Raadio kahe päevakorra järgmine külaline on meil stuudios Toomas Hendrik Ilves, tere päevast järjest. Riigikogu mõned tunnid tagasi ratifitseeris Euroopa põhiseaduse leppe, nii nagu tänases Eesti Päevalehes oma kolumni lõpetab Marek Strandberg, mille siis Eesti riigikogu ratifitseerib, mille ta ratifitseeris? No ma võin öelda, et Marek Strandbergi kolumn täna kahjuks kuigi ma olen väga sageli temaga nõus paneb täiesti mööda oma selle föderalismi mõistega, mis on kahjuks don't sellise vildaka aru saama sellest, mis Olföderalis. Igatahes praegune põhiseaduslik lepe, mida praegu täna me läheme, täna võeti vastu on üks samm selles suunas, et Euroopa saaks paremini otsuseid langetades on põhi põhi. Põhieesmärk olnud, kuna pärast viimaseid laienemisi mitte ainult see, mis toimus siis aastal 2004, kus tuli 10 liiget juurde, aga juba varem, kui tuli Soome ja Austria ja ja Rootsi, on selge, et Euroopa liit ei suuda otsustada või langetada otsuseid piisava kiirusega otsustamisprotsess väga kohmakaks muutunud. Ja kui mõista, miks see on oluline, siis tuleks vaadata, mis toimub praegu energias, kus Venemaa ähvardab Euroopat. Mitu korda viimasel ajal on Venemaa ütleb, et kui te ei tee nagu meie tahame, siis me müüme mujale. Aga tulla mõistlikule lahendusele, praeguse otsustamismehhanismidega võtaks meil väga kaua aega. Selle, kui see põhiseadus praegu põhiseaduslik lepp praegu kehtiks, siis ma usume, saaksime tunduvalt kiiremini, nii kaugele, et meil oleks ühine energiapoliitika, mis tähendaks, et Euroopa seisaks ühtsena igasugust väljapressimiskatset. Ja sestap, et ongi see minu meelest väga oluline samm, mida Eesti praegu tegi, see ei ole see, et Eesti on ratifitseerinud. Loomulikult ei tähenda, et see veel on jõustanud, aga küll on Eesti näidanud end riigina, kes on nüüd pärast aastapikkust mõtisklemist aega langetanud, oma otsuse otsustanud edasi minna ja see on üsnagi poisike. Mõtisklused nagu väga sügavad ei ole olnud. Kui tänased ajalehti vaadata, siis siis see lehepind, mida selle otsuse langetamise eel on lehetoimetused otsustanud selle otsuse analüüsimisele kulutada, see on marginaalne. Ma julgen arvata, et telekavad võtavad oluliselt rohkem enese alla. Kas, kas tegelikult seda mõtisklus üldse üldse nagu Eestis toimus, kas sellest räägiti tegelikult piisavalt? No mul on raske öelda, kuna paraku pean tunnistama, et enamus artiklid sel teemal olen kirjutanud Ma ise, mistõttu ma võin öelda, et võib-olla enda suhtes olen, ma arvan Olete natukene pettunud ka, et oponendid või kaasamõtlejad ei rääkinud nagu kaasa selles mõttes, et see seletus töö jäi ainult teie õlgadele? Jah, ma näen, et see on nagu laiem probleem. Ilmselt peetakse toimetustesse Euroopa asju kas emba-kumba liiga keerulisteks või igavat, eks, et sellest rääkida ometigi olles Euroopa liidu liikmesriik, siis keeruline või mitteotsused, mida meie langetame Euroopa liidus, et nemad langetavad, aga mida meie Euroopa liidu sees langetanud mõjutavad kõiki eestlasi alates põllumehest lõpetades siis peaministrini. Kas ühe sellise liidu või sellise lepp sõlmimine, mis, mis paljude meelest võib-olla tähendab palju enamat kui, kui lihtsalt mõnede otsustusprotsesside lihtsamaks muutmine on mõistlik? Kui, kui nimetada üheks selliseks kandvaks põhjuseks ainult nii-öelda vastasseisu Venemaaga? Kui, kui palju see, kui palju see hirm Venemaa ees ehk siis teisisõnu energiatarnete ees on, on tegelikult põhjendatud kui, kui palju nii-öelda sellest hirmust lähtudes tõesti tuleb teha konkreetseid otsuseid. Naised on väga suur osa põhiseadusleppes on kõik olemas praegu, et see on pigem selline redaktsiooniline lepe, mis siis toob toob ühte kohta kokku väga paljusid varasemad lepingud. Nii et selles osas, nagu seal väga vähe on tegelikult, et selles uut, mis on uus, on just nimelt kuidas otsustada. Ja me oleme näinud vajadus selle otsustamise tõhustamise järel juba eelarvekava ehk finantsperspektiiviga, kus me nägime, et otsus, mida, mis oleks pidanud langetatud. Läinud aasta juunikuus lükati edasi, kuna oli liiga palju kemplemist, siis üle noatera võetise vastu. Detsembrikuus see ei ole ikka veel lõplikult vastu võetud, see on liiga pikk aeg ja liiga palju, liiga riskantne, kui tegeleme summadega, mis on ligikaudu 800 miljonit 800 miljardit sorry, miljardit eurot, et see on lihtsalt väga suur summa, mille üle ütleme, jonnimine, et mina ei saanud paarsada miljonit juurde torpedeerima ja kogu Euroopa ürituse seal on lihtsalt vastuvõetamatu. Ma usun, te julgete arvata ka ise ju seda, et et peale selle otsuse langetamist Eesti meediasse kahtlemata need teemad jõuavad rohkem. Enamasti jõuavad nad selliste kriitiliste artiklite läbi, mis lasevad need 60, mitu nüüd ma ei mäleta täpselt, vabandan inimest, kes tänasele seaduslike põhiseadusliku leppe poolt hääletasid nende nii-öelda noh, ma tea pehm või noh, ütleme Eesti mõistes saatmist siberisse, nende nende nii-öelda tembeldamist Eesti mahamüüjateks ja nii edasi, selliseid hüsteeriliselt artikleid igal juhul ilmuvad mida Teie saate praegu selliste reaktsioonide? No ma ei taha öelda vastu öelda, aga, aga kuidas, kuidas neid kommenteerida? No oli 73, ääratasid poolt, üks oli vastu. Lugupeetav Igor Gräzin oli vastu. Ja need 73 tulid kõikidest fraktsioonidest. No siis, kui tahetakse kedagi Siberisse saata, kuigi ma jätan need juba selline väljend näitab, et noh, sellist suutmatust aduda, mis on demokraatia. Aga kui demokraatlikult valitud rahva asemikud kõikidest erakondadest hääletavad asja poolt siis noh, ainus lahendus siis on Siberi asemel, siis valige siis teisi inimesi, järgmine kord võimalust tuleb 10 kuu pärast. Aga noh, selliseid selliseid hüsteeriliselt populistlikud ja raudselt ebademokraatlikud üleskutse, et minu meelest tõestavad just vajadus toetada sellist asja nagu Euroopa põhiseaduslikele Kuidas hinnata seda, et 27 riigikogu liiget selles hääletuses ei osalenud? On see normaalne? Noh, ma seal iga igalühel jääb see südametunnistusele, et nad puudusid ehk mõned on kuskil kuskil lähetuses. Teisalt see. Igasugune vastutuse vältimine minu meelest rahvaasemiku puhul on taunitav, et kui inimene oli, oli Tallinnas ja ei tulnud hääletama, ei näidanud oma meelt, siis minu meelest see näitab lihtsalt et kardetakse oma tõekspidamisi näidata.