva kaudu, kõigepealt lendasime Moskvasse, Moskvast, New Yorki ja New Yorgis, me magasime, me olime kõigepealt, me olime 36 tundi eks ole Moskvasse minna sealt teise sinna Šeremetjevo kaks, mis on see rahvusvaheline lennuväli, kus tohutult pikad järjekorrad ja nii edasi, et 36 tundi rollis läbi minekas mingi kolm-neli tundi ja need kõik katsuti 36 tundi olime reisil olnud, kui me jõudsime New Yorki, siis sain magada kolm tundi ja siis me sõitsime edasi eralennukiga Chicagosse. Ja, ja siis oli meil seal vist kuskil paar-kolm tundi vaba aega, nii et käisime esimest korda, jalutasime Chicago linna vahel ja õhtul olime kontsert viie tuhandesest saalis. Panime küllaltki varakult asjad üles, tegime Exautšikk ja siis, kui peale tulime, siis oli sama tunne nagu esimest korda linnahallis. See saal oli puupüsti täis, aga mitte rahulik, rahulikke vaikseid eestlasi vaid pingi pealt püsti seisvaid ameeriklasi sõna otseses mõttes tõusid pinkidele püsti, trumpi tegid mis iganes. Laulsite inglise keeles, eesti keeles, eesti keeles. Meil on mõni mõni lugu, ei tehtud Kaini seigelda, põhjustik eesti keeles oli meil omal ajal. Siis me olime ja see oli, me olime esimene teadaolevalt esimene bänd, kes ametlikult saadeti. Me olime nagu ühe sellise suure rahvusvahelise organisatsiooni kutsel Youth for Christ Kristuse niisuguse nagu vahetus. See oli nagu ka mingil määral kultuurivahetusprogrammi raames. Ja siis ma kaks kuud. Teine selline eriti meeldejääv sündmus oli, kui jõudsime Denverisse ja esiteks see lennuki maandumine oli vist üks hali, mis me kunagi on olnud, see lennuk mitu korda põrgates vastu maad, sest niivõrd hõre õhk oli tookord selline. Hästi hästi kõrgrõhkkond oli ja mingisugust õhu külge õhuvoolud igal juhul, kui me siis kohale jõudsime ikkagi lõpuks õnnelikult. Ja siis valge limusiin sõitis meile ette ja meid viidi ühte sellisesse pilve lõhkasse kus oli siis seitse reisija valgete kinnastega, avas meile uksed ja meid siis juhatati suurde fuajeesse ja öeldi, et, et enne õhtusööki tõime teile pisut oodetise oode oli siis pooleteist meetri kõrgune, selline käru, mis oli täis laotud kõike paremat, mida me näinud ka tol ajal ei olnud. See oli see aeg, kui Eestis banaane. Ja siis täna pole see enam mingi teema, eks ole, aga siis oli. Ja siis üks oli meiega üks ekssaatja, kes, kes juhatas meid lahtise lihtsaidis otse korterisse. Suur korter, kahe magamistoaga, kahe vannitoaga all oli Spaa tolle tolle aja mõistes meie meie täiesti arusaamatu, kus oli välibassein, väljas oli 15 kraadi, külmame päeval, päike paistis, siin imeilus ilm, läksime sinna spaasse, päevitasime sealsamas basseini ääres, lumi olime kõrval. Lõi pahviks. Absoluutselt, absoluutselt. Kas mingil ajahetkel ei ole veel olnud soovi või sellist kihku tõesti Eesti tolm jalgadelt pühkida, jäädagi kuhugi mujale? Eks see on ikka on ikka küll Jansketraalial, et eriti kui oli just selline ütleme, mõistmatus ja ma arvan tegelikult käputäis selliseid nõndanimetatud arvamusliidreid, kes, kes võtsid endale õiguse öelda mis iganes ja noh, igati saab ju neid asju tõlgendada eriti ütleme, kui nüüd oli see sinu majanduslangus ja, ja me saime puudutatud sellest, sa võid seda alati utreeritult välja tuua, seda võimendades seda tegi ja meedia päris kõvasti teatud perioodil, eks siis tundus küll, et noh, väike ja Irise risti, et mis me siin passime, et tegelikult maailma palju suurem. Aga samas me oleme nüüd ka tänud oma tuuleenergeetika nii palju Eestist ära, et me just arvestades paar viimast aastat me oleme rohkem olnud väljaspool. Kui Eestis siis tuled tagasi, on väga kodune ja armas, et kui sa ei ole nagu, ütleme ainult nende nende eestiseinte vahel ja kui see eriti nüüd, kui Eesti läinud üheks osaks suuremast alast ütleme Euroopa liit, siis ei taju enam seda vahet, et nüüd ma pean siia jälle tulema ja siin nende väikeste probleemidega tegelema. See on üks üks kallis ja armas kodukoht, kus elad, ei ole siin nagu kammitsetud kyll ja noh, teistpidi me oleme ka seda kogenud, rohkem sa eestist ära käid, seda rohkem sa hakkad seda väikest maad armastama ja et ta on üks tegelikult üks väga kaunis maa ja siin on tegelikult väga kenad inimesed. Aga paljusi asju tuleb lihtsalt mõista ja kui sa nad endale nagu, nagu, nagu selgeks mõtled, siis sa saad ka paremini aru, kasvõi ütleme et noh, ütleme, et see meedia Meie vastane kampaania tegelikult aja. See on ka üks ajakirjanduse toimimise toimimise printsiip ja eks me mingil määral või oleme ka selles mõttes omad järeldused sellest teinud, et oli aeg, kui me võib-olla et olime liiga liigkättesaadavad meediale ja ütleme, et kas või näiteks seik, et et helin Me lubasime, Helsingin Sanomat, meie Saaremaakoju. Tegelikult meie Saaremaakodu, tere tulemast meile sinna ja tulge vaadake, see on üks, ta on ilusa koha peal, aga see täna te näete 10 korda luksusliku luksuslike maid, elamisi, see on tehtud ilus, mugav, armas kodu meile Saaremaal olla, kus me tõesti, see on meie, meie kaunim koht kogu maailmas. Aga see ei ole see, see ei ole midagi sellist, mis, mis ütleme, et on sadadesse miljonitesse ulatuv villa aga Helsingin Sanomat tuli, tuli sinna ja tegi sellest Juhanukse numbri, esikaaneloo jaanipäeva, esikaaneloo ja loomulikult ja pealkiri, pealkiri oli Eesti rikkad ja ilusad. Loomulikult see tekitas kadedust ja see andis soodumuse sedasama õhumulli suuremaks puhuda ja meedia väga oskuslikult seda tegi. Ja siis, kui, kui meil tekkis probleem, ütleme, et tagasilöök, siis oli võimalik see õhumull hästi teatraalselt katki torgata ja seda mõlemit sai väga hästi müüa. Ja tegelikult kui sellest printsiibist aru saad, siis meie ei ole kellelegi solvunud. Me oleme omad järeldused teinud. Olete te kunagi pidanud kahetsema ka seda, et te olete nii-öelda elanud avaliku elu, ma mõtlen, mitte ainult, ütleme, lubada Helsingin Sanomat oma koju, vaid ka olla lavadel, olla tohutud, inimmassid ees ja olla tõesti tuntud näod ja hääled paljudes kodudes. Mina küll ei ole kahetsenud mina, absoluutselt, see on olnud eesõigus, eesõigus jah. Me oleme saanud teha midagi, mis on meile endale pakkunud rahuldust ja ma usun ka paljudele teistele ja me oleme tegelikult ka ka ütleme, et nendest meie meie ellu tulnud tagasilöökidest väga palju õppinud ja need on kindlasti teinud paremateks inimesteks. Ja näiteks ütleme, et me peame tohutut tohutu tunnustuse praegu ütlema ka meie abikaasadele, meie ülikaunitele, abikaasadele, kui, kui meie kõrval ei oleks olnud selliseid daame, selliseid säravaid isiksusi. Ja, ja ma ei kujuta ette, mis neist oleks saanud ja, ja, ja me oleme seda, see on olnud meie elu. Ja me oleme nii õnnelikud, et meil on olnud selline elu ja majanax, sealt küll mitte midagi. Kuidas läheb teie lastel, millega nad tegelevad? Puhkusele sõitsid nad kõik, nüüd aga, aga käivad ülikoolis ja lõpetavad juba ülikoole ja ja võtavad, paistab ka meie eeskuju pisut neile õpetada ühte asja, et tegelikult elus ei tule mitte miski iseenesest ja kergelt. Nad on läinud võib-olla rohkem kui enamus inimesi meie ümber, kui palju meie oleme pingutanud? Sama meie saate alguses välja öeldud meie lugupeetud ämma väljend, et millal te selle tormamise lõpetajad tegelikult sellel tormamist on kaks poolt. Et üks on tõesti see, et sa, mees nagu sisse programmeeritud, aga teine on see, et kui ei pinguta näiteks ütleme, et seesama situatsioon, mis praegu on Eestit tabanud et me ei saa seda situatsiooni muuta, ei saa majandust paremaks teha, mida me saame teha, saame tegelikult pingutada ja võib vahel tunduda, et see on täiesti lootus, et see on täiesti mõtet, tegelikult ei ole. Kui nüüd võtta lahti üks algosadeks, ütleme, et näiteks Kuressaare linnus hea näide, eks ole, et enamus inimesi Kuressaare üks massiivsemaid suuremaid selliseid ehitusi, siis ta on, tegelikult koosneb väikestest ja inetutest pooleldi tahutud kividest, mis on kokku pandud mingisuguse lubja müksiga. Aga nüüd see on olnud töö ja see on võtnud aega, aga tulemus on seal tegelikult täpselt sama on olnud ka meie elus, et tagasilöögid tähendavat tohutut tööd. Kui ütleme, et tagasilöök televisiooniga tähendas meile seda, me saime sealt sisse tohutu laksu, majanduslikult. Need olid kõik see raha teenida, et ära maksta kütet, võlad, maksime neid viis-kuus aastat pärast ja, ja kui sa, kui sa ei anna alla ja sa tegutsed ja hoiad seda sihti ja lootust silme ees, siis tulevad jälle parema, tahan, ma garanteerin seal absoluutselt kõigile. Ma tulen küsimusega tagasi sinna laste juurde, kas ühel hetkel, ühel heal päeval on oodata meil siis ansambel Sõnajala laiendatud koosseisu esinemist, kus lapsed ka laulavad? Ma ei usu ma kahtleks, aga mine tea, mine tea, jah, never say never, aga aga kindel on see, et on näha, et neid huvitab samuti olla ise ettevõtjad, nad juba on teinud minu siis pojad Alari ja Ott on teinud oma ettevõtte. Olegi pojad Mikk ja Taavi ja samuti anname jah, vennad on teinud oma ettevõtted ja vennad toimetavad, koosneb meile, see meeldib ja ja samuti nad toimetavad, siin taastuvenergiasse tulenebki, aga nemad vaatavad vanakeste peale, kui kas nad ikka teevad õiget asja, kui nad praegu tagasi vaata nende vanakeste ka, nii et me oleme, me oleme teinud. No ütleme, et oma tuulepargis ja tuuleprojektides olen märga palju koos teinud ja ausalt öelda, neil on tõsine probleem vanakesega sammu pidada. Sest ütleme, et see, see energia tormamise kiirus, mis meisse sisse programmeeritud, sellele ei jõua nädalate järgi ja muusika suhtes nad on olnud alati mind toetanud, et loomulikult nad õpetavad nagu ikka lapsed õpetavad vanemaid, kuidas tuleb teha. Alari on mulle korduvalt öelnud, et et teie muusikas on teatud fenomen, et ta imetleb, aga noh, kui Ena poeg nii ütleb, siis on muidugi meeldiv kuut ja mulle meeldib nagu see, kui, kui sinu poeg ostab oma autosse sisse auto muidugi kallis, aga väga suured kõlarid, mis teevad hästi kõva tümpsu ja siis ta testib seda meie muusikaga, siis see on ka väike niisugune. Kes on teie jaoks olnud kõige suuremad kriitikud, keda te olete tõsiselt võtnud või kelle nõude olete kuulda võtnud? Lapsed, ämm? Mul on üks kindlasti lapsed ka loomulikult, eks, eks meil on ees kujusi, eks meil on eeskuju, sealsamas me ka ikkagi jälgime, hoiame silmad lahti. Me seirame, mis meie ümber toimub. Ja, ja loomulikult tark inimene teeb kõigest järeldusi ka meedia hoiakutest, sest ega ega alati kõik ei ole pahatahtlik ja isegi pahatahtlikkusest on alati oma tõde sees. Nagu juba varem öeldi. Einar Laigna on meile üks ka üks väga auväärne eeskuju. Ta on oma elus teinud palju erinevaid asju, on erinev inimene. Ja ta julgeb erineda. Ta on väga vaimne isiksus. Kas muusika tegemise olete te kuskil mingil hetkel ka vastu seina jooksnud, et mingi projekt on mingi stiil või, või mingit tüüpi laul, muusika, sõnad, mingi osis, teie sellest lavalisest poolest on, on nurjunud vastu seina jooksnud, jätame selle kõrvale, see ei olnud meie asi, proovime uuesti. Huvi on see, et mis oli siis see nii-öelda kõrval? Teinud väikeseid kani suguseid, Tšassilik näpuharjutusi ja ütleme, et see ei ole päris meierei, et mitte, et see oleks ebaõnnestunud ja on mitmed inimesed tulnud ütlema, et see on parim, mis ta siiani teinud olete. Aga ütleme, et ei ole nagu iseennast väga, väga kindlana sellest toonud, mitte mitte, et see ebaõnnestunud oleks, aga ütleme nii, et kui sa ei ole kindel selles, mida sa teed siis kui sa seda täpselt härra silmas, siis ta ei ole päris see. Ja me ikka oma selle stiili peale peastiili juurde, no Sõnajalgade nimega seoses saame me ilmselt juba lähiaegadel siis muusikast taas ühtteist kuuldaks. Kaua läheb aega, millal praegu meil on uus plaat, ütleme, et käsil ja enamus materjal on tegelikult juba sisse mängitud ja käib niisugune viimane lihvimine. Aga me ei taha selle väljaandmisega praegu selles mõttes kiirustada, et tegelikult meil on selline plaan, et me tahaks ühitada kevad kontsertturnee ka nagu plaadiesitlusturnee, eks ma arvan, et saab toimuma kusagil kusagil aprillis võib aprilli teises pooles. Et me tuleksime välja siis uue kavaga ja samas esitleme ka oma uut plaati, ehk et tegelikult siis sisuliselt me mängime kaera, kõik need lood mis on plaadi peal jah, ja teha üks tuur siis üle üle Eesti Eesti linnadesse me tahaksime teha mitte kehvemini, kui me oleme siiani teinud, et lati ülespoole seada ja, ja mitte kehvemini, kui näiteks siin ka tehakse mitmeid, tehakse kontserti kas linnahallis või Saku Suurhallis, et selles mõttes ka väiksemates saalides saab väga kvaliteetset asja teha. Aga teatud saalist allapoole sa enam ei saa, seda lihtsalt, et tehniliselt ei ole võimalik just just need samas ka nagu nagu respekteerida kuulajat selles suhteliselt väiksemasse kohta võib tuua kohale väga hea valguse, väga hea heli ja väga hea lavatehnika ja üles ehitada väga korraliku show, ütleme tervikuna. Ja, ja ütleme, et erinevust võib-olla et varasemast perioodist on see, et me kindlasti kasutame lai bändi, meil on väga head muusikud, kellega koos me mõned üllatused, millest me praegu ei räägi eesti tippmuusikud, kellega tegelikult teeme koos. Nii et mina ise mängin passi, Andres Mägi kitarri, kitlit, elektrit, kitarri ja samas akustilist ja, ja siis meil on saategrupiks veel trumme ja klahvimängija, nad on tõesti absoluutsed tipud. Kas need inimesed, kes mäletavad teid ütleme aastast 90 91 vahepeal on teid täiesti totaalselt unustanud ja nüüd kas kuulavad plaati või tulevad siis kontserdile tunnevad nad teid veel ära? Kindlasti kõla on sama ja aga ma usun ja me kindlasti jätame oma repertuaari mõned vanad lood ja see on hea, siis on kindel need mõned Dewerbriinid. No näiteks, mis teil on teie sellega, ma arvan, et tulge kõik tõenäoliselt üks selliseid esimestest lugudest, millega välja tulime aga ma usun, et eks me ole tegelikult küll, vähemalt ise arvame, et me oleme edasi arenenud, me oleme väga palju harjutanud. Et ma usun, et me ka tehniliselt suudame, suudame pakkuda küllaltki head head taset. Raadio kahel oli siiralt hea meel võõrustada Oleg ja Andres sõnajalga. Meil on tõesti hea meel, et te tulite, aitäh. Täname kutsumast, saime mõned olulised valged laigud täidetud ja me soovime edu teile. Suur tänu, suur tänu.