Avalikkuses kõlavad süüdistused prokuratuurist, lekib olulist uurimisinfot. Prokuratuur on valimiseelse poliitilise võitluse tööriist. Prokuratuur soosib meediapeksu. Prokuratuur ei saa hakkama oma tööga ning ei vasta ühiskonna ootus Dustele. Prokuratuuri usaldusväärsus on kahanemas. Toimik number 91 prokuratuuri tegevusest. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino ülekuulamine alustad. Ülekuulatav number üks aas normann amet riigi peaprokuröri ametis alates 2005.-st aastast. Peaprokurör Norman Aas, ma saan aru, et teil on tegelikult sellele nädala sündmuste põhjal võib ju isegi õnne soovida. Noh, ma arvan, et õnne soovida võib alati, aga mitte võib-olla selle nädala sündmuste pinnalt Kas ei olnud võita omamoodi, hakkasin hommikul oma lihtsameelse peaga kohvi kõrvale mõtlema. Pean silmas seda kohtuprotsessi, mis peeti pronksiöö sündmuste-ga seotud inimeste üle. Oli ju tegelikult teile sellise väikese uue võimaluse andmine, ma saan aru, et ohver või toimib, väga paks, materjalidest ei olnud, kui prokurör läks nõudma meestele ainult tingimisi karistust. Noh, ma arvan, et taotletud karistus ei sõltunud nii-öelda toimiku paksusest. Samas, kui me räägime uuest võimalusest, siis noh, tegelikult professionaalselt juristidele oli ette näha, kuna tegemist on esmakordse kaasusega Eesti õigussüsteemi jaoks, siis kindlasti tõenäoliselt see esimeses astmes ei lõpe, sest üks pool kindlasti oleks sellega edasi läinud. Antud juhul on siis prokuratuur Kas see tähendab ka omamoodi seda, et teil on prokuröril prokuratuuril siis kuskil olemas ka nii-öelda teine taust, mis nüüd läheb kasutusse peale seda, kui asjaga hakkavad tegelema inimesed, keda on esiteks rohkem ja kes võib-olla on ka menetlenud suuremaid ja, ja riigiõiguse seisukoha pealt olulisemaid asju? Ei ja siin ma tahaksin ikkagi nagu rõhutada, et Eesti õigussüsteemi või kohtusüsteemi oluline element on see, et tegelikult need põhiuurima põhitõendite uurimine, avalik kohtuprotsess toimubki esimeses astmes ja kõik see, mis on prokuratuuril olemas, seega tuuakse avalikku kohtuistungil välja, et nad on mingisuguseid teise ja kolmanda astme kohtu jaoks mingeid trumpe, kindlasti me ei hoia, et tegelikult kõik need tõendid, mis on olemas, said ka esimese astme kohtu ette toodud. Et selles mõttes midagi sellist, mida võis uskuda nüüd neid materjale tõsi ajakirjanduse vahendusel, ega lugedes, kus kohas kohtule esitatud materjalides on selge, et suhtlemine toimub vene kontaktidega vene telefoninumbritega, siis ei teki küsimust, et kuskohast on liikunud informatsioon Venemaale, mida siia Eestisse tagasi saadetakse. Mingeid selliseid uusi asitõendeid teil kasutada ei ole. Ma seal sõbraktid, küsimus, te ütlete, et ta võib-olla ei saa seda kommenteerida, aga proovige. Noh, siin ma ikkagi saan öelda nagu seda, et tõendite komplekt on olemas see esimeses astmes presenteeritud ja nüüd me taotleme uut hinnangut sellel apellatsioonikohtus pigem nagu laiemalt, et millised asjad on võib-olla jäänud kas siis tähelepanu alt välja või, või, või milline informatsioon võib-olla meil ei ole teada, siis tegelikult laias laastus on ju selline põhiselt, et kõik oluline, mis meil oli võimalik koguda, arvestades suhteliselt nii-öelda seda keerulist situatsiooni, mis seal oli, said ära kogutud ning kõik sai Kanada esitatud. Loomulikult on teatud praktilisi põhjuseid, miks meil ei ole võimalik teha kõiki näiteks Venemaapinnal olnud inimesi kindlaks, kellega nad suhtlesid aga kõik olulised, mis meie arvates oli võimalik teha, tegime mära. Nii et põhimõtteliselt kremli seoseid välja tuua ei suutnud. Selle kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit, nii et meie positsioon on täpselt selline, nagu seal kohtusesse esitatud, et see oli eelkõige nii-öelda nende enda mõtteorganiseerimine. Aga kui te nüüd seda asja vaatate, kui asi on kohtust läbi käinud, kas te tunnete või saate aru, et tegemist oligi teie jaoks täiskomplektiga, mida te suutsite välja käia, see oli maksimum, millega te kohtusse läksid. Loomulikult, arvestades selle asja ikkagi suurt kõlapinda, me andsime endast parima ja kõikvõimalikud tõendid, mis oli võimalik koguda meiega kohtule esitasime ja puudu ja ainult sellest, et ta ei suutnud kindlaks teha siis neid konkreetseid Venemaa numbreid, isikuid, kellega suhelda. Ma ei ütle, et see oleks nüüd võib-olla muutnud meie süüdistuse sisu või süüdistuse tonaalsust, et see, et mõne konkreetse Venemaa telefoninumbri taga oleva isiku nimi jäi meile nii-öelda teadmata, et see ei oleks pruukinud muuta tegelikult süüdistuse sisu. Kas on võimalik, et sama kogutud materjali pinnal esitab prokuratuur kohtusse nii-öelda uue kaasuse juba uute paragrahvide alusel? Siin on ikkagi protseduurireeglid, on nagu sellised ja meie otsus on selline, et me lähme sellesama süüdistusega edasi ja nendesamade argumentidega edasi ka ringkonnakohtusse, mille arvates või mis alusel, mis me arvame, Nemad vastutavad ka nende tagajärgede eest, mis siin Tallinna tänavatel juhtus. Ja mingit selles mõttes uut süüdistust ei tule. Siin tuleb küll aga tähelepanu ühte sellist juriidilist nüanssi, millele ka siin on võib-olla ajalehtedes juba õigusteadlaste poolt tähelepanu juhitud, et, et see süüdistus iseenesest sisaldab ka võib-olla mõnede teiste kuriteo koosseisude elemente. Näiteks kui kohus jõudis järeldusele, et nad ei vastuta nende konkreetsete rüüstamiste eest, siis oleks kohus pidanud omal initsiatiivil vastama küsimusele, et aga kas nad näiteks vastutavad siis vähemalt keelatud avaliku koosoleku korraldamise eest. Aga kahjuks seda kohus ei ole teinud. Kohus ise oleks pidanud siis ütlema, et selles paragrahvis on süütud. Ent kohus näeb, et siin on teine paragrahv, mille alusel võimelist süüdi mõista ja ise otsustama, karistada? Jah, Eesti ning kriminaalmenetlus sellise võimaluse nagu ette näeb, et kui seesama esitatud süüdistus võimaldab analüüsida ka teisi kuriteo koosseis, koosnes peatega tegelikult seda ka omal initsiatiivil tegema. Ja see süüdistuse kontseptsioon paljuski rajanes ka sellele, et ja need konkreetsed kohtualused organiseerisid siis ka sellist ebaseaduslikku koosolekut, mis tegelikult ei kaasa lõpuks ka naerda, need rüüstamised siin Tallinnas ehk siis kui kohus leidis, et okei, et nende rüüstamiste eest nii-öelda nad ei vastuta, oleksite pidanud jõudma siis sellele analüüsile ja äkki nad ikkagi vastutavad selle ebaseaduslik koosoleku korraldamisest, miks sa ära jäid, miks kohus nii ei reageerinud, miks kohus pime oli? Ma ei oska seda ausalt öeldes kommenteerida, et aga kindlasti ma arvan, et meie opositsioonis me toome selle aspekti välja, et, et nii-öelda see osa analüüsist tuleb kohtule ära teha. Kui palju ise tegelikult prokuratuur, teil on olnud aega nädal aega analüüsida, kui palju te tunnete ise seda, et teatud aspektid jäid seda süüdistusteni materjale kohtute jaoks materjale ette valmistades siiski tegemata. Otseselt otseselt selliseid etteheiteid või vigasid, mis ma oleks nagu teinud otseselt, kui tuvastatud tegelikult ei ole, kui olete lugenud võib-olla ise seda kohtuotsust, et ega nüüd ühtegi konkreetset konkreetset etteheidet ei ole ka siin ei kaitsepolitseil ega prokuratuuril nii-öelda tehtud, et on mitmes kohas mainitud, et noh, et selle kohta ei ole tõendeid. Aga olukord võib-olla selline selle kohta ei olegi tõendeid, et kui seda tõendit ei ole, siis on ka raske ette heita, et miks me seda tõendit siis fabritseerinud või ei tea ei leidnud. Et ehk siis ehk siis tegelikult nii-öelda tõendi pakett ja see tegevus, mis sai süüdistuses esitatud, minu arust sai tegelikult kohtus ikkagi öelda presenteeritud, et see täpselt niimoodi toimib. Ja nüüd on pigem see õiguslik probleem, et kui palju nad siis nende tagajärgede eest vastutavad. Norman Aas, kas selles olukorras me võime seda kaasust just silmas pidades nimetada, et tegelikult panid poliitikud tanki kui kasutada sellist natukene brutaalselt väljendit prokuratuuri ja kapo öeldes, et kõik süüdlased saavad karistatud pikkadeks aastateks trellide taha, räägiti sellest, mismoodi noored inimesed rikuvad ära oma elud ja nii edasi ja nii edasi. Ehk köeti üles rahva suured ootused näha verepulma, näha avalikku hukkamist ja, ja tegelikult seda ei tulnud. Tähendab, siin tuleb seda asja nagu vaadata, nagu kahest plaanis, et üks küsimus võib olla, mis nagu läbi kõlas, on nagu see, et, et kui palju siin võib-olla prokuratuur siis või kes iganes, Kaitsepolitsei lähtus võib-olla kellelegi lubadustest, siis nagu ma olen öelnud siis tegelikult nii see kohtueelne menetlus kui ka kohtumenetlus on minu arust nagu tõendanud seda, et ei sisepoliitilised ega ka võib-olla välispoliitilised avaldused ei ole tegelikult mõjutanud ei seda süüdistuse sisu ega ka tegelikult tublisi kohtuotsuse sisu. Küll nad on mõjutanud ootusi. Jah, seda küll, et, et selles teises plaanis rääkides, et võib-olla teatud rahva ootused on siin üles köetud mõningatest avaldustest, jaa, jaa. Ja siis võib-olla sellest, et nii-öelda selline pettumus, aga noh, kindlasti ma ei saa öelda siin seda, et, et kuidagi poliitikud on pannud struktuuri, tanki, et nii-öelda tänu nende avaldustele Meie teatud biilse käitusime, meie käitusime ikka nii, nagu seadus eeldab võib-olla lihtsalt mingisugune avalik arvamus, avalik hinnang siis läbi nende lubaduste nagu peegeldab natuke teistmoodi, kui oleks, võib-olla muidu olnud. Ometi ei taha öelda, et teil ei ole Stenbockis, pagari tänavalt kus iganes helistatud ja küsitud, miks nii läks või siis vahepeal küsitud, mis seis on, kas tuleb nii, nagu me rääkisime? Siin ma saan vastata selliselt, et, et loomulikult On ka teatud riigiasutused ütleme õigustatud huvi teada saada, missuguses seisus mingisugune kriminaalasi on, aga samas ma tahan rõhutada nagu seda, et nii süüdistuse formuleerimisel kui iganes öelda kohtutes tõendite presenteerimisel ei ole ükski nii-öelda poliitiline otsus või, või nii-öelda suunis siin mingit mõju mänginud, et samas siin. On teatud juriidiline aspekt. Nimelt kuna me kasutasime selles kriminaalasjas ka teatud nii-öelda vastuluuretegevuse materjale, siis selleks pidi valitsus meile loa andma ja see läks valitsus ka loa andis näidud. Põhimõtteliselt kogu selles, selles konkreetses loos on ju on ju küsimus väga väheses tegelikult ka prokuratuur nõudis, ta nõudis küll karistust, aga inimeste jaoks oleks tähendanud karistuse. Kuidas seda öeldakse prokuratuuri maximum nõudmistele kohtu poolt vastutulemist oleks tähendanud tegelikult tingimisi karistust. Reaalselt oleks noh, protsess peale seda ju välja näinud, samasugune, need mehed oleks täpselt samamoodi välja tulnud, et kohtusaalist ehk tavalise inimese jaoks väga palju muutunud ei ole. Kui paljude nii-öelda valmistute ette selleks, et ka minnes teise astme kohtusse kus protsess võib minna teistmoodi, aga põhimõtteliselt publiku jaoks ei ole oodata ju ka sealt mingit sellist otsust, mida, mida, mida avalik arvamus Eestis praegu ootab. Siin on tegelikult asi meie jaoks isegi nagu natuke lihtne juristi juristina nagu vastata, et noh, sellised avalikud ootused siiamaani võib-olla see diskussioon on nüüd läinud, selles suhteliselt avalikkus ootas süüdimõistmist. Varem oli diskussiooni pole tõesti see, et avalikkus ootab karme karistusi siis just nende karistuste aspektis, ma saan öelda seda, et, et noh, siin on ikkagi väga selgelt karistusõiguse printsiibid mängivad siin karistuse küsimisel rolli arvestades ka teatud, ütleme sellist üldpreventiivset tähendust. Ja, ja nii-öelda Nende süüdistatavate edasist tähendus ka ühiskonna jaoks siin seetõttu prokurör otsustas, et selline tingimuslik karistus koos Eesti riigi järelevalvega nende üle on kõige õiglasem järel nende tegevusele. Lisaks siin tuleb ka arvestada nagu seda, et et kui me räägime rahva õiglustundest või, või, või, või nii öelda avalikest ootustest, siis ega praktikas need väga paljuski laenavad emotsioonidele, et selles mõttes mina ikkagi usaldan Eesti kohtusüsteemi kasvõi sellepärast nii kohus kui prokurör ja ka tegelikult kaitstud on ju need ainukesed, kes tegelikult algusest lõpuni on nende asjadega kursis, kohtuvad näost näkku, nii, nende süüdistatavatega kohtuvad näost näkku võimalike kannatanutega ja lihtsalt neil on võrratult rohkem seda informatsiooni, mille alusel tegelikult seda arvamust kujundada. Milline peaks olema õiglane karistus, kui tegelikult avalikkusel, kes opereerib võimul paari ühe kahe faktiga ja üritab selle alusel sellist õiglast hinnangut asjale anda. Norman Aas, te ütlesite, et prokuratuuril tekkis nägemus nende isikute tulevasest mõjust Eesti ühiskonnale, palun, milline see siis on? Eelnoh siin ma arvan, et tuurina ei ole vastu õige hinnata kellelegi, ütleme tulevast ühiskonda, aga nii ta võetud selle karistuse küsimisel võeti see arvesse, et meil on võib-olla nende ühiskondlik mõju tulevikus jah, sest isikutega sest Eesti vabariigi karistusseadust ikka nõuab nagu seda, et, et lisaks sellele, et hinnatakse süü suurust, tuleb vaadata ka seda, et kuidas karistus mõjub inimesele nii-öelda eri prementiivsest vaatepunktist lähtuvalt, et kas see karistus muudab teda kuidagi ka inimesena paremaks või hoopis tekitab temas veel suuremat trotsi riigivõimu vastu ning lisaks ka teatud üldpreventiivset aspektid ehk siis et kuidas siis rahvas nii-öelda laiemas plaanis seda karistust Ta peaks siis, ma saan aru sellest jutust praegu, et reaalset vanglakaristust ei küsitud, sellepärast et see võiks tekitada nendest inimestest reaalselt märtrit, keda saaks ära kasutada siis venekeelne elanikkond, kes iganes Kremli jõude, et Eestis provotseerida järjekordseid rahutusi või, või midagi seesugust, mis võib kahjustada teist riiki. Noh, ma ei välista, et see kindlasti võis olla ka üks argument, aga nii-öelda konkreetselt see lõpp, karistus koosnes väga paljudest juriidiliste argumendiks, miks lõpus jõudsime järeldusele, et selline selline kriminaalhoolduse järelevalve all toimuv integratsioon oleks kõige mõistlikum. Norman Aas, kui te asusite oma ametit, sest see peaprokuröri ametisse, kuivõrd te nägite seda tegelikult ette, et prokuratuur muutub nii-öelda avalikkuse poliitikute pidevaks, selliseks ründe ja, ja justkui piltlikult öeldes ka selliseks läbikäigu hoobiks, mida, mida kasutatakse oma poliitiliste, oma avalike huvide realiseerimise eesmärgil. Tegelikult vähemalt nii-öelda selliseid sündmusi, mis võib-olla siin paari viimase aasta jooksul on olnud. Ega ma väga täpselt ei oskanudki ette ennustada, et mis on olnud võib-olla minu jaoks ka selline nagu negatiivne üllatus, et, et loomulikult. Me olime valmis ja ka seni teoli nagu näidatud, et võivad tulla ka selliseid noh, väga suure avalikkuse tähelepanu all olevat kriminaalasjad. Kuna ka Eesti õiguskaitseasutused on järjest rohkem muutunud professionaalsemaks. Tõesti on esitatud süüdistus ka võib-olla nii-öelda väga laia ühiskondlikku kõlapinda omavatele isikutele, mis on olnud, aga nagu selline negatiivne üllatus on tõesti see, et et ka minu jaoks ootamatult on kaasnenud väga selgelt sellised poliitilised rünnakut ka tänu sellele. Jaa, jaa. Ja ka võib-olla selliste väljaspool kriminaal menetlust jäävate protsesside kasutamine nendesamade kriminaalmenetluste mõjutamiseks, et see on olnud ootamatu ja negatiivne. Mida te eile Eesti Vabariigist räägib, see, et Eesti poliitikud ja poliitilised organisatsioonid on väga varmad kasutama erinevaid meetodeid selleks, et prokuratuuri mõjutada, tema tegevust mõjutada. Noh, siin kui nagu päris ratsionaalselt seda analüüsida, siis noh, mõnes mõttes tuleb sellest ka võib-olla mõnes mõttes ma saan sellest aru, kuna mõnedel inimestel on väga palju mängus nende asjadega nii poliitiline kapital kui võib-olla majanduslik kapital ja, ja noh, ma saan selliste sellises käitumismustrist aru teisest küljest, mis on olnud nii-öelda negatiivne minu enda jaoks on nagu see, et samas ma nagu eeldan, et just nagu poliitikud, kellel on vaieldamatult väga palju teene, et ka Eesti vabariigi ees ja ka Eesti vabariigi õigussüsteemi ees oma tegelikult sõnavõttudega kahjustavad seda, et, et ma arvan, et sellised väga aatilised ja ja, ja, ja tõesti, Eesti arengu eest muret tundnud poliitikud seda vast ei tohiks teha. Norman Aas, kas te teate, kui suur on prokuratuuri või üldse Eesti siis õigussüsteemi usaldusväärsus erinevates küsitlustes, mis see protsent võib olla palju inimesi usaldab, kas teie teate otseselt selliseid küsitlusi, nagu näiteks politsei pidevalt prokuratuuri osas ei ole läbi viidud? Samas ütleme erinevate riigiasutuste võrdluses oleme olnud seal ülemises kolmandikus. No Eesti kohtusüsteemi usaldab umbes kuskil 65 66 protsenti inimesi. Usun siit te saate vastuse, miks inimesed tahavad avalikku kohtupidamist? Jah, et mina olen ka absoluutselt seda meelt, et et ka meie põhiseadus tegelikult eeldab seda, et kohtuistikud oleks avalikult, sest see on teatud mõttes seotud ka kohtute sõltumatusega, kohtunikud ongi väga sõltumatut eluaegset ametis ja ega keegi, ütleme, riiklik institutsioon, kohtunik ei kontrollinud ja nii-öelda selline avalik demokraatlik kontroll kohtu üle ongi täielikult läbi avaliku kohtuistungil, kus kõik osalejad näevad, kas kohus käitub õiglaselt. See on üks asi, aga teine asi on, on loomulikult see, et, et see, et üks kuskil 35 protsenti inimesi ei usalda kohtusüsteemi ja kõike seda, mis sinna juurde käib, nõuab ka seda, et avalikkus mõistaks inimesi juba ette süüdi. Noh, see avalikkuse süüdimõistmine no okei, osaliselt kindlasti võib siin olla tegemist teatud umbusaldusega kohtusüsteemi õigussüsteemi vastu, mida avalikult väljendatud, et noh, selline meediapeks nii-öelda siis sellise riikliku sanktsiooni asemel aga, aga noh pahatihti praktikat või ka meediat nagu vaadates ei ole ka põhjendatud, et noh, kui eriti sellistes pooleliolevates protsessides tegelikult asjad on minemast kohtusse või on juba kohtus nii-öelda teha kellelegi suhtes sellist meediapeksu. Ma arvan, et see ei ole ka mingil kujul nagu moraalselt õigustatud. Norman saate te panna käe Eesti põhiseadusele ja öelda, et prokuratuur ei ole kunagi ise meediat ära kasutanud teatud protsesside suunamise. Et ma saan niimoodi vastata, tõesti, panna käe põhiseadusele, öelda seda, et, et mina isiklikult ei ole mitte kunagi kasutanud meediat ära ebaseaduslikult mõne protsessi suunamiseks ja ma olen teinud ka ennast nii palju, et ükski teine prokurör seda ei teeks, neil oleks ka seda põhjust teha. Et, et selline on nii-öelda vastust. No kuidas, kuidas lihtne inimene peaks seda situatsiooni lugema, ühel pool seisab advokatuur, kes ütleb, et lekib, prokuratuur, teisel pool prokuratuur, kes ütleb, et materjalid panevad jooksu sellel hetkel, kui advokaadid on saanud materjalid kätte ja, ja sõna sõna vastu, mis, mismoodi need inimesed sellisest noh, pettumuse ja süüdistamise, sellest ahelast välja aitaksite. Siin tuleb kahjuks nagu nõustuda, et just paar ka võib-olla sellist suuremat protsessi, mis on seotud kesin, lekitamis kahtlustega ongi viinud tegelikult nad sellise laias plaanis nagu mina vaatan probleemi, et on tekkinud selline üldine kahtlustamise õhkkonda nüüd on võimalik näidata nii mõlemale poolele, et loomulikult konkreetsel juhtumil me ju uurime ja, ja, ja on võimalik tõesti tuua kahtlusi välja, et näiteks kaitsepool on lekkinud ja tõesti nendel juhtudel, kui mõlemad akatuuri juhatuse poole pöördunud, olen ma olnud ise likult ikkagi suhteliselt veendunud, et see on läinud sealtpoolt. Aga ma saan ka aru, et noh, niikaua kui neid konkreetseid isikuid ei ole kätte saadud ongi võimalik tekitada selline üldine kahtlustamisega õhkkond. Kõik lekivad ja ja see üldises plaanis õigusemõistmisele tuleb ainult kahjuks ja mis, nagu ma tahan eriti rõhutada, nagu see, et, et okei, prokuratuuri seisukohalt on jah, väga tähtis nagu rõhutada seda, et meie elektri ja teha kõik selle nimel, et meie ei leki, aga laiemas plaanis õigusmõistmise väärikuse ja ja selles plaanis ei ole ka vahet, kustpoolt lekib, probleem on selles, et tegelikult selliseid meediaprotsessi kasutatakse ära. See, selles osas on minu arvates vaja ka midagi nagu ette võtta. Et selline olukord, nagu muuta seda olukorda On teil selge plaan olemas? On teil advokatuuriga mingi kokkulepe olemas, mismoodi need protsessid võiks toimuda? Meil on olnud siin ka eelmise aasta lõpus kohtumine ja, ja praeguse seisu järgi me esitame nii advokatuuri, prokuratuuri poolt justiitsministeeriumile sellise oma nägemuse, kuidas nagu edasi minna. Ja kui me räägime laiemas plaanis, et noh, millised need lahendused võiks nagu olla, et mina iseenesest nagu ei välista sellise avalikkuse suuremat juurdepääsu isegi mingitele materjalidele, aga siis see peab olema seaduslik, ehk siis see peab olema ka ütleme, kas ühe või teise poolt selgelt oma nime all avaldatud jah, et nendel põhjustel me praegu anname avalikkusele selle materjali lugeda, et praegune situatsioon on nagu selles mõttes kõige halvem, et kus ühe ühest küljest nii-öelda seaduse järgi nagu mitte midagi ei tohi näidata. Ta on ikkagi nii-öelda näidatakse ja siis kasutatakse seda ära, et aga näete, et see näitab iseenesest ka juba ebaseaduslikku olnud ja sellega kahjustatakse protsessi veelgi rohkem. Ja teine on kindlasti sellised tehnilised seaduslikud täpsustused, et et, et tõesti siis rohkem neid materjale kontrollida, mis siin erinevatele pooltele jagada. 2007. aastal alguse saanud ja 2008. aasta kogu ajakirjandust aasta jooksul ajakirjandus täitnud nii-öelda maadevahetuse lugu on ära lörtsitud seetõttu, et see on peetud enamasti või suures osas ajakirjanduse külgedel. Noh, kui me küsime nagu juriidilises plaanis, et, et kas see avaldab mingisugust mõju nüüd võimalikule kohtupidamisele võimalikul kohtuotsusele, siis noh, ma loodan, et mitte samas sellises üldises plaanis on ei noh, minu hinnangul on nagu väga negatiivne sündmuste ahel, et mis sinna sellised ma olen nimetanud, et milline juriidiline protsess ja siis on nii-öelda kõrval veel mingisugused muud protsessid ja mõnes mõttes need muud protsessid on aga väga ahvatlevad. Juriidiline protsess on väga selgelt seadusega paika pandud, kes saab, mida öelda, kes saab, mida taotleda kes on nii-öelda pooled, kes vaidlevad omavahel siis nii-öelda seal meediaprotsessides, mingites muudes protsessides seal neid reegleid ei kehti, et sulle sa saad valida ise vastase, keda sa siis ründad ja saad kasutada neid argumente, mida sa tahad. Sa saada ennast varju jätta lõpuks selle protsessi tagant, et, et kindlasti seetõttu on see põhjus, miks nii-öelda neid kõrvalprotsess ahvatleb läbi viima. Selles mõttes te tunnete, et see on teie jaoks olnud kaotatud lahing. Kui mina olen ikkagi selline professionaalne juristidega peaprokurör, et eelkõige ma pean hoolitsema selle juriidilise protsessi, Eesti, ma nagu ma ütlesin, et ma loodan, et, et sellist juriidilist protsessi see väga palju ei väära, samas üldises õigusmõistmise väärikuse üldise eesti õigusemõistmise arengu seisukohalt on olnud negatiivsed arengud väga selgelt millal jõuab esimene selline lekitamise juhus kohtusse, kus prokuratuur on suutnud asja uurida, selgub, et kas siis teie poole pealt või, või teise poole pealt on lekkinud asi jõuab reaalselt ka teatud karistusega teatud juriidilise lahenduse, et inimesed saaksid karistada, kes on seaduse vastu eksinud? Sinna tuleb, et eristada kahte võimalikku nii-öelda järele nüüd teatud informatsiooni nii-öelda väärkasutus, võib-olla teatud distsiplinaarõiguslik, mine ja neid, noh eks ka pärimisõiguskaitseasutustes on nagu ette tulnud ja nende istungi inimesi nii-öelda ka töö kaotanud. Samas, kui me räägime nüüd konkreetselt mingisuguste toimiku materjalide lekitamises, siis ja siis on seda nagu raske öelda, sest siin on üks, üks probleem, mis me selliste kriminaalmenetluse puhul oleme väga selgelt nii-öelda, mille vastu ma olen põrganud, on tegelikult see, et ega ajakirjandusvabadus on demokraatlikus riigis väga suur väärtus ja selle hulka kuulub tegelikult ajakirjanike allikate kaitse ja meil on olnud tegelikult protsessi, kus me oleme küsinud ajakirjaniku käest, et noh, et tunnistan, et öelge siis, kust te need materjalid saite. Noh, ma ei ütle seda ja tal on õigus öelda, et ütle seda. Sama probleem on ka tegelikult sellega, et kui me lähme näiteks advokaadi käest küsima, et kas see võistlev protsess ongi see, et mõlemal poolel peab olema suhteliselt ühepalju võimalusi ja ei ole võimalik niimoodi, et kui näiteks kaitse valmistab seal kohtuda protsessiks ette loeb seda toimikut, siis vahepeal fraktuur läheb küsima, et noh, kellega sa oled rääkinud sellest toimikust ja mis otses positsioon kaitseb tegelikult seaduse alusel peab vastavalt, kellega seda toimikut on jaganud. Jah, selles mõttes me oleme nagu lõhkise küna ees, et et juriidilist võimumil neid söövad ajakirjanikele kaitsel, et kellele siis andsid selle toimingu ei ole. Norman Aas, prokuratuuri on Eestis süüdistatud muuhulgas ka selles, et te jääte alla. Te jääte alla oma kaadrivalikus. Sellele, kes istub teie vastas kohtusaalis. Olete te selle süüdistusega nõus? Ma päris nõus ei ole siin noh, nagu Eesti nagu noor riik on ikkagi, igal riigiasutusel on oma selline ajalugu ja noh, kui me vaatame Eesti prokuratuuri ajalugu läbi taasiseseisvunud aja, siis noh, kindlasti siin nii organisatsiooni kusele inimeste mõttes ütleme tuleb nagu aru saada sellest, et, et siin 90. aastate alguses erinevail põhjustel prokuratuuri nii õigus, et võib-olla seetõttu maine oli väga madal, kõik omaaegsed prokurörid, uurijad nagu lahkusid ja, ja noh, selle tulemusena siin üheksanda aastate keskel võib-olla tõesti ei olnud see tase väga kõrge, samas peab olema tänulik kõigil nendel inimestel, kes ealzin töötasid, siis ta nagu tänu sellele me jõudsime kuus uude aastatuhandesse, kus siin kahetuhandendate aastate alguses toimusid nii olulised reformid kriminaalmenetluses kui ka tegelikult sellised organisatoorsed reformid tõsteti palka samale tasemele, mis kohtunikega ja see on tekitanud ka väga sellise suure huvi prokuröri ameti vastu ja meil on just siin viimaste paari aastate jooksul kursid, on väga suured ütleme, kandidaatide arvuga olnud, ma saan aru, et on tulnud väga palju uusi inimesi ja selles mõttes tõesti meie koalitsioon ongi nooruslik, aga ma arvan, et see, et me teeme neid suuri asju, me julgeme neid teha on paljuski tingitud ka sellest, et et selliseid asju on võimalik teha sageli ainult noorte inimestega. Ühesõnaga aru saada siis võimalik nii et ilusate piltilusate noorte prokuröride aeg, mis oli siis nii-öelda mainekujundusaeg, et ameti au uude tasemele tõsta, on nüüd sisuliselt läbi. Ma arvan, et, et needsamad kenad naisterahvad on väga võimekad prokurörid ja kindlasti jätkavad oma tööd siin veel kaua aega, et, et kindlasti ei ole, nende aeg läbib, ma arvan, et paljud neist on ennast tõestanud väga võimeka prokurörina ja me kuuleme neist veel tükk aega. Lisaks veel üks süüdistus, mis on kõlanevad prokuratuuri aadressil olnud see, et prokuratuur küll ise ja ma usun seda südamest ka ei ole poliitiliselt mõjutatud. Ent täpselt see ajastus, millal prokuratuuri jõuavad teatud materjalid mis on poliitiliselt hästi kuumad, uurimine jõuab avalikkuse ette just siis, kui on kõige kuumem aeg mõne poliitilise konkurentsiga kohta üht-teist sopa välja kiskuda. Lükake ümber, et see ei ole nii, prokuratuur, ma usun, on, eks ole sõltumatu, aga see ajastus on tihtilugu kahtlane. Ja siin tuleb naerda, vastate kahest aspektist, ütleme selliseid suuremat kaaslased, mis võib olla ka nii-öelda selles avalikkuse tähelepanu all on olnud, on ikkagi alustatud ka meil endal sellise informatsiooni analüüsimise tulemusena ning alustatud täpselt siis, kui ma olen järeldusele, et siin on kriminaalmetsa alustamiseks põhjus olemas ja sealne ütleme, mingit sellist poliitilist suunamist avalduse toomist ei ole kunagi olnud. Samas ei ole selles mõttes midagi teha, kui üks inimene toob meile kuriteoavalduse siis me peame seda lahendama, seadus nõuab seda, et me peame võtma vastu otsuse, kas seda menetleda või mitte. Ja kui sealt on ikkagi väga selgelt näha, et keegi on toime pannud kuriteo, siis me peame tegelikult seda menetlema. Meil ei ole võimalik öelda, et jah, et et siin avalduses paistab küll väga selge nii-öelda kuritegu välja, aga kuna see on toodud teatud poliitilised motiivid just täna, siis me seda ei menetle, sellepärast sellist lahendust ka ei ole võimalik nii-öelda teha, et me avalduse tähelepanuta natuur on poliitilise võitluse järel. Ei noh, selles mõttes, et mitte relv, aga igasugune informatsioon, mis meie käsutusse jõuab, kas ajaleheveergude kaudu kas oma töö tulemusena või kellelegi toodud avalduse avalduse alusel, me peame selle kanalüüsime reageerima ja loomulikult ei saa välistada seda avaldusi, üritatakse ajastada teatud ajale ja siis kas teha seal üle mingi telesaade või tuua siis mingi kaamerate välkudes mingi back materjali meile siia. Et, et me peame ikkagi puhtalt professionaalselt suhtuma sellesse, et see, mis motiivil mingi avaldus on toodud ei ole, mille aluseks menetluse mittealustamine lähemalt, aga ikkagi kuritegu on toime pandud tegelikult. Ülekuulatav number kaks pilv Aiver amet vandeadvokaat advokatuuri esimees alates 2004. aasta aprillist. Ja Aivar vil kuuleb. Aivar pilv, advokatuuri esimees. Mis on teie nägemuses see põhjus, miks avalikkuse silmis on prokuratuuri maine ja usaldusväärsus hakanud langema, kahanema? Mul on seda raske kommenteerida, kui palju ja kas vähenenud või, või langenud on, aga, aga küll on kindlasti prokuratuuri tegevusele viimasel ajal läbi avalikkuse pööratud seoses konkreetsete kohtumenetlustega päris palju tähelepanu ja siin on ilmselt mitu erinevat aspekti. Ma ei tahagi kuidagi hakata siin kohtumõistja üks või hinnangute andjaks, aga aga ilmselt on siin avalikku arvamust, juhul kui see tõesti nii on, nagu te väidate, mõjutanud mitmed erinevad arengud, mida ei saa minu arvates õigusriigi seisukohalt pidada sellisteks headeks, headeks, tavadeks, headeks arenguteks. Nad tekitavad pigem küsitavusi. Millised need küsitavused on? Kui võtta nüüd puhtalt advokaaditöö seisukohalt ja kaitseõiguse teostamise seisukohad, siis võib öelda, et eks siin tuleb arvestada ühte asjaolu, et kõigepealt me oleme võistleva menetluse pooled, kellel on erinevad rollid kriminaalmenetluses ja kus üks pool ei saa ja ei peagi teise poole seisukohtadega nõustuma. See on nagu menetluse olemus ja paratamatult seetõttu ma kindlasti diviisi alla erinevates menetlustes toimuvaid vaidlusi kompromissitu ide heitlusi, mis ongi kohtumenetluse ja kriminaalmenetluse paratamatu koostisosa. Küll aga, aga see taust, mis mingil määral selle ka viimastel aastatel on võimendunud ja millest on ka varem ajakirjanduses korduvalt juttu olnud ei haaku kaitseõiguse ja ka advokaatide poolt vaadatuna kriminaalmenetluse eesmärkidega ehk ehk üks asi, mis väga kindlalt häirib, on see, et et meil on ikkagi õiguskaitseorganid, kelle niisugust töö resultaati kontrollib ja suunab kohtusse prokuratuur. Meil on tegelikult kujundatud selline ajakirjanduslikke õigusemõistmise eeletapp mis eelneb kohtumenetlusele, mis teostab avalikku hukkamõistu avaliku süüdi Neist. Ja fakt on see, et kui prokuratuur ei praktiseeriks nii laiaulatuslikku ja nii massiivsete ajakirjanduslikku kajastust erinevates kohtuasjades sellise detailsuse astmega siis kindlasti ma arvan, et ka kohtumenetluste eelne asiotaaž asjade ümber toimuvate küsimuste ülevõimendamine jääks ära. Näen juba teid vaimusilmas advokatuuri käsi põhikirjal väitmas seda, et kõik need lekked, millele te viitate, toimuvad ainult prokuratuuri poole pealt ja advokaadid on puhtamad kui äsjasündinud. Jeesus Kristus. No vot, ma ütleksin kõigepealt võib-olla selle küsimuse sisse vastuseks ühe ühe märkuse, et et, et advokatuur ei ole kunagi asunud aktiivselt ründama prokuratuuri läbi ajakirjanduse läbi avalikkuse süüdistustega, et prokuratuuris õiguskaitse organites tohutult lekib kohtueelse menetluse informatsioon. Küll on aga meile arusaamatu ja kahetsusväärne see, et viimasel oleme pidevalt pidanud tundma survet prokuratuuripoolse sellise käitumise tõttu. Et, et kõige parem mäe enese õigustamise viis või enese kaitsmise viis on kogu aeg süüdistada ja rünnata advokatuur ja no see, see ei ole, vaadates hea ja mõistlik selleks, et selleks, et üldse sellist olukorda analüüsida, selleks et sellises olukorras paremaid lahendusi otsida. Aga ma tahan öelda seda, et mida nüüd ka viimastel nädalatel korduvalt korratud, et oleme siiski siiralt ausad, vaatame, kuidas meil ühes või teises suuremat tähelepanuköites kriminaalmenetluses asjade kajastamine ajakirjanduses algab. Ta algab kohtueelse menetluse päris algetapis kus pressiteadete kaudu informeeritakse avalikkust olulisematest kriminaalasjadest. Ma kindlasti ei soovi sellega öelda, et avalikkus ei pea olema informeeritud. Avalikkus ei pea teadma seda vastupidi. Kuid mõistlikkuse piir, millises ulatuses kohtueelse uurimiseriti selle algstaadiumis olemasolevat infot avalikkusele antakse? Vaat sealt peale hakkab minu arvates rullima selline lumepalli efekt kätte püüdmaks näidata oma tööd tulemuslikuna eesmärgiks raatsena hakkab tegelikult üle võimenduma selle informatsiooni andmine ajakirjandusele, mida ei tohiks selles menetlusetapis mitte mingil juhul veel teha, mis paratamatult riivab isiku põhiõigusi ja vabadusi ja rikub ka tema kaitseõigust. Kui te küsisite, aitäh, et kas ma saan käsi piiblil vanduda olukorras, kus 650 advokaati ligikaudu tegutseb täna Eesti advokatuuris siis loomulikult ma ei saa seda teha. Aga ma tahan väita ja selgitada, et nendes avalikkuse tähelepanu alla sattunud asjades, millest need on räägitud siin viimase poole aasta või aasta jooksul on tegelikult Tseemne informatsiooni levik väga konkreetse detailsusastmega toimunud juba ammu enne seda, kui advokaadid üldse toimikute juurde pääsevad koos oma kaitsealustega. Aivar pilv, kas see näitab prokuratuuri tööülesehituse nõrkust või näitab, see näitab meeskonna nõrkused nad ei saa hakkama lihtsalt või näitab see prokuratuuri selliste meediaihalust. Kõik noored prokurörid tahavad ise särada telekaamerate ees. Ma arvan, siiski prokuratuuris töötab väga häid ja võimekaid spetsialiste komplekteeritud nii noorte, heade, uute ja vihaselt häälestatud heas mõttes isikutega, aga seal on ka piisavalt palju veel vanemate põlvkondade esindajaid, kellel on ka ajalooline kogemus olemas. Mulle tundub, et seda viimast ajaloolist kogemust on küll võib-olla natuke liialt napiks jäänud aga, aga aeg parandab seda kõike. Mina ütlen, et peamine probleem on kõrvalt vaadates selles, et meile tundub, et ma ei tea, kas on see edevus, kas on midagi muud, ma ei julge väita, et see nii on, aga peamine põhjus on ikkagi selles, et, et menetlust üritatud seeläbi viia alates selle algstaadiumist liiga intensiivne, ilmselt ebaproportsionaalselt läbi meediakajastus. See ei ole normaalne ja ei pea ja ei saagi niimoodi toimuda ja selleks puudub ka objektiivne põhjendatus. Miks see peaks niimoodi toimuma? Aga äkki on nende asjade taga kellelegi poliitiline, majanduslik või mõni muu erahuvi, mistõttu prokuratuur rajab neid asju avalikult. Loomulikult on viimasel ajal ka need spekulatsioonid aktiivselt esile kerkinud ja ja peab tunnistama, et ikkagi konkreetsed faktid on andnud selleks ka väga selget põhjust. Ma tahan kõigepealt võib-olla mõned näited, et, et ega advokaadid puutuvad oma töös kokku erinevate inimestega, erinevate klientidega nendega suheldes nendega vesteldes tegelikult hoomad ja saad aru, milliseid tähelepanekuid inimesed teevad juhul, kui nad peavad mingi asja, tausta, milliseid seoseid nad oskavad luua. Et, et seetõttu läbi kirjelduste läbi selliste juhtumite paratamatult tekib selline mulje või kahtlus, et võib-olla ringkondi võib olla isikuid, kes on ühes või teises kriminaalasjas mingisugusest eesmärgi saavutamisest huvitatud. Ma ei saa kellegi peale näpuga näidata ja ma ei tahagi näidata, aga ma tahan öelda, et juba see iseenesest on ebanormaalne, kui kahtlused ühiskonnas avalikkuses tekivad, see menetlus peab mitte ainult olema õiglane, vaid menetlus peab ka kõrvalt vaadates näima, kõigile õiglane on teatud poliitikud, on teatud ajakirjanikud, kes alati on kohe valmis sõna võtma õigustamaks ühte, teist kolmandat käitumisse, akti õiguskaitseorganite poolt. See ei ole jäänud tähelepanuta ja võib öelda, et võib-olla on see isegi natuke paranoiliseks läinud. Vot seda ei saa nagu tõlgendada sellise objekti ja sõltumatu lähenemisena, vaid seal on ilmselgelt teatud isikute mingisugune mingisugune huvi või eesmärk. Ma ei taha öelda, et nad mõjutavad prokuratuuri otseselt. Aga sellised arengud on täna täiesti silmnähtavalt olemas. Kas sellest nüüd aru saada ka seda, et prokuratuur võib-olla on enese teadmata poliitiliste mängude või ärihuvide nii-öelda tööriist töövahend? No nii nagu ma, nii nagu ma ütlesin, et ma igal juhul eeldan ja loodan, et, et sellist asja ei toimu, ei teadlikutega tahtmatult. Aga ma, mul on pigem selline mulje, et võib-olla teatud isikud kasutavad enda eksponeerimiseks võib-olla ka enda tutvustamiseks võib-olla ka enda ideede või mõtete läbisurumiseks härra eelkõige prokuratuuri poolt aset leidnud käitumisakte nende poolt tehtud toiminguid meedia avaldusi või, või, või pressiteateid, kus üritatakse ka siis isikute poolt endale kasulikku tulemust lõigata või, või endale meelepäraseid ideid serveerida. Seetõttu oma hingest loodan, et, et need on sellised seosed, mis ei ole otseselt teadlikult toodud, vaid need on pigem kas siis tahtmatult või, või on üks asi ajendanud teist Ülekuulatav number kolm Reinsalu, Urmas amet riigikogu liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja põhiseaduskomisjoni liige. Erakondlik kuuluvus Isamaa ja Res Publica Liit. Urmas Reinsalu olete nõus sellega, et prokuratuuri maine avalikkuse ees on viimastel päevadel viimastel aegadel üldse viimase, võib-olla aasta-pooleteise isegi paari jooksul kõvasti langenud. Põhjuseks ikkagi siis erinevad lekkimise juhtumid, erinevad kohtutakse, kaaslased, mis, mis venivad erinevad kohtukaasuse puhul selgelt. Osapooled ütlevad, et see on fabritseeritud materjalid, poliitiliselt mõjutatud materjalid ja nii edasi. Ei ole nõus, ma pigem minu silmis on prokuratuuri maine tõusnud sest minu meelest prokuratuur on näidanud otsustavust ka keerukaid asju mitte peljata. Kui ta nii-öelda, aga Ameerikas öeldakse, esindab rahvast, kui ta esitab süüdistuse, et esindab Eesti vabariiki kaitseb tema õiguskorda ja on olnud ka otsustav, kaitsmaks rahvuslikku julgeolekut, mis puudutab neid kriminaalasju, mis on esitatud siis pronksiöö järel, et see, mis puudutab nüüd menetlusosalisi, siis neil on alati oma kaitsetaktika mõttes kindlasti nii-öelda ratsionaalne valik teha avalikuks avaldusi, püüda nõrgestada vastaspoolt. Ja on selge, et riigiasutus või õiguskaitseasutus on siin teatud määral nõrgemas positsioonis, kelle avaldused peavad olema vaoshoitumad, et ega nende lekitamise juhtumite puhul ka. On ju nii-öelda lekitamise torule, on mitu otsa, et ega need paberid on jõudnud päris mitmesse kontorisse ja mina ei oleks sugugi see, kes näiteks näpukat prokuratuurist on kuidagi tahtlikult meediaga manipuleeritud, et ma arvan, et on ka positiivne see, et teatud määral kohtueelne uurimine on muutunud avatumaks. Et prokurörid ajakirjanduses annavad seisukohti kommenteerivad ja nii-öelda õigusemõistmise lahendamisele või rahvale tuleb see, ma arvan, ainult kasuks. Mis tegelikult no on juhtunud, on juhtunud see, et osapooled nii-öelda protsessis osapooled ja enamasti siis need, kes peavad tõesti prokuratuurile vastu seisma, on valinud väga sageli selle tee, et prokuratuuri näidata, eriti kas siis halvas valguses pool halvas valguses pool hallides toonides, mis tegelikult tänasel päeval seadusandliku poole pealt jääb puudu Teie enda arvates selle jaoks, et asjad tõesti tegelikult oleksid läbipaistvad ja, ja nende protsesside puhul, kus siiamaani on väidetud, et peetakse nii-öelda avalikku kohut meediapeks, et selliseid asju ei toimuks. Ma arvan, et üldiselt küsimus, kas meie õiguskord on nii-öelda nagu talutavalt ka karistusõiguse valdkonnas üles ehitatud, ma arvan, et vastus on jaatav, et noh, kindlasti erinevates üksikutes asjadest saab muudatusi teha ja peab tegema pigem ma näen meediapeksu siin ka teatud poliitikute ringkondades just nimelt prokuratuuri suhtes ja see teeb mind küll murelik, niisugused nagu näiteks kasvõi sellel nädalal tehtud Igor Gräzini avaldus, et et tuleb alustada kriminaalasjaõiguskaitseorganite suhtes seoses pronksijuhtumitega, et täitsa surnud surveid on erinevaid ja ja kui me tahame niisugust erapooletut, aga efektiivselt toimivat kohtueelset menetlust ja sellest, mis päädib õigusemõistmisega, siis ma arvan, et kindlasti on oluline hoiduda niisugusest valimatuste ähvardustest või kriitikast õiguse õiguskaitseasutuste suhtes, et need kriitikategijad peavad aru andma, et sellel sõnal on ka oma oma kaalu ja, ja mis puudutab nüüd teist teemat, et mida tuleks nii-öelda õiguslikult muuta, siis ma, ma arvan, et üks tõsine valdkond on siin meie rahvuslikku julgeolekut puudutavate seaduste revisjon, et et ka see prokse uurimine näitas, et teatud sanktsioonid minu meelest, mis käsitlevad avaliku rahu tagamist ja põhiseadusliku korra tagamist, et need on sõnastatud minu hinnangul liiga varata. Te olete selles supis nii-öelda sees või te näete asju väga lähedalt, väga isiklik küsimus, mis vaevab, ma usun väga paljusid inimesi, kes olid need nõunikud või nõuandjad, kes andsid Eesti riigijuhtidele nõu peale need pronksisündmusi rääkida sellest, mismoodi karistused tulevad, väga karmid, kuidas nad võivad küündida viie aastaste kinni istumisteni, kuidas noored inimesed rikuvad ära oma elusid mis tegelikult oli ju nii-öelda see foon, millelt me kohtult ja prokuratuurilt siis muuhulgas ootasime otsuseid nende isikute suhtes, kes olid noh, nii-öelda avalikult aktsioonis kus kohas nii-öelda see möödapanek toimus, kelle tubades, kus kohas? No ütleme nõnda, et ma arvan, et ei pandud täielikult mööda, et veidike mööda pandi, ehk sellega, et inimestele ei selgitatud samaaegselt, kuidas tegeleda kult kohtueelne uurimine, õigusemõistmine toimib õigusriigis, et et ükski poliitik üks kõigis ametist aga ei ole, ei saa nagu Nikolai esimene öelda, et kes pannakse vangi, kes pääseb vabalt. Mis puudutab seda, et nüüd Me olime lihtsalt noored ja rumalad, me riigina ei osanud. Milles oli, kindlasti ma arvan, oli selles ratsionaalne, iva oli selles, et ega need seisukohad olid mõeldudki paljuski ara verelisemate mässajate või potentsiaalsete mässate korralekutsumiseks ja ma arvan, et mingit vidinat toimisidki mõelda sellele, et pronksiööl oli nii-öelda kaks faasi, esimene öö, kui me mäletame, teine esimesel ööl vahistati palju mässajaid, aga tegelikult nad suur osa nendest vabastati. Ja nüüd on küsimus, et kui suur osa nendest teisel ööl uuesti vahistati, ehk võib oletada, et nad ei kohkunud tagasi selle eest, et nad pandi plastikraudadega sinna aheldati ja tehti nende kohta protokoll ja siis võib öelda, et neid inimesi oli murdosa, järelikult ma usun, et see õiguskaitsetoimimine ikkagi Nende teadmine sellest, et on potentsiaalne võimalused võivad saada ka reaalse vabadusekaotuse, on olemas, et omaette küsimus on muidugi selles, et et igaühe jaoks ma usun, et iga Eesti inimese jaoks on oma hierarhia kuritegudest, mis on ohtlikumad ja mis on vähem ohtlikumad jama hierarhiaga, karistustest, mis nendel ohtlikumatel või vähem ohtlikel kuritegudel peaks olema. Ja ma arvan, et mõningate nende pronksi kohtuotsustega on see hierarhia totaalselt sassi läinud. Ja siin on kindlasti oluline oodata nüüd ära ka ringkonnakohtu lahend. Aga poliitikud tekitasid prokuratuurile tohutu suure surve, kui väitsid, et siis pannakse vangi, saadetakse välja ja nii edasi. Prokuratuurile tekkis tohutu surve hakata ka vastavalt käituma, vastavalt siis tõestada, et inimesed on, käitun vastavalt paragrahvile, mille kaudu saab neid välja saata või pikaks ajaks vangi panna. Prokuratuur ma tegutseb siiski sõltumatult, et ma arvan, et osa nendest niisugustest üleskutsetest oli tõesti, et nendel seal selles oli rohkem poliitilist poosi. Aga see poliitiline poos annab ju täna võimalus öelda, et prokuratuur ei ole oma tööd teinud korrektselt, kas pole mitte nii? Ma arvan, et see oleks nii nende poolt, kes tegid pronksiöö järel kohes Stahlis avaldusi kui ka muude inimeste poolt, kes täna nii väidavad, täiesti vastutustundetu. Ega küsimus on selles, et et tuleme ikkagi selle juurde, prokuratuur kaitseb Eesti Vabariiki ja õiguskorda, esitab süüdistusi nii-öelda Eesti vabariigi nimel. Ja kahtlemata üks kõrgemaid õigushüvesid, mida kaitsta on Eesti vabariigi toimimine, Eesti vabariigi julgeolek ja et selles mõttes prokuratuur ei saa olla Eesti vabariigi toimimise suhtes neutraalsel positsioonil. Kui me ütleksime, et oleksime sellega rahul, et prokuratuur oleks täiesti passiivne, ei kaebaks edasi või poleks seda asja kohtusse viinud, siis ma arvan, sellega minu usaldus prokuratuuri suhtes ütleme pigem küll ei kasvaks. Urmas Reinsalu, kas me oleme mõnes mõttes demokraatia lõksus? Kui me vaatame, mismoodi prokuratuuri jõuavad nii-öelda poliitilised kaebused, poliitiline informatsioon konkurentide poolt oma, siis nii-öelda vastas vastasrinde partei liikmete tegevuse kohta. Ei, ma ei arva, et me, et demokraatia kujutaks endast lõksu või et see normaalne oleme praegu olukorras, kus poliitiliste konkurentide kohta toimivate materjal Nende alusel prokuratuur tegutseks, seda soovitakse väita, on kahtlemata kui teatud ütleme, kriminaalmenetlustes on noh, ütleme teatud protsessiosaliste rollis on poliitikud siis Semptompoliitilise konteksti nende poliitikute jaoks, aga see ei tohi tekitada ja minu silmis ei tekita poliitilist konteksti õigusemõistmisele. Nii et ei usu, et prokuratuur oleks siis mängukann või pussnuga poliitikute käes kellega saaks vastasele oponendile ära teha, nii nagu räägitakse, a'la praegu prokuratuuri abiga süüakse rahvaliitu areenilt välja. See on kriminaalkuritegu, kui seda tehakse, selle eest tuleb karistada väga karmilt. Minul ei ole mitte mingit alust seda väita. Ja need, kes kergekäeliselt selliseid väiteid püstitavad, peaksid olema võimelised ka neid väiteid tõestama. Ma kordan veel kord. See, et avalikus usaldusametis ükskõik millises toiminud inimene on sattunud menetlusosaliseks, ei tee mingit õigusemõistmist automaatselt poliitiliseks sellel moel, nagu see on siis konkureerivad valikud kas parteide või maailmavaadete vahel. See mingitel juhtumitel on prokuratuur julgenud alustada menetlemist keerukatest korruptsioonijuhtumites näitab minu meelest prokuratuuri just nimelt üleolekut päevapoliitikast, sest kas me siis küsiksime, et prokuratuur ei oleks poliitiline, kui ta näiteks mõne valitsuspartei poliitiku suhtes ei sooviks seda menetlust alustada, aga siis me arvaksime, et õigusriik on kõik korras. Teid ei häiri see, et väga palju juhtumeid kuidagi kontsentreerub, nagu kohe meelega sinna valimiste eelsesse või valimiste jaoks. Küsimus on, et milline on Eestis noh ausalt öelda nii-öelda poliitikuna, kes osaleb valimistel, aga ma kujutan ette, on paljuski ka kodanikud, kes lihtsalt valimiskampaaniad kõrvalt vaatavad. Ega tegelikult, millal siis need valimised lõppevad, millal Eestis algavad, et eks see meie häda on, et need valimised on, on nagu aastaaegade vahetumist, et ega siin mina selles tsüklis küll erinevuste vahet, aga inimeste poliitiline mälu 30 60 siin on mõnel vanemal isendil ma usun, et see pidevalt pikeneb ja pikeneb ka seetõttu, et et ka ajakirjanikel on väga lühikese aja jooksul võimalike kui internetist leida informatsiooni, et meie mälu on see, mida me ise mäletame või mida me suudame hankida teavet minevikust, kes viitsiks minna ajalehte arhiivist läbi lappama, praegu on internetist see võimalus olemas ja seetõttu on nii-öelda inimeste, see nagu tähesaba ja, ja ka ühiskondlik mäluga poliitiliste protsesside puhul palju pikem, et me ju mäletame, mis loosungeid keegi eelmistel valimistel püstitas ja mida ta meile lubas või mida ei lubanud. Ülekuulamise toimik number 91 prokuratuuri tegevusest. Ülekuulamine.