Suurettevõtjad nõuavad Eesti-Venemaa poliitika ülevaatamist. Soojemad suhted Venemaaga annaksid ettevõtjate arvates majandusedu ja tulu meile kõigile. Poliitikud ei pea ka õigeks idanaabrile järeleandmisi teha. Kellel on õigus? Toimik number 89. Eesti ja Venemaa majandussuhete parandamisest. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks vare Raivo amet transiidiekspert kahel korral Eesti vabariigiminister. Vare on juhtinud Tallinna Panka AS Pakterminali ja olnud Eesti raudtee arendusjuht. Mis sul viga praegu Eesti-Vene suhetele või saab üldse öelda? Noh jah, saab ikka öelda, et on viga, viga on nimelt irratsionaalses emotsionaalses üle politiseerituses. Loodan, et nüüd me oleme juba nii kaua küll siin kõrvuti juba riikidena elanud, et meil ei ole vaja nagu neid mineviku varjusid nüüd tänasesse emotsionaalses dialoogi sisse tuua. Ja seejuures tuleb küll öelda, et mulle tundub oma kogemuse ja teadmiste muiata, et seda rohkem küll me on vene poole peal märgata, lihtsalt noh, see propaganda on olnud nii-öelda nii tugev sealpool, mis on, mis on tekitanud sellise eelhäälestuse natukene negatiivse, aga samas individuaalsel tasandil on piisavalt palju näiteid, kuidas see propaganda hetkega muutub eimillekski, kui tekivad suhtlemisvõimalust ja nüüd ma tulengi selle probleemi olemuse juurde suhteliselt. Me ei suhtle ja kui ei suhtle, siis kogu aeg, kõik negatiivsed trendid ja tendentsid võimenduvad siin igal tasandil, mitte ainult riikide vahel ja see on inimeste suhtlemist täpsemalt ja kõik, mis on positiivne, see kaubi hajub. Ja ma arvan, et me võime samamoodi astuda, vähemalt püüda esimest sammu astuda ja selle sammu raames ja sellest ka räägiti suurettevõtjate konverentsil kus ei räägita transiidist, vaid räägiti just nimelt suhetel laiemast kontekstist, rõhutan seda, et keegi valesti aru saaks, muidu on meil siin eelhäälestus kõigile, seal jälle räägiti, transiidist üldse ei räägitud. Siis siis räägiti kahest asjast, esimene asi oli konkreetsetest asjadest, esimene asi oli siiski piirilepingu sõlmimise vajalikkus. Kus me oleme tegelikult ennast mänginud tupikusse kui nimetame asju õige nimega ja teine asi on nii-öelda positiivse initsiatiivi loogika, sellepärast et ega meil on ka natukene nagu rahvusvaheliselt kuvand tekkinud sellisest negativistlikult suhtumisega riigis kõikides küsimustes, mis ühel või teisel viisil üleüldse puudutavad venelane. Ja kui teinekord sellel on ka põhjust, siis mõnes asjas ausalt öeldes võiksime ka näidata hoopis teistsugust suhtumist. No minu poolest kas või selles samas küsimus, millest konverentsil räägiti ja suurettevõtjate avalduses juhatuse avalduses oli, juttu oli sõjahaudade korrastamisest, sest see kurikuulus pronkssõdur tekitas nii palju paksu haisu ja halba õhku ja probleeme. Et pärast seda nagu noh, ütleme siis niimoodi vastastikused emotsionaalsed elemendid saaksid hoopis teise, teise vormistuse, kui me saaksime seda asjaga korrastada, sest ega meil ju monument oli ju tegelikult teatud sümboli staatuses, aga tal ei olnud tegelikult enam monumendi staatust kõigele lisaks täiesti reguleerimata. Ja kusjuures pikka aega juba kuskil laua peal vedelenud. Lisaks sellele räägiti suurettevõtjate konverentsil ka sellest, et noh, et on pakett neid 21, kokku loeti välisministeeriumi poolt esitatud andmete põhjal 21 lepingut ja lepet, mis on tegelikult ette valmistatud tekstid valmidusaste erinev, aga valdavalt juba valimistekstiga kas siis juba lauset parafeeritud, töökorras või peaaegu parafeeritud töökorras ja mõned ka juba vastu nii-öelda allkirjastatud ja näiteks Eesti poolt ära ratifitseeritud. Aga mis on kõikussekile rippesse jäänud ja ka see tuleb kuhugi kuhugi edasi viia, sest need lepped tegelikult määratlevad seda suhete süsteemi suuresti ja eelkõige nad määratlevad muidugi majandussuhete süsteem. No teie ilmselt saate aru, et siin on küsimus selles, et mõlemal poolel on olemas poliitiline tahe ilmselt asju mitte väga kaugele ajada ja jätta kuskile poole peale pidama. No Venemaailmselt võib-olla see, et lihtsalt Eestiga majandussuhete ajamine ei ole nende jaoks piisavalt oluline väljavaade piisavalt tulus ja seetõttu võib nii öelda eesti kaardiga mängida ja ei ole väga oluline, mis parasjagu majandussuhetes konkreetselt toimub ja kes, kui palju mida liigutab või millist raha endale saab? Noh, nii ja naa, eks ole, ega siis lõppude lõpuks ega ka need ärid, mis täna on ühel või teisel viisil olnud eesti-vene-suunalise koos teljega on ju olnud siht siiski suhteliselt märkimisväärselt, mitte ainult ei ole hullu nii-öelda pisiasjadega tegu. Jah, üldises nii-öelda kaubavahetus bilansis on meie osakaal suhteliselt väike jama, kaheldamatult kaldun teiega nõustuma, et noh, selles mõttes me oleme hästi mugav nii-öelda partner siis, kui on vaja teatud negatiivseid aspekte võimendada, aga aga teistpidi noh, ja siis, no mis me siis teha saame, noh, me peame nüüd sellega nagu elama ei arvestanud ja me ei pea sellest laskma ennast nii heidutada, et me üldse enam ei taha mitte midagi teha ja ja saadame kõik kuradile, niiet vaadates tuleb lihtsalt olla konstruktiivsed. Seda enam, et nagu te ütlesite. Me oleme mugav partner, kelle puhul täna võib allkirja alla anda, käe pihku suruda ja öelda, et teeme ära, homme võib allkirja ära kustutada ja käenialt tagasi võtta, öelda, et see ei ole meile kasulik. Noh, ega see päris nii nüüd ka ikka ei ole, vähemalt rahvusvaheliste lepingute nii-öelda rippesse jäämine vist osaliselt ongi tingitud sellest, et kuna poliitiline tahe asja lõpule viia kahjuks meie vene partnerite poole peal ka puudub mingitel põhjustel, siis, siis on kasulikum seda asja, mitte edasi. Vaadake siis tekib see lõks. Kui te pidasite praegu selle küsimuse formuleeringuga ka silmas ka seda piirileppe teemat, siis seal majas ja ma veel kord rõhutan, ajasime lõksu ise ennast, siin ei ole mitte midagi isegi väga-väga-väga pikalt, et arutada selles mõttes, et me, me hakkasime lisamajja muutma ka siis, kui me väidame, et see ei ole tähtis või see ei ole nii oluline või on ainult ühele poole oluline, siis bilateraalse lepingute puhul nii ei tehta. Ja, ja tegelikult, et normaalne on väga tihti, et väiksemad riigid ka niimoodi sellega arvestada ei maksa illusioone teha, see ei ole sugugi eripära. Olukord meie Eesti-Vene suhete teljel seal väga tihti niimoodi ka tunduvalt lihtsamatest kooslustes, isegi Euroopa liidu siseselt, kui me nüüd niimoodi väga hoolega vaatama hakkame, kus me näeme, kuidas, kuidas meie Euroopa liidus suurematest riikidest partnerid käituvad, meie arvates mitte alati peab päris nii, nagu meile tundub, oleks õige õiglane, aga aga kus me peame selle realiteediga arvestama ja ma kasutaksin sama malliga siis Eesti-Vene suhete teljel ja sellest on ka teatud tagasilöökidega, mis sellest võivad tuleneda. Muuseas me seda ka teeme läänesuunalises poliitikas sama tegema ka idasuunalises poliitikas, kes kõige rohkem praegu sellest kannatab, et Eesti-Vene suhted siis muuhulgas ka majandussuhted ei ole kõige paremad, kui suur see kahju umbes võiks olla või mis oleks nii-öelda ideaalolukord, milline näeks välja Eesti majandus, kes sellest võidaks, kui me, kui meie suhted oleksid head normaalselt, nii nagu noh, meil on mõnede lääneriikidega? No ma arvan, et väga palju võidaks, kui nüüd nii-öelda mõlemat suhete tasandit arvestada, ehk siis lihtsalt rahulikku naaber naabrust, eks ole, siis rahuliku naabruse kontekstis on see eelkõige majanduslik ja sotsiaalne teema. See on siis inimestevahelise suhtlemise võimaldamise ja, ja, ja nii-öelda sellele raamistiku loomise teema. Ja see on muidugi majandusliku koostöö teema, nii et siis majandusigasugune sugugi mitte ainult transiit ei kuulu siia siis igasugune tootmine, mis arvestab näiteks Venemaad kui sihtturgu või igasugune tootmine, mis kasutab Venemaa toorainet näiteks samamoodi, mis tänaseks on suuresti meile puudu ja, või ärajäänud ja, ja, ja siis teine tasand siin nii-öelda kõrgem tasand oleks siis see poliitiline tasand, siis oleks juba väga palju kasu kõigile meile igast tasandist, sest noh, ütleme niimoodi, et Venemaa kartuse vähenemine tähendaks meile oluliselt vähem vähem kulutusi täna reaalseid, mis me peame tegema nii-öelda kaitsevõimekuse kontekstis, aga teistpidi see tähendab eelkõige psühholoogilist kindlust, see puudutab nii nii majandust ja investorite kindlust pikas tulevikus puudutab inimeste kindlust pikast tulevikus, kas, kuidas nad käituvad, kas nad üritavad igaks juhuks ära põgeneda välismaale või nad tahavad siia jääda, kas nad tahavad ennast harida, eks ole, valmisolekuga ära minna välisturgudele või nad harivad ennast siinsel toimetamiseks või näiteks ka siinselt lähiturgudel toimetamise ja nii edasi ja nii edasi, nii et siin on väga palju väljunud, kõik võidaks suhete parandamisest. Miks on see nii, et just nüüd nendel päevadel on suurettevõtjad selle teema üles võtnud, kas nii karikas on täis tiksunud, on arusaamine, mille mingisugusest pirukast jäädakse ilma ei ole selles mõttes, et noh, ei praegu ei ole nüüd sellist otseselt mingisuguste esmast tõuke, tõuke aspekti, ma arvan, see on neil pikemat aega küpsenud arusaam, sest see on juba ütleme siis, ütleme viimased kaks aastat olnud probleem. Ma arvan, et tõukejõust rääkida, siis, siis ma siiski võib-olla ma väljendan oma isiklikku arvamust siin väga subjektiivselt, sest ma ei ole suurettevõtja, ei ole nende nende klubi liige, aga aga, aga kõrvalt vaata vaadates mulle tundub, et ollakse nagu esiteks pettunud, et möödunud aja jooksul veel mitte midagi juhtunud on, kogu aeg on mingi halvemaks läinud, näiteks näiteks imestate, kuivõrd rämeda rünnaku alla sattus poliitiliselt president Ilves, kes tuli tagasi kõmpima siiski suhteliselt normaalse, konstruktiivse ei teegi midagi, suurettevõtjad peavad loomulikust, ma mõtlesin. Et kui me juba käki keerasime, kukkus, katsume sellest ise ka välja tulla ja, ja teistpidi on hirm, et noh, nüüd hakkab uus valimistsükkel pihta ja, ja noh, valimistsükkel on ennast juba tõestanud, et valimistsüklis otsitakse lihtsaid lahendusi keerulistele probleemidele, aga lihtsalt Lions killustel probleemidel ongi lihtsalt vastutab, need on reeglina valed. Ja teiseks on, et hakatakse võimendama jällegi seda, seda, seda, seda nii sinipoliitilisi dividende toonud venevastasuse kaarti, mida kuidagi ei tahaks, kusjuures vene vastuse kaarti nähakse veel ka laiemalt siis koos venevastase kaardiga nähakse ka hirmu kohalikus vene kogukonnas nii-öelda levivate Melde osas, sest sest seal on ka majanduslik mõõde. Muuseas ja teine pool asjast on see, et noh, et kardetakse ka, et Venemaa Omalt poolt teeb midagi selle nimel, eks ole, et tahetakse tekitada mingit diskussiooniplatvorm. Et ei, ei oleks nii lihtne seda asja ajada kahele avalduse peale, et üks ütles, üks välisministeerium ütles midagi, siis teine põrutas vastu midagi, eks ole, ja siis kordamööda niimoodi. Kas teie nägemuses on olemas Eestis mõni poliitiline jõud, koalitsioon, kes suudaks ajada Eestis sellist sisepoliitikat, mis meeldiks eestlastele ja samal ajal suudaks ka Venemaaga suhted normaliseeruda? No ma arvan, et põhimõtteliselt on peaaegu iga koalitsioon selleks võimeline, selles mõttes, et ega, ega ma nüüd väga sellepärast ei muretse, küsimus on hoopis muus, küsimus on ju huvide defineerimisest, poliitika on suuresti huvide ja võimaluste mäng, eks ole, nagu me teame ja, ja täna on väga palju sisepoliitilist huvi seotud venevastasuse ekspluateerimiseks. Kas normaalselt Vene suhted võiks aidata meid sellest olukorrast kiiremini paremini välja, kas siin on mingisuguseid võimalusi, mida saaks ära kasutada, kui me suudaks lihtsalt kokku leppida venelastega, et me käitume edaspidi normaalselt? No mingil kujul ikka sellepärast, et tarbijaturule on Vene turg suhteliselt rohkem sarnane meie enda siseturule ja näiteks needsamad tegijad, kes täna on sunnitud, kes ei ole võimelised nii-öelda läbi lööma Lääne-Euroopa turgudel näiteks ja kes samal ajal on sunnitud meie tänases majandussituatsiooni kokkutõmbumise olukorras vähendama oma oma oma ärisid siin sisetarbimise kokkutõmbumise tõttu, sest neil oleks näiteks mingisugune šanss osalist seda kompenseerida. Kindlasti näitena ma toon lihtsalt ühe suvalise näitena, aga aga kindlasti on see paljude teiste puhul kindlasti on see ka transiidiga seotud temaatika, aga ma ütleks, et noh, et ega täna keegi väga ei arva, et see transiit nüüd hirmsalt kasvaks uuesti mingitele sellistele kõrgustele nagu ta seni oli ta hoopis restruktureerida. Ja, ja selle jaoks, et ta korralikult restruktureerida saaks, selle jaoks muidugi oleks parem oleks normaalsemat suhted. Kas Eesti-Vene suhetes saaks parandamisest saaks ära teha ka Eesti ärimeeste enda lobi, kes Venemaaga pidevalt äri ajama, et kas, kas see võimalus on reaalne, et Eesti suudaks sedakaudu kasutades mitteriiklike instantside struktuur olukorda parandada? Noh, Eesti riik on demokraatlik riik, Vene riik on autokraatlik riik, kumbagi puhul see lobivõimalused on teatud määral piiratud, ehk siis nad võivad lahendada teatud projektipõhiseid asju, aga nad kunagi ei suuda lahendada selliseid fundamentaalseid teemasid nagu riikidevaheliste suhete üldine seisukohad saavad ainult nii-öelda suunata võimaluse piires projekte, seda ma usun ja sellega tegelikult peakski tegema. No hea näide on täiesti perversne olukord Narva sillaga, eks ole, noh, mis, mis tegelikult ei ole, Eesti probleem ei ole transiidiprobleem, see on täiesti normaalne riikidevaheliste suhete probleem normaalse suhtlemisinimliku suhtlemise probleem inimeste tasandil. Põhimõtteliselt Eestis lihtsalt ei ole olemas sellist raha, mis suudaks venelaste käest ära osta nii-öelda selle väikese pisikese natsiriigi kaardi, mida propaganda taas väga hea meie jaoks ära kasutada. Ma arvan, et see nii lihtne ei ole, ma olen küll kunagi kuulnud ühe väga tuntud vene politoloogi, aga täna isiklikult kuulnud ta täna veel tegeva politoloogi suust umbes sellist väljendit, et oleks meil olnud jõudu ja mõistust, oleks pidanud 90.-te esimeses pooles teid ära ostma, siis oli see võimalik, aga, aga ma arvan, et see on ülepingutatud riik eelkõige ei ole siiski ostetav müüdav aga, aga üldise kontseptuaalse lähenemise mõttes pakub iga väikene turg teatud. Noh, kujutame ette, et kõigi teistega on hästi, ainult eestlastega ei ole. No näiteks omal ajal Venemaa väga palju kaotas tänu sellele, et topelttolle hoidis meil peal poliitilistel kaalutlustel, kusjuures samal ajal lõpuks nad ikka läksid maha küll läbi Euroopa Liidu, aga küll üritati ka siis mitte lasta ja, ja, ja siis oli ju ainult viis riiki maailmas, kaasa arvatud Eesti, kellega oli Venemaal topelttollid, kaasa arvatud sellised väljapaistvad väliskaubanduspartnerina tulles suuto. Noh, ütleme niimoodi, et see on juba poliitilisel imidžit suurriigi poliitilise imidži liga kahjulik, et, et pisiasjades kiusamine, see ei ole mõistlik. Ja tasapisi hakkab see mõtlemine, ma usun, et ka vene poole peal kohale jõudma, aga meil ei ole mõtet neid omalt poolt ei, ei kiusuga ega ega kiusu esilekutsumisega tegeleda. Ülekuulatav number kaks made Vahur amet Eesti diplomaatide kooli asedirektor, Tartu Ülikooli dotsent. Vahur Made, miks tuli kuri, olete Tiit Vähi pääle? Ma ei ole sugugi kuri Tiit Vähi peale. Ma lihtsalt kirjutan nii, nagu asjad on. Et selles mõttes tõepoolest sealt muudu poest võiks välja tulla. Mis on peamine viga, mida Eesti suurettevõtjad teevad, rääkides eesti poliitika suhetest Venemaaga? Eesti suurettevõtjad ei räägi mitte Eesti suhetest Venemaaga, vaid räägivad enda ebaõnnestunud ärist millel nad tahavad saada Eesti riigi ja rahva toetust ja välja abistavat kätt. No äri ebaõnnestus sellepärast et Eesti aja Venemaaga õiglaselt asju Siis sugugi mitte selle pärast. Esiteks ärme räägi üldse sellistest tegelastest nagu suurettevõtjaid. Sihukesi inimesi Eestis ei ole see, mida nemad nimetavad suur ettevõtmiseks. Naeruväärne pisikene kiibitsemine. Nad ei ole ise midagi midagi rajanud, ühtegi toodet arendanud. Kuhugi ei ole nad suutnud oma äriga jõuda, vastupidi, nende ärid hakkavad minema tasapisi pankrotti. Nad tahavad jõhkralt ära kasutada Eesti geograafilist asendit ja territooriumid selleks, et ainult iserikkad olla. Ja kui see ei õnnestu, siis nad süüdistavad selles, et Eesti ja Venemaaga häid suhteid No aga, Eestil lõppude lõpuks on ühes neil vähemalt õigus, et Eestil ei ole häid suhteid Venemaaga ja mis selle juures veel olulisem. Eesti sisulisest ei ole ka halbu suhteid Venemaaga, need suhted ju praktiliselt puuduvad. Nimelt sellepärast, et Venemaa ei taha suhteid korralikke suhteid Eestiga, Venemaa ei taha tegelikult mingisuguseid suhteid Eestiga ja selleks meil ongi selline situatsioon. Nii et nii nagu ma ka artiklis soovitasin, härra Vähi, kellel on palju autoriteeti Moskvas, võiks pöörduda sinnapoole, paluda välja vahetada Venemaa juhtkond kes, kes tõepoolest võtaks selle suunatistiga suhted, tekiksid Eesti ise oma pingutamisega neid suhteid ei tekita. Aga ilmselt seda teab ka härra Vähi. Vahur siis te peate nüüd järgmisena ütlema seda, miks härra Vähi sellist poliitikat ajab, tegemist ei ole ju ometi rumala mehega, ta on juhtinud Eesti vabariigi peaministrina. Ta on avalikud kui elu tegelane, kellel arvatavasti mul puuduvad uuringud ja numbrilised andmed, aga siiski sõna mõjujõud on tal kindlasti olemas ja ta protsess suudab kas rohkemal või vähemal määral, aga ikkagi suunata. Miks ta teeb seda? Võib-olla tal on igav. Võib-olla ta tahab saada veel kord peaministriks. Kas te vaatasite, neljapäeva õhtul oli suurepärane teleseriaal tuulepealne maa. Ja seal esines härra päts riigikogu ees, kritiseerides väga tugevate sõnadega, härra Tõnissoni pärast. Pätsi sõber, advokaat riigikogu koridoris küsis, et miks sa nii kritiseerinud Pätsi ütles, et ega ta tegelikult nagu Tõnissoni vastu suurt midagi ei ole, aga ta peab lihtsalt kritiseerima, kuna ta tahab valitsust vahetada. Ilmselt võib-olla ka härra Vähi stsenaariumi näiteks lugenud, kas Eestis on olemas seesugune valitsus, teie nägemuses mis võiks härra vähile meeldida ja mis siis käituks sõnade kohaselt ja teeks Venemaal üsna ulatuslikke järeleandmisi? Härra Vähi enda valitsus või vähemalt selline valitsus, kus härra Vähi oleks peaminister. No ma ei tahakski nagu, et nüüd meie vestlus lähekski põhimõtteliselt härra Tiit Vähi toimiku arutlemisele, sellepärast et tegelikult küsimus on ju mujal ja küsimus on väga loogiline, sellepärast et ma arvan, kogu maailmas on nii, et naabrite vahel on, on noh, võib-olla mitte igal pool, aga suuremat läbikäimist, rohkem käivet, kui me räägime majanduses ja nii edasi. Selles mõttes Eesti-Venemaa vaheline suhe nagu väga normaalne ju ikkagi ole mööngem seda. Tõepoolest, ta võiks olla palju normaalsem, aga, aga mööngem ka tõepoolest seda, et et ta ei muutu normaalseks ainult läbi meie ühepoolsete pingutuste. Et seda on ka meie diplomaadid väga palju kordi rõhutanud, et nii-öelda nagu anglosaksid, armastavad öelda, tangaks on vaja kahte tantsijat. Ehk Eesti võib üksinda tantsida päris palju, aga kui partnerit ei ole, siis ei siis ei paranega suhted. No hästi konkreetsed asjad, mis on sellised, mida on Eesti teinud omalt poolt selle jaoks, et et platsile tekiks teeni pangotantsija. Minu arust Eesti on pidevalt saatnud signaale Moskva poole selliseid signaale, mis ütlevad, et me tahaksime probleeme arutada, me tahaksime jõuda lepinguteni. Me oleme alla allkirjastanud näiteks piirilepingu. Millele me panime juurde mingi lause, mida alguses ei olnud, eks ju? Jah, aga me ei pannud piirilepingusse seda juurde. Me panime enda parlamendi otsusesse kirjutasime lauset, kes saab öelda, et vene parlament kunagi, kui tema selle piirilepingu ratifitseerib, ei pane sinnapoole omi lauseid. Ega meie neid lauseid takistada ei saa. Me oleme piirilepingu allkirjastanud, selle ratifitseerinud. Meie ministeeriumite saatkond Moskvas pidevalt pöördub Vene kolleegide poole ettepanekuga alustada valitsustevahelist läbirääkimisi, sõlmida lepinguid. Meil on pikk nimekiri igasuguseid lepinguid, mis me tahaksime allkirjastada, meil ei tule lihtsalt vastust Moskva poolt. Aga miks see nii on, et Moskva poolt vastas ei tule ka? Siin on selgelt ka üks argument, see, et lihtsalt majandussuhted Eestiga ei ole Venemaa või Moskva jaoks olulised ehk et need mahud, mis siis nii-öelda praeguses olukorras ära jäävad, ei, ei mõjutaks majandus mitte sugugi või ei mõjuta mitte sugugi, ehk siin ei ole majanduslikku tulusust. Ma arvan, et need majandusküsimused ei ole siin üldse olulised. Siin on küsimus poliitilises kontseptsioonis Venemaa poolt vaadatuna. Venemaa poolt vaadatuna lihtsalt ei ole praegu Nende arvates siis kasulik Eestiga häid suhteid hoida. Eesti selline vaenlase kuvandi hoidmine on väga mugav, kuna Eesti on ohutu vaenlane, pisikene vaenlane, aga kuvand mõjub ju suurepäraselt. Last miljonilised massid teavad, et Eesti on nende vaenlane number üks ning Eesti alati jääb selliseks poliitilise tõlgendamise manipuleerimise objektiks. Muide ma tahaks siia kõrvale tuua Soome näite, mida ikka ja jälle ka nii nimetada tuntud suurettevõtjad toovad, et muutume nii-öelda Soomeks. Soome kontseptsioon Moskva silmis on hoopis teistsugune Soomel, et sellisena nagu ta on Moskvale just nimelt poliitiliselt vaja kanalina lääneriikide juurde. Kui Moskval tekivad rasked olukorrad, siis läbi Soome toimub vahendamine. Eestil paraku ei ole kontseptsioonis taolist rolli Moskva heaks ja Soomes. Samamoodi on olemas ja piirijärjekorrad kaupadele, veodo seisavad kilomeetrite pikkustes järjekordades. Samamoodi on olemas piirijärjekorrad samamoodi Soome meeletult pingutab, et saada lahti ohust, et Venemaa kehtestab tema, osta puidutollid. Nii et ega see Soome suurpingutamine Moskva suunas automaatselt Soomel ei taga seda, et tal iga hetk igas olukorras hästi läheb. Samamoodi ühel kenal hommikul võidakse Soomele Moskvast öelda, et vabandage väga, aga olukord on muutunud ka teie jaoks. Nii et Venemaa sõna, selles mõttes maksa allkiri paberil olla, aga sellega seda pattu panna ei kõlba. No aga üks allkirjapaberit ei vaju ära võetud härra Putini allkiri. Täpsemalt, härra Lavrovi allkiri, mille härra Putin sealt ära võttis, nii et see on see kaduv tint, millega seal allkirja. Aga ma lihtsalt kuulan teid, ma lapsevanemana mõtlen, et see olukord on kangesti sarnane sellele situatsioonile. Kui meie lapsed koos oma sõbraga midagi halba teevad, siis tavaliselt laps kunagi süüdi ei ole vaid noh, nii-öelda see teine pool on see, kes ässitas ja, ja niimoodi aktiivselt üles kutsus. Jaa, jaa ja noh, teda on ka siis niimoodi endaga kaasa haarata, kui te nüüd leiaksite ühe asja, mida Eesti nende aastate jooksul tõesti võib-olla on jätnud tegemata on teinud valesti, siis ehk minu hirm ja see paralleel lahtub ja hajub. Võib-olla Eesti annad tsipakene, liiga laisk Venemaa torkimisel, ma arvan, et see niinimetatud positiivse hõlvamise poliitika, et me Venemaa suunal liiga vähe retoorikat teeme, et me Venemaa suunal liiga vähe häält teeme, et see on olnud vale. Me peaksime olema võib-olla tõepoolest häälekamad Moskvas, selles mõttes on õigus. Me peaksime rohkem rääkima endast ja enda seisukohta. Tooge mõned näited, mis on need ained, me oleme ju rääkinud küll, me oleme öelnud, et me ei taha gaasitrassi, eks ju. Mis on Venemaa olnud üks oluline projektidest? Saksamaale võib-olla veel olulisem ja nii edasi. Me oleme häält teinud. Ma arvan, et me peaksime seda häält Moskvas tegema rohkem Moskvas koha peal venelaste juurde siiski tõepoolest minema rohkem rääkima seda, mis meie seisukohad on, mitte minema venelaste juurde rääkima, seda, et me mõtleme nüüd nii, nagu teie tahate, et me mõtleksime, Euroopa Liit on liiga suur huvide, pole ette, et sealtkaudu Venemaad ja siis ka meie suhted Venemaaga mõjutada ei ole, ei ole meie kindlasti teine. Suur strateegiline eesmärk peakski olema just nimelt see, et. Me suudaksime nagu ajada oma Venemaa poliitikat eelkõige läbi brüsseli elikke sõnumi, meie seisukohtade vahendamine Moskvas poliitiliste otsuste poliitiliste tulemite saavutamine läbi Brüsseli. Kui me jääme neid poliitilisi tulemeid saavutama läbi kahepoolsete suhete, siis ma sellel tulevikku ega progressi ei näe. Üle kulutan, ma tean, milline oleks teie nägemuses ideaalne Eesti-Venemaa suhete vahekord, mis meil toimuks, mis oleks teisiti, milline oleks kaubavahetus, millised oleksid protsessid, meie peaministrid, presidendid kohtuksid iga-aastaselt ja miks mitte, miks mitte, ma näeksin ka hea meelega Vene presidendi külaskäiku Eestisse. See võiks ju tõepoolest millalgi toimuda. Ja no ma näeksin igati täiesti normaalset suhtlemist Venemaaga, ma näeksin Venemaaga isegi mõningast viisavabadust. Vähemalt, mis puudutab sellist nii-öelda ameti, äri, reisimist. Omavahel ma tahaks normaalset Peterburi pääseda, ma ei taha istuda kuus tundi või seitse tundi kitsas eurolandsi bussis vaid ma tahaks mugavalt pääseda Peterburi. Ma ei taha vene viisa eest maksta ja hiigelsummasid. Väga palju asju oleks Venemaaga seostada. Kas ei oleks nutikas teha nii-öelda uks ühest küljest lahti, et tekitada see olukord, öelda, et teatud kontekstis kolmeks päevaks palun ilma viisata, maksab piiri peal ma ei tea, noh, mingi tühise tasuja menetlustasu arvutisüsteemi kandmise eest 10 dollarit ja kolme päeva pärast ootame tagasi. Ma peaksin siin need olema suurem spetsialist selle Schengeni viisarezhiimi osas, et sellele küsimusele täpselt vastata, kui palju siin Eesti Eesti praegusel hetkel lubada saab. Ma kaldun arvama, et see saab olla ikkagi Euroopa Liidu mingisugune ühine ühine otsus. Aga, aga loomulikult kui Venemaa ilmutab head tahet, siis peame ka meie oleme valmis koheselt ilmutama omapoolset head tahet. Kas vene vähemusega siin tuleks midagi teha, et Eesti-Vene suhteid saaks paremale järjele aidata. Ja loomulikult nii, et oleks seniselt aktiivsemalt eesti keelt õpetada eesti passid anda kui nad selle ära teeninud on, miks mitte lihtsamas korras, mitte. Aga minu arust seekord on juba suhteliselt lihtne. Miks seekord peaks olema lihtsam, kui välismaalased saavad Venemaal vene kodakondsust? Ülekuulatav number kolm Mihkelson Markko amet riigikogu liige Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, väliskomisjoni liige, MTÜ Baltic tsenter Four Lions tädis nõukogu liige, erakondlik kuuluvus Isamaa ja Res Publica Liit. Marko Mihkelson, te olete seda meelt, et Eesti majandus sõltub väga palju meie suhetest Venemaa veel kõige siis näiteks nii nagu suurettevõtjad ütlevad transiidist. No ma ütleks selle kohta, et tegelikult meie majandusedu ei sõltu mitte nüüd küll sellest, kuidas meil on väga konkreetselt suhted ühe või teise riigiga, meie majandusedu sõltub sellest, kui hästi me suudame tegelikult hallata erinevaid ekspert tõrget, kaasa arvatud ka tõepoolest Venemaa, aga venelased puhul tõesti, erinevalt väga paljudest teistest potentsiaalsetest eksportturgudest on väga suurenimetajaga osaline poliitika, seda teavad tegelikult väga hästi suurettevõtjad 90.-test aastatest ja see jutt, mida täna nagu räägitakse, on ju väga tuttavlik sellest mida räägiti 90.-te aastate keskpaiku. Ka siis oli jutt sellest, et me peaksime poliitikas mingeid olulisi muudatusi tegema selleks, et majandussuhted Venemaaga areneksid. Aga praegu, kui me vaatame Eesti-Venemaa suhteid, siis vähemalt mulle tundub, et nagu kogu aeg läheme nii-öelda mäest alla ja üksteisest rohkem ja rohkem lahku. Jah, kui me vaatame ainult enda mätta otsast ja arvame, et me oleme teinud erinevaid samme, mis on viinud nagu selliste suheteni, siis ma ei ole sellega nõus. Tegelikult viimase 15 16. aasta jooksul on Eesti teinud erinevatel aegadel erinevate valitsuste ajal korduvalt samme ükskõik konnad siis retoorilist laadi nagu näiteks Ilvese Medvedjevi kohtumisel Hantõ-Mansiiskis, kus Eesti ütles väga selgelt, et me oleme valmis kõigil teemadel rääkima. Loomulikult sellisel tasemel teil, mis soodustavad kahepoolseid suhteid ja ei ole nii-öelda Ühele poolele peale surutud poliitika. See oleks normaalne kahepoolsete ja heanaaberlike suhete arendamisel. Ei aga tegelikult 90.-test aastatest terve rida näiteid võtta lõpp, eks ju ka kogu selle piirilepingu küsimuses, kuidas Eesti loobus Tartu rahu järgsest territooriumist, selleks, et saavutada siis läbimurre piirilepingu sõlmimisel või selle edasiarendamisel 90.-te keskpaigas piirilepingust oleks ta eesliide sealt ära võtta. Ma ei näe selleks praegu mitte mingisugust põhjust. Sellepärast kui ta hästi loeta sedasama eesliidet preambulit ratifitseerimisseadusest, siis selles on viidatud Eesti vabariigi parlamendi kahele õigusaktile või vastu võetud otsusele, mis on ju täiesti normaalne. Ja ei peaks tegelikult üheski sellises situatsioonis tekitama taolist reaktsiooni, nagu tekitas 2005. aasta juunis Venemaa president Vladimir Putinist, kes tegi sammu ja võttis ja otsustas võtta kogunisti allkirja tagasileppel. Suurettevõtjad ütlevad, et kui seisab täiesti ära võtta Venemaaga mõistlikult läbi rääkida, tuleks vähemalt kaks korda sama palju naftaronge siiapoole, kui, kui praegused tuleb ja saaks ka muud majandus suhtelised, hoopis ABS, kiirema ja parema hoosisse. Ühest küljest ma olen nõus selles, et loomulikult ka tänases situatsioonis, kus me ütleme, et suhted on kaugel normaalsusest Eesti-Vene suhetes ei peaks Eesti pugema kilpkonnaga moel nii-öelda karbi alla, aga tõepoolest püüdma erinevatel tasanditel suhelda ja seda ka tegelikult tehakse. Minu teada detsembri alguses. Välisminister Helsingis peaks OSCE tippkohtumise raames saama kokku kahepoolselt ka oma Venemaa kolleegiga. Aga eeldada nüüd, et üks või teine samm, kaasa arvatud ka see, mida te mainisite, et justkui ühepoolselt peaks parlamendis võtma menetlusse seaduse, mille Eesti president on juba heaks kiitnud eemaldama üht-teist ratifitseerimisseaduse tekstist. See anna meile mitte mingisugust täna alust mõelda sellele, et see võiks nagu te mainisite, naftarongide hulka kahekordistada. Olen sellega põhimõtteliselt nõus, tahan lihtsalt küsida Marko Mihkelson, seda, kui te vaatate praegu nii-öelda tagasi sellele hetkele, kus seda piirilepingut ratifitseerima, asutik see ju põhimõtteliselt olete minuga nõus, põhimõtteliselt oli väike selline välispoliitilise noh, tantsusaali selline ebarütm, mis sinna tantsusammu nagu sisse tekkis, selline preambul sellisel kombel sinna ette keevitati ja, ja nii protsessi unarusse jooksis. No ma arvan, et aja lugena paratust, mis täpselt juhtus 2005. aasta kevadel, seda ei saa võtta ainult selles kontekstis, millised arutelud peeti toona väliskomisjonis riigikogus või riigikogus tervikuna, lõppeks me ju teame, et kõik fraktsioonid tegelikult hääletusel pooldasid seda otsust. See jätab alati mulje, ma segan teid vahele, see jätab alati mulje, et tegelikult oli Eestile kasulik, et see protsess seisma jääks. Ei kindlasti mitte kindlasti mitte kõik, kes ka selles protsessis toona osalesid, tegutsesid väga selges usus, et see samm on vajalik, venelastel on sellest poogen, tuletame meelde, et see oli ka Eesti õiguskantsleri toonane seisukoht, see ei olnud lihtsalt välja imetud otsus ja tuleb silmas pidada ka mitmeid varasemaid, kuid mis eelnesid sellele otsusele, kus tegelikult oli tõstatatud väga selgelt küsimus, et selle protsessiga näidata, õigemini Venemaa poolt siis et Eesti riik ei ole mitte loodud ja hakanud eksisteerima 1918. aastal vaid alates 1991.-st aastast see oliga peaasjalikult see mõte, miks üleüldse sellele preambula mindi? Marko Mihkelson, ma olen täiesti kindel, nii Tiit Vähi kui Raivo Vare kui kõik teised suurettevõtjad olid just nimelt teie valijad, süda ütleb, mul ei ole ühtegi fakti kinnitada, te olete nende rahvasaadik, andke inimestele nõu, mida siis nüüd teha, et et asjad hakkaksid paremini liikuma. Väga hea näide on praegu sellest, et selle aasta kevadel tegelikult riigikogu väliskomisjon algatas väga põhjalikku kuulamist tsükli selles osas, kuidas näiteks Eesti välispoliitika saaks kaasa aidata senisest hoopis paremini meie majanduse elavdamisele just nimelt välismajanduse kontekstis eksportturud mitte ainult sihitusega, loomulikult Venemaa, nagu ma enne ütlesin, et meie majanduse väljapoole vaade ei ole ainult sõltuvuses sellest, kui hästi meil läheb, aga samamoodi, kuidas meil läheb Hiinaga, kuidas meil läheb Soome, kuidas läheb mitmete teiste turgudega nii uute kui vanadega, aga sealhulgas ka sealhulgas Nemad aga Venemaa kontekstis? Ma usun, et nii Tiit Vähi kui ka Raivo Vare, kes suurepäraselt tegelikult mõistavad nii sisepoliitilist olukorda kui teavad väga hästi 90.-te aastate nende enda kogemusest, kuivõrd lihtne või keerukas on saavutada üht või teist sammu näiteks kahepoolsetes suhetes ei peaks looma illusioone, et mingit sellist kiiret muutust oleks võimalik saavutada. Marko ta kindlasti oskab ta siis seetõttu ka öelda, miks nad seda püüavad teha. Miks on teatud grupil suurettevõtjatest vaja Eesti sisepoliitilist ebastabiilsust, justkui? Ma arvan, et ma ei näeks siin mingisugust sellist salanõu, et keegi püüaks nagu Eesti poliitikuid omavahel tülli ajada selles küsimuses kindlasti mitte arutelud ka parlamendis täna, kui me räägime Eesti-Vene suhetest, on asjalikud ja, ja kindlasti tegelikult kõik poliitilised jõud on seda meelt, et suhted peavad olema konstruktiivsed. Ma olen nõus, et teinekord on seda emotsionaalsust üleval päris asjatult palju, aga ta on tegelikult ka otsapidi paratamatus. Sellepärast et veel kord ma arvan, et ei ole ühtegi mõistlikult mõtlevad poliitikut Eestis, kes ei tahaks, et Venemaaga oleks võimalik konstruktiivselt läbi rääkida ükskõik kas siis Narva sillaga tekstis, kas Peipsi järve puhtuse kontekstis selles osas, kuidas on logistik üldse arendatud piiriüleselt nii siia-sinnapoole kuni selleni välja, et tõepoolest näiteks, mida ka ekspeaminister Vähi pakub, et kokku kutsuda valitsustevaheline komisjon. Ma tahaks talle lihtsalt meelde tuletada, et Eesti on selleks valmis. Tegime kõik vajalikud sammud eelmise aasta kevadel juba, et taastada selline formaat, olgugi et ta on lohisev ja võib olla anna konkreetseid tulemusi piisavalt kiiresti, nagu ajalugu on näidanud. Aga kahjuks, ja mida tuleb rõhutada veel kord seda soovi või tahet arendada just nimelt sellises suunas konstruktiivselt ja heanaaberlikud suhted naabri poolt, seda seda hetkel ikkagi napib või ei paista? Aga ühe küsimuse, kas teie arvates on see siis mis naiivsus rumalus, poliitiliste mingite ambitsioonide rahuldamine, miks nad, miks, miks on Vähil ja näiteks ka varem siis selliseid nõudeid? Ei, ma arvan, et see on tegelikult väga vajalik arutelu, sellepärast tihtipeale tegelikult tõepoolest kapseldume nagu mingitesse sellistesse kindlatesse Valenitesse, et nii on ja teisiti ei saa, et ma arvan, tegelikult on see väga hea, et, et selle üle arutletakse ja need positsioonid, millelt ju vaadatakse võib-olla erinevad. Et näiteks ärimees Jüri Mõis võib vaadata ainult selles kontekstis, et mitu vagunit tuleb üle piiri sellel kuul või järgmisel kuul. Aga sinna tuleb lisada ka mitmeid muid tegureid, kaasa arvatud see, mis toimub maailmas täna ja mitte ainult selles mõttes eesti ja vene reaalselt olemasolevates suhetes. Me peame endale aru andma, et ka tegelikult kogu Venemaa ja läänemaailmasuhet ta ei saa, s on muutunud palju tumedamaks. Oletagem, et me suudame Venemaaga kokku leppida testi teeb ühe teatava järeleandmise sellele järgnev Venemaa samm ja siis meie suhted vähemalt teatud valdkonnas teatud määral muutuvad paremaks. Kui palju me saame usaldada, et Venemaa oma sõnaga peab? Ma kahjuks peaks ütlema küll selles osas, et meie nii lähiajalugu kui ka pisut kaugem ajalugu on näidanud, et järeleandmisi teha ja Ta pelgalt, et selle ajal on võimalik saavutada mingisugust suurt läbimurret või mingisugust muutust olulist suhetes. Kahjuks on väga raske tuua ühtegi näidet. No väga lihtne. 90.-te aastate lõpupoole käis hirmus jutt selle osas, et kui te registreerite siin Eestis vene õigeusu kiriku Moskva patriarhaadi alluvuses oleva õigeusu kiriku siis avanevad kõik väravad, võimalused lepinguid sõlmida, ka presidendi ametiraha tuuakse pidulikult kodumaale tagasi ja nii edasi ja nii edasi. 2002. Siseminister Ain Seppik tegi seda, mis järgnes, mitte midagi sisuliselt. Nii et, et selles suhtes. Ma oleks äärmiselt ettevaatlik just nimelt kasutamaks seda taktikat, et hea küll, meil on nüüd öeldud, et kõik on justkui kinni piirilepingus. Mina ütleks, et praegu siiski kahepoolsetes suhetes usaldust paraku napib ja piirilepinguga tegelemine sellisel moel ei ole arvates piisavaks tagatiseks selleks, et et saavutada mingisugust lootust, et suhted võiksid kiirelt muutuda. Pigem tegelikult, mida ma ütlen ja mis on tegelikult, ma olen täiesti nõus suurettevõtjate selle seisukohaga, et suhelda tuleb. Ja isegi kui me teame ette, et need seisukohad võivad olla põhimõtteliselt erinevad ja me ei nõustu, võib olla väga paljudes küsimustes siis see on küll üks kõige lihtsamaid viise, kuidas tegelikult siiski mingitki lootust hellitada, et et ühes või teises suunas ühes või teises valdkonnas võiks asi edeneda, aga samas jälle, kui me võtame kultuuri suhteliselt näiteks tänasel päeval tõepoolest on raske mõelda tagasi aegu, kus need oleks olnud nii intensiivsed ja ja head kahe riigi vahel, nagu see on täna Eesti ja Venemaa vahel. Marko Mihkelson, millised on need konkreetsed sammud, millest te praegu komisjonis arutlete, millest te räägite, millised võiksid olla need liigutused, mis aitaksid ettevõtjatel paremini Venemaaga suhelda? No ma arvan, et üks kindlasti on see, et, et tõepoolest meil on ikkagi nappinud viimase paari-kolme aasta jooksul sellist läbikäimist poliitilisel tasandil, mõelgem kas või selle peale tegelikult tagasi, mis ju ei ole normaalne on ja mis ei ole ainult nüüd äkki tekkinud küsimus või probleem alates 1991.-st aastast Eesti taasiseseisvumisest pole toimunud mitte ühelgi korral ametlik kui kahepoolset presidentide, peaministrite või välisministrite kohtumist. Need on toimunud selliste suuremate ürituste raames juhukohtumised. Kuni selleni välja, et on kohtutud Tallinnas Rahvusraamatukogu meeste tualettruumis kaks välisministrit, et, et see ei ole ju normaalne ja nüüd on märk sellest, et Venemaa ei taha ametlikult tunnistada Eestit kui ikkagi iseseisvat riiki. Mingi probleem kusagil on, et sedavõrd silmanähtav tegelikult umbusaldus ju sellega, nagu näidatud on, et näiteks kui sageli Soome poliitikud või poliitilised tipptegelased kohtuvad oma Venemaa kolleegidega Eesti poolelt, see valmisolek on olemas. Ma tuletan meelde näiteks mõni aasta tagasi minister Partsi ajal, kui siin käis Venemaa peamise Fradkov. See oli ka üks rahvusvaheline kohtumine. Mereriikide peaministrid said kokku, meie peaminister tegi ettepaneku, meil on palju probleeme. Me tahaks nendest rääkida midagigi kohta, ütles, et tal ei ole selleks volitust Moskvast ja ta ei saa seda kohtumist pidada ja läks selle asemel väidetavalt oma suursaadikuga siin kalale. Et selles mõttes see on nagu tegelikult me ei saa ju peaga vastu seina joostes loota, et, et kunagi hakatakse kuulma jah, tõesti rääkimine, püüd näitamine, et me oleme valmis, aga mitte läbi järeleandmist. Tunnistaja number üks. Eesti tulevikust. Uuringute Instituudi direktor Erik Terk kui suure osa Eesti majandusest moodustab transiit Venemaalt või Venemaaga? Saab arvutada kahtepidi, tähendab ühelt poolt saab arvutada kitsalt, kui palju siis otseselt nagu see vedu ja vedu ja ladustamine annab või on annud ja teised, et kui võtta sinna juurde kõik nagu seostuvad efektid, mida, mida see transiit, et ülejäänud majandusele annab mõnevõrra suurema numbri ja ütleme niimoodi, et hiilgeaegadel, kui meil transiitori laes olid kusagil üheksa protsenti meie koguproduktist. Meie omaaegsete arvutuste järgi nüüd praegu noh, ütleme kusagil mingi pooleteist aasta jooksul on naftatransiit, mis meil oli põhiline nafta naftatooted on langenud umbes kaks korda, nii et noh, kui me võtame nüüd küsi, võime ju küsida, et kas mingisugune neli kuni viis protsenti on, on neid vähe, kui palju sihuke päris parasjagu. Aga minu arvates praegu on, küsimus on natuke muus või võib-olla isegi sõnana transiit ei ole selles kontekstis enam kõige kõige õigem oleks mõtet nagu rääkida transpordist logistik, sest laiemalt, sest momendil meie jaoks kui võtta nüüd tulevikku, ei ole väga aktuaalne enam see vene nafta ja naftatoodete transiit siin, tõenäoliselt mingisugune maht, seda meil alles, aga suhteliselt väike maht aga, aga põhirõhk või põhifookus nihkub nagu tegelikult hoopis teist tüüpi vedude peale ja noh, eelkõige konteinerite kaudu liikuvate kaupade veole. Nii et noh, ma nagu väidan seda, et et nii nagu on olnud igasugused kiviajad raua ajada mis iganes, et noh, et, et meil oli ka nagu, nagu Eesti ja vene transiidi ja transpordisuhetes oli nagu naftaaeg ja nüüd on nagu küsimus selles, et et kas Eesti suudab nagu oma rahvusvahelist transporti orienteeruda ümber konteinerite, vedude teenindamisele. Ja need ei ole nüüd noh, ütleme otseselt ainult Venemaaga seotud veod, need on ütleme, laiem rahvusvaheline konteinerite liikumine üle Eesti eelkõige Hiinast tulevad konteinerid, milles tõesti suur osa peaks nagu siis liikuma Venemaale, aga noh, mitte kõik Me võime nüüd natukene laiendame seda transiidi ja logistika Pealt kogu majandusele, siis kui suure osa see kogu meie majandussuhetest Venemaaga hõlmab logistika, transiit. Lugu selles, et ega me ole statistikas suutnud nagu seda transiiti korralikult üldse mõõta, kui palju ta täpselt annab, sellepärast osa sellest on, on vormis tatud statistikas, mitte seoses Venemaaga, sest noh, transiit on üldse nagu selline lugu, kellele kaup kuulub ja ja noh, tal on kaks otsa, eks ole, üks üks võib-olla Venemaa, teine võib-olla teine pool. Aga noh, ma käsitleks neid, ütleme, et Venemaale minevat sporti ühelt poolt ja kogu seda transpordialast teenindamist, teiselt poolt enam-vähem võrdsete suurus täna tähendab noh, nendes potentsiaalset suurust on enam-vähem sama kõrged. Tegelikult Venemaa kuni nüüd päris viimase ajani, Venemaa import on väga tugevalt on kasvanud mis tähendab seda, et noh, et ta ka mitte väljaspool seda transpordisektorit on olnud siiski suhteliselt atraktiivne turg ja, ja tõenäoliselt on atraktiivne turg siiski ka tulevikus. Aga selles mõttes on sekrid nii-öelda ühepoolne, et eestlaste jaoks on Venemaa ükskõik, mida ma siis neile pakkuma on need siis teenused, vahendused või reaalne kaup, on atraktiivne turg, aga, aga ilmselt Eesti oma väikeses mahus ja mastaabis Venemaa jaoks vene ettevõtjate jaoks on siiski tegelikult väike tõenäosus kuskil köögipõrandal. No see on nagu, kuidas öelda, tõde on vaataja silmades, ega üldiselt Venemaa annab harjunud maailma vaatama küll niimoodi, et ta nagu väikse tüki väga ei näe, ta näeb nagu suuri riike, kes suuri tükke samal ajal me võime öelda sedapidi, et et ütleme, see soon Venemaa piiri ääres, siin Eesti, Läti, Leedu on, on põhimõttes, et Venemaa jaoks päris oluline ma mõtlen heas mõttes ja majanduslikult, ainult et juhul kui poliitilised suhted on kehvad tikutakse sellest võimalikust kasust mööda vaatama, et et lihtsalt öeldakse, et me tegeleme nagu suurte sõbralikumate riikidega nagu Saksamaaga või võisõbralikuma Soomega ja, ja noh, et hea küll, et kui majanduslik midagi kaotame seoses Eestiga, et kokku võtta, see läheb vähem maksma. Aga samal ajal ütleme näiteks peterburi, linnal, ta läheb juba rohkem maksma või mingile sektorile või mingitele firmadele läheb rohkem maksma ja noh, ma arvan, et, et see on ka asi, mida nagu Vene pool on võimalik nagu selge teha. Ega seal pole ka niimoodi, et on üks suur Moskva, kes ainult räägib ja kelle jaoks tõesti ütleme Eesti on nagu muutunud rohkem poliitiliselt majanduslik suuruseks. Mis võiks olla need instrumendid, millega me suudaksime selgeks teha siis Venemaale, et Eestiga võiks olla nii poliitiliselt kui ka siis majanduslikud suhted? No ma ei arva, et meil on mingit ühte ühte suurt präänikut pakkuda, noh üldiselt, kui vaadata nagu, mis, mis ajaloos toimub, siis no Venemaal on perioodiliselt tekkinud mingisugune väga suur vaenlane, siis on mingisugune periood, siis on see, et keegi oli väga suur, vaenlane on juba peaaegu ära unustatud, on tekkinud järgmine suur vaenlane ja nii et, et selles mõttes ma arvan, et kui me lihtsalt ajame nagu sellist suhteliselt mõõdukat poliitikat ja, ja ka noh, ütleme Euroopa liidus käsitleme Venemaad, mitte ainult kui potentsiaalset ohtu, aga, aga noh, ütleme tasakaalustatud nii ohtu kui võimalik, siis ma arvan, et, et ütleme, see poliitiliste nagu sündmuste vari lihtsalt pikapeale niikuinii hakkab natuke natuke hajuma. No Eesti suurettevõtted on nüüd viimase poole aasta jooksul pidevalt üha rohkem ja rohkem sel teemal ju sõna võtnud ja nende üks selline eesmärke mulle tundub, ongi olnud see, et mõjutada praegu meie poliitilist eliiti tegema Venemaa talle järeleandmisi poliitilisel maastikul poliitküsimustes. Et siis aitab kaasa ka majandusele, on siin toore Suurettevõtjad on tulnud välja põhiliselt kahe asjaga, millel mõlemal on tegelikult minu arvates nagu selline sümboolne väärtus, aga aga mis on seetõttu oluliselt üks sõjahaudade kaitse nagu, nagu kokkulepe, ütleme noh, mis oleks siis selles mõttes teatud selline foon, mis mis oleks signaal Vene poole, et noh, et selliseid intsidente nagu toimus pronkssõduri ümber nagu nagu ei saaks, saaks väga tekkida. Ja teine piirilepingu allkirjastamine import ilma ilma selle pahandust tekitanud juurde seatud paberiga, nii et noh, mina näen neid mõlemaid kahte asja tegelikult nagu sümbolistlike küsimustena, mitte et see oleks mingi järeleandmine, mille tõttu oma positsioonides kuidagi tohutult kaotaksime. Ja ma saan selles mõttes suurettevõtet toru, et, et küsimus ei ole üldse mitte selles, et kui palju keegi nutab taga mingisuguseid vanu naftatonne, vaid küsimus on lihtsalt selles, et suurettevõtjad tahavad alustada uusi rahvusvahelisi ärisid, mis ei ole üldse ainult ütleme, eesti-vene teljel olevad ärid, noh näiteks ütleme, Hiina kaubavoogude teenindamist, aga, aga seda on raske teha, kui naaberriigiga on suhteliselt kehvavõitu. Aga kas nendel samadel suur ärimeestel oleks võimalust vahendeid teie nägemuses, ma ei tea, kas seda jõudu, et sedasama lobby, mida praegu tehakse siin meie omas riigis teha ka teisel pool ehk ehk Venemaa. Tähendab, ma arvan, et nad seda jõudumööda teevad ja, ja see ei ole mitte päris viimaste aastate nagu, nagu nähtus, aga natuke pikema aja nähtus, et et kui me kunagi nagu arvasime, et niisugune asi, diplomaatia on niisugune väga-väga hea asi, et noh, et igaüks peaks aitama nagu, nagu mingisuguseid arusaamu kohale viia siis, siis viimasel ajal meil on kuidagi tekkinud nagu mingi selline arusaamine, et noh, et et las suhete parandada olemisega tegelevad ministrid ja ja peamine, tere, president ja poliitikud ja kõik teised nagu istugu, kus et, et ma arvan, et see ei ole nagu õige, et tegelikult siin tõesti kõik peaksid nagu, nagu rääkima ja lopeerima heas mõttes. Erik Terk, kas meil oleks õppida midagi Soomelt, kui me nägime siin Eesti ja Venemaa ja Soome ja Venemaa majandussuhetest just. Ma arvan, et on ja ma arvan, et Meintertreerime praegu Soomet noh, väga ühepoolselt valesti, ühesõnaga me kasutame Soome puhul seda pillanud viseerimise terminit kui sellist sõimusõna ja mina ütleks, et et mis eristab eelkõige Eestit, Soomest, on see, et soomlastel on tunduvalt tugevam eneseusk ja enesekindlus. Nad on hakanud oma idanaabrile vastu, kui vaja on ja on teinud seda väga-väga tõsiselt jõuliselt. Ja seetõttu nad nad ei viskle, noh, ütleme selliste probleemide kallal nagu, nagu praegu, eestlased, ma arvan, et, et see, et et me oleme kuidagi sel teemal õudselt närvilised ja, ja noh, vaatame soomlastele paha pilgul pilguga, see tuleb pigem meie enda ebakindlusest, mitte mitte sellest, et soomlastus midagi kuidagi väga valesti teinud. Ja veel üks küsimus teile, Erik Terk, kas head suhted Venemaaga majanduslikult annaks meile mingi teatava eelise kiiremini sellest langusperioodist mõõnaperioodist välja tulla? Kui me vaatame seda, kuidas need majandus on nagu nagu kasvanud eri maades, siis tegelikult on hästi palju selliseid perioode, kus, kus majanduskasvu ja languse perioodid ei ole läänes ja Venemaal läinud ajaliselt kokku, tähendab, nad on seotud, aga, aga noh, seal on teatud ajanihked, ütleme nii, et kui, kui Venemaal majandus langeb, siis läänes tõuseb, kui, kui läänes langeb, siis siis või Venemaal tõusta ja, ja kui nüüd vaadata tõesti asjale optimistliku pilguga sisse geograafiline asukoht, ei ole üldse paha, ühesõnaga kui, kui ühtedel partneritel läheb kehvasti, on võimalik teatud määral rõhku kanda teisele poole üle ja vastupidi, praegu on ka Venemaal probleeme, aga, aga ütleme, kui need probleemid jäävad rohkem nagu ütleme, finantssfääri tasandil aktsiaturu tasandile, mitte mitte laienenud nagu reaalmajandusse, siis ma arvan küll, et, et me võime nagu vaadata seda Venemaa turgu kui, kui võimalust, et rasketel aegadel nagu lõhkenatuke ümber kanda ja see paremini ülelaada. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Mida teie arvates võiks teha, et parandada Eesti ja Venemaa omavahelisi suhteid? No kõike, kõike proovitakse põhimõtteliselt või on proovitud ja ma ei tea, võib-olla sellist nagu paranoiat võiks nagu vähem õnneke. Suhtlema peab nagunii. Et see on, see on esimene eeldus, aga sellist paranoiat lähemale kahtlustamist SLS. Teate, mina olen pärit Lõuna-Eestist ja seal on meil olemas selline tore kool nagu Räpina ühisgümnaasium kes teeb väga tihedat koostööd Petseri kolmanda keskkooliga, kui ma ei eksi. Ja vot see on see asi, peamine, mida mina nimetan, et see võiks mõjuda otsene koostöö juba maast madalast. Et siin ei saagi midagi teha mis teha, tulemused? Kunagi paranevad. Nagu ajalugu näitab, eks kogu aeg selline hõõrumine toimus ja toimub. Aga noh, ma loodan, et võib-olla ühiskond muutub ja võib-olla Venemaal ka demokraatia hakkab nagu, kuidas öelda, võimu võtma ja ja mõtlemine muutub ja koostöö paremaks läheb ja ainukene Oi, see on tõesti keeruline küsimus, kuna need kõik on tänu meie ministrile nii keeratud põhja ja täiesti mina tegelen ka turismiga ja seda on kohe paista, et kõik see, kõik see paha lugu, mis meil on juhtinud aprillikuus ikka mõjub väga hästi, aga ma arvan, et võib-olla kehtima poliitikud oleks tore, kui nemad saaks mingit avaldada esimesed sammud sinnapoole ikkagi leida mingi kompromisskokkuleppe. Põhimõtteliselt võiks teha seda, mida siiani on tehtud. Selles mõttes, et püüda Omalt poolt diplomaatilisi kanaleid pidi. Ma ei tea, meil need suhted võib-olla ei olegi nii hullud, kui ma ise seda asja siin ette kujutama. Aga noh, see, mis seal Moskvas toimub, ju see on niimoodi on eluaeg olnud. See on ju kogu aeg jama käinud. Et see majanduslikult nad meid nii-öelda Santaseerivad seda ennem ka juhtunud. Aga mis teha, tõesti, mina küll nõue peaks kandma mina seal targad inimesed olemas, kes saavad korralikku palka. Ülekuulamise toimik number 89. Eesti ja Venemaa majandussuhete parandamisest toimik avatud uurimine jätkub. Kuulamine.