Reformierakond pakkus aasta alguses välja idee, et piisavalt jõukad pered võiksid vabatahtlikult loobuda kolmesajakroonisest lapsetoetusest. Kas kehtiv peretoetuste süsteem aitab kaasa sündimuse suurenemisele võimalikult hästi? Kas vanemahüvitis, aga samas kolmesajakroonine, lapse toetus tagavad positiivse iibe? Praegune peretoetuste süsteem vajab muutmist. Toimik number 95, kas riik saab rahaga lapsi osta üle kuule. Reimo Sildvee ja Urmas Vaino ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Tunnistaja number üks Ainsaar, Mare amet, rahvastikuministri nõunik perepoliitika küsimustes. Ainsaar on kaitsnud Turu Ülikoolis doktorikraadist, sotsiaalteadustes ja Tartu Ülikoolis magistrikraadi geograafias. Peamisteks uurimisvaldkondadeks on perepoliitika, sündimus ja inimeste ränne. Ta on pikemalt töötanud Tartu ja Turu ülikoolis, ennast täiendanud Saksamaal Max Plancki demograafia Instituudis Stockholmi, Oxfordi ja Kesk-Euroopa Ülikoolis. Rahvastikuministri nõunik Mare Ainsaar ma pean selle küsimuse küsima ministri nõunikuna olete ta vaba asjadest rääkima või peate rääkima seda juttu, mis meeldiks praegu ministrile ja edasi siis valitsuskabinetile. Ma arvan, et vabanõunik annab ikka nõu ja ministri asi nõu vastu võtta või tagasi tagasi lükata, et. Meil on niimoodi Väga hea, praegusel hetkel räägitakse väga palju sellest rääkijad, eks seal enamasti poliitikud, enamasti kuuluvad nad nii-öelda parteisse. Et see sündivuse kasv, mis viimase aja jooksul nii ebamäärane kusega määratlus ei ole, on toimunud Eestis, johtub sellest, et on rakendatud vanemahüvitis. Olete te sellega absoluutselt sajaprotsendiliselt nõus? Ma arvan, et vanemahüvitis on hea asi, et siin on palju vaidlusi selle üle olnud alates sellest hetkest, kui ta nagu ellu kutsuti, et juba siis vaieldi, et kui kõrgele peab olema. Aga kokkuvõttes ma arvan, et on ikka hea asi, sest mis vanemahüvitisega ju juhtus, et et praegu seda makstakse poolteist aastat. Ja see, ütleme hüvitis vanematele pooleteist aasta eest on kasvanud ligi 100 korda, mis ta ennem oli, et kui me mõtleksime ükskõik millisele pere toetusele ja ütleme, et me seda homme suurendame korda, siis ma usun kõlat suhtele. Ta ootuspärane on oodata, et seal mõju on ja, ja miks on mõju, et ütleme sedasi, et kui me üheksakümnendatel uuriti, et miks lapsed sünnivad Eestis või miks nad ei sünni ja mis on need tegurid, et miks nad ei sünni siis lihtsalt kõige esimene, mitte laste sündimise põhjus oli majanduslik kindlustatus ja mitte ainult kindlusetus, vaid peredaid otseselt, suhteliselt suures nagu vaesuses, nii et nad andsid endale. No et kui sünnib nüüd esimene laps või teine või kolmas nad, nad ei pruugi seda last suuta üles kasvatada. Ja kui juriidiline täpsemalt, et mis rühmad on kõige suurema riski sees, siis olid need kõigepealt see pere, kus lapsi lihtsalt üks vanem pidi koju jääma, üks sissetulek langes ära ja see on nüüd see koht, kus vanemahüvitis on väga tähtis, et tänaseks päevaks siis see nüüd see koht, et vanendab koju jääma lapsega. Et see poolteist aastat ei ole probleem, sest ta saab siis kas oma endist palka või vähemalt 100 kordset kõrgemat hüvitist, kui enne selle vanemahüvitise rakendumist. Kas me saame kuidagi mõõta või öelda, et vanemahüvitise süsteem on andnud meie Hiibele mingi protsendi juurde? Äkki see on seesama asi, et ka siis ei ostetud näiteks plasma okei videol sellel hetkel, aga põhimõtteliselt ei olnud raha osta nüüd kõike seda ostetakse täpselt samamoodi saadakse lubada endale lastes keskmised palgad on nii palju kasvanud. Et üldine kliima on muutunud paremaks, paremaks, et nüüd on tekkinud see majanduslik kindlus nii või teisiti, ilma seal selle vanemahüvitissüsteemita. See on osa tööajast, et, et kogu tõde selles ongi, et ühelt poolt, miks me sündimus on kasvanud, on üldine inimeste kindlustunde tõusmine on olnud ju tegelikult majanduslikult väga head ajad ja kui me aastal 2008 küsisime neidsamu küsimusi inimeste käest, siis me näeme, et hirm majandusliku toime tulematuse pärast on on tegelikult väiksem kolm korda väiksem kui, kui üheksakümnendatel. Osaliselt on see see, et, et inimeste palgad ja üldine majanduslik kindlustunne on tõusnud. Osaliselt võib ka sellest olla, et inimesed teavad, et neil on mingid hüved, et nad ei pea nende pärast nii koledasti muretsema. Aga nüüd, et, et kas see tegelikult ka mõjutanud. Kas on mingi numbriline näitaja, mida saab öelda vanemahüvitise süsteem on tulnud juurde meile 10000 20000 30000. No inimesed ise väidavad, et 40 protsenti nendest siis väitis aastal 2008, et, et vanemahüvitis kuidagi mõjutas nende nende otsustas ja kui me arvutame lastesse, et kui meil on 1,64, siis ilma selleta ta oleks seal noh, ühe ühe ühe lapse ringis, et et ma arvan küll, et on mõju, et teine küsimus, mille üle vaieldakse, et enamasti vaieldakse, sest keegi ei ütle, et vanemahüvitis on halb, vaieldakse peamiselt selle ülemise piiri üle, et kui palju peab see olema, et see on nagu selline keerulisem küsimus, et kui sa nüüd natuke madalam oleks, et, et kas see mõju oleks väiksem, et võib-olla see mõju oleks sama suur. Nii et printsiibis riik saab raha eest lapsi osta. Ma arvan, et see on halb väljendus, et, et lapsi ei saa raha eest osta, aga peretoetused kindlasti soodustavad soovitud laste sündi, sest ütleme, tingimus ise on selline suhteliselt keeruline protsess, seal on mingid 10 10 tegurid, mis mõjutavad ja kõik algab sellest, et inimestel peab olema soov lapsi saada. Ja see on nüüd hea uudis Eesti puhul, et vaatamata kõigele ta viimased 20 aastat on meil umbes olnud samasugune, et peret kui ütlevad, et nad tahavad üle kahe lapse ja see on väga tugev tegelikult näitaja. Sest osad riigid Ida-Euroopas, pass on sellised, kus, kus ei tahetagi, tahetakse ühte last ja vot siis on väga raske, siis on see, et riik peab ostma ja see on niisugune väga kaheldav küsimus. Meil on pigem küsimus selles, et kuidas realiseerida see lapsi saada, et, et mis on need põhjused, mis nagu takistavad, et ma tahan kahte ja kolme last, aga on üks või ei ole ühtegi, et ja seni kuni ise majanduslik mure on üks muredest, nii kaua tasub ütleme, rahalise perepoliitika poolega tegeleda, sest tegelikult perepoliitika, et kuidas riik aitab lastega peresi, et üks on raha, aga teine on ju nagu Aege puhkused või et ta säilitab töökohaga, aga lubab lapsega olla ja paindlikumalt asju korraldada. Kas Eesti puhul on olulisem see, et nii-öelda käivitasime protsessi ehk panna üldse sünnitama esimeski last või on Eestis vaja ikkagi siiski muretseda rohkem sellepärast et sünniks teine, kolmas laps? Momendil on Eesti põhiprobleemi esimene laps, et, et aastaid on räägitud, et kolmandast ja, ja võib-olla vähem teisest lapsest. Praegu, kui me vaatama sündimus trende, siis meil on sündimus tõusnud ja ta on väga hästi tõusnud just teiste, kolmandate laste osas. Et, et. Piltlikult öeldes inimesed saavad aru, et okei, väga hull siiski ikkagi ei ole. Et kellel on juba üks laps, täpsemad endale teise kolmanda, mida ei juhtu või juhtub vähem, kui, kui võiks juhtuda, on see, et, et esimene laps muretsetakse, et see on meil probleem ja muidugi neljandat, viiendat, kuuendat on muutumas väga ebapopulaarseks otsuseks, et see on pigem väga suur suur erandet, aga, aga esimene laps on nüüd väga tähtis, et sest kui ei ole esimest last, ei ole ju ka teist ja kolmandat, nii et meil aasta 2007 oli ainult 85 protsenti oli siis esimeste sündide võrreldes näiteks aastaga 92, kus oli see üldine sündimuse tase, umbes sama, aga see tähendab seda, et kui mäel aastal 2007 või kaheksa võime õnnelikud olla oma kõrge sündimuse üle või rahul, siis ütleme kaugemas tulevikus siin nelja-viie aasta pärast, kui neid esimesi lapsi ei ole, siis meil ei ole neid teisi ja kolmandaid lapsi, nii et paratamatult see sündimus hakkab langema. Põhimõtteliselt oma perepoliitikat praegu planeerides ja teostades peaksime põhimõtteliselt fokusseerima selle esimese lapse siis sünni juurde mitte enam niivõrd palju väga ütleme, lisasoodustusi pakkuma juurde lisaks olemasolevatele sinna teise, kolmanda, neljanda lapse sünni puhul. No iseenesest toetama peaks kõik, et siin nüüd erinev erinevad argumendid, aga võtame demograafiliselt puhtalt demograafilised, jätame näiteks vaesuse ja toimetuleku välja siis siis ütleme, meil on probleemiks on praegu esimesed lapsed, et neljandaid, viiendaid Neid on niikuinii vähe, aga ütleme, neid demograafiliselt on nad ka suhteliselt oluliselt väiksem arv. Esimesed lapsed on kõige kogusale demograafilise, sellise püramiidi alus, et saada järgnevaid lapsi. Ja me praegu näeme, et et meil sünnib neid vähem kui, kui arvuliselt võiks sündida. Et teiste kolmandate lastega on nagu reaalsem see on, hakkab lähenema. Kui me võrdleme näiteks 92. aastaga, mis on hea selline punkt, aga esimesi on vähem. Kas siin võib tuua välja mingi paralleeli või siis seosed, järelikult need praegused perepoliitika meetmed, mis meil on olemas kas siis väga ei soosi siiski esimese lapse sündi? No päriselt ka ei soosi, et, et kui me vaatamegi näiteks peretoetusi, et meil on väga noh, ütleme suhteliselt tugevamini toetatud kolmandat ja nii edasi lapsad teisele lapsele oli, on ka tulumaksuvabastus ja ja see on igal juhul tugevam kui, kui esimene laps. Esimene laps on väga õnnetus olukorras või õigupoolest kui nüüd vaadata, pole Eesti vabariigi ajal mitte kunagi nii vähe esimesi lapsi toetatud kui praegu, et see on, see on tõesti väga, väga, väga väike, väike osa. Kas see tähendab seda, et põhimõtteliselt ka asi, millest me oleme jõudnud rääkida, aga Reformierakonna ettepanek kaotada ära just see kolmesajakroonine lapse toetus omakorda tegelikult sööd seda saba sellepärast et see on ka just selle esimese nii-öelda lapsetoetus. Just õnnetuseks ta ongi ainuke ainuke meede, mis on esimesele lapsele. Või siis ka absoluutselt ära ja ongi kõik vanemapalk ja pärast seda lendav linnukene. Just pigem, mida peaks tegema seda kolmesadat krooni peaks tõusma. Kas siis võiks siis selle nii-öelda skeemi ümber pöörata, et kui praegu alates kolmandast lapsest kolmas laps on nii-öelda 900 krooni väärt eks ole, siis peaks äkki selle skeemi ümber pöörama, esimene laps oleks väärt 900 krooni. Ütleme ja iga iga järgnev siis natukene vähem. Selle väite ootaksin majas praegu keegi, kes teeb sulle toit ka vastu pead. Võib-olla ümber peaks pöörama, hea lahendus oleks, et esimesele lapsele juurde panna, et jälle, et noh, me, me tahtsin midagi erakordset tegema, et, et veel kord, et me õnnetuseks oleme praegu selles seisus, et võrreldes näiteks keskmise palgaga pole Eesti riiki mitte kunagi esimesi lapsi nii vähe toetanud, et võtame kasvõi aastal näiteks 2000 ja arvutame siis palga ja esimese lapse toetuse suhte, nagu näiteks tol ajal oli, et siis ei olnud ka keegi rahul, et sellega, aga arvutuse järgi peaks siis näiteks täna esimese lapse toetus olema vähemalt 500 krooni või 600 krooni oleks parem. No väga hea, teie teate põhimõtteliselt ka seda, kuskohast need rahad liiguvad, kas te näete praeguses süsteemis, kui me räägime sellest, et meil on lastetoetuse maksmiseks nii palju üks miljardit krooni nagu seda eelarves kokku on ja tänu taevale, kuuldavasti viimane kärbe neid ei puudutanud, ehkki me tegelikult ei tea lõpuks seadustesse tahtmata üles kütta siin paanikat, eks ju. Aga kas selle raha raames on mõistliku raha ehk kus saaks mõistlikult ära võtta ja anda nii-öelda sellele esimesele juurde, et see süsteem Ehk et äkki kuskil selles süsteemis nii-öelda maksame üle? Ei, seda ei ole, seda niimoodi sa ei saa öelda, sellepärast et ülesin, ei maksa keegi. Alustades sellest, et põhimõtteliselt kui nüüd riike võrreldakse, et palju neid üldse pere toetustesse või, ja nädala nagu siis panustavad oma SKP-s, siis noh, Eesti on seal oma ühe, 1,5 protsendiga, mitte kõige eesrindlikum, et esimene mõte võiks olla see, et tervikuna oleks arukas, nagu, nagu tõsta seda riigi riigi osalust. Ehk et see ümberjaotamine ei tule mitte juba peretoetuste, eks ole, süsteemist vaid tuleb kuskilt nagu väljaspoolt, et. Ma arvan, et mina siin kohe ei ole valmis ütlema, et, et see on tõesti nagu keeruline töö ja öelda, et kus täpselt peab tulema, et kuigi ettepanekuid on võib-olla tõesti kõige rohkem tehtud peresüsteemi seest ja ja millest kõige rohkem on räägitud, siis tõesti selle vanemahüvitise ülemise lae ümbermängimisest kuskile nagu nagu mujale, et aga võta isenesest peretoetused ise võiksid nagu suureneda, sest siin on nagu see põhimõte, et et juhul, kui nagu Andres elu läheb edasi, et võib-olla me see aasta või järgmine aasta seda juhtu, aga enamasti on ju olnud, et palgad tõusevad, riik muutub rikkamaks. Aasta, millal me ei tee midagi, ütleme, peretoetuste heaks või ei tõsta või ei viisada järgi üldisele elule ju tegelikult suhe suhe langeb, mida riik panustab lastega haigekassa ja Eestis meil on, on näha ka, et, et meil tegelikult ei ole väga jõulist sellist huvirühma või kes seisaks nagu lastega perede eest on lasterikaste perede organisatsiooni, neid on Eestis nagu kaks teevad väga head tööd ja me näeme, et meil on kolmandad ja nii edasi, lapsed on, on suhteliselt norm manuaalselt säilitanud oma oma taset. Aga see, mis puudutab nüüd esimesi teisi lapsi, mis on demograafiliselt tegelikult hästi olulised, et on sellised jah, nagu vaeslapse osas. Kui palju annaksin nii-öelda reaalset kasu see, kui vanemahüvitise saaksime piiri kuus ja käesoleval aastal on natukene üle 30000 krooni, et kui me tooksime selle alla kuskile 20 25 peale, annaks meile mingit reaalset tulu, see ülejääv summa suunata siis allapoole. No midagi kindlasti, et see küsimus edasi, et kas niimoodi, et kui efektiivselt ressursse nagu, nagu jaotada, et esimese lapse toetus või kuna need on, need on kõik pered lastega pered, kes Eestis on, et see on nagu suhteliselt suur summa, aga sina näiteks võrreldud ka neid summasid, mis meil läheb lastele päevahoiukohtade tekitamisel, mis on noh, teine on väga oluline probleem ja, ja ka selles reas, et mis paneb inimesi nagu mõtlema selle koha peal, kas nüüd saada last või mitte, et kui neid summasid näiteks võõraldad, et mis lähevad päevahoiuprogrammile ja selles osas kindlasti näiteks need on täitsa võrreldavad summad isenesest. Et me jõuame praegu siit sammu võrra sellest nii-öelda otseselt inimesele või siis lapsevanemale pangakontole laekuvast rahast eemale, ehk et on vaja luua üks faktor, miks inimesed nii-öelda hetkel tõmbavad piduri peale. Lapse saamisel ongi see, et lapsehoiukohti ei ole teist päeva. See on üks nendest mitmetest põhjustest, et jälle, et kui me võrdleme kümmet aastat Eestis aastaid 2008 99, siis iseenesest neid tegureid, miks inimesed kardavad, et miks last mitte saada, neid on vähem, et ehk noh, me näeme ka sündimus on tegelikult ju tõusnud, nii et see on igati nagu adekvaatne. Et mis on nagu suurenenud on suurenenud päevahoiukohtade pärast näiteks teine probleem, mis oli 10 aastat tagasi, et kartus tööandja suhtumist diskrimineerimise töökohal, see on väga väikeseks muutunud, et ja, ja nagu ma ütlesin, majutusprobleemid on meil olemas, et iga praktiliselt kolmas, kolmas ka esimest last planeeriv pere ütleb, et tal ei ole tegelikult rahalisi nagu vahendeid ja, ja üle pooled tahaksid näha siin, et riigi osalus oleks palju, palju suurem, et, et on igasuguseid probleeme, aga, aga lastehoiupäevahoiuprobleem on see, mis on meil noh, nagu kasvanud kõigi nende teiste probleemide kõrval, mis on nagu vähenenud Muide, kui pikk see probleem on selle pärast, et me teame väga hästi, et 90.-te keskpaigas sündinud lapsed, kui need hakkavad ühel hetkel nii-öelda saama ealiseks, kus nende nende lapsi peaks päeva vastu võtnud nii-öelda vastu võtma. Sellel hetkel, kui me praegu ehitaksime ka vajadustele vastava koguse neid aiakohti, siis me saame need uuesti jälle kooperatiividele nagu 90.-te alguses maha müüa, sellepärast et lapsi sinna tõenäoliselt ei jõua. No see on see nüüd, et, et riigil on õigupoolest väga halb, kui see demograafiline olukord niimoodi kogu aeg kõigub, aga ütleme, lähikümme aastat peaks meil olemas helisada. Et kui kõik normaalne on, et ja mingeid looduskatastroofi Eestis ei juhtu või majandus, ühiskonna katastroofi riik vähegi nagu panustab, siis lapsi peaks sündima, et pahalased, seda tulevad nagu, nagu rasked ajad. Aga see aeg on nagu piisavalt pikk iseenesest, et vähemalt praegu kindlasti tasub nagu investeerida, et see ei ole nagu mõttetu investeering päevahoidu. Et pikemas perspektiivis jah, et enamus Euroopa riike on siin vananevad, kui nad ei leia mingit ütleme jah, imerohtu, et et oma rahvastikku nagu taastoota meie ime roht on nüüd need järgnevad aastad, et, et meil on kõige paremad demograafilised võimalused läbi mitmete aasta kasvatada sündimust, vähendada suremust ja küsimus on, kas me suudame selle ära kasutada või mitte, sest peale seda meil enam demograafilises mõttes nii head perioodi ei saa tulema. Kas see süsteem, mis praegu kehtib, on seda järgmist nii-öelda keerulisemat perioodi vaadeldes on see nii-öelda efektiivne või oleks siin võimalik muuta kuidagi süsteemi selliselt, et, et see tagasilöök siis pehmem oleks? Mure on esimeste laste pärast praegu ja teine mure, et me teame, et Eesti rahvas eriti on väga selline sissetuleku ja majandustundlik, et kõik jälle, et võrreldes Euroopa riik, kes on väga erinev, aga Eestis inimesed sõltuvad, nagu majanduses on head ajad, nad ka lapsi muretsevad või laste muretsemine, seal on seal väga tähtis näitaja, lähevad ajad halvaks. Inimesed muutuvad väga ettevaatlikuks. Nii et, et süsteem ise on normaalne, et nüüd on tähtis, et riigi tugi ära ei tule ja just rasketel aegadel, sest et kui headel aegadel ongi nii, et võib-olla ka ootus inimeste poolt on väiksem, et riik toetaksest tullakse toime, me oleme siin jälle võrdlusuuringutest kümnete aastate jooksul seda näinud, siis toetust vajatakse just raskel ajal. Kuidas teile tundub, kas sellised meetmed näiteks nagu astmeline tulumaks, aga mille astmed ei sõltuks sissetulekust vaid laste arvust? Kui palju need võiksid kaasa aidata sündimuse kasvule? See on nüüd suhteliselt keeruline, keeruline meede, et noh, meil on tulumaksuvabastus praegu, mis on ju põhimõtteliselt natuke toimib, seda, seda pead ei anna midagi sarnast, et miinuseks on see olnud, et see mõjub nendele, eks ole, kes nagu, nagu töötavad vanematele me näeme, et erinevate laste arvuga peredele häda siis on nagu noh, erinev mõju, et seal enamasti juhtub siis sedasi, et seal, kus on üks-kaks last, et nad saavad suuremat kasu, aga seal kolmanda, neljanda lapsega see kasu kipub nagu kukkuma kuskile juba 60 kohati 50 protsendi peale, nii et. Üks on see, et ütleme, kahe kolme lapse puhul, mõlemad vanemad eeldatavasti käivad tööl ja kui neid lapsi on juba rohkem, siis enamasti üks vanem jääb lastega koju ja enamasti isa siis on see, kes teenib raha. Just et kokkuvõttes ei jõua see pere või ütleme jah, vanemad nii palju tulu teenida Ki, et sellest mingit kas vabastust või, või ütleme, laste pealt saab tulu nagu, nagu saadav et ehk kõigi nende töötamisega seotud meetothub puhul me peame arvestama, et, et ta ei ole siis noh, kõigile peredele nagu võrdne vaid ta ainult siis jah, on suunatud endale peredele eelkõige, kes teenivad piisavalt tulu ja sellega noh, Niina, sest et paljud riigid on rakendanud neid meetmeid sellepärast, et planeerida lapsevanemaid rohkem töötama, eriti kus on see nagu probleem paljudes riikides on ju väga tavaline näiteks naised 70 80 protsenti Nemadki koju ja riikides, kus on tööjõupuudus, nad oleksid huvitatud, et need vanemad tuleksid tegelikult tööjõuturule. Eesti, meie olukord on see, et velo suhteliselt töökad inimesed, et, et, et selle vanemahüvitisega on vähe naiste tööhõive nüüd langenud, kuna tõesti on pikemalt kodus, aga, aga üldiselt meil noorema ja lapsevanemad töötavad, et see ei ole nii suur probleem, et näiteks tööturule tooma. Jah, Turus sõltuvate meetmete miinus on siis veel kord see, et, et seda ei saa mitte kõik, kõik pered, nii et puhta sellise perepoliitika või lapsi toetava meetmena. No ta ei ole niisugune universaalne või täielikat. Ja seda enam, et meil Eestis praegu on olukord, kus tööd ju väga palju ei ole. See ajutine sülitab kolm korda üle õla. Kui palju aitab see põhimõtteliselt aitaks sellised mehhanismid kaasa, kus, kus ütleme, on kasvanud kaks või kolm lausa neli last siis põhimõtteliselt peale seda, kui lapsed on saanud täiskasvanuks ja, ja moodustavad nii-öelda järgmise leibkonna, siis sellel lapsevanemal või sellel perel, kes on kasvatanud lapsi, kui ka nendel inimestel, kes lapsi kasvatanud ei ole, on riigi ees täpselt samasugused kohustused näiteks maksude kaudu ja nii edasi, kas kas siin on võimalik ka või on nii-öelda rentaabel, kas maailmas on teada neid näiteid, kus, kus selle kaudu, et kui sa vat nii-öelda uue maksumaksja valmis kasvatanud, siis, siis on sul ühiskonna ees kohustused väiksemad. Kus ma arvaksin, et see võib-olla on ka läheb, teeb asja keeruliseks, et, et et hinnates on üks Eesti perepoliitikat, ma arvan, et põhimõtteliselt on väga-väga normaalne ja hea skeem, et ta ei ole liiga oluline, osadel riikidel, kus on väga pikk ajalugu, on olnud erinevad poliitilised huvid ja kõigil tahe mingil hetkel midagi teha, on asi liiga keeruliseks tehtud, et iseenesest ma arvan. Meie inimesed hindavad meie perepoliitika skeemi nagu heaks. Meie ainuke probleem võrreldes teiste riikidega on see, et et kohatise riigi, ütleme, abitase on, on madal, aga süsteem on nagu suhteliselt mõistlik, et meil on ju nagu kolme kolme tüüpi toetust, et on sellised toetused lastele näiteks lastetoetused, mis on mõeldud selleks, et need kulud, mis seoses on lastega. Neid siis osaliselt kompenseerida, meil on ütleme, ajatoetus või puhkused vanematele ja kompensatsioon selle eest. See on meil väga eesrindlik võrreldes enamuse Euroopa riikidega, lapsetoetused ei ole nii eesrindlikud. Ja, ja siis on meil teenused, et laste päevahoid on võib-olla nendest kõige-kõige tähtsam, mida siis pered pered saavad ja lihtsalt ongi mõistlik mitte liiga keeruliseks seda süsteemi ajada. Et oleks teada, et mis, kuidas, kuidas mõjub ja aga tähtis on lihtsalt jah, seda nüüd piisavalt efektiivsena nagu hoida, et võib-olla see noh, 300 krooni üle on siin arvatud, et mina ei arva ka, et see oleks mõistlik summa, et see peaks ikka kõrgem olema. Et põhimõtteliselt seaks süsteemi keerulisemaks, kui, kui maksuametisse jääks alles nendel linnuke inimese puhul, kellel lapsed on juba täisealiseks saanud, et siiski ta on nelja lapse isa või ema näiteks. No küsimus on, mis seal linnukesega tehakse, et võtame jälle Eesti praeguse süsteemi, et kasu kas või eakate inimeste hoolekande puhul asi töötab, vastupidi, et kui inimesel on lapsed, siis ta ei saa hoolekandeteenust, öeldakse, et lapsed hoolitsevad ja ja kui tal lapsi, siis ta saab riigilt teenused. Noh, alustaks sellest, et kohtaks inimesi kasvõi võrdselt. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Tunnistaja number kaks Vahtramäe Kristiine amet Eesti Lastevanemate Liidu koolitusjuht. Eesti lastevanemate liit on 1998. aastal asutatud iseseisev, poliitiliselt ja religioosselt sõltumatu mittetulundusühing, mille eesmärgiks on väärtustada Eesti ühiskonnas lapsi, laste kasvatamist ja lapsevanemaid avalikes huvides. Liit on vastu mehaanilisele iibe propagandale ning seisukohal, et kui riik kutsub üles lapsi sünnitama, siis peatas samavõrd mõtlema ka sellele, kuidas nii need lapsed kui ka juba olemasolevad lapsed saaksid üles kasvada võimalikult inimlikes ja arendavates oludes. Kristiine Vahtramäe, teie olete Eesti Lastevanemate Liidu koolitusjuht ehk teisisõnu, teate ma julgen oletada nii seda, mida lapsevanemad üle meie armsa Eestimaa arvavad nendest asjadest, millest me täna räägime, ehk siis peretoetustest ja lastetoetustest. Jah, ma olen lastevanemate liidu koolitusjuht, aga võib-olla koolitajana kohtun ma lastevanematega oluliselt rohkem kui koolitusjuhina koolitusjuhina kohtuma, pigem selliste õpetajatega, lasteaedade juhatajatega kellega noh, ütleme, kes siis nii-öelda tunnevad huvi meie koolituste vastu, sellepärast et pigem on meie koolituste tellijad ikkagi haridusasutused. Räägime sellest, mida need inimesed arvavad, kui teiega kohtuvad. Kas see süsteem, mismoodi praegu riik toetab lapsi on hea süsteem, teie arvates? Ei saa öelda, et nüüd on üks süsteem, on hea ja teine on halb, et alati on need nüansid. Aga praeguse seisuga on küll olukord, kus nende riigi kärbete või eelarve kärbete olukorras on veetud siis ära, ütleme, peredelt ja lastelt, isegi sealt, kus ta enam võtta ei ole, ehk siis nad on kõige vähem saanud pered ja lapsed toetusi ja sealt on ka oluliselt kärbitud. No kui me kuulame valitsuskoalitsiooni osapooli, siis nemad juskui deklareerisid seda, et lastelt ja pensionäridelt meie täna räägime rohkem lastest ei ole võetud midagi, millest te nüüd räägite, teil on lisainformatsiooni? Sealt lihtsalt ei olegi olnud võtta nime, sest sinna ei ole ka väga palju panustatud. Ehk siis tänaseks on kaotatud ära ranitsatoetus, mis oli siis 450 krooni lapse kohta ära, on kaotatud isapuhkus ehk isapuhkusehüvitis on ära kaotatud imetamispuhkus, hüvitis veel tuleb siin meelde, noh, ütleme sellest 300-st kroonist, mis siis on lastetoetuse kohta, et seda ei ole küll ära võetud, kuid on siis tehtud ettepanek, et sellest võiks loobuda. Et nüüd tekib küsimus, et seda on ju kogu aeg võimalik teha olnud algusest peale, keegi ei ole ja öelnud, et seda peab vastu võtma, siis tekib küsimus, miks sellest ei ole loobutud. Nii et, et selles osas, ega siin ei ole ka väga võtta olnud tõsi, haridussüsteeme on võib-olla tõesti kõige vähem kärbitud, et Me kartsime hullemat selle koha pealt, et selles osas ma olen küll nõus ja. See tähendab seda, et isegi nii-öelda headel aegadel ei ole peretoetuste süsteem käinud selle rahatulvaga, mis riigieelarvesse on, on tunginud kaasas ja ektid on jäänud vaeslapse rolli. Jah, mina leian küll seda ja, ja kui siin mingi aeg tagasi ütleme, jaanuari alguses oli jutt sellest, et varem on meil raha olnud, küll siis tekib küsimus, et kuskohas see küll on olnud, siis meie ei ole seda kohta näinud. Reformierakonna ettepaneku juurde mõtte juurde see ei olegi nii väga konkreetse ettepaneku olnud, vaid mõtte juurde, millest on viimasel ajal räägitud, ehk sellesama siis automaatse, justkui selle summa nii-öelda saamine on pandud kahtluse alla. See summa on 300 krooni. Seda ei ole tegelikult ka ühe pere kohta väga palju on, et pere eelarve, et enamasti peavad tegelema usuliselt suuremate summadega mis on nii-öelda teie nägemuses, kas, kas see idee võiks mingil moel kaalumist leida, et sellist kõigile korraga 300 krooni toetuse maksmist ära lõpetada? Ma tuleks kõigepealt selle juurde, et mis on palju või mis on väike summa või suur summa. Et kui pere sissetulek on näiteks 30000 siis see 300 krooni on tõesti olematu summa, noh, seda ei märkagi seda, noh, milleks, eks ju, polegi tarvis pere sissetulek on 3000 krooni, mis ei ole ka väga haruldane, meil siis vabandage väga 300 krooni on väga küllursaalsem 10 protsenti. Et sellisel juhul noh, me ei saa üldse mõõta seda, mis on palju või mis on vähe. Aga et kas sellest siis loobuda, noh, mina nagu olen siin, võin, ma just mõtlesin, et mis, mis võiks olla siis, et et näiteks üks võimalus võiks olla see, et kui pere leiab, et seda raha ei ole vajada, võiks ju, et noh, tal ei ole ei anna talle mitte midagi. Et siis seda raha, kui oleks võimalus, et ma saan seda paigutada, et noh, ma saan suunata selle raha, selle raha saab näiteks noh, lastehaigla või või lastekodudele, läheb see raha või, või, või noh, kus tahes, eks ju, see võib ka minna mõnele näiteks sellel lasteaiale või koolile minna, kus siis minu minu laps näiteks õpib või lasteaias käib. Aga küll näiteks on üks võimalus on see, et et selle 300 ruuni võiks paigutada nii-öelda investeerinud hoiuseks nihkega nuumaks omakorda pankasid, ehk siis sellisel juhul peaks riiklikult olema siis reglementeeritud või mingil moel paigased. Sellel hoiusel peaks olema suurem intress. Aga me saame rääkida üldse sellest 300-st kroonist ju tegelikult, või me praegu räägime sellise eeldusega, et ta oleks samamoodi kindel nagu et igal hommikul tõuseb päike, sest tegelikult ei võiksime elada ka ju riigisüsteemis, kus sellist toetust ei pruugi üleüldse olemas olla. Et toetust saaksid vaid need siis, kes tõeliselt seda vajavad. Jah, aga see eeldab seda, et meie majanduslik olukord oleks selline, kus, kus seda süsteemi võiks rakendada. Et hetkel seda süsteemi ma ei näe. Ta panekule nimetatud sammukese lähemale, oletame siin stuudios praegu ülekuulamisel, et Me võiksime selle toetuse kaotada nii nagu on Reformierakond teinud ettepaneku millised nii-öelda peaksid olema need hoovad kuskohast, mis nii-öelda võimaldaks selle ärakaotamist, mis peaks riik tegema teistmoodi selle süsteemiga võrreldes, mis praegu olemas lihtsalt tuleb enda asendisse. Täna siin seda asendust on väga keeruline nii-öelda sellepärast, et me tuleme, kust me tulema? Olukord on selline, nagu ta on, et kui tänapäeval ei ole noorel perel ju võimalik mitte noh, ütleme kasvõi elukoht on ju vajalik ühel inimesel selleks, et elada, on tal vaja minimaalseidki söögi kogust, et ta saaks elada, on vaja maksud maksta, et, et selle koha pealt nagu need lastetoetused on siiski olnud päris paljudele peredele, eriti suurtele peredele lause selliseks väga suureks sissetuleku allikaks. Et sellisel juhul tekibki see moment, et noh, näiteks seesama investeerimishoius, millest me nagu hetkel ka rääkisin, see on muidugi väga pikas perspektiivis on selleks aluseks, kus see laps siis saab kätte raha alles teatud vanuses ja see võiks olla tema algkapital kasvõi näiteks tema eluaseme ostmiseks. Ja samas oleks see nagu see võimalus juba, mis siis annab selle kindluse ja nii edasi. No siin on selles mõttes õigus, et see oleks ainult pankade nuumamine 300 krooni kuus 3600 krooni aastas 10 aasta peale 36000 krooni selle eest osta vabandust väljenduse eest, rohkemat kui tualettruumi plaatimiseks, võib-olla plaate tänapäeva hinna juures, nii et selles mõttes teeniks nii-öelda ainult panga ja võib-olla saab kaude kuidagi Eesti majanduse kasu. Sellele inimesele, kellele seda raha korjatakse, ei ole mitte mingit tulu. Investeerimishoius on tänapäeval ka näiteks pensionisammas. Ehk siis. Oluliselt pikema perioodi. Ta on oluliselt pikema perioodi peale, kui see süsteem vajab väljatöötamist ja see on lihtsalt samasugune idee fix, nii nagu on see, et, et seda 300 krooni ei ole kõigile vaja ja see on nii-öelda lennuki pealt siis mille tahes külvamine. Et, et selles osas nagu mul ei ole täna teile pakkuda seda valmislahendust, noh üks asi on see, et kui keegi loobub näiteks sellest 300-st kroonist, et see võiks olla küll, et see on see võimalus, et vot ma Sabeedeen sinna linnukese kuskile kasti, et kas ma siis tahan seda raha või ma ei taha. Aga see peaks olema läbipaistev süsteem, kuhu see raha siis läheb, kui mina sellest loobun või siis need, kes seda vajavad, kas need võiksid seda raha siis juurde saada. Aga mille alusel see siis käib, siis on jälle hakkame palkasid arvestama, et kellel on, kui palju suured sissetulekud Kas me ei võiks tõmmata mingit sellist nii-öelda üldist standardi piiri, kes jääb alla, selle on eeldus, et talle läheb seda raha tõeliselt vaja ja tõmbame piirist üle jäävad inimeste puhul siis kindlalt ütleme, et nendel ei ole seda, sest nende sissetulek on selline, mis tagab neile võimaluse tegelikult oma reaalsest sissetulekust, need 300 krooni, mida, mida muidu makstaks, eks ole. Isa makstud, aga mina saan aru, et jutt ei ole tegelikult sellest, et kuhu see raha siis suunata või paigutada vaid sellest, et see raha jääks nii-öelda riigieelarvesse alles. Et ka see on ju tegelikult rääkimata ja, ja need asjad on noh, tõsiselt õhus, et et selles osas mina ei leia, et, et see on nüüd hästi halb idee ja see ei kõlba mitte kuskile. Et see on üks võimalus, kuid siin on vaja väga palju tööd teha. Et ei tekiks olukord, nagu on praegu pensionitega, kus meil 700 pensionäri on lihtsalt kadunud ja väga võimalik, et nad ei teagi, võtavad oma raha seal kuskil kodus ja nad ei teagi, et neile seda raha keegi koju ei too, mis siis, et sellest on räägitud, mis siis, et sellest on kirjutatud ja nii edasi, et see, me ei saa eeldada, et see kõik on nii-öelda kõigile teada. Agressiivne teil on selles mõttes õigus, et see Reformierakonna idee on ka nii palju toores ja, ja see manööver ka ja nii-öelda ei õnnestunud inimesed ei hakanud sellest väga palju rääkima ja nad ootasid ikkagi nii-öelda seda kärpeteemat ja räägiti sellest lõpuni. Kas lastevanemate liit on isekeskis arutanud teemat, mis puudutab vanemahüvitist ja vanemahüvitise võimaliku ümberkujundamis selle süsteemi ümberkujundamist, millest on ka ühiskonnas räägitud? Millised on teie seisukohad, kas ja mismoodi seda peaks muutma? Ehk siis sellist ühtset foorumit me ei ole korraldanud, kus me saaksime nagu sellise ühise platvormi välja tuua. Küll on olnud selliseid erinevaid arutelusid inimeste noh, siseringis ja siinkohal on need küll, et et ma võin tegelikult rohkem oma isiklikku arvamust tõlgendada. Et mina leian, et see ülempiir võiks allapoole tulla küll. Ehk siis tänaseks oli ta vist 30000, et kui ma ei eksi Jah, aastal 2000 930729 krooni. Jah, et noh, ütleme siis suurusjärk selline, et samas ma leian, et see suurusjärk ei peaks anda, võiks olla väiksem, ta võiks olla seal 25 või isegi vähem tuhandet krooni põhjenduseks. Lihtsalt see on see põhjendused, mis, millega inimene tegelikult hakkama saaks. Noh, tegelikult väga niisugust uuringut ei ole tehtud, et kui palju on meil üksikvanemaga peresid et siis tegelikult saavad pered väga väikeste rahadega hakkama, aga noh, siin on räägitud, et miks see summa jääb siis selle 30700 mis iganes summa seal oli peale, et siis ei kukuks või ei langeks nende inimeste elustandard, kes on siis harjunud sellise eluga. Samas olukorras, kus siis kärbitakse rahasid siis mina leian, et tegelikult saab ka 25000 ja isegi 22000-ga täiesti edukalt hakkama kaotamata oma elustandardit. Reformierakonnale ütleks selle peale, et kokkuhoitav raha aastas on suurusjärgus 15 miljonit kas 30000 või 25000 samas on kehtestatud teatud teatud ikkagi astmelisuse ja, ja nii-öelda piirid. Kas seda sellise raha nimel on üldse mõtet teha? Ma arvan küll, et on, sest et 15 miljonit peredes, kus tõesti on näiteks see 3000 kroonine sissetulek pluss 300 krooni lapsetoetust, siis sinna näiteks suunates see raha oleks küll. Kas teil on selle kohta statistika olemas ka, kui palju on Eestis reaalselt neid peresid, millest räägite seal 3000 kroonise sissetuleku juures? Ei, sellist statistikat ei ole olemas, arvas, et küll on olemas siin tehtud erinevat statistikat selle kohta, kui palju on meil üksikvanemaga peresid ja, ja me näeme koolides ja lasteaedades seda, kus siis õpetajad ja koolipersonal all või lasteaia personal muretseb nende laste pärast, keda nad näevad, et nad saavadki ainsa sooja toidu võib-olla seal noh, selle lõuna näol, mis on täna siis tõesti põhikooli lõpuni tasuta. Ma olen väga tänulik, et vähemasti selle raha kallale ei ole mindud. Et, et selles osas me tõesti näeme neid peresid, kus siis on tõsised probleemid Aga siin ei oleks lahendus see, et nii-öelda fokusseerime kogu selle üldse sotsiaaltoetuste teema, et me räägime praegu lastetoetused konkreetselt, aga, aga võib-olla tulekski nii-öelda igale poole kogu sellest sotsiaalsüsteemist tõmmata üks nii-öelda mitte elatusstandard, kus inimene jääb ellu. Pahandused äraelamise standardkvaliteedistandard näiteks standard just, eks ole, ja me hakkame selle järgi fokusseerima, et need, kes jäävad üle selle standardi, nendel on mingid väga minimaalsed toetused või kui üldse on mingeid toetusi ja kes allapoole jäävad siis nendele vastavalt nende elatusstandardile, siis kas kohalikud sotsiaaltöötajad, inimesed, kes tegelevad siis nende inimestega, kes, kes ei saa hakkama või kes jäävad allapoole standardit, saaks konkreetselt määratleda toetusi. Kas oleks selline fokusseeritud süsteem mõeldav? Jah, ja see ongi see süsteem, mis võimaldaks ka selliste rahade või noh, ütleme selle 300 krooni nii-öelda likvideerimise, siis ei ole seda enam vaja seda süsteemi, aga seni, kuni ei ole kasvõi sedasama sinu poolt pakutud fokusseeritud süsteemi ei ole, ise veel ei ole isegi uuritud ju tegelikult kui sa küsid minu käest, et kas meil on statistikat või uuringud, siis meil ei ole seda, aga ma väidan, et seda ei ole üldse olemas, et tegelikult noh, mingi maksuametinäitajad on. Ja siis üks või teine noh, inimene teenib, eks ju. Et kui selline süsteem oleks, see, see eeldab uuringutes eeldab jälle põhjalikku tööd, siis, siis võiks täitsa südamerahuga võtta jätta see kolmesajakroonine lastetoetus ära, et siis ei ole see enam oluline. Aga siis on muidugi vaidlusküsimus, et kuhu me selle nii-öelda elukvaliteedistandardi piirida Just ehk siis, kui elukvaliteedistandard on 30000 ja 700 millegiga, eks ole. Et sellisel juhul on meil väga pikk tee käia ja me ei saa rääkida sellest, et meil on võrdõiguslikkus ja nii edasi. Selleks peaksime jõudma sinna viie Euroopa rikkama Just noh, see on ka meile nii-öelda lubatut, aga. Te lasete laskuda poeediks, ärge makske praegu kuidas teile tundub üldse ja noh, nii-öelda praegusel ajal Reformierakonna valitsusparteide selline noh, üks sellistest saavutustest ja midagi statistiliselt justkui numbreid näitab, on see, et sündimus Eestis on kasvanud. Lastevanemate liit usub, et see johtub vanemahüvitisest või on siin siiski mingid teised tegurid, mida, mida me nii-öelda poliitikute teeneks ainult pidada ei saa. Siin on nii ja naa, et aga kindlasti see emapalktoetus, mida siis makstakse, see on kindlasti andnud kindlustunnet, aga siin ongi võtmesõnaks kindlustunne. Ehk siis tegelikult noh, seesama otsused, võta nüüd kärpida kasvõi 130700 millegiga see võib panna ja tõesti kahtlema mõne sellise noh, ütleme siis kõrgemapalgalise inimese kindlustunnet, et äkki äkki ma siis ei tule välja või mida tahes ja, ja samas on meil olemas näiteid, kes siis on loobunud emapalgast käinud küll ilusti edasi, sellepärast et tema palk ja hüvitised on kõrgemad kui siis makstav emapalk. Nii et selles osas nagu Maniven ennemgi valikuid tehtud ja ongi olemas. Nii et, et see nagu, ega see raha ei sunni ka seda karjäärinaist, ehk siis kes tahab teenida ja oma tööd jätkata, ei sunni teda ka koju jääma. Nii et see kindlustunne on ikkagi see, mis inimesi siis paneb oma peret suurenda. Kas vanemahüvitiste puhul me võiksime noh, kuivõrd meie eesmärk üldises mõttes, kui me räägime kogu ühiskonnast, Eesti riigist on ju positiivne iive ja see, et me suudaks ennast taastoota, oleks mõttekas vanemahüvitise süsteemi kuidagi astmeliseks muuta. Ehk et ütleme, esimese lapse puhul oleks saadav vanemahüvitise maksimummäär kuskil võib-olla 15000 20000 ja mida rohkem lapsi, seda suuremaks muutub see määr näiteks. Ehk eeldades, et vanematel võiks olla teatud huvi siiski murda see ärevustunne hinges ja perekonda ikkagi laps soetada ka iseendal olemas mitte ainult raha pärast. Noh, vaadake, siin on ju see lugu, et tegelikult need olemasolevad lapsed, ükskõik, on need ees üks või kaks või rohkem et nende nii-öelda kulutused kasvavad kogu aeg. Ehk siis, kui mina olen kolme lapse ema, siis aprill, mai on üks õudust, kus siis tuleb, et minu ekskursioon maksab seal 3000 ja minul on 2000 ja minul on see või teine mingisugune kleit lõpetamisel, minul on olnud olukord, kus siis üks lõpetas üheksa ja teine 12. klassi. Et see on paraku ka see, mille peale siis noh, mõeldakse, et loomulikult, kui sa nüüd pakud seda astmelist emapalka või vanemahüvitist, et võiks küll olla üks variant, miks mitte. Seal on ka selline variant, ütleme et me seame taaskord jälle mingisugused nii-öelda kvaliteedistandardi ja kui inimese enda see palk, mille tuginedes arutatakse vanemahüvitis ei jõua näiteks kolmanda lapse puhul sinna 30000-ni välja, siis selle puuduoleva summa katab riik näiteks miks mitte? Et juhul, kui me elame jälle heal ajal ja riigieelarves on rahatund Just ehk siis meil on neid suure rahasaajaid, ehk siis nendesse nimetasin siin umbes 15 miljonit, võiks tulla, et on erinevatel aastatel olnud üks kuni neli protsenti ainult neid inimesi kes võiks ikka loobuda näiteks sellest 300-st kroonist, kellel tõepoolest seda vaja ei ole. Et see arv on aastate lõikes kõikunud, et, et selles osas loomulikult iga laps on oluline, iga laps on väärtus ja, ja see iibe positiivse iibe poole püüdlemine on ainult tervitatav nähtus, nii et, et selles osas, aga see on tõesti vaja läbi töötada ja korralikult välja mõelda, et mis moodi need asjad toimivad. Kas teil on, mida õpetuseks vajab teie nägemuses see lastetoetuste süsteem praegu kõige rohkem? Kui vaatame süsteemi üldiselt, siis, siis teie eksperdina, mida te soovitate, mis on siin see koht, kus me peame hakkama baastingimustest juba uuesti või ümber vaatama tegema, et süsteem muutuks efektiivsemaks? Süsteem muutuks vanema lapse riigi iibes mõttes suhteliselt positiivseks. Ma usun, et me vajame siiski uuringut, hetkel on olukord, kus me näeme häid numbreid siis sündide suurenemises see on selge vihje sellele, et see nii-öelda vanemahüvitis on olnud vajalik. Me oleme olukorras, kus teda kindlustunnet on kõvasti kõigutatud ja, ja eks me muidugi neid vilju mõne aja pärast. Aga ma usun, et uuring sellesama elustandardi osas ehk siis milline noh, kui palju, kui millises piirkonnas, kuidas on see vajalik, et uuring oleks üks võimalik, mis annaks meile nagu siis praegu arvame, et, et vot minu meelest mulle tundub. Aga me ei tea, kuidas tegelik olukord on. Ja kust me tuleme, kuhu me läheme. Et minu meelest praeguse poliitika probleem on olnud see, et nagu ettenägemisvõimet on olnud väga vähe. Et kui ma hakkasin rääkima nüüd juba peaaegu poolteist aastat tagasi sotsiaalministeeriumile nii-öelda noote andma, et kuulge, et see SMS-laenude asi läheb meil käest ära, et üldse laenude süsteem praeguse seisuga viib meid Krahini, siis teatas seal on ministeerium mulle, et aga seda on, see kuulu nende kompetentsi ja see on ikkagi igaühe enda asi, et kust ta raha võtab ja mismoodi ta siis toimetab. Aga praegu olema siis olukorras, kus siis kannatajaks tegelikult jäävadki lapsed, ehk siis meil on juba jaanuarikuu alguse seisuga vist oli 3200 peret, kes on makseraskustes. Nii et, et pigem on seal juttu siiski nii-öelda kodulaenudest, mis ähvardab peresid tänavale jäämisega. Nii et, et selles osas, nagu vajaksime sellist regulatsiooni, et ma usun ja selle jaoks on võib-olla uuringut vaja, on natukene vaadata. Analüütikutel on siin tööd palju. Nii et me praegu oma süsteemi kobame selgelt nimetuses ja minu meelest küll. Ülekuulamise toimik number 95, kas riik saab rahaga lapsi osta. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.