Ajaleht Postimehes kirjutas 10 aastat tagasi niimoodi. Teetore live'i vaadates saab eitamise kaudu selgeks, miks saade hea on. Miks siis, küsib ajakirjanik, sest Teethore laivis pole lamedat beibetsemist, totraid, Buve nalja trenditeadlikele, noortele iseenesest on ju saate idee absoluutne nonsenss lapata Kodu-Anttila kataloogi, võtta vastu telefonikõnesid ja sättida pilti. Ei kujuta küll ette, kuidas keegi teine enne seda saadet teeks. Teleprodutsent Teet Margna, tere tulemast. Tere. Tere. Võib vist öelda, et just sellest saatest ja koostööst Teet Margna ning Kristjan jõekalda vahel sai alguse uue Eesti vabariigi telemeelelahutus. See oli üpris ajalooline hetkeks. Väga raske öelda. Ma arvan, et see tegelikult halduspunkt oli, oli isegi gramm parem kui alustasid kaks erakanalit, millest on tõepoolest juba nii palju aega möödas, et võib olla Pole isegi kohane sellest enam rääkida. Aga 93. aastal, ETV ja ETV, ma mäletan seda momenti, kui tollases ETV-s oli vaja alustada ja nii-öelda jah, meelelahutuslike saadetega interaktiivset, ega siis, et inimesed saaksid helistada ja auhindu võita ja nagu see on. Ja kõige lihtsam. Esimene idee oli see, et, et paneme pildi ekraanile, katame ta üheksa ruuduga, hakkame ruute maha võtma ja kui ära arvatakse, anname auhinna, kui arvatakse, ära kohe, kui üks ruut on maas, siis anname suurem auhinnakuja arvatakse ära siis kui pilt ruutest lage, siis oleme natukene kehvema, aga toimus ka selle saatega seoses üks tehniline uuendus või muudatus või igal juhul väga julge tekkida. Kaameramehedki polnud varem proovinud ja, ja hingevärinal seda tegid ehk ette võeti statiivi pealt maha üks kaamera ja siis tehti nii-öelda sellist liikuvat pilti, eks ole, tuldi kaameraga lähemale, suunity optikaga, eks ole. Et Eesti telejaamades ja telekanalites sellist asja polnud nagu varem nähtud ja oli selline Emmdeeviilik ja uus lähenemine siis nii-öelda ka pildikeele poolest. Aga Tetra Raivi juurde tagasi tulles, et ma arvan, et see oli nagu üks jätk sellele rajale, sa oled õppinud teletööd küll, aga mitte otseselt vist ekraanil olemist, sellist asja Eestis praktiliselt ei õpetadagi telesaatejuhiks ma mõtlen, eks jah. No ma ei tea, kuidas täna sellega, võib-olla täna juba ikkagi need meediakoolid ka õpetavad ikkagi reporteriks olemist ja ekraanil olemist, kuidas sulle 100. ette võimalus minna ekraanile? No see 100. ikkagi juhuslikult, et ma olin näitejuhtimist, õppisin ja olin kolm aastat ära käinud neljast Tallinna pedagoogikaülikoolis sel ajal need erakanalid alustasid kusagilt tuttavate tuttavate kaudu, oli see, et näe, Eeveedeevee otsib endale saatejuhte ja toimetajaid, uudiste lugejaid. Proovisin minagi käisin, lugesin mingisugust ajalehe artiklit kaamerasse tõeliselt tamatöörlikult, kujutan ette. Hea, et me ise neid kaadreid näinud ei ole ja noh, loomulikult tuli ka nagu kiire. Ei, et tänane käisid poiss Ale, aga mine ära ja ma kusagilt veel kuulsin, et noh, põhjus oli see, et kusagilt kas Norra või Rootsi nii-öelda tähtsad ninad olid ka linti näinud ja vaadanud ja arvavad, et poiss on liiga noor, et võib-olla viie või 10 aasta pärast sobib, aga praegu ei Ma ei tea, võib-olla ei olnud ka siis kedagi kusagilt paremat kiirel kiiruga võtta ja mingi nädala pärast sain ma siiski sellise positiivse telefonikõnet. Et kuule, et me mõtlesime ümbervett igal juhul, tule veel ja Harry Kõrvits oli vist see, kes mulle helistas toona, kes oli ETV programmijuht ja kui ma siis läksin tema jutule, siis oligi jutt teistpidi lühidki, et nädala pärast alustame. Eesti telepublik oli tol hetkel harjunud väga staatiliste kujudega ekraani peal, selline action tänapäevases mõistes ekraanilt kindlasti puudus. Kas see, mille sina ekraanile tõid, oli midagi, mida sa paluti, milleks sa pidid spetsiaalset pingutama või sa olidki tegelikult tol hetkel sina, sa olid lihtsalt niivõrd teistmoodi. Ma arvan, et see olin mina seepärast, et no kes teine, see ei olnud niimoodi, et enne saadet jõekalda tuli, tegi selle niimoodi ühelt poolt põse peale, teiselt poolt ja siis tõmbasid pitsi konjakit või šampanjat Midegenemis käima, tõmbaks niimoodi, et ekraanil oleks lahe. Ei, ei olnud jah, et no oli grammi võrra hiljem selles mõttes. Me olime Kristjaniga koolivennad, tema oli minust aasta vanemal kursusel. Me saime koolis väga hästi läbi, meil olid mingisugused oma naljad, millega me Mil meeldis millingut ninapidi vedada, eks ole, noh, mida see tähendab. Ma ei tea, milline oli selline rahulik vend ja, ja võttis kõiki asju nagu hästi, tõsiselt kuidagi. Aga, ja siis meile Kristjaniga pakkus lõbu see, kui me nagu kuskil kooli koridoris nagu improviseerisime sellise. Justkui nagu sihukse kaklus või mida, mina kurat, tuled mulle kallale praegu siin Kulad, mida sa jälle, sa noh, ühesõnaga, me nagu läksime üksteisele viisile. Ärkasime verbaalselt tõuklesime ja siis, kui Milling sattus lähedases olema, siis tekivad. Nendel meestel on mingit tõsine kana kitkuda ja, ja siis ta tuli meid, loodame, memmed, rahu, rahu, Kristjan Rahu, äramine kalale. Teedule Ramine kallale. Jätke, jätke poisid, mis seal on, raha, lahendage asi nagu rahumeelsust. Aga noh, meie jaoks oli see nagu muidugi siukene mõnus huumor, ma ei teagi, kas Madis sellest kuulnud on, ma ei tea, kas Kristjan on talle rääkinud, võib-olla üllatus igatahes jah, Madis Nalja sai jõekaldast jätkates see mees. Tema leidmine on ju praktiliselt lotovõit, selliseid kujusid, kes vaikivas olekus ekraanile tulevad peas hokikiiver ja kellest kasvab välja staar meie mõistes vähemalt eks selliseid leida iga päev, et ei satuks. Aga selle leiu tegi Rudolf hallabert juba muidugi, et siis, kui Christian keda sa õppima läksid, aga ta on olnud hea nagu esimesest päevast peale. Ja tegelikult Kristjan sattus ka otsapidi kohe ETVsse, kui te sinna teise nii-öelda eratelekanalisse. Aga ma ei tea, seal nad tegid ka oma pundiga mingisuguseid saateid. Aga kas Christian seal ekraanile või miks ta seal juba esile ei tõusnud, et ma seda isegi ei tea. Aga jah, Cristiano super, raadio kahes stuudios teleprodutsent Teet Margna ja me jätkame jutuajamist. Teet. Jäime pooleli ennist nime juures, Kristjan, jõekalda, te mõlemad olete Eesti telemaastikul tänaseni väga vaprad ja hästi sümpaatselt vastu pidanud, kõige värskem projekt kannab pealkirja Eesti versus jõekalda. Kas pikaealisus teleekraanil teet põhineb intuitsioonile? Väga heal ninal, õpikutarkusel publiku ette Taimatavusel ma olen terve rea välja pakkunud variante või hoopis millelgi muul kolmandal-neljandal, kõik see, mis sa räägid, on õie minu ja meie puhul muidugi sellist nii-öelda õpiku tarkusest isegi jääb vajaka ja, ja ma arvan, et kui meil seda oleks tunneksime ennast võib-olla veel kindlamini, siin kogemused, mis aastatega tekivad, hea nina, ikkagi mingisugune teadmine, mida maailmas tehakse, millised saate formaanid, erutavad inimesi seepärast, et aeg on nii kiire? Ei, väga muutub Eestis eriti seepärast, et kui Ameerikas jooksevad mingisugused Teleformaalid, mängud, shoudri jälitid, noh, meil on väga pikk eluiga, me räägime siin näiteks kuuma hinna puhul, mis nüüd uuesti Eestis sündis. Me räägime 35-st aastast, mida, seda on tehtud Ameerikast, nende eluiga on väga pikk, sest et seal on tohutult suur auditoorium. See vaheldub võib-olla, eks ole, aastatega pidevalt ta igal juhul on kogu aeg olemas, aga meil nagu tehakse ühte asja kolm-neli aastat, siis justkui juba tüdimus tülinetakse, on vaja jälle midagi uut. Ehk et nagu sellises väikeriigis on nagu veel raskem kogu aeg nagu püsida ekraanil, et inimestel oleks huvitav. Nii et, et see on üsna keeruline. Umbes viis aastat tagasi lahkusid sa minu andmetel tüliga eetriüksusest. Sa sattusid ilmselt sundolukorda, kus tuli oma firma luua, et telemaastikul tegutseda Kaseks. Tookord sinu toonane bostonis haavel Nad lubasid, Margna ei tee enam ühtki saadet teleekraanil. Ma ei tea, kas see vastab tõele, ma lugesin selle välja ühest vanast Ekspressi kirjutisest. Nii ei läinud, sa oled väga paljudele saateid teinud. Tol hetkel see sõnavõtt, kui see sündis, kui see tõepoolest olemas oli, süstis sinusse sportlikku viha ja seda oli ikka meeletult nii-öelda see situatsioon, millesse ma nagu noh, nii-öelda üleval sattusin tekitas kahtlemata sellise uue eneseteostusvajaduse või ma pidin ellu jääma, seda esiteks ma pidin teistele kõigile tõestama, et ma saan hakkama, eks ole. Ma keskendusin nagu sajaprotsendiliselt sellele hetkele. Ma väga rahulikult nagu ja kainelt püüdsin mõelda, millega, kuidas alustada. Ma kirjutasin lahti mingisuguse hulga erinevaid ideid, saate mõtteid ja proovisid neid maha müüa. Proovisin neid maha müüa, just oli see algus tagantjärgi mõeldes kas hea viperusteta või tuli ikkagi kaikaid kodaratesse, tulemus oli ülihea ja, ja väga edukas segambak projekt või ütleme, sinu produktsiooni firma esimene projekt oli, mis, tuletan meelde. Ta Viva Las Vegas oli üks nii-öelda talendi konkus, nagu me näeme täna talendijaht väga edukalt, eks ole, jälle tele-eetris, aga toona siis sellisel algelisemal võib-olla ja ja lihtsamal kujul, aga siiski oli päris lõbus ja ja ma usun, et paljud inimesed mäletavad näiteks Jan Uuspõllu väga superrolle karaktereid mis seda saadet ilmestasid. Kas Eesti versus jõekalda töötab? Jah, ma julgen öelda, et Eesti versus jõekalda töötab, milliste paremini trite järgi sina saatetootjana seda ütleb? No kõige kindlamad parameetrid on ikka paraku need reitingunumbrid paraku need on ka teie jaoks paraku ja ei, see on nii ja naa, ei noh, see on ikkagi väga kõige objektiivsem või täpsem info, mis nagu saab, saab täna ühed televi raadiosaate vaadatavuse kuulatavuse kohta ju anda, miks ta töötab siis Eesti versus heegelda, töötab sellepärast et. Väga armastatud saatejuht Kristjan Jõekalda, kes siis on saatejuhile ebatavalises rollis seekord, mis nagu tekitab seda lisahuvi veel omakorda ehk et Kristjan jõekalda mitte lihtsalt ei ei, ei ole ülikonnas ja pintsakus ja tavapärases saatejuhi rollis, vaid siis on ise üks rahva hulgast üks nende inimeste, nende inimeste hulgast, kes varem on saanud igasuguseid keerulisi veidraid ülesandeid, mida nad täitma pidanud. Ja nüüd siis teeb seda nagu Kristjan jõekalda ise. See nagu on nagu sihuke lisa erutus, huvitav vaadata, kuidas tema parasjagu oma pea veekaussi paneme, seal hinge kinni hoiab või kangi püüab tõsta või, või mida iganes. Ja teeb seda nii-öelda ju hoolimata ka ütleme võib-olla mitte kõige sportlikumast vormist, eks ole, Need on paar küsimust, mis meil tuleb lihtsalt läbi hammustada, sest need, kes saadet vaatavad, ei anna muidu andeks. Igal nädalal tekib kindlasti tuhandetes kodudes küsimus. Noh muidugi, mis jõe kaldal viga. Ta ise on üks meeskonnast saate ettevalmistavat meeskonnast, ta teab, mis tuleb teha. Ei tea, kuidas ta seda saladuses hoiatab, no me lihtsalt ei aruta temaga neid saates saatesse planeeritavaid ülesandeid. Et jah, loomulikult teab ta vahel midagi, kui meil oli kunagi saates oli ronimissein, no ma igaks juhuks Christian, küsisin, et ega ta kõrgust ei karda, eks ole, et Christian tegelikult ütles, et ta kardab ja, ja, ja ta ei tahaks selliseid ülesandeid teha ja ja ta ütles, et kui võimalik, ärge pange köieronimist, et üks asi, mida ta kunagi koolis kehalise kasvatuse tunnis teinud oli, oli köieronimine, eks ole, mida, mida mina arvan, et ei ole vastupidiselt enamus koolipoisse on teinud, ronivad korra mingi köieköiega lakke, eks ole, midagi ei ole teha, ega see ülesanne ju tulemata jää, tuleb ikka absurd olla, mõelda, et Christian harjunud tahaks siis köiel ronimist sellepärast et ta teab, et selline alasaates tuleb või et, et kui tuleb hinge kinni hoida vee all, siis Kristjan nagu nädal aega nagu pistab iga päev pea vette ja siis teed trenni. Ja me tahame, mina nagu ju ikkagi sellist lõbusat saadet, et meil ei ole mingisugust põhjust soovida, et Christian võidaks või perekond võidaks või läheb nii nagu läheb, et päris ausalt ei ole normi näiteks. Võita vahib, perekond ehk auhind tohib nii-öelda täies ulatuses välja minna majast ainult näiteks kord kuus ei ole, auhind, võib välja minna iga jumala saada, aga ainus asi, mis selle juures siis halb on see, kui ükskõik milline asi meie elus on liiga kallutatud, siis ta lihtsalt muutub ebahuvitavaks, igavaks. Kui iga kord võidaks perekond, no mis siis on, siis on halb saade, mulle tundub, halvasti on mõeldud, need ülesanded ei leia nüüd ühtegi, mis milles nagu Kristjan tubli on või, või vastupidi. Raadio kahes stuudios on Teet Margna, me võtaks selle jutuajamise kokku nüüd natukene tulevikku vaadates, kas sa oskad välja pakkuda või liigub peas mõtteid selle kohta, mida ta televisiooni tulevik toob, just meelelahutusvaldkonnas ütleme, on ju olnud päris selgelt loetavad lained, näiteks mingi hetk olid hästi populaarsed reality show'd. Julged sa välja pakkuda, mis lähemad viis aastat näiteks toovad? No väga raske on tegelikult seda öelda. Tõde on see, et, et sellised lained teles tõesti toimivad, 98. aastal algas nii-öelda mälumängude laine. Kui alustas Kuldvillak. Peale seda tuli riburada pidi neid natukene väiksemaid ja, ja, ja kodumaise maid kahevõitlus 33 küsimust, aga siis suur hitt, kes tahab saada miljonäriks. Tohutu selline kontsentratsioon oli ühel hetkel näiteks mälumängudest, mis on eestlasele väga omane ja mälumäng on läbi aegade eestlastele väga meeldinud. Nii, aga siis sai neid ühel hetkel liiga palju, enamus neist hääbus. Ja põhimõtteliselt, kui me tänast telepilti vaatame, siis on jäänud vaid miljonär ja, ja tõtt-öelda noh, ka tema aeg võib-olla hakkab noh nagu justkui ümber saama, igal juhul ei lööda enam nagu noh, laineid ei ole enam nii, nii vaadatavuse esiotsas, aga, ja, ja siis järgmisel hetkel tuli see nii-öelda jälitite laine. Reality kuldaeg on tänaseks nagu sa ütlesid jah, lõppenud, kuigi tegelikkuses on nii, et ei reality ega ka mälumängud ja üleüldse mingisugused elemendid ei kao nad nagu kuhugi. On ju teatavas mõttes jäliti siiski ka tantsud tähtedega, kindlasti tuleb võib-olla mingi hetk jälle nagu seda mälumängu juurde, aga kui rääkida, et mis siis nagu edasi saab, siis ma olen kuulnud inimestelt, kes aktiivsemalt tegelevad nagu sellega, et käivad teleturgudel ja vaatavad, mis formaadid maailmas müüvad. Ma olen aru saanud nende jutust, et praegu jälle on populaarsust võitmas just telemängud tipud igal elualal saavad väga hästi tasustatud teed, kas see liin, mida sina oled ajanud, on optsioon või valik noortele, kes seisavad, otsusta ees, mis suunas liikuma hakata? Väga raske öelda, et kindlasti ei ole see asi, mida soovitada nagu mingile väga laiale seltskonnale, no ei ole, turg on juba väga kitsas, esiteks turg on nagu erakordselt kitsas, nagu jah, põhimõtteliselt esimesest päevast peale need, kes täna on nagu tugevamad ja suuremad tegijad, neil on olnud nagu võimalust ja aega õppida ja areneda koos nagu Eesti televisiooniga nii-öelda suures mõttes mitte Eesti televisiooniga, vaid vaid Eesti televisiooni kõigi nende formaatidega. Aga nüüd enam kui siin on kõik need olemasolevat tegutsevat produkt, produtsendid ja produktsioonifirma on oma kogemused saanud pinud nad oskavad ja tunnevad kogu seda maailma juba no väga detailselt. Et nüüd nagu sellesse lihtsalt nagu uue tegijana sisse astuda pere, et ma olen siin, eks ole, ja okei, et andke ette, eks ole, või noh et väga raske, keeruline, kindlasti on ruumi nagu andekatele vaimukatele ja ja, ja nagu headele ideedele ja headele inimestele. Aga ma tean, et Me ise olemasolevatelt produtsendid, produktsioonifirmad, meie uksed on lahti, sellistele inimestele tuleks neid vaid rohkem, oleks vaid neid häid ideid, mõtteid ja nende teostajaid. Lõpetuseks teeb, ma ei saa jätta küsimata ja ma ei saa jätta eetrisse mängimata laulu. Te olete Kristjaniga igasugust pulli teinud, sellest korraks oli meil ka juttu, meenub sulle, et te olete koos laulnud muidu igasuguseid jubedusi on elus tehtud, et hea, et sa nüüd selle üles kaevasid, et miks see, kuidas see sündis, ei lase, sündis ühe suvetuuri raames, et ma isegi täpselt ei mäleta, kellega ta. Igatahes Me Kristjaniga käisime kaasa suvetuuri, kus me olime justkui konferentseeda õhtujuhid. Kutsusime lavale esinejaid, viisime läbi mingisuguseid mänge rahvaga laulu ja jah, ja et nagu oli vaja ka laulu ja ja noh mõtlen Sten selles mõttes, et jah, hea, et sa selle üles, seda ma arvan, raadioeetris mängitud üks kord ja ma mäletan, et siis oli ka mingisugune selline raadiosaade, mis hindas mahu, laulusid erinevaid ja siis esitati ka seda ja ma ei mäleta, kas Koit Raudsepp või kes iganes siis ka nutta andis, ikka nii hävitava hinnangu sellele laulule ja jumala eest. Tegelikult Ta ei väärigi paremat, aga noh kui oli vaja teha, siis oli vaja teha. Ühesõnaga, mis seal ikka, et see ei ole mõeldudki inimestele igapäevaseks kuulamiseks läbi raadio või plaadi pealt. Ühel õhtul ühel suveõhtul kusagil tead lauluväljakul õlle, sa peaga kannatab ära just nii. No hüva, see hetk on käes, me saame selle üle kuulata. Täna teeb Margna, suur aitäh tulemast ja jõudu ja aitäh.