Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere, head pühapäeva kõigile algab saade olukorrast riigis, Anvar Samost ja Kalle Muuli. Aga räägime tänases saates jätkuvalt pisut Euroopa Liidust ja Venemaast ning Gruusiast. Räägime homme algavast riigikogu tööaastast Kultuurkapitalist Villu Reiljani kohtuasjast ja saate lõpuks, kui jääb siis ka sellest väga segases loos, mis on juhtunud nüüd meile kõigile armsa kalli vabadussambaga, aga enne seda kõike tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Olukorrast õiglasse. Esikohal on sündmus, mis ei olegi sündmus ja nädalaga seal ka vist eriti pistmist ei ole, pigem võib seda nimetada kuu või koguni aasta sündmuseks. Terve augustikuu kestnud vihmasajud on hävitanud suure osa põllumeeste saagiski teraviljast kui kartulist. Hinnanguliselt käib jutt hetkel. Keel umbes veerandist sellest tegelikult päris päris. Suurest saagist, mida loodeti koguda. Naisvihmasajud jätkuvad, et palju sellest lõpuks järele jääb ja kas üldse midagi järele. Ja nädala sündmus number kaks on jällegi selline asi, millest me päris kindlad ise olla ei saa, aga kõik märgid näitavad, et tõenäoliselt on valitsuskoalitsioonipartnerid jõudnud omavahel kokkuleppele kolme suurema maksudega seotud valimislubaduse külmutamisest edasilükkamisest jätmises, kuidas siis iganes soovite seda kutsuda. Ja seega hoitakse siis suur hulk tulusid eelarves, mis sealt muidu oleks järgmise aasta pidanud ära kaduma. Ühtlasi võib vist öelda, et kõige suurem hädaeelarve koostamisel järgmiseks aastaks on vist ületatud. Kolmandale kohale paigutasime järjekordsest skandaalikese skandaali Vabadussamba ümber, kus kaitseministeeriumis avastas ootamatult, et Vabadussamba rajamist juhtiva sihtasutuse eesotsas olev Aivar Reivik ajab selle tšehhi klaasifirmaga, mis vabadussammast peaks ehitama ka mingid eraäri, raskem praegu aru saada, kas seal on korruptsioonihõngu hõngu, on kindlasti, aga kas seal päris korruptsiooni taga on, et võib-olla on, võib-olla ei ole? Eks edasised päevad ja nädalad peavad seda näitama. Ja nädala sündmus number neli reedel siis algas. Kohtuprotsess riigikogu rahvaliitlasest liikme, endise erakonna esimehe Villu Reiljani, vandeadvokaat Tarmo Silla ja ärimees Aivo Pärna üle, keda prokuratuur süüdistab Tallinnas kesklinnas asuva suure ärihoone müügi käigus pistise küsimises, lahendamises ja lubamises. Viiendaks pisut koomiline sündmus seadusloome vallast ei mäletagi sellist asja varem juhtunud olevat, aga, aga aga vaevalt, et see nüüd küll esimene, kordan. Küllap küllap. Küllap Eesti riik on juba piisavalt vana, et kõik kõik juba korduks, aga aga haruharv juhus on see siiski küll, et kui minister jätab iseenda koostatud eelnõu koos kooskõlastamata kultuuriminister Laine Jänes, siis sai sel nädalal hakkama sellega. Ta jättis kooskõlastamata rahandusministeeriumis koostatud eelnõu Kultuurkapitali rahade ümberjagamise kohta, mis oli mis oli tehtud täpselt või peaaegu täpselt tema enda enda ettepanekute ja tema enda poolt rahandusministrile saadetud kirja alusel. Põhjuseks ilmselt see, et ajakirjanduses puhkes kultuuriinimeste rahulolematus selle eelnõule. Olukorrast õiglus. Kuna me siin eelmisel nädalal pühapäeval tegime sellise väikse ettevaate esmaspäeval toimunud nüüdseks Euroopa Liidu tippkohtumisele ja teemaks oli siis suhtumise kujundamine võimalikud vastusammud ja sanktsioonid Venemaal sõjakäigule Gruusias ei tuleks ka põhjendatud natuke siis tagasi vaadata, mis siis enam-vähem nädalaga tagasi. Brüsselis toimus Euroopa Liidu tippkohtumise tulemused nii-öelda ja eks siin nii palju aega möödas, et need põhilised asjad võiks vist üle korrata, et Ühest küljest oodati, siis nagu seda, et Euroopa Liit osutub väga selliseks. Abituks ja see avaldus või kommunike pannakse kokku nii-öelda madalamast ühisest nimetajast lähtedes. Teisest küljest oli siin enne tippkohtumist ka mitmeid riike, kes väga selliseid vaid sanktsioone lubasid ja nõudsid. Kokkuvõttet see oligi siis seal kuskil vahepeal nimelt Euroopa liit teatas, et lükkab edasi varem 15. septembril kavandatud kõnelused Venemaaga uue partnerlusleppe üle. Ja need tõenäoliselt ei saa toimuma enne, kui Moskva oma väed viinud Gruusiast välja konfliktieelsetele positsioonidele. Lisaks. Läheb seesama dokument ette siis ka viisalihtsustus ja vabakaubanduskõnelusi, Gruusiaga abi Gruusia majandusele ülesehitamisele ja veel mitmeid muid väiksemaid asju, muuhulgas ka seda, et siis Euroopa Liit tõdes, et vajadus suurendada energiatarnijate alast mitmekesisust on olemas. Noh, kuna avaldus isenesest oli pühendatud Venemaale, siis võiks seda ka oluliseks lugeda, et. Ega nüüd ega nüüd mingeid sanktsioone hoone otseselt see Venemaal ei kujuta. Et ma kujutan seda, sellele viitab ka Venemaa enda reaktsioon, et et kui keegi vaatas Venemaa ajakirjandust eelkõige siis seda, mida põhiliselt avalikkuse seisukohtade kujundamiseks kasutatavad telekanalid Venemaal sama päeva õhtul või järgmisel päeval teada andsid, siis seal räägiti sellest, et Euroopa Liit käitus nii, nagu Venemaal oodati, oli suhteliselt selline kuidas öelda, killustatud ja Venemaale ja Venemaa jaoks oli tegemist pigem selliste positiivsete otsustega. Et noh, päris nõustuda sellega ja sellepärast, et selge on see, et see sõnum on Venemaal sisetarbimiseks loodud ja see kuvand, mida juba ma ei mäleta, mis ajast Putinile ja teistele Vene riigijuhtidele on Vene meedias kujundatud, on see, et tuleb ja jõuline Vene liider ja paneb omavahel erinevates keeltes Paterdavad intelligendid, närakad paali jõulise sõnaga paika, et eks sama seisukohavõtt läks ka sinnasamasse kategooriasse, aga kokkuvõttes on muidugi öelda jah, et ei tulnud seda, mida võib-olla Suurbritannia Balti riigid ja Rootsi oleks tahtnud, aga kindlasti hulka seda, mida näiteks kindlasti usutavalt Itaalia oleks tahtnud või ka Soome. Jah, kui me vaatame tagajärgi või, või seda reaalset mõju, mis siis elule endale nendel otsustel on olnud, siis tegelikult ega kui eesmärgiks oli kuidagi mõjutada Venemaa käitumist või, või Venemaad oma vägesid Gruusiast tagasi tõmbama, siis selles mõttes ei ole ju pärast seda erakorralist ülemkogu mitte midagi muutunud. Venemaa ei ole astunud ühtki sammu seetõttu, et ülemkogu nüüd midagi otsustas või jättis otsustamata. Selles sellest vaatevinklist, noh, vähemalt lühiajalises perspektiivis võiks ütelda, et suhteliselt jõuetu ja, ja mõttetu koosviibimine Iseküsimus on see, et kas on üldse mingit jõudu, mis paneks Venemaa kui just mitte rääkida sõjalise jõu kasutamisest Ameerika Ühendriikide poolt, mis paneks Venemaa kuidagi neid positsioone loovutama, mis ta Gruusias praegu on sisse võtnud. Ma ei räägi siin Lõuna-Osseetiast ja Abhaasiast, mis on juba tunnustatud Venemaa poolt sõltumatutena, vaid ka lihtsalt gruusia territooriumi vabastamist, see, seda ala, mis, mis, mis ei käinud nende eraldunud osade alla. Et selles mõttes, kes on ilmselgelt ja, ja me peaksime seda nagu reaalset olukorda hindama selliseks, et Euroopa liidul ei ole seda jõud olemas ja, ja, ja tõenäoliselt ei ole ka kuskilt tulemas. Ja, ja ükskõik kes sellisesse olukorda satub, et Euroopa liidus ei ole eriti palju palju lootustega abi, sellepärast et nii energiasõltuvus kui ka sõjaline nõrkus teevad ta üksteise vastu välja mängitavaks. Igaühel on oma, selle gaasikraanihuvid erinevad ja, ja lõppude lõpuks kõik mõtlevad selle peale, et mis mu valijad siis lõppkokkuvõttes ütlevad, kui kui nende toasoojakulud ühel hetkel peaksid suurenema või peaks suurenema, et see on selline selline reaalsus, nagu ta on, meile ta ilmselt ei meeldinud, see reaalsus aga, aga, aga sellele tuleb kurval kombel otsa vaadata, mis mis võib-olla on. Niiviisi retoorika tasandil kummaline on see, et lääs on hakanud väga kõvasti rääkima pärast Gruusiat just külmast sõjast, uuest külmast sõjast nagu sellega tahetakse, kas Venemaad hirmutada või või, või kuidagi käituma sundida, aga tegelikult võib-olla unustatakse ära see, seda, et Venemaa jaoks tähendas külm sõda siiski sellist ülemaailmset hiilgust, vene maali, maailma riik number kaks, kui mitte üks enda arvates muidugi üks, aga, aga maailma arvates kas ta oli tegija kõikides kõikides konfliktides kõikides läbi läbirääkimistes oli ta üks pool laua taga ja temaga arvestati temast. Noh, ma ei tea, kas petilugu, aga aga kindlasti ta oli ülemaailmne suur jõud ja selles mõttes, kui vaadata, kui kergelt ja kui hõlpsalt Venemaa-vastased, kui külm sõda, siis külm sõda peamegi siis külma sõda. Et siis ma arvan, et selle retoorikaga Venemaad ei maksa hirmutada, et Venemaa võtab selle pakkumise hästi vastu, iseasi, et ta võib selle külma sõja küll kaotada, kuna ta on üksi ja ja suhteliselt ka sõltuv oma tooraine allikatest, aga aga, aga kindlasti ei sunni selline külma sõjaga hirmutamine Venemaalt midagi tegema. Külma sõjajutu juurde tulen, ma tahaks juhtida tähelepanu sellele, et seda Euroopa Liidu ühtsuse puudumist või sellist Venemaa küsimuses alati tekkivat arvamuste paljusust vaadata mitut pidi, et võib vaadata kui Euroopa Liidu nõrkust kui me käsitleme Euroopa liitu kui tervikut ja seda kahtlemata ka on. Kuna me võime käsitleda seda kui Venemaa probleemi. Me oleme käsitlenud salati kui Venemaa võimalust, et tõepoolest, alati on olnud Venemaal suhteliselt hõlpus ja võiks öelda, et lausa refleksi tasemel tegevus minna ja leida Euroopast mõni selline, kas siis ära osteta väga hirmutatav või mõnel muul põhjusel Venemaasse tunduvalt leplikumad suhtuv riik ja selle abil siis Euroopat nagu lammutada. Mõtleme teistpidi vaatame sedasi, et praegu meil võeti vastu selline kaunikesti vaoshoitud, kommunikeerib sellele vaatamata, kui me vaatame siis mida, missugused diskussioonid käivad näiteks Suurbritannia poliitikas, mis on samuti Euroopa Liidu liikmesriik ja Venemaa jaoks üks olulisemaid liikmesriike, kahtlemata siis see oleks venelased väga murelikuks tegema. Et nädala keskel näiteks ilmus. Kui ma ei eksi, siis ajaleht võis olla. The Independent. Independent on Sunday täpselt nädal aega tagasi, siis ilmus sellise kommentaatorid Dominic kloosseni artikkel pealkirjaga hautoskviis tõrvašns, ehk siis kuidas venelasi vabas tõlkes öeldes ahistada. Ja see artikkel on sellepärast huvitav, et Tomi kloosonis näol ei ole tegemist mitte sellise, viienda järgulise, isegi teisejärgulise tegelasega, et on olnud mitmed olete te peatoimetajaga näiteks siukse ajakirjanduslik Teitur peatoimetaja ja samas Suurbritannias ringlevad visalt ka jutud, et tegelikult on härrasmees olnud tükk aega väga lähedalt seotud briti luurega ja tema on kirjutanud siis sellise fantaasia fantaasia memo, mille tema justkui oleks leidnud pooliku kohvitopsi alt rongist. Ja siin siis võib mõista seda, et seal memo, mis tuleb emme-i kuuelt briti luudelt peaminister Gordon Brownile nende asjade kohta, mida Suurbritannia võiks venelastega ette võtta ja loomulikult on tegemist gaasi, aga, aga need ideed, mis siin on sellised venelaste vaatepunktist kahtlemata häirivalt realistlikud ja häirivalt vastikud ideed, muuseas, siin räägitakse selliseid Šveitsis registreeritud firma jagu tegemiste uurimisest. Ja, ja tullakse tagasi Litvinenko juhtumi juurde, kus siis on ettepanek avalikustada need uurimise käigus leitud tõendid ja dokumendid ja ja veel mitmeid ja mitmeid asju, mis kõik on sellised venelaste jaoks tõeliselt õudusunenäod või mitte venelaste jaoks, siis õigem oleks öelda Kremli jaoks ja, ja, ja võib-olla ka siis Vladimir Putini kohta silmas pidades valge maja jaoks, et ma arvan, et need mõtted ei ole Suurbritannias näiteks sugugi mitte selline manuaalne, radikaalsete ajakirjanike looming, vaid neid mõtled, mõtteid mõeldakse kindlasti ka valitsuses ja välisministeeriumis ja kindlasti selles samas m-i, kuues näiteks et venelased ei saa kuidagi, võib öelda, et olukorras, kus nad on endaga lõplikult käituma pannud Soome või Itaalia samas näiteks Suurbritannias ei otsustanud teha midagi väga ebamugavat nende vastu. Priit ei aita neid mitte kuidagi samamoodi nagu Euroopa liit ei aita nagu sedasama Suurbritanniat Venemaad kuidagi ahistada, eks, või karistada, et sellel asjal on kaks külge ja ma usun, et teatavaid ebameeldivusi, mis on tunduvalt hullemad kui see partnerlusleppe kõneluste alguse edasilükkamine on Putinile ja tema hunta kaaslastele kindlasti. Tulemus noh, ma olen sinuga põhimõtteliselt nõus, et maailmas on jõude ja riike, kes kes saavad endale lubada seda, et nad tekitavad Venemaale ebameeldivusi, reaalseid ebameeldivusi, samas saab Venemaa lubada endale seda, et mõne teise riigi suhtes ka käitub ebamugavalt. Vaatame nüüd Eesti positsiooni siin nende suurte jõudude ja selle kas siis puhkeva või juba puhkenud uue külma sõja vahel, siis minu meelest tajun seda, et kuidagi eestikas ametlikud otsustajad või vähemalt neile kaasaelajad kuidagi rõõmustavad selle üle kas seda otseselt isegi võib-olla välja ütlemata, aga kuidagi toon või hoiak on see, et jube hea, et nüüd läheb selliseks tõsiseks külmaks sõjaks või et nüüd tekib lääne poolt hirmus vastuseis Venemaale või, või mis iganes. Et mina oleksin selle puhul küll mures ja ütleksin, et Eestile midagi eriti head ei tõota. Et selliste suurte vastasseisude ja konfliktide puhul on ohvriks toodud ikkagi alati väike riik, et isegi kui ütleme noh, ma ei tea aastase 68 tsehhid 56 Ungarit või, või, või, ja mistahes muid asju, siis Ameerika ja Nõukogude Liidu vastasseis elati tegelikult välja väikeriikide poolt kuni Vietnami välja. Küll küll hästi kauged piirkonnad, aga omavahel sõdima ei hakanud, nad näitasid oma jõudu ikkagi väiksemate peale ja, ja, ja, ja ja selles selles perspektiivis Eestile oleks kindlasti võita palju rohkem sellest, kui Lääs ja Venemaa saaksid omavahel sõbralikult läbi, kui sellest, et lääs ja Venemaa on uues külmas sõjas ja need hoiakud on jäigad. Ongi sobiv nagu see külma sõja teema juurde tagasi tulla, et tegelikult, kui sa tähelepanelikult vaatad seda, et kes külmast sõjast räägib, kas siis Venemaal või eelkõige, nagu sa mainisid läänes siis lääne ametlikus sõnakasutuses külmsõna ei ole küll külm, sõda ei ole küll kordagi. Arvan, et vastupidi, nii Condoleezza Rice, Suurbritannia välisminister Carl Bildt Nicolas Sarkozy, Prantsusmaa välisminister, kõik, kes on pidanud vastama ajakirjanike või kelle muu iganes samateemalistele küsimustele, et kas nüüd käes on Venemaaga uues külmas sõjas nad kõik on vastanud, et ei, see ei ole külm sõda. Et külma sõja ja fraasi on hakanud kasutama just nimelt meedia on hakanud kasutama mitmed analüütikud ja ka nemad vaidlevad tegelikult omavahel, et kas seda asja võib praegu näha külma sõjana, et see ei ole selline üldlevinud veendumus, et jah, nüüd see niimoodi on ja tegelikult ma julgeks öelda, et ajalugu ei kordu kunagi, et see ei saagi olla. Täpselt sama asi, mis oli kaheksakümnendatel. Venemaa ei ole enam see nõukogude liit, mis oli kaheksakümnendatel, viiekümnendatel, kuuekümnendatel ja lääs on hoopis teistsugune, kui ta oli tollal, et maailm on väga-väga teistmoodi, aga see, kas Eestis võib märgata kellegi puhul mingit rahulolu? Ma isegi ütleks, et meil oleks põhjust nagu olla rahul, kui tõsi küll, ka ebameeldival moel, aga nii need asjad on juba läinud, on hakatud väga mitmetes seni ükskõik setes või isegi Venemaa suhtes heasoovlike lääneriikides meie partnerite juures nägema Venemaad samasuguste prillide läbi, nagu meie seda aastaid näinud oleme, et, et tõsi küll, et see on olnud, ma ütlen veel kord, et keegi oleks proovinud sellist asjade käiku, see ei ole hea. Kahtlemata, mis on juhtunud Venemaa ja Gruusia vahel Venemaa lääneriikide vahel, kui see juhtunud on. Me peame ütlema, et tegelikult see on olnud õpetlik nendele riikidele, kellele me ei ole suutnud koos näiteks Poola või Läti või Leedu või kellega iganes selgeks teha, et mida me siis Venemaal tegelikult toimub. Et see on nüüd olnud selline häda kiirkursus. Vaatame, et näiteks sel nädalal Soome president Tarja Halonen suutis hakkama saada poliitiliselt äärmiselt lühinägeliku ja võiks öelda vist lausa rumala avaldusega, andes siis Yleisradio ühes vaadates intervjuu, kus ta õpetas Balti riike, kuidas Baltimaad peaksid Venemaaga käituma ja õigustades oma mitu nädalat kestnud vaikimist ja hilisemate, äärmiselt lepitavat positsiooni Venemaa suhtes. Olen rääkinud sel nädalal mitme soomlasega, mitmete Soome ajakirjanikega, kõik nad ütlevad, et see on nüüd esimene kord, kus nemad selgelt näevad, et president Tarja Halonen kindlasti oma arvamusega Soomes on selges vähemuses. Et mul ei olegi oma sõnade tõestuseks mingeid avaliku arvamuse uuringuid tuua, aga küllap ikka tuleb. Ja tõenäoliselt on. Mina olen, kelle toetusprotsent on olnud siin 60 880 protsendi vahel, oli aastaid ka enne enne pärast presidendivalimisi, et ta nüüd väga tõsiselt nagu mööda pannud selle arvamusega, et tema, tema arvamus kahtlemata ei ole enam selline laiapõhjaline arvamus, et kui Soomes varem oli pigem niimoodi, et osa eliidist Boondas näiteks NATO-ga liitumist ja laiem rahva arvamus oli see, mis sellest riigi arvamusest erines, siis jätame, et see NATO teema kõrvale ega seal suuri muutusi toimunud ei ole, ma tean, mis sa mulle ütlema hakkad, aga samas on toimunud see muutus, et kui Halonen räägib Vene suhetest, siis see on nüüd juba eliidi arvamus ja seal taga ei ole enam rahva arvamuse toetus, sest et Venemaa on väga selgelt näidanud, mis muidu ta oma naabritega käitub. Et Ma ei taha öelda, et me peaksime rõõmustama, aga tõsi on see, et Eesti kindlasti ei saa enam silma torkama Euroopa riikide seas kui selline, kes kogu aeg juhib tähelepanu mingisuguse nii-öelda olematule Vene ohule. No praeguse seisuga siis Eesti positsioon on suhteliselt ääre peale, ega ta ei ole mingisugune selline Meie peamiseks välisminister ei ole teinud pooltki nii tugevaid avaldusi, nagu näiteks on teinud Briti peaminister ja Briti välisminister, nagu on teinud Rootsi välisminister, aga isegi kui vaadata Soome valitsust Sis Haloneni avalduse kõrval on mitmed Soome välisminister Alexander Stubbi avaldused, mis ma arvan, et oma sisult on tunduvalt kriitilisemad olnud Venemaa suhtes kui mitmed Eesti välisministri avaldused. Ega nüüd tõesti Presidendi ühisavaldused oma balti riikide ja Poola kolleegiga ei ole ka nüüd olnud, teab mis väga leebed ja ja pehmekoelised. Et aga kui võrrelda ülemnõu ülemkogu otsust nende taotlustega, mis olid võib-olla et Eesti väljaütlemistest, siis selge see, et Eesti hoiakud on olnud kuskil ääre peal, aga, aga see selleks, et mis ma tahtsin ütelda, on see, et loomulikult tuleb Venemaad reedese käitumise eest konkreetselt karistada. Aga me peaks fikseerima seda, et see vastasseis muutuks kuidagi selliseks põhimõtteliseks loogiliseks ala, et ühel pool on kurjuse impeerium ja teisel pool on valguse paradiis. Et, et sellest meil midagi võita ei ole, et me peaksime konkreetsetele käitumistele reageerima ja tunnustama Venemaad seal, kus ta hästi käitub ja, ja karistama seal, kust halvasti käituma. Kui pikemas perspektiivis vaadata, siis ideoloogia sissetoomine on ka väga õige tähelepanek, et niikaua, kui oli olemas Nõukogude liit, siis Nõukogude liidu üheks suureks rahvusvaheliseks kuidas öelda siis kas ta nüüd eelis oli, aga üheks nagu hoovaks, mida rahvusvaheliselt oli võimalik edukalt kasutada, oligi see, et Nõukogude Liit põhines ühel konkreetse ideoloogiale kommunistlikule ideoloogiale see maailmavaade, see mõte oli olemaski mitmetes erinevates vormides üle kogu maailma, aga selgelt selle nagu ideekeskne mõttekeskus või jõukeskus oli Moskvas seda ideoloogiat oli väga lihtne eksportida, kasutada ära inimeste inimeste meedia ja arvamuste manipuleerimiseks. Milleks iganes tänast Venemaad vaadates sellist videole, loogiat, mida Läänes keegi suudaks mõista, Venemaa suhtes seda ei eksisteeri, olemas on olemas mingisugune tugev natsionalistlik, imperialistlik idee suurest Venemaast. Kui sind tsiteerida, mäleta, kas Surkovi Zeitšinid siis Venemaa 1913. seda piirides, eks ju. Aga see idee tekitab kõikides lääneriikide inimestest sõltumata nende maailmavaatest. Parem-vasakskaalal tekitab nendes kõikides nagu ütleme parimal juhul nagu hirmu, eks ju. Et mitte öelda põlastust, et selle ideega ei ole selle ideoloogiaga, ei ole venelastele kerge, nagu Euroopa liidus. Kuidas öeldakse siis need mõistust ja südameid võita, et see, see on väga-väga-väga nutune lugu nende jaoks? Olukorrast riigis. Homme on Eesti riigis üks väga tähtis päev aga ma kujutan ette, et kui ma hakkan siin vihjeid andma järjest siis väga vähesed neist suudavad koheselt öelda, mis tähtis päev see on. Ma alustaks võib-olla sellest vihjest, et Eesti on parlamentaarne vabariik ja Ja teiseks, et president Toomas Hendrik Ilves peab homme, kuuldavasti ma olen kuulnud ühe päris huvitava sisuka kõne ja kus ja mis asjaoludel kui ma seda küsin, et noh, ma saan aru, et kallet mul õnnestus alt vedada. Aga ma kujutan ette, et päris paljude inimeste puhul ma vastust tõenäoliselt Tegemist ei ole ju mingi erakorralise sündmusega. Ei ole just nimelt seda enam, tegemist on regulaarselt igal aastal toimuma. Kas sinu sõnastusest nagu tuleks välja selline asi, et see peaks olema mingisugune harukordne, erakordne? Ta ei ole harukordne ka erakordne, aga ta on kahtlemata Eesti oludes on tegemist suure asjaga, aga ometi ei näe seda sellisena. Pigem on tegemist rutiiniga, riigikogu tuleb kokku ja peab oma alustab oma igasügisest. Töö pool aastakut. Päris kummaline sõnasaid. Et kas aga muidu teadet, mis on siis riigikogu päevakorras, et homme, esmaspäeval kell kolm algab riigikogu esimene Istung sügisistungjärk. President Ilves peab kõne parlamendi ees. Riigikogu esimees Ene Ergma peab kõne ja mis on siis järgmine? Nii-öelda tõsine, töine punkt päevakorras. Oskad sa seda? Kas seal mitte ei ole vaba mikrofon just just. Ma mäletan Kevadisel istung esmaspäeviti vabamiga. Ma küsin veel edasi, et siis sellega esmaspäevane seal on ka lõppenud? Noh, põhimõttelist arusaadav, sest et kell saab kuus ja kes ikka nagu raha öösel tööl olla. Aga teisipäeval jätkab riigikogu tööd jõudes eel nõudeni ja mis on esimene eelnõu, mida riigikogu arutama hakkab? Tõesti ei oska aimata, see on rahvaliidu opositsiooni kuuluva marginaalse erakonna poolt, kelle toetus on kuskil kahe protsendi tuulis esitatud ettepanek muuta valimisringkondade arvu riigikogu valimistel. Okei, aitab neid irooniast selles mõttes yks seal, eks ole, kindlasti ka asjalik eelnõusid tulemas. Aga tegelikult ju on riigikogul ainult üks teema eeloleval sügisel, see on riigieelarve mis jõuab või ei jõua. No ma arvan, et tehnilised probleemid lahendatakse, et mingil kujul ta kindlasti jõuab põhiseaduses ette nähtud tähtaja jooksul riigikogusse ehk siis ehk siis septembrikuu jooksul ta antakse valitsuse poolt üle, praegu ei ole seda küll veel õieti mingilgi kujul olemas ja, ja arutatakse alles põhimõtet, kuidas viia tasakaalu sellest saab selle sügise. Enamasti küll ööistungite ja, ja ära sa nüüd arvad, et friigikogu selle, selle poolaasta töö jääbki selliseks, et on vaba mikrofon ja siis rahvaliidu eelnõu, et ma arvan, et selle riigieelarve kallal saab ikka päris kõvasti tantsu ja tralli ja küllap seal istutakse unetult ikka päevihoid. Nii et mina küll nagu ei, ei ei ole siin valmis irooniliselt suhtuma riigikogu väga suurtesse nii-öelda jõupingutustest jutumärkides. Tegemist saab olema tõsise katsumuse valitsusliidule tervikuna, et mitte ainult mitte ainult Reformierakonnale. Jah, et ma ei tea, kas loeme selle teema lõpetatuks, et valijate ja Eesti kõrgema võimu kandja tähelepanu on juhitud sellele, et esinduskogu tuleb homme kokku ja hakkab meie tähtsaid otsuseid tegema või räägime eelarvest pisut veel. Ma räägiks ühest, ühest asjast, mida me, millest me oleme siin 100 korda rääkinud ja mille, mille kohta sa oled seisukohal, et see on, see on väga eba ebaoluline küsimus, ma räägiksin riigikogu liikmete palkadest ja valitsusjuhtide palk, valitsuse liikmete palka ja, ja paljudest muudest palkadest veel, mis on seatud riigi keskmise palgaga. Et võib-olla nüüd siin eeloleval sügisel hakkab. Kui ka nendele, kes on kogu aeg rääkinud, et see on ebaoluline küsimus ja see on väga väike ja tähtsusetu küsimus arusaadavaks muutuma, kui tähtis küsimus tegelikult. Kujutagem nüüd, et et riigikogu kinnitabki selle riigieelarve nii nagu valitsus on sunnitud esindama kaheksa protsenti kärbitakse, siis tegevuskulusid valitsussektoris. Ametnike palgad külmutatakse mitmeks aastaks. Võib-olla, et siseminister saab isegi oma ähvarduste täitmisega hakkama, koondab ära tuletõrjujaid, politseinikke, piirivalvureid ja nii edasi, suur hulk inimesi jääb tööta ja ülejäänutel palk ei tõuse. Ja siis järsku saabub esimene jaanuar. Ja vastavalt seadusele tõuseb ministrit nendesamade palkade külmutajate endi palk. Viiekordseks. Viie Eesti keskmise palga võrra eiei palgakasvu väga jah, et mis reaalselt tähendab näiteks järgmise aasta algul tõenäoliselt umbes kümmet tuhandet krooni. Oot-oot, ma arvan küll, jäin küll praegu mõtlema, et palju see ministri palk meil õieti praegu on, kas ta seda seda. Me ei tea seda, milliseks see palk kujuneb, see arvestatakse neljanda kvartali keskmise palga just aga, aga ta on korrutatud viie, viie viiega ja nii et, Ja kui see viiekordne keskmine palk tõuseb omakorda 10 protsenti Matemaatika 12 on praegu, et, et sa võid arvestada, et palgakasv on keskmise tuhandet krooni, ma kuidagi sealt nagu ei saa no seitse kuni 10000 ja kui selline palk tuleb nüüd näiteks ministripalgale otsa, kes on äsja koondanud tubli portsu piirivalvureid, politseinikke, kes on oma maja seest hoidnud kokku kaheksa protsenti selleks, et iseenda palk nagu tõuseks. Nii paistab see rahvale ja, ja ütelda sellises olukorras siis, et, et see on vähetähtis küsimus. Mu meelest on see väga oluline küsimus. Et need palgad saaksid ka valitsuse ja riigikogu tasemel vähemalt külmutada tõdetud, et, et see jama ei läheks sedavõrd edasi. Ja, ja selles nüüd nähtub see keskmise palga tegelik absurdsus ja ebaolulisus, kui kogu riik peab kokku hoidma, aga samal ajal ja, ja palgapalgalt kinni keerama kraanid ja samal ajal tõuseb siis mingisugusel seltskonnal vuhinal lihtsalt sellepärast, et selline seadus No siin on nagu kaks erinevat vaadet, üks võimalus on see, et vaadata asja nagu sina seda teed. Ma isegi nõustun, et see keskmise palgatõus tõenäoliselt saab olema ka järgmise aasta alguses. Et nii hullus olukorras ei oleks keskmine palk langema hakkaks veel, või? Kas üldse? Noh, kui peaks riigikogu liikmete ja valitsuse palk selle tulemusel tõesti tõusma seal kümmekonna protsendi võrra, et ega see valitsuse või riigikogu mainele kahtlemata kasuks ei tule ja küllap selle eest ka ajakirjandus hoolitseb Talle omasel asjatundlikul moel. Aga noh, kui me vaatame sellele teisest küljest ehk siis nagu puhteelarvelistest või, või, või rahalisest küljest raamatupidamislikuks küljest, siis noh, tegelikult need summad, mis seda palgatõusu peale kuluvad, nad ei ole noh, ütleme märkimisväärselt, et see, see ei ole üldse kõnevärki. Et sul on suur, Eve, Eesti valitsus ja riigikogu nagu maine pärastlõunal peaks oma riigi maine olema riigikogu liikmete enda mure, et tegelikult nad tegelevad sellega ja ma saan aru, et võib-olla osadel neist ongi täpselt sellest arutluskäigust tuline motivatsioon nagu tekkinud. Et selles mõttes on ju korras, me võime ju Ütelda, et majandusministri 700000 kroonine ametiauto, et see on, et kui osta selle asemel 400000-le, et tõeliselt tühine summa 300000 krooni on riigieelarves täiesti märkamatult ära kulutatava summa, keegi ei pane tähelegi, kuhu see läheb. Samas on see väga oluline küsimus õiglustunde ja maine küsimus ja, ja, ja me ei saa seda kantida alati mingisugustesse, konkreetsetesse kroonidesse ümber see, mis kui, kui rahandusminister või rahandusminister ei läheks ja varastaks riigi riigikassast oma isikliku valge Käega gaasikeevitusaparaadiga selle lahti keevitades, ma tean, et sellist asja ei ole olemas. Oletame piltlikult, et läheks öö hakul ja iirid iiliks, see must suusamüts peas ja, ja naiste sukk pähe tõmmatuna ja varastaks ära 100 krooni siis see rahaliselt on täiesti olematu summa. Aga riigi ja rahandusministri mainele on see kohutav löök. Et, et nendest asjadest võiks aru saada, et need ei, neid ei saa põhjendada sellega, et see summa ei ole suur. Nii võiks igat asja põhjendada, et see summa väike tähtis on see, mis, mis rahvas valitsusest ja riigist arvab ja see on väga oluline asi. Olukorrast riigis. Jõuame siis taaskord ühe taaskordse teema juurde, ma ei tea, kaua võib nendest asjadest rääkida, keda aga, aga tõenäoliselt kaua eelmise nädala st on siis Kultuurkapitaliga seotud kaks sündmust, ühte mainisime oma mainis ema oma nädala sündmuste edetabelis siis kultuuriminister Laine Jänese huvitavat käiku, kus ta jättis iseenda ettepanekute alusel koostatud seaduseelnõu kooskõlastamata hakkavast saates endas võiks pikemalt veidi käsitleda teist sündmust, mille kohta on ka öeldud, et see ei olegi sündmus. Nimelt teatas siis Kultuurkapitali tegevjuht, et ta annab taksofirmale üle 170 Kulkale aruannet aruande võlgu oleva inimese nimed ja siis lepingud, et need rahasummad, mis on nendele inimestele Kulka poolt antud ja mille kohta ei ole aruannet esitatud, et nõutakse sisse nii nagu kord ette näeb nendelt inimestelt. Noh, jah, võiks öelda, et mis selles imelikku Annet võlglastelt võlgu nõutakse, aga aga muuseas, suurus seisnebki selles, et siiamaani ei ole seda tehtud ja nõutud, need. Kui vaadata seda võlglaste nimekirja, siis ma ei tea, kas ma kõik 170 nime jõudsin sealt koduleheküljelt üle vaadata, aga need vanimad võlglased, mis sealt mulle silma hakkasid, olid juba aastast 2004, siis see tähendab, et vähemalt neli aastat on inimene kohustused jätnud täitmata ja temaga ei juhtunud mitte midagi muud, kui on talle ainult meelde tuletatud, parimal juhul, et, et kuuled, suudan aruanne esitamata ja et äkki sa viitsid mulle need kviitungid ikka oled nii lahke ja ja kust nad meid sellega, et näed, mul on siin raamatupidamises üleval, aga, aga ma ei ole kindel, kas igal juhul sedagi on tehtud mõningatel puhkudel nendele inimestele. Mõningatel üksikutel juhtudel, olgem täpsed, on nendele inimestele isegi veel uusi rahaeraldisi tehtud, ehkki see on keelatud. Et, et sündmus on see selles mõttes, et see on erakordne olukord, need Kulka asus kelleltki ka põlguse võlgasid sisse nõuda. Sinu kommentaari Anvar. Ma ei oska midagi öelda, et ikka juhtub niimoodi, et kui keegi võlgu ära ei maksa või ei teosta mingeid muid toiminguid, mis on nagu lepinguga ette nähtud, et siis kutsutakse appi mõni firma, kes on selliste juhtumitega tegelemisele spetsialiseerunud, et ma saan aru, et selline tõsine kahjurõõm on nüüd inimeste seas, kes Kultuurkapitali suhtuvad kui sellisesse müütilisse, maksumaksja raha laristavasse. Jagame omavahel pappi ära klubisse, eks ju. Et ma ei oskagi midagi muud öelda, et see on minu meelest nagu. Mõistetav, ja arusaadav käitumine, et kas sa tahad öelda, et sa oled tõestab, et kultuurkapitali kaudu raha jagamine on mingisugune hirmus jama ja vaata, et vaata, et kuritegelik asi. Ma tahan ütelda seda, et tegelikult on see otsus sündinud tõenäoliselt väga suure tõenäosusega sellest, et ajakirjandus on seda Kultuurkapitali teemat üleval hoidnud. See on nüüd reaktsioon, et see on üsna paha, et kultuurkapitalil ei ole sellist mingisugust kindlat protseduuri, kuidas võlglasi menetleda, vähemalt. Noh, praegu on, eks neil ikka mingi protseduur oli, et seda nad ei olnud praegusest olukorrast. Jääb selline mulje, et noh, kui ajakirjandus jõuab, et siis hea küll, Me hakkame millegiga tegelema, et see võiks vähemalt kuidagi kuidagi selgem ja konkreetsem olla, et kui ma maksuametiga kokku puutunud või pangaga kokku puutunud, siis. Asi käib mingi rutiini järgi seal ja ei ole võimalik mul väga palju kõrvale põigata, ma olen nõus sellega, et see 170 inimest, see tundub siin meile praegu rääkida, sest see on suur number, et see on tegelikult väike number arvestades neid tuhandeid rahaeraldisi, mida Kulka teeb. Ja, ja tegelikult me peaksime rõõmu tundma selle üle, et Kulka saab korda, et, et võlad kas nad siis saavad aruandega kaetud või saavad nad tagasi makstud või, või mis iganes. Et see on tegelikult positiivne sündmus ja nii võiks seda käsitleda midagi, midagigi on sellest asjast kasu tulnud ja, ja, ja Kulka saab paremaks. Ma, ma ei väida üldse seda, et sellest ajakirjanduslikust käsitlusest Kulkal ka palju kahju sündinud, kuna mõlemalt poolt võtan seal lahmitud väga tugevalt nii ajakirjanduse poolt kui ka Kulka poolt on või mitte, kui ka ise midagi ütelnud kultuuriinimeste poolt on, on olnud täiesti selliseid. Lauaga löömises asjale kasuks tulnud, aga, aga tegelikult on ju nendele inimestele kõigil ühine huvi, et Kultuurkapital funktsioneeriks hästi, et seal oleks asjad korras, et seal ei oleks sellist olukorda eelmise tegevjuhi ajal, kus võis raha nii palju ära varastada, et siiamaani ei ole õieti aru saada, palju sealt üldse ära varastati. Et, et selles, selles mõttes peaks nagu eesmärk ühine olema. Et tegelikult on oht kultuurkapital ja see on üks, üks hoopis teine koht, mida näitas Laine Jänese õnnetu õnnetu ettepanek rahandusministrile või teisele ilmekalt esile on see, et tegelikult kultuurkapital on väga tugevasti sõltuv poliitikute, konkreetsemalt siis kultuuriministri suvast, kultuuriminister tahab, otsustab ühel päeval. Ta võtab ära laulupeo jaoks mingisuguse summa Kultuurkapitali rahast võtab ära Eesti Rahva muuseumi jaoks mingisuguse summa Kultuurkapitali rahast, tõsi, seadus lubab seda teha ja, ja seadus lubab kultuur kultuuriministril selliseid asju korraldada. Aga kultuurkapitali see raha, mis peaks minema, toome inimestele, mitte kivisse ja, ja mingisuguste kultuuriministri, veeremi eelarve aukude lappimiseks, et see raha on tegelikult kaitsetu. Rääkimata siis sellest, et tõenäoliselt raha hulk hakkab nüüd vähenema, kuna ta otseselt protsentuaalses sõltuvuses hasartmängumaksulaekumisest. Seda maksu laekub juba sel aastal vähem kui, kui eelmisel ja tõenäoliselt järgmisel aastal veel vähem survet Kultuuriministeeriumi eelarvele, praeguses majandusolukorras samuti suureneb ja, ja kiusatus võtta Kulkalt veel midagi ära üha kasvab ja, ja minu meelest ajakirjanduse ja kultuuriinimeste vastastikune selline üldine sõimlemine ei soodusta küll seda, et me oleksime valvel selles suhtes, et kultuuriinimesed saaksid selle raha kätte. Ja, ja kui seal Kulkas valitseb kasvõi mingigi korralagedus või on kasvõi üksikutki tobedad ja põhjendamatut rahaeraldused, et siis see ainult tekitamine süvendab seda, et, et noh, võtame sealt ära. Et selles mõttes peaks kultuuriinimesed toetama seda taotlust, et Kulkas kord majja lüüa ka nendes väikestes osades või nendes väikestes kohtades, mis mis praegu ilmselgelt ilmutavad sellist, noh ma ei tea, kas korralageduse või või mitte kõige karmima korra märk Teine asi, mis ma tahaks öelda, ma küll sellega nõus, mis rääkisid, et, et kultuurkapital võiks mõelda ka selle peale Ärge saage valesti aru, et kindlasti ma ei taha öelda, et kultuurkapital peaks endale selle vähese vahest, mis neil on, ehkki seda on, ütleme päris palju, et kultuurkapital ei peaks raha raiskama selle peale nad palkavad mõne suhte kordades firma, ma ei tea, äkki nad on juba seda suurest ahastusest teinud, aga see ei ole abiks. Aga Kultuurkapitali mõelda selle peale, et kuidas kujuneb nende maine avalikkuses, et tõsi ta on, et see, mis nüüd äripäeva algatusel juhtus ja mõned teised lehed, seda ka nagu võimendusid veel omakorda et see ei ole Kultuurkapitali kaistusele ja mainele üldsegi mitte kasuks tulnud ja selle põhjuseks suuresti oli see, et Kultuurkapitali ametnikud, Kultuurkapitalinendesamade, mis iganes on siis nagu siht sihtkapitalile juhid, eelkõige siis teatri sihtkapitali juhtkond, kes siiamaani vist ei ole suud lahti teinud fonini. See on nagu vaikivad, nagu kuulus luua ja Zoja Kosmodemjanskaja fašistide piinapingis, et seitse liiget on seal, aga ükski ei ole sõnagi ütelnud. Et nende inimeste nagu kas siis ebapädeva tegevuse või tegevusetuse tõttu on Kultuurkapital kindlasti kannatanud ja nad võiksid mõelda selle peale, kuidas tulevikus selliseid situatsioone natuke paremini üle elada. Et ega see väga keeruline ei ole, aga, aga arvestada tuleb, et kui on ikkagi sadu miljoneid kroone, mida jagatakse, siis avalikkuse huvi on seal kohal olemas ja tõsi ta on, et alati need ajakirjanikud, kas seda avalikkust avaliku huvi esindavad, ei ole kõige kompetentsemaks. Kas siis lihtsalt seepärast, et tegemist on lollpeadega või siis seepärast, et ajakirjanik tegeleb ikkagi väga paljude erinevate teemadega ja targem oleks valmistuda selleks ajakirjanikule asjad selgeks teha, selle asemel, et tema nagu tema küsimustele vastamisest kõrvale põigelda. Nojah, selline väike õppetund kindlasti on saadud. Minu mu näide võib-olla et ei ole aus päris ja, ja võib-olla, et ei ole adekvaatne, aga võib-olla kreemi olemuse esiletoomiseks on hea, et luua selline. Hästi karikatuur näidet. Et kujuta ette, et kui kaks Riigikogu liiget oleks läinud oma abikaasadega riigi kulul ümber maailma reisile, eesmärgiks tutvuda maailma parlamentide tööga. Kalle, ega neid asju on ju toimunud. Miks sa ütled, et see on teoreetiline? Aga noh, päris päris sellist näidet ei ole, aga, aga tõesti võib olla, et on kaheks nädalaks mindud küll ja, ja, ja ajakirjandus on teinud, tantsib seal samuti teinud sedasama öelnud, et see on mõttetu raha raiskamine ja nii edasi ja nii edasi. Et aga kui kujutame ette, et, et kui oleks tõesti ümber maailma reis kaks riigikogu liiget ja abikaasadega, et ilmselt oleks nõutud sel juhul nende rahaandjate vangipanekut tõenäoliselt ajakirjanduses praegu on kujunenud vastupidi kultuuriinimesed, selle asemel, et või kultuurkapitali inimesed, selle asemel, et selgitada, milles on probleem, miks me selle raha anname. Miks see on vajalik, miks see oli otstarbekas eraldus selle asemel peaaegu nõutakse nendest nende nendest sellest rahaeraldusest kirjutavad ajakirjanike vangipanekut sõna otseses mõttes nõutigi. Muide. Veel kord ütlen, et eks Eesti ajakirjandusele on väga kõvasti arenguruumi ja tihtipeale on väga piinlik olla ajakirjanik, et selles mõttes osa kultuuriinimeste reaktsioonist täiesti aru, et nii ta on. Olukorrast riigis. Räägime siis ühest kauaoodatud ja kauakardetud ja kaua ette valmistatud kohtuasjast. Kalle võttis mu käest papa, keda ma ei saagi rääkida sellest et siin on. Et ma olen seal kohe tagasi siin minu käes on süüdistusakt riigiprokuratuuri poolt koostatud, kus esimesel küljel on kolm nime. Villu Reiljan 55 aastat vana elukoht prossa küla, Jõgeva maakond, töökohta õppeasutus, riigikogu liige, karistatus, varem kriminaalkorras karistamata. Tarmo Sild 32 aastat. Vana Anvar, sa jätsid suure osa asja lugema. Et ma ei saa lugeda kohti, kui on ristid peale löödud, see ei puutu küll asjasse, aga ma tahaksin raadiokuulajatele siiski ütelda, et vastavate andmekaitseseadusele on salastatud Villu Reiljani emakeel, kodakondsus, haridus, isikukood ja sünniaeg. Et ma loen nüüd edasi, võiks ka Tarmo Silla ja Aivo Pärna elu. Ärme ärme kodakondsus, haridus ja emakeel on kuulutatud salajaseks. Aga Tarmo Sild 32, töökoht või õppeasutus, OÜ advokaadibürool ekstra juhatuse liige, vandeadvokaat karistatus varem kriminaalkorras karistamata ja Aivo Pärn vanus 40 töökohta, õppeasutus AS Vibestriks Grupp nõukogu liige, karistatus varem kriminaalkorras karistamata. Et sellist asja nagu ei saa tihti ajakirjanik lugeda, eks ju, et vandeadvokaat tuntud ärimees ja hoidku jumal, erakonna esimees ja endine minister, riigikogu liige on üheskoos kohtu all süüdistatuna. Pistise. Kuidas ma võin ka eksida, eks ju? Pistise nõudmisega nõudmises pistise vahendamises ja pistise lubamises, olgem täpsed, eks, et kohta sellel järgmisel nädalal edasi ja kuigi prokurör tahtis kohe hakata kuulama neid salvestusi siis kaitsjad suutsid jõuda nii kaugele, et kõigepealt alustas tunnistajate kuulamisega ja ma pean ütlema, et tõenäoliselt on väga hea, et kaitsjad ja süüdistatavad ei, ei, ei taotlenud selle protsessi kinniseks kuulutamist või või midagi sellist. Parem on, kui see protsess toimub võimalikult nagu avalikus keskkonnas, et ükskõik kuidas ta siis lõpeb, et tagantjärgi ei ole kellelegi võimalik öelda, et mingid asjad olid ja kui nad tegelikult seda ei olnud, et ma loodan, et ajakirjanikel tuleb sinna protsessile palju ja kui midagi muud sealt ei tule, siis on tingimus kindlasti tegemist sellise preventiivse. Meetmega selleks, et kellelgi teisel ei tuleks pähegi teha mingeid selliseid asju, millest nüüd antud juhul veel täiesti süütuid mehi. Näiteks, et küllap see kohtuasi käib läbi kõigi Eesti kohtuinstantside jõuab riigikohtusse välja ja mine tea, võib-olla et otsaga euroopassegi. Et tegelikult on Sellel otsusele, mis lõpuks tehakse, päris selline suur poliitiline, Itaalia tähendus. Kohtu all on ju endine erakonna esimees, kes oma sellelt ametikohalt peaaegu et lahkus just selle või muude süüdistuste poolt pärast, mis talle kriminaalkorras oli esitatud. Et kui nüüd peaks asi lõppema niiviisi, et selgub Villu Reiljan ei olegi milleski süüdi kõiges selles, mis teda on süüdistatud ja mis mis kahju sellest kõigest on sündinud küll rahvaliidule, küll konkreetsetele isikutele, siis Villu Reiljani, kelle emakeel on salastatud siis. Siis ma ei kujuta ette seda, seda tooni ja, ja millist, millist hoiakut peaks võtma siis võtma siis meie uurijate ja, ja õiguskaitseorganite suhtes täiesti loomulik on neil õigus eksida ja täiesti loomulik on see kohus tunnistaks süüalused õigeks, on samasugune otsus nagu nagu süüditunnistamise otsus aga ometigi tundub nii, et kui kui kohtualused õigeks tunnistatakse, et sellel on on ikkagi palju suuremad poliitilised järeldused ja palju suuremat mõtlemisainet annakse see, kui langetatakse süüdimõistev otsus, niiet Villu Reiljani ja teiste kohtualuste advokaatidel on päris tõsine tegemine ka selles suhtes, et eks selline surve süüdimõistmiseks on, on, on ka muudel põhjustel suur, mitte ainult nüüd sellest süüdistuskokkuvõttest tulenevalt, et see ootus, et need inimesed, kes on kohtu alla antud, on süüdi, on, on päris suur ja kui siin selgub, et et kuskil on tehtud uurimises selliseid vigu, mis mis muudavad selle süüdistuse kõik tühjaks, siis on see küll masendav, päris mitmes mõttes. Olukorrast riigis. Saate lõpuks, siis jõuame veel vestelda ühest asjast, millest ma peangi ütlema, ma väga täpselt aru ei saa, et ja ma kardan, et ma olen. Ma ei ole siinkohal vähemus, vaid olen suures enamuses, et tõesti on nüüd praegusel hetkel raske öelda, et mis siis mis siis nagu on juhtunud Vabadussamba peamisel. Et kui siiamaani me pidime vestlema teemadel, et kas vabadussamba projekt, see vabadussamba nii-öelda kuju vorm tema selline ideeline toetus on kõik piisavalt head selleks, et Eesti pealinna keskväljakule sellisel kujul sellise sammas püsti panna. Või siis selle üle, et kas. On võimalik tähtajaks ja miks üldse selline tähtaeg ekssammas sinna püstitada ja? Kuidas selle tähtaja seotus Eesti vabariigi 90. sünnipäevaga sobilik on ja noh, kõik see oli selline pudi-padi ja ütleme niimoodi, et võiks öelda, et intellektuaalselt huvitav vestlus ja ja, ja võib-olla keegi solvus, kui mõtlesin pudi-padi, aga noh, põhimõtteliselt on selge, et ükski sammas ei saa kõigile korraga meeldida. Aga nüüd on asi minu arust on ikka päris koledaks kätte ära, et samba püstitamine hakkab võtma selliseid Ladina-Ameerika like. Aafrika like kui Eestis laiemalt levinud võrdlus kasutada ulmet, kus tekivad täiesti selgelt küsimused, et kas inimesed, õigemini üks inimene, kes on sambaga väga pikka aega lähedalt seotud olnud, et kas ta mingeid isiklikuks kasu äkki sellest samba püstitamisest ei saa, et ma nüüd kaugemale ei lähekski, sest et ma ei tea, ma pole pabereid näinud, ma ei ole kellelegi kirjavahetust lugenud. Et aga iseenesest juba olud, olukord, kus me kantsler kaitseministeeriumi kantsler ka kirja, kus ta küsinud neid asju, mida küsis ja kus siis sihtasutuse juht on sunnitud Aivar Reivik on sunnitud siis telekaamerate ees selgitama, et miks asjad nii olid, nagu nad on vaid minu meelest lubamatu, täitsa täitsa kole lugu. Nii ei saa need asjad käia, et vabadussammas ei ole mingisugune Revala puiestee kaheksa kinnistu, mida võib müüa ja siis sealhulgas nõuda ja vahendada ja lubada mida iganes, et see peaks käima, nagu öeldakse, selles tuntud laulus Eesti lipp. Et puhaste kätega, eks paraku ta on, et me peame reaalsust, vaatame, et me võime igasuguseid asju soovida. Et ega vabadussammas selles mõttes. Anvar ei erine suurt millegist selle eest kalevipojast, mis tõenäoliselt siia lahti tuleb. Minu meelest ta peaks erinema, et see Galebamise lahti tuleb, et see on lihtsalt üks tore kuju või mõne inimese meelest kole kuju, eks ju. Tõsi küll, tehakse samuti maksumaksja raha eest, aga see ei sümboliseerib muud midagi, kui Tallinna linna soovi saada endale üks tore turismiatraktsioon. Mis nüüd puudutab vabadussammast, siis seda ei püstitata, kui turismiatraktsiooni ja selle samba tähendus peaks olema oluliselt laiem ja samas peaks olema vaba igasugustest sellistest varjudest. Mis nüüd, mis nüüd sinna tekkima hakkavad? Ega midagi enam muuta ei saa, see on lihtsalt kurb, ma räägin, see ongi väga-väga kurb. Projekteeriti sinna sisse juba selle tähtajaga selle tempoga, kõige muuga, et kui sa vaatad neid summasid, mida makstakse siis, ega need ei ole. Need ei ole nagu ilmselt kõige väiksemad summad, mille eest saaks neid töid tehtud, vaid pigem ikkagi sellised hädasummad, mida tuleb maksta lihtsalt mind lihtsalt selle tähtajast, mis nüüd juba ammu ära muudetud, aga, aga mis seal olid, aga me ei saa ütelda seda ka päriselt me üldse mitte midagi ei tea, nii nagu sa nii nagu sa siin serveerisid, et selle asja kohta võiks siiski ju teadmiseks pidada seda, mida Aivar Reivik ise on tunnistanud või öelnud seda, et tema temaga seotud erafirmal siis Voltal on, on koostöösidemed küll ühes teises asjas tšehhi klaasivabrikuga, mis samal ajal vabadussammast teeb. Et kui kujutada ette Tšehhi firma sai selle Vabadussamba tellimuse kuidagi seetõttu, et tal oli koostöö Aivar reibikuga juba enne või vastupidi Aivar Reivik sai Tšehhi firmalt mingi koos tellimuse oma erafirmale või endaga seotud erafirmale. Tänu sellele, et see tšehhi firma sai selle Vabadussamba tellimuse mille eest makstakse raha, eks ole, siis siis. Isegi kui need summad on liikunud seal kõik ausalt, kui sealt ei ole vahel kõrvale läinud midagi. Ja siis see seos nii või teisiti jätab ikkagi väga paha mulje, et vabadussammast kasutati veel millekski ära veel mingisuguse oma omakasu saamiseks peale selle, et mida makstakse töö ja, ja kui vaeva eest. Ja noh, siin peaks küll kaitseministeerium küll kõik endast oleneva teha, et me saaksime nagu selle teadmise täpsemalt kui praegu Jah, täpselt, see ongi nüüd vist ainukene võimalus, et et me peame nüüd avalikkus peaks täpselt kuulma selle. Loo üksikasju, et ma ei tea, detailseks saab minna, aga võiks minna nii detailseks, kui vähegi võimalik on ja seda võimalikult põhjalikult selgitada, isegi siis, kui ajakirjanikud jäta asju ei küsi või ei taipa küsida. Ja isegi kui see ei mahu mingite paragrahvide alusel, siis. Paragrahvidest oma oma sisejuurde aga looduskaitseministeerium paragrahvis Ma väga loodan, et ei tule üldse rääkida, et siin käib jutt pigem sellest, et see samba maine peaks olema ilma selliste Kõrval kõrvalmaitseta. No see maitse on juba olemas, iseasi kas selle saab ära kustutada. Nüüd sellega meie saade tänaseks lõppenud järgmisel pühapäeval jälle. Olukorrast riigis.