Ja nad ei näe orja ja rahvaarv ja. Hästi suureks. Tooreks. Raadio kaks kaardistab Eesti muusikamaastikku ja meil on hea meel tuletada meelde üht bändi mis nüüd suve lähenedes jälle aktuaalseks muutub. Sellest on küll möödas aastaid nii-öelda aastakümneid, kui Pantokraator Est viimati tõsiselt räägiti, no päris paarikümmet kokku ei tule, aga peaaegu ega palju puudu ka ei jäänud. Kaks meest, kes selle ansambliga on algusest peale seotud olnud ja kaks, kes on nüüd sellesse tagasi tulemises. Süüdi on meil stuudios Lauri Saatpalu, tere. Tere. Tere ja Erik Sakkov, tervist. Sa tahad kohe vahele segada. Ma arvan ka, et Eerik on sellega algusest seotud, mina tulin ikka tükk maad hiljem kui palju hiljem, väga palju hiljem, kuus aastat hiljem isegi seitse aastat hiljem, sest nemad alustasid 81 ja mina, mina läksin, liitusin ansambliga 88. Mida see Pantokraator jaoks see kuus aastat tähendas, kui kui bänd selleks ajaks Pantokraator oli? Ootan oma olemuselt, kas suund oli täpselt see juba käes, enne kui Lauri teiega liitus. Mis muutus kui Lauri tõde ja kui üldse midagi? Muutused Ponto sai endale lõpuks korraliku laulja, et eks see suund oli võib-olla käes küll juba, aga, aga tegelikult polnud algusest peale 81.-st oli ikkagi üks kamp hulle noorukeid, kes üritas omanäolist muusikat teha ise pillimängu oskamata. Ja noh, selle kuue Ahto siis mahub ka kaks aastat sõjaväkke ja, ja pausi, aga aga tegelikult noh, see, see on selline asi, millest, et kas see raamat räägib, mille me siin avaldame? Noh, kuidas täiesti täiesti lapsed niivõrd hullult tahtsid muusikat teha ja kuidas see siis nagu käis ja kuidas õpiti ja kuidas prooviti, et noh, Lauri Lauri saamine lauljaks oli siis nagu loogiline jätk, et kui bänd juba nii palju kõlased võistluse normaalse laulja küsida. Milline su enda muusikaline taust oli enne Pantokraator käimalükkamist? Mul ei olnudki mingit muusikalist tausta. Täielik iseõppija. Ma ei ole käinud, ei ole käinud, ma ei ole isegi rääkinud klaveriõpetajaga, rääkimata klaveritunnis käimisest. Ma ise leiutanud, kuidas see käib. Kui ma, kui ma vestlen haritud muusikutega ja näitan neile oma partiisid, siis nad ütlevad, et kuule, niimoodi ei mängita. Ja mulle käib üle jõu ka kõige lihtsam pluus või mingisugune Waltzeri esitamine mille ainus muusikaline taust oli võib-olla laulmine Tartu poistekooris, mis pani mind enam-vähem viisi pidama. Küll aga ei parandanud diktsioon. Tagasihoidlikkus kaunistab, millest ma ei tea, kas sa sattusid hiljuti oli äkki noh, mis iganes päeval õhtulehte demonstreeris fotot. Katrin Siska süntesaatorid ja sinna juurde käib siis ikka suur pealkiri, et kas ta tunneb nootja sinus, Kataril kusagil on ka mingisugused hieroglüüfid joonistatud ja mingisugused tikrid pandud, et, et kurat, äkki läheb meelest ära. Tegelikult ega, ega sa ei ole väga kaugel tõest asi selles, et mina ja kutsuge ennast klahvpillimängijaks, ma kutsun kindlasti süntesaatorimängijaks ja süntesaatorid, seal on põhimõtteline vahe, jah, seal on põhimõtteline vahe ja, ja tegelikult, et selleks, et süntesaator häält teeks, on klahve vaja, aga saab ka ilma. Nii et põhimõtteliselt jah, minu jaoks on sellised noh, koolitatud inimese partiid, rasked need lood, mis ma ise olen teinud, mana süntesaatoritega teinud ja neid ma mängin muidugi ludinal ja mõned partiid on vägagi keerulised, vähemalt haritud inimese jaoks. Kunagi ütles üks hea bändikaaslane mulle, et kuule, mees, sa mängid ju seal mingi klahvide peal, trumm. Bändi teha on minu meelest jube lahe. Ma ei ole elu sees ise teinud, aga kõrvalt vaatamine jube lahen. Ja ütle, mis loogika oli omal ajal seda enam, kui keegi teist praktiliselt mängida ei osanud, selle kamba kokkusaamisel. Kas sa võtsid needsamad kutid endale appi, kellega saama, ei tea, hoovi peal jalkat tagusid või koolis mingit kino tegid, et või vaatasid ja kes need parem välja, et selle võtame bändi või kes on lihtsalt selline lahedam kuivad, mis loogika järgi siis see kamp kokku sai? Sellest on raamatus pikalt juttu, et loogika on tegelikult väga lihtne. Et tants sai tehtud kõigepealt nendest, kellega sai sellest vahetunnis rääkida, joonistada siis trummariks sai see mees, kes oli endale pioneeri trummist ja lahte trummidest komplekti teinud foto statiivist tehtud temale kindlalt trummar, ühel mehel oli vene kitarr kodus, temast sai siis kitarrist. Ja kui me hiljem leidsime endale bassimehe Aivar otsingu, siis kah tegelikult ainult sellepärast, et tal oli kodus millegipärast musima basskitarr. Hästi, sellised igapäevased ja, ja lihtsad põhjused meediaid pidama, kellega oli tore teha ja need, kes käisid, keevitasid paar korda vaatasid, et ah, need on nii hullud mehed, endaga ei viitsi jamad näiteks minema. Mingit teadlikku kokkupanemist ei ole kunagi olnud, et see on juhtunud, juhtunud, juhtunud, tood kellelegi, seedub jälle kellelegi ja niimoodi tallama. Aga kuskohast laulud tekkisid, kui inimesed, kes muusikast väga põhjalikult ei jaga see ei takista seda, et ideid oleks. No vot sellega on niimoodi, et et kui see muusika su pea sees olemas, eks ole, siis on lähedaselt kuidagimoodi kätte saada ja, ja mina ütlen seda, ega see hariduse puudumine ei ole iseenesest paha, sest ma saan aru, et see kõlab natuke ebaviisakalt haritud inimeste suhtes muusikalises mõttes. Aga ma arvan, et omajagu tõtt on selles, et kui konservatooriumi uksest lähevad sisse inimesed oma näolistena siis välja nad tulevad sealt juba oma õppejõu nägu, kõik on ühesugused. Ja ma arvan, et see, see pigem on just see, mis pantostan, teevad omanäolisi bändi ei olegi proovinud teha nii nagu teised eest. Ja see isetegemise vajadus lihtsalt noh, see on lihtsalt niivõrd meeldinud see ise muusika tegemine, ise nikerdamine, et see on parim asi, mis saab elustada. Lauri seal pidi olema jube igav. Tol hetkel, kui sa ikkagi võtsid sellise isehakanud seltskonna pakkumise vastu või tolleks hetkeks, siis kui sinust sai Pantokraator liige olid nii nagu Eerik rääkis, nad juba mingisuguse taseme saavutanud, vähemalt piisav, et sa julgesid käe sisse pista. Ma täpselt ei mäleta, kuidas ma sinna sattusin, tead, mul sellel ajal ei olnud jube igav. Ma töötasin Estonia teatris lavatöölisena seoses sellega, ma tean ka väga palju ooperitest ja ballettidest. Aga ka ma töötasin seal selleks, et raha saada ja raha saada selleks, et natukene elada. Sest teine asi, mis, millega me tegelesime, Peeter Jalakas nimelt lõi VAT teatri sellel ajal veel tudengiteatri ja mind kutsuti sinna ka tegelinskiks. Et, et vot siis veel tudengiteatri teatritegemised olid. Noh, see oli tohutu õhinaga tehti nagu uut teatrit, mul ei olnud nagu igav vastupidi aga ju siis oli ikkagi ruumi veel millelegi. Et kui sul on vähe vahendeid, sidevahendeid, siis siis on võib-olla parem. Järelikult inimesed on rohkem aega. Ma kujutan ette, et noh, et ei olnud autosid seal noh, meie mõistes, eks ole, meie jaoks ei olnud autosid, ei olnud mobiiltelefone, ei olnud arvuteid, ei olnud mitte midagi vaatamata sellele nagu ei tundunud mitte mingisugune küsimus, et käia Tartus näiteks mingis ansamblis veel laulmas, kui sul on omal tegemist, sa ise töötad kõigepealt teatris, siis teises teatris veel oled nagu näitleja ja õpid kogu aeg workshop id ja see oli nagu normaalne, et jah, et mingil kellaajal lepid kokku järgmine kord, millal helistad ja siis helistad ja, ja siis siis võtad bussipileti ja sõidad, et kuidagi siis oli võimalik, tänapäeval on see mõeldamatu, see on lihtsalt see, et inimesed ei saa aru ega ma ise ka hästi ei saa enam aru, kuidas see võimalik on. Aga teievaheline side tekkis. Kelle või mille kaudu? Söödi kaudu või 86. aastal juba sööd, soovitas, et tema teab ühte lauljat. Lauri, aga ta oli parasjagu sõjaväes. Siis läksin mina kaheks aastaks sõjaväkke, et kui mina tagasi sandis kevadel 88 otsite lauri üles tirite kohal. Söödi, kui ma olin 84 malevas helves, et sealt ma sain nagu tuttav. Panta kui selline oli sulle juba tuntud suur. Jah, et selles mõttes, et nad olid ju mõnel väiksel festival ikesel kohaliku lainete esinenud, noh, Tartu sügis ei olnud ju üleriigiline üle-eestiline siis no oli, aga ta oli ikkagi vokaalne üritus. Tal ei olnud kaugeltki seda mõõdet, mille, mis näiteks noh, levimuusikapäevadel ja ega ega ma vast ei teadnud, et ma oleksin ikkagi ühte tundmatusse kampa laulvaks noh, laulda proovima. Ma tahtsin ka midagi teha, ma olin ju ka laul oma arust ikka pidasin viisi ja kuusi ja noh, ega mul ei olnud kuskil laulda. Kuidas te jõudsite kokkuleppele ja kas selles osas üldse jõutakse kokkuleppele, mida bänd tegema hakkab või see kujuneb kuidagi proovides välja? Inimeste mõttemaailm peab liikuma üsna ühes suunas ja see arusaam, et asi toimima, hakkaks, fantolakas toimima. Seal mingis mõttes hästi lihtne, mingis mõttes hästi keeruline, et kui inimesed sobivad, siis nad sobivad ja vägisi bändi teha ei saa, et siis ei tule midagi välja. Mina mäletan väga hästi, kui ma lauret paren läinud loorimas sisse laulis ühe loo linti noh, peale ühte teatud drillerit loos jaanipäev, mõtlesin, et seal laulab ja pärast naise klappisime, et saame üksteisest aru, vaidleme küll, võime sel. Nojah, vaata, me vaidleme kõike mingil, me võime hästi vihaselt isegi kakelda, aga ma ütlen, et me teeme seda mingil tasandil mingil eesmärgil, et me mõlemad kogu aeg aru, et mõlemad tahavad, et oleks kogusumma, oleks võimalikult hea. Võimalik, saaks parem. Et lähed siis on teine asi, see ei ole niimoodi, et vennad, sa oled loll, sa oled. Ma ei kujuta päris bändi ette, kus, kus noh, ütleme niimoodi tugevad isiksused, ei vaidle omavahel. See on mingi noh, sült tuleb sealt välja kõik, mis üks ütleb kohe ütlevad Keenias ja siis kiidavad, eks sellist õlale tagumist on eesti muusikas ka. Mitte ainult muusikas, oh küll, Me oleme lahedad vennad, seljad vastamisi, kaitsevad oma ootusi. Et noh, bändis päris bändisid nii tohikski olla või noh, minu arust füüsilises mõttes ei saa nii olla. Ja siis tuleb see keeruline pool on selles, et eks kõik on ju inimesed ja, ja meil on bändis juhtunud ka selliseid asju, kus mingist inimesest ei saada ühel päeval arenema, sellest on ka raamatus juttu. Lõppkokkuvõttes noh, üks üks õige bänd ei pea koosnema Virtoosidest regeeniustest, et õige pall koosneb inimestest, kes omavahel sobivad, et igal on oma roll täita. Kes on staar, kes on lihtsalt bassimees, eks, et see on, see on selline niisugune kõrgem pilotaaž juba seda asja lahti seletada, see on vaadata suuri lääne staare, kes omavahel on, ütleme, suhtlevad ainult advokaatide vahendusel, eks ja, ja võtavad seda asja ärina. Eestis poleks võimalik, võtlen, panto puhul poleks kunagi võimalik olnud, oli õudne tahtmine ja kõik annavad oma osa sellesse ja see tahtmine on siiamaani alles, ma arvan, vähemalt kaheksakümnesed, ma lihtsalt tahtsin ikka veel alles, ei kao mitte kuhugi, sihuke igav, igav soome sportlase jutt tegelikult, et tuleb panna jäämütsi sisse ja hoida pea külm ja keskenduda oma soovidele. No kui me seletame terminit professionaalne, nii et et see tähendab täielikult ühele asjale keskendumist ja muude kõrvalejätmist, siis kui lähedale panto oma tegutsemisperioodil seal alguses keskel, noh, terve see esimene tsükkel jõudis terminile, professionaalsus. Mina arvan seda, et me isegi proovisime vältida sellist sõna, et esiteks me ei olnud kunagi selline bänd, kes käib, mängib kusagil igal laupäeval meie ampluaa olid etendused, mingisugused mingid suured festivalid, tegime oma soolokontserte, sellest oli meil mitmeid etendusi, millega see mööda Eestit, aga see oli siis noh, ütleme selline Pakooperam, palju öeldud, kutsusime kompositsiooniks näiteks. Vot see oli meie plaan ja noh, festivalidel mängimine mingist professionaalsusest me unistanud kunagi pigem jätkus pidevalt seesama, seesama asi, mis on lapsepõlvest kaasas, keegi pilli mängida ei osanud, iseenda täiustamine, õppimine ja katsetamine, nikerdamine jah, mis seal salata, paradoksaalsel kombel on see, et kui ansambli lõpuks seal 91 90, kes juba pillimängu tasemele ei olnud, ei saanudki enam mitte midagi ette heita, sest siin käisid juba ju läbiga Viktor Vassiljev, kallevilpu Tõnu Raadik. See pillimängutase oli juba noh, nii nagu oli. Aga bändi oli juba vähem. Et see õige bändi tegemine jäi ikkagi 80.-tesse ja ütleme niimoodi, 90.-te väga alguses 90. plaadiga juba 91 92 seal erinevatel põhjustel inimesed lahkusid bändist ja kutsuti kampa professionaalseid muusikuid, kes tegid paar proovi, tegid oma tänuväärse töö, olid väga kihvtid, kõik. Ühest küljest bänd kõlas nagu pillimängutehniliselt kindlasti palju professionaalsemalt kui kaheksakümnendatel, siin pole üldse mingit küsimust nagu öö ja päev vahet. Teisest küljest. Ega seda bändi enam nagu selles mõttes on sajaprotsendiliselt mõttes ei olnud. 92 näiteks kindlasti juba rohkemgi projektiga ja ei olnud veel praegu ninapidi koos ja tulime kokku, tegime ära. Rohelisel professionaal on selline kahe otsaga asi. Või olen? Ma lai. Linna. Stuudios on Lauri Saatpalu ja Erik Sakkov. Räägime ansamblist Pantokraator. Rääkisin Mihkel rauaga juttu, ta ütles, et ta ostis just äsja enda plaadikogusse tagasi panto vinüüli. Teil on seal olemas. Mul üks on mul aga kolm tükki hoian neid hoian neid nagu silmatera, aga kuulanud pole ammu juba, et ei ole vinüülimängijat. See on päris huvitav aeg, kus me elame. Nendel aegadel paneb panto kokku suurt sellist pakki oma asjadest ja ikka korraliku eeltöö, aga ma kujutan ette, tuleb ta nüüd varsti välja, eks muusikaraamat ja nii edasi, mis, mida te kõik siin olete plaaninud ja oli aeg, kus käis ikka tükk tegemist, et saada üks, üks album välja antud. Eeriku isiklik šarm, üldised 90. see plaat ilmus, nüüd on niimoodi, et igaüks võib plaati teha, maksa raha sisse ja teeplaat ükstaskõik. Et meil on nagu jah selle 90. plaadi juures. Me oleme need kaks korda seda välja au olnud kaks korda maksta selle eest, et kõigepealt otsis Erik sponsoreid. Et riiklik plaadifirma meloodia selle saaks nagu toota. Need sponsorid põhimõtteliselt vaikiti maha, et kohalik osakond ei peaks Moskvale ette kandma, et üldse sponsoreid oli. Ja siis nüüd teinekord, kui me selle plaadi nendele masterdasime, siis meil on samamoodi ause uuesti kinni maksta, et selles mõttes nagu, kui sa küsiksid, et milline kolmest plaadist meile kõige kallim keskmine. Ja, aga see rahajutt on ka selline, et noh, et rõhuga on ära makstud, seda muidugi pole. Jumal temaga, aga, aga see plaat ise on ikkagi tehtud. Öösiti elasime kuu aega tallides mingis hotellis, pead-jalad koos, samal päeval magasime. Öösel koputas stuudio ukse peale. Püha müristus, selliseid hulle annab ikka teisipäeval oma sponsoreid nii palju ei saanud, et me saaks päevaseid aegu, seal oli odavam, no oli kõvasti oda, tahtsin plaati teha, see oli nagu eesmärk, et iga vahendid on selleks hea, et polnud probleeme, sai tehtud. Ega samamoodi see praegune tegelikult sündinud väga suurte, väga suurte pingutustega ja mina keeldun seda tööks kutsumast, et see ei ole mingil juhul töö, see on väga suur lõbu ja vägagi tegemine ja ma loodan, et sa sealt kosta. Sina Eeriklist pärast pantata midagi muusikas eriti teinud ei ole. Esimese hooga ma mingi paar aastat möödus lihtsalt unistades, et noh, et kohe läheb paremaks, et Hooveri cover'i kaob ära ja et siis me saame jälle, eks. Ja mingil 94. aastal Lauriga veel kinnitasime üksteisele, pole hullu, et kui keegi pakub midagi mõistlikku, et siis siis me tuleme, on kõik olemas, eks meil on uue plaadi materjal olemas, meil on kõik, et me teeme selle siis ära. Vot ei midagi siis paar aastat läksid täiesti mitte midagi tehes, pillid sai maha müüdud ja siis hakkas vaikselt närima. Ja siis vahepeal tegin sellise ansambli, mille nimi oli unitaaroks, millega me lihtsalt mängisime oma ettevõtte töötajatele, suvepäevadel tegime selliseid kavereid ja ma kujutasin ette, et noh, äkki see aitab natuke vaigistada seda soovi, minu. Aga, aga, aga Get no Satisfaction mängimine ei, ei tekitanud sinus spetsifikatsiooni. Ütleme, sattisklikatsioon oli hetkeline, eks, ja läks kohe meelest ära. Ja siis ma proovisin isegi koori teha, organiseerisin koorija, käisime laulu, proovisin, mõtlesin, et äkki miski asi nagu asendab seda ei asenda, et kui sul ikka üks pisik on sees, siis ravimatu. Ja see päev, kui me Lauriga kokku leppisime, et võtame, teeme siis korralikult, võtame ajaloo kokku ja teeme täiesti uue plaadi. Teeme tip-top. See päev on üks õnnelikumaid, mõnus kah, et ega me seal, kui ma sealt ära tulin, sealt kokku saama. See kokkusaamine oli juhuslik või ikkagi planeeritud ette ja kokku lepitud. Ei, no ega, ega ma ikka päris tänaval kokku ei saanud jah, et ju me ka 11 nii-öelda telefonitsi tervitasime juba pikemat aega välja ütlemata asju, mis tegelikult nagu ingel oli. Et käisime, sõime koos ekse lõuna ja siis arutasime ja noh, nii see jutt tõeliselt saslõkki sõime, kui sind huvitab oli, oli. Erinevalt Eerikust on Lauri vahepeal eriprojektid ja väga hästi ja väga palju salvestusi teinud. Kui sa mõtled tagasi nüüd seda tänast kogemust, noh, nüüd on teil ka värske plaadi salvestamise kogemust Eerik seda kogemust ja võrdlete, seda toonase panto esimese albumi salvestamisega, siis kas siin on mingeid põhimõttelisi erinevusi, ka? Ei ole? Ei ole, tähendab meetodid on samad, 20 aastat sisuliselt pole midagi muutnud. Noh, esiteks mitte 20, vaid 18, aga jah, ei noh, no mis, mis siin ikka kolanenud teine muidu kõik sama kola lihtsalt selleks teineteise kola. 90. aasta plaadilt kostab ka selliseid helisid, mida nagu ei põhimõtteliselt ei tohiks koostada Nõukogude ansambli 90. aasta plaadi pealt. Eks see hääl tuleb ikkagi inimesest, mitte riistast, riistian abivahend, aga ma olen väga nõus, et paneme nüüd netivälja ka oma muldvanad asjad alates 81.-st. Et kui inimene loeb raamatut, sealt saab netist, vaatad, lehekülg kolm, palun pane see lugu, et seal on sellest juttu. Seal on 85. aastal Nõukogude päritolu süntesaatoritega tehtud tsükkel Aastaajad. Keegi ei usu, et kuidas on võimalik siis vene pilliga niukseid asju teha ja, ja see on nagu parim näide selle kohta, et tehnika võitnud tänaseks olla arenenud tont teab kuhu, aga sai ka sellega tehtud. Põhimõtteliselt parim näide selleks on Vaiko Eplik, et on ju kodus ilmselt pool kola, paljude inimeste jaoks on see rämps. Ja paljud inimesed, kes sellega töötavad, hiljem kõik inimesed arvaks, et see ongi rämps, eks ole, aga Vaiko Eplik teeb selle suurepärast muusikat inimeses kinni. Aga meetodid on täpselt samad, et noh, nüüd selle plaadile salvestamine oli kahtlemata põhjalikum. Ettevalmistustöö oli kahtlemata tunduvalt põhjalikum. Me tegime, me põhimõtteliselt ei läinud stuudiosse üldse asjadega, noh, meil oli kõik valmis nii-öelda peas. Mida sa mõtlesid selle lausega, et teie 90. albumil kostus ka helisid, mis nõukogude ajal ei oleks tohtinud kosta? Mitte tohtinud, vaid noh, selles mõttes, et nad on ju tekitatud süntesaatoritega. Süntesaator ongi selline pill, esiteks süntesaator, et otsid, sealt kõlasid, mitte vajuta neid nuppe, mis seal antud on, täpselt samamoodi. Kidramehel on saundanike, kui ta on ikka normaalselt pidin mängiv mees, sest tal käe sõrmedes on see saun, mitte Gibsoni hinnas. Ja nii edasi ja ja kõik need õnnelikud juhused, kui seal sündid mingi uue saundi saundide süntees, mis sealt kokku tuleb peale pikka tööd. Et, et see, see ongi õnnestumine, see tekitab uue heli või uut moodi heli või värske või mida, kuidas iganes soovida. Et selles mõttes, ega need riistad võib-olla ei olnud jah, sellel ajal sugugi nii nii esinduslikud, aga, aga vaatamata sellele on täitsa selliseid helisid, mida kasutaks veel ja veel ka nüüd aastal 2009 plaadi peal, et kui sihuke tavaline bändi tegemine tundub sellisena, et vestel lahe ja rajult õlut ja, ja kihvt hõiatakse kuhugi sponto poolse plaadi tegemine või, või muusika tegemine on, eks ole, pidev kõlad otsida kogu aeg neid lugusid ümber teinud, katsetanud nii ja naa ja see, see vähemalt minu jaoks on see kõige suurem rõõm muusika tegemise juures. Jah, sellepärast et nad alguses mõtled, jood õlut, teed bändi, tegelikult mina soovitan rahulikult õlut juua, et see bändi tegemine lihtsalt segab õlle joomist, selliseks. Tekitab stressi, mitte midagi ei tule nagu välja joomase peaga ja siis need pillid on kuradi kallide juhtmed ja noh, sõna otseses mõttes pask segab sind elamast. Loomulikult, et bändi tahad teha, siis kontsentreeruda sellele de bändi või, või tee kordamööda sedasi, et jood õlut systet bändi korraga, sest see on täiesti mõttetu tegevus, täiesti mõttetu, kohutavalt palju rohkem raha kui lihtsalt normaalset õlut juua. Selles mõttes ma soovitan küll bändi teha. Lopez. Meil on palju peavalu, paatori, lõike alla. Tänavaader. Aive meie kõige Enam saavad O. Naine. Õhtukõnedega kärme. Meil on palju Tookord Eerikus otsustasid oma tehnika maha müüa siis ma eeldan, et ühe muusika jaoks on see üsna põhimõtteline samm. Variant a, kas on vaja raha variant b sa tahad lõhkuda sidemeid oma minevikuga, alustada uuelt lehelt, mis sinu jaoks? Seda kordele raamat lõpeb, lõpeb rahareformiga. Meie viimane kontsert langes samale päevale ja see oli kuidagi meie jaoks jube aeg. Ta ütles, kõik, läksid laiali oma rahasid ja asju vahetama ja tegite rahastada rahast. Ja kogu kogu süsteemi muutus, et selline bänd, kes elab kultuurimaja armustaks, annab mingeid suuri etendusi, kuskil tegeleb ainult festivalidega. See asi muutus võimatuks ja noh, eks esimese hooga nagu mõistus keeldus seda uskumast. Aga mingil hetkel jõudis kohale, et ei ole enam võimalik niimoodi, et nüüd on hoopis teistsugune süsteem. Kõik on vaja müüa ja kui ma olen tegelikult päris hea müügimees ja ma olen siin müünud panka ja sadamate naftat mida iganes, eks Arnold Rüütli siis nii, kui on vaja oma bändi müüa, võtad siis ma olen nagu suu lukus, eks Lauritajad, räägi sina siis selline peenetundeline inimene nagu mina. Ja siis 94. aastal, selge, ma pillid komisjonipoodi viisin siis siis oli esiteks nagu see tunne, et asi on niivõrd lootusetu, et me ei suuda, mitte kedagi ei huvita, keegi tahab meiega tegeleda, kõik kõiki huvitab päkapikudiskomüümine, eks. Ja teisest küljest oli söögiraha. Ei olnud enam raha peredele reibast, sellepärast saigi tehtud mingisugust sidemete murdmist. Maikalt unistasin veel pikalt nullikenena lootsin ikka veel siin 90.-te lõpus pole midagi, küll me teeme õigesti, unistasin tagantjärgi selgub aga oti saaga jubedus. Aga see 90.-te keskpaiga teema nii nagu sa nimetad disko või päkapikudisko, see ei olnud mingisugune alternatiiv, mida sa oleks ühel hetkel tõsiselt mõelnud, sest tehnika on olemas. Noh, tookord vist oli tõesti üsna suva, mida sa sealt välja pigistasid, et kui ta mõnusalt metsas niimoodi siis ju olid ju tehtud mees. Sündmusi, mis mulle meeldib, et noh, kui mulle meeldiks seal selliseid asju teha, siis võib-olla ma teeksin, aga ma teen tõesti ainult seda, mis mulle meeldib, et pantos pole kunagi olnud kübetki kommertsi ja soovi meeldida. See soov meeldida on meil kindlasti südames olemas ja see on isiklik, saab nagu ikka igal artistil ja, ja väga loodan, aga, aga sellele lõivu maksta, et teha nii populaarsed pole seda kunagi teinud ja see peaks veel huvitav ja niipeaaegu ei ole, huvitav, siis kaotab asime, eks see üheksakümnendatel läheks, see kibestumine oli ka, sest noh, mis on päkapikudisko minu minu halvasti minekud süüdi, mitte midagi, lihtsalt ühed tegid ühte asja, teised täpselt samamoodi teevad, iga kõik inimesed teevad oma omi asju ja ei ole keegi selles süüdi, kui kellelgi läheb halvemini või paremini kui ei tegeleta just kriminaalmingisuguse asjaga ja ei olnud kindlasti overy klaveriga ega, ega keegi teine Viljandi tantsugrillid ei olnud selles süüdi, et meil halvasti läks, aga see siis oli ilmselt see tunned kurrat, nüüd nad kuulavad kõike muusikat, tüüpiline kibestunud rokkari. Hetkeks tuli sihuke mull. Nüüd on ainult disko, need on kõik süüdi, need on kõik pahadena, kõik lollid siukest viskas natukene segast. Kibestumist ka oma oma mõttes, sest õnneks ei olnud seda kellelegi lävele karjuda, eks ole, muidu oleks päris lolli otsa ja. Aga noh, eks sa ikka teed see seda, mida sa tahad, et ega, ega, ega oluline ei olnud ju muusikaga pildil olla, et siis teeb mingit teist tantsumuusikat, eks ole, näiteks et noh, kuivõrd Ma ei oskagi seda teha, Erik ka mitte. Et siis vägisi seda teha lihtsalt, et natuke muusika juures olnud, et seda, seda, seda haigust õnneks ei ole küljes olnud, et kui ikka üldse ideid ei ole, midagi teha ei saa. Varem ära tee. Noh, põhimõtteliselt on nagu lihtne, et meie jaoks ei ole, ei olnud ja ei ole muusika mingi rahateenimise vahend, raha teenimiseks on vaja teie tööl või teha ärimuusika, on meie jaoks muusika, see, mida me tahame teha, on ja ja see on nagu hästi selline vähemalt minu jaoks on olnud väga raudne põhimõte. Nojah, ja kui selle eest inimesed nagu raha veel ka on nõus natukene maksma, siis see on nagu lisaboonus. See on hästi tore, see kõditab esiteks enesearmastust ja eneseteadvust tõstab kahtlemata ja ikka meeldiv, kui keegi ostab su kontserdi pileti seal ju samamoodi sulle aitäh. Noh, et teiste vahenditega impersonaalselt tõsi küll, sai, sa ei tunne seda inimest ehk isiklikult. Aga kahtlemata see teeb head meelt ja kuivõrd me elame kapitalistlikus maailmas ja ilmselt ei ole midagi paremat ette loota tükk ajal, siis me kahtlemata peame selliste süsteemide järgi ka elama, nii et me peame need asjad ikkagi parlanksi hoidma, et me ei saa päris miinust toota, et me peame kuidagi mingi asja eest, me peame seda muusikat nagu tegema ka. 2000. aastal, kui ma ei eksi, on pandud kokku üks valim Pantokraator lugudest, ma annaks teile seda nimekirja korraks vaadata ja ja ma palun lugusid otseselt omavahel võrrelda ja tähtsuse järjekorda seada. Küllap autoritele väga keeruline teha, aga, aga võib-olla neid nimesid vaadates Pealkiri vaadates meenub teile mõnega neist mõni selline oma lugu või mis mingil põhjusel on jäänud teile meelde, mis on kuidagi teistsugune. Mis ta teistsugune on, ta kõik on teistsugune, selles mõttes, aga pastoraalist noh, võib-olla jäi meelde sööt, kurinahk pidi sõnad tegema loole ja aeg oli juba stuudiosse minna. Lindistasime seda veel ennem kui plaaditegu ka Tartus 89. siis kui veel see, et oli jah, söötab sõnad ja naasis juba, haises selle järgi, et noh, sööt toob need sõnad samal päeval stuudiosse juba see kõige-kõige-kõige jämedam variant laulja jaoks. Et ta laulab põhimõtteliselt omandamata teksti või, või noh, omandad omandad, aga see on nagu, jääb kuulda. Aga sööd, Ta ei olnud siga, mees tulles stuudiosse tähtsa ausalt öelda ei ole sõnu. Sellist jama nagu ei ole, laulja peab mingit värsket teksti laulma, samal päeval loe läbi loetud tekst, et sellist nii halda laulude küll ei taha teha. Sõnu Eerik ütles, et noh, et saad, hakkasid tuttama ja siis ma hakkasin tuulutama, et see lugu sündis nii-öelda kohapeal. Noh, ei ole ta esimene ega viimane muusikamaailmas, aga, aga lihtsalt ütleme nii, et see jäi meile isiklikult meelde, et sellel lool ei ole sõna seoses sellega, miks sa siit sellest nimekirjast välja kargas, on see, et sa tegelikult oli oli nagu meie suure etnoeksperimendi alguseks, et me oleme tetra asja teinud ka 81. aastal juba katsetanud, aga, aga siis, kui Lauri joodeldas selle loo sisse kuidas seda kutsuda, seda lapi joigu paremini oska joigust sisse, niimoodi, ilma sõnadeta, siis me nagu olla, millest me veel nagu kättemaksuks söödile panime Söödi sõnade Ta oli seal. Rohkem sõnu polegi. Jooja ja eks kui, kui tahate teada, mida laulja on selle lauluga öelda tahtnud, helistage kindlasti söödile. Ma võin teile anda ka söödi, telefon ei, no. Aga aga miks ta on tähtis, on see, et, et noh, algas meie suur eksperiment mis lõppes sellel päeval, ilmselt, kui ma kuulsin Nygma lugu hinnas sees siis toimus eerikaga nagu ame lee filmis, kuidas saab pettumuse ja voolab veena põrandale. Et ütleme, et see oli tegelikult meie lugu, see oli mul peas olemas, ma tahtsin seda teha. Ja need tõprad tegid ja ma kuulsin seda raadiost ja, ja siis see ajas küll jooma. Aga, aga nael Pariisis igal juhul selle looga on selles tooriliselt paljude lugudega niimoodi, et need on nagu lohistatud ühest kohast teise ümber tehtud, teda seal jupikese lisatud ära võetud ja nii edasi. Aga, aga noh, iga asjaga midagi kihvt ja, aga noh, see oli ikkagi päris suures pidasime seda, suudaks šansiks, midagi sellist maailmas, seda ei ole kuskil, keegi pole kunagi rahvalaulu ja, ja rokkmuusikat niimoodi ühendanud ja vaata, et siis me teeme siis me saame ja kõik maailma suured omandid ja kõik on mehest huvitatud. Plahvatas nüüd ühe hetke, noh, selles mõttes jah, et Leningrad ka või see on ju teinud sellest filmi isegi, kuidas Leningrad kaob, poiss Ameerikasse läks. Et kuidas selle filmi moto oli, et ma ei tea, miks kõik perse läks. Lühidalt laus. Kõik pidid olema. Tere, Jaan Sööt tervist. Sten Teppan ekspromt kõnega raadio kahest. Meil on käimas saade ansamblist Pantokraator ning Saatpalu ja Sakkov rääkisid just laulust, pastoraal ja selle geniaalsust tekstist, mille sina tegid. Mis, mis tookord jaan, mäletad, sa juhtus, kui sa pidid minema stuudiosse, kaasas pastoraadi tekst. Oi, jumal kui nii palju kui mina mäletan. Lauri väga ilusti laulis seda nii-öelda teksti. Aga sellest, et kuidas see kõik oli, vot praegu kohe kõik nii meeldiv leiduks. Kas tegemist oli sellise nii-öelda uppuja kombel õlekõrrest haaramisega või kuidas see kontseptsioon paika sai, et kui teksti justkui ei ole, et midagi teha, siis laulu peale? Ei, see ei olnud ikkagi uppuja päästmine seal ikkagi. Kontseptsioon. See oli kontseptsioon kuna voolas niisugune pealkiri ka. Et ühesõnaga väga pastoraalne võlgamine tuli sellest lõpuks välja. Sobib küll. Ja kahtlemata, millise sõnaga, kui niimoodi ootamatult esineda, siin jaan Zapantakraatori aegu, meenutad. Põnev oli. Ma mõtlesin selle tegelikult hiljuti, kuna Erik ja räägin nüüd see, et plaadil on välja tulemas ja see teema on aktuaalne olnud. Ja siis ma mõtlesin jah, et, et see oli põnev aeg. Muusikal praegu kutsuti, kutsuti silla flööti mängima, seda, seda ma mäletan küll. Et kuna ma paberit ja kitarriga mängin ja mingid lood pakkusin vist välja, mis olidki peal tehtud siis ega ma seal flööti vist ei mänginudki. Mitte ühtegi piuksu. Asja sees olijad on, seda võib-olla küll keeruline kommenteerida ja kirjeldada, aga, aga äkki sa siiski püüaksid, et mida või keda Pantokraator tolles esimese perioodi ajahetkes endast eesti muusikas kujutas? Kuidas sulle endale tagantjärgi vaadates tundub? Ma vist isegi töötasin Pantokraator L Eesti Rahva Muuseumis pärast kooli või kuidagi sattusin sinna pillifondi. Pantograatorile hakkasin mina mingi moment üsna süvitsi ka rahvamuusikat uurima ja, ja see rahvamuusika hakkas mulle meeldima, see mind nagu tagant lävekeeles on palju mõjutanud ja Pantokraator nagu tollel momendil tähtsusega vast oligi selles, et proovisime hakatud jällegi iiliti tegema sellist Eesti rehi, rukki või liilia, kutsusime stuubi, logiskumaid joonetel, mingi alge me tegime ja ma tean paljusid raevu ka noh sellist nii-öelda regirokimängivaid bände, kes on palju ümber Viljandi kultuuriakadeemia taustaga Pantokraator üsna paljudele meist noorem on, oli nagu selles mõttes eeskujuks ka. Niimoodi rääkis siis pantakraatori kuulus flöödimängija Jaan, aitäh selle jutuajamise eest ja kena jätku. Siit aga Pantokraator vaieldamatut, klassikat, vaim, raistubroojasse. Oo, len torr voolenda. Lai. Linna. Tere tulemast kuulama saadet kõik puhuvad raadio kaks kaardistab Eesti muusikamaastikku ja täna kirjutame peatüki Pantokraator riststuudios on bändi asutajaliige Erik Sakkov ja laulja Lauris. Tuleme tänasesse päeva ja kui ta juba omavahel jõudsite kokkuleppele, et, et tagasitulemine on, on mõistlik ja ja te teete selle ära, siis oskate seda tõuget kuidagi sõnadesse ka panna, et millest te tunnetasid, et nüüd on õige aeg. Erikast ma saan natukene rohkem aru, sest noh, tema on ikkagi suurelt lavalt üsna eemal olnud. Aga Lauri, kes on nautinud noh, peaaegu alati täismaja kontserte koostaagega näiteks millest sinu jaoks on? No vaata, muusika on ka eri liiki, nagu ehk kallid kuulajad. Konto on kahtlemata teistmoodi muusika jälle nagu ütleb vana hea trummimees Petteri Hasa teistmoodi hea. Üks asi viskas üle või? Ei vaata see, see ei ole üleviskamine, mis asi ta seal üle viskas, et me tegime selle otsuse 2006, eks ole, taak? Aitab mind järele. Lõpetas 2008, eks ole. Ma teen lihtsalt erinevaid asju, erinevaid asju, mis mind huvitavad ja mis mul hinge peal võiks ju julgelt öelda. Mitte et see huvitab, see on selline leige sõna mis mul on hinge peal. Seda ma tahan nagu teha. Samamoodi ma tegin roosasid plaate, kui sa mäletad need eesti heliloojate laule hoopis teine ooper paljudele ei meeldigi, aga mul on see hinge peal. Ja, ja ma kõige suurema autasu ma sain selle paadi eest kama kaks oppi aasta plaat, see on muidugi tore ja Atso aasta nominent, et kui mulle ühel sünnipäeval oli otsinud üles näiteks minu telefoninumbri kuskilt raadiomaja kaudu vana Hans Hindpere ja soovisime palju õnne sünnipäevaks hommikul. Et, et kui sa teed erinevaid asju, mis seal sul hinge peal, siis kindlasti. On ka mõned. Ma loodan vähemalt, et mõned palju rohkem inimesi ka kellele kase meeldib, mis sa teed ja sa tahad neid asju nagu teha ka erinevaid asju, et see ei ole niimoodi, et nüüd üks asi viskas lõplikult üle, et vot vot kättemaksuks ma hakkasin tegema, mingit teist asja ei ole kättemaksuks või vihuti teha või just nimme või? See ei ole hea põhjus muusika tegemiseks muusika tegemiseks on hea põhjus, on siis huvitavad ideed, mis võiksid sünergia tekitada teisenemine huvitavate ideedega. Mina olen üldiselt ansambli tegija. Ülejäänud Pantokraator, varasemad liikmed seda meelsust või seda tunnet ei tajunud, see ma viitan sellele, et peale teie on ju seltskond uue generatsiooni muusikuid noored tegijad pundis. Näiteks Roon puussepp, kes on pantograatori trummimees enne terminaatorit, tema on ikka täiesti Pantokraator, muusik Mart Moldova sõjaline konsultant, tehniline tuli meil omal ajal helimees ja, ja väga palju saundi saundi tore ja, ja noh, eks ta on jah, selline sõjaline konsultant, sest ta ei tegele nagu enam helirežissöör, helirežissöör on ka selline amet, et see ei ole niimoodi, et kas see 15 15 aastat ei ole midagi teinud ja siis tuled ja paned, et see on nagu juuksurikäärid jäävad kogu aeg käima, aasta ei käi, siis sa oled tegelikult maa kandev. Sellega on nagu ma enne ütlesin, et bänditegemine ongi nii, et keegi toob kellelegi ja seedub jälle kellelegi, et praegu juhtus täpselt niimoodi, et see vana tuumik tuli siis kokku, rääkisin Rolandiga, rääkisime mardiga ära. Lauri tõi, Triinu Tauli Roll tõi Henno Kelby, Taavi Langi. Kõige naljakam on see, et hiljem nüüd lõpuks siin kuu aega tagasi läks Taaviga terminaator ja. See on nüüd jah, et siin saab nüüd igasugu nõmedaid luuletusi teha. Laulab Jaagup, Terminaator lällab Lauri Pantokraator. Et ütleme otse välja jah, et eks ta, eks ta natukene koomiline ole. Aga Eestis on kogu aeg see koomika olemas, et inimesed mängivad erinevates ansamblites ja see polegi enam koomiline, seda ei pane keegi tähele. Strateegilise nimel on mitu korda sööt läbi jooksnud. Tema ei olnud teema. Käesolevat viimast plaati ettevõttes on, see on juba siis, kui ütleme seal mõned ideed, mis meil 92 tegemata jäid, eks ole. Me hakkasime sellest genereerima seda plaati, aga siis juba jaani juba mitu aastat ei olnud selles ansamblis, et see, see oli kuidagi meil ja Eerik puuga isiklik asi. Ei midagi isiklikku jaani vastu, kellega väga hästi läbi saama ja loodetavasti ta tuleb võtma meil labori kiluvõileivaga plaat valmis, on esitlusele viimane lahkumine, Giooniga oli siin paar kuud tagasi, selline jutt selline, et teeme nüüd selle plaadi ära ja selle raamatu ära ja teeme suvised kontserdid ära, siis vaatame, kas võib-olla äkitselt oleks mõistlik teha üks selline kontsert või midagi sellist, kus Jaan oleks selles ampluaas, milles ta oli pantos jah, klaveri taga. Sest jaanuari tegelikult flöödimängijaks flööti ta küll väga palju ei mänginud, aga sellest ta mängis klaverit, et paljud inimesed ei teagi, et Jaan mängib palju kihtivini klaverit, kui ta seda kuradi kitarri plänni kitarri võib. Igaüks muidugi mängib hästi kitarri. Aga klaveri taga Stahli ikka nähtus omaette ja temal oli ka see sõrmeliselt ei pruugi tehniliselt nii hästi olla. Puudutas kahe klahvi, see oli kohe nagu ma julgeks öelda, isegi ilma Suurork veriseks läheb, selline ilm. Generatsioonide kokkupõrget. Seda probleemi patograatori praegune koosseis ei, ei tunnista. Ei ole vahet, muidu me ei olekski nagu ühes ansamblis, kui meil siin põrkuks juba kokku, et eks me ikkagi inimesed, kes sobivad omavahel ütleme niimoodi, et kitarr ristidega oli Taavi, ei ole meie esimene valik. Taavi, kahtlemata kõige parem valik üldse. Aga me ei tuld enne seda peale, eks me konsulteerisime, kus kurat veel leida, noh, lõpuks Peeter Rebane soovitas. Kuule, üks mees on, keda ma tean, kellega ma tahan mängida, vot see CVs mitmelt poolt tuli ette, katsetasime nagu vanemaid tuntud nimesid, mõtlesime ekslikult just et meievanune või sinna kanti vend, hea kidra vend, oleks mõte. Vaat siis me põrkusime ära kõikide ootamatute velo ootamatumate põhjuste vastu, et ega need vanemad kitarrimehed, kes kitarri oskad mängida, nii väga bändi teha ei tahagi. Et nad tahavad teha rohkem pehmelt öeldes projekti. Ja projektis võiks ka olla juba kirjas, mis tegema peab, et selles sest teine küsimus on muidugi vahva. Et kui Potto sai esimest korda Vanemuise lavale Tartu seitsmenda keskkooli aastapäeva kontsert, kus me keevitasime 10 ruut asemel 45 vot siis umbes samal ajal Raplas kuskil Valga kandis sündisid Triinu ja Taavi. Ja eks see generatsioonide vahe on olemas, aga selle plaadid tega füüsiline vahele siis ei ole kordagi mõelnud niimoodi pandan noorem olema. Ma loodan, et nemad saama. Ka. Seinulema. Märksa ver. Häid. Paikame. Peenem. Täna harjumis. Eetriajal. Pantokraator liikmed Lauri Saatpalu ja Erik Sakkov on raadio kahes stuudiost. Jätkame Eesti muusikamaastiku kaardistamist. See tulemine on korralik või, või on see planeeritud ikkagi teatud ajajärgu kestma, et teete niikaua kuni sinnamaani ja siis aeg maha, vaatame, mis edasi saab, või? Aga see on paratamatu, et sinnamaani ja siis vaatad, mis edasi saab, aga me ei tea kunagi, kus on sinnamaani, et ei, et me ei ole tulnud üheks suveks sellise plaaniga, et kuule nüüd teeme, teeme selle plaadi ja kolm kontserdite, siis läheb igaüks oma treipingi taha tagasi jälle. Et sellist plaani ei ole, me just nimelt oleme tulnud selle plaaniga, et vaatame, mis saab ja nii kaua teeme, kui see on võimalik. Mõnus, lõbus pakub uusi väljakutseid. On põnev olla laval, et see ka rahvale mehed, noh see on esimene eeldus, et see peaks ka teatud inimestele meeldima, sest üksinda saalis ei ole mõtet kontserte korraldada. Et vaatame, mis saab. Me ei saa mitte mingeid veksleid, kuule ansambel, kes lõpetas 17 aastat tagasi oma eksistentsi, noh see ei ole nagu eriti ei ole nagu eriti pädevad inimesed ütlema, et nüüd siit maalt sinna vaadid anname, mingid kuupäevad, teeme siis lõpetame ära ja alustame. Seda ei ole võimalik ütelda ära, me ei oleks siire. Ütleme, seda peaks vastama niimoodi, et eks me kripeldus väga palju ideid, mis olid omal ajal tegemata realiseerimata. Vahepeal tekkis väga palju juurde nüüd selle uue plaadi teo käigus on tekkinud veel kuhjaga ideid. Eks me teeme nii kaua, kuni jätkub põnevat tegemist. Et noh, selle uue plaadi kohta võid kolme moodi öelda, võib öelda, et seda tehti kaks pool aastat mõelda iga noodi juures võib öelda, et sea tehti siis seisab 17 aastat, aga võib öelda, et tõesti 28 aastat, eks algusest peale, sest meil on vähemalt üks lugu, on tegelikult mingisugusel kondikujul sündinud juba 83. aastal kantud, kantud läbi aegade, aga ta Linnistamata jäänud niimoodi nüüd vormistatud, et kui hea tunne on, kui sa saad selle idee, mis oli nagu ära vormistada, ära teha ja siis tuleb uus, siis teed seda, et see on nagu põhiline. Aga nojah, just need ideed, mida sa arvad, et tal on mingi väärtus, eks ole noh, palju ideid on. Lihtsalt jumal tänatud, kaovad kuskile. Aga ma ütlen, et see on jumala hea plaat või isegi kuradi Avlad oma õnnelik sest see on ikka kohe plaat. Annad kohe täitsa südamerahuga. Ma ei olnud nii pead plaati kuulnud. Tubli. Mida kujutas endast selle nii-öelda mälestustepaketi kokkupanemine? Kirjeldage natukene seda kui lihtne oli leida materjali, kuskohast te leidsite ja mida te täpselt leidsite, mis kokku sai? No Eerik on põhiarhivaar, eks ole, siis tema, tema armastab koguda kõiki asja eriti mälestusi lõpptulemusena, noh, kui see asi oli juba valmis, eks ole, selles mõttes, et kondikava oli koos juba enam-vähem hakkasime seda nii-öelda läbi hekseldama, Eerik kirjutas ja mina välistasin kõrvalt kritiseerisid, solvasin, nii ei käi ja nii, aga ütleme niimoodi olin selline vastik Glavlit tsensor ei soovita ja samas ma arvan, et noh, eks raamatu juures tahaks loota, muliseb midagi ka kasu on olnud. Noh, sellega on niimoodi, et ega ma ei ole mingi kirjanik ja, ja, ja kirja hakkasid panema aastal 2000 ja see kirjutamine oli minu jaoks selline mõnus ajaviide. Ma tegin seda kodus töö juures lennukites, kus oli aeg jälle, mõtlesin, et võin natukene kirja siis mõneks aastaks nagu vaibus ja siis kirjutasin jälle. Ja hiljem selle kirjutamise juures võtsin lihtsalt juba metoodiliselt ilusasti, et mis olid need teetähised, kus millest kirjutada. Siis tulid mingid naljakad seigad, mingid muud asjad, proovisin nagu lõbus olla ja siis Lauris teile väga palju harjutus Laureni kõige palju kirjutanud ja jube palju aitas kaasa kõikide asjadega, just nimelt stiili mõttes, mida panna, mida mitte panna, sealt on tegelikult päris mahlaseid asju välja jäetud, just nimelt selle mõttega, et teada nagu oleks tiimidega, jääkski stiilseks bändi raamatuks, aga normaalmamma lubanuks raamatul lõbus lugemine. Et see ei ole selline kulm kortsus, läbi läbi seinte bändi tegemine vaid ikkagi tagasivaade on ikkagi suhteliselt eneseirooniline ja, aga, aga noh ütleme, et ta on seda väärt, sellepärast et mina kunagi teinud muusikat, hambad ristis. Meil on alati saanud jube palju nalja. Meiega juhtunud, kogu aeg reisinud, meiega juhtub päris katastroofilisi asju. Väga kihvt on olnud. Ja selle kirja panemine oli üks surm. Mis puutub sellesse varasse materjali, siis naljakas on see, et mida aeg tagasi volingul pilte ühes karbis, teises karbis, keldris, pööningul igal pool, eks kuskilt leidsin, kokku oli hoida omal ajal ikkagi ära panna, mitte ära visata. Muusikat on olemas meie esimestes proovides 81. aastal leidsime mingi maki, mingi mikrofoni kolmi rublase, suutsime sellega üles võtta. Selle lindistuse pealton, aru saada, milline see lugu oli. Noh, selge see, et see pole kvaliteetne, aga missi. See ei ole kohalik. Kõik see on nagu olemas ja mida aeg edasi. Aastast 92, kui me andsime oma viimase kontserdikestal nuid ohutul, lavastus jalakas, tegi seal imesid, Rutiku tagus klaverit, raadikul olid jänesekõrvad. Keerium, järjekordne täielikku lendas ühte pilti, ma panin lehte kuulutuse hommikul televisioonis, palusin nagu siin. Mitte midagi, mitte midagi, kõik fotograafid käisin läbi Pärnus. Noh, mitte mitte midagi. Ma küsisin fotograafi käest, kuulaks kurjad keeled, räägivad, sina olid seal. Jah, ma olin küll, mul oli fotoaparaat ka kõhu nii põnev olnud, ma ei teinud ühtegi pilti. Niimoodi oli täitsa kohutav. Ka selline sürr, et paljud imestavad, kuidas teil alles oli, et see on kokkusattumus, võib-olla ma olen võib-olla natuke tavapärasest tõsisem, tõsisem mõtleja kujuna asjade ära viskamine, aga tegelikult Mulle oli see kokku otsimine peavalu. Aga kui nad said digitaliseeritud, süstematiseeritud, ära tehtud, väike ta siis oli hea tunne küll olemas on, sest kõik teised bändid, kellega me oleme rääkinud sellest ütlevad, et neil pole midagi sellist noh, võib-olla viimane päästma hakata siis üks asi. Meil on hästi palju videomaterjali täna Toomas Vabamäele, kes viitsis leivapäts õla peal käia omal ajal 80.-te lõpul üheksakümnendatel ringi. Et see on nagu teema, mis meil ka jääb päevakorda, et seened praegusele raamatu- ja plaadi ka muidugi ei haaku, aga ütleme, pehmelt öeldes ideid on. Kuule uus. Lai vaata. Öelge lähemad ajad kohad, kus Pantokraator laval on. 25. oli esimene kord vist jah. 25. me teeme jah, sellise rahvaga peaproovi luban kätt südamele pannes, kõik lood on selged, inimesed on triigitud, püksid, poisid, kõik, ja tüdrukud. Kuivõrd see on meie esimene kontsert, esimene kontsert on pantograatori siis nii-öelda kodulaval Tartus Sõbra maja laval Pantokraator tegi sellel laval ka kogu aeg proove ja andis seal saalis, lendasin siis selle puhul me teeme selles majas esimese just nimelt Tartus just nimelt sõbra majas teeme esimese avaliku ülesastumise 25. kell üheksa õhtul. Piletihind on naeruväärne. Tulge vaadake, teate mida karta. Nali selles, et see on tõesti meie vana kodulava ja see tundus väga naturaalne just nimelt sinna minna, seal harjutada ja siis tulla välja inimeste ette. Et tegelikult see sõbrapäeva täna praktiliselt ei funktsioneerida, on üliõpilasmujale ja Tartus, inimesed käivad muudes kohtades, nii et me natukene nagu põeme seda, et noh, see tee sõbra majja on juba ammu rohtunud, et kas inimesed leiavad ta nüüd jälle üles. Sellepärast me seda peaprooviks nimetamegi, et me, et, et seda halba tunnet endast välja võtta, et inimesed käi, me teeme seal majas lihtsalt proovi alla ja kutsuma inimesi vaatama tuleb, palju tuleb, sest ega me muud ei saagi öelda, et tuleb, palju tuleb ja järgmine laks on siis väiksem laksukene too musapäevadel, eks ole, mis nüüd teie vaardiga? No kus ta nüüd nii väike lapsukene seal mesilane sümfooniaorkestriga selles mõttes, et neli lugu, et ütleme niimoodi, et see ei ole täis Kontsert neli lugu sümfooniaorkestriga siis Topper 21, Mai on top 21, Mai on siis tõeline plaadiesitluskontsert Tallinnas. Seoses sellega me pidime küll mingitel teistel kohtadel tegema, aga teistelt festivalidel suurelt alguses, aga teised festivalid suurelt alguses pidid tegema muutusid nulliks. Ja siis loomulikult rokkrabarock, 12. minu mälu järgi juunil oleme õhtul laval, kes siis tapperisse ei jõua või ei mahu. Siis võib rabarockil näha, veenduda selles, kas on nii, nagu nemad arvasid või ei ole nii näha, nemad arvasid. Ja Viru folgil oleme veel teadaolevalt augustiga kuus, seitsmes seitsmendal jah. Ja ega siin rohkem täpselt ei julge öelda, septembris ka Kuusalus küüni kontserdil ja siis riburadapidi, teeme ikka ise ka kontserte, paned tükid ja ta tahaks Tallinnas ja Tartus ja Viljandis. Kurat rokkbänd. Ega ma ütlen, see on hea, see on. Lauri käest küsi, Ameerikas tunnen juba sees vä? Ja siis, kui mul sümfooniaorkester meelde tuli, siis läksid närvid läbi ellu, et tunne on sees ja harjutan usinasti ja, ja küll me hakkama saame, oleme proove teinud. Ja, ja kõik mehed on nii kõvad, et see asi kõlab platsi imeliselt. Pabistamiseks pole põhjust, aga eksime liftile järele. Et lugusid on nii palju, et, et me saame igas kohas pakkuda täpselt sellise programmi, mis selle kohta sobib. Proovin Landonati korraliku Su, oled seal rabarocki ja siis Viru folgikavad tulevad, erinevad, elavad erinevad, neil on, kindlasti tulevadki erinevad, siin pole mingit küsimust. Et meil meil õnneks on, jah, me ei arva, et kõik me 40 lindistatud lugu, mis noh, nagu lindis on, et need on need kõik ajaproovile vastu pidanud, oh ei. Aga üle poolte kindlasti, nii et no meil on õnneks seda ruumi põhja siis, põhiline tähelepanu on ikka seal uuel materjalil. Ja ega me ei ole tulnud siia vana soki soojendama või mingit asja, et me meil on uhke minevik, meil on, me oleme selle üle uhked, selge see, et ega ma ei hakka mingite vanade lugude pärast nüüd hakkama bändi tegema jälle 20 aastat hiljem. Eks ikka teed selle uue materjali pärast, et uued ja huvitavad ideed, et ma seda vaim raiskab roojus heviroki Shakespeare'i sonett-ile. Ma ju tean, 120 aastat, noh, ma seda kihvt esitada, aga pehmelt öeldes, eks ma seda lugu olen kuulnud kah. Oli oli väga meeldiv teiega juttu ajada, Lauri Saatpalu ja Erik Sakkov ansamblist Pantokraator. Aitäh tulemast. Aitäh.