Reisipalavik anymore nakkusraadioeetris. Tere, kallid raadio, kahe kuulajad, aeg on asuda rünnakutele raadioeetris, algab reisipalavik ja mina olen Ingrid Peek. Meil on täna justkui minijuubel, nimelt on täna eetris veerandsajas ehk 25. reisipalavik. Loodetavasti ei külmeta parasjagu, sest meie tänane rännak viib meid põhjapooluse ääremaile, nimelt Alaskale. Muidugi pole see omaette riik, vaid USA osariik. Küll aga väga eriline ja uurimist väärt kant, millele omaette saade pühendada. Minu tänaseks saatekülaliseks on Maria Kupinskaja, kes kaks suve elas ja töötas Alaskal kelgukoerte suvelaagris. Tere Marja. Tere, Ingrid. Tavaliselt püütakse ikka külmast võimalikult kaugele minna, end kuhugi paradiisiranda sättida. Sinu puhul tundub asi täiesti vastupidine olevat. Oled valinud oma suvedeks Alaska ja teravmäed. Tahakski kohe Alaska teema algatuseks teada, miks, kuidas sa sinna sattusid ja mida kujutab endast kelgukoer Suvelaager? Vestlen, enne kui ma räägin sellest, et miks ma sinna läksin. See, kuidas sa tegid sissejuhatuse, et põgeneme nii-öelda külmast ära ja mina lähen tegelikult külma, siis on kõige klassikalisem väärarvamus, mida laskja kohta arvatakse. Ta ei ole külm, seal ei ole eskimod, jääkarud ja, ja pidevalt lumi. Ta on geograafilised umbes samas kohas nagu Eesti põhimõtteliselt umbes nagu leedustumi lapimaani. Nii et tegelikult see suvi, kui ma sinna läksin, see ei olnud külmem, see oli täpselt sama temperatuur, mis Eestis oleks. No seal oli päike, seal oli vihm, seal oli tuul. Et ta ei ole külm. Esimene suvi oli see, kus oli selline roheluse, niimoodi. Aga teine suvi oli ju. Ma olin põhimõtteliselt samas kohas paari kilomeetri kaugusel, ainult selle vahega, et kui esimene suvi maalin mereväe samas tasapinnas, teine suvi ma olin pooleteise kilomeetri kõrgusel ja kuna ma olin liustiku peal, siis Mazumpasingi õues oli pluss 20, täpselt sama ilm oli vist nii-öelda, eelmisel suvel oli, aga ma sumpasingi kogu suve lumest, sest tema lihtsalt füüsiliselt tasusin nagu liustik otsas, et aga miks ma sinna läksin? Ma tegin ülikooliõpingute kõrvalt ühte pisikest tööotsa Spirmas, kes tegutses selliste rahvusvaheliste vahetusprogrammidega, et seal oli võimalik minna õppima välismaal nende kaude tööle välismaale, siis ma pidin tuhlama läbi hästi palju veebisaite ja infot, et aru saada sellest tööst. Ja siis ma leidsin ühe veebisaidi, mis koondab USA tööpakkumisi, aga selle tingimusega, et nad kõik on mingis mõttes sellised kreisid, et seal on, seal on kärestikulistes libedal mingit giidilt, noh, kõikvõimalikud sellised hullud tööd. Ja siis seal oli üks tööpakkumine, et üks killuvate suvelaverlascal otsib omale kelgukoerte talitajaid ja mul oli üks sõber, kes on hästi seiklushimuline. Ja siis ma niimoodi naljaga pooleks ütlesin talle, et kuule, sa ei taha minna või jääda vastast täitsa tõsiselt niimoodi, et ei, see on väga hea mõte, noh, räägi mulle sellest. Lükka vihkasin kallale, et kuule, et ole nüüd, et seal on jääkarude eskimod ja lumi ja seal on noh, et see ei ole, see ei ole normaalne. Ja kolme nädala pärast hakkasin mõtlema, et et ma tegelikult ise ka ei tea, mis seal oskan. Ma hakkasin guugeldama, avastasin, et ohoo. Et seal on suvi ja seal on päike käes on tegelikult roheline ja et seal on hästi ilus, näed. Ja kuna ma olin tol hetkel just lahku läinud, oma elukaaslasest Kemann jubedalt tahtnud kuidagi nagu ära saada Tartust. Sest Ma olin veetnud on hästi suur aja, lihtsalt hõikas. Siis ma hakkasin mõtlema, et tegelikult see ei ole üldse nii hull idee sinna minna ja mida rohkem ma selle peale mõtlesin, seda vähem hullulas hakkas tunduma. Ja lõppes sellega, et siis ma ühel õhtul ütlesin emale, et kuule Ma tahaks USAsse tööle minna, mis ema arvas, ema ütles, et oo, väga tore, et mida seal tehakse. Mõtlesin, no et näiteks noh, kelgukoertega töötama või hobustega ja siis emal ikka veel too väga tore, et noh, et, aga, aga täpselt kuhu sellist piinlikku vaikust ja siis lõpuks sellised vallaskale. Ja ma olin täiesti veendunud, et sel hetkel, kui ma, kui ma ütlen selle sõna laska välja, et siis ema hakkab. Me olime autos parasjagu temalased roolist lahti, hakkame peale varjama, et mis sa ennast nagu arvad, et sinna lähed. Aga tuli välja hoopis teistmoodi. Ema ütles, et see on väga hea mõte, et loomulikult ma toetan su minekut. Ja siis siis oli tükk aega piinlik vaikus, sest ma ei saanud aru, kas emadel nalja või ta nagu päriselt vaimustatud ideest ja ta päriselt kaali ja siis oligi niimoodi, et põhimõtteliselt tema esimest minekut toetaski rahaliselt suuremas osas. Kui ema ei oleks arvanud, et seal on väga hea mõte, Ieva toetan seda minekut, ma ei tea, mis oleks saanud. Võib-olla ei oleks läinud lihtsalt tol suvel vist aitäh. Jah, üldiselt selline mulje või, või arvamus või stereotüüpne pilt, mis Alaskastan jäänud ongi täpselt kelgutada koerad, lumi, lumi, ääretud lumeväljad, mäed, Eskimud söömas hülgerasva ja ka sinu hästi lahedatest Alaska videotest, mille lingi ma pärast panen raadio kohe kodukaale reisipuraviku foorumisse, kus sa hullata ja kus teie kogu kamp on, koos mängiti kelgukoertega on lumi põlvini suur lumi, et võib-olla kirjeldava õitseda laska kliima iseärasus. Mu ees jälle kaks suve ja need suved olid hästi erinevad seetõttu, et esimesel suvel ma läksin merega nagu nii-öelda samas tasapinnas. See suvi oli nagu eesti oma umbes pluss 20 hästi palju vihma, hästi palju pilvi. Hästi, palju tuult. Tal on üksikud Lähevad kuuski, pluss 30, kui sa tahaks täiesti kõrbed, lihtsalt. Noh, täpselt sama, mis Eestis, kuna niiskust on palju sisse pluss 30 on täiesti hull. Suurema osa ajast oli siiski 20 kraadi, 15 kraadi, vihm niisugune, keskmiselt nagu eestlasena jahe suvi. Ja talved on samamoodi seal nagu Eestimaad, ma ei ole seal talvel olnud, aga räägitakse samamoodi, et natukene nibin-nabin alla nulli. Et lumi tuleb, lumi läheb, teda väga, väga kauaks ei püsi, aga teda tuleb väga palju korraga, kuna seal on hästi niiske. Aga noh, see kirjelda kukkuva laska kliimat. Et Alaska on väga suur. Ma võin puusse panna, aga kui ma ei eksi, siis kas ta on 40 50 korda Eestis suurem? Aga laske on nagu selline suur ta nagu pannet on niisugune suur osa siis tal on niisugune pannivars reses et see piirkond, kus mina olin, tan hästi eriline, et see asub samal laiuskraadil, mis Eesti ja ta on täpselt, jääb Kanada ja ookeani vahele. Ja need rannikumäed põhimõtteliselt kogu see niiskus, mis tuleb ookeani pealt sinna maa peale ta tõuseb nendes mägedes, nii et need mäed nii-öelda kurnavad kogu seal niiskuse välja. Kõik see niiskus tuleb maha sinna vihmana. Ja need on põhimõtteliselt maailma kõige põhjapoolsemad vihmametsad. Seal on suured puud, seal on meeletult palju sammalt. Ja ta on hästi roheline, ta näeb välja nagu norra. Tal on fjordid, kõrged mäed, näed hästi palju rohelust. Aga nüüd see, mis jääb veel põhja poole, see on juba teistmoodi, et seal on lauskmaad samamoodi niiskus, mis tuleb ookeani pealt kolmandaks välja ja nüüd, kui sa nagu põhja poole lähed, siis talvel miinus 30, ilma probleemideta suvel pluss 30, ilma probleemideta. Et jällegi, et kuna seal see niiskust enam eriti ei ole, siis. Ta on selline hästi ekstreemne ilmet on kas nagu väga palav või väga külm. Aga see konkreetne koht, kas mina olin, ta on, ta on nagu Eesti mu lugesin jah, et rekord, miinustemperatuur, mis Alaskal mõõdetud, on miinus 62, kas ta võis olla päris ammu, ma arvan, ja seitsmekümnendatel viimastel aastatel nende probleem on täpselt sama, mis on, mis on need Põhja-Euroopas kett läheb nii palju soojemaks, et lumesaamisega lihtsalt probleeme. Kuidas nende eluolu ja ökosüsteeme mõjutab suhteliselt hullusti, et hästi nüüd hästi põhjaosas seal, kus mina pole üldse füüsiliselt kohal olnudki. Esiteks see, et jääkarud tulevad täiesti sinna maa peale välja ja hästi-hästi kaugele lõunasse. Ja nüüd need, kuidas need eesti keeles nimetatakse Paribalid, platver ehk et on pruunkarud, sihuksed, must mustad karud, kust mustalt haruldane Parivalid nende nii-öelda need elukeskkonnad hakkavad nüüd juba nii-öelda kattuma ja teine asi on see, et seal oli igikelts ja segikelts nagu sulab niimoodi, et noh nad ei saa neid teid läbida, ta jäätub väga hilja aastal ja hakkab tagavara sura sulama. Ja noh, näiteks need metsad, mis seal on siuke hästi kidurate siuksed, puud vajuvad kõik niimoodi külje peale. Et kui sa nagu tuled, siis nad nagu nimetavad seda isegi purjus metsaks või midagi niimoodi. Põhimõtteliselt need puud vajuvad niimoodi pükste külje peale pikale sest selt igikelts sulab ära ja need on lihtsalt, kui nad seisavad, neil on nende juured ei ole nii suured nagu nii-öelda meie puuder ja igikelts, mis nii-öelda nüüd on niisugune pehme pinnas, seda lihtsalt ei suuda seda püsti hoida. Kelgukoerte jaoks on muidugi suhteliselt hull, sest et lumi, mis varem tuli seal suhteliselt vara, läks suhteliselt lillak, siis praegu on lihtsalt see, et inimesed, kes kelgukoertega tegelevad professionaalselt üritad kolida põhja poole. Sest et lõuna pool nad lihtsalt ei suuda nendega sõita, sest et lumi lihtsalt ei tulegi maha. Sellest kõigest räägime peagi lähemalt oma seiklustest ja läbielamistest Alaskale Mariaga kirjutanud raamatu, millel nimeks minu Alaska kasvatamas kelgukoeri ja iseennast ja üks reisipalaviku kuulajatest saab selle õnnelikuks omanikuks, mis muidugi on autori poolt signeeritud. Selleks kirjutage palun raadio kahe kodukale reisipalaviku foorumisse aadressil www R2 poee kaldkriips, reisipalavik. Selliseid asju, mida te teete lennujaamas oodates, kui teil pikad lennud, lendude vahelised pikad istumised, passimised, mida te tavaliselt teete et mitte igavusse surra? Vastamiseks jama mõtete kirjapanemiseks on teil aega terve nädal ja Marie raamat ilmub raamatupoodidesse nädala pärast, nii et ärge koonerdada kukkustega, teil on võimalus saada verivärske ahjusooja raamatu minu Alaska omanikuks. Nagu ikka, mängime saates uuritavale paigale iseloomulikku muusikat ja täna kuulame laule Alaskalt ja Alaskast. Suur tänu muusikast Eesti raadio fonoteegile ja Aimar Ventsel ele saatest etnokonservid ja muidugi ka mu saatekülalisele. Mis muusikat sa oled, mida me täna kuulame ja mida sa tahaksid kuulajatele järgmisena juhatada? Nad kuulavad hästi palju kantrit ja hästi palju bluugressi. Ma ei tea, kui palju see eesti kuulaja ütleb, aga see on selline kantrimoodi siukene, kitarri inimene niimoodi teevad seda isegi, kui nad on mingi 20 25, nad on hästi ameerikaliku tuuriga, et nad noh, kõik räpp, pop, Tekna, kõik, mis iganes Ameerikas kuulatakse, kuulatakse Alaskal ka aga nad kuulavad hästi palju kantrit ja kui me hommikuti tööle sõitsime, minu esimene, sel ajal, kui me käisime seal autoga ja bussiga, siis põhimõtteliselt hommikuti kuulasime korterit. Ja see ongi see lugu, mida me kuulama hakkab. Alison Krauss ja pealkiri Restles ehk eesti keeles rahutu. Alaska kuulus kunagi Venemaale, noh muidugi juba üle sajandi tagasi. Aga kuidas seal praegu meelestatus venelaste suhtes on, seda teemat ei puudutata eriti Kagu-Alaska seal, kus mina olin, seal on olemas sellised pisikesed asumit, kus on veel inimesed, kellel on teatud sellised vene juured. Aga põhimõtteliselt see on, sest kõnekeelest ja sellest mälestustest nii väljas, et sa ei kuule sellest väljast, juhul kui sa nüüd küsid konkreetset. Kuulge, rääkige mulle, et kas te teate mõnda vene juurtega inimest või kust siit saab üldse seda nagu noh, näiteks mingit neid Montroskasid, seesamamoodi saab poest osta, aga see ei ole selline mainstream, et seal räägitakse aina vähem ja, ja see on suhteliselt minagi Nende jaoks. Alaska või ükskõik millise jäise maa peale mõeldes meenud esimesena põlisrahvas eskimod, mis on meil nii-öelda jäätise sinuni, mõnes mõttes lapsepõlvest ja eskimod laias laastus jagunevad kaheks innu Itid, jupikid Alaskal, elavad alla uudi saartel, lisaks veel Ale uudid. Kuidas seal praegu põlisrahvaste olukord on, on neid näha, palju neid järgi jäänud on? Lugesime, et neid on järgi kuskil 15 protsendi ringis. Põhja pool on olemas veel linnu inside täiesti noh, külad. Nende kohta ma olen päris palju kuulnud, sest et sellest räägitakse palju ma kardan, rahvana ja allakäinud, kuna töötus, alkohol, nad on saanud ligipääsu nii-öelda sellisele moodsa maailmamugavusele nad samal ajal neil ei ole enam sellist otsest vajadust tegeleda nende ajalooliste tegevustega, kalastamine ja jahil käimine ja kõik see, mida nad varem tegid. Seda probleemi arutatakse üsna üsna tõsiselt just nimelt sellega, et mida teha selleks, et et säiliks nende kultuur, et noored ei põgeneks nendest küladest ära, et nad jääksid sinna, et nad kannaksid edasi. Kagu-Alaskal on indiaanlased natukene teistmoodi, jällegi nad on, noh, nad on Zbrändistatud. Et need on sellised, need, need vihmametsseal lased. Et neil on need, ütleme, mitte sellised mingid siuksed, suured postid, kus on mingid näod peale maalitud. Ja siis mingid vanad mehed, kes seovad oma juuksed patsi ja viivad sind mingi matkaraja peal, näitavad sulle, et vot siin sellel puul on hinge. Ja siin, mis siin toimub, siin toimub, ja sina maksad selle, jah, ja sina maksad selle eest ja kindlasti on seal inimesi, kes, kes on ikka veel niimoodi tunnevad seda sidet maaga ja, ja ja üritasid edasi kanda. Aga väga kõvasti on, on lihtsalt sellise nagu turisti teenindamisele läinud Seksponeeritsada kultuuri kui, kui lihtsalt sellist asja, mis teeb sind eriliseks ja, ja mis toob sulle sisse turistid. Samas see on paratamatus, kuna sul on vaja elada, sul on vaja teenida mingit raha selleks, et käia poes. Aga ma tean seda, et, et nad üritavad oma muide kaugele sellega jõudnud on, aga tol suvel räägiti sellest, et tahavad teha sellist oma ülikooli või mingit sellist kõrgemat õppeasutust, et et need noored saaksid seal koha peal õppida. Et mingi mingi kallak selle indiaani kultuuri peale ma küll ei tea täpselt, mis mingi selline vajadus seda alles hoida, edasi kanda. Kas riik panustab palju Eskimate ja indiaanlaste nii-öelda säilitamisse? Ei tea. Ma tean, et, et nad on vahepeal saanud üsna suuri sotsiaaltoetusi mis oli üks põhjuseid, miks hakkas nendes allakäik, kuna sel hetkel, kui sa oled nii-öelda subsideeritud ja sulle kaob vajadus jahil käia, kalastada, teha kõike seda, mida seal taastatud teinud. Ja, ja sul on äkki poedes on alkohol ja sul on telekas. Ja kes ei käiks alla ausalt öeldes et ma ei tea, mida nad, mida nad edasi teevad ja, ja ma ei tea, mis samme nad edasi võtavad, aga ma tean, et viimastel aastatel on tekkinud seal lobigrupid, kes püüavad seda probleemi rohkem avalikkuse ette tuua. Aga ma ei, ma tõesti ei oska kommenteerida, mida nad seal täpselt teevad, sest minu aeg oli, oli nii jäägitult kelgukoertele pühendatud. Räägi äkki lähemalt, millest sinu töö seisnes? Seda nimetatakse kelgukoerte suvelaagriks, aga ta on, põhimõtteliselt on turismiette võtta. Kago laskja elab selle peal, et kruiisilaevad toovad sinna suve jooksul, kui ma ei eksi, vist oli 900000 turisti suve jooksul viie kuu jooksul maist septembrini, IGA PÄEV randuvad nendes pisikestes linnades suured kruiisilaevad, kus tuleb siis päeva jooksul välja kuni 10 15000 inimest kes kõik tahavad midagi teha, midagi osta. Ja siis pikenenud linnad lihtsalt tegelevad nende teenindamisega. Ja kelgukoerte suvelaager on siis selline asi et koerajuhid, kes nii-öelda nagu professionaalsed koerasid nende töö talviti on see, et nad osalevad kelgukoerte võidusõitudel. Võtad oma koerad, kaasak, tulevad suveks käegoisse sinna, kus sellesse linna, kus elasid kus muidu kelgukoertega sõita ei saaks, kuna seal on mäed teenindavat kogu suvi, neid turiste, et see konkreetne ettevõte on üles ehitanud terve nagu koertega, ennelite süsteem ja teed ja kärud ja kõik, kõik see, mis on vajalik selleks, et sõita koerad saavad treenitud, see nii-öelda see suvelaagri poolt, turistid saavad oma selle pildijaama, selle kogemused, kes ma sõitsin 16 koeraga. Ja siis selle firma omanik on siis see, et see on tema töö, see on tema ettevõttes on see, kuidas tema teenib oma raha ja kuidas tema pere elatub. Ja nüüd, septembris, kui, kui turismilaevad needsamad laevad lähevad talviti Kariibi mere saartele umbselt oktoobrist kuni aprillikuuni nad siis võtavad kokku ühte poega valmistuvad teiseks hooajaks, siis vahepeal on talv, kui nad lihtsalt ei tee mitte midagi. Käivad jalutavad lastega järjega suusatamas ja niisama loevad raamatuid. Kas talvel mingid kelgukoerte võiduajamisi toimu või mis need koerad talvel teevad? Jah, toimub väga palju, et kelgukoerte sport on tegelikult laske nende rahvussport. Ma ei tea, mis kelgukoerte inimeste suhe on, aga on linnasid, kus kelgukoer on kümneid kordi rohkem, kui seal on elanikelt. Ja talvel on hästi palju võidusõiduajamisi. On olemas lühikesed sprindid, kus on mingi paar kilomeetrit, on olemas keskmised, mis on siis need 100 200 300 400 kilomeetrit ja siis on olemas kaks suurt võidusõitu mille kohta öeldakse, et läest Kreitress, et viimane nii-öelda suursõit, see on siis eestlase jaoks on kõige lihtsam öelda Idytarod. See on võidusõit, kus kelgujuhid lähevad oma 16 koeralise rakendiga läbivat sellist 1800 kilomeetrit umbes 10 päeva jooksul. Ja nad ei tohi sealjuures kasutada mitte mingit välist abi. Neil on tee peal punktid, kuhu nad on eelnevalt lasknud viia varustust, toitu, liha, mingit vahetuskelk vahetus rakmeid. Aga põhimõtteliselt nad 10-ga Aja jooksul läbivad umbes sama vahemaa, mis noh, 1800 kilomeetrit vist umbes nagu Tallinnast Varssavini või lihtsalt kelgukoertega ja see võtab 10 päeva. Ja nad läbivad piirkondi, kus sa võiksid sõita kilomeetri niimoodi, et sul ei ole mitte midagi ümberringi. Ja kui sinuga midagi juhtub, siis sa nii-öelda päästjad iseenda nahka. Ja loodad sellele, kus juba midagi juhtub, et siis sinu taga tuleb kunagi mingil hetkel mõni teine koerajuht või siis näiteks see, kes sinu ees sõidab, näeb, et taga midagi juhtlase pöörab tagasi. Aga põhimõtteliselt sa oled, sa oled omaette, sa oled iseenda jaoks. Ja on olemas ka üks teine suur võidusõit on Jukkan quest. Need on umbes vist kus kolme või neljanädalase vahega üks on veebruaris-märtsis, sel hävitaks umbes umbes sama pikk teekond. Aga selle vahega, et nad lähevad üle kolme mäestiku niimoodi, et seal füüsiliselt oluliselt kurnavam kui tytard. See on selline võidusõit, kuhu lähevad inimesed, see on nende eluunistus. Nad on eluaeg treeninud ennast, oma koeri ja kogunud raha. Ja siis nad lähevad, osalevad sellisel võidusõidul ja need, kes võidavad väga suured auhinnarahad, väga palju avalikkuse tähelepanu ja nende proffide jaoks, kes piirad seal Topkümnesest. Nad on profisportlased, ei teegi mitte midagi muud, kui nad lihtsalt talviti võistlevad. Suviti treenivad oma koeri neile palgatud inimesed, kes treenivad veel nende koer. Inimestel on 200 300 400 koera. Seast valitakse välja need 16, kellega minnakse selle kõige suuremale. Ja see avalikkuse tähelepanu, mis selle ümber käib. See on võrreldav Ameerika jalgpalliga või pesapalliga. Seal on fännklubid, seal suured telesaated, raadiosaated, veebid, meeletult kirjutatakse artikleid, sellest räägitakse hästi palju. Nii et nad koera kelgukoerteajajad on tõelised staarid, jah, täpselt kui sa oled korra võitnud, taradi sa täiesti raudselt 90 protsenti Alaska elanikest teavad sind nimepidi ja kui need sinna pilti arvatest ütlevad, vot ma tean, kas mees on see mees tegi seda. Kas tead sa kelgukoerte võidusõidust või üldse selle teemaga seonduvalt mingeid ekstreemseid juhtumeid, näiteks kui nad lähevad osalema seal võidusõidul, siis tingimustes ja seal on kirjas, et sul peab olema kaasas magamiskott, mis kas miinus 40-l, miinus 50. reitinguga. Sul peab olema kaasas kirves, sul peab ta püssist, ei pea olema ka väga rangelt soovitatav. Põhjused seal taga on see, et kui sul tuleb peale lumetorm, siis võib-olla pead sõitma niimoodi, et sa lihtsalt poed oma selle seod oma kelgu kuhugi Puubile kinni puuedama selle kelgu sisse. Magamiskoti võtad omale paar koera kaasa, tantsimine soojas hoiaks ja sa lihtsalt elad selle üle ihul, kui seal see torman nii kõvad sisesest läbi sõita. Ja on olnud võidusõite, kus, kus võidusõit on katkestatud sõidetud, lihtsalt tormid on olnud sellised, pole teada, kas inimesed, kes seal torni sees on, kas nad välja tulevad? Siiamaani surmajuhtumeid pole olnud. Aga öeldakse ka, et see on lihtsalt aja küsimus. See võidusõit on nii ekstreemset mingil hetkel kellegagi midagi juhtuma niikuinii. Nüüd kirves, kui sul jooksev s 16 kelgukoera, siis põhimõtteliselt seda jõudu võrreldes sellega, et kui sa paned 16 koera ühe tonnise maasturi ette ja paneb maastele käsipiduri peale siis kui nad tahavad, siis nad tõmbavad selle maasturi paigast mis tähendab seda, et kui sa sõidad parasjagu mööda mingit rada niimoodi, et sul on vasakul paremal on puud ja seal on mingisugused pöörded, kurvid kui sul jookseb näiteks mõni jänes selle raja ja siis sul on näiteks ees üks on justkui argesse, kes tahab seda ennast kätte saada, siis võib juhtuda niimoodi, et sa lõpetad koguma kelgutiimiga kusagil nende puude vahel ja kui seal eriti õnnetus juhtub see, et sa lendad vastu mingid puud näiteks kaotad selle kelgu üldse käästsu kilkeid näiteks mõne puu taha kinni, su koerad on sassis. Ja kirves peab olema su selle jaoks, et sa pead suutma seda, kas siis selle puu lõpuks isegi nagu maha võtta, tänaselt lahti saada. Ja püsivad need niimoodi, et seal on väga palju põhja patrop. Ja põhjapõdral on selline harjumus, et kui tal on lumesite tehtud rada, siis põder ei hakka nagu kõmpima selle raja kõrval ja läbisel lume, ta läheb mööda seda rada. Need põdrad ei ole sellised nagu eesti põdrad. Nad kaaluvad kordi rohkem ja need on, nad on tõeliselt suured, ma olen neid näinud ankritsi kuskil pargis, lihtsalt nad on sisse jalutanud kuskilt nagu mägedes kõrval. Nad on tõeliselt suured, nad on niimoodi, et mitu meetrit pikkust tal on, mingi, ma ei tea. Noh, minust ikka peaaegu kõrgemad. Ja kui sama kelluvasse tiimiga parasjagu sõidad, seal tuleb vastuse põder, siis põder ei jookse selle raja pealt ära. Ja sina pead oma kelgukoertekast mööda minema. Ja on olnud juhtumeid, kui põdrad on rünnanud. Kas tuled kuskilt kurvi tagant välja, nii et sa märkad teda siis, kui on nii-öelda täpselt ees. Või siis su koerad, näiteks juhtkoer on selline, kes nagu teab, kogusime tiime sinna põdra juurde. On olnud juhtumeid, kus põtru on tulnud lihtsalt maha lasta seetõttu, et nad lihtsalt tapavad sugu äärest. Ja Susan Kutcher, kes on võitnud seal oli neli korda, temal näiteks üksinda, ta lõppes sellega, et tal vist kas neli, viis koeral surnd lihtsalt seetõttu, et Ta sattus nii ootamatult põdraga vastamisi et põder tundis ennast ohustatuna, koerad tundsid ennast ohustatuna ja lihtsalt läks selliseks kakluseks. Puder lihtsalt tõmbas, esimesed koerad tõmbas hoopis maha hoobiga, teised koerad hops maha ja sisendas sai mingeid vigastusi või murdis mingeid lõidav igatahes. Ja lõppes sellega, et tema pidi selle reisi selle võidusõidu katkestama. Sest et tema oligi saanud ja tema koerad olid viga saanud. Päris metsik jah, ehk et võtavad kaasa need ja juhid, kellega mina koos töötasin, et 40-ga püssid ja ütlevad, et see ei ole üldse nali. Niuksed, vängeid, sõimusõnu kasusakonna võtadest räägivad, et nad koera Ühide põdrad ei armasta 11. Mis on Uuederaldei vedrud, jäi, see on, sa küsid, et selle teise kohta öödei on päev, kui pilved on nii madalal, et helikopterid ei saa lennata, mis tähendab seda, et kuna teisel suvel ma töötasin liustikul, mis oli pooleteise kilomeetri kõrgusel ja kuhu sai helikopteriga ja elasimegi seal kogu aeg liustiku peal siis meie turiste toodi kaks helikopterit. Hommikul toodi tundega liustikul veidi tagasi kui vededei, mis tähendab seda, et hommikul täid selle telgi ukse lahti, vaatad välja, tõesti nagu piimapurk. Siis mingit turisti ei saa, sest helikopter ei saa niimoodi kohale tulla, maanduda, mis tähendab seda, et siis sa, et kõike, mida on vaja, et oma aega veeta asjad, mis sa oled näiteks varem tegemata siis sa lihtsalt kas magad, lebatud tähendab telekat, puhkepäev ja täpselt. Palavik rändab Maria Kupinskajaga Alaskal, mis üle sajandi tagasi kuulus Venemaale. Täna on USA üks osariik, seal oli ju 1800 üheksakümnendatel ka kõva kullapalavik. Jah, kullapalavik käis mind täpselt selle koha kaudu, kus mina elasin skeemi kaudu. Kui põhjas leiti, et on kuld siis kui ma eksitäit 1896. See oli alles 1897 aasta hiljem, kui need jõudsid selt põhjast jäätlisse, kus see uudis hakkas levima kulutulena, et põhjas on kulda. Nüüd järgmisel aastal olid need tuhanded tunne, ütlesid, kes, kes tulid ka põhja, et seda kuld endale saada. Kas tänapäeval on Alaska seda kullapalaviku kasutanud ka mõnusalt kommertseesmärkidel, enne kui turistid tulevad, saavad omale natukene kulda sõeluda lõputult, isegi käägvis, millel jälle kullaga mitte mingit tegemist peale selle, et inimesed startisid sealt, et jõuda sinna põhja isegi käe, kui see on olemas sellised kommertsettevõte, mis nende Bacode pott, tule siia jõkke nagunii selle sellise panni Laatsasse hakkad, omalasid kuld otsima. Puht kommertslik, kõik sinu giidid räägivad sulle sellest kullapalavikust ja kuidas see käis ja mida siin tehti. Sul on isegi teater, mis mängib viis korda päevas ühte sedasama etendust viis kuud järjest 10 aastat järjest. Vaesed näitlejad ja nad mängisid kogu suvi ühte sedasama asja ja, ja see on samamoodi nagu Poolas ka üldiselt. Sul ei ole võimalik tulla laskale turistidena, ilma, et sulle ei räägitaks kullapalavikust ja arvates sulle räägitakse igas linnas igas poes mõni plakat, mis käsi lisaks need meeled, fotomised ostab postkaardimänguasjad kõikvõimalik rema ravil ja mind on alati huvitanud, et kui ma oletan, ma ei ole kunagi käinud isegi kulda otsimas, aga kui ma olen turist, lähen sinna jõe äärde, mulle antakse pann kätte, hakkan seal mudases kivikesi sõeluma. Phelan, Phelan, sõelun kuidas siis nagu turistidele tekitatakse see efekt, et oi, sa leidsid kulda. Kas lihtsalt kullavärvi kiviga tekitata sa ei leiagi, ei leiagi sämprotesse, tuled sinna ja öeldakse, et jah, oled sa ei leia, aga proovin võib-olla mõned välja. Ja kui siis mõni teravmeelne küsib, et kuulge, et noh, tere talv, et, et siin tegelikult kuld ei ole. See jõgi ei saa seda kuskilt tuua, see jõgi tuleb lihtsalt liustike sulavetest. Proovi jahtisid tunnes. Kui sa siin saad selle panniga ringi oma raha. Osta sõelunud hõljun päevade viisi, ma ei leidnud, ma lihtsalt lennustanud täpselt et noh, kindlasti selle ettevõtte juures on mingi pisikene niuke putka, mingi pood, kus Sadamale osta siukseid, pisikesi junne, Alaskaarthambrändistatud sinna tuleb nii palju turiste ja see on nii palju ümber selle, missuguseid meeneid nad saavad seal müüa ja kuidas nad turisti sinna kohale toovad. Et see brännistatud Alaska, see, kuidas seda nii-öelda reklaamitakse, see tegelikult ei ole väga palju see, mis ta tegelikult on. Et ta oli kunagi Metsiku Põhjala praegu, ta on ameeriklase jaoks jahtan suhteliselt metsik põhjala, sest et seal tulevad inimesed, kes pole elusas lund näinud, kes on kasvanud kogu oma elu linnas teleka taga ja aga noh, seal on juba suhteliselt palju inimesi, seal on võimalus minna mägedesse, nii et sa lähed nädal aega, nii et sa mitte kedagi ei näe. Sa oled täiesti üksinda, aga keskimata kant enam, jalad sõidavad seal ringi oma nende suurte maasturitega ja elavad suurtes majades ja joovad kokakoolat ja söövad hamburger. Et Ta on noh, linnadest on ikka suhteliselt Ameerika vähema sellise intensiivsusega, kui oleks kuskil lõunaosariikides, aga ta on siiski tan Ameerikast ja pool sealjuures on see, et need inimesed on erinevad. Kuigi ta on väga ameerika moodi, siis need inimesed on julgemad. Nato on vabamad, nad on loodusega rohkem kooskõlas kui need ameeriklased, kes on lõunaosariikides kasvaltki linnades elavadki linnades. Nende jaoks on täiesti normaalne see, et nädalavahetuse minnakse koos peredega matkama, nad teavad oma lapsi igale poole kaasalt, kuna nad elavad, noh, ütleme nii, et kui seal nagu linnast välja lähed, siis ümberringi ongi kas mäed või siis need nagu seal põhja pool on sellised suured tasandikud. Sul on lihtne minna välja looduskeskkonda ja lihtsalt nautida seda, kuna sul linnad on sellised, nad on kontsentreerunud ja suhteliselt suurte vahemaadega. Et meil selleks, et sa läheksid kuhugi soosse rabasse, siis sa istud autosse, hakkad nagu sõitma seal väiksemalt linnadesse sa võtad jalutaks linnast välja ja kui sa kord juba linnast välja saad, siis on lihtne, et oma selliselt mõttelaadilt nad on ikkagi ameeriklased, aga nad on sellised vabamad ameeriklased. Milline on nende huumorimeel? Sarkastilised Ave nahkuri ütles kunagi mingis ajakirjas jube hästi, et nad natuke tsenseeritud, aga et et Ave nahkuri, et kui on sildist lapsik ja umbes niimoodi saab öelda nende inimeste kohta, et Nad ei ole väga viisakad, nad ei ole väga sellised sellised elegantselt väljapeetud, et kui on miskid, tõelised ütlevad ja nad on üsna teravad. Nad ei vali eriti sõnu, mida nad kasutavad. Aga samas nad on üsna soojad. Kui neil on midagi halba sulle öelda, sind kritiseerida, nad ütlevad. Ja samal ajal, kui sa oled teinud midagi sellist, mille pärast nad tunnevad, et nad tahavad sind austada. Stack ütlevad sulle, et väga heade trikkidest hästi super enim oli edasi. Kas sa panid tähele ka mingeid omapäraseid kombeid või tavasi ebauskumusi, tabusid, mis Alaskal silma hakkasid? Üks, mis on omane ameeriklastel üldiselt vist on see, et Vietnami sõda ja lähiasi, millest rääkida poliitika ja lähiasi, millest rääkida. Et kui sa juba nagu sõna võtad olema valmis selleks, et inimesed, kes on väga veendunud mingi asja pooldaja Nad võivad sind üsna surnuks rääkida. Ja see võib minna väga tuliseks. Jällegi nende sellisest iseloomust lähtuvalt, et kui neil on sulle midagi öelda, siis nad võivad olla väga veenvad ja väga julged ja nad ei hakka oma arvamusi endale hoidma. Nii et kui sa näiteks tahad rääkida midagi, et kas sulle meeldib push või sulle ei meeldi push siis kui sa pole valmis selle vaidlusega. Ma tegelen ma siis ära, pigem seda teemat puudu. Samamoodi Vietnami sõda. Seal oli konkreetsete, igas selles linnas on inimesi, kes on Vietnamis käinud ja need kohalikud teavad nende kohta, et need on väga tihti probleeme peredega, selleks et ei ole neid alkoholiga maha käinud. Väga paljud nendest on teinud lihtsalt enese tappa ja sellest ei taheta. Ananassi, aga nad ei aruta neid samamoodi inimesed, kes on, kes ei ole Vietnamis käinud olles lihtsalt alkoholiga seotud ja samamoodi maha käinud alkoholism seal vist päris suur probleem, eks põhja pool vast isegi rohkem kui seal, kus mina olin. Ma nägin neid tõeliselt purjus inimesi ja kes oleks nii-öelda elukutselised purjes vähem kui näiteks Eestis olen näinud. Aga võib-olla asi selles, et eestlased kuidagi väljas seal nad joovad kodus, et seal inimesed, keda, keda mina lihtsalt nagu ei tundnud, ei näinud, ma hakkasin kuulma, et ah, haavata siin peres on selline, see on selline, siin peres on selline. Reisipalavik on jõudnud sinnani, et kööki kiigata ja täna muidugi piiluda, mida pakutakse Alaska pidulauale. Kala kindlasti pakutakse kala, lõhet, igasugust sorti, igat moodi, suitsetatud, kuum, suitsetatud, külmsuitsutatud, mis iganes sa kalaga teha saad, sulle pakutakse kala, siis on selline kala nagu hambad, see on selline lestamist eesti keeles, selline lapik alalis nii-öelda viimane alles seda kindlasti pakutakse. Ja loomulikult sa saad õlut ja detavalist õlut nagu Eestis, vaid kui kullapalaviku ajal inimesed sinna tulid, siis nad said skorbuuti, tan haigus, mis sul ei ole C-vitamiini, sa sööd lihtsalt kuivatatud lihakonserve. Selleks, et saada C-vitamiini. Nad võtsid, okaspuudel on sellised pisikesed nii-öelda pungad okste otsast sellised nagu hele helerohelised, nad sõid neid, sest et seal on väga palju C-vitamiini ja nad panevad seda õlu sisse. Tänapäevas ostad õlut, millel on selline vaigu lõhn ja vaigu maitse ja neid tehakse hästi palju on sellel ka mingi spetsiifiline nimetus, case selle kohta küll öeldakse, et see bluus eil. Et see on okaspuumaitsega, aga mingit spetsnimedel olla tähendaks ikkagi lihtsalt õlu, millele on lisatud mingisugune sihuke maitse. Mis seal veel peale kala süüakse. Kas ülejäänud selline ehtameerikalik kööke, burgerid ja friikad? Kui sa elad seal sellist tavalist elu, siis jah, küll sa ostad neid tavalisi brände, tavalist jäätist. Aga kui sa oled hea laskalane, siis sul arvatavasti on teatuta. Kuna sa oled natukene rohkem loodusega kooskõlas küll energiast, siis arvatavasti panen natukene rohkem rõhku, mida sa sööd. Nii et sa jälgid, et sa, et sa sööksid mitte ainult neid kunst, toit täienemale sisse vaid just nimelt seda ehedat põdraliha, kala, Mario, kõike seda, mis, mis vähegi värskenduste suvi on nii lühikene. Et sa tahad selle jaoks võimalikult palju vitamiine saada. Oled sa seal olles söönud näiteks karuliha karuliha? Mitte küll, aga ma olen pakutud põdraliha. Kuidagi öeldakse eesti keeles vinnutatud, vinnutatud, vinnutatud, kui ta on kuidagi kuivatades midagi temaga tehakse. Hästi omapärase maitsega ta ei maitse nagu mitte ükski teine liha, mida ma olen proovinud. Hülgerasva vaalaliha söövad, siis ilmselt ainult testinud. Ja kas sa sellist asja tead nagu akutak, eskimo, jäätis, mis koosneb põhjapõdrarasvast, hülgerasvas, kuivatatud kalalihast ja kohalikest marjadest, ma ei ole seda proovinud, ma tahtsin seda väga. Aga nad räägivad, et selle maitse nii, et kus esimest korda seda prooviks. Ja jällegi, kui sa lähed nii turiste, nii et sul on nagu pakutakse seda ehedat siis Ta ei pidavat maitsema nagu jäätis, ta pidi olema üsna sellise lihtsalt nagu pekimaitsega. Aga sellesse ka seda, et kui sa teda nagu pikemaajalisem pead sööma, et siis lõpuks harjud sellega nii ära, et sa leiad temas mingi sellise delikatessi. Aga tänapäevase toiduga harjunud inimesele öeldi, et see on väga nagu tegija sarnane. Äkki meenub sulle mingeid selliseid ekstreemtoite? Ma kujutan ette põhjapoolsed innundid, et nemad kindlasti söövad ulukite liha hoopis rohkem ja küll kuivatatud, küll kõikvõimalikul sellisel moel, mis aitab seda säilita läbi selle talve. Aga et nad teeks seda kuidagi nii eksootilised meie jaoks nagu Aasias tehakse teatud toita. Seda ma ei ole kuulnud. Küll aga see, et nad suitsetavad seda või seda kuidagi marineerivad tänapäevasel siis seda veel juuakse seal lisaks õllele, mida viina ja kuka kuulatakse, viina Nemad ei joo, seda küll müüakse poes. Aga kui mina rääkisin neile, et Eestis on täiesti tavaline see hetk on mingi suur pidu, siis pits viina, leinan, pits viina, kolmas noh, esimese laes teisele kolmandale eest. Sest nemad vaatasid mind suurte silmadega, et, et lihtsalt viina ilma nagu millatagi. Et jahend jäävad alkoholi veel. Et niimoodi puhtalt nagu meie vennad, segaduste kokteilid, eks veini tulud ja kanget alkoholi nad väga ei armasta. Jah, inimesed, kes noh, konkreetselt need, kelle kohta öeldakse Need on alkoholiprobleem. Nemad küll. Aga et seda, et sa läksid poodi ja alkopoes, oleks sul riiulite kaupa erinevaid viinasid, mitte sul on arvatavasti kolm-neli erinevat brändi ja see ongi kõik. Ja õlu, riiulid on küll lõputud, kõikvõimalikud maitsed kõikvõimalikes kohtades, pruulid, tud, ühte pudelit, teist pudelit, väike pudel, suurt pudel, õlut on tähte lõputult. Aga isegi sellisel suurel peol, kui tuleb palju inimesi kokku ja mingi suur laud, siis kanget alkoholi idude laua peale. Üldjuhul kui miskid, brändid, näiteks juuakse, see on pigem selline. Kui näiteks õhtul me tulime ümber lõkke ja grillisime ja kuulasime muusikat ja niisama olime siis keegi võtab kaasa sellise plasku sees, mis on kuskil põue peidetud. Et siis mehendad pronks, teine võtab lonksu, kolmas võtab lonksu ja sellega enam-vähem piirdub. Et sellist suurt suurt joomarlus niimoodi, et inimesed oleksid selle peo lõpuks täiesti purupurjus, ei ole. Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Maria Kupinskaja abil Alaskad ja enne kui asume Alaska kaunite kohtade ja vaatamisväärsuste juurde, selline küsimus, et kuidas Alaskal ringi liigutakse sellel hiiglaslikul maa-alal peale koerarakendi suuskade, et kas vastab tõele, et osadesse kohtadesse pääseb vaid õhu ja veeteed pidi. Et selliseid meie mõistes teid ei olegi olemas. On kohti, kus Teide laevas, jällegi see Alaska osa, mis pann, sihuke suur ümmargune, seal on teid olemast, seal sa saad ligi autoga bussiga need Kagu-Alaskal. Kuna seal fjordid mäed siis osadesse linnades saad sa ligi ainult praami või lennukiga lihtsalt seetõttu saare peal kogu pagulaska peale, kui ma ei eksi, siis kas kolm linna, millel on tee ühendus välismaailmaga Alaska pealinn Q näol, kusjuures väga paljud arvavad, et Alaska pealinna ankrid tegelikult ei olen krussis elab küll väga palju inimesi. Ta on umbes Tallinna suurune, siis tegelikult ta Nazca pealinn, Joe nõu, kus on kõigest 40000 inimest ja las ka pealinna ei saa, ei bussi, ei autoga süstee ühendust lihtsalt ei ole. Saatke sinna lennuki ja praamiga Funadsiuna asumit Kagu-Alaskal, kus on väga palju vihma, siis on ka väga tihti see, et väikeste lennukitega, mis tulevad teistest väiks väikestest linnadest sa ei pruugi päeval, kui sa tahad lennata, saada, lennata, kui sul on vaja, saadas käävist kuhugi USAsse ja sa võtad ühendus lennunimelisele yonosse Jonast edasi lendate edasi siis mine julgelt päev varem. Sest et sel hetkel, kui sina tahad lennata, ei pruugi seda ilm olla. Et suured need poengid saavad välja küll, aga pisikesed lennukid, mis viivad sind sinna, kus sa selle suurel noki peale saad, nii ei pruugi ja väga tihti isaga. Milline on Alaska pealinn? Ta on väikeste madalate majadega, tal on üsna palju asfaldit hästi selline kontsentreeritud, et ta ei ole, ta ei ole väga hajali. Seal on palju autosid, ameerikalik, suuri autosid, maastureid, tal on hästi palju selliseid administratiivhooneid, kuna suur osa sellest nii-öelda bürokraatiast Kärlevitšuunov. Nii et temas ei ole sellist Alaskaliku sellist värskust ja värvilisest sellist. Sellist turismihõngu. Ta on tegelikult üsna sarnane sellisele keskmisele Eesti linnale. Depressiivne väikelinn? Jah, mõnes mõttes küll selle vahega, ainult, et kuna ta mägede vahel siis jällegi, et kui sa tahad, et siin, kui seal nii väikses depressiivses linnas, kus nad kuhugi mujale minna või noh, mingit loodust nautida siis yonos on need võimalused suuremad, kuna sa sõidad linnast välja, siis saad mägede vahel. Ja siis selle tehnika, mida iganes sa tahad. Räägi veel mõnedest teistest Alaskal, linnadest näiteks ankridž, mis on suurim linn, et milline see on nagu Tallinn hästi sarnane Tallinnale jällegi hästi palju asfaldilt, hästi palju maju, hästi meil inimesi. Aga ta on mere ääres, nii et umbes samamoodi nagu ma vaatan siit praegu stuudiost välja, ma näen sadamat ja merd. Siis seal samamoodi vaatan välja, seal on meri, temas on samasugune soolane, siuke hõng nagu Tallinnas on, siin on tunda, et seal mere ääres tegelikult ankridžensama bänkrid, Jon, suur, seal on palju inimesi seal on, noh, ta on anonüümse, kui sul on mitusada 1000 inimest ühes linnas, siis sa sellele, mida sa teretada inimesi vaid see lihtsalt nagu eladki suurlinnas oma suvine elu. Ja seetõttu seal ei ole sellist erilist nii-öelda kultuuri. Kas sa tead midagi ka sellistes linnades nagu piirpank olid kõige põhjapoolsem linn, Pärnu Äravus, mine ära käinud. Veer Banks on väga sarnane Chun aula, tan jällegi ta on sellise nii-öelda piirkonna keskus, seal on olemas ülikooli haru. Et samamoodi nagu meil Tallinnas on nii-öelda Tartu Ülikooli kolledžis berbeks änkridži Alaska ülikoolikolledžit. Jällegi hästi palju autosid, poed, asfalt, väga sarnanenud laule. Aga näiteks sihuksed pisikesed linnad nagu noh, seesama käega Heinz Kagu-Alaskal on veel. Seal on terve hulk pisikesi linnasid, nendest on nende mõttekam rääkida, kuna nendes on sellist. Sa tuled sinna kohale, sa tunned kohe, mis keeles linn kõneleb, mida ta sulle öelda tahab. Kui sa tuled, Seer Banksi võitsioonasse, jänkrid sisse? Jah, nad on küll Askamates väga suured suunas on, kui ma ei eksi, vist 40000 ankrisse vist mingi paarsada 1000 defierbeks vist umbes sama palju kui Jonas. Nad on keskused, mis tähendab, et kogu see asutused bürokraatia, vaikne, kõik sellised linnalikud asjad on sinna koondunud ja, ja selle tõttu on ka seda ilmselt seal rohkem. Võib-olla asi minus, et mulle ei meeldi sellised, aga nagu ehedalt linnalikud keskkonnad. Aga tuled sinna said, neil ei ole teravad Kultuurik, milline on see väikelinnade hõng või atmosfäär või kultuur, nagu sa nimetad, mis sulle nii imponeerib kui sa tulets käega isse, seal on, ütleme, elab 800 inimest suvel siis mingi poolistat rohkem pisikesed elumajad, seal praktiliselt ei ole kontorihooneid. Sul on suured aiad, kus mingi võrkkiiged, mingid ma ei tea, korvpalliplatsid sellised inimesed grillivad väljas. Igal õhtul on kusagil keegi mingi grillipidu ja seal on täiesti okei see, et sa kõnnid rast uuesti, möödavad tahaasion, grillipidusid on päris palju inimesi kulgeks meelele ka külla tulla. Ja tullaksegi ja, ja need inimesed on niimoodi kokku põimunud, et kui sa lähed tänavat iga inimestele laast, ütleb sulle tere, kui ta ei ütle sulle terasse täpid, raudselt ta on, ta on turist, kes on nii-öelda alles 2000 turisti lisanud teleinimesed, kes seal liiguvad, kui sa lähed poodi, kõik on omavahel tuttavad, kõik teavad, kes mida, kus teed, kellena töötab, kõik teretavad, kõik on, isegi lähed tavalisse toidupoodi, siis kassas ei ole sellist anonüümselt lõksinu kauplex läbi glük sinuga läbi. Taizz inimene ütleb. Tere, kuidas läheb, kuidas su, mis su laps tegi ja ja, ja kuidas sul õnnestus see projekt ja noh, kuidas sul eile oli ja mis sa homme teed? Kõik suhtlevad omavahel hästi, palju suhtlevad. Ja eriti tunned sa sellist hõngu sel hetkel, kui need turistilaevad on just välja sõitnud õhtusel ajal kuskil kaheksa-üheksa paiku õhtul, kui alles jäävad vaid need inimesed, kes on sinna suveks kokku tulnud. Ja siis kui sa lähed mõnda söögikohta, seal muideks süüakse väga palju kala väga palju lõhelt eriti suitsutatud lõhet, lähed mingisse söögikohta, siis seal on nii palju sellist naeru ja vabadust, ütles, et õhtusel ajal, kui seal kõik olid just lõpetanud oma need päevased tööd, enamus on ju Kiilidena või siis mingite kiiludega Astientidena. Ja seal ei olest viisakat riietust, seal ei ole seda, et sa, et sa meeldid või sa kuidagi nagu sättidendaguna nähtavamaks, suuremaks ja uhkemaks. Lihtsad riided, pusad, teksad, botased, kõik tunnevad end jube vabalt. Pean kellegile kuidagi tõestama läbi selle, kuidas välja näed. Just see suhtlemine ongi niimoodi, et kõik on tuttavad tuledes tsau, võssa läheb lei. Vot see on see väikelinnakultuur. See on see, mida, millest ma nii tunnen puudust Eestis. Minnes edasi Alaska looduse poole huvitab mind mäed. Ma sain aru sinu blogidest, sa oled päris palju Alaskal mägedes matkanud. Kuna need mäed on keskmiselt kuskil poolteist, kaks keltsa kõrged, siis et saad ühe mäetipu. Põhimõtteliselt sa võid, saad hakkama ühe päevaga ja kui sa alustad alt, siis on ümberringi suured puud ja põõsad. Siis kui sa oled ülespoole, siis need Poolale madalamaks kiduremaks, lõpuks mingisse sellisesse võsasse kussandil sihuke vastikut tihe põõsastik. Loodetavasti see lähebki mööda mingit matkarada, sest kui sa ürituselt otse läbi saada, siis see on suhteliselt mõttetu. Kuni, kui sa jõuad kuskil kas üks kilomeetri kõrgusele siis on sul need puud ja põõsad juba nii väikseks vajunud, et sa oled sellises väikeste selliste samblatükkide vahel. Kuni lõpuks, kui sa oled, ütleme, kuskil poolteist kilomeetrit, siis on ümberringi täiesti paljasmaa eba. Kui sa teed seda näiteks juuningu alguses, siis sa alustad Alt suvest, sul on soe ja mida kõrgemale sa liigud siis tegelikult juuni alguses on niimoodi, et kui sa alustasid linnas on pluss 25 siis paari tunni pärast, kui sa oled pooleteise kilomeetri kõrgusel, sul on ümberringi lumi. See kontrast on päris vinge, eriti inimesele, kes pole mitte kunagi varem mägedes käinud. Ja kuna need mäed on igal pool ümberringi ess, oledki nende vahel siis võimalusi, kuhu minna matkaradu, mida teha. Väga paljak. Alaskal asub Põhja-Ameerika kõrgeim mägi stenaali iga enesest lugupidav laskalane korra elus käitenaalid ta ei olnud tippu, aga ta korrelus seal käib. Ja, ja Tenaali on. Ta on selles mõttes eriline, et, et kui muidu sellised kõrged mäed asuvad nii-öelda keset mingit suuremat mäestiku mägede ala, et sa pead nagu pikalt minema läbi mägede, kuni sa jõuad selle kõige suurema juurde. Tenaali näeb sürreaalne välja, sest et see on hiiglaslik mägi keset tasandiku mägi, mis on 6190 neljameetrine muide, kutsutada kohta nimepidi Tenaali jaa, makingli Tenaalia nimi, mille andsid kohalikud indiaanlased väga ammu aega tagasi. Ja, ja praegu nad eelistad kasutusest nimetenaalid. Mägedest rääkides, siis kindlasti huvitab inimesi liustik, sinu liustikuelamused, palun, liustik, sürreaalne, mina elasin seal niimoodi, et, et see ette võtta, kas ma töötasin. See oli umbes samasugune nagu see, kus ma eelmisel suvel on olnud. Et seal ei turismiettevõte, mis sõltus turiste koertega. Selle vahega, et Talifüüsist liustiku peal. Kui nüüd alustan sellest, mis asi üldse liustik on, kui mägedes sajab maha lumi, siis mingist sellest piirist ülespoole see lumi ei jõua ju suvel ära sulada, et algul ta sulab ära ülevalpool ta pidanud need aasta-aastalt tuleb sinna lumi peal ja peale ja peale ja peale kuni need see lumi, mis jääb sinna kõige alla, Tal on nii palju rõhku peal, et surutakse kokku. Ja vot selle kokkusurumise tulemusena tekib jää, et see lumi läheb lihtsalt nii paksukesed, kõik õhumolekulid lihtsalt nagu lükatakse välja, kuidas tekib see need tõeliselt paks ja see ei ole selline jää, nagu me räägime külge, lihtsalt, et sa võtad välja, ta on selline valge, läbipaistev, sihuke erksinine, sihukeses sügavsinine just nimelt seetõttu, et ta on nii paks, temast ei tule enam läbi ükski värv peale sinise. Ja kui seda jäädeina tekib, tekib, tekib seal juurde selle massi tõttu, siis ta hakkab mööda seda Burgu allapoole vajuma liustikud võrrelda lihtsalt nagu jäätunud jõega, mis tuleb sulle mööda orgu allapoole. Meie konkreetne liustik. Ta on minu arust tikkus päevasest 20 või 30 sentimeetrit suhteliselt kiiresti Olisse tundega kuidagi füüsiliselt ei tunne seda, aga sa tead, et kuna ta liigub siis kui vesi voolab alla, siis pesemata sinna plastil need kõik, nagu, kui kuskilt tekib tühimik, kus vesi voolab juurde. Jää ei ole nii plastiline. Jah, ta on küll selles mõttes plastiline, kui org teeb mingi käänuksisse, jää läheb ilusti niimoodi, nagu noh, kaaslasele oruga tekkinud murdekohad. Et kui ta näiteks läheb otseselt, pöörab vasakule siia paremale küljele, tekivad lõhed. Nii et kui sa liustike peale oled, siis sa ei tunne seda, et ta liigub füüsiliselt allapoole. Küll, aga sa tead seda, et et selle lume all, mille peal sina seisad, on tegelikult augud. Ja mida lähemale tuleb see aeg, kui see lumi ära sulab. Seda tähelepanelikum peats olema märkide suhtes, mis viitavad, et kus kohas need lõhed täpselt on. Hetkel kutsul jääb mingi meeter lund, siis sa pead juba taga täpselt teadma, kus kohas on lõhed, kui suured nad on. Sest et sel hetkel, kui sa seisad nii-öelda lõhe kohal ja see lumi, mis katab seda lõhet murdub ja nii-öelda kukub seal ühest sisse, siis sa oled ju kaasa aga liustiku lõhede talle väga sügavad. Ja teine asi on see, et nad on ju ülevalt laiemalt Alt võrdlevad kitsamaks. Nii et inimesed, kes kukualistlikulasse, sa kiilud sinna kinni, sa tuled sinna suure hooga sissevõtetega hukkudeste kanalisse, mis läheb aina kitsamaks ja kitsamaks ja kitsamaks. Põõsas surutakse sisse, on see nagu mingi tööriist on ja vaata millega hiil jah, nagu Kiiliad sinakas, mis niimoodi kinni. Ja temperatuur seal lõhe sees on ju oluliselt madalam kui ümberringi ja sa ei saa liikuda, kuna sealt sinna sisse kiilud. Nii et kui mina läksingi jõustikule, elam, esimene asi, mida, mida meiega kehtime läbisime, tuli kahepäevane õppus sellise, et kui keegi kukub, mida teha, kui sina ise kukud, mida teha, kuidas päästa, keda kutsuda üldse, kuidas ära tunda seda, et kus on sinu all juhed? Me elasime laagris, mis pannakse püstianud suveperioodiks. Aprillikuu lõpus tuuakse kõik telgid, kõik, mis on eluks vajalik, sime liustiku peale. Ja septembris viiakse kõik selle helikopteritega ära, mis tähendab seda, et me elasime telkides, mis olid sellise puitplatvorm endale allel nagu suusad. Meil oli väliköök, mis oli samasugune telk, kus olid lihtsalt mõned riiulid, kus on hästi palju nõusid ja gaasipildid me saime sinna peale terveks nädalaks, saime nädalas 24 tundi puhkust. Nii et siin, ütleme laupäeva õhtul viidi sind alla linna siis oli täpselt 24 tundi selleks, et iseennast pesta, kuna pesemisvõimalusi liustike paljale etama pesu pesta. Et võib-olla natukene puhata. Järgmisel õhtul läksid tagasi, las Sa oled kogu päeva lume peal. Sa kogu aeg käib päikeseprillidega, kuna päikeselisel päeval, eriti aga isegi pilvede ajal kogu valgus, mis tuleb ülevalt taevast, peegeldab seal lume pealt hoopis tagasi, las nii et sa põhimõtteliselt oled nagu sul on kaks päikest, üks on see, mis kütuselt ülevalt poolt, teine on see, et kõik see peegeldub nii, et su nahk saab sellise topeltkoormuse, kui sa ei kata ennast päikesekreemiga. Me kasutasime faktorit 50, mida me panime kolm, neli korda päevas sisse, tuleb neelata. Tõusud ja mõõnad, kuna need on fjordid, mis tähendab, et nad, et need lahed, kus kohas need väiksed linnad asuvad, mille ääres asuvad, nad on hästi kitsad, tähendab hästi sügavalt, hästi järsud. Nii et kui tõus ja mõõn tulevad nendesse lahtedesse sisse, siis see tee mass surutakse ääretult sellistesse kitsastesse kanalitesse ja kunas käega ei asub selle Jordide süsteemi kõige põhjapoolsemas otsas. Et sealt põhja poole enam ükski fjord ei lähe. Siis tõusu ja mõõna vahe on kuni 26 jalga, mis on siis meetrites, kuni ütleme, kuni kaheksa meetrit, sõltuvad Kuustaadiumatest. Aga kõige lihtsamad väljendudes see org, kus ma töötasin esimese suvel sinna tuleb sisse üks jõgi, mis tähendab, et sügi toob pidevalt setteid sisse, nii et see oru põhi on hästi laugelt läheb mere suunas. Ja kuna see tõus ja mõõn on nii suur, siis see meri käib välja pooldist kilomeetrit. Sul on meri pooleteistkilomeetri kaugusel hommikul paari tunni pärast, ta on sul nii sees, et kogu see vahepealne ala, mis oli, mis seal enne rand, teie all. Ta läheb välja, tuleb sisse, ta läheb välja, tuleb sisse kaks korda päevas, iga kord. Ja inimesed, kes ei ole seal varem käinud, tulevad, tulevad sellest Survama auto. Oh, imeilus rand, kollane liiv, vaata, lähme autoga sinna peale, pargivad oma auto sinna ära ja iga suvi juhtub seda, et nende suhtunud pargendama. Täna öösel ärkavad selle peale, et autost tuleb lihtsalt vesi voolab sisse ja kõnedel eriti rumal, vaat siis nad üritad autodel käivitada soolases vees, siis on, siis on kõik, milline on Alaska floora ja fauna, me teame, et seal on kelgukoerad, põhjapõdrad, erinevad karud, pistis mustkarude jääkarud. Jää kardan hästi põhjas, aga inimeste lähedal on pruunikad ja mustad karud. Lisaks mainisid ka, et vaalad ja seal on meres on mind hästi palju vaalad, kes tulevad sisse Address käega juurde satuvad haruharva. Küll aga need natukene lõuna poole Tšiuna juures, seal on inimesi taga, tihti viiakse neid vaatama, et nad tulevad sinna suhex mängima, samamoodi hülged ja merilõvid ja ma ei tea, mis nende nimed on, kes tulevad sinna ranna talle niimoodi välja peesitlemiskonnas pikali tulevad, selliste, nad ei ole sellised üksikud looma, nad tulevad oma suhtelist karjatäna. Ongi see, et sa hommikul sõidad nagu näiteks töö juurde autoaknast välja, siis seal kogu see randme täis mingeid siukseid tegelasi, kes parasjagu niimoodi, et päikse käes ennast pikali visanud ja ununevad lestad laiali. Kotkaid on väga palju just neid valgepeakotkaid, need, keda me näeme Ameerika pleemide, tal Nad püüavad seda lõhet sealt. Ja noh, kõikvõimalikku muud kala ja neid täiesti lugematutes hulgast. Et sul ei ole võimalik käia, laske oled, sa ei näeks kotkaid. Pühvlid on jällegi põhja suunas. Seal, kus on lauskmaad, mägedevahelduslikke Leilt üldiselt ei lähe, sest nad on, see on nii, nii, metsin imestikuline. Karudel läheb seal hästi. Karusid on nii palju, et kui sa lähed matkama näiteks ske või juures, ei ole lubatud telkida väljaspool linnapiire. Lihtsalt seetõttu, et see tõenäosuses karusoleks meil teeb, on, on väga suur. Kui saledama telgis, seal on kindlasti niisugune toidu lõhn, midagi seal on head kaasavõetud, seal on karusid nii palju, et ütleme nii, et kui sa vähegi käid Alaskal matkamas, siis arvatasti, näete ta pruunkaru. Ja kui seal ei vea, siis sa näed mõnda pruunkaru, kellel parasjagu mõni pisikene karu näiteks, kui seal trügi välja, sa ei tohi Montrudi hoida niimoodi prügikastis nagu meie, paneme lihtsalt maja kõrvale. Karud tulevad linna sisse ja eriti seda kätte saada, sest see on toit. Nii et isegi prügi tuleb hoida spetsiaalsetes suletud sellistes nimeta koorides, kes ja sealt välja tuua mingi loetud tunnid enne seda, kui pidi ära viiakse. Ja kui sa lähed matkama, siis sa pead teadma, kuidas karudel vahet teha, sest kui truum, grusiin ründamist arvates ründab teistsugustel motiividel, kui see, kui sind see must karu ründab, sa pead teadma, kuidas ennast kaitsta. Finantskandsin kaasas sellist. Karu nimetas perspreied nagu karusprei, mis on põhimõtteliselt nagu pipragaas, mis on hästi sihukeses uues pudelis. Ja ta lööb kõva kaheksa, üheksa meetri kaugusele. Ja see oli just selle mõttega, et juhul, kui sul tekib olukord, kus näiteks satud peale karule, kes kaitseb oma poegisid siis sel hetkel, kui tahab, sind rünnatakse, siis andsime Nende viimane takistus mõnusalt ette panna. Pruunkaru sööb nii taimi kui ka loomi. Ja kuidas sind ründab, siis ta arvatavasti kavatses sind ära süüa, vaid ta lihtsalt on, tunneb end kuidagi ohustatuna, mis tähendab, satub trumm karule peale, siis mida sa pead tegema, on see, et esiteks tema kardab sind samamoodi nagu sina, vaata. Saad nüüd hästi suureks ootused nii kõrgele püsti, tõstad käed, pea kohale, hakat karjuma, trampima, möirgab tegema nii-öelda kõike seda ta tunneks, et sa oled suur ja hakkad taganema rahulikult, selge ees pilku pööramata. Ja kui ta nii-öelda näeb, et sa oled suur sai, kavatseb midagi teha, sa lähed ära. Ahah, okei, laseme tal olla. Kui sa satud talle peale niimoodi, et näiteks sa oled tema ja tema poja vahel siis kuidas sind ründab, siis ta teeb seda selleks, et ehmatada nii-öelda sind ära ja kaitsta oma poega, mis tähendab, et kõige suure tõenäosusega teeb mõned jooksusammud sinu suunas. Ehmatab sind ära, inspirad tagasi, kui ta tuleb sulle kallale, Sist arvates tuleb su pikali, võib-olla vigastab sind. Aga ta hakkas sööma, mis tähendab seda, et kui ta sind ründab, Sa viskad pikali kõhuli, ajad jalad harki selle mõttega, et ta ei saaksin ümber pöörata, katad oma kukla kätega ja lihtsalt oled vait. Ta arvatavasti teeb sulle mõned käpalöögid ja kui sa vait jäänud, ta näeb, sinust lahtub, jätab su rahule. Must karu seevastu on lihasööja, kui must karu sind ründab. Sist arvates teatasin rahule, mis tähendab, et sa võitled kõigega, mis sul üldse on, kui sul on kepp käes, käte-jalgadega peksad mida iganes, et võita seda võitlust. Ja kuigi need kutsutakse pruun karukese must karuks siis ei ole nii lihtne, et üks on seal pruuni värvi võtina ja teine musta värvi must karu võib-olla tohib olla isegi hall värvi, varieeruda pruunist kuni musta kuni hallini. Pruunkaru võib olla samamoodi, blondide pole väga-väga tume. Ja, ja kui sa lähed kuhugi matkama, siis soovitatakse dženne, heitsid läbi näiteks selle parkla juurest ja võtaksid kaasa kas ühe brošüüri viidukretsed räägist, selle looduspargi inimesega, kes seletab sulle pruunkarul mustal karul, sa pead suutma kindlaks teha, kumb ta on enne seda, kui temaga tuleb tegemist teha. Ja samamoodi kui sa lähed matkama, siis võtab kaasa spetsiaalsel karu kanistri, kuhu sa paned kõik oma toidu ja kõik, mis vähegi lõhnab ja sa hoiad seda oma telgist eemalt, et öösel ei oleks seda, et sul telk lõhnab niimoodi, et karu vaatab, et ohoh siin mingist tõik, et üritab kätte saada. Ma näen, et see on täielik aruvõitluse spetsialist. Maria, mida sa põnevat Alaska kultuuripildist esile tooksid, õnnestus sul näiteks mõnel Eskimude Win jaapanlaste pidustustel osaleda? Ei õnnestunud, külla, kui keegi kunagi kalas kasvamas liigub, siis ma väga soojalt soovitan peatuda seal vähegi pikemaks ajaks kui vähegi võimalik. Enne kui ma läksin, ma mitmel korral lugesin ja kuulsin sellest, et ah, missisin Alaskal ikka lähed, et see on nii turistikas koht ja sellele mitte midagi teha ja seal pisikesed linnad. Ja ma kujutan ette, kui sealt tuletset paari päeva jooksul läbi, nii et sa lihtsalt üritad nagu saada seda kultuurimaiku lihtsalt sellest linnapildist. Sa ei saa seda, sest Alaska teeb eriliseks, kas see, et need inimesed, see on teistmoodi, kui sa tuled linna, siis see on ameerikalik linn. Seal on autod, sul on poed, sul on bensujaamad, see, kus sa hakkad tundma, et ta laskand tõesti Maud on see, kui sul on võimalus minna mägedesse matkama. Eriti, kui sul on võimalus minna matkama koos mõne kohalikuga, kes oskab seda rääkida, lugusid. Kas keegi on karu, on kellelegi kallale tulnud. Mida siin linnas üldse tehakse, mis tuttavad tal on, mis näiteks tal on tuttad koja juhti kindlasti, kes võistleb oma koertega või see, kui sa püsid ühes kohas paari nädala jooksul sa hakkad aru saama, miks need inimesed Alaskal elavad? Ma tunnen väga paljusid, kes elasid mujal maailmas. Me koerasid näiteks üks neist elas Saksamaal ja insener ja tuli ükskord Alaskale lihtsalt turistireisile, ta oli läbi põlenud, ütles, et ta oli väsinud, tahtis näha midagist lehelt, tuli Alaskale, ta armus sellesse niimoodi, et ta läks tagasi Saksamaale, pakkis oma asjad, pani oma büroo kinni, müüs korteri maha ja ta elabki nüüd Kanada lääneosas, käib Alaskal võistlemas. Tal on hiiglaslik habedal hambad 10 aastat pesemata. Ja ta naudib seda. Arst, kellel oli oma kliinik lõunaosariikides, kellel oli väga katkine pereelu, kes tuli lihtsalt Alaskalt vaatama samamoodi ütles, et armus sellesse nii ära, et ta läks tagasi jällegi tõmbas oma elu seal mujal kokku ja kolis Alaskale. Ja neid lugusid on lõputult, isegi selle ettevõtte omanik, kus mina töötasin, tema vanemad tulid Alaskal oma pulmareisi ajal, ütlesid niimoodi, et nad olid nädal aega ja nad said aru, et see koht on nii kaunis. Et nad tulidki laskel elama. Sõitsin oma lapsed ja nad on õnnelikud niimoodi, aga mis on see miskis, magnet, mingi erilisus, mis inimesed siis niimoodi Alaskal ära lummab? Mäed, valdavalt mäed ja see, et su Su linnad on nii kontsentreerunud, et su linnalik keskkond on selles ühes punktis ja nii nagu seal linnast välja lähed siis väljaspooltühjas. Kas sul ei ole sellist metropoli ala, kus linnalt linnasetükk kuskilt välja sõitma, et midagi nagu üldse näha loodusliku? Et sa elad selle keskel? Et kui välja arvata need kolm suuremat linn ankridžuununa serbanks, ülejäänud on pisikesed. Ja see, et tänu sellele turismile, mis Sursuse rikukasedalaskatkonnale toota, teeta nii kommertslikuks, siis samal ajal seal on nii palju turismitöid, kaljuronimine, hobustega sõitmine, kelgukoertega sõitmine, möödanik, kärestikuline jõgesid, paadiga alla sõitmine, nad ei pea tegema selliseid kontoritöid ja elama nii nagu meie elame linnas. Vaid nad lähevad loodusega kontakti täpselt, nad teevad seda tööd, kus nad saavad mustaks, seal vahepeal külm, vahepeal liiga palav, fanad vihma käes. Ja neil on võimalus kogu aeg olla selle keskkonna sees. Et nad ei pea töötama linnast selleks teenida raha, et saada linnast välja, vaid nad saavad töötada looduse sees ja nendesse linnas. Laupäeval magasin pikalt, vaatasin telekat, son vaheldust, sellele tähendab muidu teevad. Me oleme rääkinud, et Alaska on üsna ära brändistatud turistide mõnusaks paradiisiks huviobjektiks kujunenud, siis mind huvitab ka selline asi nagu põliselanike käsitöö. Et kas seda ka kuidagi on näha oma ehedamal kujul või on see lihtsalt mingi muster, mis siis on igale poole trükitud seda näha ehedamal kujul ja seda on näha ka selle hinnasildi pealt. Kui sa tahad mitte maksta palju ja tuua sealt selliseid meeneid, mis näitavad seda kohalikku, kas mingi tootemi, selline mingi väiksem, väiksem kujuke või mingi maali siis sa lähed mingisse odavast turismikoodi. Kui sa tahad mingit ehedat nii-öelda kohaliku põliselanikku niimoodi, et, et ta on kogu elu tegelebki kunstiga siis sa ei leia sealt tavalisi ehteid, nad on väga palju kasutavad luud klaasi maalides just seda mägedes, seda põhjateemat. Ja tänu sellele, et on kommertsrealiseerunud teatud määral sa maksad kordades rohkem. Aga selle tulemus on sekslehtedelt, ostad siis maailma selle, mitte ühtegi inimest, kellel on täpselt samasugune, või kui sa paned, ostad sealt mingisuguse klaasi kuju paned selle omale koju, siis mitte üheski teises kohas ei ole sellist klaasi kuju plussiks eskimo, perekond saab, võib-olla võib jah täpselt ennast üleval pidada ja, ja neid kohalikke ettevõtjaid, kes ajavad nii-öelda oma seda nii-öelda põliselaniku rida, et temast oma kunsti siis väga tihti neid toetatakse nende kohalike linna või ma ei kujuta ette, mis, mis omavalitsusüksused on. Et ta jupuks sellesse, nende sellesse odavasse turismi ja, ja see on hea, et nad toetavad. Sest nüüd on tekkinud ka see, et selline vastutustundlik turism, et väga mitmed inimesed, keda ma kohtasin, kes olid tulnud oma puhkust nautima, nad ütlevad, et nad ei taha osta neid selliseid odavaid meeneid vaid nad lähevadki sellesse pisikesse poodi, mis on kuskil nurga taga ja kus on meeletult suured hinnad. Aga nad ostavad just nimelt selle kohaliku käskonnad tahavad toetada seda, mida tema teeb. Kas kuidagi seda põliselanik, muusikat nii-öelda vahendatakse sa võitjad osta CD-de näol kassettide noh, mis iganes kujul mingeid live kontserte tehakse, aga neid on suhteliselt vähe. Sa hoopis rohkem, kuuled seal mingit kantrikontserte bluugrassi, kontserte, kuhu on sekka pandud mõned sellised inimesed, põlismuusikas mingi indiaanlane, kes tuleb siukest Leelata, kui ma sellist lugu. Aga sellises tavalinnapildis vaevalt millised on suuremad sellised festivalid, sündmused, pidustused, pühad, mida laskal käies kindlasti võiks oma graafikuga klapitada, mainisid seda võimsat laast Kreutrays kelgukoerte võiduajamist, millal see on ja kas on veel mingeid lahedaid, see on siis see on märtsikuus Igytarad ja selleks ajaks võiks ennast ankel sisse siis, kui see start käib ankreczis. Seda võiks näha samamoodi, kui on vähegi võimalus minna vaatama seda selle võidusõidust finišit, issand nõumis kuhu tulevad siis need inimesed tulevad sinna kolme-nelja päeva jooksul. Kas need vahed on läinud nii pikaks lähnišeerimis ajaks, aga kui sa näed, et on inimesi, kes on nyyd kurnatud ja nad on ja nad on 10 päeva olnud teilanen ühest küljest neil kõrini sellest, et need on nii palju räsitud olnud selle jooksul ja samas nad nii õnnelikud lõpuks kohale minna, noomi tulevad kokku nende inimestega veeretamine, tuttavad noh, võtan ehk finishis vastased, kes jõudsid elusalt koha, et me oleme nii õnnelikud. Teine asi on jaanipäev, meie jaoks on jaanipäev, grillipidu, nende jaoks on jaanipäev samamoodi see et päevad lähevad aina lühemaks, aga lisaks tehakse hästi palju mänge, tehakse lõket, kõllid, aga siis igasugused pallimängud poole ööni pidustused ja mitte sedamoodi pidustused nagu meil, et mingi kontsert, kus siis kõik nagu tulevad ja söövad metsad, mängitakse pesapalli, mängitakse midagi kolmandat, midagi neljandat, midagi viiendat, selline aktiivne meelelahutus armsalt ja see kestab siis kuni öiste tundideni täpselt nii palju, kui inimesed jaksavad. Kas Alaskal on ka mingeid lahedaid muusikafestivale on ja kui peetakse näiteks bluuge festivali, mis on käega-ist kolme-nelja tunni kaugusel, sinna tulevad kokku kanadalased, laskalased, kes iganes sinna kohale tulla ja 20 aastased, keda me siin eeldaks seda Kuulat, Bobby bluugre või alternatiivse täpselt, see on umbes nagu meie Viljandi folk, et tullakse kohale, see on lihtsalt mingi kolm päeva niimoodi, et et kui sa sinna ei lähe, siis vaataks katset, kamoon, mis inimene sa oled, sa sinna ei lähe. Mina kusjuures ei läinud sellepärast, et keegi pidi tööd ka tegema, keegi pidi nende turistidega tegelema, samal ajal ka muusikafestival oli. Aga see võitlus nende kohalike vahel, et kes saabumale vabad päevad sel ajal, kui muusikafestival, et saaks, et saaks minna, kuulame, vaatame nautima. Enneolematu, milliste argumentidega üritatakse just endale seda vaba päeva tekitada ja ja see pinge, mis on ettevõtete omanikel, et kuidas nad jagavad täpselt oma töötajate vahel, kes peab tegelema ikka veel oma selle tööga, kes oma vaba päeva ma ei tea, kus hakkama saavad, ma ei tahaks selle ülemuse kohale. No eile ega ka kütoopiategi eesti erine süüdrallata Hoiootile gorilla teema. Lasteaia rahvaliiga ära. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeris oodet foorumis R2. Raadio kaks. Reisimise puhul ikka kujuneb üheks väga oluliseks teemaks, kuidas väljavalitud sihtpunkti saada ja kuna tänapäeval on nii palju erinevaid võimalusi, sadu lennukompaniisid ja igasugu muid variante siis selleks, et tal oleks võimalikult lihtne mugav oma kohalejõudmist planeerida, olen ma stuudiosse kutsunud Eesti Ekspressi reisilise kohver, toimetaja ja meie saate lennunõunik. Krister Kivi, tere, Krister. Verd. Nii tuuletasin paberitega, mis need sulle räägivad, kuidas oleks kõige mõtekam Alaskale saade, kui palju üldse sinna minek maksab? Nagu ikka, ma arvan, on kolm peamist varianti, et kas osta kohe, eks lennukipilet algusega Tallinnast või siis sõita kuhugi Euroopa punkti esimese piletiga ja siis püüda sealt leida teine odav pilet sihtpunkti või näiteks sõita Tallinnast mõnda USA suurlinna, noh ütleme New Yorkis püüda uus pilet Alaskale sealt. Ja kui ma vaatasin neid hindasid, mis praegu lennukompaniid avaldanud on, siis Tallinnast oma reisi alustades need hinnad jäidki kuskile 10000 krooni kanti, sealsed algasid, vaatasin näiteks checkerlansil oli selline päris huvitav hind, mis oli 1151 dollarit maksud. Aga positiivne oli see, et see hind lubas teha neli stop overit tee peal, nii et sellisel puhul saab selle makstud raha eest ju tunduvalt rohkem kui lihtsalt sõidu Alaskale ja tagasi. Aga väga head hinnad olid algusega Londonis täiesti uskumatu, hind oli joasseer viisil, mis on küll kohutav lennukompanii. Aga see oli 221 dollarit pluss lennujaamamaksud edasi-tagasi Londonist ränko. Ja see lubas isegi Philadelphiast tehastab power, nii et ma arvan, et see oleks, kui nüüd hetkel keegi tahaks homme sõita siis mina soovitaks küll sellist varianti. USA seisneb ka loomulikult leida häid hindasid ja on üks tore internetilehekülg, mille nimi on vaigista tat ka ehk siis lennuhindade valvekoer. Ja sealt võib leida just USA-siseseid sooduspakkumisi. Igast linnast on neil list konkreetsete väga heade pakkumistega, mis parasjagu on saadaval. Muidugi, kuna Alaska, nagu Tallink ütles, eks ole, et ta võib oma aknast näha, las ka Venemaad on Venemaale nii lähedal, siis üks võimalus suvisel ajal sõita Alaskale ka Venemaa kaudu. Suvisel ajal Vladivostoki sel suvel tegi ja on ilmselt ka järgmisel teeb tšarterlende pettuda Paulovski Camptšatskist pankroitši. See on kindlasti huvitav ja põnev variant ja mis puudutab kohapealset ringi liikumist, siis mina soovitaks kasutada selleks üks võimalus on vaadata Alaska rongiliinide kodulehekülge, mis on härra punkt com. Või siis kasutada Alaska Airlinesi, millel on väga tihe lennuvalt, lendavad isegi väga põnevasse paika nagu atakk, mis on kolm tundi konkurentsist eemal täiesti keset merd, väikesaar, kus ei ole isegi raadiolevi. Nii et võimalusi on palju. Krister kolistab sinu paberikuhjaga, loed ette kõige paremaid mõnusamaid, lahedamaid lennupakkumisi, lendad põhimõtteliselt, kui mitte iga nädal üle nädala ringi ümber maailma, kuidas see võimalik on, et sina veel Alaskale jõudnud ei ole? Ma arvan, et kui ma elaksin Lõuna-Euroopasse, sind metsikult tõmbaks Alaskale, aga lihtsalt võttes arvesse seda laiuskraadi, kus ma olen sündinud, siis tõmme pisut pisut nõrgem, aga ma kindlasti lähen. Kallid raadio, kahe kuulajad, tunnete juba läheb soojemaks ja kahjuks ongi tänane reisipalavik taas kodusadamasse naasnud mitte tsingi just liiga soe ja päikseline oleks aga ikka vastuseid, siis hoian kui hetkel Alaskal või siis Alaska põhjaosas. Marja kui nüüd keegi tahaks sinu eeskujul minna ja veeta oma suvepuhkus Alaskal kelgukoerte suvelaagris töötades, siis kuidas peaks toimima, kust selle kohta infot saada? Mainisid enne üldse mingit põnevat veebsaiti, kust leiab USA ebatavaliste tööde kohta infot, see on VVV punkt kuul Works ehk et lahedad töökohad, punkt com. Aga see ei ole ainus viis, kuidas sinna saada. Kui panna Google'isse lihtsalt Alaska turism või konkreetne linn, kuuse kohale tahad minna, siis sa kindlasti leiad, et igas linnas praegu on erinevate ettevõtete. Kõige lihtsam on jaanuari alguspäevil saatekiri. Et ma olen niisugune niisugune tandeile tööle tulla, kas võib? 110 konderend kelku tahad ja kindlasti üksnes ütleb, et okei, tule, sest et inimesi tuleb sinna üle terve maailma. Eestlase jaoks, eriti sealt tudeng on lihtne teha viisat. Sest kui sa oled õppinud kõrgkoolis, siis suisa maksab tuli umbes 10000 Eesti krooni. Aga see raha, mille sa suudad seal teenida, on kordades suurem kui see, mida sa kulutad, selle sinna minna ja tööd leida ei ole keeruline. Eriti räägid inglise keelt isegi juhul, kui sa räägid hotellitööd kõikvõimalikud täitsa vabalt. Ja Alaskalt ei tasu just seetõttu kvartett, see ei ole, see ei ole põhja nagu sa külmud surnuks, seal on täitsa suvad. Ja seal on väga ilus. Pidasid komaalaska aegadel blogi, kust seda lugeda saab. Hästi pikk kirjan. Suslikute Alaska Nieldsuslikute kriips, Alaska punkt blogsbadconk, teine niisuslikutaside kriips Alaskal 2007 punkt blogsbat putka. Paneme need lingid kindlasti ka reisipalaviku foorumisse, raadio kahe kodukal veel 20 g kaldkriips reisib palavik ka selle kuul vôiks kommi ja ka sinu nende lahedate laska videote lingid. Niiet raadiokuulajad saavad minna, vaadata, uurida ja sinna ilmuvad mingeid ka tänases saates kõlanud laulude nimed ja esitajad. Ning muidugi on siin oodatud teie arvamused ja mõtted ning vastused küsimusele, kuidas veedate teie aega lennujaamades, lennukit oodates, mis vahest võib-olla tunde, öid-päevi ja nii edasi, et mis teie teete lennujaamades lennukeid oodates. Kirjutage sinna te võite võite, Maria Klenskaja raamatu minu Alaska, mis ilmub nädala pärast. Meenutan veel, et nagu ikka, leiate värsket infot pühapäevase reisipalaviku kohta esimesena reedese Postimehe reisikülgedelt ja muidugi raadio kahe eetrist ja kodukalt. Aitäh, Maria, et valgustasid meid elust Alaskal sellisest põnevast tegevusest nagu kelgukoerte suvelaager. Ja suur tänu teile, kallid reisihimulised raadiote Jeraalide taga, et kuulasite ja meiega koos rändasite. Selline oli tänane reisipalavik, mina, Ingrid Peeki, me kohtume taas nädala pärast. Seniks aga püsige positiivsed ja muidugi raadio kahel sagedusel ning hääletage aastahitti.