Meil on hea meel oma stuudios tervitada meest, kes oli Eesti inimeste tähelepanuobjektis väga põhjalikult veidi aega tagasi, siis kui Pekingis suveolümpiamänge peeti ning ta koos oma võitluskaaslasega Eestile sealt ühe medalitest tõi. Sõudja Tõnu Endrekson kohtuda. Tere tulemast ja aitäh, et läbi astusid treeritus mõõga ära. Tõnu kaasJüriaansoniga, Tõi siis paarisaeru kahepaadil Pekingist kaasa hõbemedali. Sinu küllaltki muljetavaldava auhinnakapis on igasuguseid, trofeesid veel, kas maailmameistrivõistlustelt medaleid on minu arvepidamine paigas, on sul kokku praegu kolm, mis tõi pronksi T3 pronks ja kõige värskem autasu on pärast pekingi toodut euroopakate kuld ja see on juba ühe sõudjakarjääri kohta selline noh, enam-vähem, et ütleme niimoodi, et alavalikus ei eksinud ja võid nagu praeguse seisuga isegi rahul olla, et isegi kui midagi enam peale ei tule. Jah, selles suhtes ongi, et kui need pronksikampaania läks lahti et siis juba jah, lootsin enamat, sõber oli nagu selles mõttes väga hea saavutus, nüüd loomulikult ma kahetsen praegu tippvormis võib öelda momendil mitte. Eestis on olemas olümpiavõitjate kogu. Oled sa jõudnud niimoodi asjale vaadata, et tegelikult oleks päris kihvt seal pundis ka olla. Ei no loomulikult oleks kihvt seal olla, et noh, loodame, et Londonis saab nii-öelda seesnarkadeed. Kellele sa tavalise spordifännina, mida ma eeldan, Saike väikest viisi ka oled ise kõige rohkem kaasa oled elanud kunagi alates väikesest poisist, niikaua kui sa mäletad, milline Eesti olümpiasaavutustest sulle kõige muljetavaldavam on olnud. No tegelikult, eks ma elasin kaasa kõigepealt muidugi Eerika Salumäe, nüüd nii palju kui ma mäletan sellest, et ma jälgisin televiisori vahendusel aga pärast sõltume Erki Nool Karismaatilised, inimesed mõlemad, eks. Millega nad sinu tähelepanu kõige rohkem haarasid või hõivasid, miks just nemad? No Erika Salumäe oli just see, et sa oled juba olümpiavõitja olnud. Et kas on võimalik, et te olete teist korda veel, aga Erki Noole puhul lihtsalt on väga stabiilne olnud väga stabiilne, edukas sportlane tipus püsinud. Et seda seda üritaks, ma usun, iga tippsportlane tahaks olla samamoodi. Et kogu aeg tipus. Mis tänu sinu jaoks samal ajal see otsustav moment oli, et sa teadsid, nüüd on nüüd on see jah öeldud või et, et sa oled rongi peal ja taganemisteed enam ei ole, et sa panustad, tippspordile jätab muud asjad natukene tagaplaanile, sest tippspordi kõrvalt ikka päris normaalse inimese elu ju elada võimalik ei ole. Mäletad sa seda konkreetset moment? Aga eks ta üks paras meremehe elu meil küll jah, ütleme nii. Ei, mäletan küll tegelikult, et aastal 2001, kui me alustasime nii-öelda neljapaadiprojektiga, see, mis teeb, on see püha lehm, aga enne seda, kui me sõitsime ära poistega koos, et seitsmendad pidevalt ja kuigi tegelikult me olime nagu tippspordis, aga me ei osanud päris täpselt seda nii-öelda ennast nii vormi viiet olla medalipretendent. Aga aastal 2004 ja ütleme siis oli juba, et olümpiatuli, nii väike, läbimurre. Sest mõned asjad kipuvad kiiresti ununema, eks muuhulgas see, et tegelikult oled sa ju varem ka olümpial käinud enne Pekingi just nimelt Ateenas, kui sa olid koos Leonid Kuuloviga neljanda koha mees jah, nii et juba siis jäi medalist suhteliselt vähe puudu mingi kaks koma midagi sekunditeks mis tookord vist oli siiski ka pigem võit kui kaotuseks. Neljas koht. Kaks ja pool sekundit kaotasime kolmandale kohale, aga noh, see on tegelikult ütleme nagu võib öelda, tegelikult draamiga kaotas isegi ütleme sest esimesed olid üldse vist kas viis või kuus sekundit eest ära, et meil läks väga hästi, tegelikult neljandaks tuli. Kas tookord seal neljas koht oleks sulle kui elukutselise sportlasele noh, ütleme täheldanud ka mingil määral elu kindlustamist, kas see oleks päästnud näiteks majanduslikult sinu olukorda või neljas koht on ikkagi suhteliselt suva nagu selle kohta siin klassikud öelnud igasuguseid asju, et see on jama ja nii edasi, mida see neljas koht tegelikult võrreldes näiteks praeguse hõbedaga See tähendas, oli seal midagi sinu jaoks ka? Mäletan, Kaido Kaaberma ütles selle kohta, et neljas koht on jama. Et aga minul oli selles mõttes läbimurre, sest kui sa oled pidevalt seitsme saanud, ütleme, sa oled Mytaa finaalis jõudnud, aga B-finaali võitnud kogu aeg, et väikest finaali võitnud, aga nüüd saad lõpuks finaali, seda olümpia ajal, et minu jaoks oli see suur võit tegelikult pärast seda nii-öelda, kui kui see neljas koht oli käes, siis oli selge, et nüüd nüüd on, nagu ma astun, eelmisel küsimuse tegelikult veel, et et kas ma ei kahetse nagu, või noh, peale seda siis ma enam ei kahetsenud, et ma olen tippspordiga alustanud sõudmisega, nagu enne seda oli jah, niimoodi, et kui saad pidevalt seitsmesed ekst masendavaks muutub nagu trennid treeni taga üle seitsmenda koha ei saa. Aga mis siis muutus, et lõpuks olid seal neljanda koha peal, jõudsid olisi treeningprotsessis mingi totaalne muutus, hakkasin asju teistmoodi ka enda jaoks mõtestama, näiteks. No meil natuke tugevam koosseisust, neljapaat on ikka nelja poolt, et seal ei ole kõik mehed võrdsed, aga Leonid Kuuloviga me olime, ütleme nii, kõige tugevamad, et panime 200 kokku ja see kandis vilja. Aga treeningprotsessist tegite ka midagi teistmoodi, andsite mingisugust lisatahti juurde asjale, et ma ei oska ja kui niimoodi öelda, nagu, et siis peaks vaatama treeningplaanid üle, et ma ise küll ei ütleks, et midagi väga juurde tegime. Aga lihtsalt me olime nagu teistest üle mõnevõrra ja noh, kahene formaat, sobise jah. Aga võrreldes pärast ütleme Ateena olümpiat on küll, treenib protsess tunduvalt, ikka muutunud kõvasti pingeliseks. Kõvasti rohkem tööd tuleb teha kõvasti rohkem selliseid asju läbi mõelda peaga. Sellisel tasemel, et ega seal nagu väga juurde midagi panna ei saa, et lihtsalt kuidagi targemini teha. Põhimõtteliselt targemini tegemine ja ei ole mõtet aeroobse tööga ütleme, suure mahuga üle pingutada, nagu, et pigem pärast särtsu. Palju enam tugevamalt tõmmata ei ole võimalik, eks ole, pigem on nagu täpselt tõmbamise küsimus. Põhimõtteliselt küll jah, et loomulikult ma võin oma selle aasta ütleme tulemused mul tegelikult füüsilises osas kõik paranesid. Et noh, tähendab seda, et ma suudan veel, ma arvan seda parandada mingil määral. Aga noh, see peab olema proportsioonis ka nüüd nii-öelda siis selle sõudmisega, et üks on ergomeetril, mis sa teed, teine on, mis vee peal teed, et kas sa suudad aerudesse nüüd selle jõu ja kõikvõimsuse panna. No te olete nii palju seda teinud oma seltskonnaga sõudmist siis et kas sul on täpselt teada, kui kiiresti tõmmata, et nüüd oleks parasjagu tõmbeid minutis ja neid loetakse väga hoolega, seal ma ei tea, 35 või 30 tõmmet minutis, et sa tead seda tunde järgi ka, et mida sa parasjagu teed, see on silmaga näha ja tuntav. See on jah, ütleme, silmaga näha kuses kalda pealt, kui ma ise vaatangi teine sõuab, et need 35 tõmmet, ma võin ka eksida, aga ma ise paadistamisena Lähen jah, et kui ütleme, Jüri ütleb, et nüüd on tempo 35 30 tõmmet, ütleme kiirendus siis ma põhimõtteliselt ma pean talle nii täpselt järgi tulema, et ma enam-vähem tulen ka, et ma juba tean, kui kiiresti ennast liigutama pean seal, nii et sa ei loe, eks ole, kaasa üks, kaks, kolm, neli, viis teinud, selleks on tegelikult paadis tempomeetrollanduses, loetusel tõmbeid minutis, et noh, see on temal, et ma võin ka endale selle panna, neid saab sinna mitu tükki, nii palju, kui tahad panna paati. Aga kui sa selle paadi sisetööst räägib, kui me räägime kahesestis kumb kummast rohkem sõltub, kas ütleme, asetus on niimoodi, et kõigepealt vasakult vaadates on Jüri, siis oled sina. Sina pead vaatama, mida tema teeb ikkagi sina sõltud, isegi kui sul on rohkem jõudu ja võimu, siis sa ei saa seda rakendada. Sa pead järgima seda, mida mees sinu eest teeb. Niimoodi. Põhimõtteliselt küll jah, et Jüri on kapten paadis nii-öelda jah, et Jüri järgimata kõike tegema. Et kui tema jaksab, siis sina paned juurde ja kui ta ei jaksa, siis sul ei ole midagi teha, sa pead lihtsalt sellega kaasa minema. Tähendab, sa võid ka ütleme, finiš vaid ka natuke üledad tõmmata, ütleme, et noh, võib-olla noh, see on tunnetuse küsimus, kõik väga üle tõmmata, tõmmata muidugi nagu tõmbe eest ära nii-öelda. Aga muidu on võimalus ka niimoodi jah, et võib-olla tema lühendab, ütleme tõmmet, et siis me viime selle momendi, minul võib-olla pikendame jõulisem, tema teeb lühema, aga ütleme, gaasis jõulisemad, kui ta jõuab pikemalt ütleme vedada, et noh, võimalik see moment ikkagi mingil määral kokku seal viie paadi kiirust kasvatada. Kuidas see koostöö harjutamine käib, et nii-öelda koordinatsioonis koos tõmbaksite, et kas te teete, kui maa peal kuidagi kuiva trenni ja keegi aitab, ütleb, et Ahtot liiga kiirustad ei tõmba päris temaga. Paadis näiteks räägite võistluse ajal omavahel distantsi peal? Ei räägi, see on võimatu, see on võimatu ja hing on paelaga kaelas. Põhimõtteliselt on küll jah, et seal rääkimiseks küll mahti. Aga selle sünkroonsus saata lihtsalt pikaajalise töö tulemusena. Nojah, selles suhteliselt ega võistlusel seal palju midagi keerulist ei ole, et sul on tempo 35, on sul vähemalt seal peal, seda sa tunned, kui teine hakkab, ütleme, ees kiiremini tõmbama, kas seal 1000 meetrit läbi tõstame tempo 36, võib-olla isegi 30, seitsme peale vastavalt sellele, kuidas vastased käituvad nii-öelda seal ei ole nagu jah, see ei ole väga raketiteadus. Aga mille arvelt tuleb see, et ühe mehega sõidad sa olümpiamängudel medalile teise mehega see ei õnnestuks. Kuidas ühe mehega koostöö paremini toimib, kui teisega? Meile öeldi seda, et tegelikult Ateenas füüsiliselt olin väga heas vormis, et isegi medali vormis, aga tehniline pool oli nõrk. Et noh, tähendab seda tehnikat, nüüd on nii-öelda täiustatud tunnetus parandatud, et selle arvelt nii-öelda See on ikkagi nii, et Johansoniga klappis paremini. Kuuloviga võib-olla ei olekski hakanud kunagi. Räägime sellest tehnikasse spaadist veel, et kas see paat aerud seal kastan meid teie täpselt täpselt teie jaoks tehtud teie mõõtudega asjade jaoks või on tekkinud universaal, mida te ise sõidu ajal kohanud. Te olete põhimõtteliselt nii-öelda see kast, universaalpaat on nagu selles mõttes hea, et see vorm on üks nagu ütleme, seal on küll kaalu järgi saad jah, et need on need paadi parameetrid, mis on seal ette nähtud, minimaalne kaal 27 kilo, et need peavad olema kergematel, ütleme seal paat lihtsalt võib-olla lühem, et meil on ta lihtsalt laiem, et ta nii sügavale ei vajuks. Mis puutub jah, kronsteinid, niuksed, ütleme, jalada seadistus on eestlased kõik ise teha. Et see on kõik millimeetri peal täpselt välja mõõdetud sinu kehapikkuse ja kätelaiuse ulatuse ja kõige muu arvestades. Nojah, me, aga samas meil on ta Jüriga üks tegelikult ütleme kronsteinid nii-öelda seal need sentimeetrit, palju seal aerupikkused, need on meil võrdsed jalad, asetus vastavalt siis jalgade pikkusele nii-öelda, et see on siis teine. Aga see, et Jüri on kapten, see on, kelle otsustada või otsustada oli. Ei no ta on ta, kui ta nagu oskab seda tempot valida, ta on nagunii-öelda ühepaadisõudja olnud, et me ka proovisin niipidi, et mina olen eessõudja nii-öelda kapten, siis, aga niipidi ei sobinud hästi kuidagi see koostöö ei klappinud, et minul on lihtsam nagu tema järgi sõita, kui tema minu järgi. Kes Eestis praegu tippu kuuluvatest toodetest on puhtteoorias kõige võimsam. Kas sa oled sina? Teoorias, ma arvan, kogemuste põhjal kõigepealt Jüri. Aga juhul, kui te istute näiteks kõrvuti sõudeergomeetrile, siis pole ju kahtlust kumb ära tõmbab. Sina oled ikkagi eestist sellel alal selgelt tippuse. Ei, seda küll jah, aga see ei näita, et sa oled kõige võimsam. Ei, no loomulikult, ega vee peal selles mõttes, et noh, olen mina teda võitnud, tema mind võitnud nagu, et noh, me ei ole, need jooned ongi niimoodi, et teoreetiliselt jah, peaks olema, mina, ma olen võimsam, peaks võitma. Aga praktikas ei pruugi seda iga kord nii olla, et ütleme, et tals ühel päeval ei tunne, et seal on ikkagi parem, kui minul on nii-öelda ühe padi, hunt on kogu oma elu. Miks püüa meiesugustele ignorantidele, seletada sõudeliit või kes iganes sealt pundist otsustab pidevalt, et neid koosseise muuta ja panustada erinevatele paatidele, et olümpial käisite teie Jüriga kahepaadil kuulavali ühepaadil, Jämsä ühepaadil natukene kuu aega vahet, ma ei tea, võib-olla natukene rohkem tuleb. Eeemm läheb välja neljapaate hoopis, et kuidas sellised kalkulatsioonide panustamised toimuvad, mis alustel? See oli nagu meie endi initsiatiiv nii-öelda neljane panna nüüd sellepärast, et ei läinud 400 nii hästi, kui lootsime, et proovida, siis kuidas öelda, kaks venda, ütleme haarata veel punti, et Andonile nii-öelda väike kogemusi juurde, et kuidas võiks neljane liikuda. Et mida tuleks nagu rohkem jälgida, ütleme, et nüüd Allar raja oligi paadis, Andrei Jämsä, kuigi anud leiame, seal on ka varem istunud ja ja ka Allar, aga nüüd Allar oli nüüd selle olümpianeljase eessõudja ja ta ütles, et no ei liikunud paat nii hästi kui roopakatel, ütleme et see võimsus ja kõik on natuke teine. Et mis siis, et mehed on võimsad, aga nüüd tuleb see võimsus aerudesse panna. Ta sai väikse kogemust, ütles selles osas juurde. Sina oled veel noor mees sinuga Me saame, tiitlivõistluste osas, ma arvan, noh, kui Jüri eeskujuks võtame umbes 13 14 aastat ikka arvestada veel. Aga taimsoo, Latin raja noorem kaader, kes selja taga tuleb, need on mehed, kellele me võime loota tulevikku. Kas olümpiamängudega seoses ma usun kindlasti jah, eks oleneb palju neist eeldused on meil olemas ja nad on tahtmist täis, kuidas sulle tundub tahtmist Donald täis kõik, mul on küll niisugune mulje jäänud, et mina nendega suureks küll koos, et mul ei ole midagi, et noh, et kas keegi on võib-olla, et proovib nii-öelda liugu lasta teiste najal absoluutselt mitte ükski neist, et kõik on töötahtega. Võib-olla seal on natuke keeruline seda öelda ja hinnata, aga ikkagi kuidas eesti sõudjatesse suhtutakse, olete te maailma mastaabis ja kontekstis autoriteedid? Jaan seal kindlasti on, mees, kes on alates 88.-st aastast olümpiamängudel lammutanud, on iseenesest juba muljetavaldav fakte jõuda veel nii hilja medalitele. Aga üldises kontekstis, kui te lähete tiitlivõistlustele, siis räägitakse alati, et kes on sellised favoriidid ja soosikud, kuskohast on oodata sellist tugevat pauku, kas mujal räägitakse Eestis ka niimoodi, et MB eestlaste suhteliselt etavad? Peavad olema austusega, iga suhteliseks respekt, on olemas nende poolt nii-öelda, et jah, et me oleme väike rahvas, aga olümpial tegime nii-öelda tegelikult häid tulemusi isegi noh, ka maailmameistrivõistluse häid tulemusi teinud, et siin suured rahvad, Venemaa ütleme ja noh, ei saa nii-öelda ligilähedale ka sellele praegu. Et kas neil on mingi süsteemis viga või, või olemegi võimsad. Ma lugesin siin sinu juttu. Me oleme siin näiteks eelmisest, 2007. aasta suvest ja ja siis oli hästi aktuaalne see, et Jüriga veetsite palju aega alpimajas hingasid tõreleda, et õhku ja ja lugesin, et sa olid sunnitud oma kodusesse elamisse Jaansonilt mingeid telgi laenama. Et vist imiteerida midagi taolist, kus õhk vähe hõredam oleks sees ja hoida nii-öelda režiimi. Sa panid kodus elu suvast. Magamistuppa ja põhimõtteliselt matusele kolisid naise kõrvalt ära telki või kolisite mõlemad telki ära ei ta, magad ise ka mingi aeg seal, et ei olnud probleemi pärast hiljem on jah, et ütleme, esialgu organism kohaneb nii-öelda, aga pärast läheb raskemaks. See on päris pull, noh, tõenäoliselt sul lähedastele sellist asja enam selgitada ei tule, et miks sul magamistoas telk püsti on, aga see on tavapärane, eks on küll omapärane, õhtul vaatad telekat, läbisket magamistoas elama, selles mõttes voodisse minna tilgub. Pikali, jah, ega ma olen ka naise sünnipäeval niimoodi, et lõpuks mina olin telgis, rahvas oli telgi ümber lükkama. Telk on üles, ongi siin nii-öelda õhukindlast materjalist mingi aparaat, kas uriseb, et hoiad seda õhku hõredena ja? Ja põhimõtteliselt on tavaline nagu kuubik nii-öelda seal jah, aga seal on ta nagu läbipaistev kiles, sa näed teisi inimesi, saad suhelda, nii-öelda üks voolik tuleb sisse, koridorist on 10 meetrit yksi vooliks aparaat, mis nüüd hõrendab seda, teine voolik võtab siis väljast õhku nii-öelda või koridorist võtta ja üks jahedamaks, sest muidu on palav, hakkab, aga kuidas oma kartulisalati ja torditüki kätte said. Lugu hile tals andeks, sisse tulles. Oli reaalselt seda siis nagu mõju kuidagi tunda ka, et et see hõrendavad õhk aitas miskitpidi, et läksid järgmine päev trenni või, või kuidagi tundsid, et kohe on nagu mõju olemas. Treeningus otseselt seda ei tunne tegelikult sellepärast, et treeningu seal peaks rohkem väsima tänu sellele, et sa ei saa nii palju hapnikku kätte, kui sa tahaks, ütleme, aga noh, vereproovid sama, selle näitavad, et kõik punased lible rohkem hemoglobiin tõusis. Hapnikutarbimine parandas, ütleme, et seda sa tunned, nagu võistlusel saad hinnata seda. On see teie nii-öelda treeningmetoodikas tänaseni säilinud see see teema või oli see selline ajutine periood? Ei, oli enne olümpiat olime ka Alpis, kuigi jah, me olime nüüd seal Leedus olime viimane laager, olime Trakais, seal me tegime vist üks, 10 või 12 päeva, 11 päevast isegi, et, et intensiivsus tõusis seal, ütleme koormused polnudki suur, aga lihtsalt tundsid, et ei, taas tore. Järgmiseks treeninguks tuli nii-öelda siis lõpetada salpi. Aga sellest piisas ka tegelikult. Näita korraks oma peopesasid. Mul ei ole, ütle, kas need, ütleme, need rakud või midagi sinna moodi, kas need on nii-öelda sõudmisest jäänud või, või sinu muude töödega seoses. Ja need sõudmisest kõik nahvriga paksuks läinud hakanud aktsiad mul nagu vilja enam ei olegi, et seal on lihtsalt selline surnud nahk, on siin paar mõne koha peal kolm millimeetrit vähemalt kaks millimeetrit. Aga on see kunagi probleem olnud ka, et, et ei saa enam kätte võtta. Nii valus on. On küll jah, et selles mõttes, kui nad nad põletikuliseks, et vesivill lõhkeb ja läheb mustus, ütleme näiteks sisse seal või tuleb verevilla osad, siis on jah, et ma täitsin need hambad ristis, pisarad ei saa, võib veel minna seal ilmselt sõudjate, eks põhihaigusi ja vigastusi, eks. Seda küll, aga nüüd on tänapäeval need aerokäepidemed paranenud nii palju, et noh, praegu ütleme, kui sa käid pidevalt vee peal, et võib-olla kui kuu aega poolteist, kaks kuud vahe on, siis paar villi tuleb, aga, aga treeninguid sellepärast ära ei jäta, et kunagi oli küll, näed, siin võib-olla novembris lõpetasin tee peal käimise ära, läksid märtsis mööbel aprilli alguses, et siis on jah, et kui lähed, et pole sellega harjunud sisulised suured probleemid, aga nüüd seda pole olnud juba viimased aastad. Läheks korraks ajalukku, meie külaliseks on Tõnu Endrekson ja noh, küllap inimesed on juba kursis, eks sinu ajalugu nii-öelda ja sinu pere tegemisi on seoses olümpiamedaliga ja tutvustatud päris hoolega ning me teame, et sa kuulud väga sellisesse legendaarsest suguvõssa. Onu Kristjan Palusalu kangelasteod on ju kõigile teada, kui palju tema kunagised saavutused on sind otseselt mõjutanud. Otseselt aktid võib-olla siis mõjutama, kui Ateena olümpia sai läbi ja siis oli selge, et nüüd on tippsport, et enam ei ole seal mahavisatud aeg, nüüd tuleb ainult edasi minna. Aga sinu tegemisest kunagi tiksunud reaalselt ka, et, et näed, selline mees on olnud, et äkki kordaks või noh, püüaks tema staatusesse jõuda või, või see ei ole sind otseselt kannustanud. Ikka nagu selles mõttes on rasket kahte kulda niimoodi ühelt olümpialt tuua on väga keeruline, et siis võtab kaks olümpiatsükliks. Selle ala ka teine jah, et ma naguniimoodi ei võta selle need suureks eesmärgiks. Tahan olla täpselt sama, sama kõva mees, näeme, et ma proovin enda parimandaja koduses fotoalbumis pilte andamastul. Mul on üks plakat seina peal, temast ei lenda fotoalbumis küljele. Paneme Tõnu pulkadeks lahti kuulajate ette selle hõbedase olümpiastardi. Kirjelda seda teekonda, seda paar kilomeetrit sellest hetkest, kui te olete seal kai ääres. Ma ei tea, kas te 11 veel kuidagi motiveerite või käib keskendumine täiesti juba iseseisvalt. Ja tuleb siis see moment, kui tart ja minek on nii palju, kui sa mäletad, sellest, ma kujutan ette, et iga meetriliselt meeles ei ole suure pingutuse tõttu, aga, aga kuidas see kulges teil? No eks esialgu enne stardipauku stardi ootel ja siis sa vaatad konkurentidega, et vaata, mis nägu ta on tõesti, selles suhteliselt ma isegi kaldamine starti, kui instoctyope Lukas pikki vaatasin, olid väga siuksed kuidagi öelda minu jaoks närvilised. Et tähendas, et seal on midagi lahti. Et nad on palju kindlameelsemad on enne starti, et teise ma nii palju ei jälginud Austraalias ja ma ei osanud üldse oodata. Aga jah, kui juba stardi nii-öelda stardipakkudele olime, siis on ootused, saaksite jube kähku minema. Nii saite minema, kuidas kõik sujuma hakkas, mis oli plaan, millega ta minema tuiskas itta ja ja kui vettpidav soovi kohe? Kõige raskem moment on tegelikult alati start selles suhteliselt, et seda koostööd väga hästi kokku minema seal, et see stardiesimesed 20 25 tõmmet, et sealt on näha, et kui sa sealt tuled ilusti välja, sa suudad, ütleme mina ele sellele gonoomsele pikale tõmbele tempo on kuskil 35 saanud rohkem kui 37, esialgu vähemalt kui 20 või 250 meetrit on läbitud, siis tempo vaikselt langeb. Aga sa pead saama siukse hea pika tõmbe, hästi ökonoomse töö kätte. Et sa võid ka teistelt natuke tagapool olla, see ei ole üldse probleem, et kui sa, kui sa tead, et ma olen pärast suuteline juurde panema, selle teiega me saime, ütleme hakkama, et võib-olla jäime natuke palju maha, et ma nüüd nädal aega tagasi vaatasin ka esimest korda lõpetamisel vaatasin seda kahe kilomeetri läbimist nii-öelda nendele ma polnud varem seda vaadanudki pidevalt siis nägin ka, et me tegelikult vist natuke liiga palju maha. Aga samas jälle on oht, et kui võtad järgi, tõmbad ennast kinni nii-öelda nii, aga seal oli jah, seal 750 meetri peal siis nii-öelda vaatasime. Me hakkame teistele järgi libisema, vaikselt tunne oli, et miski kuskilt ei olnud ennast hinge kinni tõmmanud. Annab see moment veel jõudu juurde, kui sa näed, et läheb otsustavaks ja ta libiseb järgi. Ei tähendab selles mõttes juurde jah, et sa tunned, et noh, et me oleme nagunii-öelda õige tee peal, praegu. Mul on see jah, et muidugi hea, hea või halb, aga ma olen tõmbed, ütleme tegelikult ma loen neid 250 meetrised lõiked, see annab nagu motiveerib mind, et ma tean, et nüüd on 250 meetrit, see on 30 tõmmet, siis ma jõuan juba 1750 pealt, et siis tähendab seda, et Jüri peaks nüüd tõstma mingi moment, et ma pean selle nüüd ära tunnetama, et me hingame, me peame tõstma natuke, et nii-öelda teistele veel järgi jõuda, kõrval jõuda või isegi natuke ette minna ja siis põhilist peale tuhandet. No praktiliselt loen kõik need neli, 250-st nii-öelda sektorit ära siis, sest ma tean, et mul on veel 1000 pealt kuskilt 120 tõmmet. Rohkem, ma ei teagi täpselt, aga umbes niimoodi on vaja teha ja kui 500 juba hakkab, siis, siis on juba selge, et noh, nüüd on juba nii-öelda hambad ristis, käik läheb juba sealtpoolt läheb sisse, sest ja poolfinaalis veel seda, sa võid veel oodata, nii-öelda selle hambad ristis käigu selle, et noh, tõesti seda viimast pigistada, aga finaalis seal pole enam midagi tagasi hoida, seda enam, et me ei olnud ka ees. Me olime taga. Inglased olid ikka väga suured, suureks ohuks meile. Mis ta seal on, ma arvan, et 500 lõppudel juba 200. Mul läheb ta üle üles, nii-öelda lähebki üle 200 seal kunagi on 207 208 koonud, seal jooksuhääled. Üle 250 pole näinud igast asjana. Aga jah, selleks momendiks on umbes 200 juba käes, et siis on veel üks poolteist minutit sõit. Kogu lugupidamises vanameistri vastu, ütle, kas oli sellist hetke ka, et sa, sa muretsesid, et kas ta peab vastu või et kas ta ära ei vaju? Ei. Ei, seda sõidu ajal nagu sai muretseda selles suhteliselt, noh, sa muretsed selle pärast, et jõuaks, mina temale järgi nii-öelda. Ei muretse, aga sa pead seda tunnetama. Nüüd sa teed täpselt sama võimsa tõmbega, tema, sa ei tohi nagu sa ei tohi mingit nomentiga, ütleme, nõrgemad tõmmata ja siis edasi koormab väga kohe. Et pigem on siis juba proovi kasvõi nõks tugevam tõmme. Et, aga ära lase tal nagu rohkem tõmmata, ütleme nii. Ja siis teist sõud, amet on selles natuke raske. Niisiis, kui filissiivit ületatud emotsioon Emotsioon oli tehtud käes jah, et selles mõttes, et noh, siin spekuleeriti, et et olime, kas täpselt see tõmbesse sattusime või sattunud, et kas me oleme teised või kolmandad, noh. Nii palju, ma jah, ma vaatasin ka kõrvale põhimõtteliselt viimased tõmbed, et ma nägin, et me oleme neist ees, et 90 90 protsenti ma ise olin kindel, et me olime teised. Aga pärast jah, oma video pealt vaatasin, see oli tõesti väga napilt. Aga huvitav v pealt, see tundus kõik mul hoopis teistmoodi. Kaua võttis aega, et sellest sõidust nii-öelda välja tulla, et pulss normaalseks tagasi tuleks ja noh, ka emotsioon on loomulikult suur, eks ole, aga saaks nii-öelda jalad maa peale, et mitte sõna otseses mõttes, vaid ka selles mõttes, et sa normaalne oled, kehal taastaks. No see võtab aega, aga see pulss polegi hullem seal, et hullem on see nii-öelda laktaat piimhappe lihas, et see hakkab meeletu valu, hakkab jalgades kõigepealt pihta, et see on niisugune väljakannatamatu valu, tegelikult ei oska kuidagi olla, sa tahad jalad taeva poole visata, et keegi tõstaksin seal masseeriks. Aga see ei ole võimalik, sest sa pead kuidagi sealt paadis ka nii-öelda Platini jõudma veel. No ja siis veel see autasustamine, eks ole, kui hästi läheb ja nii edasi. Jah, et mul on lihtsam selles mõttes, ma saan alati sinna, noh, tegelikult ei tohi väga pikali visata, et see pole südamest kõige paremkoormus nii-öelda. Aga ikka mul on hea viskit sinna pikali lada, etud jahutad, kohe juba hakkad verd jahutama. Et mul on lihtsam seal, Jüril on see vähe keerulisem, seal jah, ta ei saa sinna pikali visata. Kaldasse astusite tseremoonia toimus. Mis tunded? Võimas tunne, hea tunne, kõige parem, tegelikult isegi jah, me tegime nii-öelda seda auringi seal. Et siis nägid, kui palju eestlasi kohal, vot siis tuli veel väga hea tunne, sest noh, kunagi ütleme maailmameistrivõistlustel või maailma karikat olla siukseid tribüüne isegi mõtlen Ateena olümpial, et ei olnud inimesi nii palju fänne kohal. Aga see oli superaabits. Kas kalda peal vuravatest jalgratastega vuravates, treeneritest abilistest? Mis nende funktsioon seal täpselt on, ma kahtlustan, et teil vee peal sellest väga kasu ei ole, nad teevad enda jaoks seal mingeid märkmeid vä? Jah, ma usun ka isegi hetkes televiisorist vahepeal kindlasti näidata Tour de France'i, olin seal omavahelisest, aga aga ega me neid ei kuule, jah, selles suhtes, et see pulss on seal juba üleval ja sa oled keskendunud oma tööle, siis naljalt sa ei kuule seda. Aga nad hõiguvadika, eks ole, ja nad jah, no selles mõttes nad karjuvad sulle jah, kõik seal nii-öelda, aga et ma usun, et see rahustab rohkem nende ütleme, et noh, ma ju proovisin talle karjuda, nii-öelda rohi juurde paneks, aga noh, mis siis, et ma seda ei kuule, aga. Kas teie tiimis olümpial hetkekski tekkis kahtluse momenti, ma pean silmas seda, et eelsõidud ja see esimeste päevade kohanemise probleem ikka siin, kuivõrd teisse usuti, kui noh, ühe ühe ühte mõttesse kindlatesse medalipretendentide sesse, siis tekitas kerget paanikat, juba tulid pealkirjadesse küsimärgid. Noh, mis nüüd, et mis toimub, et kas me oleme, ma ei tea, kuidagi valesti aru saanud, et ei olegi mehed nii kõvad. Kuidas teile koha peal tundus? Aga see oli ühesõnaga kohanemine, et noh, tõesti ei sõitnud ja väga raske tegelikult jah. Türil ta isegi raskem kui mulle, et mul oli nagu need esimesed, et paremini öelda, kohanenud selle tingimustega 100 vahe kõigega pärast eelsõit, siis läks juba tunduvalt paremaks poolfinaali läbi, siis oli selge, et nüüd olen moos, et nüüd on kõik võimalik, et seal kuus paati on finaalis kõik tahavad võita, et me oleme võix predenitest. Te käisite ringi nende nii-öelda kuulivestidega ka, eks ole, jah. Me käisime, lõhk. Aitasid need siis tõesti, et oli, oli nagunii palav, et et see kasumis näid jahutus Eestit töid oli märgatav ja tunnetav ja hiljem nii-öelda sõidu katud öelda ka, et poleks neid olnud. Oleks tulemus olnud kindlasti kehvem. Kasulisest kindlasti jah, et võib-olla sa ise nagu ei oskagi hinnata, et mõtled, et seal käid paar minutit seal ütleme, soojas ringi nii-öelda aga tegelikult organism tunneb seda vaheküljelt oli seljas, sa tundsid, et oli jahedam olla? Ei oleks lihtsalt ennast tühjaks higistanud põhimõtteliselt seal leiduv vedelikku tarbin ikka nagu lihtsalt sa pead siis nagu nii-öelda rohkem jälgima, et sa pead täpsemalt, mida me kohale, et sa ei saa see nii-öelda stringi uimata, aga no sa proovid võimalikult vähe olen, ütleme siis soojaga, et ei saa nii-öelda ühtegi lisaminutit endale võtta, et lihtsalt ila ilma imetleda. No põhimõtteliselt küll jah, kuigi jah, Me käisime Hiina müüri peal ka ja siis vestibunud seljas, ütleme Austriast päris raske oli jah, selle avamispäeval, kusjuures me käisime siis mis mulje veeretis. Ei vägev selles mõttes tõesti, et ma olen pikalt seal käsitletav. Oli oli aega seal nii-öelda ka lihtsalt võtaks kilomeeter jalutada ühele või teisele poole vestlust, käisite, nägite ära, see oli kirjas kirjas järgmise asjaga. Belinski linnuke kirjas jah, et, et ei, me proovisime, alguses mõtlesime küll, et jah, käime, läheme seal võib-olla paar siukest torni vahet nii-öelda, aga aga sihukese esimese trepiastmelt jah, saime aru, et ei, et enne võistlust ei ole küll meie jaoks, et see on tõesti päris väsitav, tegelikult. Võtame täna meie jutuajamise kokku tänase päevaga, mis sinu elus praegu on? Peale sõudmise? Peale sümpaatse abikaasa, on sul kohustusi? Olen omale. Suhteliselt panud maja võiks valmis ehitada et maja ehitus ketrab jah. Aga muid sa oled seotud kaitseväega olnud vähemalt ja kas see side on säilinud? Pead sa nende ees käima veel mingit aru andmas või? Või ma ei tea loenguid pidamas midagi tõesti pagunid õlal. Paguneid õlal aruanne on ikka jah, mis ma teen, aga, aga homme näiteks tulen siia Tallinnasse tagasi ja hakkab nii-öelda nato test tuleb ära teha. See on kaks korda aastas kätekõverdust kõhulihase joosta 3,2 kilomeetrit, noh, sinu jaoks on see muidugi nuusata, eks jooksul peaks olema nuusata küll, jah. Et siiamaani on hästi joosta, aga muus osas ma pole väga kindel, praegu. Sportlastel on tegelikult suhteliselt hea minu meelest sõjaväkke minna taimsoo ja kes seal praegu on, eks neil pole mingeid probleeme lõuga tõmmata kusagil kraavides ringi lastest sportlik vorm on nii hea. Jah, taim salatina praegu jah, seal nii-öelda nad on ka sidepataljonis, ongi Imre Tiidemann. Kuidas see mõjub, mis arvad noortele meestele, kes peavad korraks tippspordikarussellil siiski maha astuma, et võib saatuslikuks saada selle koha pealt? Saatuslikuks ma usun, et see mõjub, mõjub neile hästi tegelikult, sest ainult kolm kuud on seda nii-öelda seda sans noorte aeg öeldakse selle kohta, kuigi nad käivad isegi praegu minu meelest treeningutel, et nad ei ole seal päris kinnised, nii-öelda nendega nii-öelda arvestatakse ikkagi, et et nad saavad oma asjadega seal hakkama ja saavad ka trenni teha. Olümpiamedalist ilma Eestis ringi käia mõnus tunne või on see tähelepanu natukene ära tüütama hakanud, sest ega sa vist peale olümpiat siin, ma arvan, sa ei suuda oma neid vastu võtta ja käimisi enam kokku lugeda, et küllap sul on tulnud neid päris palju. Eteks on tulnud palju, et eks nad hakkavad ära küll väsitama, jah, räägi jälle siis tule vahepealse meie juurde ja jälle jutusta seda, mida sa oled juba 140 korda. Käinud. 140. On küll jah. No me loodame, Tõnu, et ta sellest kõigest siiski taastuvat paneb kõik mängu, et, et eestlased saaks nelja aasta pärast jälle Londonis sulle kaasa elada. Thamesi jõe ääres oled käinud? Ei ole, aga kus kohas Londoni olümpial sõudmise võistluse peetakse teadsa? Meil on mõjust, meil on Yittoni, Yittonis on kanal kaevatud nii-öelda. Et ma usun, et kui on, oli noh, et siis nad vist on seal, ma usun, et see on niisugune, kus on eraldi nii-öelda soojenduskanal veel, et sa ei seganud nagu võistlejaid, et nagu võib-olla Šveitsi lutserni seemned on nii kitsasse kanaleid seal soojendad ka nii-öelda tihedama kiirendusega sama ütlema ja noh, seal radade radade kõrval mingil määral sihuke väike lainetus ikka sõidol tunned nii-öelda, vahest on sihuke segav faktor rääki, aga seal on eraldi, kõik jäeti segamini, et ma usun, tiittoni saab, seal on siiamaani hästi. Seal on pronksvõidetud ja maailma karikas võidetud tapja, et need ajalugu on olemas, positiivne, postitan, aeg on olemas, see on kodune koht. Võib küll öelda jah, et oleneb muidugi ilmadest ka tan suhteliselt tuultele valla tegelikult seal, et loodame, et on hea ilm, siis siis on kõigile. Rajab nelja aasta pärast, Tõnu, räägime jälle. Loodan, et varem ehk aitäh tulemast.