Seni. ReisiVaarik noomima rännakust raadioeetris. Tänane reisipalavik läheb see aasta esmakordselt Lõuna-Ameerika mandrile kus asub minu jaoks üks ahvatlevaid reisisihtkohti ja seda tänu just oma ajaloole. Kuna kogu ajalugu on suuremal või vähemal määral hüpoteeside oletustest kogum, siis selle riigi minevik nagu kogu Kolumbuse-eelse Meso ja Lõuna-Ameerika ajalugu on täis teadmatust ja salapära. Keegi ei tea täpselt, kuidas tekkisid ja kuidas ja miks kadusid sealsed suured tsivilisatsioonid. Kuidas omasid muistsed asteegid, inkad, maiad selliseid teadmisi ning suutsid püstitada piinliku astroloogilise aritmeetilise kooskõlaga. Nende teadmised andsid silmad ette nii Babüloni, Araabia kui ka vanakreeka teadlastele. Meie tänase reisipalavikusihtkoht on Peruu Peruu, olles kunagi Ameerika kõige suurema impeeriumi inkade impeeriumi koduks on siiani säilitanud küll palju pühasid ja müstilisi paiku kuid nende elu ja olu kohta käivad faktid on kindlasti hüpoteetilisemat kui meie teadmised paljude Ees-Aasia ja suurte Euroopa ja muu maailmaimpeeriumide kohta. Näiteks meie tänase reisipalaviku tippsihtpunkti funktsiooni tekke ja hävimise kohta ei ole ühtegi minu jaoks vettpidavat teooriat. Selleks on üle 2000 meetri kõrgel asub inkade püha koht matšubich mis valge inimese poolt avastati alles 1911. aastal. Samuti asub Peruus inimkonna ajaloo üks suurimaid müsteeriume. Nazca Geo glühvid ehk maajoonised. Need on samanimelises kõrbes Palpaja Nazca linna vahelisel 80 kilomeetrisel lõigul ja 500 ruutkilomeetrisel alal asetsevad hiiglasuured maasse graveeritud kujutised ahvist koolib riist kalast, Laamadest, sisalikest ja nii edasi. Mis põhjusel jooniselt tehti või kelle ja mille jaoks on siiani suur küsimus. Müstiliseks teeb asjaga fakt, et terve pildi nägemiseks peab nende kohal lennuki või helikopteriga sõitma sest suurimad joonistused on ligi kolmesajameetrised. Tulnukad küsimus püsib edasi. Samuti elavad siiani Peruu nendel aladel, mis kuuluvad Amazonase alla tänapäeva tsivilisatsioonist suhteliselt puutumata indiaani hõime, nagu Ama Huakaad, kes elatavad endi jahtimise kalastamisega ning juttude järgi harrastavad niinimetatud endokannibalismi ehk söövad ära oma loomulikku surma surnud vanemad ja sugulased selles pindalalt maailma kahekümnendas riigis on olemas nii meeletu ajalugu, rannad, kõrbed, näed ja vihmametsad ja kõik need vormid on esindatud kõige eesrindlikumad, kui üldse olla saab. Meie tänase reisipalaviku saatekülaliseks on Triin laanes, kes, omamata eelnevalt matkamist kogemust, võttis selga seljakoti ja astus julgelt vallutama matšubiidžud Peruus kasutades selleks mitte turistidele tuntud muistset inkade teed, vaid alternatiivset läbi mägikülade viivat rada. Laske nüüd seljatugi alla ja nautige meiega seda huvitavat trippi, mis päädi mõnusa suplusega tiitliga järves. Tänane reisipalavik on rändamas ühte ütleme minu lemmik kohta, kus ma muidugi pole, käin ütlerite unistuste reisisihtkohta, nimelt Peruusse ja Peruus ühte kindlasse paika ka, mille nimi on Massub isu, kuhu saab mööda kuulsat inkade treili või inkade teed. Ja meil on täna külas Triin laanes, kes on seal käinud. Tere, Triin. Tere. Kuidas sa sinna läksid, miks sa sinna läksid? Läksime sinna eelkõige sellepärast, et tahtsin teha midagi, mida ma ei ole varem teinud. Mind on Peruu alati huvitanud Lõuna-Ameerika üldse põru, võib-olla siis natukene rohkem ja tahtsin ennast proovile panna. Kuna see reisimise tüüp iseenesest on natukene teistsugune kui tavapärane siin Euroopas reisimine, siis oli see päris hea katsumus. Mis mõttes teistsugune kui tavapärane? Reisimine on seljakotiga, ma ise ei ole väga seljakoti reisija ja ei ole seda reisimist varem harrastanud teistmoodi ka selle poolest, et liikumine väga kõrgetel aladel. Kogu see reis on kuskil 3000-st meetrist kuni 4600 reisimise sisse kuulub telkimine mägedes piiratud mugavused. Kõik selline. Et ei ole tegemist siukse puhkusereisiga, vaid on reisiga tegemist, mida tavaliselt eesti inimene nimetatakse siukseks ekstreem reisimiseks või matkamiseks. Seda küll, jah, ta on võib-olla vähem ekstreem, kuna ta on siiski organiseeritud ja päris omal käel liikumist ei ole. Kuidas sa läksid sinna, mis kuskil reisibüroo kaudu või kuidas? Läksin inglise reisikorraldaja Drago mad kaudu ja nemad korraldavad erinevates riikides üle terve maailma maapealseid pakette ehk kohale tuleb sõita omal käel, siis saadakse grupiga kokku juba kokku lepitud paigas. Ja, ja sealt siis algab reis ja liigutakse koos üle terve riigi, vastavalt siis marsruudile. Nii et ise peab kohale saama ja siis kohapealt kindlaks ajaks koha peale ja siis sealt juba hakatakse ringi vedama. Mis riik on Peruu, kus ta on ja miks ta on ja mis seal toimub? Peruu on Lõuna-Ameerika suuruselt kolmas riik anda siis jagatud andide mäestiku ka nii-öelda kaheks. Just põhjast lõunasse ja Vaikse ookeani ääres on siis rohkem selline kõrbeala ja teisel pool andilis või ütleme, Andid ise tegu siis kõrgmäestiku ka seal on Amazonasest, seal on, põhimõtteliselt on Peruus kõike, et iga reisija leiab enda jaoks, ma arvan, sealt sobiva, keda siis huvitab rohkem rannas vedelemine ja veespordiga tegelemine või keda huvitab matkamine? Põhimõtteliselt on seal kõik olemas. Nii et kui hakata siis Menelaos tulema, seal rand, sul on kõrb, sul on mäed ja sul on täiesti perfektne maa anda sellele perfektne maad ka, et milline pilt tabaneb, ütleme, kui lennuk maandub, siis liimas või kus kohas ta maandub, et mis seal on vaene riikide tavaliselt ikka siuksed. Lõuna-Ameerika riigid kipuvad sihuksed, vaesed riigid olema. Nii-öelda päris Lõuna-Ameerika vaesemate riikide hulka ei kuulu, aga eks ta ja noh, minu silmis on ta pigem ikka selline vaene riik kui jõukas ja rikas riik. Linnades on elu suhteliselt nagu igal pool mujal maailmas, et turisti silmade jaoks on põhimõtteliselt kõik nii nagu ka mujal, et seal erinevust ei ole, aga et kui mujal ringi liikuda ja kohalike elanike külastada, et siis on see pilt natukene teine. Kuskohas on need suuremad linnad asuvad ja milline linnapilt on siis ongi sihuke tavaline suurlinn või on millise linnaga näiteks arhitektuurselt või võiks võrrelda? Ütleme lima asub vaikse ookeani ääres ehk siis mägedest vasakul, mina ise liimas ei käinud, ainult lennujaamas vahetasin lennukitele on siin edasi, kus kasse ja koska on väga tihedalt asustatud, linn hästi palju meenutab Hispaaniat tänu suuresti hispaanlaste vallutajatele. Et selline madalate majadega linnakene väga ilusate pruunide ja siniste rõdudega, kuna ta on Unesco kaitse all, et siis on see ehitamine kindlalt paigas, et mis värvi võib olla ja kui kõrge ta võib-olla ja ja millised rõdud sinna võib ehitada ja elanikke on seal kuskil 300000, kuigi noh, kuna turistide kontsentratsioon on päris suur, et siis paistab see elanike arv oluliselt suurem. Turiste on umbes sama palju, seal sees ka veel võib-olla isegi rohkem. Nii et kuusk on vana, inkade impeeriumi pealinn vist oli. Olen lugenud fakti, et inkad tegid usco puumakujulise, et oleks võrdlemisi puumakujuline. Inkade kõik ehitised on mingite loomade kujutised. Just puuma on inkade väga oluline loom ja just see on õige, kus ka on siis ehitatud Puma kujuliselt ja kuska tähendab teisisõnu maailma naba ehk siis inkade impeeriumi keskus. Inkade impeerium oli ennem kolummust, eks vist kõige suurem impeerium üldse? Ma ei tea isegi terves maailmas, et kuidas praegu tundus, kas praegune kuuskava tundus maailma nabana ja palju on jäänud inkadest järgi ja milline inkade impeerium, oled sa sellest ka teadnud? Kui ma parem peroole mõtlesin ja pärust lugesin või Peruust kuulsin, siis põhiline, mis mulle sealt silmaga meelde ongi incad. Et iseenesest see inkade impeerium oli suhteliselt lühiajaline, kestis kõigest sajandi. Aga just, aga Ta on jätnud kõige olulisema jälje, et on palju pikemalt kestvaid ajastuid, aga et nendest räägitakse seal üsna vähe ja kui ringi käia ja kuulata ja, ja inimestega rääkida, siis põhiline on kingad ja nende impeerium, nende ajalugu ja nii edasi. Esimestest inkadest räägiti aastal 1200, aga et see õitseng ja impeeriumi jõukus kaasa siis aastatel 1400 kuni 1500 et lõppesid hispaanlaste sissetungiga kuskil seal 16. sajandi keskpaigas ikka tuldud, sisulised inkad olid lihtsamas keeles öeldes indiaanlased, et pool minu reisi oligi siis inkade pühas orus algas kuskohast ja lõppeste siis matsu pitsuga, aga kuulates giidide jutt ja lugedes raamatuid, siis inkad olid väga targad inimesed, kõik see, mida nad juba nii varasel varastel aastatel teadsid ja, ja kuidas nad oma maju ehitasid ja millised olid need astronoomilised teadmised, et kõik see on väga müstiline ja kui näha kõiki neid ehitisi, neid olla üle maailma, et sul on Egiptuse püramiidid, mille üle imestatakse ja nii edasi ja nii edasi, aga et inkade ehitised kohati näevad välja nagu joonistused, kuna nad on nii. Kivi on kivi peale pandud ilma igasuguste vahel lõigatud nagu noaga, et see nii kaua aega tagasi, et see on väga müstiline ja samas ka kõik need majad on ehitatud nii, et ütleme, 21. juunil päikesetõusu ajal paistab ta läbi ühe mäekuru sinna kindlasse punkti ja siis ilmub sealt see pilt, et arvestatud kõikide nende teadmistega, siis tuleb välja küll, et tal olid väga targad ja teadsid väga, palju. Peruu oli, oli sellel ajal hästi-hästi jõukas ja see impeerium arenes väga kiirelt väga nagu jõudsalt oli seal siis arvatavasti 12 miljonit inimest. Ja kui ma lugesin hiljuti ka oli, oli see suhteliselt Garmin käen. Juhtimine ehk inimesed pidid väga palju töötama, tegeleti põllumajandusega ja vallutustega ja teede rajamisega sildade ehitamise kõige muuga, et et eks see tänapäeva matšubitsu ja, ja kõik muu tuligi sellel ajal, et et inkad, reel, mis on hästi kuulus, oligi siis ehitatud selleks, et jõuda pühast orust matšubitsule ja muudesse olulistesse paikadesse. Räägisin natukene nendest inimestest, millised inimesed elavad Peruus, kellega sina kohtusid, kes seal elavad, et see on kõik, on indiaanlased või on seal erinevad etnilised grupid. Üldiselt jagatakse need inimgrupid kaheks et on siis indiaanlased, jaan siis Valgete segu ja mina enamasti kohtusin lähemalt nii-öelda nende põliselanike ehk indiaanlastega, kui ma kuskohas omal käel ringi käisin, et nagu ma eelnevalt juba mainisin, seal turistid, kontsentratsioon on seal väga suur, et seal kohalike elanike, nendega suhtlemist on suhteliselt vähe. Ja kuskast lähemalt rääkides, et ta on küll selline armas, väike linnakene, väga ilusad majad, toredad paigad, mida külastada, aga suhteliselt turististatud, et kui mägedes ja külades käies on inimesed hoopis teistmoodi, siis siis linnades on ikkagi seda kerjamist ja asjade müümist ja pealesurumist päris palju, et sellega harjub ära, aga päevakenele läheb, et kohalikud elanikud nendest rääkides siis meil õnnestus käia mägedes kolmes erinevas külas ei käinud ise hingaadrelil, vaid meie rada, siis kulges teist teed pidi, aga ka ikkagi inkade pühas orus ja kohalikud elanikud on hästi tagasihoidlikud ja kuna seda nii-öelda siis valgete inimestega kokkupuudet on üsna vähe siis see erinevus on päris suurlinna ja jama inimeste vahel, et nad on hästi, rõõmsameelsed, elavad väga tagasihoidliku elu, väga töökad, kuna seal mägedes läheb kell seitse, kaheksa kottpimedaks, et mitte midagi näha ei ole ja paljudes kohtutes elekter puudub, et vara minnakse magama ja hommikul väiksed lapsed ka juba kella viie kuue ajal üleval jooksevad ringi, et just see rõõmsameelsus ja tundusid kõik väga õnnelikud olevat. Et seal maapiirkondades, nendes külades nagu sellist kirja, mis te olete oma valge inimene, viska nüüd mingit nänni nii-öelda. Absoluutselt mitte ja giidi sõnul noh, kui isegi on inimesi, kes tahaks raha anda, siis siiski seda ei soovitanud ja ütles, et, et rahal, kui sellisel ei ole mägedes väärtust, et kõik, mida nad saavad, nad toodavad ise ehk siis oma Laamadel dial pakadelt saavad villa ja valmistavad riided ja siis tegelevad põllumajandusega, kasvatavad kartuleid ja kõike muud, mida siis söögiks kasuta. Kartul ongi vist niisugune põhised, mis nad seal külvavad. Kirjeldad ühtlaselt kaste, mägiküla, täpsemalt tekiks mingisugune pilt, milline see mäeküla, kui suur ta on, on neil rohkem niisugune hurtsikud või üldse niisuguseid nii-öelda meie Märjamaa alevi majad või millise, milline see nagu välja nägi? Väga teistmoodi võrreldes meie Märjamaamajadega küla ise kui selline ei ole majade kogum, vaid on üksikud majad mööda mäekülgi. Nii et, et kohati ei tundugi küla nagu küla, sest et nii-öelda keskuses on siis üks või kaks maja ja neid teisi maju näha iseenesest ei ole. Aga et kui meie tähelepanu sellele juhid ja kui me selle kohta küsisime, et siis kuskil mäenõlval need majad siis ka välja ilmusid aga annad siis hästi pisikesed, ehitatud seinad kivist ja seest on siis muldpõrandad ja puit kui sellist ei kasutata, nii et hästi lihtsad elamud, katused on siis roost või kohalikust materjalist, et sellist puitu kui sellist ei, ei kasutadagi ja paljudes külades, siis on küll elekter, aga, ja nagu ma mainisin, et majad on mööda mäekülge, et sellist elektrit viimist majast majani ei ole, nii et enamus majad on ilma elektrita, kasutavad küünlaid ja oma lambikese, millega seda valgust tekitatakse, aga aga väga üllatav oli samas mõnel pool, kus elektrijuhtmeid näha ei olnud, aga, aga onnides oli televiisor, et toimib see siis patareidega ja kasutatakse päikeseenergia. Need suhteliselt loodussõbralikud ikkagi nad on seal ikka kuidas üldine pilt veel oli, kas need kilod olid räpased või noh, nii-öelda meie rikutud Euroopa inimese maitse järgi või olid nad siuksed, nunnud mägikülad või majakesed? Nad on armsad ja puhtad, seda kohe kindlasti, et et räpasust ei ole ja prügi nagu külades ei vedele, et kõik on väga puhas ja meil õnnestus reisi vältel külastada ka siis mitte mägedes elavaid talupoegi, noh nendel oli siis hoopis teistsugused majad, ehitatud savist, aga et et oli tegudis väikse farmiga ja meid pani küll imestama see, kui korras ja puhas ja, ja praktiline kõik oli, mis keelt nad räägivad hispaania keelt, enamuses Sis mägikülades räägitakse ketša ja ema ära, Gerli ja need on siis. Ja, ja need ütleme siis oli juba siis enne inkade impeeriumi taga laialt levinud keel ja väga laialt kasutusel sellest suhtlusest oligi nagu natukene kahju, kuna Me läksime sinna kohalike elanike juurde ja ööbisime nende nii-öelda õue peal, aga sellist otsest suhtlust oli natukene vähe, et need inimesed inglise keelt ei räägi ja ja mina ja paljud meist räägiga hispaania keelt, aga lastega sai seal jalgpalli mängitud ja lendavat taldrikut lennutatud, et selles mõttes oli, oli päris lõbus ja kohalike siis õnnestus meil natukene aidata. Et ühes külas värvisime ära mäeklassiruumi, aga Urmas ja, ja teises külas istutasime 300 puud. Selle reisi eesmärk on siis natukene ka aidata neid kohalikke Nice ja edendada säästvat turismi osa sellest reisirahast siis teatud väike summa läheb nende inimeste abistamiseks on ehitatud koolimaju, on ehitatud kohalike maju või just istutada siis puid ja ja kui klassiruumi värvimine ja 300 puu istutamine, mis kokkuvõttes võib-olla 15 minutit aega tundus natukene esialgu sellise nagu soovinad lasta valgetel inimestel ka ennast hästi tunda siis kiideletusele meile väga toredasti lahti ja ütles, et noh, see eesmärk ei olegi panna teid siin tööle ja teha midagi suurt ära, vaid eesmärk on näidata, mida siis selle rahaga on võimalik teha. Et neile nagu selgeks teha, et, Noh, pigem meile näidata, mida meie rahaga on võimalik seal ära teha kohalike heaks. Nii et külaelanikud on nii-öelda sõbralik, tuled matkakott seljas, võtavad sind vastu telgi panna, ära sul hoovi peale ja süüanodka seeennodka. Mul on väga mõnus, kuidas muidu üldse ütleme, valgesse inimesse suhtutakse linnas, ma saan aru, et sa oled ikkagi kahel jalal rahakott, et kas on ohtlik ka näiteks suurlinnas liikuda, et öeldakse sulle hey gringo, et rahakott nüüd siia ja pane jooksu. Ei, sellist asja ma ei kohanud, väga hästi suhtutakse ja igal pool nii linnas kui ka maal, et noh, eks seda ole igal pool, et turistan liikuv rahakott, aga ma isegi ei ütle, et see oleks kerjamine olnud, vaid pigem siis oma kauba nii-öelda pähemäärimine ja ja kui seda teevad lapsed, et siis see on natukene selline alguses ebameeldiv, sest et ikka hakkab neist kahju, aga kui sellega hariduses ei ole mingit probleemi, eks oma rahakoti tuleb valvata. Ja mitte ainult rahakotti, vaid ka ja dokumente, aga meile tehti nagu väga hästi selgeks, et kui neile võimalust ei anna, siis keegi vargile ka ei tule. Räägiks natukene välimusest ka, et minul on pilt, on Peruu, siis inkade järeltulijatest juhatajast ja kes seal kõik elavad, on niisugune on ikkagi, et noh, on niisugune indiaani näojoontega ja väga värvilise, ütleme siis mingi hõlstiga ja, ja ma ei tea suure kaabuga või mingi vahva mütsiga, et kas on, käivadki inimesed niimoodi riidesse. Täpselt nii käivadki, eks linnas on suhteliselt selline Euroopa stiilis riietumine, nii nagu meie seal ringi käima. Aga kahtleb ka, nagu sa mainisid, kirevates riietes ja pontšo ja uhkete mütsidega inimesi. Maal käiakse täpselt selliselt riides. Minu pilt Peruu inimestest inkadest indiaanlastest oli täpselt selline. Ja eks seda kohtab ju ka raamatutes ja saadetes ja igal pool mujal, et ja see pilt on täpselt nii, ka seal. Ja kõige hämmastavam on just see, millised on need värvid riietel ja need ei paista tuhmuvad. Vaatamata kuumale, päikesele, kõigele muule, et kui me seal mägedes ringi matkasime, siis teise mäe külje peal oli hästi kaugele näha üks väike punane täpp, mis liikus ja siis oli aru saada, et see on nähtavasti üks naine, kes seal siis oma laamade poole või kodu poole liigub, et et hämmastavalt ilusad värvid. Meie reisipalavikusihtkoht on täna Peruu ja meil on külas saates Triin laanes, kes Läks Peruusse minna Vilniusse ja on teada ju, et see on kuulus inkade unustatud või kadunud linn kuhu läheb siis spetsiaalne inkade tee incad Trail, sina kasutasid alternatiivset teed. Räägi täpsemalt, et kuskohas see alguse sai ja kustkaudu kulges ja kuhu see lõpuks jõudsid. See reisi alguse, kus kast viis välja lõpuks lapaazi poliinasse põhireisi osa siiski oli. Kärus, mis sa sinna seljakoti kaasa võtsid ja kui suur see olijatest trip kestis. Jalad käisite vist ka päris mitu päeva, ma sain aru. Jala me käisime päris mitu päeva, aga meil olid abiks nende koormahobused. Käisime seljakotte kandsid, et endal seljas oli ikkagi päevaks vajalik väike seljakott, et et suurt sellega õnneks endal kanda ei tulnud. Kas sa oled see, ütleme spetsiaalselt ka mingid asjad, et öeldi, et seda trippi teed, siis peab raudselt see asi ka kaasas olema, midagi siukest, erilisi asju, mis neid ka kaasa võtma. Ma tahaks siinjuures mainida, et ma käisin sellel reisil reisikorraldaja Dragoman kaudu kogemust neil ta 20 aastat selliste reiside korraldamisel ja kõik informatsioon on hästi täpne kui inimesele nagu mina, kes läks sellisele reisile esmakordselt on seal absoluutselt kõik vajalik info kättesaadav alates siis sellest, millised on vaktsineerimised, mis tuleks teha ja kõike muud tavapäraselt kohustuslik ei ole, aga soovituslikud on siis A ja B-hepatiit, kollapalavik ja teetanus ja kõik sellised asjad, et et mina lasin igaks juhuks endale kõik ära teha, et esimene reis ja iial ei tea, seal on siis antud ka ette pikk nimekiri selle kohta, mida oleks vaja kaasa võtta. Noh, mina lõppkokkuvõttes ütlen, et ma läksin päris kerge kotiga kokku kaalusse, seljakott 13 kilo aga siiski oli liiga palju asju kaasas, ehk siis just nagu riiete osas. Kaasa tuleb kindlasti võtta näiteks taskulamp või oma rohud enda tarbeks. Noh, palju selliseid pisiasju, aga kindlasti papad kindlasti soe riietus, kuna päeval on seal soe, aga ööd on väga jahedad. Et kõigeks selleks tuleb olla ette valmistatud reisi võimalikult mugav oleks. Kus kohas nüüd, seljakott kõige vajalikuga seljas ja mis edasi sai? Edasi kulges meie reis mööda inkade püha orgu. Mis see on siis nii-öelda inkade impeeriumi keskpunkt, et kõik tähtsamad inkade paigad on selles orus ja sealhulgas siis ka matšubitsu, mis on, on kõige olulisem. Aga edasi Räksis reis, külastasime erinevaid inkade ehitisi, mis on siis seal säilinud. Kohe koska lähedal on seksi Womeniks kutsutud rituaalide paik, et ta on tegelikult Saksa Obama, on aga kostub. Saksa Women on siis nagu mingi ketšakeelne nimi tegelikult. Just kõnedega astub võõramaalasele seksimoment, siis kasutatakse ka seda väljendit, et see on justkui ka linna kohal kõrguv vana rituaalide paike väga oluline ehitis. Eks seal peeti igasuguseid pidusid ja inkadele tähtsaid üritusi ja siis läks edasi tsi reis piisakisse. Samamoodi tähtis inkade paik, käisime, külastasime, seal on suured trassid, mis siis ehitati nii-öelda põllumajanduse tarbeks, et kasvatada aiasaadusi ja esimene öö siis peale, kus meil oligi kohe esimeses mägikülas, kus ei kasutatakse kohalikku transporti, ütleme see tragamann ise, neil on olemas siis sõiduvahendid igal pool üle maailma ja natukene sihtkohast erinevad. Et Aafrikas on nad lahtisemaid ja mujal, kus on jahedam ja vihmasem seal kinnisemad, et isenesest, sest kujutab ta siis midagi bussi ja veoauto vahepealset inglise keeles siis track ja bussiks Dragomani inimesed seda kutsuda ei lubanud, nii et eestikeelset õiget nimetust ma sellele ei, ei oskagi öelda. Et seal on kõik vajalik olemas, et, et mugavalt hästi ringi liikuda, aga mägedes on see natukene liiga suur liikumisvahend, seal liikusime siis väikse kohaliku bussiga, nii et ühest paigast teise viidi meid esimesel päeval bussiga ja kui me jõudsime oma laagripaika, siis buss sõitis tagasi ja edasi toimus kõikjale. No kuidas jala matkata oli, et tegemist oli ikkagi, ma saan aru kõrgel asetsevate teedega Justkui kus ise asetseb tsirka 3200 meetri kõrgusel siis kõik edasine läks ülespoole, seda ja siinjuures mainikski, et kui need kuuskas maandutakse, siis see esimene päev on suhteliselt uimane, eks see oleneb inimese organismist ja kuidas keegi seda talub, aga aga minul käis pea päris kõvasti ringi ja ka, kui siis ära saab magatud, siis teisel päeval juba kõik on päris hea. See kõrguse haigus kui selline on täiesti olemas ja sellesse tuleb Ma päris tõsiselt suhtuda. Tuleb juua hästi palju vett, soovitatakse vähemalt kuni viis liitrit vett päevas juua et see pidi siis aitama selle kõrgusehaiguse vastu või, või siis paremini sulanduda sellesse kliimasse. Jätkasite jala siis oma matka. Just ja esimene 100 meetrit oli minu jaoks päris raske. Et võttis kõvasti hingeldama, minu füüsiline vorm ei ole just kõige halvem, on ka füüsilise vormiga, sellisega on seal päris vähe sellisel kõrgusel tegemist, et eks alati tuleb kasuks, aga pigem on see, et õhk on vähe ja kõnnitud tuleb mõistlikult. Kiirustada ei ole vaja ja 20 inimese peale meil oli kolm giidi. See oli siis reisigrupi eesotsas reisigrupi keskel ja lõpus siis kõige viimase inimesega, nii et igaüks valib endale ise tempo ja kõnnib nii kuidas jaksan. Aga noh, kui see esimene 100 meetrit läbitud, siis edasi läks päris hästi ja esimese päeva Me lõpetasime kuskil 3800 meetri kõrgusel. Esimesel päeval me käisime kaheksa kilomeetrit, mis isenesest ei olnudki kõige pikem, kõige pikem päev meil oli 16 kilomeetrit. Ja muudkui siis käsite aina kilost külla või ei tee peale veel mingisuguseid huvitavaid paiku. Mingeid paiku sinna mägedes vahepeal ei jää, et see on ikkagi ühest torust järgmise mäeni ja jälle alla käimine ja ühest külast teise. Nii palju, kui mina piltide pealt olen näinud, siis incad Reil on ikkagi kuidagi sillutatud mingisuguste kividega, et see tee, mis teie võtsite, kas teil oli mingi nimi ka või lihtsalt külatee? See on lihtsalt Mägide mingit eraldi nimetust, nagu hingad veel, sellel ei ole ja sillutatud ja, ja niimoodi eraldi ehitatud ka mitte, ta on pigem sissetallatud ka kohalike elanike poolt. Hästi huvitav oli, noh, kui ma seda matka tegime ja, ja päevast päeva seal mägedes kõndisime, siis vahet eriti kedagi näha ei olnud, sest et noh, igal pool ju maju ja külasid ei ole, aga samas siis mingil täiesti suvalisel hetkel tuli kuskil kirevase riietuses naine ilmus mäe tagant välja ja vudisega edasi järgmise koha poole. Täiesti hämmastav, kuidas nad seal liiguvad ja kui kiiresti nad liiguvad. Naistel on alati mingi töö käes ehk niisama ei kõnni keegi kuskile. Just. Milline see loodus seal mägedes kuste ringi käisid, oli seal kõrged puud-põõsad loomad, linnud sebisid ümberringi. Pilt on suhteliselt sarnane Alpidega, ET kohati oli lihtsalt nii-öelda kerge rohelused, puid ei olnud, põõsaid ei olnud. Laamade ajal pakad sõid mägede külgedel mägijärved, et väga maalilised pildid avanesid seal, et sellist suurt metsa metsa ei ole. Õpetasid kiitele mingisuguseid ellujäämisnippe ka mägedes. Ei mingeid spetsiaalseid nippe ei õpetatud, et lihtsalt, et tuleb ikkagi minna giidiga kaasa ja mitte omapäi, meil juhtus ühel päeval seal küll selline asi, et jõudsime mäe tippu ja inimesed tahtsid pausi teha ja puhata ja siis üks Inglismaalt pärit noormees soovis juba edasi minna. Neil ei ole kuidagi üksteisest möödarääkimine, et giid arvas, et ta tuleb tagasi ja see inglise poiss siis arvas, et ta läheb ise järgmisesse külla ja ja siis ühel hetkel oli päris hirmus tunne, sest et seda inimest ei leitudki enne, kui me siis järgmisesse külla jõudsime. Ta oli siis ise omal käel sinna küll jõudnud. Meie sellest ei teadnud, nii et giid oli, jooksis siis siia-sinna ja küsitles. Neid teisi kiide ja mööduvaid koorma eest hoolitsejad, aga kõik lõppes õnnelikult, et päris nii oma päise käia ei ole võimalik, et neid radu on küll mitmeid, aga iial ei tea, kuhu see sind välja viib. Aga ikkagi täitsa üksi minna on ikka päris riskantne. Et ikka peab end enne marsruudi paika panema ja kindlalt seda järgima. Tulles tagasi selle hõreda õhu juurde, et inkad vanasti sõid kokapõõsa lehti, et see kuidagi hingamist parandama, et kõrgetes oludes, et kas teile antud krõbistada lehekesi Anti küll sealt hakatakse seda igal pool, nii et et kuuskas kõik tänavamüüjad pakuvad ja see kokkadee, kui selline on, on ära toodud igal pool raamatutes ka, et reisijuhtides ja igal pool mujal ja meie saime seda mägedes siis igal hommikul, igal lõunal ja igal õhtul, kui me tahtsime, nii et mina seda jõin, ma ei oska nüüd selle mõju hinnata, et kas te mind siis tegelikult ka aitas või mitega maitseb ta põhimõtteliselt nagu. Ega teine taimede just. Aga niisama närisitega? Ei närinud aga. Me märkasime küll, et kohalikud elanikud mägedesse tegid, isegi väiksed lapsed. Meie nii-öelda see mägimatk, mis kulges kuni 4600 meetrini, see viimane nii-öelda mägimatkapäev oligi siis see, mis oli 16 kilomeetrit pikk ja läks 4600 meetri peale ülesse ja see oli minu reisi kõige raskem päev. Et olin ma kõige kehvem seal grupis ja kõige viimane hingata oli väga raske, kui sellisel kõrgusel liikuda, siis noh, peab arvestama, et tuleb valida õige tempo ja need mäed on kohati ka sellised et lõpus oli tegu ainult suurte kiviastmetega, mitte sellise ühtlase teiega siis üks aste korraga ja viis minutit puhkust ja jälle järele anda just, et, et see oli päris raske, aga samas oli väga huvitav, et nii kui ma üles jõudsin, oli kõik jälle korras ja allaminek oli kerge, et see olenebki inimese organ esimeste inimesest endast, et mõnel on see allaminek raskem põlvedele. Väga suur koormus, mõnel on jälle see üles minemine keerulisem, et see oleneb siis igast inimesest ja siis jõudsimegi neljanda päeva õhtuks järgmisesse tähtsus inkade iidsesse linna nimega Hollandaid hamba. Ja ööbisime seal külastasime sama päeva õhtul siis ka sealset päikesejumala templit. Mis tarkus siis ühe mäeküljel ja samamoodi looma kujuga ja seekord siis Gondari kujuga, et see on täiesti hämmastav, kui äratuntavalt need on ehitatud ja kui pilti vaadata ja siis iga inimene võib seal kellelegi ära tunda, et et see on täiesti tõsi. Ja järgmise päeva hommikul viis meid siis rang Hollandaid hambast Natšubitsule. Selle küla nimi, kuhu rong sõidab, on nagu ascalientes säält edasi mäe külge mööda üles viivat juba bussid. Reisipalavik maailmarännakust raadioeetris. Reisipalavikusaade rändab täna ringi Peruus ja oleme mööda mäenõlva jõudnud rongipeatuseni rongiga teinud väikse tripi ning jõudnud kohtuda Ta, mis minu jaoks on kindlasti üks unistuste koht, kus kunagi ära käia. Me räägime mashup vihjust kohast, mis siis üsna üsna hiljuti, alles nii-öelda valge inimese poolt avastati inkade püha, kadunud linn. On see nii, Sänni, räägi mulle täpselt, ma tahan täitsa detailselt teada, mis see on ja milline pilt avanes seal. Kahjuks oli just see päev vihmane ja kui me siis bussiga mööda mäekülge üles jõudsime ja väravast sisse läksime, siis viis Kiidmeid mööda kõrge trepiastmeid platvormile ja ütles, et vaadake, et see on nüüd postkaardivaade ja see on kõige enam pildistatud paik, kust avaneb kõige ilusam vaade matšubitsule. Ja meile siis vaatas vastu paks valge udu, et ühtegi ehitistega maja ega, ega matsu Vitsut näha ei olnud, aga kui me seal siis natukene ootasime ja giidi juttu kuulasime, siis mingil hetkel hakkas see udu hajuma. Seda müstilisemaks see paik meie jaoks sai, kui siis udu seest hakkas paistma ja, ja tulid need esimesed majad nähtavale, see on hoopis midagi muud, kui ma olen senini teinud ja kui ma eelnevalt selle reisi vältel nägin, siis loodus on matsu pritsu ümber hoopis troopilise hästi palju rohelust ja, ja isegi need mäed olid hoopis teistsugused, nii et kõik matsu, pitsati ümbritsevad majad olid nagu hambad, mis siis kõrgusid ja kaitsesid. Piltsud. Seal olles tekkis väga eriline tunne, on väga maagiline paik, eks ta ole ka salapärane, kuna siiamaani pole ju kindlaks saadud teha, et mis vaikse siis tegelikult oli ja ja kes seal elasid ja mida nad siis seal siis tegid ja miks nad sealt ära läksid. Avastati see jah, alles aastal 1911 ja ameeriklase pinghami poolt. Ja sai seisis muule maailmale ka nagu avatuks ja inimesed said seda külastada. Ja hetkel on siis olukord selline, et säilitada kõike seda, mis seal on turistide arv sinna piiratud. Kuni 2500 turisti on siis lubatud sinna kõrgperioodil seda kõike kaitsta. Külastatavuse kõrgperiood on meie suvi. Et suve jooksul 2500 inimest on seal käia Jah, eks see kõik see salapära teeb selle paiga väga müstiliseks. On sul meeles mingid teooriad, mis selle matsu Visu kohta käivad, et mis seal siis võis olla ja miks ta maha jäeti? Millest meile räägiti, oligi, et näiteks arvatakse, et kas oli mingi haigus, mille pärast nad selle paiga maha jätsid, oli seal midagi muud. Kuna midagi kindlalt ei teata, siis põhimõtteliselt võib kõike arvata. Nii et igaüks võib tegelikult oma teooria välja käia, east avastati ta alles 1911. Räägi, kui isoleeritud see koht on, et ta nagu varem ei leitud, siis me jäime ennem tripiga poolele sinna, et te sõitsite rongiga siis akvas Kanyentesesse ja kuidas sealt edasi siis nii-öelda saite? Sealt viivad bussid siis mööda sihukest väikest mägiteed ülesse, nii et kui ma rääkisin sellest paiga nagu maagilisusest ja müstilisusest, siis eks kui sinna üles jõuad ja nende mägede peale või orule alla vaatad, et eks siis tekibki nagu see tunne, et kuidas on võimalik nii eraldatult elada või olla ja ja sellises kõrguses elada, sest et matsu Petsu iseenesest on ühe mäetipp, et et see ehitis on seal tipus ja ümberringi on sügav org ja kõrged mäed ja ligipääsetavus on suhteliselt keeruline, et pääseb sinna muidugi ka jala ja kui ma ei eksi, siis mõned inimesed meie grupist isegi tulid jala alla tagasi, aga bussisõit iseenesest kestab 30 minutit, nii et ta päris lühike te ei ole, mis sinna ülesse viib? See aqua Kalientes on siis lähim nii-öelda tänapäeva tsivilisatsiooni punkt matsu Visule mis seal külas toimub, kas see on selline, mina? Kohe eeldan, et see on selline koht, kus elab, siis ütleme, grupp kohalikke, kes kõik püüavad sulle, et umbes, et tule istu minu auto peale, maksab mulle raha. Ma viin sind seda vaatama või ei ole sellist asja seal. Noh, seal akvas kliente, sest just seda, et keegi sind midagi vaatama viiks vähem, aga eks ole põhimõtteliselt ainult turistidele mõeldud linnakene, et seal on tohutu turg, kus müüakse kõike, mida võimalik välja mõelda. Siis on üks restoran teise kõrval majutusasutused igas klassis ja väga palju muud, nagu seal ei olnud märgatagi, nii et põhimõtteliselt on ta ikkagi mõeldud selle paigana kus peatuda, et minna, vaadata matsu, pitsat ja. On sul informatsioon selle kohta, et mis hooned seal on, mingid terved hooned, seal või varemed või mis need on seal templid olnud. Seal on põhimõtteliselt kõike, seal on templeid olnud, seal on nii-öelda siis ka päikesejumala tempel ja ja on seal nii lihtsalt kive kui, kui lihtsalt müüre kui ka katustega maju. Ja päris huvitav oli vaadata, milline on andnud see nende ehitamisstiil ja ja kuidas need majad on siis paika pandud ja, ja kõik on nagu sellise täpsusega ehitatud, et noh, tänapäeval naks neilt palju õppida kõik majad, mis on, ütleme üksteise kõrvale ehitatud kõik aknad on selliselt, et kui vaadata, ütleme, esimesest majast viienda majani, siis akendest on kõik läbi näha, nii et tohutu täpsust ja mida seal nagu rõhutati mitmelgi korral oli just see, et kõik need majad on ehitatud maavärina kindlalt. Ja see paneb imestama, sellepärast et seal piirkonnas tegelikult maavärinaid ei ole. Maavennad on küll, ütleme rannikualadel, aga mitte just seal kõrgetel mägedel, et miks nad just seal seda ehitasid või oli see siis lihtsalt igaks juhuks, et see on ka teema, mille üle spekuleeritakse. Ja kaua te veetsite selle, ütleme siis matsu vitsu juures istusite maas, kuulata giidi juttu ja nautisite mõtlesite elu üle järgi? Just olla võib seal terve päeva niikaua kui, kui keegi soovib või olenevalt reisiprogrammist. Meie veetsime seal kolm tundi ja kuna meil oli noh, teatud kellaaeg, millal rong jälle tagasi Hollandaid hambasse ja edasi, kuskohas see viis, et et siis oli meie natukene piiratud, aga, aga kolm tundi seal olemist on päris. Qaeg kas nende ehitiste vaheliselt seal ringi ka liikuda või oled sa ühe nii öelda vaateplatvormi all ja silmitseda ilusat vaatepilti? Seal on võimalik kõige igal pool ringi liikuda kõikide majade vahel ja ise käia, katsuda ja vaadata ja samas on, kui need piltide pealt vaadata, siis on selle matši on ju nii-öelda asustuse taustaks, on üks selline väiksem mägi nimetatakse siis laena piitsaks ja sinna otsa on võimalik ronida. Et ilusa ilmaga avaneb sealt kindlasti fantastiline vaade. Ja mõtlesin viču kohta eriti mingit täpset informatsiooni ei ole, et mis seal täpselt toimus, tavaliselt sellistes kohtades on mingid teatud, et siuksed, vaatamisväärsused. Toon sellise näite, et näete, et siin, vanasti vanad, ma ei tea, siis roomlased hõõrusid seda kivi siis tuline rikkused, selliseid asju nagu seal ei ole mingit traditsiooniga asja, et ta on lihtsalt niisugune kogu mingisugusest vanast tsivilisatsioonist. Kindlasti seal on altareid ja templeid ja nendega kaasnevad igasugused lood ja seal on hästi palju maju, mille kohta on kohe eraldi lugu kirjas ja mille kohta on võimalik lugeda, et need ei ole lihtsalt majad, mis on elamiseesmärgil sinna püsti pandud, et et seal on suur tühi plats, mis võis olla erinevate pidustuste korraldamiseks ja neid ehitisi on seal mitmeid. Ja samamoodi on olemas kõik need terrassid, mida kasutati siis põllumajanduse edendamiseks. Inkade teedevõrgustik ehk kapagnan on midagi sellist, mida omal ajal polnud vastu panna mitte ühelgi teisel tsivilisatsioonile. Näiteks kõige pikem ja tähtsam tee nimega Camino Real on 5,2 kilomeetrit pikk ning kulgeb Ecuadorist läbi muistse inkade pealinna Cuzco kuni Argentiinasse, tehes seda läbi andide ning loogeldes vahepeal kuni 5000 meetri kõrgusel mägedes. Eeldatavalt kasutati teed laama karavanid ega kauba transportimiseks. Peamine funktsioon oli neil leevendamaks impeeriumi sõduritel liikuda lihtsamalt ühest kohast teise. Samuti kasutasid teid sõnumiviijad ehk Chaskid, kes ei olnud mitte pensionär, Nendest postiljoni tädid, vaid meeletult treenitud atleedid, kes juttude järgi võisid päevas läbida müstilised 240 kilomeetrit. Uskumatu distants ja paratamatult tõmban paralleeli siin Tiibetis elavate lama istlike Lump kompaadega Lump kompaadon, lama, istlikud joogad või joogid, kes esoteerilised võimed kasutades viisident sellisesse konditsiooni, kus võisid lühikese ajaga läbida sama uskumatuid vahemaid ning räägitakse, et sageli ei puudutanud nende jalad maadki. Lung tähendabki õhku ja kompa meditatsiooni. Samasugused vahemaasid läbisid siis inkade teedega Chaskid kandes ühes käes putud ehk merekarbist pasunad, millega nad oma tulekust teada andsid ja teises käes kui puud mis on lihtsustades öeldes üks nöörijupp, kuhu sisse oli Sõlmedega punutud edastatav sõnum. Samuti edastasid Chaskid ka palju kaupa, tõid näiteks ookeani äärest kala ja viisid nad üle andide sisemaale. Teedel asus umbes 1000 kuni 2000 peatuspaika ehk Tambost nendega määrat ideede distants ja seal puhati. Üle jõgede oli sõnumi saatjatele ehitatud ligi 50 meetrised köitest ripsi. Meil on külas Triin laanes, kes on käinud läbi aegade inimkonna tsivilisatsiooni ühes pühamas kohas nimega massovisu. Sealt tagasi läksite te kuuskos, olite seal paar päeva ning suundus edasi ühte väga huvitavasse kohta Peruus, mistõttu neid kohti vähe oleks, aga üks koht, kus sa siis käisid, olid maailma kõige kõrgemal asuv järv. Titygaka järv. Räägi sellest järvest meile, mina tean ainult sellest järvest nii palju, et seal on huvitavad veesõidukid, millega nad sõidavad mingit huvitavat paadid, ma olen näinud kuskilt dokumentaalfilmist ilmatuma, suured konnad pidid seal elavad mingid niuksed ikka väikse lapse suurused. Kui on juba kahjuks ei kohanenud, aga järvel käisin rängell. Ma küsin kohe. Järv asub täpselt kus kohas Peruus. Kui nüüd võtta, siis laias laastus lõuna pool, et nad on tegelikult siis kagus, kui ilmakaarest rääkida, piirneb ta siis ühelt poolt eruga ja teiselt poolt oli ja meie reisis edasi koskast punasse, mis on siis väike linnakene, mida peetakse ka Peruu kultuuripealinnaks, et seal toimub hästi palju erinevaid kultuuriüritused, meie kahjuks ühestki osa ei saanud, aga aga muudel aegadel nad siis seal toimuvad puna on lähtepunkt, teeks külastada Tigaga järvel asuvaid Urase saari, mis on siis ujuvad saared ja tehtud pilliroost inimesed õhtut siis just ja kõik on tehtud puhtalt ainult pilliroost, mis nende eesmärk, miks nad on sul seda on tehtud aegade algusest saadik ja sellepärast elavad inimesed seal siiamaani, kuna nii on elatud ja me ei pani ennast imestama, et miks nad seal järve peal elavad, kui linnad ja asulad on ümberringi, aga et inimesed on sellega harjunud. Nad on teinud pilliroost saared, kus peal nad ise elavad. Just inimesed elavad kui suured, need on pisikesed, et kui päris sammudega ära ei lugenud, aga võib-olla eks paarkümmend sammu siia ja paarkümmend sammu teisipidi, et et on tehtud nad siis jah, nagu ma mainisin puhtalt ja ainult pilliroost lõigatakse need siis järvest ja koos selle alumise kihiga, mis on siis see tugevam, on see siis muld või mis iganes seal on tekkinud, kus see pilliroog kasvab, lõigatakse teatud suuruses tükid ja kinnitatakse need siis järve põhjavaiadega pannakse siis mitu tükki sinna peale laotakse pilliroog ja sinna peale siis on ehitatud pilliroost majad, need majad ehitatakse ja vahetatakse välja siis aasta jooksul paaril korral, nii et päris vastupidavad nad ei ole, aga et elada saab, nende sees, viidi meid siis sinna saarele, paadisõit kestab kuskil 30 minutit. Ja jällegi üks suhteliselt suure turistide külastatavus, aga paik, et eks nad sellest enam-vähem suures osas elavadki, et viiakse meid siis sinna saarele või turistile sinna saarele erinevatele, siis aetakse kohalike elanikega juttu, kutsutakse majadesse, pannakse kohalikesse pakutakse müüa siis kohalikku käsitööd, Saari on seal päris palju üksteise kõrval, aga samas ikkagi nagu eraldi, et kui me küsisime, et kas käiakse siis üksteisel külas ja juttu ajamas, siis öeldi me tegelikult mitte nimega, et elataksegi seal omaette ja oma perekonnaga. Terve perekond on lapsele kuuskonde kuus meetrisest saarel. Eks neid ole suuremaid ja väiksemaid, et see, kus meie nüüd käisime, seal oli neli väikest majakest peal, seal oli siis üks väga naljakas avastus meil, sest et kui kõik on pilli, rooste, elektrit neil seal ei ole, siis majja kutsudes avastasime ikkagi jälle televiisori sealt, et neil on nagu vooditaks, on siis pilliroost tehtud nagu lavatit, kus magatakse siis ühest seinast teise on pandud puutaku külge pannakse riided ja väga suurt rohkem seal majas sees ei ole, aga et televiisor oli olemas ja töötas siis ka päikese patareidega ja kui sa eelnevalt mainisid neid paate, siis ka paadid on tehtud pilliroost ja need on väga põnevad. Et igal paadil on siis oma nägu ja silmad peas või, või suu peas kus joonistatud pilliroost tehtud, meid viidi sõitma väga suure paadiga ja seal oli kasutatud natukene ka puitu. Aga suurem osa siis ikkagi jälle pilliroost. Mainisid ennem tiitliga hakata kõige suuremat saart, mis seal toimub? See ei ole pilliroosaar, et see peaks olema üks 11 kilomeetrise läbimõõduga, et seda saart peetakse ka inkade sünnipaigaks, siis isladel salleke päikesesaar ja seda saab külastada siis juba Boliivia poole pealt, et meie reis viiski peale seda, kui me olime ujuvad, saared ära näinud viiski siis edasi poliiviasse, ööbisime linnas nimega kopagabana. Ta sõidab paat kaks tundi sellele saarele erinev vaid asju võimalik teha, et kas siis lihtsalt Käia jälle inkade ehitisi vaatamas ja sõita paadiga tagasi või jääda sinna pikemaks. Seal on olemas hostelid ja hotellid, et on võimalik jääda ka päris ööbima. Meie seda ei teinud, et meie siis sõitsime saare põhjaossa ja jäime sinna ja läbisime siis 11 kilomeetrit, et jõuda taassaare lõunaossa, kus meid, paat siis jälle tagasi viis, et seal on selline spetsiaalne iidne rada, mida mööda saab käia, kus ta ka makse maksma, et väga naljakas oli. Kuna me maksime selle saarele pääsemise, eks nii, ehk naa, juba piletihinna, siis lisaks sellele on veel seda teed mööda käies kolmes kohas vaja maksta eraldi maksu, et kes need maksukogujad seal seisavad. Kaks meest oma kviitungi pakkidega ja kasseerivad seda raha. Mis summas raha kasseerivad? Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis oli viis Ameerika dollarit, nii et see kogu tee kokku siis ütleme ja see läheb siis tee korrashoidmiseks see raha, et kui seal päris palju inimesi igapäevaselt käib, et siis on seda vaja hooldada ja korras hoida ja see on noh, nii-öelda looduspark, et et selle kaitseks rahasid lähevad Mainisid, et see saar on Boliivia alad, et kas sa piiri ületamine oli ka mingisugune teemadel? Ma ise kartsin, et see on teema, sest et see paik tundus nii pärapõrgus olevat ja iial ei tea, et kas lastakse üle piiri või mitte, aga aga kõik läks üllatavalt lihtsalt ja, ja tuli täide lihtsalt paar ankeeti ja pandigi tempel passi ja mingeid probleeme ei olnud. Ja sama on ka siis Peruusse pääsemine, et et viisat seal eestlasele vaja ei ole, et turismi eesmärgil on seal võimalik peatuda ilma viisata, ka paberid tuleb täita. Mingit maandumismaksuriigist ära minema. Maandumise maks on, see tuleb tasuda kliimast ja see on, oli siis jaanuaris, kui mina käisin, kuus Ameerika dollarit ja lahkusin ma siis lapaazist ehk poliiviast ja seal oli maalt ära minemise max 24 dollarit, et sellega kindlasti arvestama, et see raha peab olemas olema, kuna seda saab maksta ainult sularahas. Meie reisipalavikusaade rändab täna Peruus mööda inkade muistseid teid ja meil on külas Triin laanes, kes hiljuti on selle vahva tripi läbi teinud näinud nii matšubishud kui Titiga, hakkad kui ka kohaliku külaelu, ehk siis natuke võib-olla teistsugust kui tavaturist, kui sinna läheb. Me oleme mitu korda maininud juba ära, et on olemas ka niisuguseid alternatiivseid lahendusi pakkuvaid turismifirmasid. Palju sul see reis maksma läks ja palju tavaliselt ütleme, kui nüüd ma lähen ostan mingisuguse paketi, ütlen, et ma tahan nüüd matsu Vitsut minna vaatama. Kui nüüd minu reisist rääkida, siis laias laastus maksab see 40000 krooni. Suurem osa sellest on lennupilet, kuna tegu on aga kaugel asuva riigiga ja sinna saamine ei ole justnagu selline kõige lihtsam ja odavam asi, et siis kõikide lendude kokku on see pilet 20000, et pool praktiliselt sellest reisist. Kui nüüd rääkida sellest igapäevasest kulust, siis Öeldakse, et 200-st kuni 400 kroonini on selline lihtsam hakkama saamine. See on siis päeva kohta, et kui on reisija, kes on harjunud lihtsamate tingimustega, siis selle rahaga saab seal päris kergesti. Ta on 20000 krooni, olid seal nii-öelda lennupiletid ja 20000 krooni oli siis nii-öelda see giidide maks, mis sa veel lisaks pidid maksma peale sa mainisid siin see viis dollarit seal vahvalt eetikaga saarele ja näiteks pilet sinna pilliroosaartele, need tulevad kõik lisaks. Need on kõik selle reisi hinna sees. Dragomani hinnastruktuur on selline, et on olemas selline baaspaketi hind. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis sellise reisi puhul, mida mina tegin, on see 9000 EEK üheksa, 10000 krooni. Ja siis tuleb tasuda kohapeal giididele summa, mis kasutatakse kassis kohalike busside jaoks, giidide jaoks kohati toidu jaoks, et selline igapäevaseks kasutuseks mõeldud summad. Ja, ja see oli siis, kui ma nüüd õigesti mäletan, tsirka 7000 krooni lisaks, aga kõik muu, ütleme selle mägimatka ajal lisakulusid ei olnud, et kõik toidud olid hinna sees, jooki saab, ehk siis vett, saab seal suurde anumatena kaasas, saab sealt endale pudelisse valada ja sellega päev mööda saata. Kui nüüd rääkida just sellest toitumisest ka, et ei ole hinna sees, olid siis suurepäraselt kolmekäigulised lõunad ja õhtusöögid, et see oli tõesti hämmastav, millistes tingimustes need saatjat siis meile toitu valmistasid, seal mägedes, aga kui nüüd rääkida ülejäänud reisi osas, siis eks siine seal tuleb jätad tippi ja võib-olla siis ka mingid väiksed lisamaksud külastuste puhul aga sellist olulist väljaminekut lisaks ei ole. Milline see hinnatase seal on, et kui tahad mingit ööbimist võtta, et ma saan aru, et ööbisin teiega hinna sees, aga on sul mingeid ettekujutuse, palju hotell maksab, lähed kuskil, sööd väljas, käid, mis midagi maksab? No ööbimistest rääkides eks seal ole loomulikult igas hinnaklassis, aga, aga sellise lihtsama ja tuva siis hostelis või, või lihtsamas hotellis saab ikkagi juba 250 300 krooni eest, et suhteliselt soodsalt ja kolme neljatärnihotellid siis olenevalt muidugi kust tellida ja kus planeerida, et kuni siis 1500 kroonini, aga see 1500 krooni siis on juba väga hea hotelliga, et see hotellide hinnaklass on jah, päris selline suured või noh, selles mõttes, et et saab Käia igale maitsele ja toitudest rääkides siis tänava pealt ostes mida noh nagu organismi harjutamiseks kohe alguses ma teha ei soovita, aga meie selle lõpuks ära proovisime ja midagi halba ei juhtunud, et selle saab praktiliselt 10 krooniga näiteks Mägahe hamburgeri ja restoranides saab 60 70 krooniga. Et see hinnatase on ikkagi soodsam kui Eestis. Kas oskad öelda, et kui sinul läks kogu see asi 40000 krooni maksma, siis palju läheks, umbes nimelt ma lähen ostan selle pileti nüüd praegu Peruusse, sealt kohapealt võtan, ostan mingi bussi, sealt võtan giidi, sealt ostan selle pileti, et palju selline asi umbes võiks maksma minna. No ma arvan, et ega seda väga palju soodsamalt vina kallim on, kallim ka mitte, ma arvan, et omal käel minnes teeb sama välja, kui oli see, mida meie maksime, et kuna meil oli see kõik hinna sees, siis ma Heraldi hindudest just nagu selle matsu pitsu külastamisel või inkad Reili külastamisel tean vähem, aga näiteks rongipiletid, et millest siis sisaldus ka see bussisõit Natšubitsule ja Matziubitsole pääse oli kuskil 100 dollarit, onju, et see on päris suur raha juba. Nagu arvestada, et sa teed selle ühe päevaga. Need kõik muud oleksin näinud, mida inimesed sealt tavaliselt kaasa ostavad või mida sina soovitaksid kaasa osta, et mis on nagu lahe, ehtne või, või ütleme, et seda peatselt gaas vastas, see on just see õige või midagi taolist või mida sa ostsid kaasa? Kindlasti tuleks kaasa osta endale midagi alpaka või laama villast valmistatud, et, et see on seal see nii-öelda see hitt või põhiasi, mida kaasa osta, et tehakse sellest siis sellest villast absoluutselt kõikjalt. Kindad, sallid, mütsid, kampsunid, kotid, mina ise nüüd ostsin endale just koti, mida saab üle kanda. Ütleme, Cuzco ja sellised paigad, kus oleks saanud midagi kaasa osta olid suhteliselt reisi alguses, et siis seda kohe nagu sinna suveniiripoodidesse nagu ei tormanud ja reisi lõpp oli siis selline, et labasid olid asjad, nagu nad olid ja, ja need laama ja alpaka villast kampsunid jäid ostmata, aga kindlasti on see asi, mida tasub osta. Ja samas on keraamika, jaga ehted, käsitöö. Ja mis seal toimus, toimub põhimõtteliselt kõik see, mis toimub ka kuskohas või muudes sellistes suuremates paikades, et põnev sellegipoolest, et see on suur plats, kuhu müüjad on oma lauakesed püsti pannud ja müüakse seal siis samamoodi absoluutselt kõike, mida on võimalik teha laama ja alpaka villast. Ja samamoodi ehteid igas hinnaklassis, nii et kaasaostmiseks võimalusi seal päris palju. Meie reisipalavikusaade on täna Peruus kohas, siis kus kunagi õitses suur suur inkade impeerium ja meil on külas Triin laanes, kes seda maad hiljuti väisanud on. Ei anna veel mingeid soovitusi inimestele, kellel on tekkinud huvi see teekond ette võtta. No kui siit nüüd otse Peruusse lennata, siis saab seda teha Amsterdami kaudu või siis lendab ka Ibeeria Madridist. Lend on päris pikk, kestab see kuskil 13 tundi, nii et sellega peab arvestama, et see on suhteliselt väsitav. Nii et kui inimesel on soov minna kohe matkama või noh, tegelikult ükskõik, mida siis edasi tegema, siis peaks ikkagi võtma endale aega päeva, et harjuda selle kõrgusega ja selle kliimaga samuti ajavahe on. Kui ma nüüd ei eksi, siis oli seitse tundi. Noh, kuna mina ise nüüd alustasin seda reisi kuskohast ehk kohe 3200 meetri kõrgusel, sealt siis mina sõitsin sinna kohale kaks päeva, enne et mul oleks võimalik rahulikult välja magada just selle kõrgusega harjuda ja siis juba jälle nagu hea tervisega edasi minna. Kui endast rääkida, siis minul läks selles mõttes päris hästi, et mingeid tervisehäireid ja hädasid ei olnud, et paljudel minu reisikaaslastel valutas päris mitu päeva tugevasti pea ja nad pidid seal rohtusid võtma, et sellest üle saada ja kõhuhädad, mis on suhteliselt tavaline soovitataksegi seda, et võta endale aega, et just tullagi kohale natukene varem ja harjuda sealse oluga, et kui selline spetsiaalne ettevalmistus ja kindlasti füüsiline ettevalmistus on, võib olla vajalik siis ainult matkamiseks või tõesti ainult väga kõrgetel kõrgustel liikumiseks, et sellise reisi puhul, nagu mina seda tegin, seda vajadust ei olnud, nii et meie grupis oli isegi inimesi vanuses kuni 57 ja nemad olid suurepäraselt seal kõrgustes hakkama, nii et probleeme ei tekkinud. Kuidas sa seal kohapeal liikusid, mis transpordis üldse liigutakse, millega soovitan liigutada, on seal taksod? Takso on kindlasti üks liikumisvahend ja see on, ütleme, need koskas lennujaam on seal suhteliselt linnale lähedal, et kui soovida sõita taksoga, siis maksab dollar või kaks, nii et et see on selline väga väike raha. Mina nüüd ise, olles selline esmane seljakoti reisija ja minnes üksinda sellisesse paika, tellisin endale transfeeri. Tuldi mulle vastu ja, ja oli Kiidjaga kaasas autojuhiga, kes rääkis inglise keelt ja tegi kerge sissejuhatuse ja selline asi maksab 100 krooni, et ka see on täiesti taskukohane. Ja kui nüüd rääkida kohapeal liikumisest, siis noh, kuna meil oli organiseeritud reis, siis oli ka kõik transport organiseeritud, et reisisime seal kohaliku väikebussiga ja suurem osa reisist Sistragamani liiklusvahendiga. Aga rääkides nagu üldisemalt peroosed rongiliiklus on siis koskaja Agoscalientes ehk matsu vitsu vahel on üks põhiliin ja näiteks liimast koskas rongiga ei saagi, et noh, väga palju ja ette ostes suhteliselt soodsad on ka lennud, nii et kliima, kus kolend väga lühikene piletihind ei ole sugugi kallis. Mis soovitusi veel jagada inimestele, millega peab arvestama, peale nende, mis maininud oled, rääkisime siin enne midagi eetriväliselt telefonist. Kuna see reisimine on viimastel aastatel nagunii lihtsaks läinud ja selline suhteliselt igapäevane asi siis ma olen täiesti unustasin ära kontrollimata ja selle, kas minu telefon näiteks seal töötab või mitte ja Peruusse jõudes selgus, et ei tööta ja ei töötanud ühelgi Päeval eiberusega Boliivias, nii et sellega tuleb arvestada, et et inimesed, kellel on vaja igapäevaselt suhelda, et neil on siis võimalus sealt laenutada kas siis SIM-kaart või laenutada telefon, et need on olemas, siis nii linnas kui lennujaamas kohe, et seda on võimalik teha. Nii et ükski Eesti mobiilside ei levi EMT kindlasti mitte. Et ma eeldan, et ka teised mitte, sest inglastele ka Austraallaste meil ei toiminud telefonid, nii et esimesel hetkel oli see päris hirmutav olla ilma igasuguse kontaktidega igal pool ka kõige väiksemates linnakest, need on olemas internetipunktid ja ühendus on väga kiire, väga hea ja see tund aega maksab praktiliselt ühe krooni, nii et ühendused koduga on võimalik saavutada sellel teel ja odavam helistada ka automaadist. Kas nende giididelt, kas neil mobiiltelefonid mägedaselt sa rääkida nendega? Neil olid mobiiltelefonid kaasas, aga tihtipeale mägedes levi ei olnud, nii et omavahel ühendust pidada oli suhteliselt keerukas. Meie reisipalavik hakkab, kui tõmbama sellises ajaloolises riigis nägu Peruu, kus siis saime ülevaate sellisest kohast nagu matšubidžou usku, mis siis on puumakujuline ning kade, kuna meie pealinn triin laanes, mille neid huvitavaid jutte rääkis ja seda enam-vähem ma sain kinnitust, et tahan sinna riiki minna ja need kohad ise läbi vaadata. Oskad sa veel tõmmata selle Peruu reisi endale nii-öelda kokku, et mis see sulle andis, noh ütleme peale siis selle, et sa nägid uut riiki. Kas ta andis sulle midagi hingele või leidsid sa mingisuguseid vastuseid? Ma ei tea, kas ma just mingeid vastuseid leidsin, aga kindlasti panid mind paljude asjade üle sügavamalt järele mõtlema. Ja kuna see reis, mida ma tegin, oli nagu niivõrd mitme küll ja, ja hästi palju asju sai läbi proovitud, nagu see mägimatkamine ja telkimine ja väheste mugavustega elamine, mida see mulle andis, oli vähemalt siis nädalaks. See on juba nagu tänaseks haihtunud, aga selle teadmise, et kõik ei ole nii iseenesestmõistetav. Ma mäletan seda nädalatele reisi, kui ma siis hommikuti duši alla näiteks läksin ja sooja veekraani lahti keerasin, imestasin, et see ongi nii lihtne, et, et soe vesi tuleb kraanist ja kõik on on nii kätte saada tuttav ja iseenesestmõistetav, et kindlasti andis see reis mulle nagu mõtlemisainet. Ja noh, lisaks kõikidele nendele fantastilist paikadele, mis ma seal nägin nagu igati huvitav ja ja kasuks tulev kogemus. Sa ütlesid, et sa oled esimest korda mitu korda maininud esimest korda seljakotimatkal ja mitte üldse lihtsale rajal. Ühtegi korda sellist allaandmist tunnet ei tekkinud, et ma enam ei jaksa, ei viitsi. Miks ma pean siin nii kõrgele ronima? Ma võin seal all ka neid asju. Kui ma 4600 peale viimased 300 meetrit üles ronisin, siis mõtlesin küll, et väga raske on, aga ma tuletasin endale meelde, et see on see, mida ma ise tahtsin teha. Ja Allandmise soovi küll ei olnud, et pigem oli nagu suur rõõm sellest, et ma sain sellega hakkama ja ma olen nagu elus ja ma olen kogemuse võrra rikkam. Selge suur tänu sulle, Triin, et jagasid oma reisikogemusi Peruust reisipalavik tõmbab siinkohas ka kriipsu alla. Kirjutage meile foorumisse ka, et milliseid kohti tahate ise kuulata või on kellegil äkki endal mingeid toredaid kohti, kus keegi on käinud ja arvab, et on vaja neid meiega jagada? Nii minuga kui kuulajatega. Mina olen enne kõrvits ja kohtume juba järgmine pühapäev.