23. augustil nõudis Tunne Kelam Hirvepargis peetud kõnekoosolekul NATO baaside rajamist Eestisse. Toimik number 78. NATO baasid ja väed Eestis. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Kuulatav number üks Kela tunnembeldu erakondlik kuuluvus valimisringkond Isamaa ja Res Publica Liit, Harju- ja Raplamaa valimisringkond. Euroopa Parlamendi liige, Euroopa Rahvapartei, Euroopa demokraatide fraktsioon. Tunne Kelam tere päevast, tere päevast. Tuleb ausalt öeldes öelda, et siiralt tunnustan teid sellise riigimeheliku väljaütlemise nõudmise pärast, nii nagu te Hirvepargis mõned head päevad tagasi tegite, nõudsite NATO baase Eestis, mis selle ajendiks oli, kui me hakkame nii-öelda asja lahti arutama ja selgitama? Selle ajendiks on kindlasti see, et julgeoleku riskiriskid Eestil on selgelt kasvanud. Ja kui me näeme, mis toimus Gruusias, siis edasine sündmuste ahel, seda võib ette aimata Ta see tähendab, sõnum on see, et, et hoolimata sellest, et me oleme NATOs ja Euroopa liidus. Me peame aktiivselt tegutsema oma julgeolek kindlustamise huvides. Ja Me peame oma seisundit selgeks tegema oma sõpradele. Sest Venemaa jaoks tema praeguses seisundis ja minul ma olen mõnes mõnes mõttes nõus, et, et Venemaa, jah, ei ole otsa Nõukogude Liit. Aga Venemaa sarnaneb järjest enam Natsi-Saksamaaga 70 aastat tagasi me oleme praegu Venemaa arengujärk, kus võib-olla seal, kus natsi saksa Molit 1938 midagi Müncheni kokkulepe paiku ja kus kasutati aktiivselt ära saksa vähe musi Euroopas. Nende Kaie põhjus oli, et neid kaitsta ja, ja see andis ettekäände siis näiteks Tšehhoslovakkia tükeldamiseks ja nii edasi. Kui palju teie kolleegid Euroopas Euroopa Parlamendis mõistavad seda mureta, mida teie praegu siin väljendate? Kerge neid mõistma panna ja loomulikult see on võib-olla Euroopa geograafiline erinevus, eks ole, kui me vaatame prantslaste ja ütleme, madalmaalaste jaoks on ajalooliselt suurim oht olnud Saksamaa kes on vallutanud. Ja jällegi meie suurim oht on olnud Venemaa. Nii et praegu just üks, üks minu sõnum Euroopa Parlamendis on olnud see, et, et me peame saavutama oma ajalookäsitluste ühtlustamise, et me saaksime üksteisest paremini aru. Mõlemad olid halvad ja mõlemad olid ohtlikud, aga me peame saama karu, kus on kellelegi valupunktid. Ja kahtlemata see ei ole, see ei ole kerge ülesanne ja mis on meie peamine väljakutse praegu selgitada, et kui me gruusia puhul ei seakindlaid piire Venemaa käitumisele, kui me ei näita valmis mingiteks selgeteks sammudeks, kaasa arvatud siis Venemaaga suhete külmutamine teatud aladel siis jätkub rünnak Ukrainas jätkub Transnistrias ja Balti riigid on selgelt sihikul. Te tahate siis öelda, et praegu on oht üsna suur, et me ei suuda Venemaa käitumist ette prognoosida, vastavalt diplomaatiliselt käituda, Venemaad survestada, et Venemaa võib reaalselt Balti riigid taas annekteerida? Ma ütleks vastupidi, et me suudame Venemaa käitumist ette prognoosida küllalt selgelt, ma ei usu, et siin oleks väga, väga suuri kahtlusi. Sõnum on Venemaa poolt olemas, käitumismall on kujundatud ja kui me läheme tagasi selle Igor Zeitšini toosti juurde, 1999, kui Putin sai peaministriks ja sõitsin Putini lähedasemaid kaaslasi praegu asepeaminister Putini valitsuses siis tema tõstis toosti Venemaa terviseks 1913. aasta piirides, millele järgnevalt paar kuud hiljem detsembris 99. Putin, olles presidendi kohusetäitja, tõsti Stalini sünnipäeval toosti Stalini terviseks, nii et noh, need on nüüd näitas sellisest Remašistlikust impeeriumi taastamise suunast. Ja mis on muidugi, probleem on see, et lääne poolt seda nii lähta ja suhtumised on praegu väga vastuolulised selles mõttes, et nagu peab midagi tegema ja samal ajal käiakse kikivarvul kuule, et me ikkagi ei teeks nii, et me liiga palju Venemaad ei ärritakse, suhteid rikuks. Ja selle tõttu meie asi on selgitada, et kui me praegu ei reageeri selgelt ja kui ma praegu ei tee midagigi oma oma. Ma ka piiriäärsete riikide julgeoleku kindlustamiseks siis hind, mida meil tuleb maksta hiljem, on märksa kõrgem. Ja üks seesugune selge reageerima olekski siis see, et NATO egiidi all oleksid siin baasid, väed mingitel NATO struktuurid. NATO struktuuride ütleme niimoodi ja ma arvan, et see on kõige konkreetsem asi, mis teisele poole saab mõjuda. Kui näiteks isegi on üks väga hea idee, et näiteks mingi nato õppeasutus kui uurimiskeskus miks mitte kasvõi Ida-Virumaal kasutada, see tähendab konkreetne kohalolek, mis on kõige selgem tunnus, et, et see ei ole siis ainult näiteks Eestisse sissetung vaid see otseselt puudutab NATO struktuure ja nende, mida nüüd siin rajada, see on kahtlemata rohkem sõjaväelast otsustada. Aga idee on see, et NATO juuresolekut peaks palkama riikides selgelt tugevdama. Mida te arvate Tarja Haloneni viimase päeva, sest ma ei tea Eesti ja Balti riikide poole üldse näpuga vist vibutamisest, kui ta ütleb, et Balti riigid on liiga jäigad Venemaa küsimustes, kas see on Eesti jaoks taas jälle mingi ohumärk, et meie nii-öelda kaitseliinis kuskil Soome kohapeal on sellise natukene ebamäärase välispoliitikaga auk või nõrgem koht? Ja ütleme, et meie suhted Soomega selles mõttes nagu mingi mõra on sees. Kaitseosa, kas me oleme Soomelt väga palju õppinud ja Soome on meile eeskujuks ja on meile ka väga palju abi olnud. Soome Soome üldine kaitsetahe ja kogu niisugune rahvakaitseorganisatsioon, see on see, millest, mida Eesti peaks jäljendama. Samas praegu praegustes pingeolukordades on selgelt tunda seda pinnal Teitseerumis või soometumise poliitika taaselustamist. Vaatan isegi minu, Soome kolleegid, Meil oli teisipäeval kohtumine Soome ajakirjanikega. Brüsselis. Minu Soome kolleegid konservatiivsest parteist enamikus olid üsna ettevaatlikud Venemaa suhtes, nii et siin on see vahe. See on nii-öelda lisaargument tegelikult selleks et Eestis peaks olema NATO tugevamalt kohal, sest meie hea naaber Soome ühel õigel hetkel ei pruugi meile sõbrana jäädes küll siiski kätt ulatada. Ja meie, me ei saa sellele automaatselt loota ja jällegi ütleme, Eesti asi on, ma arvan, kõige tähtsam on, mitte et teha head nägu Euroopas, vaid ausalt rääkida riskidest ja probleemidest. Me kogesime neid riske 2007. Aprilli lõpul. Kui selgelt oli kavatsus vastmoodustatud valitsus kukutada valitsus, mis oli ainult kuu aega olnud ametis ja ta ei meeldinud selgelt. Venelased ole nii nagu gruusia valitsuse meeldi praegu venelane maale ja see on, see on sõnum, millest kindlasti tuleb teha järeldused. Tunne Kelam, üks konkreetne küsimus, kas teie arvates on Soome välispoliitiline liin selgelt määratlemata eesti ja vene nii-öelda ja Soome suhetekolmnurgas? Ja ma ütleksin küll mul ja see on, see on tegelikult üks meie julgeoleku riske või sellised ebamäärased kohti Soome Soomel praegusel hetkel on ilmselt välja löönud see vana 91. aasta eelne periood, kus Venemaa koolide erisuhted ja Eestist ja teistest balti riikidest ametlikul tasemel pigem distantseeruti. Nii et see on tegelikult üsna suur risk, et Soome ei ole NATO säästile? Jah, ütleksin küll. Kui palju teie idee NATO baasidest on teie kolleegide Euroopa parlament ääride seas toetust leidnud? Olete rääkinud sellest? Oleme küll ja kavatseme edasi rääkida. See on. Mõnede poolt on ta hästi vastu võetud teiste poolt, ütleme nagu noh, ei peeta seda, ei peeta seda nagu asjakohaseks või õieti no ütleme, praegu on tähelepanu nii väga Gruusial kohe kui me alustasime. Et seda ideed pole olnud õieti veel jõuliselt esitada, aga mis on muidugi väga tore, et Ameerika uus suusa NATO juures oma ideed tegelikult esitas, et me peame praegu saatma signaali, et me balti riike tegelikult on valmis kaitsma. Ja vähemasti Balti riigid on, on NATO liikmed ja me teeme kõik, et need kaitsta. Kuid siin on nüüd asja teine pool, eks ole, ka parimal juhul kui meid näiteks rünnatakse või tõenäoliselt asi võib hakata sisekonfliktis peale ja siis palutakse abi ja nagu tavaliselt siis on ju meie asi vastu panna vähemalt paar nädalat kuni kuu, enne kui suudetakse jõudusid organiseerida meie meie kaitseks. Ja see on nüüd kõige kriitilisem periood, mis taandab Eesti enda kaitsevõimele meie ette, valmistatusele, niisugusteks, olukordadeks ja rahva üldisele arusaamale, aga mis selle, et meie kaitse on tähtis, seda ei saa usaldada palgaarmeele ja et iga inimene, iga kodanik peaks olema valmis riigi kaitseks ja muidugi ka kaitsekuludeks. Oleme nüüd konkreetselt, kui me võtame ette skaala nullist viieni, siis mis on praegu teie nii-öelda ohuhinnang? Kui tõenäoline on, et Venemaa ründab Eestit või siis Balti riiki korraga viis on siis see number, mis ütleb, et kindlasti see tuleb. No ütleme alla kolme, ega me ei peaks olema, nüüd panid köörid, aga mure, mida me väljendame, on see, et et me peame olema õigeaegselt ette valmistatud, et meil ei ole väga palju aega. Meil ei ole erilist kindlust, et Euroopa Liit reageeriks väga jõuliselt Venemaa suhtes ja kui ta seda, kui tee, siis Venemaa kindlasti jätkab oma praegust arengut. Teisest küljest. Noh, ma ütleksin, olles ise elanud 1050 aastat nõukogude totalitaarse korra all, ma ei tunne isiklikult hirmu, oleme näinud hullemaid asju, ma tunnen hirmu selle eest, et minul, Lääne kolleegid tunnevad hirmu Venemaa suhtes ja meie asi on saata see sõnum, et kui me teeme koos midagi, siis me oleme tugevad ja Venemaa tegelikult on ju nark, tema tugevus on ühekülgne. Ja mis on muidugi, irooniline on see, et tegelikult Venemaa on kõike seda saavutanud Euroopa rahadega. Kuna Euroopa ostab Venemaalt ja ka siin, siis sellega Venemaa on ennast üles töötanud ja nende sammas rahadega, ta ostab ära ka Euroopa poliitikuid, nagus, rööderid lipponenit ja need poliitikud on muidugi andmejää jäämäe tipp. Neid on kindlasti sadama diviisi, keda praegu suurte rahadega mõjutatakse keda loobitakse lihtsalt selleks, et oleks, oleks Venemaal parem tegutseda. Aga teiselt poolt, kui me vaatame Venemaa majanduse olukorda, võta inflatsiooni, mis on üle 20 protsendi. Seda, et sel aastal esimest korda Venemaal naftatoodang langeb. Et ta hakkab langema järgnevatel aastatel, et Venemaa ei ole, on dilemma ees, kas varustada omaenda elanike energiaga või täita oma lepingut välismaa suhtes, siis on näha selge allakäik ja selles mõttes Putini seltskond ilmselt erineb Brežnevi seltskonnast Kessori orienteerumist pikaajalisele strateegiale. Putini seltskond orienteerub kiirele rikastumisele ja on ju huvitav see, et Putini miljonid võib ju vaielda, palju need on, mõned väidavad, 40 miljardit. Aga see pole tähtis. Tähtis on see, et need rahad on majutatud mahutatud välismaale, mitte Venemaale, mis näitab ju, et Venemaa valitsev seltskond ise tunneb umbusaldust ja ebakindlust, mis Venemaast mõne aja pärast saab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, pealkiri. USA strateeg Kaagan kutsub NATOt tugevale balti riikide kaitsele Venemaa eest. Allikas Postimees. Fred pagan, eelmisel aastal alanud eduka uues saue Iraagi strateegia vaimne isa usub, et NATO peaks jõuliselt suurendama kohalolekut Balti riikides, et ennetada Venemaa rünnaku riski. Venemaa relvajõudusid hästi tundev Kaagan ütles, käes peab teod sõnadega kokku viima ning takistama Venemaa muutumist talumatuks agressiivseks imperialistliku Xiuks. Kaagel, kes on endine West Pointi sõjaväeakadeemia professor, juhib tähelepanu, et praegu on vähe seda, mis takistaks Venemaa sõjavägi üle piiride tulemast nagu juhtus Lõuna-Osseetias. Kuigi tegu on NATO täisliikmetega. Allianss on teinud liiga vähe balti riikide õhukaitse tankitõrjereservarmeede arendamiseks. Harri Tiido Eesti välisministeeriumist nimetas Kaageni ettepanekut praeguses seisus teoreetiliseks küsimuseks. Tunne Kelam, küllap ma olen liiga noor ja rumal selle jaoks, et tunnetada nii-öelda selle paradoksi kõiki värvikaid tahke. Mõnikümmend aastat tagasi selles samas Hirvepargis oli kõnet pidanud inimestel peamine nõudmine see, et võõrväed lahkuksid ja nüüd on sisujuttudel absoluutselt vastupidine. Nad nõuavad võõrvägesid Eestisse, ütleme, ajalugu kordub ja nagu ikka armastatakse selle puhul öelda farsina. Olete te selle peale mõelnud? See, mis praegu on, ei ole kindlasti mitte farss, ma arvan, et tookord oli asi farss, nii et siin on natukene teistpidi. Tookord oli absurditeater totalitaarne ühiskond, kes oli meid okupeerinud ja selge, väga tookord lootsime, ainukene ainukene valgus, mis paistis, oli tegelikult see teadmine et Ameerika Ühendriigid kui maailma tugevaim riik ei ole balti riikide okupeerimist tunnistanud seaduslikuks. Nii et noh, ütleme, et tookord ma ei nõudnud mitte võõrvägede lahkumist kohe 80 seitsmendad, sel aastal nõuti tõde. Tõde, mis meiega juhtus aastal 1940, teiste sõnadega, kas me oleme seaduslikus abielus Nõukogude Liiduga või mitte ja siis nõuti vabadust. Ja, ja kui vabadus tuli, siis oli paar aastat veel, kuni Me saavutasime vägede väljaviimise. Aga need nõudmised on ikkagi olemas ja spiraal mööda ajalugu liigub, on on täiesti hoomatav ja selles olukorraski täiesti jälgitav ja põnev. Kuidas te kavatsete tõrjuda, tähendab vastustada neid väiteid teie enda oponentide hulgast, mis ütlevad, et NATO baaside teemaga on Tunne Kelam käivitanud oma europarlamendi nii-öelda uue valimistsükli valimiskampaania pealegi veel sedavõrd geniaalse, et seda oponeerida sisuliselt on ju võimatu? Oi, ma ei pea ennast geniaalseks inimeseks ja ma arvan, et valimiskampaaniast on asi kaugel, sellepärast et seal kodupubliku jaoks, eks ole, et kas on mingisugune niisugune kõditav teema meie asi praegu me oleme, kuus inimest Euroopa Parlamendis Eesti poolt, see on kohutavalt vähe. Me oleme nii uppunud oma oma sellesse sagimist eriti praeguses murettekitavaks olukorras, et tõepoolest mõelda nüüd niimoodi, et kas ma mingeid punkte teenin, ma arvan, et noh, niisuguste julgemata avaldustega võib pigem tulla vastupidine. Ja eks ka seda Eestis meil on, me, inimesed on ju noh, me oleme harjunud ta väga kiiresti ja see on loomulik, see on inimlik. Me oleme harjunud normaalse eluga ja ka seda elu. Me peame veel mitte piisavaks. Kuigi me võime öelda, et ega kunagi varem eestlased pole nii hästi elanud. See on tõsi, enamus emaga. Aga aga millega me tegelema või mis on selle mõte, on ikkagi praegused sündmused ja see, et meie asi meie, meie kui poliitikute asi on saata signaale välismaale, kasutada oma autoriteeti, kasutada oma kontakt ja selleks, et Õiga järgselt püüda tagada Eesti paremat julgeolekut. Tõsi, Remargina, enne kui me läheme nato teema juurde tagasi IRL-i nimekirjas esimene koht on teile juba tagatud valimistel europarlamenti või mitte. See ei ole, see ei ole kindlasti veel otsustatud. Selge otsustamisprotsess käib, NATO-l endal ei ole olemas sõja jõuda üksikud struktuurid, üksikud kindralid, kes saavad vahetatakse palka nato struktuurist millise riigi vägesite Eestis Eesti territooriumil näeksite? See on jällegi NATO NATO omavahelise kokkuleppe otsuse asi, nagu me näeme nagu kes meid kaitsevad, patrull-lennukid, riigid vahelduvad. Ja, ja samal ajal Venemaa on ju öelnud üsna ülbelt, et noh, need, need paar lennukit, mis siin lendavat, see pole üldse mingi küsimus, mingi naljategu. See on meie enda jaoks ainult Venemaa jaoks, sellest kahest lendavast lennukist. Tarmo täpselt ja just just selles on asja asja mõte, et me vajame selgemat ja kindlamat NATO juuresolek. Aga selge on ka see, et kui meil on olemas mingit karmi sonit, kus sees on narid, kus sees on meeste kapping siis seal naride peal ei saa mehed vahetada sama kiiresti, kui nad vahetavad praegu selles lennuüksuses, mis kuskil vist, eks ju, praegusel hetkel tasub poolaskuma mööda, nüüd ei pane. Seal on vaja ikkagi konkreetseid väeüksusi, kes on siin distantseeruvad mingit perioodi jooksul aasta-poolteist kaks, mis riigi ikkagi vägesid, te ise kujutate ette, et praeguses poliitilises olu, kuidas oleks võimalik Eesti territooriumil lisaks eesti vägedele omada? Ma usun, et kõige loomulikum oleks näiteks norralased, taanlased. Kas norralased või taanlased on see nii-öelda hüpotees, mida te arvate või on sellest olnud ka kuskilt mingitel hetkedel nii-öelda juttu? Ei, sellest ei ole juttu olnud. Kui reaalne on see, et Eestisse võidaks tuua Ameerika Ühendriikide väed? Selleks, kui on tõsine kriis, on kindlasti vajadus olemas ja teatavasti on ju olemas ka Ameerika eriliselt relvalaevad, mis kursseerivassiin ja kriisi puhul näitavad ennast ka Tallinna sadamas. Ja muuseas ka see on üks väga tähtis argument, mis näitab, et ollakse valmis reageerima. Probleem on praegu see, et tema väed on kinni Iraagis, Afganistanis võitluses terrorismi vastu ja Vene pool teab seda suurepäraselt. Vene vene huvides on Ameerikat võimalikult hoida Lähis-Idas kinni ja kasutada samal ajal seda, seda Ameerika suhtelist nõrkust. Et püüda kobada võimalusi oma mõjusfääri laiendada mujal. See on praegu selge, aga selge on ka see, mida ütles John McCain ja, ja mida ütles praegune president. Et balti riikide suhtes Balti riigid on olulised ja neid kavatsetakse toetada. Nii et loomulikult, kui on kriis, siis, siis ma ei, ma ei näe teist võimalust, et Ameerika väed tulevad siia. Oma ettepanekud läbi raalida, seda kindlasti nii öelda visualiseerida seda mõtet püüdsite ette kujutada ja seda oskate kindlasti vastata, kui suur peaks olema see NATO väekontingendi siis ütleme, sõjaväeline üksus, mis Eestis Eestis asub. Ma arvan, jällegi see on, see on asjatundjate otsustada. Poliitiline signaal on see, et, et NATO struktuurid on Eestis olemas, et NATO'l on kindel niisugune pind või gaas näiteks, no üks võimalus on Ämari laiendamines, on, see on praegu NATO, NATO, eks ole niisugune õhuseirebaas väga-väga moodsa tehnikaga, kus me oleme aktiivselt kaasas. Seda, seda oleks võimalik tugevdada, aga ma ütleksin, et kõige lihtsamalt teostada. Üllatav on just see idee, et üks nato õppeasutus või uurimiskeskus asutada. Natoga ühte sammu ma ei oska nüüd päris täpselt siinkohal öelda, selle õppeasutuse tihedat seotust on ju tegelikult Eestis olemas, eks ju, see, mis kaitsekolledž, mis ühendab Eestit, Lätit, Leedut, seal on ju ka NATO nii-öelda. Me saame öelda, et meil on see vägi juba olemas, siis selle kaudu või sisuliselt see kokkupuude. Ühesõnaga, ma saan ikkagi aru, et on võimalik see, et me deklareerime kas või sisepoliitiliselt kui välispoliitiliselt NATO vägede kohalviibimisena seda, kui Tallinna üksik-vahipataljonis on kasarmus ühes toas eraldatud nurk 12-le magavale seal taanlasele või norralasele ja põhimõtteliselt oleks sellega nagu asi tehtud saan ma õigesti aru ja see oleks kindlasti üks võimalus. Kuidas teie enda arvates võiks NATO baaside tekkimine kasvõi siis selle 12 siin oleva mehena mõjutada Eesti sisepoliitilist olukorda. Eesti sisepoliitiline olukord, Nende kujuneb sellest, kui kui selgelt meie kodanikud hindavad ohtu, mis on tekkinud. Arvan, et 2007. aasta aprilli järgi. Ohutunne on selgelt olemas, see on praegu võimendunud vastutustundelist poliitikute asi on seda ohtu püüda ennetada. Nagu mõtlesin ma peale seda ohtu praegu alla kolme, kolme olevaks viie palli süsteemis. Aga ta on kindlasti olemas, on reaalsus, temale tuleb näkku vaadata. Ja on tark teha praegu ennetavaid samme, et seda ohtu minimaliseerida. Te ise tõite selle aprilli 2007 mängu. Kui suureks te hindate seda võimalust, et selles olukorras, kus Eesti nii-öelda üks kogukond saab oma rinnapiima info näol hoopis teisest keskkonnast ja on selge see, et Venemaa meedia ei käsitle NATO jõudude, isegi kui nad on Taani ja Norra väeosad, kes võiksid Eestis asuda, ei käsitle seda kindlasti mitte positiivselt, seda on ju Venemaa ametlik poliitikaga, kui öeldakse, et Eestis ja Baltikumis NATO vägesid ei sallita ja sellele ollakse valmis nii-öelda adekvaatselt vastama. Milline see reaktsioon siis iganes ei ole. Et see olukord võiks tekitada uusi pronksoid nii Narvas kui Tallinnas, kus on nagu selgelt ütleme need kogukonnad poliitiliselt aktiivsed, kergemini aktiviseeritud kogukonnad suuremad kui Eesti elanikkonna hulgas, kes võiksid nii-öelda tekitada uusi Bronxoitsiine seal linnas. Ja ka see on seesama, sama suhtumine, et kas, kas me mingite sammudega ei ärrita võimalikku agressorit. Sedasama sama küsimus, mis valitses Euroopas pärast 1900 kolmekümnendatel aastatel. Usu, loodame paremat, usume usume diktaatorite sõna ja, ja et, et kui me nüüd järgi anname, siis enam midagi rohkemat edule. See mudel on täiesti selge niisuguste valitsejatega nagu kahjuks Venemaal praegu on, tuleb kokkulepe siis, kui nad põrkuvad vastu seina ja meie asi on seda seina ette valmistada või tugevdada. Nii et provokatsioonid, kui me praegu Euroopas väga-väga kardetakse sõna külm sõda. Ja minu vastus on see, et, et kui me kardame külma sõda, siis me peame just tegema omapoolseid samme, et see sõda ei tuleks. Need sammud on meie julgeoleku kindlustamine ja, ja NATO solidaarsuse ja ühtsuse konkreetne demonstreerimine Nato ääreriikides, mis on selgelt Venemaa surve. Muidugi kaldume korraks kõrvale, kuidas teile tundub hetkel, kas külm sõda juba käib meie endi peades, kui me mõtleme möödunud nädala, ma ei tea, kas te jõudsite jälgida Eestis toimunud ühte sellist pisikest õhtust plahvatust portaalide esikülgedel esiuudisnuppudest, kus avaldati täielikku uskumatut Venemaale mingit parteirakukese kodulehekülje peal avaldatud jama, tõsise uudise pähe, siis see räägib sellest, et Eestis eksisteerib suur hulk ütleme ütleme viisakalt, naiivseid naiivseid, inimesi, kelle peades tegelikult külm sõda toimuda. No ma usun, et niisuguseid inimesi on alati olemas ja muidugi mad portaalide seltskonda sammasteks päris päris kodanike läbilõikega. Toimetajad kindlasti ei ole läbi. Kas teil on see väga hästi öeldud, kuidas peaks võõrvägede, ehk siis NATO vägede siia toomise protsess teie arvates käima, kuidas teile endale tundub, kas selle jaoks oleks vaja oleks õigem rajada mingi uus infrastruktuur või ikkagi nii, et keegi tõmbab kuskilt koomale ja sinna läheb siis siis juurde nii-öelda konkreetne üksus? No see on jälle asjatundjate otsustada, teie arvamus ka minu arvamus on see, et, et me peaksime paremini praegu ja konkreetsemalt ette valmistama kanalit just need infrastruktuurid, kuidas vajadusel NATO vägesid siia tuua. Või võib-olla me ei peakski neid praegu tooma, aga me peaks kokku leppima teiste NATO liikmesriikidega, kes kes kriisiolukorra puhul, mida võiks saada, vaata, kuidas me seda vastu võtame, kuhu me nad paigutame. Vaat see on kõige konkreetsem küsimus, mitte et need, taanlased, norralased peaksid praegu siia tulema ja, ja siin siin oma õppusi teostama seda. Teine võimalus on muidugi teostada NATO manöövreid, siin. Aga aga kindlasti me peame ette valmistama need kanalid ja, ja visualiseerima oma liitlaste juures seda, et vaadake, kui niisugused asjad juhtuvad, need stsenaariumid läbi mängima, kui juhtub nii, kui juhtub, naan, kuidas teie käitute, kui kiiresti te suudate appi tulla? Need asjad on praegu ju tegemata, need on ütleme, selles mõttes paberi peal kuskil. Minu arusaamise järgi paberi peal ma oleks väga õnnelik, kui, kui midagi konkreetset oleks tehtud ja ma loodan, et ka on. Ma ei usu, et me oleme nii naiivsed ja halvasti ette valmistatud, aga kindlasti praegune olukord nõuab. Me seda konkreetsemalt teeksime ja meil oleksid poliitilised kokkulepped teatud maadega, kus abi võiks tulla. Eesti lähiajal suudab ta kasvatada oma kulutusi nii-öelda kaitsekulutusi. See oleneb meie tahtest ja te tunnetate, kas Eestis on see tahe hetkel olemas. Poliitikute hulgas? Mitte mitte päris kindlasti, aga seda tahet tuleb kujundada ja me kõik oleme osalised selle kujundamisel, sest. Et mulle tundub, et teie hääl läheb kurvaks, kui ma küsin, selle peale, võtate. Ei, ta ei lähe kurvaks, aga ma mõtlen sellele, mis juhtus aastal 1940? Meil oli üsna kenake armee isegi ja kahe kuuga juunist kuni augustini 1940 kogu see ühiskond hävis ootamatult. Nii et siin on siin on see küsimus, et, et kui me nüüd ette ei valmis, sest oma kaitsetahet ja see loomulikult see taandub kaitsekulutustele siin pole midagi teha siis siis me võime olla kunagi uue, 1940. aasta juures. Me peame seda võimalust arvestama, jällegi mõtlen, me ei pea sellesse uskuma. Ma pean seda vähetõenäoliseks, aga ma ei pea seda täiesti ebatõenäoliseks, me ei saa seda välistada. Eesti on erakordne maa, kes on suutnud kaks korda oma iseseisvust saavutada pisiriik esimest korda vabadussõjas teinekord 1991. Aga me oleme ka näide, kuidas oma iseseisvust oleme suutnud kaotada. Ja me peame praegu õigel ajal valmistuma selleks kui me räägime, et, et, et meil on igasuguseid kulutusi vaja. Võtkem seda suures plaanis. Me võime kõik kaotada, kui me kaitsele ei, ei, ei omistada tähelepanu. Ja kui iga igavõimeline inimene ja noor ei ole valmis ene enesekaitset ja riigikaitset õppima ja selles osalema Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Kas teie arvates peaks Eesti territooriumil olema NATO baasid? Ma arvan. Et ei peaks, võiks julgeoleku pärast. Pigem ei, ma arvan, peaks olema, oleks nagu kindlam. Millal sa mõtled ikka võiks olla? Ei raske öelda, võib-olla, et see oleks meie julgeoleku seisukohalt tervitatav. Võib-olla peaks, aga see Venemaad ei saa usaldada. Ega paha ei ole. Jah ja miks, hiljutiste sündmuste taustal ma arvan küll, et mina magaksin rahulikumalt. Küsimuse arutelu hästi palju kuulanud. Ma leian, et äkki peaks, minu arvamus on, et ei tea. No ma tean, et Eesti on väike riik ja oma jõududega nagu hakkama ei saa, aga, aga. Ma ei tea, kuulates kõiki neid sündmusi, on selline. Võib-olla sellised kõhklused praegu, et hetkel ma ei tea, kas see, kas see toob mingisugust erilist abi, erilist turvalisust ma eriti nagu ei usu sellesse. Ma arvan, et võiks olla. Aga kindlam oleks lihtsalt Eesti äkki säärekas kahe Avivate kui vähe või ei, võiks. Nagu ma saan aru, et lihtsam on, kui nadi tulevad meile appi küll, aga, aga mitte mitte kohapeal oleks, võib-olla mina ei ole õige inimene sellele vastama, ma tulen. Ma ei ole eestlane. Ma ei tea, kas ma olen kombed enne sellele küsimusele vastata, aga ma ei näe nüüd, et oleks vajalik. Emad või raske küsimus? Ei oska öelda. Ma ei tea, me ei pea, kindlam oleks, aga ma ei oska kohe vastate niukse küsimuse raske küsimus. Kuulatav number kaks Sepp Evelin riigikogu liige, Eesti Keskerakonna fraktsioon, Euroopa Liidu asjade komisjon, põhiseaduskomisjon, Eesti Georgia parlamendil. Kas see, et me räägime tänases saates Nato teemast ja Nato baaside teemast Eestis on see selline kate teema, millega meile suitsusilm on minna, kõrva aetakse, või on see tõsine teema? Noh, Eesti olusid arvestades on see mitte julgeoleku küsimus, vaid vaid pigem julgeolekulammutamise küsimus, mulle üha enam tundub see välja käiduna kui lihtsalt provokatsioon. No tegelikult, ega poliitikutel ei ole ju vaja mingit punast päeva nädalas, et püüda silma paista ja see on niisugune 365 päeva nädalas tõmmata tähelepanu enda tagasihoidlikule isikule ja võib-olla mitte kõige kõige aktiivsemal ajal niisugusele poliitilise tegevusele, et mulle natukene tundub, et ka see mõttekäik on ehk poolenisti kantud sellest kuigi ei pruugi olla täielik. Ühesõnaga, valimiskampaania europarlamenti on alanud kahtlemata seda ka muidugi ma selle kokku võtta. Nii, aga siiski, mis on idee juures Eestisse NATO baasi NATO baasi rajada, see, mis meie julgeolekut vähendab? Ükskõik kui ta pidi seda asja vaadata, siis Eesti julgeolek peamiselt seisneb ikkagi nii-öelda ühiskonnaende sidususes ja Eesti enda võimes kaitsta ennast poliitiline koostööga, natuke koostöö kahtlemata saab seda täiendada. Aga olukorras, kus, Eestis iga poole aasta tagant lahvatab üsna terav ka teatud mõttes modi etnilisi piire omav kriis, skandaal, konflikt, rahvuslik konfliktolukorras, kas Eestil ei ole piirilepingut olukorras, kus, kus Eesti sõjaväe? Vabandan ette nende poiste pärast, kes on endale sellise ameti või elukutse valinud, aga on kokku võetav kui, kui luku armeena kes teenib paguneid kodunt kaugel, osaledes võib-olla mõneti küsitavates niisugustest okupatsioonisõdades Ma loodan, et ta nüüd ei eelda, et me peaksime neid paguneid sõjaolukorras siin Eestis teenima. Sõjaolukorras paguneid. Just teine paguneid väljaspool Eestit sõjaolukorras, et ometi ei taha, et seda tuleks siia Eestisse. Paguneid sõdurid teenivad sõdades, see on kahjuks nii, aga, aga loomulikult tuleb poliitiliselt ennetada olukordi ja kriise, mis võivad ühel hetkel viia sõjalise tegevuseni. Kui suur see oht teie hinnangul, Evelyn Sepp on, et ma ei tea Venemaa siis lähiajal mingis keskpikas perspektiivis praegu tunded, naftadollarid annavad piisavalt tuge Talle võib ta rünnata Eestit balti riike. Kas see oht on reaalne? Ma ei näe, ma ei näe selles, ma ei näe esialgu mingit motiivi selleks miks Venemaal võiks või peaks olema huvi avada rindejoon nii-öelda Põhja-Euroopas. Me saame kõik väga hästi aru, et geopoliitilised huvid ja, ja tõesti kuum piirkond on, on nii-öelda energiakandjate riigid ja, ja see on ikkagi kaukaasia, see on Lähis-Ida Venemaa võib-olla võimekas, aga ma kardan, et mitte nii võimekas või ma loodan, et mitte nii võimekas. Et siin no niisugust tõsist sõjalist kriisikollet eskaleerida küll, aga, ja mida me millal me kindlasti kannatame, kannatame oma niisuguste foobiate all oma ühiskonnas külvatud hirmude vastasseisu vihkamise all ja see vähendab meie nii-öelda majanduslikku võimekust. See vähendab niisugust sotsiaalset kapitali. See vähendab ka riigi ja ühiskonna atraktiivsuselt, siia. Tahaksid inimesed tulla, et noh, tõenäoliselt nad ei, nad ei taha tulla, nad ei taha tulla ja oma elu elada siin ja ka väga paljud eesti võimekad inimesed lähevad ära kuhugi mujale tööle. Seetõttu, et nad ootavad suuremaid väljakutseid ja niisugust vabamat, intellektuaalset vaimset keskkonda ja läheb teine osa inimesi ära, kes lähevad võib-olla lihtsamaid töid tegema, aga selleks, et oma arveid maksta ja oma oma peredega Põrgatame põrgatame hetkeks sellist sellist tulistajat ohtlikku mõtet peas, millised võiksid olla need sündmused, mis võiksid hakata toimuma peale seda Eesti-Vene poliitikas ühest küljest ja teisest küljest meie enda sisepoliitilises olukorras, eksju, kus on suur hulk inimesi, kes, kes toitub nii-öelda hoopis teisest informatsioonist, juhul kui me saamegi olukorra, kus ühe, näiteks või kahe või kolme üksuse raames Eestis asuks Nato, mingi riigi sõjalised jõud? Ma tulen natukene selle küsimuse alguse juurde tagasi, et kui sa küsisid sõjaväebaasist baaside olemasolust siin, siis noh Ma ei näe selleks, ma ei näe sellest võitu Eesti julgeolekule küll, mis on paljus meie endi teha, on see, et meil on normaalne ja hea infrastruktuur ka selleks puhuks, kui meil peaks olema vajadus ja maandada näiteks suuremat sorti sõjalennukeid või, või ükskõik mingisuguseid muid sealseid kasutatavaid kaitseotstarbelisi üksuseid. Aga need on kasutatavad ju täiesti normaalsesse tsiviilelusat tsiviilolukorras. Aga täna täna meil neid ei ole ja ma ei näe ka riigieelarvest mingisugust perspektiive. Teide, kas siia tulema? Sellise infrastruktuuri olemasolu Eestis toetan ma kahe käega. Toetan ma ka selliste Ütlemises organisatsiooniliste üksuste olemasolu, mis annaksid meile võimaluse arendada, võib olla suhteliselt tugevalt IT-sektorit. Ja lisaks niisugust nõu haud, mis samuti on märksa laiemalt kasutatav kui ainult mingi sõjaline või kaitse kaitseotsata. Aga ma tulen oma küsimuse juurde tagasi, et millised, millised võiksid olla need protsessid, kui me siiski kujutame seda, et nii-öelda rahvuslikult meelestatud jõud, nii nagu nad ennast nimetavad ekse, saavutanud selle, et NATOga läbi rääkides tõepoolest Eesti võiks muutuda nii-öelda atraktiivseks välispoliitiliseks instrumendiks on siin nii-öelda tekitada Venemaaga noh, omakorda mingi selline jõudemonstratsiooni olukord, eks ju, nii nagu nii nagu noh, aeg-ajalt seda ikkagi tehakse ja siia jõuavad mingid väärtused. Millised, Evelyn Sepp teie arvates võiksid olla need stsenaariumid, mismoodi siis nii-öelda Venemaa täidab oma lubadust reageerida sellele, et kui nende piiride lähedal tekivad NATO väed, siis nad nii-öelda reageerivad vastavalt. Vaata, see küsimus on iseenesest nagu viitsütikuga pomm ja mina ei taha küll olla see, kes siin praegu nii-öelda tiku karbiga lehvitab, tikku tõmbab. Sellepärast et kunagi ei või teada mõnel, millisel hetkel mõnel nõrganärvilisel inimesel nagu millised nõrganärvilise inimese võiks nagu tõeliselt inspireerida. Sest olgem ausad, meeleolud ei ole väga sõbralikud ka Eestis sees. Mõneti see on rahvuslikul pinnal jooksev lõhe, aga kindlasti mitte ainult. Nii et igasugused sellised provokatsioonid, mis ühelt poolt tekitavad pingeid siseriiklikult ja teiselt poolt kahtlemata muudavad ka noh, niisugust geopoliitilist geopoliitilisi jõujooni siis Eesti ei ole selleks valmis, me ei ole suurriik, me ei ole väga nutikas nutika valitsusega riik. Ja, ja me ei ole ka väga nagu külma pea ja, ja, ja kindla niisuguse silmavaatega. Ja, ja see iseenesest juba toob nii palju riske, et ma ei, ma ei tahaks sel teemal spekuleerida, siin on mitmeid halbu stsenaariume ja noh, pigem halb kui häid. Aga põhimõte on see, et NATO baaside või ükskõik millise NATO struktuuri abil meil ei ole mõtet Eesti ja Vene vahel hakata ehitama uut, ma tea, Berliini müüri raudset eesriiet. Ei, kindlasti mitte selliseid nõuanded võivad anda inimesed, kes elavad võib-olla niimoodi monokultuurses ühiskonnas kuskil turvalises kauguses kes ei adu niisugust noh, ühiskonna enda hingamist ja ka sisepoliitilises kontekstis ideaalses maailmas, noh me ei arutleks selle küsimuse üle niisugustes värvides, aga maailm kahjuks ei ole ideaalne, maailm on niisugune vigu täiskoht ja ma arvan, et me ei peaks tegema neid juurde. Ja, ja noh, vaatame kas või nagu Soome põhjamõõdet. Ma lihtsalt ma olen kade, ma mõtlen, et kas selleks peab tõesti olema soomlane, et olla siin geograafilises piirkonnas on see, kus sa selge silmavaate ja, ja tugeva selgrooga ja mitte olla niisugune hüsteerikas hoobik, nagu nagu täna on põhiline poliitiline Minstrin. Kuulatav number kolm reservkolonelleitnant Leo Kunnas, pinud Soome maakaitse kõrgkoolis ja Soome riigikaitse kõrgkoolist teeninud kaitseliidus kaitseväe lahingukooli ning kõrgema sõjakooli ülemale alates 2001.-st aastast kuni 2007. aastani kaitsejõudude peast abi operatiivosakonnas viibinud missioonil Iraagis. Leonard Leo Kunnas, küsimus teile, kas te peate reaalseks seda, et lähtudes Nato strateegiatest, kuidas oma liikmesriike kaitsta, on see võimalik, et Eestisse võiks rajada NATO baasid. Kui rääkida Nato baasist siis meeles pidama seda, et NATO-l kui organisatsioonil ei oska oma relvajõud, et relvajõud on NATO liikmesriikides. Et NATO on ainult mõningad staabid, sideüksus ja väike hulk strateegilise taseme luurelennukeid, ehk siis avaksid see mis on nato olgu vorm katsioonil. Relvajõud on NATO liikmesriikides, sellepärast oleks võimalik rääkida mõne NATO liikmesriigibaasist, näiteks, aga aga mitte niivõrd NATO baasist. Tänases saates meie esimene üle kuulatale tunnistuste andja nimetas, et tema nägemuses võiksid Eestis olla kas Taani või Norra riikide kaitsejõud NATO NATO egiidi all. Kui tõenäoliseks te seda peaksite? See on sisuliselt riikidevahelise kokkuleppe küsimus, et Eesti võib viga või mistahes NATO riigiga kahepoolselt või kolme või mitmepoolselt midagi kokku leppida näiteks vägede paigutamise suhtes, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Teoreetiliselt on Norra, Taani, Poola mis tahes Nato riikidel endal mingit strateegilist huvi see on teoreetiliselt võimalik loomulikult, kui me tegelikult baasidest või sellisest räägime, siis esmajoones tuleks loomulikult küsimuse alla, meie huvides oleksid, tuleks küsimuse alla USA neitsi uue baas paigutamine siia. Aga siin on loomulikult kaks probleemi, et kas see usa strateegilistes huvides kõigepealt ja kui üsa näeme Balti ise pingutama, ehk siis näiteks ma toon näite, et kui USA Iisraeli väga tugevalt Iisrael ise kaaku kaheksa, 10 protsenti SKP riigikaitsele, et siis need tasemes me ise peaks pingutama, oleks hoopis teine. Leo Kunnas on täiesti selge, et juhul isegi kui oleks võimalik mingi nato baasi vastavalt kokkulepetele rajamine, siis siis ei tule ju Eestile niisama ja ei tule ka niisama selles osas, et Eesti lihtsalt kulutab ise ja siis teised teevad investeeringu, me peaksime maksma tõenäoliselt ju kinni nende vägede asumist ühel või teisel moel siin Eestis. Kuidas teie hindate, kas see kulutus oleks Eesti kaitsevõimekuse seisukoha pealt arukas kulutus või oleks võimalik neid vahendeid kasutada tegelikult targemat? Tasuta lõunaid pole olemas, et et kahtlemata, kui me teeksime kahepoolsed kokkulepped või mitmepoolset kokkulepet mõne NATO riigiga, siis mida väiksem nii-öelda see riik on ja mida vähem tal teoreetilisi strateegilisi huvisid olla, seda rohkem see läheks maksma. Et loomulikult näiteks Poola, Taani või Norra kindlasti ei teeks seda tasuta. Kano USAl oleks selles mõttes vaatamata oma ressurssidele kõigele, mis neil on raske midagi tasuta teha. Et küsimus kerkib selles, et kas oma jõudude teda kuu kaitset tugevdada ja näiteks püüda luua oma hävitajatõrje, siis siis neid alternatiive, mis see maksma läheks ja mis neil läheks, vaat siis nii-öelda ülevalpidamine või maks nii-öelda sellele, kes meile seda selle baasina teeksite. Et sinu maks väga põhjalikku kaalumist. Et kas see kulu-kasu suhe siis kummal variandid oleks parem, et ma ei oskaks ka seda niiviisi öelda. Leo Kunnas, kas juhul, kui oletame, et ükskõik millisel kujul siis oleks Eestis olemas NATO mõne liikmesriigibaasid struktuurid, kas juhul, kui tekib tõesti sõda ja Eestit rünnata, kõik see efekt konfliktolukord kas tähendab seda, et tänu nendele baasidele reaalselt ka tsiviilkahju on mitmekordne sõjaolukorras? Põhimõtteliselt ma indeks, seda tsiviilkahju oleks, et see mõjutaks väga paljud tsiviilobjektide ründamist, et kui, kui seda tulebki tsiviilobjektid saavad A priori kannatada, et olenemata sellest, kas neil on seal oma õhujõud või on mõned mõne teise NATO riigi õhujõud näiteks Ämaris on selge, et, et potentsiaalne vastane üritatakse seda puruks pommitada ja selle käigus tsiviilelanikkond saaks kannatada. Tsiviilelanikkonna elushoidmine on üldse omaette teema, tegelikult puudutab popaat, et selle ülesehitamine nagunii ei kuulu mitte ühelgi NATO riigi kompetentsiga Nato kompetentsi siin, vaid see on puhas meie oma vastutusvaldkond. Et selles ma näen nagu tegelikult meie riigikaitse kõige suuremat probleemi, et kuidas meie oma tsiviilelanikkonda sõjalise konflikti korral elus hoiame nende elamises vajalikud põhifunktsioonid, tagame. Ma küsin siis sellise küsimuse lõpetuseks Leo Kunnas, kas teie majal on kelder olemas? Ma arvan kindlasti, et kui mingi maja, kus te praegu olete, kui see enne kui see on nõudiilulari ehitud tõenäosus, et seal on mingi kelder, valvendite, et pärast seda, kui ma ei ole ilmaasjata kritiseerinud seda, et, et meil on totaalkaitse üles pitamata nüüd, kui see suur ehitusbuum on olnud ja palju riisi ehitada, siis ei ole tõenäoline, et kuskil varjendeid ehitatud, sest seda ei ole ju keegi juhtinud ja koordineerinud ega nõudnud, et sellist asja peaks tegema. Ülekuulamise toimik number 78 NATO baasid ja väed Eestis. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.