Reisima rikke noomima rännakust raadioeetris. Meie reisipalaviku saatesari on jõudnud oma rännakutega tagasi Aafrika mandrile täpsemini Ida-Aafrikasse Etioopiast lõunasse või Tansaanias põhjamaale, kus elavadki kujud, load, Turkanad, Masaid, Pokod, nandid, kipsigiisid, tugeenid, kambad, kysiid, neerud ja paljud-paljud, teised rahvad. See maa on üks Aafrika võimsama majandusega riike ning 1963.-st aastast kannab ta Aafrika suuruselt teise mäe järgi nime Keenia vabariik. Geeni on tuntud eelkõige oma loodusparkide poolest, kus suahiili keelt inglise keelega miksivat teejuhid viivad teid safarile vaatama Aafrika suurt viite ehk lõvi leopardi, pühvlit, ninasarvikut ja elevanti. Ülirikka saunaga jagab seda maad, mis on suuruselt veidi suurem kui Hispaania ja natuke väiksem kui Ukraina üle 37 miljoni inimese olles sellega populatsioonilt maailma 34. ja Aafrikas kaheksas riigis. Peale erakordse loomariigi on Keenia meile toonud ka vähemalt kaks üliolulist inimest. Ühe kaugest kaugest minevikust ning teine on saanud oma peaaegu mess ja staatuse üsna hiljuti. Me räägime siin Barack Obamast USA presidendist, kelle sugulased elavad siiamaani Keenias. Teisest ära mainitud isikust on säilinud ainult skelett. Õigemini neid on ja nad on pea kolm kuni 10 miljonit taastat. Vanad antropoloogid on arvamusel, et need on ühed vanimad inimeste eellaste kondid, mis maamunal leitud. Keenia ja selle ümbrus on seega inimkonna hälliks, sealt oleme me kõik alguse saanud. Täna on meil külas Peeter Vihma, kes valgustab meid, milline on elu inimkonna sünnikohas tänapäeval? Neelame alla malaariatableti oma kaaslasel käest kinni, sest kohe maandub meie lennuk Nairobi lennuväljal. Reisipalavikusaade on taas oma rännakutel jõudnud Aafrikasse ja seekord sellisesse vahvasse ja ütleme väga tuntud Aafrika riiki. Keenia meil on täna külas Peeter Vihma, kes on olnud Keenias päris päris tükk aega. Kuidas Keenia või suahiili keelt või mis keeles seal räägitakse, kuidas tere, öeldakse mambo mambo, mambo, Sulev Peeter, räägi, mis siin kõigepealt, miks sa Keeniasse käisid või tegid ja miks sa sinna läksid? Ma käisin Keenias oma vaba tahet harjutamas, seda nimetatakse vabatahtliku teenistuseks. Elasin seal neli kuud ja läksin sinna sellise organisatsiooni abil nagu Glenn, millest nüüd on mõnel pool juttu olnud, mis vahendab vabatahtlikke pilt ainult Aafrikasse Aasiasse. Ka see mittetulundusühing, kus mina töötasin, tegeleb slummide arendamisega koos nende inimestega, kes seal slummis elavad. Ausalt öeldes, kui ma Nairobis lennukist maha astusin siis õiget ettekujutust, mida ma seal riigis tegema hakkan, ei olnud. Kas sul oli valida selle programmi raames ka, et kuhu sa lähed ja miks sa valisid siis kui oli, miks sa valisid Keenia? Valida oli jah, mõne Aafrika riigi vahel ja, ja mõne Aasia riigi vahel ka, aga kuidagi mind mind tõmbas Aafrikasse, esiteks, sest see on selline noh, nagu mitte päris valge laik, aga, aga noh, selline hallikas laik, ütleme siis sellise euroop inimese jaoks tavaliselt. Et esialgu oli juttu sellest, kuidas ma käin slummides ringi ukselt uksele, räägin inimestega, kuidas nad elada tahaksid ja siis siis annad neile raha, annan. Ei anna neile mingeid võimalusi või abi või kuidagi see organisatsioon saatis, saatis Aafrikas üldse 40 inimest sellel aastal ja Eestis ei üldse kogu kogu Euroopast ja meid oli Keenias Keenias oli kokku kuus. Juhuslikult elasime me kõik naeroobiskis keemia pealinnas. Ja oma partneriga, kellega ma seal MTÜs töötasin, siis me lõpuks tegime promo CD või, või väiksed väiksed filmiklipid ja, ja teksti, mis aitaks siis selle MTÜ nagu maailmarikastelt riikidelt ja firmadelt nagu raha sinna Keeniasse. Et otsisite tegite promofilmi, et tuleksid välisinvestorid ja ehitakse oma rahadega Keenia riigi veel paremaks, kui ta on. Põhimõtteliselt küll, räägi niuke riik, sa Keenia on, et nii palju kui ilmselt Eesti inimene keskmine Eesti inimene teab, siis kindlasti on loomad see, mis ja mis ma lugesin, on see, et Keenia Aafrika mõistes on üks suhteliselt arenenud riik ka ikkagi ütleme, sihukesele eurooplasele, kui ta sealt Keeniasse satub, et siis see infrastruktuur ikkagi on, tahaks ikkagi natukene imelik ja võib-olla isegi kohutav. Räägi, mis riik on Keenia Sul on õigus, et keemiat peetakse tõesti Aafrika üheks selliseks stabiilsemaks riigiks või peeti tähendab see alates iseseisvumisest, kui sul on Aafrikas riigid iseseisvusviiekümnendatel ja 60.-te alguses, siis pärast seda kuni eelmise aastani olnud Keenias kordagi ei olnud mingisugust genotsiidi, ei, ei tõelist sõda näidata, et vaadake, et ka Aafrika riigid võivad siin stabiilselt areneda. Geen näitel jah, mingisugused pinged seal ikkagi olid lõppude lõpuks geen on üsna, mis on selline keskmise suurusega Aafrika riik, võiks öelda 34 miljonit inimest mõistlik populatsioon Aafrika kohta ja vaatamata sellele, et ütleme seal pealinnas Nairobis või, või, või isegi mõnes mõnes teises linnas on kesklinnas sellised üsna ja põhimõtteliselt pilvelõhkujaid, naeroobi on iseenesest, näeb välja tema kesklinnaosa, nagu noh, nagu siin Tornimäe Tallinnas siis vaatamata sellele on on enamus riigist ikkagi selline vann kus inimesed elavad muda onnides rannikul püüavad puupaatidega katamaraanidega kala ja, ja põhja pool, siis kus Keenia piirneb somaaliaga, siis seal sõidavad somaali sõjarditele mõnikord üle piiriga vahelile relvi tuua ja ja röövivad Keenia politseijaoskondades. Sa ütlesid ennem, et ta oli stabiilne riik, mis siis, oskad sa lähemalt rääkida, mis siis juhtus, et ta enam nii stabiilne pole? Seda võib-olla oli nüüd ka uudistest kuulda, et eelmiste jõulude ajal aasta tagasi olite Keenias valimas. Seal läks natuke nihu, et valitsev president avastas ühel hetkel, et on suur võimalus, et opositsioon tuleb võimule kiiresti kuulutas ennast võitjaks, selle peale natuke pahandasid üsna suured rahutused, üsna suured, võib-olla Eesti mõttes ikkagi ilgelt suured, aga Aafrikasse mõttes ütleme, tapeti kõigest 1300 inimest. Ei, aga noh, see oli ikkagi üsna kole ja see oli selles mõttes, see oli tõeline šokk, et et noh, kui tõesti geene on olnud nagu kogu aeg selline rahulik ja demokraatia just nagu toimiks. Ja siis ühel hetkel pannakse inimesi elusast peast kirikus põlema, et see või raiutud. Neid ma CDdega tükkideks, et see see nagu kohutas. Ja, aga õnneks need rahutused toimusid just enne seda, kui mina hakkasin minema sinna natuke mõned kuud ennem et mul oli ausalt öeldes üsna hõre olla, et ütlesin, et noh kas ikka saab, aga rahunes maha. Need kestsid vastu kaks kuud kokku ja nüüd on okei, nii et sel ajal, kui sina olid, siis tundsid ennast seal olles turvalisena. Ma muidugi ma olin, kartsin, vahepeal olin natuke närvis, kui eriti kui õhtul kuskil käia sõnaga algasid Nairobis ma elasin naeroobisem aga nelja kuu jooksul ja ma arvan, et ma käisin seal ikkagi üsna vabalt, ükskõik mis kell, ükskõik kuskohas, peaaegu et siis nelja kuu jooksul ei olnud ühtegi olukorda, isegi kus ma oleks ennast ebameeldivalt olnud või ohustatuna. No ma tean, et Nairoobit vahepeal nimetati vist nai nai Roberis, kas isegi, et oli üsna tavaline, on see, et sa käid kuskil siis päise päeva ajal võetakse seal kõik asjad ära, mis vähegi ära kannatab, võtta seal küljes ju? Ei minul tõesti, noh, ütleme tõesti paar aastat tagasi seal kohalikud rääkisid, et noh, issand, sa ei saa käia siin kesklinnas ühes pargis keeld. Sul võetakse lihtsalt päise päeval mobiiltelefon ära. Ja, ja noh, vaatamata sellele, et ei, kindlasti ei saa öelda, et, et et see on, ütleme, sama turvaline kui rootsi, siis noh, seal ikkagi ajalehtedes on üsna tihti selliseid kuulutusi, et politsei tulistas surnuks inimese, kelle gängsterid võtsid endale inimkilbiks või või päise päeval peatasid kuus automaatorid mikrobussi. Et seda ikka on kui noh, ütleme natukene tervet mõistust on jää kuhugi näiteks paaridesse kella kolmeni jõlkuma ja siis ei tule jala läbi linna koju siis siis ega ega nagu inimesel, kes sinna läheb, midagi erilist karta ei ole. Pluss veel seda, et ega neil noh, kui ütleme, mõnes Aafrika riigis on, on valgete vastu kuidagi selline vimm Lõuna-Aafrika Vabariigis täitsa koledat asja tehakse siis siis Keeniasse vastupidi, et, et inimesed on kuidagi hästi sõbralikud ja valgete vastu pigem nagu huvitatud või, või sedasi tahaksid kontakti saada, mitte neile matsietega kätt otsast raiuda. Oskad sa Keenia ajaloo kohta midagi põgusalt rääkida, et kust selline riik, et sa tulid, miks iseseisva riigina on ta natuke üle 50 aasta olnud? Et muidugi Aafrika jagati ühel hetkel valgete poolt Äradioodi Circleja joonlauaga kuskil Berliinis laua taga istudes. See aafrika oli koloniseeritud inglaste poolt, noh, ta asub seal ida ida pool, et ühel pool siis teda loputab India ookeani ja teisel pool Victoria järv. Kuskil 19. sajandi keskel hakkasid seda koloniseeriva inglased jõudsid Aafrika keskele sinna Victoria järve äärde Niiluse lätted otsides alles kuskil 1858 sellist kolonisaatorid, kes seal Keeniasse neid endale farme rajasid, nad olid üsna sellised ettevõtlikud ja, ja noh, see oli ikkagi valge inimese jaoks, tollal oli täiesti läbi uurimata kant ja ja neid lugusid, kuidas elutoast lõvi ära, et need on üsna palju, on niuksed, jutud olid täitsa olemas, täiesti olemas, jah, ütleme Nairobis veel 1905. aastal soovitati inimesele koju minnes nagu püssi või oda kaasa võtta, et noh, jumala eest, et seal äkki tuleb mõni mõni sebrakari vastu või või trambib lilli mingi vantlinnana asuta keset savanni ja seal võib igast asju juhtuda või noh, nüüd võib-olla natuke vähemaga. Aga, aga siiski võib, võib muidugi. Nairobi on selles mõttes kihvt linn, et et seal looduspark asub vast kas 60 kilomeetrit linnast eemal. Nii et kui seal ringi käia, siis on näha, kuidas kaelkirjakut ja taustal on kõrghooned metsikud, ka kiract metsikud kaelkirjakud, Keenan üsna loomi täis. Vaikselt asustus liikus rannikult alates sisemaa poole. Ja siis kuskil, kus Aafrika iseseisvumist laine viiekümnendatel hakkas pihta, siis toimus seal suur mäsu mahuma auülestõus. Ligi 10 aastat olid inglased hädas sellega, et metsadest ja mägedest tulid vahepeal kohalikud elanikud ja lasid maha neid, kes, kes neile ei meeldinud. Ülestõusu ajal miks sellenimelise mao mao on sellepärast, et inimesed võtsid, vandusid, et nad tapavad kõik inglased ära ja ja selle selle, Wanda vaata, see nimi oligi mao maotõotus ja seal needus on tugevam, kui kui kirjasõna või püssi hirm, siis inimesi sunniti neid vannet vastu võtma, niimoodi külade kaupa nad linlastele vast hakkasidki. Ja, ja inglastele jäänud mingil hetkel midagi muud üle. Kui vastata samaga aeda Belt Soboli välja Veltsa põliga, siis võtsid nad sõjale neidki kujusid, kes olid inglaste poolel. Nüüd oli ka üsna-üsna palju ja moodustasid nendest rügemendi nimega Mciastis või siis mälestis vitš doktors, nõiadoktorid, nõiad, nõidarstid ja tema majesteedi nõidarstid, käisid siis nendega külades ja sundisid inimesi vastuvannet vastu võtma, ehk siis vanduma truudust kuningale Inglise Inglise kroonile. Ja nende abil siis puhastasid nii-öelda needusest või vannetest küla küla järel. Ütleme, et praeguseks siis on kikuiad ja on kõik nii-öelda jutumärkides puhastatuda. Üsnagi jah, ütleme, et selles suhtes on, on huvitav riik, et et seal elab kuni 42 hõimu või rahvast ja kujud nendest suuremad. Kui käia kuskil ringi, kus on nii-öelda selline lääne kultuur kanda kinnitanud näiteks Naroobis keskel, siis tuleb mõne aja pärast välja, et kõik nii riigivalitsemine kui kõik ärid ongi kujude käes. Sest et siis, kui inglased seal oma kolonisaatori ametit pidasid, siis siiski kujud olid kõige paremini haritud ja nad olid kõige kõrgemale jõudnud selles valgete bürokraatiamasinas. Kui seal esimene president võimule tuli viiekümnendatel Jomogeeniata, siis tema jagas kõik maa, mis koloneisaatoritest üle jäi, jagas oma sõpradele ja perekonnaliikmetele. Nii et sellest muidugi need pinged praegu valimiste ajal ka, et suur osa keemiast kuulubki kujudele, ehkki ajalooliselt on nad lihtsalt üks või mitme seas. Räägiks veel natuke nendest inimestest, seal on nagu sa ütlesid 42 erinevat hõimu mis need, ütleme veel suuremad hõimud on ja, ja milline sugune on üks keskmine keenialane või üldse selline asi on olemas või on kõik need hõimud niivõrd erineva kultuuritaustaga keelatud, et 42 hõimu seal on üsna palju ühe riigi kohta mitte ainult geen, aga paljude Aafrika riikide piirid on tõmmatud sedasi üsna valgete suva järgi mööda mingit meridiaani või poolkaart, et siis siis ka keemia tõmmati sedasi mingil hetkel kaardil valmis ja sinna sisse jäid tõesti väga erineva kultuuri ja, ja rahakommetega inimesi. Suuremad hõimud on seal kujud, kes on traditsiooniliselt olnud rohkem nagu põlluharijad ja metsas elanud. Siis väga suur ja üsna tuntud, tuntuim on, ma said maa, said kes on karjakasvatajad, keda üldiselt linnades nii väga palju ei kohtagi, sest et Nad eelistavad oma lehmakarjade järel vannis ringi käia. On veel lood, kysiid, Lujud ja need ülejäänud 35 mitme hõimuga sa ise kokku puutusid või ütleme siis etnilise grupi rahvusega ja kas nad on väga erinevad, ütleme nii, et üks on sul sõjakas, teine on niisugune, et oh, tule, istu maha, räägime juttu, noh, mingil moel puutusin ma vist kokku seal, ma arvan, nelja-viievõimuga nüüd. Kuna see erinevate hõimude või rahvaste selline hõõrdumine tekitab rohkem jama kui kasu, siis üsna tore teadetest, nagu noorte Keenia laste seas on selline keemia identiteet või nagu geenelaseks olemine on nagu tõusudelt ja ma arvan, et üsna samamoodi nagu, nagu kõikjal maailmas on nagu sellised eelarvamused ühe ühe rahva suhtes soomlased on põdrad, jaht, poolakad, torumehed siis samamoodi on geenihõimude kohta ka, et no sellest ma rääkisin ettegi, kujud on sellised, et nagu edasipürgivad ja võib-olla ahned natukene siis räägitakse, et load on väga edevad. Tõesti nende kostüümid, traditsioonilised kostüümid on, on sellised leopardinahad ja mingid sulgedega kepid, aga aga ka praegu tänaval, siis oma, kui on mõni mees on väga edelas ülikonnas, siis suure tõenäosusega on loa. Ma sain, on jah nagu ma ütlesin, ta ei ole huvitatud sellest lääne lääne kultuurist mingi piirini, ütleme sedasi, sest et kui sa vannis ringi käia ja näha mõnda oma said, kes on riietatud oma sellises tüüpiliste punaseruudulise jaki kannab vööl mõõka ja nuia ja nende kõrval ka mobiiltelefoni, siis siin koloniseerimine või, või läänega tuuri levik, tundub, et mingi mingid asjad neile nagu ise meeldivatele. Aga välimuselt on enamus enamus skeenele üsna ühesugused tegelikult, ega peale Masaide, kes on noh, niimoodi oma traditsioonidega jäänud hästi-hästi väljapaistvaks peale nende eriti ühtegi tänaval ära ei tunne, ma uurisin poiste käest, et noh, et kas nad saavad aru, kas keegi on siin kysi või või luua. Ja kui nad ei räägi oma oma hõimukeelt siis ega eriti ei saa noh, mingeid natuke kombeid on erinevaid, aga nende keeleoskus on täiesti hämmastav. Üks tavaline inimene, kes võib-olla ei olegi seal eriti kooliharidust saanud, räägib vähemalt kolme keelt. Ta räägib oma hõimukeelt räägib suahiili keelt, mis on siis nii-öelda Lingo Franca kogusel Ida-Aafrika ranniku peal. Ja ta räägib inglise keelt, sest et keemias on kaks õiget Sohilio inglise. Et hea anne on, meist on keele peale üsnagi ja käisin kuskil rannas seal poistega, kelle sissetulek on siis turistidele mingisuguse trana või nänni müümine, siis? Noh, ma arvan, nemad rääkisid mingi seitset keelt, võib-olla. Et üsna võimas jah, mingi itaalia, prantsuse, inglise, saksa keel, oman need keeled, et noh, see on nende äri, kui nad ei räägi, siis turism on üks nende selliseid sissetuleku allikas, vaid, et me oleme siin viimasel ajal kõvasti näinud dok filmima Saidlast ja ja taga on seal, ütleme veel metsikumaid, kes kuskil metsas või sügaval savanni, kes me ei tea veel suurt midagi, aga kellest sina tead paremini. See geen on ikka hiigelsuur, ütleme, et kaardi peal vaadates, mis need linnade vahe on siin paar sentimeetrit, aga kui, kui tagumikuga mõõta, siis on üheksa tundi. Ja, ja ma ei jõudnudki päris põhja Keeniasse sinna Somaalia, Etioopia piiri äärde kus tingimused on ikka üsna karmid, vann on selline noh, peaaegu juba poolkõrbe ja, ja, ja nii palju, kui ma olen videode pealt või, või tuttavate safarikorraldajate käest kuulnud ja näinud, siis siis seal tõepoolest elavad inimesed nagu veel traditsioonilisemat elu ja, ja vahel, kui nad kas tulevad ise käima või näevad seal kedagi, kes on lõuna poolt, siis linnadest või, või suurematest küladest pärit, siis nad küsivad, et kuidas teil selle Keenias läheb. Reisipalaviku sihtkohaks on Keenia suur, suur ja lai riik Aafrika, kas kus elab väga palju erinevaid rahvuseid, aga küsiks, kas ikkagi, et mida lahedalt nad teevad, millised nende kombed erinevate rahvuste ja äkki sa ise kogesid seal mingisugust pidu või ütleme, traditsioonilist pulma või midagi taolist. Lisaks nendele traditsioonilist eluviisidega inimestele, keda linnas nii palju ei kohta, on noored minuvanused ja võib-olla veidi nooremad siin 20.-te elu, et alguses, kes elavad linnas üldiselt sedasi üllatavalt sarnased minu või sinuga, nad käivad ja ülikoolis käivad rege pidudel nädalavahetusel sõpradega kuskil chillimas ja vaatamata sellele, et elavad nad siis slummis või üsna üsna, ütleme, kesistest tingimustes ja mõnikord ausalt öeldes võtab suu lahti, et nende plekist hurtsikud muldpõrandaga ja elekter on siis, kui on, et ei ole ka eriti tihti, aga samas õpivad seal näiteks massikommunikatsiooni ja mingid mingid sellised ained, nad on hästi kontaktialdis ja hästi sõbralikud ja mitte ainult inimesed, kellega sa siis kuidagi lähedalt suhtlema satud, need eriti aga, aga tänaval ütleme, et noh, paratamatult valge inimene särab seal nagu nagu jõulupuu keset tänavat, eriti palju neid ei ole siis vahetevahel inimesed tulevad küsima noh, tihti muidugi seda, et tule sõidab minu taksoga või, või osta ära, see asi annab pealetükkivalt selles mõttes noh, linnades võib-olla natukene külla turistil on selline rahakoti mulje või rahakoti nägu, siis nad üritavad jah, oma oma trana kaupa neile pähe määrid, aga, aga mitte mitte nüüd sedasi nagu araablased võiksid olla, et, et kus, kus järsku kuskil noh, seda ma kogesin Tansaanias reisides, et kui seal on suurem araabia, on siis nii valge inimene nina taksost välja pistavad sisse. Seal on 20 poissi, kes tahavad sulle praamipiletit müüa, ega nad mind ennem rahule jätta, kui sa põgened nende eest või siis tõesti ostab lastele midagi. Et nad on pigem jah, sellised tahavad teada, kuidas siis kuidas siis seal on ja kuidas, kuidas sulle üldiselt lähedal nad on hästi sõbralikud. Aga traditsioonidest? Kommetest rääkides üürisin seal korteri koos oma oma sõbraga, kes ka vabatahtlik oli pisikene, kahetoaline ilma mööblit, korter, neli seina, neli seisma moskiitovõrk ja linnaosas, mis, kus valged eriti palju ei olnud natukene võib-olla seda, see rohkem lagunenud või räpasem, kui, kui seal need piirkonnad, kus jõukamad valged inimesed elasid. Ja ühel hommikul kuulsin akna taga kära ja ja see oli üsna vara ja ma tahtsin minna käratama meestele, laske, laske magada. Aga siis tuli välja, et see on all toimuvad pulmad, tähendab, on tuldud pruudile järgi kõrvalmajja. Et inimesed, kes olid väga viisakalt ja ülikondades kleitides ihaldatud, siis tegid seal muusikat, tänaval tantsisid ja siis see võttis hirmus kaua aega. See võttis aega kaks tundi niimoodi, et ma jõudsin üles ärgata ja alla sinna isegi filmima minna. Sest tõesti noh, ütleme, et kui ühte asja võib öelda nende nende inimeste kohta seal siis neile meeldib väga tantsida, laulda ja lihtsalt ennast mõnusalt tunda, nagu selles mõttes kehaliselt. Need on kaks tundi laulsid seal akna all, põhimõtteliselt nad kaks tundi laulsid ja tantsisid hakanud ja need olid tõesti igas vanuses alates noortest kuni kuskil keskealiste, nii välja ja tants mitte ainult sellel ajal, aga, aga ka muudel juhtudel on näinud, kuidas väsimatult ja suure rõõmuga igal võimalikul puhul mängivad, tantsivad midagi, nad tulid pruudile külla või tulid, jah, see on selline pulmakommet, tullakse pruudile nii-öelda lauluga teda ära ära viima, et see oli loo suguharu pulm ja, ja loo muusika on, on minu meelest üsna selline kihvt ja, ja noh, selline, mida võib-olla esimese kuulmisega peaksingi aafrika muusikaks, selline mitmehäälne ja ja, ja selliste eksootiliste pillidega. Tundub, et ütleme Keenia Nairobi, et tundub niisugune Aafrika suurlinn kõhedust tekitav, veel kõhedust tekitavam on Aafrika, Keenia, Nairobis lumm. Mis seal toimus, kas seal oli tohutu isoleeritud, igasuguse seadustikust ja, ja tohutu gängisõda või mis seal toimus? Ennem kui ma sinna läksin, siis kuulsin oma selle vabatahtlikku organisatsiooni eelmise Keenias käinu käest seda, kuidas ta ühel õhtul koju läks ja koduukse ees veel vaatas vist ringi, et noh, et kas kuu paistab, siis järsku kuulis püstoli kuke vinnastamist ja siis tundis midagi külma kukla vastas noor nääpsuke tüdruk, selline meeter 50-le vast. Ja ma kartsin ka, et kui, kui esimest korda ninas lummilistsin, et noh, et tõenäoliselt oma eluga tulen tagasi sealt ja, ja noh, ma üldse lootnud tõenäoliselt midagi ikka ära varastatakse. Trummid on seal suured, Nairobis on neli miljonit inimest ja pooled nendest elavad erinevates lummides. Aga tuli välja, et täiesti tavalised inimesed elavad seal slumm näeb välja jah, kenada ei näe välja plekist hurtsikud ja vahepeal on majade vahel on selline tubli 30 sentimeetrit ruumi, seal voolab solk. Kõik, mis inimese elutegevusest järgi jääb, see visatakse enam-vähem sinnasamasse maha, harjumis tutisse, seal ringi käimine, aga, aga siis, kui saad aru, et ega ega prügi sind ei hammusta. Ja siis, siis tuleb välja, et inimesed lihtsalt ei ole raha, et elada kuskil mujal. Tavaliselt seal on üsna palju rahvast, päeval pooled inimesed muidugi passivad ja vaatavad niisama, kuidas kuidas päike tõuseb ja loojub, aga seal on pooled umbes, tegelevad mingisuguse ettevõtlusega, näiteks müüvad midagi kioskist või on juuksurid või väga pullid, on kohad, on slummi, kinod, kus on ehitatud plekk, hurtsikus, selline tõusev põrand nagu päris kinos on kuskilt jumal teab, kust on sinna toodud toolid. Ma arvan, kinno mahub vast 20 30 inimest ja selle kõige ees on selline tugev 14 tolline telekas seina sisse ehitatud. Väljas on kriidiga kirjutatud seinale, mis, mis filmid tulevad ja vaatavad sealt sellist pealeloetud nagu vanas vene. Kõik tegelikult oskavad inglise keelt. Jah, filmid on, ütleme üsna sellised ameerika actioni raamidest nagu eriti palju välja ei jõua. Su töö oli käsitöö slummis ringi ja rääkisid inimestega paremale järjele aidata või rääkida, mis maailmas toimub, et millised need jutuajamised olid, mis need inimesed üldse arvasid nii-öelda maailmast või kas nad viitsisid üldse midagi tegema hakata, ütlesite, et meil siin solgi sees ka ja no ütleme, et need jutud, mida ma oma tööasjades ajasin seostasid nende elukeskkonnaga ja kuidas nad elavad ja mida nad teevad, et siis kas te MTÜ tegeles slummi arendamisega ja ja need koosolekud, kus ma käisin, nendes olid sellised asjalikud jutud, et umbes kus need piirid lähevad ja kuhu peaks tõmbama uued traadid ja ja kuhu peaks vee veevõtu koha tegema. Kui, kui niimoodi muidu rääkida, siis ütleme, et kuidagi juhtus nii, et et mida paremal järjel inimesed on, seda vähem nad olid nagu üldse huvitatud mingitest asjadest. Summist väljas mingid edukad ärimehed oma oma asja. Aga inimestel oli kuidagi mulje, et nende riik on hästi kehval järjel mis on nagu õigustatud mulje, aga kõik mujal maailmas ja eriti siis seal kui halvas, kus elavad valged inimesed seal on asjad super hästi. Et et mida ma üritasin alati inimestega rääkides kuidagi välja tuua või, või rõhutada, on see, et, et ta ei ela sellepärast siin riigis, et kuidagi te oleksite teistmoodi või, või alaväelase tähendab veel on ka omad jamad ka meil on, mõnes kohas ei taha inimene eriti midagi teha või, või on hästi vaesed või kui joovad palju neil oli üsna selline idealiseeritud ettekujutus ja noh, see on ikkagi haridust nii palju ei ole, kui, kui meil, siis nad ei tea ka sellest maailmast nii palju. Tavaliselt selline inimene, kes elab looduslikult väga, ütleme, unikaalsus või omamoodi või ütleme, looduslikult väärtuslikus kohas. Ta ei oska väärtustada seda loodust, mis tema ümber on, et kuidas need kohalikud suhtusid, ütleme, oma loodusesse, sellesse vannidesse, metsadesse, mägedesse, mis seal on, mis on tegelikult ainulaadne. Mis nad selle kohta arvasid, kui neil on ikka võimalus, ütleme, ninasarvik maha lasta, kas ikka lasid selle maha, müüsid maha või, või ütlesid ei. Me hoiame seda, kui seal püssirohkem oleks, võib-olla siis nad lasekski rohkem näinud. Et tavaline inimene ega käi seal kuskil eriti sa vannis või loodusparkides ja miks ta ei käi, on ka sellepärast, et et nagu need asjad, mis on turistidele mõeldud safarisõidud või, või kuskil looduses väljas olemisele, on need ju maksavad raha, sealt on kohalik transport on küll odav, aga ega inimesed siis üldjuhul ikkagi üsna vaesed ja kui neil on vaja kuhugi minna, siis nad lähevad sinna ja teevad mingisuguseid asju. Nad võib-olla ei pane nii nii tähele seda loodust. No tõepoolest nagu sa ütlesid. Aga teisest küljest nad teavad, et see seal on kui loodusrahvad, võib-olla ei oska mõningate oma oma tegevust tagajärgi. Et noh, paljud paljud Aafrikas käinud inimesed on öelnud, et et nii kui sa kuskil Kairost välja jõuad või, või, või kuskil Marokos ringi sõidad, sa saad aru, et sa oled Aafrikas, siis kui põõsada täis kilekotte. Üsna ropp, rõve on vaadata, kus ütleme, et looduspargis määr on, on, on kaetud mingisuguste heledate laikudega, sealt põõsad, vaatad kaugelt, et ohoo, et mis, mis lilled need on. Lähed lähedane sõber, oletame kommipaberid. Üldiselt nad teavad, et see on, see on kihvt ja noh, lõvid, lõvid, kellele teised lõvid ei meeldiks. Aga, aga võib-olla nad ei käi seal nii palju ja, ja ahvivaimustust nagu valgetel inimestel võib tekkida seda, et ohoo, et vaata, kaelkirjak. On meil kogu aeg olnud seal küsimus on pigem see, et kas kaelkirjak ja ninasarvik nende jaoks püha loomad, mis toovad näiteks ühtemoodi turiste neile, mis toovad ühtivad raha või on nende jaoks ka, ei oleks see, et kui mul oleks see, mis ma laseks maha, müüks selle kaelkirjaku kuskile topiseks. Kumba pidi nad rohkem vaatavad, pigem vaatavad seda esimest pidi. Et see, mis salakaubandus ja kogu see värk käib ikkagi üsna varjatult ja noh, muidugi sellega tegelevad kõrged riigiametnikud ja ärimehed ja, ja samal ajal nad on nagu igal pool maailmas räägivad, kui pahas on ja kuidas selle vastu võidelda, aga ei saaks öelda, et nad nagu noh, tõesti ekspluateerivad seda, mis seal ümber on. Reisipalavikusihtkoht sihtmaa on tänaseks geen ja meil on külas Peeter Vihma, kes on seal neli kuud töötanud ja rääkisime sinust, Keenia rahvastest ja inimestest ja kindlasti praegu kõige aktuaalsem kõige tuntum keenialane juurtega keenialane on siis Ameerika president Obama kui palju geeni elased on teadlik Obamast ja kuidas nemad suhtuvad sellesse asjasse? Räägin sellest, kuidas Obama valiti USA presidendiks ja ma olin selle Keenias käisin Naroobis ringi ja, ja kuulsin, et oh, nüüd õhtul valiti ära ja, ja järgmine päev, kui ma Nairobis ringi käisin, siis selle asemel, et turistile ikkagi vahetval hüütakse mambo või mis on tere või noh, see on küll turistikeeles Champo siis see tervitas, oli asendanud hoopis teistsuguse tervitusega niideti valgele inimesele. Obama. Miks, miks valgele inimesele Obama? Et kuidagi, et, et Obama on nüüd seal seal valgete inimeste tõeline tegija. Ja, ja sina oled valge ja ma tahan nagu näidata, et, et kõik on nagu väga kihvt. Sina oled nagu tegija siin, et siis sellega Obama ahoi näed? Tere. Obama jess valiti ära. Nii et nad on täiesti teadlikud sellest asjast, ju nad on ikka väga-väga uhked ja, ja ja lehtedes kirjutati ka sellest täitsa jaburdasini viivaid lugusid sellest, kuidas nüüd nüüd tõesti kõik muutub, kõik, kõik muutub. Et Kilimanjaro tipus lõpetab lumi sulamise ja, ja aafrika lööb õitsele. Noh, maailm on, maailm on hops parem paik. Et nende jaksaid tuli nagu uus maailma valitseja, mitte Ameerika president selline ameerika kultuuri või, või Ameerika elu jälgimine ja järgimine. Kuidagi üsna levinud, siis, siis see lõi võib-olla seda veel eriti lõkkele. Kõik kohad olid, mis vähegi Obamaga autod olid, toodi esile ja kasutati ära. Obama on ise pärit kuskilt Lääne Keeniast ühest väiksest külast või noh, tema lähimad sugulased igal juhul see küla, ta oli tõesti selline, ma ei tea, 20 maja ja savanni. Selline unine, unine väike koht muutus järsku nii kuumaks kohaks, et kas Reuters saates sinna oma püsikorrespondendi või midagi sellist. Ja, ja nagu ajalehtedes kirjutab, et, et hotelliomanikud ja taksojuhid seal ümbruskonnas on eriti kuidagi rasva läinud, sest et et iga inimene, kes iga Lääne turist, kes sinna tuleb ja kellel vähegi raha on, tahab ühte, ühe kohana näha seda onni, kus 2006. aastal Obama põrandal magas. Ja noh, mina käisin, käisin ühes looduspargis, kus kus ka nagu uhkelt uhkelt seletati, tähendad taas laskuma, kui ta käis. Ja Obama seoses on meil selline lõbus lugu ühe järve ääres keset keemiat, pisikese järve ääres on loodusparkija, käisin seal ringi vaatamas, õhtul jalgratastega sõites, siis olime järve ääres seal ja nagu üsna selline mahajäetud paik ja nagu ikka küla külavahe teel, sa nagu tellitud suurema entusiasmiga paned rohkem tähele inimesi. Ja seal olid kaks poissi, kes tulid meiega rääkima, üks hakkas niimoodi rääkinud, et te olete Euroopast, et et kuulge, kui te sinna amsterdami poole satute, et äkki annate mu vennale tervised üle. No okei, et kus, kus vend, kus ta siis on seal kohtadeta mängib, mängib jalgpalli seal et mõnes kuulas kubjas ja, ja noh, see on see arsenalis Edgar Davids. Ja mõtlesin, et noh, et okei, et väga hea, et miks sa, miks sa ise ei lähe või midagi sihukest ja rääkisime natuke juttu ja siis küsisime, et tahate selle üllatuse peale, et tema teise teise poisi käest, et vend siis sina oletad Obama. Obama vend Edgar David seda endale siis elavad, elavad järve ääres nad kuru järve. Aga niiet Obamaga seotud kohad on nii-öelda üks uus turismivaatamisväärsuse magnet. Nairobis. Ütleme kas sa oled surnud pidustused, kui ta sai presidendiks ka? Geen on ikkagi selles mõttes selline, noh, Aafrika riikidega võrreldes ma arvan, üsna sellise arenenud töökultuuriga ja seal anti Obama valimiste puhul ainult üks vaba päev. Ametlikult. Et nagu kuulda oli, siis Ugandas anti kolm ja, ja kongos anti viis vaba terve nädal vabaks. Ja, ja, ja seal pidid olema jahe kõvad pidustused. Et kui ma päeval linnas ringi liikusin, siis jagati seal flaiereid, et noh, siin-seal paarid tegid mingeid oma oma õhtuid ja pidid elavat muusikat mängima ja ja neid lugusid, mis on Obamale pühendatud, neil on tõesti Aga siis läks sellega natuke nihu, sellepärast et et tollel ajal just hakkasid need mussoonvihmad pihta, noh ja sellel samal õhtul, kui pidin Thaava pidustused olema, 100. nagu oavarrest ja ega eriti ei välja ei läinud. Nii et natukene metsas nende pidustustega, aga ma arvan, et oleks, oleks ikka päris võimaldanud. Iga maa juures on mõne maa juures rohkem mõne maa juures vähem tähtis on köök. Kuidas Keenias on, on fauna ja floora on suur, et on seal palju erinevaid asju süüa või on rahvas selles kohas suhteliselt konservatiivne ja söövad ube isendite ennem sinna minekut ma ühel hetkel nagu tuli mingi imelik võtet. Puu oot, kas seal ikka süüa on? Läksin koha, vaatasin nii palju süüa tõepoolest see, mida geenennastele meeldib süüa hirmsat moodi. Võib-olla see on sellepärast, et kui inimene seal noh, need need, kellel tõesti sissetulek on seal 20 krooni päevas ja nende jaoks on see tõesti nagu luksus, et võib-olla mõni inimene seal sööbki korra päevas või, või ei söö kordagi päevas geeni, laste lemmiktegevus, kaotati söömine, joomine, selline varieteet või nagu mida seal erinevalt süüa pakutakse, see on päris lai. Nagu sa ütlesid nii floorat kui faunat, süüakse Keenia selline võiks öelda rahvustoit või, või ütleme toit, mida, mille üle nad kõige uhkemad on, on jaamat jooma, grillitud liha, grillivad nad lehma, kitse ja see, millistes kogustes nad lehmadega grillivad, see on ausalt öeldes nagu ma mõtlesin, et ohoh, et okei, et ma olen ikka kuulnud, et Aafrikas on nagu söögiga nagu suhteliselt kehvad lood, et ja mida nad veel söövad, palju on igasugune uba riis ja mais, et mais kasvab Keenias neli kord aastas küpseks ja noh, seda tõesti on igal pool maisipudru selline natukene polentasugune, aga, aga ikka tiba teistsugune pudru on see, mida, mida süüakse seal noh, te ei ilmnenud, ei aut. Kui ma seal käisin kõige kasinamatest tingimustes elavate inimestega läbi, siis siis nende jaoks on nuga, oli võib-olla isegi seesama maisipudruga oli, on, on pea peasöök ja asi, mida nad sinna kõrvale söövad, on rohekapsahautis. Et see ka kasvab seal nagu mühin. Sedasi peeneks hakitud võises ettevõtjad on üsna sellise, noh, ta annab sellele vokaalile sellise mõnusa vürtsise lisandi. Aga nimi on sellel toidul eriti pull, skuma, uidki ja kuna keeennasse tahavad seal inglise keeles ja suahiili keele sõnu ajavad igatpidi sõlme ja järgi üksteisele, siis see tähenduses kuma tähendab lükkama. Vicky on inglise keeles quick nädal ehk siis nädala lükkajaks sellega, millele sa saad nädala ilusti ära lükata. Mina seda võib-olla Keenias nii palju ei juhtunud sööma, aga ma arvan, et võimalusi oleks tegelikult olnud, aga palju on, on see köök, mida, mida süüakse rannikul. Sest et kui vaadata, milline see keemia nagu suures plaanis on, siis rannikul on sellist Araabia mõju noh, niipalju, et nagu on vahepeal selline tunne, et ohoh, et oledki kuhugi araabiamaadesse. Ja sisemaal on siis seda sellist Aafrika, Aafrika, oma toitu, liha ja ja maisi rohkem. Seal rannikul süüakse hästi palju mereande ja kookospiimas küpsetatud tavaari ja noh, ütleme, et, et need toidud on odavad, nad on lihtsad ja nad on hirmus maitsvad, näiteks kookospiimas küpsetatud herned või grillitud kaheksa lõigud, mida aposoftisesse vastatakse. Nii et Keenia on selline Aafrika maa, kus ikkagi nälga ei jää. Ütleme niimoodi, nälgivaid inimesi ei ole. Vot see on nagunii ja naa. Et ühest küljest tõepoolest linnas küll ei saa öelda, et väga palju inimesi nälgivad peetutest seal pealinnas. Aga samas üsna selline markantne lugu on Eesti aukonsuli, tema lapsendatud lapse vanaema tuli maalt linna ja elas seal selle Eesti aukonsuli juures ja kui ta oli kolm-neli päeva elanud, siis ta nagu ei tundnud ennast hästi. Ja tal on siis Kadri tundis muret, et mis, mis, mis lahti, tead, ma pole harjunud iga päev sööma. Et noh, see võttis ausalt öeldes mõtlema, et ega tõesti seal ütleme, põhjas ja maapiirkondadest ega seda toiduga seal eriti nagu Luhtitada ei ole. Kuidas vegan, et on piisavalt, ei pea janunema linnas küll, mida te üldse joovad, seda? Jood vett, jah. Hästi palju vett, vesi on hea ja puhas, seda keedetakse seal suurtes tünnides. Aga Nad joovad hirmus palju õlut, seal on õllemaailmas toimub vastuseis lõvi pooldajataja, elevandi poolad vahel. Sest et on kaks peamist õllemarki Taskele Jabilsner Taskeri peale on elevandipilt ja Filsneri peal on lõvipilt kõik baaris ja need on ikka hirmus, palju on pärast kuskil tööpäeva lõppu kuskil viiest alates punnis täis. Aga sa ütlesid, et Naroobiam pubisid täis, et kas seal siukseid ööklubisid ja kohti, kus turist saab minna rahulikult lõõgastuda ja tantsida ja trellita. Kultuurkultuuris saab seda nimetada ja miks mitte ikka mingi mingi kultuur on ka see, ja Naroobilased tõesti armastavad seda ja, ja need valged inimesed, need vähesed valged inimesed, kes naeroobis elavad, armastavad seda veel eriti ka selline, ütleme, Konservatiivse turvalisuse vajadusega. Turist leiab Nairobis vähemalt vähemalt kolm kohta, kus kus saab üsna lõdvaks lasta ennast. Selline lõbutsemine on Nairobis olnud alati aga hinnas. Ütleme, et kolonisaatorid, kes savanni rasket tööd rabasid ja siis linna tagasi tulid. Nad tahtsid ju ka natukene sedasi ventiili lõdvemaks lasta. Mööda teist maailmasõda küsisid inglise kolonisaatorid üksteise käest, et kas sa oled abielus või sa elad Nairobis. Selline tavaline ööklubi on, neid viis, kuus tükki on, kus, kus, kus on sedasi rahulikumad, saab käia rohkem euroopapärased. Et need on ikkagi viis päeva nädalas, on, on üsna tihedalt töös ja mängitakse kõvasti tähendab sooli mustada oma muusikat ja üldiselt nagu kellegagi jutule või tantsule saada on, on hirmus lihtne. Nii Tõmumate kui ka kahvatumate inimestega täiesti suhtlemisaltid ja, ja tantsu aldid, et seal on melu, on kõvasti tavaliselt melu ja, ja peo peamised Limiteerijad on ühelt poolt tuur, mis on nagu ammusest ajast ja teine on religioon, et mis religioon üldse ongi, Janis seal on umbes, ma arvan, kolmandik on või 40 protsenti on kristlased. Ja noh, neid on seal oi kui palju erinevaid selliseid koikeri tüüpi, et anna kohe valgustust ja seda Powerite spirit ohu, sellist. Halleluuja, halleluuja, et on üsna palju ja siis ülejäänud 40 protsenti moslemid ja rannikul on neid araablasi rohkem. Ja sellepärast on siis ka moslemeid, on, on rannikul rohkem kui, kui sisemaal ja sisemaal on siin rohkem kristlasi rohkem kui ma käisin paar korda rannikul ja seal oli väga-väga tore juhus oli pealt sattuda kuskil pargis inimesed seisid püsti, ma ei saanudki aru, et mingi mingi rahvakoosolek või midagi ja kaks inimest üks teine teises rahvamassi otsas, siis rääkisid midagi mikrofonidega ja ma tundsin huvi, et mis, mis, mis teil siin toimub, et mis, mis kihutuskoosolek või midagi. Aga tuli välja, et nad hoopiski vaidlesid selle üle, kummal on õigus, kas kraanil või piiblil. Alati niisugune vastasseis oli, jah, aga, aga nagu kuidagi selline oli hästi sümpaatne. Vaata sest, et see oli hästi sõbralik ja, ja nad tõesti nad tahtsid teada, et kuidas siis päriselt ikkagi nende asjadega on. Et kas sul peab, et meil on mitu naist või saab olema üks naine või või, või kuidas nende asjadega siin maailmas üldse on. Aga looduslikud religioonid, kes seal ütleme, savanni ta seal metsades elavad, on ka sellised asjad ikkagi olemas, ega sa kuhugi kadunud ei ole? Jah, ega nad ju üsna hiljuti veel ka palju oli ristimata seal inimesi, isegi kui inimene on kristlane, siis on säilinud usk rahvameditsiini, kuna kasvõi sellisel proosalisel põhjusel, et pole seda lääneliku meditsiini kuskilt võtta, siis ikkagi eksa nõia juures looduse või, või mingite vaimude austamine või seal isegi mitte isegi austamine, aga aga nende olemasolu, teadmine või kinnitamine. C see eksisteerib üsna palju igal pool. No nii täpselt ei oska öelda, kas neil on nagu päris selliseid oma kombetalitusi tõenäoliselt on, aga ega siis, kui on nagu päris päris päris siis ega valget inimest sinna passima peale ei lastagi. Kuidas nende Keenia lastega on, kes elavad Nairobis, kes käivad tööl, lipsud ees? Paljudel rahvastel on tavaliselt see, et nad ikkagi on sellised tänapäeva inimesed, aga siiski nad on teadlikud, kaja, austavad nii-öelda neid vanasid metsavaime. Kas täheldasid sellist asja ka? Igaks juhuks tuleb ju nende kõikide jumalatega heal järjel alla. Ma arvan, et üsna palju selliseid linnas elavaid inimesi on üsna ükskõiksed viis päeva nädalas jumala asjades. Ja siis pühapäeval lähevad nad kõik kirikusse. Ja tõesti, nad kuidagi, kui ma ütlesin, et ei, mina mina pühapäeval kirikus ei käi, siis nad vaatasid mind imelikult, et mis sina siis pühapäeval teed? Võib-olla neil nii palju seda sellist maost või loomausku ei olegi säilinud, aga neil on, see kristlus on muutunud selliseks. Kas sa kujutad võib-olla ette sellist tõelist halleluuja tamist ja sellise valgustuse või kohese kohese kassi kättesaamist, et mitmehäälset laulmist ja transsi langemist on seal pühapäeviti näha mitmel pool ja kirikud on hiigelsuured plekk angaarid, kus on sadu inimesi koos, nii et religioon on ikkagi väga tähtis osa nende igapäevaelust. Ei ole ka imestada, sest et kui need valged kolonisaatorid nagu Lääne kultuuri kohale tõid nemad hoolitsesid selle eest, et majandus toimiks ja see, et inimesed nüüd lugeda või kirjutada oskaksid, see polnud eriti nende mure. Inglastel veel võib-olla natuke rohkem, nemad praktiseerisid sellist kaudset juhtimist, et neil oli seal palju musti inimesi oma administratsioonis, aga, aga mujal hoolitsesid kohalike inimeste vaimuvalguse eest misjonärid midagi tasuta ei saa. Et kui tahad lugema kirjutada, mida siis kahjuks tuleb see ka koos Jehoovaga mõnes mõnes muus Aafrika riigiski, kus iseseisvusviiekümnendatel saabus siis tolleks hetkeks, kui, kui riik pidi siis koloniaalvõimust nina poolest vabaks saama, siis oli näiteks riigis 20 inimest, kes olid ülikoolis käinud. Reisipalaviku saate tänane sihtkoht, geen? Jah, on suhteliselt tuntud ja austatud turismikoht, seal käivad väga paljud inimesed eelkõige loomi vaatamas, et kuidas sinna saada üldse kõige lihtsamini, kuidas sina läksid näiteks mina läksin lennukiga. See Naroobi lennuväli on üsna võimas, sinna lendab täitsa igalt poolt lennukeid. Nii otselend Amsterdamist, Londonist kui ka tõenäoliselt kõige selline soodsam ja otstarbekam on mingil moel läbi Dubai lennata. Ma kohtasin seal Uus-Meremaatüdrukut, kes hääletas läbi Ida-Aafrika tuli Etioopiast parasjagu plaanis minna Tansaanias. Et julgustan inimesi, Ida-Aafrikas pole üldse nii hull koht, tuli hääletada, saab Ida-Aafrika ja ei olnud ühtegi mingit probleemi tee peal tõepoolest ning ka üllatustüdrukusse lasel. Suht uskumatu tundub. Aga nagu sa oled siin maininud, et kui sa oled inimene, siis ja mõistlik ja siis see juhtus aga midagi, aga Nairobi lennuväli on vist jah üks suuremaid ja tähtsamaid liiklussõlme üldse sealpool Aafrikas, et anna soovitusi, nüüd keegi sinna Keeniasse läheb, mismoodi ta käituma peaks? Tavaliselt on, põhimure on, hakkab juba lennujaamast pihta, tullakse, rebitakse ja viiakse valesse kohta ja nõutakse neli korda rohkem raha, et milline see niisugune turismikultuur Keenias valitseb? Seal lennujaamas tõepoolest. Taksojuhte, kes ennast pakuvad, on nagu igal pool Rohtlasti, aga kuna kuna see kogu see lennujaama piirkond on üsna politsei kontrolli all ja siis noh, paanikaks ei ole kindlasti põhjus, politseile on autoriteet, noh, politseil on relvad. Autoriteeti on tal ikkagi väga vähe. Kahjuks. Et just eriti selle lennujaama tee peal peedistatakse igat moodi neid inimesi, kes sinna ühte või ühes või teises suunas sõidavad eriti just nagu sinna koha peale neid vastu võtma, sest teatakse küll, et noh, tõenäoliselt on sul selleks siis kohalikul taksojuhil võimalus teenida üsna palju ja politsei tahab ka oma oma matti võtta, sealt. Ma isegi soovitaksin roobi lennujaamalt võtta. Nurgale kata ainuke buss, mis sealt linna käib, sest see maksab kolm krooni. Kui taksoga minna linna sisse, noh ütleme, et kui ei oska eriti veel tingida, siis ma arvan, et seal võib 300 kroon küll maksta. Nii et päris suur vahe ju täpselt keemia taksohinnad on nagu nagu Eestiski. Et kui noh, üks kaks korda sõita noh, mis seal ikka siis, eks ole. Aga kui nagu võtagi endale sihiks, et noh, mina nagu siin küll jumala eest bussiga ei sõida, siis, siis tuleb nagu rahakoti üsna sedasi mõnusalt laiali tõmmata, et et näiteks ööklubist koju sõites või ka lennujaamast siis sinna linna sõites on mitu-mitusada krooni on need niuksed nii-öelda läbiräägitavad hinnad, et kui sa hakkad ikka kõva häält tegema, siis kõva ajal võib-olla ei olegi nii tähtis, vaid tähtis on see, et, et et see oleks järjepidev, sest et loomulikult mingil hetkel nad ütlevad, et noh, kuule mina ei viitsi sinuga, rääkisin, et sa oled, sa oled karjunud, et ma olen, võtame järgmise, kes ei karju. Aga noh, kui, kui sa oled mõistlik ka tõenäoliselt nad ikkagi eeldavad, et sa ei hakka tingima ja kui sa seal mõtled, et kuule, sa pakud siin 3000 selline, et ma sõidaksin hoopiski 1000 süligiga oi ei 1000-ga, aga teemaga 1500-ga, selline on kohalik ka Keenia šillingit. Jah, ja see on hästi mõnus on arutada seda. Seal on 100 šillingit, on üks euro noh, kui inimene, kes on euros harjunud arvutama, et siis näiteks noh, 700 šillingit, seitse eurot, oh, see on umbes 100 krooni. Palju üldse, kui kallis maa geeni on, palju seal mingid sihuksed asjad maksavad, et me saime teada, et taksoga sõit on umbes 300 krooni eesti rahas ja bussiga on kolm krooni Nairobis. Palju maksavad asjad Keenias, ma läksin ka esialgu sinna nagu kergelt mütsiga lööma, et jumala eest Aafrikat, mis asjad ikka maksavad, et põhimõtteliselt saab puu otsast ise banaani võtta. Eks saab kah, aga ütleme, et sellised asjad, mis, millega sa oled harjunud siin, võib-olla noh, täpselt see taksosõit naljas sellises euroopalikumas kohas söömas käimine ja õlu joomine paaris maksavad üsna sama palju kui Eestis võib-olla noh, mitte nüüd selle majandustõusu harjal võib-olla, aga ütleme, et selline noh, nagu sellises poole peal, et õlu baaris maksab 20 krooni ja mitte ainult paaris poes kaasa, maksab igal pool täpselt ühepalju taksosõit on kuskil 100 krooni, kuni 300, lennujaam on üsna kaugele linna keskusest. Hotellid on kah, no ikka 35, viis kuni, kuni seal, eks ole, jumala eest, luksushotell on ka, võib kokku hoida, kui, kui sa julged ja tahad natukene oma mugavustest või loobuda või siis vastupidi natukene seiklust, eksootikat endale tekitada. Noh, näiteks süüa saab ka väga edukalt mõnes kõrvaltänava väikses söögikohas paarsada meetrit, ütleme sellest turistikeskusest väljas. Inimesed käivad seal sadade tuhandete kaupa taval söömas, et nagu seda ei ole karta, et seal salmonella levib või midagi taolist mõistlikkuse piirides, 20 30 krooniga lõunasöök või midagi. Nii et saab odavalt hakkama, küll saab, aga jällegi ütlen, et, et kõik need asjad, mille jaoks inimesed sinna tavaliselt lähevad, ehk siis kogu see loomasõidud ja, ja selliselt läänelikud mõnude puhkuserõõmud. Et nende eest tuleb olla valmis ikkagi üsna üsna korralikult maksma. Esimene põhjus, miks Keeniasse minnakse, on, on just see, et saab loodusparkidesse minna, aga kindlasti on aru saanud, et sinna minnakse ja loodusparkide sissesõidutasud on üsna kõrged ja noh, eriti kui võtta seal mingi selline paketi safari ütleme need, sa lähed, sa lähed, olete Eestis või kohapeal lepid, kui et autoga sõidetakse, tõid ja tõlkonna söök on ja ja kõik, kõik on ette-taha tehtud, et siis seal võib olla 2000 3000 krooni nägu. Kas sa soovitad pigem võtta Eesti reisibüroolt täispakett, kes sind viib hotelli, teeb sulle nii pikasafari nagu sa tahad seal kaks-kolm päeva või, või võinädal aega või kui on inimestel pealehakkamist, võtab lihtsalt lennupiletit, tee läheb sinna ja sebib endale koha pealt mingisuguse variandi, kumba sa soovitad, mina ise olen selline rohkem seiklustealdis. Ja mina küll soovitaksin seda teist varianti, et esiteks kogu selle õhustiku sisse ahmimine on sedasi palju lihtsam ja see tuleb palju vahetumalt. Mõistlikkuse piires ei ole midagi karta. Aga loomulikult on inimesi, kes ei viitsi sahmerdada ja kes ei taha trügida, ütleme, pakkidega bussi peale. Ei ole midagi halba ka sellest, kui peti safariga savanni sõita, ainult et siis on ilmselge, et tuleb endale aru anda, et ega see Aafrika, mida niimoodi näeb, ei ole see Aafrika, mis seal tegelikult sinu autoklaasi taga on? Kui lihtne on leida, kui ise sinna lähed, mingit sihukest giidi, kes on pädevat sageli sellistes kohtades anneta. Sul haagib mingi mees kohe külge, kes on sul teejuhttantsul giid? Ta on sul kõik asjad ja viib sind vaatama, noh, midagi sellist, mis on tema tagaaias, ütleme mingi väikest elevandipoega sellega piirdub, et kui raske on leida pädevat giidi, kes viiksin õigesse kohta. Ja kui suur on see tõenäoliselt sattunud mingisuguse mehe otsa, kes tegelikult arvab, et ta teab kõike asjadeks, kes seal tegelikult ärimees üks ärimehed on seal kõik ütleme, et selline tänaval külge hõlma hakkav safarigiid võib olla väga pädev ja ta tõesti tal, et selleks, et konkurentsis püsida, siis ta näiteks Jüri endale kontorit. Samas Ta võib-olla ka lusti vend, kes rahaga löövet teeb. Ma arvan, et see ei ole väga raske, aga selleks oleks hea. Noh, ütleme, et need lõunat või, või taolised giidid, need räägivad ikkagi üsna selgelt ja täpselt loodusparkidest näiteks. Et hea on teada, kuhu sa lähed. Kui, kui sa oled lugenud, et näiteks seal Samburu looduspark on just see, mis on sinu maitse järgi ja sa lähed sinna, Nonii, ma tahan minna Samburusse ja ja vii mind sinna selle peale. Okei, aga minu jaoks on see ja siis sulle kas sobib või ei sobi. Siis ei ole nagu nii suurt pettumis võimalust ikkagi ütlen, päev tuleb siin 2000 3000 krooni nägu. Noh, see on, see on jah, ütleme nüüd sellise, kus, kus sul tõesti, sa ei pea ise käed midagi tegema, just, käed taskus, lähed kohale, sul on õhtul kaetud savannilaud seal ütleme, sellised luksuslikumad asjad, mis on tegelikult üsna kihvtid näiteks õhupallisafarid, kus selle asemel sind autoga mööda vaata ringi vedada, siis lennutatakse sind hommikul palliga üles, aga noh, need on ka hirmus kallid näiteks 400 dollarit päev või mitte isegi päev, noh seal paar tundi. Muidugi pärast saab seal vannis šampanjat või. Kas on üsna groteskne vaadata, kuidas meie käisime, käisime sedasi noorterühmaga seal mikrobussiga kõik oli selline? No mitte mitte väga askeetlik, aga siiski ja siis siis olid keset savanni, olid punaste ülikondadega kikilipsuga teenrid olid katnud pika laua ja inimestele pakuti seal kolme sorti muna šampanjat hommikul. Nii et võimalus on, võimalusi on väga palju tõesti, et selles mõttes, et isegi nagu omal käel ütleme, Keenia avastamine kohaliku transpordiga on väga kihvt, kui nüüd nagu nendest loodusparkidest veel täpsemini rääkida, siis on üks looduspark, kus võib käia ilma teejuhita. Enamus loodusparkides ei tohi üldse jala käia, kuskilt kohast tuleb ikkagi transport endale leida sealt kohapealt või varem. Aga hell skeidi nimeline looduspark, kus ütleb, et noh, lõvisid nii palju ei ole võib-olla elevanti natuke harvemini, aga samas looduslikult on ta hirmus hirmus äge mägede vahel sellised kanjonid ja keisrid, sinna saab minna jalgrattaga või, või klaasa jala kõndima naeroobist. Kaks tundi, jah, see on üsna lähedal ka. Ja, ja siis ostad endale väravast piletid on noh, üsna suur territoorium ikkagi, ma arvan, 100 ruutkilomeetrit võib-olla sedasi. Ja seal jalutad ringi, soovitan jalgratta võtta, sellega näeb palju ja on selline hästi vahetu kontakt loodusega ja see on selles mõttes on hoopiski eriline tunne, kui, kui üheski muus Salzburgis ta ütles, et see on ainukene koht, kus saab minna niisama kui suur on võimalus see Lähen Airoobist võtan, kui selline asi üldse olemas seal on, kindlasti on, võtan rendiauto, põrutan ise kuskile, maksan rahvuspargi oma pileti ära ja panen ise sealt mööda teid, mis seal maha sõidetud on või jäljed, mis maa see on? Jumala eest, lase käia. Ma arvan, et et see on ikkagi noh, nii sisse hõõrutud rada minu meelest Nairobis on vist 2000 seda safari reisi pakkuvad turismifirmat, et loomulikult iga iga sellise korraliku müügimehe eesmärk. On sul ei püüa võimalikult palju, sest et see on tema kasum. Aga kui sa tahad, ütleme ainult näiteks üüriautot, siis saad endale suure Land Roveri siis lepid kokku, kuhu sa sellega sõidad, ütleme, et sa ei eksi seal kuskil keset savanni ära, siis on võimalik, kes on kihvt, tõesti, tuleb see odavam ka. Ma arvan, et ikka tuleb juba see, et sa ütleme, et kui sa džiibi endale telki ja magamiskotitäis viskad ja õiges kohas seda oskad nagu lahti pakkida, siis paigal püsivad WC ja dušiga telgid nimetame end tõlkideks, ehkki nad on isegi juba peaagu väiksed majad maksavad seal ikkagi 80 90 dollarit töö. Et nad nad üldiselt, jah, nii kui nagu asi kipub luksuse poole, siis ja luksuseks nimetame sind Aafrika tingimustes dushi. Et see, kui neid tahad, siis tuleb olla valmis. Aga jah, et kuna tegemist on ikkagi sihukese metsiku loodusega, kus on ka oht, et siis parem on vist ikkagi tööd kaasa võtad, muidu sõidad autoga sinna vanas kohas oma telgi ja magamiskoti maha ja hommikuks on hoopis teine jutt. Hõredam alla ja eks see oleneb, noh ütleme looduspargis võib-olla jah, oleks ikka parke, parav giidiga sõita, aga aga väga mõnus koht, kui vähegi geenides kauem olla, on kogu India ookeani rannik alates siis sadamalinnast Mumbaasas lõuna poole Tansanjasse või põhja poole või Somaalia poole. Seal ei olegi midagi teha. Võtad auto, sõidad mere ääres ringi, seal on hästi-hästi ilus, India ookeanini puhas valge liiv, palmid, eksootiline ja, ja kirev, selline Araabia mõjutustega kultuur üsna puutumatuna, näiteks laamu saarestik, mis on paarkümmend kilomeetrit rannikust eemal, sinna mõne saare peale ei ole valge inimene, ma arvan aastaid sattunud. Ja, ja seal ei ole ka tõesti midagi giidil teha, et see on just selline avastamise rõõm ja jääks nagu pigem endale kui vähegi ettevõtetesse. Jätkaks siis Keenia vaatamisväärsustega, milleks on looduspargid, võib-olla eelkõige, et rääkisime siin Hels keedist, ainukene looduspark, kus sa ütlesid, et on võimalik ka jalgrattaga sõita ja mis on suuremate looduspargid ja suuremad vaatamisväärsused Keenias? No kindlasti üks kõige kuulsam on Masaimaara. Keemias asub sellest küll kaardi pealt vaadates väga väike jupp on ka selle ega läinud ja juht on ka ikkagi mitusada ruutkilomeetrit ja see on hiiglasuur. Siis veel mõned kuulsamad ansamburu on samas Nairobi rahvuspark, põhja poole jääb ka üks kus võib näha magevee krokodill ja neid, noh, muidugi neid väikseid loodusparke on riburada mööda nagu põhimõtteliselt iga nurga peal. Aga just Maasai Mara võib-olla on, on selles mõttes kõige kuulsam, et igal aastal septembri ja oktoobri kandis, kui tulevad ekskursioonid, siis miljonid ja miljonid loomad rändavad Tansaanias Keeniasse väikseid lapsi teha ja siis tagasi seda nimetatakse suureks migratsiooniks. See on üks, üks maailmaimedest tõepoolest deta. Ma olen siin mitu korda seda öelnud, et kui keegi inimene on läinud lõvikuninga multikat, kus need luud kappavad seal ja Simba isa Simba, muide, tähendab suahiili keeles lõvi surma saab siis, siis noh, täpselt nii see ongi, et tõepoolest miljoneid luud kappavad arutut mingisuguses suunas tolmupilv järel ja krokodillid söövad neid jõgedes, et see on tõeline, tõeline vaatamisväärsus, seda on võimalik nii-öelda laivis näha, istud ja vaatad? Oo jaa, seal on võimalik väga laivis näha, krokodille, gnoosid säramas, on võimalik laivis näha ja mis, mis, mis ajal see on aastas septembris ja oktoobris. Et ühel hetkel nad sinna lähevad kuskil septembri alguse poole toober poole, siis nad hakkavad tagasi minema ja noh, siis on neid eriti palju. Aga muidugi ei saa öelda, et neid loomi seal hõredalt oleks. Ütleme. Tüüpiline Keenia safaripargis käinud inimese haigus on safari sündroom, mis seisneb selles, et inimene ütleb, pagan, jälle need sõbrad, ma tõesti ei viitsi enam. Ma mõtlesin, sahver sündroom on see, et lähed ja siis siin on loomadest, mitte ühtegi looma ei näe? Ei, seda seda jumala eest, no ma ei tea, kui, kui ebaon inimesel peab olema, et mina käisin, ma saime, haaras kaks tundi, võib-olla sõitsime ringi, ma nägin, kaks korda lõvisid, sebrasid no nii palju tõesti enam ei viitsi vaadata elevante neljal korral perekondi ja üksikuid jaanalinde jõehobusid kõiki tüügassigu tõesti nii palju, et maali must kotkaid lendamas, et see seda looma prahti jah, ka sell looma prahti lahti ja noh, et need, ütleme tõesti, et, et, et ka sellid hakkasid juba natukene nagu närvidele käia. Vaatamisväärsustest on tõesti lisaks endale lihtsalt loomadele, mis, mis tõenäoliselt on selline väike linnuke nagu, mida, ilma milleta nagu inimene ei taha kindlasti Keeniast ära minna, siis nad on lihtsalt looduskauneid kohti, ütleme, Washovina kuru järve ääres lihtsalt ringi käia ja hobuseid või flamingosid, vaadata on kihvt. Aga samas, kui sealt paarkümmend kilomeetrit või paar kilomeetrit eemale minna, siis seal on vanad kustunud vulkaanid, kus väljaspool on, Swann ronis vulkaani sisse, seal on järv ja täielik vihmamets. See on Kuuru järve ääres ja, ja noh, muidugi mõtlen, et selliseid väikseid hästi erineva looduse killukesi on riburada pidi üle üle Keenia kõige võimsam, selline minu isiklik kogemus, mis ma käin, sain, oli mount geeniotsa ronimine, mis asub ka siis geene looduspargi keskel. 160 kilomeetrit ekvaatorist, 5000 meetrine mägi, kus otsas on natuke lund, see mägi on tõepoolest selline noh, ütleme inimestele, kellele meeldib matkata ühest küljest ikka paras väljakutse. Ja teisest küljest ka võimas eksootika. Et alates sellest vihma, vihmametsast või savanni metsast, mis seal jalamil on kuni täiesti põõsastata ja, ja siis lõpuks ka ilma mingisuguse rohuta lumisele tipule rännak, mis võib kesta siis sinna tippu kolm päeva, umbes see tasub ennast. Sa käisid tipus, ma käisin tipus, jah, käisin veel niimoodi, et ega mul eriti nagu varustust või mingisugust sellist materiaalset valmisolekut selleks ei olnud. Kahekesi läksime niimoodi, et mingil hetkel läks mul magamiskott katki ja kui lõpus seal oli hirmus külm ja lund oli tipus üsna palju, siis mul ei olnud kindlaid ja panin kinnaste asemel käte, sokid sai ka ära käia ja see oli 5000 meetrit. Lõpuks. Seal on küll veel üks kõrgem tipp, kaks kõrgemat tippu, kuhu saab tehnilised ronijad klambrite ja nööridega, aga see madalam tipppoint, Lenena on, on selline seikluseotsijatele just jõukohane 300 neljapäevane matk. Nii et Mount Keenia ja mitmed erinevad looduspargid on need, mida Keenias eelkõige tuleks vaadata, millised on asjad võib-olla mingisugused, mida tuleks kindlasti proovida, midagi mingeid minuteid teha, mida kogeda viskasin pähkli viskasid pähkli, jah, ütleme, et minu kaks ja ma arvan, et noh, inimese jaoks, kes on nagu mõistlikkuse piires reisinud on kogu see keskkond seal ainult üks suur kogemine. Et alates sellest hetkest, kui sa, kui sa Nairobis maanduda kuni selle hetkeni, kui sa jälle lennujaama põgened, et seal ei ole võib-olla nii palju selliseid noh, et sa pead kindlasti selle kärestikujõe peal kummipaadiga sõitma või, või sa pead kindlasti minema sinna Arhipelaagi juurtest norgeldama või, või hoopiski siis sinna loodusparki, eks ole, autoga sõitma, noh, eks sa teed seda niikuinii mingil määral. Mõtlen, et geen on hirmus suur ja seal on hirmus palju neid võimalusi kõike seda teha. Et mina ei oskagi välja tuua, mida just ennekõike inimene tegema peaks. Ma arvan, et kahetseda ei ole tal küll ära tulles. Keenia puhul me oleme mitmed korrad juba rääkinud siit loomadest, oleme rääkinud paunast, aga kasutasid ennem jumala lahedat väljendit looma loomapraht, et neid loome, on seal lihtsalt tõesti nii palju, et hirmu, et kuskil Safaris Rooma ei näe seal täitsa võimatu ja seal on olemas kõik elevandid NM, ainult ninasarvikuid, et kas neid on, neid on muidugi vähem, ütleme, et et mina kahjuks ninasarvikut ei näinud, aga minu korterikaaslane, kes käis pall reisil rohkem looduses, tema nägi ninasarvikud korduvalt. Milline kõige eksootilisem loom või ütleme, selline loom, keda sa nagu ei lootnud näha, aga nägid näiteks leopard. Kahjuks mina leopard ei näinud, aga seal üldse olla, neid on ja, ja ma, kui ma oleksin tund aega hiljem tulnud sinna autoga sõitma, nagu minu sõber läks, siis ta nägi leopardi ja nii et see on tõesti väga väike väike juhus. Trüki Google'isse, Keenia, eks ole, seal tuleb upud loomade sisse, et mul ei olnudki nagu korrakski tekkinud mõtetelt mu mõnda looma ei näe või mis oli nagu selline vahet, see kogemus on, on eriti just rannikul on palju ahve, neid on ikkagi väga palju, ütleme, et ma olen seal rannikul ühes väikses-väikses sellises pungalos ja, ja noh, siis keegi seal tuleb rääkima, et kuule, ära ikkagi oma ujumispükstes ja maja ette jätta kuivama, et ahvid panevad pihta. Ja tõesti neil tulidki käperdas kõiki asja seal rõdu peal ja need olid nagu nagu hästi, kuidagi nagu varblased või, või ma ei tea sedasi parvekil endast peale, eks ole, ja siis toimetasid seal siis lendasid jälle minema rannikul sulid, elasid rannas. Ja ranniku ma ühe öö isegi olingi päris rannas. Kas seal ütleme krokodilli legaalit? Krokodillide aga on nii, et eks neid ikka on, aga neid, need on rohkem nagu seal samaski järvedes ja jõgedes ka, et ma nägin nagu krokodilli mulle ja virvendust, mida nad vee peale tekstid, aga ennast nagu neid lõugu lahti tegemas ei näinud. Et noh, võib-olla see oleks tõesti võib-olla päris kihvt, et ütleme, just selle suure migratsiooni ajal vaadata neid mitte ainult passimas, vaid ka ütleme, tegutsemast, kui suur võimalus on üldse mingi looma noh, ütleme otse välja lõugade vahele sattuda või sõrgade alla. Kuna loodusparkides tuleb autoga sõitma, siis seal kuidagi neil on ikkagi respekt vastu. Aga huvitaval kombel, mis minu jaoks on üllatav, oli see, et tõenäoliselt kõige suurem oht, mis looma poolt inimesele kogu Keeniasse tekkida võib, on pühvli poolt. Pühvel on hirmus suur ja ta noh, kõik venelased, kellega ma rääkisin, pühvel inimesteni, lihtsalt ei salli ja eriti siis seal nad kuru järve ääres, kus ma nagu rohkem nagu käisime oma päid looduses, siis seal hoiatati, et nonii, kui pühvel tuleb, et siis üldiselt soovitada puu otsa roninud. Ja ühel hetkel me siis tundsime õhus eriti värsket pühvli sita lõhna ja kõrvalt kuskilt paarikümne meetri kauguselt sellest müristamist. Ja siis läks samm ikka küll nagu kergemaks. Et nad võivad isegi mõnikord nagu autole kallale tulla, aga noh, seda siis seda ikka haruharva. Et ma arvan, et pühvli nähes ei tasu mõelda, et vaat, kui ma nüüd hästi vaikselt oleneb, ei näe, vastupidi puu otsa kiiresti ja mida ma ka pärast kuulsin, et käisime seal Mount geenialt alla tulles üsna pikalt pimedas džunglis, mida üldiselt ütleme tarri täie mõistusega inimesele ei soovita. Kandsime laupäeval neid otsmikulampe ja pärast kuulsime ka seda, et, et kui elevant on rahulik rahumeelne loom, siis üks asi, mis, mis talle tõesti meedia on otsmiku, lambid. Jah, ja kui mitte tavalised taskulampidega otseselt just otsmiku lambid millegipärast üleüldse ei meeldi, et Ta kuidagi läheb nii pingesse närvi, sellest, et ta ootab põõsas kulise lähedale tuled ja siis tuleb, astub sulle peale tõenäoliselt inimene, kes Läheb Keeniasse lühemaks ajaks kui kuuks või paariks, siis siis ta ei satu džunglisse öösel üksinda ilma saatjateta kõndima, aga kui ta sinna satub, siis soovitan otsmikulambi välja lülitada, käsi käsikäes kõndida. Kuidas on, ja looduses ütleme igasuguste nende asjadega, mis naisterahvastesse hirmu tekitavad igast putukad-mutukad ja ussid. Ja noh, siin võib küll öelda, et õnneks ma ise ei kohanud ehetegi rannikul ringi jalutades ühes kohas sattusin ma Ma ise tehtud mao kasvandusse või mittekasvandust pigem näitusele. Ja seal oli siis mürgised, sülitad, maod ja rohelised, mustad maod ma nüüd kõiki nimesid ei mäleta, aga aga siis ma mõtlesin, et ohoo, et näete, et kust te siis need olete saanud, kuulasid metsast korjanud. Et iga olemas ja need on ikka täitsa olemas jah, et et ma ütlen tõenäoliselt inimene nagu üksinda metsa uitama nagu väga ei satu, kui satub, siis võid kohata võid mitte kohata, aga neid ikkagi on ja, ja see nagu võttis kuidagi korraks nagu kõhedaks ka, et ohohoo ja nagu külaelanikud rääkisid. Et õigusega, et me iga iga kuu mõni inimene, kes seal siis oma elu elab, seal vaikselt külas metsas puid korjamas käib, näiteks saab mõne kord hambad säärde. Hästi praktiline nõuanne. Mere ääres on seotud ujuma minemisega. Et loomulikult inimesed lähevad ujuma seal ja seal on väga mõnus, India ookean on ikkagi okei. Aga tasub ette vaadata, kuhu sa astud, et mina sain endale varba siis paar sentimeetrit meriseelik hakaid, nii et ise ei pannud tähelegi ja neid on hirmus raske pärast kätte saada, et et võib-olla mingid plätud või, või või kalipso need jalanõud jalga panna on, on palju turvalisem. Et ega muud sealt meres nagu väga karta ei ole. Nii kaugele inimene vast tuju. Ma ei lähe, et, et sinna haide kätte jääda, aga aga jah, et hoidke jalgu. Nii et fauna on seal igat viisi esindatud alates. Ma ei tea, nuid nendest kassipoegadest kuni hirmsate lõugadega kisketeni. Oja. Reisipalavikusaade on selleks korraks lõppemas. Meil on külas Peeter, kes on seal elanud neli kuud. Räägi, milline inimene peaškeeniasse minema, milline inimene kindlasti Keeniasse ei peaks minema. Soovita midagi nendele, kes lähevad. Ma arvan, et lihtsam on öelda, milline inimene ei peaks Keeniasse minema. Ma arvan, et inimene, kelle jaoks on väga tähtis, et kõik asjad toimuksid täpselt nii, nagu ta tahab ja täpselt sellel kellaajal, nagu ta seda on ette kujutanud. Temal võib minna keemias raskeks. Geenlased ise ütlevad nii, kui asjad hakkavad natukene rohkem aega võtnud poole poole, ehk siis rahulikult rahulikult, Saarikad, see on selline hästi mõnusa aja kulgemisega maa, kus ma arvan, et mida kauem olla kuidagi, seda rahulikumaks ja rohkem inimene võib näha. Ja sellepärast ma küll kindlasti ei soovita sinna minna nädalaks vaid ikkagi natuke kauemaks ajaks kaks nädalat võib-olla oleks päris okei, inimene, kes, kes armastab loodust kindlasti inimene, kes otsib väikest seiklust, Aafrika on ju Aafrika nii eksootiline. Aafrikas on tõesti midagi, mida mujal ei ole kogenud. Aafrika on võib-olla ka võimalus avastada ennast selles suhtes, et kui palju sa saad seda neid tsivilisatsiooni turvapatju, mis su ümber on neid vaikselt ükshaaval lahti lasta ja ja vaadata, et kas, kas ikka on mõnus, kas, kas on hea olla ja kas ma oskan niimoodi hakkama saada. Et see on Aafrika, on võimaluste maageengeen, on võimalus teha paljudes kohtades, kus käia, ütleme, just silmas pidades loodust, on selline tunne, et asi on käest ära läinud ja ei ole ühtegi siukest päästvat köitmine tõmmata, et see asi nagu säiliks. Kuidas on Keenias, kas, kuidas, kuidas suunata pilgu tulevikku, et kuidas sul tunne on, kas on kadumas need loomad, kas need rahvuspargid järjest reostusse, inimeste tsivilisatsioon tuleb sinna peale ja need ilusad asjad on kadumas? Vastupidi, ma arvan, et seal ikkagi läheb nii, nagu kogu mujal maailmas on inimesi tuleb juurde, nad tahavad endale paremaid tingimusi ja natuke rohkem ruumi. Eks paratamatult tulevikus on loomadel vähem ruumi kui, kui praegu. Aga samas neid loodusparke ja, ja selliseid kohti, kuhu inimene tahaks eksootikat kogema, vaatama minna, neid on nii palju, et ma arvan, et päris välja seal keegi vast ei sure. Ainult et, et sellist sellist juhuslikku kohtumist pühvliga võib-olla on, on tiba vähem. Eks nii need geenlased ise, kellel on rohkem teadmisi ja, ja sest missioonitunnet ja ja kõik, kõik muud inimesed maailmas, kellel on seda missioonitunnet veel nagu eriti kapaga antud nad püüavad lükata seda nii teenias, kui ma arvan ka mujal Aafrikas seda selles suunas, et inimesed natuke mõtleksid lisaks mõtlemisega tegutseksid nii, et nendest ei jääks maha kilerida ja õlilaigud. Ma pessimistlik, aga küll ei tahaks olla selles suhtes, et ma arvan, et et headus võidab. Suur tänu sulle, Peeter ja reisipalavik oli siis seekord Keenias. Kohtume järgmine kord. Mina olin Henry kõrvits.