Te kuulate raadio, kahte saade on kõik puhuvad meie külaline, kelleks on Heiki Valner, on kohale jõudnud, Heiki, rõõm näha ja aitäh, et tulid. Tere kõigile. Leerime sind ametlikult kui Eesti loomakaitse seltsi juhatuse liiget ja mitteametlikult kui loomadetektiiv, ehk sa oled Eesti oma Eeessentuuram, ma netist lugesin selle kohta niimoodi. Kas sa oled sellega enam-vähem nõus? Midagigi ühist vä? Noh, tegelikult ma ei ole väga sellega nõus, sellepärast et see on nüüd iva, Ivar Vigla on veidi vinti üle keeranud ja panin selle nimetuse kunagi, aga nii mõningatki juhtumeid on tõesti niimoodi, et kus seal seda detektiivitööd tehtud näiteks eilegi ma tulin Noarootsist, kus siis Linnuvaatleja leidis merest ühe surnud hobuse ja teine oli veel elus kõrvalomanikku ei olnud teada, hobuseid pidi kuidagi aitama tema ja siis sai tegelikult, et tõesti kaks ja pool tundi meres eile sumbatud kalamehesaapad jalas ja korjused otsitud, et noh, võib öelda, et ta nii tõesti on, aga, aga see ei ole mitte põhitöö, et noh, kui keegi helistab ja ütleb ja otsige mu koer üles, et siis seda ma kindlasti ei tee. Muide, seda detektiivi osa täpsustades natukene, kas pigem kisub selles suunas, et sa pead leidma loomi, keda siis ei kohelda loomväärselt nagu Mati Kaal ütleb või sa pead leidma inimesi, kes ei suuda nende eest vastutaja, kes kuritarvitavad? Ma täpsustaks veel, et ütleme, masina loomakaitse seltsi, sattusin siis tegelikult seltsi astuma ajendas niukene pahameel või, või viha, õigemini riigiametnike peale, kes oma tööd ei tee ja ja siis nähes seda olukorda, mis üldse Eestis on need, siis tegelikult sai tõesti võetud töölt lahti võetud pangast väikelaen ja ma hakkasin käima aasta otsa, noh, sisuliselt ma võin öelda, 75 80 protsenti kaebusi, mis tuli loomakaitse seltsi, ma käisin ka läbi. Aga tänasel päeval ma seda ideed, et ma sekkun ainult sel juhul, kui ütleme, kõhutunne ütleb, et see looma looma elu on ohus või, või on mingi väga räige juhtum, et samas praegu ma olen ka kanal2 leival ja, ja, ja siis püüab neid võimalikult palju ka ekraanile tuua, et selle eest nad mulle maksavadki. Sa mainisid, et peab olema väga räige juhtum, kas teil on kuidagi kuidagi kirja pandud, kus kohast algab räige juhtum või on see ikkagi sisetunde küsimus? See on sisetunde küsimus. Meil tuleb aastas viis, 6000 telefonikõnet või meili umbes niisugune arv on ja, ja iga hommiku ja õhtu saab meid ju läbi sirvitud, et siin on ju noh, iga päev toob meile ju mingisuguseid kaebusi, kas keldrisse suletud kasside kohta või näljaste koerte kohta, et et see ei ole füüsiliselt võimalik nendele kõikidele reageerida, aga see on ikkagi sisetunne, nagu, et sealt sordid nagu välja need, mis tunduvad nagu halvemad või on juba tegemist meile, vana tuttavaga ja on juba teada, et seal majas on jama lahti, et tuleb nagu minna. Teil on omad vanad tuttavad noika ja need, kes ei õpi vigadest. Jah, on. Niuksed naisterahvad, kes korjavad tänavalt neid kasse ja need arvud lähevad väga suureks ja on üks hobusepidaja, kes vaatamata keeldudile ja, ja sellele, et ta on luubi all ja tal silma silma peal hoitakse, ikka kohtleb neid väga halvasti, aga noh, siin on igasugused eramaaküsimused ja, ja seda ei ole väga lihtne tõestada. Raske aeg majanduses tähendab ilmselt seda, et üha rohkem inimesi viskab ka oma lemmiku eks ole välja või üritasid üht või teist kaudu lahti saada. Noh, see vast ei sõltugi ajast tegelikult, et see sõltub sellest kultuurist ja, ja nendest tavadest, mis meil on, et meil on päris levinud kevadel võetakse lemmikloomad suvilasse, sügisel visatakse samas Eestis elab üks perekond, kes võtab endale iga poole aasta tagant koerakutsika, sellepärast et lastele meeldivad väga kutsikad ja siis, kui see kutsikas saab veidi vanemaks ja ta enam nii armas ei ole, siis ta notitakse maha ja võetakse uus kutsikas seal majapidamises koerad üle aasta ei ela. Paraku seda ei saa mitte kuidagi tõestada, et noh, see inimene võib nüüd teada, et me teame seda, mis ta teeb ja kuidas seal majas asjad käivad. Ja kui me kunagi tõestada suudame 10., siis ka ekraanile tooma. Aga selliseid inimesi te pidevalt nii öelda monitoorida, et aeg-ajalt ikka jälle muidu astute läbi uurite naabrite käest ja nii edasi. Noh, ma võin ütelda, et tõsisema luubi all on Eestis küll umbes 20 30 inimest, kes siis eriloomadega on halvasti käitunud ja see on niisugune korduv protsess, et jah, ega see ei tähenda seda, et me iga päev binokliga aia taga passima, aga aga, aga ütleme niimoodi jah, et kui infolistis on jälle kaebus selle inimese kohta, siis me küll reageerime koheselt ja meil ei ole eelarvamuste vabalt. Lähme kohe peale. Mis häda naistele nende kassidega, miks nad neid nii nagu sa hetk tagasi rääkisid, üles korjavad ja naelutavad? Millega mitu aspekti esiteks on neid kõige rohkem ja ja nad sigivad tohutu kiirusega. Teiseks kas on ju niuke mõnusalt armas jaan uinutada ja pehme ja kolmas kolmas moment on see, et kui hakata koerasid korjama, siis see eeldab ikkagi suuremaid ruume ja, ja neid ei saa nii palju korraga, aga aidata, kas võid ühte tuppa 20 panna, kõik on päästetud ja inimene arvab, et kõik ongi väga hästi, aga kuna seal on mädased ja haiged ja omavahel sigima hakkavad, et siis tegelikult ei ole küll tegemist loomasõbraliku teguviisiga. Kas sul endal on Heiki kunagi loomi olnud? Mul on minu lapsepõlves majas kodus ei olnud loomasid, kuna emal oli jälle niisugune arvamine, et loomad toovad pisikuid tuppa ja nii ja naa, aga ütleme, kui mina olen ise nüüd perekonna loonud ja siis minu majapidamises on küll läbi aja olnud, nii koerad kui kassid. Palju sul praegu need on, momendil on üks koer. Ja nüüd vana koer suri ära ja nüüd nooremale koerale sai siis varjupaigast kassi seltsiks võetud, nii et üks päästetud ning vähemalt juures. Aga miks sul peab olema kodusse loom, oled sa enda jaoks läbi mõelnud, et kas sa ei saa ilma elada või sul peab olema keegi, kes nautis, ütleme, koerte puhul on see, et tuleb ja vaatab peremehele lihtsalt lõpmatult suurte ja armsate silmadega kogu aeg tingimusteta silma. Miks võtma? Noh, eri eri, et minu, meie majas ei ole sedasi, et tal on mingi kindel funktsioon meile kõigile ta meeldib ta perekonna liige, võib-olla meie kodus on ka sellele koerale ja kassile veidi rohkem lubatud, kui on mõnes teises Suusanahad voodis söövad laua pealt ka laua pealt. Nüüd päris ei söö, aga, aga ütleme voodis, nendel on küll jah, olemine on lubatud ja, ja, ja kui nad just ei lähe ülbeks, ei hakka laiutama võisem, aga ma tahan, et siis vanad ikka kihutan minema, aga, aga üldjoontes me koos eksisteerime ja ausalt öeldes ma ei oskagi nagu, ilma ilma nagu elu ette kujutada. Et kui nüüd rääkida nagu omakasust, et noh, siis tegelikult kunagi tehti Wall Streetil tehti uuring, et maakleritel on väga stressirohke töö ja suured võidud ja suured hävingule. Ja väga tihti on seal ka enesetapud mis tehakse languse perioodil, aga et noh, ütleme niukene ilmekas näide, et need, kellel on kodus koduloomad, et need ütleks niimoodi, et need, kes seal ennast tapnud, nendel ei ole kodus kodulooma, seda öelda, et ta on päris mõnus stressimaandaja noh, Tallinna linnas ja meie kultuuriruumis võib-olla loom teinekord ka just tekitab stressi, et näiteks kui minna linna vahele koeraga jalutamas, siis ikka keegi näitab näpuga, et kas pabulad koristada ära noh, loomulikult koristan, aga mis see sinu asi nagu ütelda on, et pärast seda nagu ei tekib niukene vastik tunne, aga et üldjoontes ma väldin linna vahel jalutamist ja, ja, ja noh, praegu on aias on neil 1000 ruutu jooksuruumi ja ja, ja on olemas suvekodu, mitte kaugel Tallinnas, seal on suisa üle 40 hektari, nii et ruumipuudust ei ole, et ma linna vahel jalutamist väldin, seda vajadust ei ole olemas. Aga palju seal oma töö sa oled näinud seda, et tõesti loom võetaksegi kui stressimaandaja lõpuks temaga käitutakse, nii nagu stressipalli kätele võib igatpidi pigistasid igale poole visata, lüüa ja teha, et see füüsiline stress endast maha laadida. Vaatasite stressi maanteena, ma ei tea, aga ma tean seda, et Eestis kohtab igal sammul liigi rassism. See tähendab seda, et inimene on kunn, ülejäänud kõik on mitte võrdväärsed ja nendega võib teha mida iganes, et seda kohta. Tahan öelda, ühesõnaga et inimene ei ole looduse kuningas. Ma tahan öelda, et inimene määrab jahi, aga, aga ma arvan, et kui nüüd väga hästi järgi mõtelda, siis nagu, et et kõik sõltub ju sellest, et kuhu see mõistus neid nüüd välja viivad. Väga paljud asjad on ju väga halvasti läinud ja kui me võtame nüüd selle kliimasoojenemisega keskkonnareostus, et see ei ole küll märk nagu väga tugevast mõistusest Kuidas enda südamega lood on, kas sinna tohib tõsiseid lugusid lasta või mitte, see hakkab juba pikapeale tervisele mõjuma. Kui sa oled liiga haletseda, tüüp. Ma ei ole liigvallatseja tüüp ja, ja, ja kui vaja, siis ma lõpetan selle looma ise, härra, eks, aga samas, kui mingi loomaga nüüd on, ütleme, kasvõi raviprotsessi, et see läheb nagu üle nädala või üle kahe ja sa oled igapäevaselt selle loomaga seotud, siis ta kasvab hinge ja, ja, ja siis on küll väga kurb, kui siis ravi nagu ebaõnnestub või loom ikkagi ära sureb, aga noh, neid on surnud ja ja, ja on üritatud aidata, aga elu läheb edasi ja, ja, ja mis siin Keegi niikuinii ilmasambaks ei saa jääda. Noh, nii ta, nii ta paraku on jah, aga et on, on loomasid, mis lähevad väga hinge ja on väga kahju ja noh, näiteks eile kasvõi seda kahte surnud varsa vaadata, et mul oli tohutult ebameeldiv tunne kogu tee tagasisõit Noarootsist ja ta jäi nagu kummitama, et noh, niuke süütu ja niivõrd tobe ja loll õnnetus, et noh, et jooksevad aiast välja ükskõik, hobune võib ära joosta ju ükskõik mille peale, kas mingi praksatuse peale metsast kaugemal jahimees laskis või läbiaiaga, et noh, sisuliselt kodust linnulennult nelja kilomeetri kaugusel nihukesele ajaperioodil, kus praegu süüa on ümberringi küllalt temperatuur ei ole külm ja lihtsalt külma ja nälga surra merre, et, et see oli nagu tohutult masendav ja, ja samas pererahvale, mul ei ole ühtegi etteheidet, nad otsisid ööd ja päeval ja külarahvas olid teadlik ja kuidagi täiesti nõme niukene. Nõme juhus, et nad seal samast läksid neist mööda, neli korda, aga samas poolteist meetrit kõrge pilliroog, nad ei paistnud silma, et tohutult vastik õnnetus ja kahetsusväärne ja pere pere oli ka täiesti nagu õnnetus. Räägi taustast, mis juhtus seal algus loole. Kus noh, alguste näete õige varsti teleekraanilt, aga, aga lugu iseenesest selline, et üks haapsalu linnuvaatleja märkas Noarootsis siis roostikus hobuseid jalutamas ja ta ei pööranud nendele tähelepanu. Üks päev ta korraga märkas, et üks hobune on surnud, keda juba rongad nokivad, jaga elusal hobusel oli juba Ronkuri selja peale nokkis, see on filmilindilt kenasti näha, näha ja siis ta sai aru, et need hobused on hädas, nad on seal lõksus, nad on eksinud, et midagi on nagu jama ja ta võttis noh, õnneks oli niisugune mees, kes ei, võttis selle linti ja teatas loomakaitse seltsile sellest ja siis me koheselt saatsime meili hobuse inimestele, kes tunneb ära hobused, kellel on hobused kadunud ja tunni aja pärast me teadsime tegelikult kelle hobused need on ja hommikul läksime sinna, peremees sai juba õhtul hakata tegelema. Praegu ma võin juba ette ära öelda, et kahjuks mõlemad hobused on surnud, et abi see isegi see, kes elus oli, et peremees ise oli rinnuni külmas merevees ja tõi ta välja sealt ja arst sai koheselt kohale kutsutud, aga ei õnnestunud, päästad koduväravast sorima. Neid traagilisi lugusid ilmselt sinu pagasis on päevade viisi jutustada. Noh, traagika jah, ütleme see maailm on ju nii loodud, et ilma traagikat ei saa, et, et kui seda selle maailma looja siis sügavas depressioonis või, või haiglase huumorimeelega seda kera lõi, et noh, siis midagi läks võib-olla natuke nihu. Traagika käib eluga nagu kaasas, aga, aga, aga need, need ei olegi võib-olla need kõige hullemad lood, sellega suudab nagu leppida kõige vastikumad, loodan need. Et mõistus tõrgub aru saamast, mis toimub, nagu et kui näiteks noh, on täiesti selge, et meil on toiduahel ja me toitume kellestki ja ja, ja, ja kogu looduses käib nagu niimoodi, et sellest saad aru, et see ei ole midagi teha, see ongi nagu niuke traagika, see meeldib või ei meeldi, aga nii ta on ja keegi selle vastu ei võitlegi. Aga näiteks kui me võtame nüüd veise või võtame mingi mammikese lehma, eks ju, kes tegelikult kuulub nagu toidulauale, aga mingil põhjusel on vaja teha siis hädatapp või, või tahab ta selle liha omale jätta, kutsub küla vahelt mehed. Ja siis enne mis siis seda looma piinatakse tund aega, ma võin rääkida selle loomaga, tehti, et räägi ühel lehmal, siis löödi see ninaosa maha, teisel lehmal eraldati ennem tapmist, saba, ühel lõigati keel välja. Ja loom oli sel ajal elus, et noh, vot see on selline moment nagu, et öelda, kui nende loomakaitsjate kohta mida iganes, aga mina ütlen, et need inimesed on haiged, see on põhjendamatu vägivald, tegu on haigete inimestega ja kõik see veel salvestati telefoni peal. Telefoni videod on ju nagu olemas. Kuulge, see ei olnud mitte et keegi loomakaitse nurga tagant oleks film ise ise. Ise nad ise ja see on haiglane, et siis tekib nagu küsimus, et vot selle vastu nagu mõistus tõrgub nagu, et, et no mis kuradi kohas me elame, et, et noh, et kes need on, inimesed ümberringi ja kusjuures ma võin ka öelda, et kõik need tol ajal, see on küll vana lugu, et see läheb ikka 90.-tesse tagasi, siis kui maal oli väga populaarne, kui olid need liha, liha, briga plaadid või tappa brigaadid, kes käisid tapmas ja aeti siis äri, eks ju, et noh, et nende, nende meeste enda käest on kuulda olnud, et noh, läksidki hobused, kes turule, et paljud eestlased on ka hobused niimoodi, et nad ei teagi seda, et, et see oli täielik korralagedus. Õnneks seda praegu nagu enam ei ole. Ühe selle osalisega ma vestlesin, üle-eelmine pühapäev, sattusin taga ühele reisile ja, ja me sõime rääkida tund aega. Ja ta ütles niukse huvitava fakti, et ta töötabki lihunikud ise ja mis hullumeelsus teda tookord valdas, ta ei oskagi öelda, ta põhjendas seda sellega, et loomad ajavad närvi, et ega keegi ei taha ju tapale tulla. Et tal on vastu hakatud, ribid on lõhutud, ära jalg liigesest väljas olnud ja siis vihaga kohe paned, et noh, et tema oligi see, kes raius nagu selle saba ja lõi selle ninaosa maha, aga sellest keelelõikamise juures tema ei olnud nagu osaline, et ja, ja siis ta ütles, et ta on töötanud 14 aastat lihunikuna langenud vanglas pidevalt praegugi vangla terendab ja siis, kui ta välja tuleb, keegi teda ei võtagi tööle, ainuke asi, mida teha saab, on tappa, ta on tapnud 14 aastat. Ütleb, et tegelikult hakkab see psüühika peale. Kui ma nüüd väga hästi mõtlen, siis tegelikult vene ajal võis tapamajas töötada mingi aeg, sellepärast mine ja vägivald nagunii mõjutab psüühikat. Praegu sa võid tappa nii palju kui tahad ja mina ütlen, et need inimesed on ohtlikud ka kaaskodanikele. Raadio kahes stuudios on Eesti loomakaitse seltsi juhatuse liige Heiki Valner. Hekki sa loomade ja lindude keelt, mõistad vä? Aga? See oli vist nüüd Liis Lassi hommikukohvi? No meil ei olnud Kuke omad. Ajasime koduste vahenditega läbi nii-öelda. Päriselt. Oled sa sellele kunagi juurelnud või see on ikkagi selline muinasjututeema, et, et püüda-püüda kuidagigi taibata nende omavahelist suhtlust. Keelte õppimine on niisugune asi, et mina omandatust olen rääkinud, et noh, et jääb, jääb sealt koolist kõrvade vahele, mis ta jääb, aga keeltele pöörake nagu tähelepanu, et see on üks asi, mida elus kogu aeg vaja läheb. Unistus on küll see, et võiks ju tunda kõikide inimeste kõikide rahvaste keeli kõikide loomade lindude keeles väga mõnus, aga noh, ega noh, kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis loomade keelt ei mõista, aga noh, samas jälle teist ja sa hakkad ju aimama, kui sa kasvõi loomaga kodus koos elad näiteks, et niukene niuke, mis häält ta teeb, kui ta midagi tahab või, või millele, kuidas koer reageerib, kuidas ta mismoodi haugub, et olles olles sõbra juures mõned majad eemal, sest ma tunnen eksimatult ära, et kui enda koera haugub ja mis ta ka see moment tahab, et aga noh, see on niuke aimamine, et noh, loomulikult ei mõista mitte poolt fraasiga nende keeles. Kuidas sulle tundub, kas teinekord Eestis on muretsetud ja räägitud hüljatud loomadest rohkem kui hüljatud inimestest ja kas see on õiglane? See on selline moment, et lugesin ka siin lugupeetud liigallase artiklit, et Eestis oleks rohkem loomi kui inimesi, et noh, tegelikult on asjad risti vastupidi, et noh, et ma isegi olin nagu veidi hämmingus teades inimestelt, et ma isegi arvan, et võib-olla ajakirjanik, ajakirjanik ja panin meelega niukse pealkirja, et oleks nagu veidi veidi ärevam, aga aga loomade ümber on rohkem kära. Aga kära ei tähenda nagu seda, et tegelikult neid kaitstakse, et noh, näiteks ma võin tuua niukseid näit, et noh, orus oli siin hiljuti nelikmõrv, et see anti pressiteateid ja politsei jooksis ja, ja prokuratuur jooksis ja see oli nagu väga oluline, väga tähtis, kui mina lähen kellelegi karja juurde, lasen maha 14, neli hobust, neli koera, vahet ei ole, politsei ei viitsi isegi kohale tulla või? Ei ole väga järjekindel niimoodi, et noh, et et ma võin öelda niimoodi, et Serbia on palju loomade üle, tolku on sellest enamus auru lähebki lärmi peale, aga noh, siis tundubki, et Eestis väga nagu kaitstakse. Tegelikult noh, ütleme, ajakirjanikud tunnetavad ka, mis rahva seas tunneb ja mis toimub ja, ja see asi on üks valdkond, mis on alarahastatud, mis on nagu vale ja millel ei ole tähelepanu pööranud ja, ja eks nad siis ja need lood ka müüvad, see läheb inimestele korda ja, ja, ja kui ma hakkasin selle loomade revolutsiooniga nii-öelda poolteist aastat tagasi, siis väga paljud tuttavad ajakirjanikud ütlesid, et noh, sa võid ju selle loo anda ka, et kes seal seda ikka loeb. Tänasel päeval on niisugune olukord, et kõik ütlevad ana loomalugusid, anna anna ja, ja üks, üks päev kunagi ma astun nagunii tagasi, et ega mul see televärk ja loomakaitsevärki niimoodi ei meeldi, aga et aitaks nagu riigi kaasa saaks need ametid tööle järelevalvetööle, et et siis ma tunnen ja selle loomakaitseseaduse muudetud, et siis ma arvan, et minu missioon on täidetud. Loomapolitsei peaks peaks riik looma eraldi ametkonna, kes teeks, ütleme sama tööd, mida sina praegu teed, aga teeks seda siis riiklikult? Ma ma veel kord ütlen, et ma ei ole mingi loomapolitsei, mina olen täiesti tavaline kodanik nagu iga teine inimene ja samas sinna ukse taha võib ju ka minna iga suvaline inimene ja ütelda naabrile, et minu arust on koer nälgas, eks noh, ametkond on ikka ametkond, aga see oleks muidugi ja ideaalis oleks ta ikka ja, aga noh, võib-olla on siin ka mingisugused muud variandid olemas, aga ütleme, momendil on küll nagu eriti veel majanduslanguse tingimustes kus põllumajandusministeeriumilt ja veterinaar- ja toiduametilt võeti hullud miljonid tagant ära, et noh, järgmine aasta olge rahulikud, loomapiinajad. Loomakaitsjad ei hakka üldse Eestis toimuma, nii et et midagi hullu ei ole. Räägime industriaalsest loomapidamisest, farmid, kanalat, puurid, on sul oma seisukoht selles osas olemas, et, et see on paratamatus, et me sööme liha? Me oleme looduse selles mõttes toiduahela üks osa, me peame seda niimoodi individuaalselt seda liha saama endale. Noh, ta on päris julm ja tõde ja üldjoontes, ega mulle väga meeldis Need kanad, kes on nüüd mingi A4 formaadi paberisuuruses puuris ja ei saa tiibasidki sirutada, aga aga noh, üldjoontes Euroopas on arengut näha, et siin kas 2012 aetakse puurikana siin üldse keelustada ja aga põhiline on nagu see, et säiliks ikkagi inimlikkus, meil on olemas võimalused, et ka põllumajandusliku loomatootmise juures säilitada arvestada nende heaoluga ja mitte neid käsitleda toitu, et me läheme väga, pahatihti näeme, nagu seda neljajalgset lehma põllu peale näeme vorsti nagu, et see ei tohiks nagunii olla, et ta jõuab sinna tapamajja ja ja, ja, ja, ja toiduks ta saab, aga et olgu see tee lühike, olgu see surm kiire ja valutu ja ja võimalikult miinimumi viieni kannatusi. Kas sa praegu võid kirjeldada, et kuskil ma ei tea, kanalas loomafarmis tapamajas käib loomade tapmine sellisel moel, mis noh, sulle ja sinu kaasmõtlejaid, tundub, et on ilmselgelt liialdus, liiga piinarikas. Ma võin ütelda niimoodi, et meil on, et need, kes arvavad, et me ei tea, mis toimub kana kuskil tapamajades või sigalates või farmides, need eksivad rängalt, et ja me oleme näinud lugematul hulgal videosid videomaterjali, siis mis on tehtud üle maailma ja kuidas asi kuskil käib, et see ei ole väga No näiteks kuidas tüüpiliselt kanalas kana käitutakse kuidas temast saab liha, mismoodi tapetakse? No ega meetodeid on erinevaid, tähendab siin kanala kanadega on ju niimoodi, et et neidu gaasitataks eelnevalt eksju ja siis edasi nad lähevad juba kuma aurusest läbi, paraku see gaas alati tappa ja osa jäävad ellu ja, ja see on niisugune, ta ei ole nii sajaprotsendiline, aga noh, samas keegi ei huvitaks Aga kas me peaksime poes, kui me riiuli pealt seda kanali haare, me peaksime selle peale mõtlema, et mismoodi see kana on sinna kile sisse jõudnud. Noh, liiga palju ei tasu ka mõtelda, sellepärast et siis me ise sureksime nälg, aga et et, et kui me nüüd hakkame mingeid vorsti sööma ja kujutame lehma niiskeid silmi ette, et siis võib-olla see vorst ei lähegi alla, aga, aga samas noh, ütleme niimoodi, et on loomasõbralikumad farmid, On niuksed farmid, kus üldse nagu ei peeta mingitest eeskirjadest kinni, et noh, valikuga saab alati. Jah, tarbija saab valika valikuga suunata. Et mida ta tarbib, mida ta ei tarbi. Et selles mõttes võiks olla ka poes, nii nagu on olemas mingit head Eesti toidud ja ökoloogiline tootmine, sildid toodetel küljes, mis ütleks, et see on loomasõbralikul toetud liha. Ma arvan küll jah, et näiteks mulle endale on sümpaatne küll mahelihatootmine ja kui sellega kaasneb ka mahetapmine, et loom ei saa arugi sellest momendist, kui ta järgmises dimensioonis, et siis on ju kõik väga okei, tegelikult sooviks endalegi Niukest surmad, jalutan tänaval ja järgmine moment mind ei olegi nii-öelda väga hea, ma ei pea pead vaevama. Kas loomaaias toimuv ka teie huviorbiiti kuidagigi kuulub? Noh, loomaaiaga on niimoodi, et ma olen Mati Kaaluga ise kordades tutvunud, kohtunud ja, ja me oleme rääkinud, et see ei ole noh, see ei ole nagu see pilt, mis sealt looma loomaaias nüüd võiks nagu loomakaitsjale paista, et ta ei ole nagu normaalne, samas jälle mis täpsemalt ei ole normaalne, noh ütleme seal, ütleme häirib see hüljeste basseini ümber see elektrikarjus ja siis ei ole seal piisavalt varjumisvõimalusi loom tahab ikkagi, ta ei ole mõeldud metsloom, et ta elab koos inimesega, ta varjuda ei taha olla tähelepanu keskpunktis, iga kordad niukseid kohtasid ei ole, osa puurisid on väiksed, seal on terve hunnik asju, aga aga ka Tallinna loomaaed on selline, et ma võin tuua niisuguse näite, et noh, välismaa ja välismaa küla külastajad, kes on käinud loomaaias, et nemad on põhikarjujad nagu, et nad ei adu nagu seda olukorda majandusliku situatsiooni, mis meil on ja siis nad ütlevad, et kõik on nii väga halvasti, et noh, võib-olla minu pilgu järgi ta oli väga halvasti ei olegi. Aga kas meil peaks üldse looma, selles mõttes oleme, on see mingi kohustused? Kindlasti peab, loomadel on võib-olla see on mingi selline vana aja lihtsalt anakronism, et peab loomaaed olema ja peab lastele loomi näitama ja noh, nii-öelda valitsejate, eks ole, tegelikult on see ju kuskilt realistlikkus süsteemid pärit, kuidas, kuidas valitsejad said kingituseks loomi ja siis oli neil oma õukonna inimestele näidata nendega mediteerida. Noh, tegelikult, ega see loomatsirkus või loomaaed nii väga uus ju või, või väga vana pärand ei ole, et, et noh tegelikult ennem loomasid näidati ju väära arenguga inimesi, mida on ka Eestis katsetatud ja see sai siin tohutu kriitika osaliseks, et loomade näitamine, eksponeerimine ja nende trikitama panemine tuli alles suhteliselt hilja, et, et noh, et ma, ma ei ole minule endale vaatsed, niuksed, suured, avarad looduspargid, et noh, et inimesetel on uudishimu, nad näevad, paljud loomad ei saaks looduses hakkama, kui neid nagu päästad, siis võib-olla see teiskeskkond on nagu täitsa okei, aga aga, aga, aga noh, ütleme loomad kitsaste puuridega, metsikute elukad, et ma hea meelega nagu ei, ei käik. Kas sulle käigu pealt, Heiki meenub, kui suur on kõige suurem trahv, mis on inimesele looma väärkohtlemise eest Eestis määratud. Mis juhtum võis olla? Ohohoo, see oleks tegelikult õigem küsimuse meie juristile, aga noh, võtame need viimased kohtuasjad, mis kohtust on tuld, et siis kaks päris räiget juhtumit. Teine juhtum. On ka veel ajuvaba, eks ju, et kui tuleb naabermajast mees ja kuigi Kolgib laamendab korteris lõbuks, tabab su koera ära ja selle eest karistus on 180. Siis ühiskondliku kasuliku töö tunde tähendab nagu seda, et tegelikult kui me räägime nüüd jälle inimeste ja loomade kaitsest, siis näiteks sulle Sten maid hoidiga halvasti ütelda. Äkki ma solvanud sind, sa lähed kohtusse ja pärast on nagu väga palju jama. Loomulikult, kui sa mulle ei meeldi, see tuleb õhtul vastu oma koera või kassiga ta talle rahulikult jalaga panna ja mitte keegi isegi räägi minul, sa võid kaevata, sa jäädki kaevu, mitte midagi ei juhtu, et noh, et siin. Et noh, niukene. Ühesõnaga, sa väidad, et Eestis mis iganes need trahvinumbrid on olnud, nii või naa, nad liiga väiksed. Noh, ta ei ju meie karistuspoliitika on ju üldse tegelikult selline, et et vaadates meie karistuspoliitikat, siis tundub, et Eesti ühiskond on juuksearengutasemel, et loomakaitsest on üldse vara rääkida. Me peaksime hakkama rääkima inimese kaitsmisest kaitsmisest kõigepealt ja hiljutised juhtumid siin kas või selle üllatud sellega, et, et noh, see näitab nagu, et midagi on ühiskonnas nagu väga mäda. Võib-olla nüüd on sellest vara rääkida, et ega, ega loomakaitse ei välista inimese, kaitseb kui lastekaitset, et me ju teeme ju koostööd, teeme ju lastekaitseliiduga, et noh, vähemalt isiklike kontaktide tasemel, et me teame, mis nemad toimetavad ja kuidas saab midagi ühiselt ette võtta ja ja viimane võsa, Peetri saade, kus näidati siis seda väga kehvas seisus elavad memmekesed, et et siis pärast saadet vahetult kohe helistasid mulle kaks meie seltsi siis tütarlast, kes ütlesid, et helistab Peetrile, küsi kontaktid, me läheme sinna. Me lähme koristame ära selle koha steriliseerimine, kassid koristame ära, et ega loomakaitsjad on päris head inimesekaitset. Meie stuudios on Heiki Valner põhiametilt või oma põhikohustustelt loomadega ringi mässav mees. Kuid meie jutuajamise viimases osas Me teeks kannapöörde ja räägiks ühest kogemusest, mille sa said Gruusiast, sest oled see mees, üks vist umbes paarikümnest eestlasest, kes käis Gruusias siis, kui pinged seal haripunkti olid tõusnud. Eilne päev tõi Heiki uudise sellest, et grusiinid, nende sõjamehed olid Osseetidest tsiviilelanike kohta pihta täiesti südamerahuga tuld andnud tankidest. Viiekordsed majad olid sihtobjektid. Sa oled koha peal. Kava olnud seal koos olid nädal kaks, kaks nädalat, jah, mis sa arvad, on see üks episood propagandasõjast, mida ei saa puhta kullana võtta või sa pead ka seda stsenaariumi võimalikuks? Gruusias on kõik võimalik ja, ja tegelikult need tagamaad on selle kohta, mille pärast sõda algas ja kes alustas, on nii palju, me kuulsime koha pealt nii palju erinevaid jutte, et, et mina ei ole nagu see mees küll näitama, et venelased on nüüd valed ja grusiinid on õiged, need samas oli kuuldajatega grusiinid ei ole ka väga head valitseja Toldosseetidele. Siis ühe legendi järgi grusiinid tegid nagu ennatliku löögi, sellepärast et Habaasiast nagu plaaniti nii-öelda siis presidendi vahetada ja jõuga peale tulla, et siis need, see sõda läks nagu teise kohta ja see nurjus. Ma pean tunnistama, et ma ei oska nagu ütelda, mis on must või valge, et aga aga, aga mis Gruusias nagu kõige rohkem mind nagu liigutas või häiris, et tühjuse riikide jama ja, ja mida need poliitikud teevad, seda lihtinimene ei, ei tabagi, aga ma vestlesin ja suhtlesin tohutult paljude inimestega. Materjali sai võetud suisa 12 tundi, 12 13 tundi materjali, need on intervjuud. Ja, ja, ja see pani mind mõtlema nagu sihukesele asjale, et kas tõesti mees või inimene üldse siis muud nagu peast segaseks, kui ta paneb endale selga laigulised mundri, saab kätte relva, saab sellise jõulise ülekaalu, et ta muutub täiesti noh, võib-olla see loomadele solvavaks loomastub, et ma kuulsin neid üksikuid juhtumeid vägistamist, tapmistest, täiesti mõttetust vägivallast ja, ja ma ei leia sellele mitte ühtegi loogilist seletust ja kõige rohkem liigutas mind niisugune lugu, et kus üks perekond siis põgenes, Osseetiast tahtsid filisse minna ja ja Gruusia vormis mehed gruusia vormis Osseedid pidasid nad kinni, nad pahaaimamatult peatasid kinni ja siis sisuliselt, et tulid need sõdurid auto juurde. Autos oli siis ema, isa ja tütar ja tütremees ja tütre mehele isale pandi automaadid pandi otsa, tähendab, nad olid võimetud midagi tegema ja ja see tütar kisti jõuga nagu autost välja niimoodi, et nagu see naine rääkis pärast, et ta oli veel püüdnud kinni hoida, isegi küüned olid murdunud ja need olid tagaistme peal ja seda tütart rohkem nagu ei näidanud näidatudki, et ma ise kahe tütre isa ja, ja, ja tegelikult ma elasin selle nagu sedapidi läbi, nagu et ma ei kujuta ette, et noh, et kui, kui see oleks juhtunud nagu minuga või ükskõik kellega meistrit, et see on nagu ikka kohutav, mis madala madalal inimeste tasemel toimusid. No kujunes nii, et sa tegid seal suurema osa ajast teletööd, kuigi ma eeldan, et sa otseselt sellepärast vist sinna ei läinud, oleksid olnud seal niiehknaa ilmaga. Noh, tegelikult me läksime siiski vabatahtlikena ja, ja, ja meil oli niisugune kokkulepe alguses, et 25 protsenti teeme teletööd ja 75 protsenti siis teeme seda põhitööd, et kas me siis taastane või ehitame ja kui me sinna läksime, siis me tegelikult meil ei olnud õrna aimugi, kus me läheme, kas me läheme kuurisse, kas me lähme sinna kustutama pannakse, kus me elame, et see kõik oli nii ehku peal, aga aga ütleme, see gruusia nagu vajas seda see moment, et ütleme, riiklikud ja suured organisatsioonid ei jõua nii ruttu kohale, kuni nad mõtlevad ja suur masinavärk võtab nagu aega, kui nad käima lähevad, aga me olime nagu hoobilt kohal, hakkasime midagi tegema ja võib-olla see meie minemise kasu ei olnudki nagu selles, et me midagi niiväga nüüd ära tegime, aga just nagu see, et Te olete kohal, et me olime kohal, me tulime, me näitasime, et me oleme nagu solidaarsed, üks suur peksis nagu väikest, et noh, kui me tuleme siin kas või Eestis 90.-te algusesse tagasi ja, ja ma ise elasin tol ajal Toompea jalamil niimoodi ja vend oli mul väga kõva kaitseväelane või kaitseliitlane ja nii kui mingisugune väikene karm või, või häire oli, siis ta juba helistas ja peksite sind välja ja siis ma mäletan seda olukorda, kui need masinad tulid sinna, tõsteti neid suuri kiviplokke veel sinna Toompea nõlvale teede peale ja, ja küll küll oleks tahtnud, et oleks maandunud mõni gruusia lennuk või või Kanada lennuki oleks tulnud mõned inimesed ütelda, et kuule, me oleme koos teiega. Tõesti, sinna minnes mõtlesid sa nii, et mind on seal vaja. Kas sa pead pigem seda mõistlikuks, te läksite või seda mõistlikuks, et meie näiteks ei läinud sinna. No, ma arvan, ma ei tea, kui palju sellest kasu oli, et ta oli ikkagi rohkem niisugune propaganda ja näitamine, et, et noh, et küll küll küll sai ka kõvasti tööd tehtud. Aga näiteks, mis te reaalselt jõudsite ära teha? Noh, reaalselt oli ju seal oli ju sadades tonnides oli ju kaupa, mis oli vaja siis pakkidesse panna ja laiali saata, siis nagu sinna sündmuskohtadele, siis kui me võtame põgenikelaagris, põgenikelaager oli niuke põrgu, eeskoda algselt, et keegi ei teadnud, tõlkinud oskasid püstitada, aga kust saab vett, kust saab toitu selgelt? Noh, täielik korralagedus, mis toimus siis registreerimiskeskus, nad jooksid tormi sinna peale, tahtsid saada neid ajutisi basse ja nad oli vaja arvele võtta, need oli vaja kuidagi paika panna, et palju inimesi tegid palju tööd, et need, kes siin kodus nagu vinguvad, et noh, eestlastel on üldse nagu niukene kiuslik iseloom, et nad on kõvad nagu internetis kommentaare kirjutama ja nii ja naa, aga kui on vaja nagu abikäsi osutada, siis nad vaatavad nagu kõrvale, et noh, põhiline on see vingumine ja kirumine, et tegijaid on vähe, pingeid on palju. Kui sinu silm nägi mööda põldu liikumas tankiüksust siis proovi kirjeldada, mis toimus sinu sees, mis emotsiooniga pilguga tundega sa vaatasid seda. Ma pean, ma pean ütlema, et tegelikult ma nägin seda tankinud siis tegelikult Ta lõi minus välja see ajakirjanik, kes haaras kaamera jooki, jooksis nagu hullumeelne seda tanki filmima, et et sel momendil noh, kas adrenaliin tõusis ja, ja ma ei tundnud nagu midagi, aga hirmu ma tundsin küll siis tookord koori linnas kui Ekspressi ajakirjanik Margus Järv sattus nendele marotööridele peale ja kui teda talle vilistati, et tule nüüd siia ja siis me kartsime küll, et võetakse rajalt maha ja teinekord oli, kui ma olin seal vene kontrollpostis ja rääkisin siis vene vormistitseeni sõduritega ja ma nii rumalalt kükita silla määrded laua peal olev automaat vaatas mulle täpselt nagu näkku. Härrased, suhtlesin inimestega, narr oli nagu püsti tõusta, aga tegelikult alateadvus kogu aeg nagu tembeldased, kuna mehed olid nagu purjus ka, et noh, et äkki tulistab, äkki toetab laua peal, äkki läheb lahti, et peaks nagu ära minema püsti tõusta, siis sa oled nagu mingi viimane argpüks, eks päris niisugune ebamugav tunneli, et vot siis ma tundsin nagu nihukest hirmu ja vastikust, aga ma võin seda ütelda, et kui ma tulin Gruusiast nagu koju siis esimene nädal aega mind kodus olles valdas niukene hirmutunne, et kurat, nad tulevad ju siia. Seda öeldi mulle otse näkku, need samased, Hosseedi sõdurid ja vene sõdurid, et kuule, kaua plõksu, eestlased, minge minema, siit on ju ja valmistuge ette küll. Me tuleme teie juurde ka ja tegelikult, kui ma tulin Gruusias, siis mind valdas hirm, et tegelikult see iseseisvus, mis meil praegu nagu käes on. Et see on niisugune noh, küllaltki varas ja, ja ma olin tõsiselt hirmul, et noh, praeguseks on see üle läinud ja nüüd ma mõtlen jälle, et ah, pole hullu, me oleme Euroopa Liidus NATO-s küll suured poisid. Tuleb, aga millal nad tulevad, on seal kuupäev teada. Aastar. Noh, jah, Nostradamus päris ei ole, aga, aga ma arvan, et noh, loodame siiski, et nagu terve mõistus nagu võidab ja jõuga ei hakata väga paika panema, aga noh, eesti rahva jaoks oleks küll traagikat, kui venelanna tahab, siis ta tuleb. Kas Euroopa liitlased niiväga nüüd loobuvad nafta ja gaasitarnetest ja, ja mingi tühise 1,3 miljoni inimese pärast, sest enda heaolu ja olust loobuvad, et ma julgeks küll kahelda. Lennujaamas oli mul võimalus näha seda punti, kes Gruusias käis, kui nad tagasi tulid. Muuhulgas ma nägin puust kasti, milles pidavat olema mingid trofeed või asjad, mida keelduti mulle tol hetkel küll näitamast, aga kas sa tead, mis seal kastis oli, mida? Mida need mehed trofeedeks tõid? No kindlasti mitte trofeed, et ma pean tunnistama, et ma ei tea sellest nagu, et noh, inimesed tulid ju kahes kahe lennukiga kahes etapis, et läbib raha, et kas oli esimese lennuki peal teise lennuki peale, et mina ei tea trofeedeks midagi, et noh, samas on jälle mõte nagu trofeed ka mingi aa muideks jah, tähendab niisugune, kui me kuuris olime, siis me leidsime vene tankisti, seletan kihti mütsi, võib-olla seda peeti trofeedeks, siis on ju, et et kui selline, aga noh, me ei olnud ju sõja sõjategevuses me ei olnud ja mis trofeesid, loome siis naeru. Jaanuaril. Mis sina kaasa tõid sealt lisaks materjalide emotsioonidele, midagi, mida käes hoida. Kleebeka stopraša vaid on sealt rohkem nagu midagi. Ei gruusia kommi lastele ka midagi. Noh, jah, paraku küll jumala paha isasega. Kas punane rist ja seltsimehed, kes seda teemat ajasid selle eest, et olla vale egiidi all või vale vale loba all koorisse sõitnud on teid rahule jätnud? Ei tähendab, minu arust need märkused olid õiged, et kogu see jama ju hakkas minust ja minu sõnakasutusest, et kui ma ütlesin, et püüame kinni püüda Punase Risti kolonni, oleks pidanud ütlema punase ristiga märgistatud kolonni, et noh, et see oli ju koori haigla, kes viis nagu inimesi sinna juba tagasi sünnitama ja ja, ja, ja ütleme, kogu see minek toimus nagunii ekspromt, et me ju nägime, kui need masinad mööda läksid, et kas me saame nad kätte või ei saa, et noh, see oli nagu üks võimalus ja kuuri linna pääsemisega on üldse niisugune lugu, et kui me läksime koos peaminister Paediga siis või vabandust jah, välisminister paadiga, et ka siis, kui me läksime, siis kahetsusväärselt jah, ajakirjanike auto peeti kinni ja kõik teised läksid kaasa arvatud siis ka Reuters, eks ju, kes oli Paedi kolonni lõpus, aga nad olid sõiduautoga, nad pääsesid läbi ja, ja seal tekkis niisugune huvitav asi. Venelased ei tahtnud, et ajakirjanikud sinna lähevad, sellepärast et nad ei tahtnud näidata, et seal on purustusi. Samuti grusiinid ei tahtnud, et sinna lähevad ajakirjanikud, sellepärast et nemad tahtsid näidata, et purustused on kordades suuremad, ühtegi pommi saanud maja filmida kolme-neljakümne nurga ja tekibki niisugune värk, et kogu linn on niisugune tunne, et kogu linn on maatasa sinna saamine. Noh, ma võin panna käe südamele ja ütelda, et mingit sümboolikat ei kasutanud ja, ja me läksime niukse hea õnne peale välja ja asi töötas. Aga seda võid sa kinnitada, et mõlemal poolel on need Kööbelsi propagandavõtet käes nii Vene poolel kui, kui Gruusia poolel. No ikka ikka tähendab, kui ma vaatan, kas või seda meie meeste vastuvõtu ja, ja nii parlamendis kui tänavatel ja noh, selge, et see oli organiseeritud ja pärast seda oli ju võimendatud ja ja, ja eks eks need videod ja uudised levisid, et noh, et praegugi on ju vene internetist võimalik neid kaadreid meie poistest näha, et loomulikult jah, propaganda on väga võimas relv ja, ja kui ajusid pesta piisavalt intensiivselt, noh, vaadake ise, mis nagu Eestiski toimub, et üks osa elanikkonnast on ühes inforuumis, teine on teises inforuumis ja tundub, et, et koos elavad eri planeetidelt olevad inimesed, kes ei saa arugi üksteisest, et mis toimub, et infosõda käib. Jah, propaganda käib mõlemalt poolt kindlasti. Heiki Valner, meie külaliseks oli rõõm, aitäh tulemast. Igatahes on mul ka aitäh.