Raadio kahes saates kõik puhuvad külaliseks Henri Laks. Tere tulemast, Henry. Tere. Tere. Ma loodan, inimesed ei ole ära unustanud laule nagu õpetaja salaja tule kui leebe tuul ja nii edasi. See on vist eelkõige too väga-väga-väga kuldne 80.-te lõpp, kui ansambel seitsmes meel oli eesti muusikast täiesti omaette nähtus. Meenub aasta 1987, kui seitsmes meel oli Tartu levimuusikapäevadel kõvemaid tegijaid, publiku lemmik. Mäletan õigesti ja tookord Henry oli sinu ja sinu bändikaaslaste karjääri kõrghetk. No tegelikult karjääri kõrgeim tükk oli viimasel rock summeril, kus meil oli õnn rock summerit lõpetada. Mingite vaatluste põhjal oli 50000 inimest ja see oli kõige suurem suurem edu minu meelest seitsmendal meelel. Kui tihti sulle täna need toonased mälupildid veel ette tulevad, et oli ikka kihvt tunne, et kahju, et praegu seda kogeda ei saa? Ei, eks ma kogen seda iga kontsert, ainult lihtsalt 50000 asemel on näiteks 500 või 100 või. Ega tegelikult see suurte hulkade ees esinemine kerge ei ole, sellepärast et põhimõtteliselt. Vot praegu ma, ma nagu harrastan sellist intiimsemat varianti, et siis tekib nagu publikuga mingi muu suhe, et kui sa oled seal kõrge lava peal kuskil kaugel, mingit prožektorid, sa ei näe mitte kedagi täiesti impersonaalne. Ausalt öeldes ma ei igatse seda aega tagasi, et ma praegu väga rahul. Me saame sellest kuldsest perioodist veel rääkida kindlasti ka tänastest tegemistest, aga nagu me kokku leppisime, on see intervjuu natukene biograafilist laadi. Ehk meile meeldib sõnastada siin, et see on järjekordne episood sarjast kaardistades Eesti popmuusikamaastikku. Ja selleks, et rääkida Henry laksist Eesti muusikamaastikul peaksime ajas kui kaugele minema kusagile 80.-te algusesse vist ja kindlasti isegi veel varem põhimõtteliselt isegi 70.-te lõpp. Mis siis toimus, kõige esimene bänd oli, olid pelikan punkansambel nagu ikka millegipärast need külalised, kes meil siit läbi käinud on, mulle tundub kahtlase kokkusattumuse tulemusena on alustanud punkbändidest jah, et nii saller kui, kui minu teada ka raud ja nii on just jah. Volmer kindlasti kõige esimene oli jah, punkbänd nimega pelikan keskkoolis, see oli 70, ma isegi ei mäleta, ei taha numbreid nimetada. Ja seal oli õnn õnn musitseerida koos näiteks Elmo Nüganeni ka, kes mängis bassi ja ja Indrek Saul mängis trummi ja väga rajud koolipeod olid. Mis kandi mees oled, mis keskkoolist on jutt? 37, keskkool, nii et Tallinna poiss Tallinna poisse. Oli teil olemas ka mingi muusikaline haridus, olite te käinud näiteks kuskil eraldi muusikakoolis mingit pilli õppimas või lihtsalt oli poistel tahe mängida, teha? Punkansambleid tuldi kokku? Jah, täpselt nii keegi muidugi Indrek Saulil tema taust, eks ole, et isa, dirigent ja ema laul, noh, tema oli nagu väga paljus ansambli muusikaline juht, aga noh, mina olin nagu ideoloogiline juht, et mina kirjutasin sõnu ja tegin oma asja. Oli teil mingi eeskuju võtta, kas välismaalt või Eestist, kelle järgi ta hakkas nägema. No välismaalt oli, oli Sex Pistols oli siis kohe tulnud otseselt pistasid järgi ei teinud, aga, aga noh, see ideoloogia, see, see nagu klappis hästi, sest siis oli. Ma olin üsna niuksed, riigivastased, kohati aga õpetajad vaatasid sellele läbi sõrmede ja polnud häda midagi. Kaua see bänd koos oli, mis teie nii-öelda tippsaavutus oli koolikontserdid või käisite kuskil linna peal ka mängimas? Ei, Me olime täitsa oma koolibänd selles mõttes kuskil noh, tähendab isetegevus ülevaatusel siis olid siuksed asjad saavutasime kas teise või kolmanda koha, nii et et mehed pilli mängida oskasid. Tegelikult kui rajuks need koolipeod läksid tookord no näiteks üks koolipidu, mis, mis kõige paremini meeles seisab, on tegime õllepruulija punkvariant ja siis õppealajuhataja ja, ja ajalooõpetaja, kes seal kõik olid koos, tegid seda õllepruulija kaasa, nii et asi lõppes nii et kõik lamasid maas, siis veeretasid ennast mööda põrandas kaasa arutleda õppealajuhata, et et see nagu noh, päris vinge elamus. See tähendab, et bänd pidi ikka omama selliste väga kõva mõju, kui isegi õpetajad unustasid ära, et kus nad on ja kes nad on ja millest teie tookordsete tekstid muidu kõnelesid, need, mille sina kirja panid ikka põhimõtteliselt üsna ühiskonnakriitilised, aga ega me mingid erilised revolutsionäärid ka ei olnud, aga aga juba siis noh, punkmuusika ise, eks ole. See on protest. Näiteks üks üks rida oli selline, et saksa keeles kalt haista vanud taustu, valge külm jäämägi millal sa sulad? Ja et jäämägi? Ta pole rasvast kiilaspead. Noh, see oli tol ajal väga julge asi, mis toimus eesti muusikas tol hetkel, panid tähele, vaatasid sa juba selle pilguga ringi, et kes on tegijad ja kuhu te satute? Ei, mul tegelikult mingeid erilisi plaane ei olnud ja ja see, et ma muusikasse üldse tulin, eks see saatus on. Aga siis olid kõvad tegijad, olid, olid palderjan ja, ja siis apelsin ja kuidas. Bänd otsa sai siis, kui keskkool läbi, poistel siis mindi oma teed laiali või või jätkas bänd veel pärast seda ka. Ei jätkanud siis nagu õnnelik lõpp selles mõttes, et ainult head mälestused, mis edasi sai, mul õnnestus astuda Kunstiakadeemiasse ja kohtuda sellise kunstnikku nagu Raul Kurvits, aga, ja siis me Rauliga tegime underground bändi nimega Reval, mis tegutses siis toonase Lauristini tänava ühes aatomivarjendis. Me lihtsalt vallutasime tuumavarjendi. Ja hakkasime seal proovi tegema, et see oli nagu kummaline, et, et samas elas samas paraad, mis Raul elas. Siseminister ja tänav oli valvata ja siis keldris tehti tehisstandard raundi. Et nagu noh, saatuse iroonia. Huvitavad lood Eesti NSV-s, jah, just. Ja siis kõige tipp oli see, kui seal seal Lauristini tänaval patruleeris kogu aeg mitu patrulli kahekaupa siis nii käisid. Punkri seinad olid küll teised, aga aga sealt kostus ikka üht-teist välja, sest me tegime väga palju muusikat ja siis ühel päeval astusid sisse kaks miilitsat ja suurte silmadega vaatas, et mis toimub, mehed mängivad. Siis nad võtsid hoopis selle asemel, et hakata meid arreteerima. Võtsid istet ja kuulasid proovi ja siis ja siis lõpuks paar kuulasid ära ja siis tahtsid veel ja Meie muudkui mängisime siis miilitsaid lõpuks lahkusid, lõid kulpi ja läksid minema. Nii et esimene ansambli Reval kontsert toimus siis põhimõtteliselt. Millistajatele kui pelikan punki, siis mida Revaldage? Siis need eeskujud olid, juudas paist ja letseb Tallinn ja Deep Purple ja selliseid bändis, aga Reval hakkas tegema küllaltki palju enda muusikat selles mõttes, et et pelikanid väga palju seda oma muusikat ei olnud, aga Reval jah, hakkas toituma põhiliselt siis mina tegin ja, ja Urmas Lauri ja tegime ka oma lugusid ja üks lugu, metsahaldjas oli ka raadius lindis. Me saime vähemalt eetrisse, kui kauaks Revalit jagus, ma tean, sinna järgi tuli üks küllalt Peene nimega bänd, mida ma isegi suudab kuidagi meenutada praegu saatus lumel. Mis asi see oli, noh, see oli jälle sammuke edasi selles mõttes, et see oli ka nagu põhiliselt minu bändaga, aga kõik andsid oma osa ja selles mõttes biograafiliselt need bändide vaheldumised on ka seotud minu muusikamaitse vaheldumisega, et Saltus lumel mängis juba niux peenemat rocki. Et enam päris päris, noh, me tegime küll küll üks ühele Zeppelini steroid ühe Evani, aga siis olid juba Chenesis ei ees sellised eeskujud. Et asi läks nagu palju keerulisemaks ja sõltus lume. Lis mängis näiteks Jürima Sobtšak trummi, et temal oligi see nagu üks esimesi bände, kust, kust siis suurel laual pääseb. Kuidas tookord Henry sinu moodi muusika kuulamine käis, kuidas sa enda jaoks neid välismasinaid üldse avastasid ja kuidas sa neile ligi pääsesid? Plaaditurg oli üsna üsna mõnus selles mõttes, et oli, oli kättesaadav kõik, kui sa teadsid, kust kust küsida või tahta. Toona oli, oli näiteks, minu üheks suuremaks eeskujuks oli eisse aasia, kus vett on, laulis ja selle eisse esimene projekt, see nagu mõjutas väga palju minu loomingut ka, et Saltus lumel oli juba noh, nii-öelda proge-rock, et see ei olnud enam Haadroc. Kuidas sa teadsid, kust küsida neid plaate sa ütlesid, kui, kui teada, kust küsida siis oli võimalik kätte saada, kuidas sinu moodi käis? Ei, no kõik muusikud olid tuttavad omavahel praegu praegu nagu selles mõttes ongi kurb aeg, et pole Niukest ühendavat festivali või asja, et kõik nokitsevad omaette ja, ja noh, läbimine on küllaltki nigel, et toona 80.-te lõpp ja ja noh, ka algus oli ikka see Tartu levimuusikapäevad oli see suur vennastumine muusikute vahel ja ja siis nagu inf, liikus ka hästi, aga praegu rebib igaüks omaette ja, ja noh, kapitalism on üsna julm. Me oleme nüüd hüpanud mööda neid bände, siin peab rahvale seda, kuidas sai Hendilaksist lauli selles mõttes, et oli see sinu jaoks kohe kindel valik, et sinust saab bändis laulja või oli see nii-öelda juhuse tahe, sind lükati lihtsalt hetke, sa ei suutnud, ei öelda. Ei, ma ikka tahtsin laulda ka keskkoolis, muusikaõpetaja saar nagu märkas mind ja hakkasime temaga koostööd tegema, et tema õpetas ja saatis klaveril. Oli ka üks suur lauljate konkurss mille korraldas siis toona konservatooriumi professuur ja ma võtsin sellest osa. Saar saatis ja siis ja sain teise koha, nii et sisuliselt oli tee kontsi avatud. Esimese koha sai Mati kõrts ja mina olin teine, nii et meil on ühel konkursil esinenud. Aga mis repertuaaris oli? No siis oli, oligi nii klassikast paar juppi ja nii edasi, loomulikult siis see toonase konservatooriumi seltskond tegi mulle ettepaneku, et proovige sisse astuda ja aga häda oli selles, et et esiteks, mina olin juba plaaninud minna kunstiülikooli. See oli üsna kindel plaan ja teiseks oli see, et ma valdan klaverit, seal oli eelduseks see, et, et ikkagi noh, sa saad ennast saata. Et kõik ooperilauljad ju valdavad ka mingil määral klaverit ja noh, mul oli see ümmargune null. Ja kitarriga kontsi toona ei saanud, niiet. Nii et oleks osanud klaverit, võib-olla praegu räägiksime siin hoopis kuulsa ooperilauljaga. Võib-olla aga, aga tähendab, ma olen selles mõttes saatusele tänulik, et tegelikult minu meelest kõige vaimsem ülikool, mis, mis siin ENSV-s oli oli ikkagi kunstiülikool, sealsed peod ja kõik see oli noh, täiesti nähtus omaette. Et praegu jällegi on seal, noh, ma olen rääkinud mitmete professorite, kellega kunagisi koos õpitud ja ütlevad, et sellist vaimsust enam ei ole, et noh, igaüks rebib omaette ja aga, aga see, mis toimus ja kunstiülikoolis ennesse ENSV ajal, see oli midagi täiesti erilist. Muusikuteel oled sa pidanud kokku puutuma ka nõukogude korra karmima poolega ehk et sind on kutsutud ühel hetkel kuskile vaibale ja öeldud, et need sõnad, need laulud, see ei ole see, muide nõukogude noor peaks laulma ja kuulama. Üks väga markantne juhus oli see, et toona olid suured ülevaatused, need ansamblite vokaal-instrumentaalansamblite ülevaatus, et kus siis jagati mingeid kategooriaid. Ja siis meil tõrvaõliga oli suhteliselt ükskõik, mis kategooria või kes või mis me läksime, käisime, saime oma loa ja tegime, mis tahtsime. Ja siis üks väga markantne juhus oli see, kui see vist oli ülevaatus, toimus Arukülas. Seal, noh, kõik tegid Niukest ilusat söakatestraadia. Ja meil Revalik olid kõigil vööni juuksed ja, ja väga kurjad ilmed ja ja laiatasin seal, juudas Bristi maha. Ja siis žürii esimees, ma ei hakka nimesid nimetama. Kargas püsti, aitab, aitab, miks te nii teete? Okei, aitab ja siis me saime mingisuguse C2 kategooria, mis lubas neil mängida oma prooviruumis. Nõukogude süsteemi selline täiesti uskumatu ähvata teema poistel on lubatud mängida, võivad, võivad mängida. Aga trikkide ju murdsite proovisaalis selles mõttes välja, et ma kujutan ette, et te käisite esinema siiski ka avalikkus. Asi lõppes sellega, et Reval keelati kultuuriministri käskkirjaga ära täiesti ühesõnaga, et ametlikult täiesti keelatud iseenesest oli, motiiv oli ka olemas, tähendab, neil pidi revoliga tulema Nõmme kultuurimajas kontsert ja siis oli mitu päeva seal ümber selle kultuurimaja mingi kettidega seltskond ringi kamminud, kellega Camiilid seal oli tegemist ja ja siis peale seda, et noh, kultuuriminister isiklikult oma käskkirjakeeles ansamblid täielikult ära. Et sellega lõppes Reval järgmine bänd, kuues meel oli juba selline märgatavalt pehmem liin, kui eelmised olid ja noh, tähendab ma arvan seda, et ma arenesin kogu aeg, et et oli, oli pungi aega, siis oli heviaeg ja siis oli proge aeg. Et kuues meel oli suuresti progebänd, ikkagi noored vihased mehed, teavad Saltus lumelit, oli see nagu mingis mõttes jälle käik edasi, et et saundid muutusid huvitavamaks ja seadused keerukamaks ja, ja see naerev kloun, see kuuenda meelega hitiks ka sellest tõesti video ja see bänd oli võrreldes varasematega ikka juba läbimurdebänd. Nojah, aga, aga ikkagi, trumbiks oli see, et kõik mehed valdasid pilli fantastiliselt, et näiteks mängisime džiga Olgo hiti täiesti üks ühele Stei nimi, kitarrisoolo oli väga keerukas ja Toomas Vanem mängis selle ilusti üks-ühele maha. Et see nagu toonases kultuurikontekstis oli kõva sõna, mina olin noh, ideede ja, ja lugude autor aga, aga väga-väga palju mõjutas ansamblit Mart Jüri salu. Tema oli, oli väga osav seadja, näiteks Mart Jürisoo seadis tule kui leebe tuule. Paljud ei tea seda, mõtlevad, et ma tegin kõik otsast otsani ise, eks, eks noh, minu ideedel see rajanes, aga tema nagu oskas selle ilusti pakendisse panna. Igatahes müts maha tema eest nagu ei tule. Kui leebe tuul juba teemaks tuli, siis, siis minu meelest Farateekides vähemalt meil siin on ta kirjas kui seitsmenda meelelugu originaalis ansambli kuues meel laul, eks, ja aga salvestus on tehtud seitsmenda meelega, seitsmenda majandust. Kui kauaks kuuendat meelt üldse oli ja miks ta muutus seitsmendaks meeleks? Noh, seal oli neid, neid põhjuseid tähendab see kale Vilpoli toonasele Seitsmenda Meele liider selles mõttes, et seitsmes meel nagu ei omanud veel nime ja siis ma mäletan väga hästi, kui kalle üks kord astus mulle juurde, ütles, et vaat, et neil on olemas Eedeegaavellis ideaalne prooviruum. Meil on kõvad pillimehed. Et kas sa ei tahaks tulla, siis oli kuues meel veel. Ja, ja siis siis ma käisin korra seal proovis ja vaatasin need mehed üle ja ja mulle ausalt öeldes jäi karp lahti, mismoodi noh, mängitakse tehakse ja siis lihtsalt kuuenda meil aegsena. Sa nime valikul ei olnud mingit erilist probleemi, et kui on kuues meel, et siis on seitsmes k, et siis muutus ansambel seitsmendaks, meeleks aga ansambel kui tervik olemas ja see oli täiesti uus bänd ja täiesti nii, et varast võtsite kaasa ainult sellise nime, inspiratsiooni. Mõned lood just inimestest liikus üle ainult hellaks ja. Ja sind, eks ole, kutsutagi sinna ainult siis laulma. Ja retselt ja muidugi lugude pärast ka, et et ma teeks ikka lugusid edasi, sest seitsmes meel toitus ikkagi minu muusikast põhiliselt nende, kas tollel tekilt tekitas sinu valik või otsus paksu verd ka ehk see punt, kes maha jäi, mis nemad asjast arvasid? Ei olnud hullu midagi, et suhtlesime edasi ja siis oli, oli selline ansambel nagu kuller mis tuli nagu kuuenda meeleinstrument, Taali variant, kuller esines ka levipäevadel Tartus, see koosseis jäi nagu mõneks ajaks alles, aga aga muidugi siis oli. Instrumentaalmuusikal on ju praegugi väga raske ellu jääda, et lihtsalt läks ühel hetkel laiali kuller. Seitsmes meel, mismoodi teie nii-öelda igapäevaelu välja nägi, kui tihti te pidite maa kultuurimajades üles astuma, mismoodi see käiski? Noh, see oli selles mõttes päris tore, et neil oli päris tuurimänedžer ja tema nagu sättis neid asju, et meil liiga palju ka asju ei oleks, et noh, et haruharva, kui sattus kaks päeva järjest kontsert ja no ma ei saagi aru, näiteks praegu on niimoodi, et artistid teevad, eks ole, mingi 20 kontserti jutti. Täiesti lõpp, ma ei kujuta ette, seal Sa tõid ühe kontserditäie rauaga ja sa oled juba omadega täiesti tühise andja tüüp oled, eks ole. Aga, aga ma ei saa sellest aru, et mingid suvetuurid 20 kontserti jutti, no ei saa teha täie rauaga, seda, see on täiesti võimatu. Aga seitsmendas meeles osalemine tähendas seda, et sa olid selleks ajaks juba täiesti professionaalne muusik, sellega elatusära, sa ei pidanud kõrvalt mingit muud tööd tegema või muid elatusallikaid otsima. Jah, aga mingit aega ma pidasin, pidasin õpetajaametit, et ühesõnaga noh, lugu oli nii, et et kunstiülikooli viimasel kursusel oli valida kas vene armee või siis õpetaja amet kuskil maal. Mina loomulikult padavai rektori juurde, sest tegelikult ega kunstiülikoolist ei suunatud põhiliselt maale õpetama seal nagu erandkord. Et eelis oli igal juhul Pedal õpetajatelt Pedagoogilise Instituudi lõpetajad, nemad said kõige magusamad kohad Aruküla, Raasiku ja nii edasi, eks ole, tik Tallinna Tallinna ümber ja mina pidin leppima sellega, et nad saadeti Martnasse. Mis on sügavam, on Haapsalu rajoonis Läänemaal, Läänemaal ja toona Haapsalu rajoon ja ja ausalt öeldes päris sandid, elamistingimused ja kõik. Aga, aga igal juhul ma valisin selle tee, sellepärast. Vene kroonud kaks aastat, andke andeks. See on ikka jube ja rektor, kuna mul oli väga hea õppeedukus, ma sain isegi kõrgendatud stipendiumi viimastel kursustel ja rektor Vares praegu manalas, tema suhtus minusse väga hästi diaküll, et teeme sinust siis õpetaja, aga, aga when Kamaat või see vene vene sõjaväekomisjon ei olnud kursis sellega, et kui suunab, eks ole kunstiülikooli rektor siis siis sattudes armeesse ikkagi et sai niuke, väike bluff tehtud ja vares vares kinnitas seda blufi. Ja siis ma olin aastakese, olin seal Martnas kehaline ja kunstiõpetus. Ja siis olin aasta Kuusalus, et sai vahepeal üks ümbersuunamine sai nagu Tallinna linnale lähemale ja siis ma paralleelselt kogu aeg tegelesin muusikaga selles mõttes, et sai õppekoormus sai pandud niimoodi, et põhiliselt alguses hästi suur koormus. Kolm päeva kohapeal, ülejäänud aeg bändi vahva momente oli sellega, et kui ma sain, vist oli 28, oli see piirvanus, kui enam armeesse ei võetud. Siis ma võtsin südame rindu ja läksin, läksin sinna sõjakomissariaati, et noh, asi nagu selgeks rääkida ja astusin sisse ja siis küsis seal mingisugune major võlaks. Aha Tulcaniuchadid, ärge minge ära, siis ta otsis kiirelt minu selle sõjapileti, andis mulle näpu, ütlesid vulsin, jätnud ninad nii Brichadid et Vene sõjaväest põgenemine, see oli päris drastiline, sellepärast et näiteks kui ma nüüd Kuusalus oleks noh, kaks aastat olnud, siis oleks aeg ilusti täis tiksunud. Aga ma olin nii ülbe, et ma tulin Kuusalust kaera siis aasta aega varjasin ennast vene kroonu eest ja asi oli isegi nii drastiline, et, et miilits käis minu isa käest küsimus, kus on poeg ja koer oli kaasas. Koeraga patrull ja isa muidugi laiutas käsi ei tea. Ja siis mul oli näiteks üks juhus oli veel, et siis oli juba seitsmes meel ja oli teles mingi salvestus ja, ja siis noh, siseneti nagu peaukse kaudu nagu praegugi, aga on ju veel väljamineku variante ja siis oli nii, et nagu midagi teles oli, siis ma alati kasutasin momenti, et et läksin sisse nagu pea peaväravast vene miilitsa, nii loll, et ta ei pannud kuskile mingit valvet välja ja tagant uksest sain ikka välja. Ja olid, olid käinud ka teles otsimas, mind toona oli juba pääskülas mul väike maja Uberike siis, siis ma katsin need aknad musta kilega, et ei oleks näha, et keegi sees on ja sinna sinna vene miilits ei tulnud. Õpetaja teema juurde tagasi tulles vist ei ole vaja lisaselgitust küsida, et miks selline lugu üldse kunagi sündinud on, siis? Jah. Mina õpetaja rollis selles loos ei ole, et seal on nagu minu aga persoon, kelle põhjal see tekst sündinud on, on päriselt olemas on olnud ja see oli keskkooli ajal õpetaja Vaher, kes oli bioloogiaõpetaja. Ja kunagi oli, oli mul soov saada bioloogiks hoopis, et see kunstikooli kärbes hammustas mind üsna lõpu poole keskkoolis. Et muidu ma osalesin ka bioloogia ja siis veel ja väga edukalt, et oleks napid saanud minust hoopis näiteks merebioloog. Räägi Henri, kuidas sinu kuulsamad lood sündinud on, kas sa mäletad neid lugusid, on meil taga selline stoori, noh, võtame näiteks tule, kui leebe tuul, kuidas pala sündis, on selline konkreetne hetk sul meenutada. Mul on see meeles, kuidas ma Mart Jüris elule selle loo esitasin? Tema on noh, selles mõttes solfis tohutu virtuoos, ta kuulab korra ära ja pauh kohe kirjutab nooti, noh mina olen täielik võhik selle kõrval, et noh, ma mingil määral nooti jagan, aga niimoodi ma küll ei saa, et keegi ümised mulle midagi, et mina, mina kirjutan paberil kohe üks kuuenda meeleproov oli ja ja ma ütlesin, et mul on üks uus lugu välja pakkuda, ei, sõnu, ei, mitte midagi ja laulsin talle selle meloodia ette täies pikkuses. Ja siis paar päeva läks mööda, siis tegime proovi ja oligi seade juba olemas. Viisi peale tegi seade. Siis tulid sõnad, et sõnad tulid kõige viimasena. Õpetaja, see oli põhimõtteliselt ikkagi minu meelest üks esimesi vabaduse ihale, vaid lugusid Eestis üldse. Tähendab siis veel ei olnud ka Alo Mattiiseni viit isamaalist laulu ja see nagu toona jälle küllaltki karm sõna selles mõttes, et nagu sõnavabadus oli siis suhteliselt tabu vabana võid käia püstipäi, eks ole, noh, see nagu läks selles mõttes väga 10-sse. Inimestele väga meeldis, noh et keegi julgeb niimoodi laulda salaja, salaja salaja oli, oli lihtsalt pretensioonide armastus. Mul oli niisugune meloodia ja nii siis meie seitsmenda meelega tegime seade ühiselt ja et seal nagu ei olnud mingit erilist ühiskonnakriitikat ega midagi, lihtsalt noh, armastus, viisike. Kui Alo Mattiiseni nimi sisse juba tuli korra, siis, kui vaadata meie fonoteegis näiteks sinu lugusid, siis seal tihti leiab kaldkriipsu taga ka Alo Mattiiseni. Kuidas teie koostöö algas, kust te 11 leidsite? Aloga nüüd takkajärgi mõeldes olime nagu sukk ja saabas, mingi aeg, et ma julgen öelda küll, et, et halo oli minu parim sõber ja noh, on mul praegu ka sõpru, aga, aga ma ei tea, kas nii väärt sõpe on, sest noh, näiteks kui ma haiglasse sattusin, siis Alo käis kogu aeg vaatamas, eks ole, noh, pereliikmed käisid niikuinii. Halo oli selline inimene, et Ta oli väga südamlik, tal oli kuskilt hästi sügaval südamlikus, et nagu näiliselt üsna küüniline tüüp, aga kui ta nagu sinust hoolis, siis, siis ta tegi kõik. Aloga tegelikult seob mind väga palju selles mõttes, et üks moment, mis mul hästi meeles oli Tartu levimuusikapäevad jälle oli üks viimaseid kordi, Eesti polnud veel vaba ja noh, seal oli nagu toitlustamine oli Kaunase restoranis toonases ma ei tea, kas ta praegu ka kaunas on. Atlantis, Atlantis no vot. Ja siis istusime seal laua taga ja sõime ja, ja siis oli just see ei ole üksi ükski maa aktuaalse fosforiiditeema ja lauli valmis. Kõik oli sisse tehtud, lauljad laulsid ära ja pidime raekoja platsil seda esitama. Ja Alo ütles, et vot nii et nüüd tuli kultuuriministri käskkiri, et seda lugu ei saa teha, ei tohi ja, ja siis me hakkasime arutama ja mõtlema, et mis teha ja siis siis oli, minul oli veel seitsmes meel ja alul instee. Ja siis ma ütlesin aladelt teadet, et võimalik on boikott, sina ei räägi, sina, Oledeks lautor, aga mina organiseerinud boikott. Ja siis ma hakkasin mööda näit bändide liidreid käimaks, seal olid Volmer ja sibul ja, ja nii edasi, nägi kraps ja, ja ütles, et te olete nõus, et kui see ei ole üksi, ükski maa ei ei tule ehitamisele. Et siis võiks teha levipäevadel boikoti, et keegi peale ei lähe. Et las siis kultuuriministeerium organiseerib mingid koorid või ma ei tea, mis asja. Alo nagu saatis siis selle kirja tagasi ja olid kõik nõus boikoti kätt ja siis suures hädas kultuuriminister, toonane ma ei hakka nimesid nimetama, et äkki ta meelt parandanud. Lõi vedelaks ja siis ütles, et okei, et laulge siis oma, seda ei ole üksi ükski maa ja siis ma mäletan selgesti, kuidas sinimust valged esimest korda välja toodi, mida mina nägin, et seal nagu niisugune päris äge murdemurdehetk, sealt võib siis otsida põhjust, miks teie koostav edasi nii hästi laabuma ja enne kui me selle juurde jõuame, Henry, miks seitsmes meel sisuliselt oma tipphetkedel hääbus? Ta ei hääbunud, meil latt oli nii kõrgel, et hulk aastaid sai ju tehtud ka ja ja siis, kui hakkasime Aloga kahekesi tegema, siis, siis mul lihtsalt ei olnud aega teist bändi üleval hoida, et, et siis siis nagu olid päris pikad Aloga tegime kahekesi. Kuidas talava kokku puutusid, kõigepealt, kuidas see kontakti loomine käis seal lihtsalt muusikapäevadelt või juba varem. Ei, ikka muusikapäevadelt ja Aloga selles mõttes oli, oli lähemalt tutvus, oli siis, kui seitsmendal meel klahvpill puudu jäi ja, ja siis sai ettepanek kalale tehtud ja mõned kontserdid tegi Alo seitsmenda meelega klahvpillimängijana. Sai nagu meie niisugune koostöö alguse ja mäletan, Alo isegi tegid paar lugu seitsmendale meelele, et kuskil fonoteegis peaks peaks olema, aga kuidas sa nimetad seda žanri, mida te Aloga viljelema hakkasite? See on jälle selline paras pööre sinu karjääris ja et mind hakkas väga huvitama niisugune asi nagu Voomad World Music Dance ja selle vedajaks oli pidev, käib veel ja see nagu etnoroki niukene taimelava minu jaoks traditsionaalne rock sai nagu otsa, et mul ei pakkunud enam pinget teha seda. Ja see etnooli väga-väga põnev väljakutse ja Me käisime Aloga tegelikult kahel humadi festivalil ära, kus esines ka niuke bänd, nagu värtina. Paljud teavad, siin jätskaar on käinud ja aga põhiliselt jah, meie ambitsioonid olid ikka Eestimaa etnorokk ega siin täpne nimetus, pale nagu faktid ajaloo mõttes paikades. Teie koostöö lõppes siis, kui ala lahkus siit ilmast ütleme aktiivselt me juba mõnda aega ei teinud koos, aga, aga noh, väga sõbrad oleme ikka. Mis pärast seda Alo perioodi tuli sinu muusika? Noh, siis oli põhiliselt soolokarjäär, mul on nagu peale sõda oli mitu nihukest väiksemat koosseisu võib-olla tuntumatest on toora, käisime Viljandi folgis esinemas ja mingit aega ma pidasin ikka seda etnoliini, aga jälle nüüd praeguseks on see etnoga ära tüüdanud, nii et praegu on täielik kompott minu minu kaua. Väga meeldiv. Meie külaliseks oli Henry Laks, ma loodan, et kuulajad said ka enda jaoks sellelt pisikesel Eesti muusikakaardilt ühe heleda laigu jälle natukene värvikamaks. Meil oli rõõm kohtuda, Henry, aitäh teile ka kõike head.