Raadiopastor Kivisildniku jutlused, 27. köide, Gustav suits ja Friedebert Tuglas ilmselt ei andnud endale aru, mida nad räägivad, kui nõudsid rohkem euroopalist kultuuri ja ajasid oma joru, et tuleb saada eurooplasteks ja jäädasamas eestlasteks. Kui mina koolis käisin, siis seda asja veel õpetati kirjanduse tunnis. Noor-Eesti oli õppi tüki nimi. Kahju, et Tuglas ei näinud oma plaanide teostumist. Ta vaene mehike oli ehk eurooplane küll ainult vene nõukogude okupatsioonivõimude kultuuriametniku jaoks kelle käsitluses omandas eurooplane kahjuri ja vaenlase mõõtmed. Eks see võis Friedebert üllatusena tulla, küll ta ju ise loobus oma eurooplase nõudest ja kobis ahvikiirusel Parsile ja tara taha sõnnikuhunnikule. Kui Pätsi režiim, Kolkliku kultuuripoliitika ja kodukaunistamise kampaania käivitas. Väike Illimar pole ometigi mingi euroopalik peenenenud kultuur, vaid matsluse Apoteoos, Tuglase peateos veel takkaotsa, vähemalt laiatarbeteadvuses, nagu hästi teada, on kunsti Ta käib peegel, mis läheb kohe rikki. Teoorias võiks kunst ennustada arenguid aktuaalses reaalsuses, aga üldiselt see asi siiski nii lihtsalt ei käi. Vähe sellest. Seiksperi järgi pole võimalik ilma ennustada ka Kalevipoja ja väikese Illimari järgi ei saa prognoosida aktsiaturgude ega lotovõitude liikumist. Ometi on sellele ette käiva peegli jutul oma iva sees. Võtame või Noor-Eesti diskursuse, väldime kõiki konkreetseid autoreid ja teoseid ning jahume Noor-Eestist kui sellisest. Ja toimib, olemegi hakanud muutuma eurooplasteks, kes samas suudavad jääda eestlasteks. Eesti jalgpallihuligaanid on nüüdsest tegelikkus, mitte lihtsalt sõnakõlks. Mingid pätistunud isikud laamendasid kas Lätis või Leedus ühesõnaga toimetasid vaikselt ja nurga taga. Aga vorminõuetele vastavalt iga päev saab kuskil mõni eestlane või lätlane. Mulli kedagi ei huvita. Aga jalgpallihuligaansuse mõõtkavas püüab ka olematu Vägivald massimeedia tähelepanu. Täpselt nii ongi läinud, nagu Tuglas ennustas, oleme saanud pättidest jalgpallihuligaanid, eks. Aga tulemused on ikka Eesti keskmisel tasemel. Üks kaalikas sai vastu pead ja kogu lugu. Samas on asjast kasu. Oled nagu oled, aga sinus nähakse midagi õilsat või koguni ohtliku korralikud jalgpallihuligaanid näiteks Briti omad on võimelised ligi 100 matsi maha lööma. Belgias tegid nad omalajal mehetegusid Pole küsimustki, kas tegu on anglosakside Võ normannide järeltulijatega. Muide, ma kahtlen, kas Eesti kaitsevägi kaplanite juhtimisel on võimeline briti pättide rekordeid kordama. See jalgpallihuligaansuse juhtum on mitmes mõttes sümptomaatiline. Euroopa kultuur on avar nagu ookean. Sinna mahub igasugust solki, pätte, litse ja kaabakaid. Eesti kultuur on aga ahtake, kestrid, koolmeistrid ja usinad käsitöölised. Näib, nii, et kui natukenegi vaeva näha, siis paigutame kogu Eesti elanikkonna Euroopa kultuuri eri lahtritesse ära. Pättidest saavad lugupeetud ja austatud jalgpallihuligaanid pangaröövlitest hästi tasustatud ja väga austatud finantsjärelevalve ja eetikaametnikud. Inimese eest. Taksojuhist saab ooperitäht ja vanast seast saab kellakägu. Kõik sõltub eelkõige vaatenurgast. Tuleb endale aru anda, et Euroopas on väga raske leida midagi, mis ei oleks kultuur. Samas on Euroopa Liidu eelarves kultuuri, hariduse ja sotsiaalsfääri jaoks kokku üks protsent põllumeeste mahitamiseks aga 70 80 protsenti. Eesti põllumehed muide kvalifitseeruvad eurole pas samuti kultuuriks. See tähendab, et raha ei saa või saab piinlikult vähe. Täiesti mõttetud on aga need mehed, kes võrdsustavad euroliidu Nõukogude Liiduga. NSVL oli tööliste ja talupoegade liit, eel on aga pelk talupoegade liit. Siit tulevad mitmed väga olulised vahed, kas või näiteks kultuuriküsimustes talupojad, muide nii arvas ka tark Lenin. On vaimupime ja kultuurikauge seltskond. Nõukogude võim tegi meeletuid pingutusi, et likvideerida rikkad talupojad, kui klass kulakud veeti Siberisse, notiti maha. Euroliit aga kogub makse ja kingib kokku aetud hiigelvarandused põllumajanduslikele suurettevõtetele tänapäevastele prantsuse suhkru kulakutele, näiteks. Võib-olla on euroliidu suhkru mahitamise poliitika tark? Ega me täpselt ei tea. Asju korraldavad meist palju suuremate peadega ametnikud ja nende otsatud tarkust ei ole võimalik hinnata. Euroliidu mõtteviisi lahti muukimiseks on tarvis seitsme peaga lohet. Mina isiklikult arvan, et euroliidu poliitika on siiski väga tark kultuurina Euroopas lademetes seda on toodetud aastatuhandeid. Varud on piisavad. Ometi ei oska inimesed selle kultuuririkkusega midagi peale hakata ning pühendavad ennast kõigele vaatamata jalgpallile ja näo peksule. Ühed teadlased ütlevad, et suhkur on ajutoit, toid, aju ja inimene hakkab kultuuri mõikama. Teised teadlased raiuvad nagu rauda, et suhkur on kõige levinum narkootikum ja sõltuvust tekitav mõnuaine. Kui nii, siis on suhkrumaffia eesmärgid õilsad. Laiad rahvamassid uimastatakse suhkru, vee ja kringlitega ning sõdadele tuleb viimaks ometi lõpp. Laksu all võib inimene aga kultuuriga tegelema hakata. Mine sa hullu tea.