Tere, ma olen, annan haraste kuulata uunikumi. Jalgrattur Allan Oras on profina leiba teeninud mitmel pool maailmas, ehkki väga suuri rahvusvahelisi saavutusi alla neil pole, on koduradadel vaieldamatult tegu ühe teravama minekuga mehega, kellega tuleb konkurentidel arvestada nii maanteel kui metsa vahel. Palusime tal meenutada ühte olulist laulu tema elus. 2006 aastal ma sõitsin veel mingit lühikest aega Prantsusmaa klubis sõber, lõuna-aafriklane, sel kelle lemmik oli poppilane, siis kuskilt võistelt tulin tagasi, kuulasin tema seda MP3 mängijat, tal olid seal Bob Dylanile loodia, üks lubaks ilgelt meeldime, hästi pikk lugu, kaheksa minutit pikk. Siis ma pärast küsisin, kes ta selline Harrykeynaine. Vot selle loo nagu hankisin omale ka ja ta rääkis mulle sellest loost, siis me ise ka uurisin natuke, et see on nagu selline sõnum ja täiesti lugu sellisest boksiast, kes siis nagu pandi siis vangi mitte millegi eest, et oli lihtsalt valel ajal vales kohas ja sellel ajal noh, seal oli Eestis mustade diskrimineerimine oli nagu aktuaalne seal ja see must toksialisest rajal vales kohas, aga noh, tähendab selline lugu läks hinge ja siis ikka ja jälle olen seda kuulanud ja ja ma arvan, et see on üks üks lemmikuid ja Bob Dylan üldse nagu vist võib öelda ka, et eks top lemmik noh, ta ikka on selline natuke teistmoodi ja mulle meeldib selline see natuke laulustiil, mis ta nagu ise mõtleb ja ise kirjutab ja tal on ikka mingid sõnumid, on nagu edasi anda selle lauluga, et natuke skandaalne inimene ka, aga ütleb välja, mis ta mõtleb ja joosta vale lähenemine muusikale või noh, 875. aastal, siis kui ma sündisin, juba kirjutas selle loo, et see kana kui hakkas nagu natukene nagu läks südamesse. Mul on sellised, et ühe päeva hitid või ühe aasta hitid, mõned nagu ilgelt meeldivad, aga noh, siis kaovad ja pärast enam ei suuda kuulata seda või ei taha seda enam. Võib-olla kuulad liiga palju, aga jah, pull lugu, selline hästi, selline tempokas ja ma ei tea, mõnus ihukarvad tõusid, püsti voolas kes, kelle autoraadiuse? Bob Dylani ja Jacques Leevi kirjutatud protestilaul hargein räägib poksija Rubin partnerist, kes veetis 19 aastat vanglas mõrva eest, mida ta Dylani veendumuse järgi ei soorita. Tänud see 1975. aastal avaldatud pala palun Zidane'i suurim hitt, ent jõudis siiski top 40. mõlemalt pool Atlandi ookeani. Rubin Carter, kelle hüüdnimi oli Harrecein ehk orkaan, mõisteti eluks ajaks trellide taha pärast. Vaata kui 1966. aasta juunis leiti ühe New Jersey baari eest kolm tapetud valgenahalist. Politsei sai vihje, et veretöö korraldasid kaks musta meest ning esimeste ettejuhtuvate Ena vahistati kaarte ja tema sõber John Artis kaheksandal vangistus aastal ATiskaarter Bob Dylanile oma autobiograafia ning muusik läks toetuse avaldamiseks talle külla. Selle kohtumise järel otsustaski Bob Dylan poksija ülekohtuse loo laulu sisse panna. Dylan koos mitmete teiste toonaste staaridega kogus heategevuslike kontsertidega üle 100000 dollari, et Carterit kohtusse tagasi toodud loos kaitsta. Dylani pingutused kandsid vilja kaarteri lugu tõusis uuesti avalikkusele tähelepanu alla ning aastal 1976 mõisteti tema üle uuesti kohut. Ometi leidis kohus ka seekord, et endine poksija on mõrvasüüdistusest. Vanglast vabanes ta alles 1984. aastal, kui varasem süüdimõistev otsus lõpuks ikkagi tühistati. Pala sündimise aegu tuli Iraanil teksti muuta, sest plaadifirma juristid hoiatasid võimalike kohtuasjade eest. Ometi on kõik laulus kõlavad nimed reaalsest elust. Teadaolevalt ole Dylan seda pala esitlenud enam alates 1976. aasta jaanuarikuust. Aastal 1999 valmis aga Hollywoodis film Harrecei mängib Ruuben kaarteri elust ja kus peategelast kehastab Denzel Washington.