Võib-olla kõlab oskamatult, võib-olla mitte, oleneb, kuidas ta isiklikult ajaarvamist peate. Selle loo sünnist saab järgmisel aastal juba 30 aastat muusikate filmist hukkunud läbinisti hotell, selle loojaks Sven Grünberg, tema on meie tänase saate külaline, helilooja, muusik ja palju sinna juurde veel, me saame kindlasti lähema tunni aja sees kõvasti infot, Sven, tere tulemast. Ja meil on väga hea meel sind siin vastu võtta. Kuidas sa ise seda 30 aasta tagust perioodi mäletad, on seal nagu eilne päev sinu jaoks või ikkagi aega on nii palju mööda tiksunud, et las ta minna ja jääda sinna, kus ta oli. No ilmselt mälestused on ikka väga-väga subjektiivsed ja ega neid üks-üheselt kindlasti edasi anda ei saagi. Ja tühja sellest, aga, ja noh, mis, mis nüüd eelpool kuuldut loosse puutub, siis, siis seal oli muidugi tegu eelkõige sellega, et kuna aega ei olnud, siis kahjuks kukkus välja selline. Kahjuks kõlab muidugi päris huvitavas kontekstis, sest väljaspool eetrit ma ütlesin, et me alustame seda lõiku saates ühe klassikaga või kultuspalaga või kaubamärgiga, mis kannab nime Sven Grünberg. Nojah, tol hetkel oli, oli tõepoolest väga ekstreemne olukord, Arvo Pärt pidi kirjutama hukkunud alpinistile muusika, ta helistas mulle kutsus Happy endale, et ma teeks elektroonilist osa sellele filmile ja, ja nii edasi ja nii edasi ja siis lõpuks selgus, et kõik tähtajad on ületatud. Muusika pidi olema valmis juba üleeile. Naljaga pooleks öeldes ja, ja nii ta läks, et tegelikult ei olnud aega palju süüvida ega mõtiskleda. Ja noh, selle tõesti naljaga pooleks öeldes kukkus see lugu välja nii nagu, nagu tema kukkus, sest ei olnud võimalik võimalik nagu põhjalikumalt põhjalikumalt mõtiskleda ja, ja ja midagi muud välja mõelda. Nii et nii tema on. Eks veel, mitmesugused ekstreemsused leidsid tol ajal aset saiu Moskvas suures elektronstuudios tööd tehtud ja ja muusikat välja mõeldud. Ütles nii, et, Noh, see on nii pikk jutt, et sellest võiks, võiks terve raamatu jutu kirjutada. Sest tõepoolest kummaline, ma olen tagantjärgi ka mõelnud, et et tegelikult selle filmi ainult ühe filmi tegemises olid sees nii äärmuslikud olukorrad, mida, mida hiljem ei ole võib-olla 100 filmi peale kokkugi tulnud. Olgu veel kuulajatele täpsustuseks öeldud, et seda jutuajamist saatev muusika on eranditult kõik pärit Sven Grünbergi peast mõtetest ja sulest ja klahvpilliaparaatidest süntasaatoritest. Muide, mis need vahendid on, millega sa nende aastakümnete jooksul muusikat teinud oled? No ei olegi kõiki asju oma aparaatidega teinud ja ma ei ütleks, et ma oleks kunagi olnud nii-öelda ortodoks saalne elektroonik alati arvanud ja hinnanud ka kõiki teisi võimalusi, akustilisi pille, ma mäletan, omal ajal oli, oli üsnagi noh, keeruline see, et et kippusid muusikud nagu jagunema telleerino ühes leeris peaaegu polnudki neid inimesi, aga see leer oli siis elektroonikute leer ja teises leeris oli siis siis ütleme 99 protsenti muusikuid, kes kellest väga suur osa täiesti eitas, seisis kõige selle vastu, öeldi, et see on nagu Surnumeri on häving ja kaos ja et elektroonika on kole paha. Aga näiteks hea sõber Eduard, artiivnev Moskva helilooja kes on ka väga-väga palju filme teinud, ka maailmakuulsaid tarkovskiga koos töötanud ja Nikita mehhalcoviga ja ja veel palju teiste suurustega. Tema jälle kirjutas kunagi artikli sellest, kuidas ikka elektroonika on üle kõige ja mäletan, et vaidlesin temaga sellel teemal, et ma ütlesin, et, et ka see on jälle äärmus, et öelda, et elektroonika on vägevam kui, kui naturaalpillid, nii et ma olen alati arvanud, et, et iga asi omal kohal ja omal ajal ja ja omas kontekstis ja isegi on võimalik see, et kahte noh, suvalist objekti, olgu nad siis merekivid või puutükid õigel ajal õiges kohas kokku lüües võib saavutada suurepärase tulemuse. Kas elektroonika lämbus tuleb sellest, et isa tervist, eks ole, oli raadioinsener, et, et te nägite, kuidas kahe hõõglambi vahelt võib helivälja tulla tuli see sealt või, või, või millest siis? Ei, ma jällegi ma ei ütleks, et ma oleks nüüd üleliia elektroonikalembene olnud, aga aga lihtsalt ma näen veel ka tagantjärgi seda, et elektroonika oli tollel ajal väga oluline Meie aktuaalne ja noh, mitte ainult see, et ta oli uudne, aga ta oli, oli tõepoolest sellele ajale just väga omane ja tegelikult kui läbi ajaloo tagasi minna ka kauges Euroopa kultuuriminevik, kus siis siis me näeme tegelikult Ütleme enamus Ma ei ole küll suur, aga aga suuri heliloojaid on ka olnud alati tee millegi uue uue tegijad ja loojad, no ükskõik, Bachi ajal näiteks tempereeriti Bach kirjutanud 1722. aastal näiteks hästi tempereeritud klaveri on võiduge käigu algusega tähistuseks terve terve hulga prelüüd ja puugasid ja nii edasi. Bach Bachi ajal siis sätestati Briti heliredel selliseks, nagu meie seda teame, jagati täpselt pool toonideks, enne seda oli oli ütleme, oktav põishelid hoopis teistmoodi jaotatud. No see on liiga spetsiifiline jutt. Ka teoreetik, sellepärast. Aga, aga noh, ütleme Beethoven näiteks tõi sümfooniast töötluse, teemaarenduse, moodsad klarnetiorkestrisse ja nii edasi ja nii edasi, et tegelikult kõik noh, muusika suurkujud on, on olnud alati oma ajast pigem ees kui möödanikus kinni. Te olete muusikateoreetik, eks ole, oma ametlikult hariduselt on see aidanud kaadel heliloomingut teha, on see teid suunanud kuidagi olema rohkem analüütilisem samamoodi just läbi mõtlema, et mis võiks olla need uuendused, mida muusikasse tuua. Väga hea küsimus, sest tegelikult üks äraütlemata kummaline asi on ka minu loomingu stardipauguga ehk siis see et kusagil 14 15 hakkasid jah, igasugused meloodiajupid ja, ja, ja lugude ideed tekkima, aga ei suutnud neid kuidagi vormistada. Ja, ja tegelikult, et on kummaline see, et harmoonia ülesandeid tehes kuidagi noh, need andsid piisavalt hea konstruktiivse aluse selleks, et, et nendest hajusatest mõtetest saaks ka konkreetse vormiga lood. Nii et seal on kõvasti aidanud, see on kõvasti aidanud ja. Me intervjuusid muusik, tutega armastame enda jaoks teha pealkirjal kaardistades eesti popmuusikat või muusikamaastikku üldse seal, kui ma palun sul endal kirjeldada neid episoode, mida sa pead seoses enda nimega ja isikuga oluliseks eesti muusikas alustades sealt kõige algusest, siis palun reasta need ja mis sinu jaoks on olnud tähtsamad. No ehk esimene nii-öelda ettevalmistav etapp päädis ansambli ornament kokkukutsumise ja toomisega. Kus siis mängisid tollaaegne kidramängija, Andres Põldroonumber üks kindlasti ja Ilmar Soots oli siis bassimängija, kes, kes meil. Noh, kuidas öelda, tema oli nagu tunduvalt vanem ja ja üldse kummaline, et, et see stardipauk sai niimoodi antud, et ma olin mitme mitt või noh, valin alati nagu kõige noorem võib-olla isegi liiga palju noorem. Ja, ja siis sai kutsutud trummidelega Gunnar Graps ja, ja kuna kuna kõik mehed, teised olid, olid oluliselt vanemad ja juba väga tuntud muusikud, ehk siis, et ornamendi esimene koosseis, noh, seal olid, olid ikkagi täiesti tipud Eesti oma ala parimad muusikud. Siis. Siis mõnevõrra hiljem, aastal kuskil 74, tekkisid juba omad lood ja omad mõtted kuhu, kuhu ma esialgu nagu ei julgenudki kaasata Endast oluliselt vanemaid ja tuntud tuntud muusikuid, vaid. Noh, eriti arvestades seda, et et nende noh, vaevalt et nad oleks hakanud minu lugusid mängima nüüd kõiki minu lugusid ja sellisel juhul ei oleks see kontseptsioon jälle töötanud, nii et selle tõttu sai kutsutud kokku ansambel, mis sai hiljem nimeks mess. Ja, ja noh, selle grupi tegemist ma pean kindlasti väga oluliseks, kas või ainult sellepärast, et vähemalt minu teada oli mess ikkagi kõige esimene progerokibänd mitte ainult Eestis, vaid ka lausa Nõukogude impeeriumis, mis on hoopis teine mõõde ja dimensioon. Kus see mess, selle, selle idee või mõte sai, et proge-rocki, see pidi olema kuskilt initseeritud, kuskilt keegi oli kuulnud, näinud midagi, leidis, et see on nüüd õige, mida teha? No muidugi, eks tol ajal olid ju noh, jess ja Chenesis, Kinkreams on Emerson, Lake ja Palmer ja veel mõned teised bändid, mis, mis avaldasid sügavat mõju ja, ja sügavat muljet ja nii edasi ja nii edasi. Nii et eks ta nagu nende baasilt tekkis, kuigi samas jälle. Me ei kopeerinud ühtegi bändi, nüüd niimoodi üks-ühele kindlasti mitte, sest sest iga bändi puhul olid olid jälle mingisugused sellised momendid, mida me ei tahtnud korrata ja ühtegi kaver ei, seda mõtet küll ei olnud, kuigi ütleme näiteks jess oli võib-olla kõige lähedasem bänd tol ajal, aga no näiteks S-i puhul, mis, mis oli suur erinevus, oli see, et Jessil oli kogu muusika täpselt välja kirjutatud, aga minu arvates küll hea idee ei ole näiteks kontserdil mängida, siis ma arvan, et niuke vaba improvisatoorsus Siin ja seal tuleb alati asjale kasuks ja eriti kontserdil. Nii et nii et see sai ka messi lipukirjaks ja, ja messi Me asutasime siis 74. aastal kuulusid Ivar Ciprammati, Timmermann ja Elmu värk ja ka Andrus Vaht. Siis teise löökpillimängijana. Muide, Mess kõlab nagu jess. Mingi seos. Ei asi on, asi on selles, et, et mulle meeldivad üldiselt lühikesed nimed ja, ja ma ei tahtnud bändile mingisugust liiga paljutähendusliku nime panna pigem midagi abstraktset. Kuidas sul tol perioodil oli suhe vastuvõtuga populaarsusega, arvestades, et liin oli päris raske võis eeldada, et sellest ei saa mingite hitiedetabelite bänd. See oli üldse võib-olla üks väga eriline aeg jällegi muusikas selles mõttes, et üle maailma olid ju bändid edetabelite tipus ka needsamad essid tsenesis, et ma arvan, et sellist aega ka ei tule enam kunagi, kus, kus niivõrd keeruline arendatud muusika oleks noh, mainstream lausa see oli ka Eestis. Jah, see oli ka Eestis ja, ja huvi meie kontserdite vastu oli tohutu. Eriti praegusaegseid olukordi silmas pidades, no alla 1000 inimese. Me vist kontserti küll kunagi ei andnud. Nii et vähemalt 1000 oli ka kohal, vahel ka poolteist ja kaks ja, ja nii on ja nii edasi, nii et. Nii et jah, see oli, see oli kummaline aeg ja, ja näiteks ka see on tagantjärgi väga imelik ju, et näiteks keskööprogrammis aeg-ajalt lasti. Ma mäletan rohelisi lee, rohelised LED selle pealkirjaga pikemad palalasti algusest lõpuni kenasti, see oli kusagil seitsme-kaheksa minuti vahel, nii et praeguse aja mõõtkavades mõeldes tundub see täiesti täiesti uskumatu. Kas nõukogude aegsed noored, kes ansamblit Mess tegid, jäid kuidagi võimudele ette ka? Eriti jäänud, sest sest tegelikult meie või noh, ma ei tea, ausalt öeldes võib-olla jäid ka, aga aga noh, need tekstid, mida me kasutasime, need olid, olid ikka pigem sellised. Kuidas nüüd öelda, noh, nihukesed pigem kosmilised kui, kui siin ja praegu olukorra olukorda lahkavad. See oli taotluslik või see lihtsalt oli, tuli loomingust nii. Tegelikult huvitav paralleel on sellega ühest hilisemast elu episoodist, kus me käisime Olav Neulandiga üle andmas filmi korriida Moskvas koski noos kus siis vaikselt Meie juurde tuli üks üsna noh, nihukese koomilise olemise ja hoiakuga ka väga kena inimene, tegelikult üks puujalaga vanem daam, kelle rind oli täis sõjaveterani ordeneid ja kutsus meid kuskile nurga taha, ütles, et poisid, et miks te teete nisukesi filme, tehke parem fantastika. Et saage aru, me peame ju noh, paljud asjad ära keelama kavat fantastikaga, te saate, saate kõik ära öelda, tegelikult mis on vaja. Nii et. Kuigi see juhtus ju väga palju aastaid hiljem peaaegu 10 aastat hiljem, jah? No natuke vähem, kaheksa aastat hiljem, eks ole. Siiski. Jah see oli olema kummaline paralleel, jah? Jah, nii tema oli, no messile, mess tegutses tegelikult kak kaks aastat põhiliselt ja, ja, ja miks siis mess kohvrid kokku pakkis, põhjus oli selles, et et tegelikult sai nagu üks etapp minu jaoks otsa ja see etapp oli siis või mis seal muutus siis problemaatiliseks oli see, et lähed proovi, vaatab kidramees sulle otsa, vaatab bassimees otsa, mida, mida mulda kuna mängida on, eks ole, aga siis tekkisid juba hoopis muud mõtted, ei pidanud kogu aeg ainult kidra-le kirjutama, ainult passile ainult trummidele. Ja, ja nii ma läksin, teatrisse kutsuti mind aastal 77 ja samal aastal sai ka tehtud kõige esimene film. Ja filmi kutsus mind. Ka messiga lähedalt seotud ja tegelikult võiks ka teda muidugi nimetada kui ansambli liiget Kaarel Kurismaakunstnik. Ahjaa, veel unustasin ju väga olulise tegelase messi ajaloos Härmo härmi kes, mille elektroonikat ju ehitas. Aga härma juurde tagasi võib ka hiljem tulla, ehk, aga, aga, aga Kaarel Kurismaa jah, oli see, kes, kelle kaudu või, või kes soovitas mind filmi muusikat tegema ja kõige esimene film oli, kui film liigub, liigub järgmine oli linalakk ja osalenud siis tuli juba Klaabu, mida ilmselt väga paljud juba teavad ja pärast Klaabud kohe hukkunud alpinisti hotell. Ja kõik see toimus üsna-üsna kiirelt ja. Sven Grünberg oli kui vana sellel hetkel, kui need esimesed multikad said. Lisatud 20 20 ja nii, et 20 aastaselt sai siis filmindusse filmindusse. Laseme korraks muusikal kõlada. Ma ei liialda, kui ütlen, et kuulun põlvkonda, kellel tõusevad ihukarvad püsti, kui neid meloodiaid üle pika aja jälle kuuleb, sest lapsepõlv ikka läks selgelt nende tähe all ja on väga-väga mõnusalt sisse programmeeritud. Kas võib öelda, et Sven Grünbergi sai sellel hetkel soolo? Noh, eks ma olen alati olnud, et rohkem või vähem üksik hunt sõltuvalt olukorrast selles mõttes, et et võib-olla ka Alex sooloasju teinud varem, aga varem lihtsalt tehnika ja tehnoloogia ei võimaldanud niukesi momente, sest mitmerealine salvestus näiteks tuli just täpselt sel ajal, kui messiga sai tehtud viimaseid salvestusi, nii et ennem ei olnudki võimalik üldse mitmele reale ehk siis mitu korda muusikat peale mängida nii-öelda üksteise peale eri eri helikihte. Aga noh, praegu on see kõik võimalik ja tegelikult et ühest küljest ma olen küll nagu öeldakse, üksik hunt, aga aga teisest küljest probleem on ka selles, et ma ei ole piisavalt rikas, et ma saaksin muusikuid muusikutelt nõuda, nii head resultaati, kui ma saan iseendalt nõud, ehk siis et mäletan linnahallis, kui sai salvestatud plaati Milareepa. Siis aeg-ajalt sealt astasid ikka üks ja teine muusik läbi, mäletan seal Peeter Vähi, Alo Mattiisen ja ja Aloga tihtilugu imestasid, mida sa ikka teed, sedasama lugu. Et nende jaoks käis elulaku hoopis teises tempos, võeti noot välja, mängitakse lugu kiirelt sisse ja ma mäletan ka siinsamas raadiomajas küsiti, et mida, mida te seal stuudios, et, et kes ei oska mängida. Et küsimus oli tegelikult selles, et ma ikkagi lihvisin oma muusikat, et väga põhjalikult ja, ja ma ei saa ju muusikute käest nõuda, et kuule, ole hea mees, tee nüüd 10 korda rohkem tööd minu looga, kui sa üldiselt töötajaid, ma ei saanud seda kellelgilt nõuda, noh, kui ma oleks väga rikas, siis ma oleks saanud neile maksta ja küll ma maksan sulle 10 korda rohkem mõtet, 10 korda rohkem. Kas selle pinnalt, Sven tekkis ka konflikte inimestega või olid sa tõesti nii leebed, sa isegi ei üritanud neid sundida või palun? Oi, konflikt oli kõvasti ja ega mind siin raadiomaja allkorrusel, kus ma algaastatel salvestasin, helimehed vaatasid alati õudusega, oih, jälle ta tuleb, noormees, ei, mitte mitte seda, vaid üldiselt telli mehed olid sellega harjunud, tuli mingi bänd, mindi alla kohvikusse, hakati seal kenasti konjakit jooma ja kui tööpäev oli läbi, ennem pandi mõned mikrofonid püsti ka ja siis mindi veini ja konjakit jooma ja pidu käis siis nagu nagu ilusti tööaja lõpuni ja siis mindi ka sedasi või, või, või tagasi, eks. Aga, aga mina olin see tüütu selges, kes siis, kui poisid all istusid, jälle? Helistasin, ütlesin kuule, et siin oleks vaja kajaga veel midagi ümber teha ja no ühesõnaga, ma segasin meestel rahulikult all kohvi joomas ja ja veini või konjakit maitsmast, nii et noh, ma sain juba üsna kiirelt muidugi aru sellest, et peab ära õppima helirežiim kuidas, kuidas salvestada ja, ja eks ma selle asjaga olen ka tegelenud, nüüd ikka tubli tubli 35 aastat küll. Korraks muusikast kõrvale, kas sinu jaoks ei olnud kunagi valikut, et konjak või stuudio? Noh, eks on pidu peetud ja Pummeldatud ka ja vast isegi liialt, aga aga, aga seda ma pean küll ütlema, et mitte kunagi ei teinud seda pattu, et ma oleks salvestusele õrnagi lõhnavinega ilmunud, et, et niisugust asja ei juhtunud mitte kunagi. Kas see perfektsionism õnnest miskitpidi ära tasunud, et üks on see, mis su enda rahulolu pea sees ütleb, et sa oled paigas või noh, et see on hästi tehtud, ma olen pingutanud. Ma olen vaeva näinud, nüüd hea, kas on ka vastupidi, et inimesed, kes seda kuulevad, kes sellega kokku puutuvad, tulevad, ütlevad, et kuule, see on ikka teine tase, noh, siin on näha, et, Tehtud on küll väga mitmed muusikud on tulnud ja, ja ka mitte muusikud on tulnud ja öelnud, et et jah, et eks ta on ikka hoopis teistmoodi, sest tegelikult üks kahjuks väga kummaline moment, mis seondub elektroonikaga, on see, et et vot sellest saavad kõik aru, et oi, et viiulimängijatel on väga erinev tase, on maailma tippviiuldajad ja kohaliku tasemega ja muusikakoolitasemega ja nii edasi, aga, aga et kui on tegu elektroonikaga, et, et siis nagu ei ole üldse mingit tasemevahet, et üks sest pilli ette võtab ja mängib kohe ei ole nii, ka elektroonikaga on tohutud ohud. Erinevused interpretatsioonitasemete vahe on, on väga suur selles mõttes, et, et jällegi, et ühed on need, kes tulevad stuudiosse, võtad noodi, ette valivad noh, see enam-vähem läheb see, see sound, see tämber on okei ja mängivad loo otsast lõpuni sellega kuidas öelda, tehniliselt võib-olla korralikult ära. Aga tegelikult tehniliselt ära mängimine on minu arvates esiteks elementaarne, aga, aga muusika ei pea kõlama ainult noh, kuidas öelda tehniliselt elementaarselt asend tasemel vaid vaid sealt hakkab Peal alles tegelik süüvimine ja töö ja, ja ja vähemalt 10 korda rohkem tööd tehes ikkagi sa saad aru kõikidest nüanssidest ja ja eri eri tasanditel eri kihistustest, mismoodi see kõik on, kusjuures elektroonika puhul on ju veel üks, üks oluline dimensioon ja need, et on, on igasugused kajad ja kompressorid ja, ja, ja kõiksugused, muud. Heli. Dimensioneerimise võimalused. Kui te praegu kuulate, vaatate seda tavalist levimuusikat, popmuusikat, neid neid lööklaule ja enamasti ka ju teatud elektroonilised üht ja teistpidi niikuinii, kas siis on seal ka märgata mingit sellist sellist tööd on sellist imensioneerimist või on ta selline magus vahukooretort, mis läheb sisse ja teadagi mis pärast välja tuleb? No kvaliteet on alati haruldane ükskõik milliseid eluvaldkondi. Me vaatame, ütleme jaa, jaa, ka popmuusika puhul pole siin võib ka popmuusika ei ole kindlasti siin erand, ehk siis häid asju on alati täpselt samamoodi nagu akadeemilises muusikas või ükskõik mis elusfääris. Aga jah, eks on kujunenud ju välja teatud standardit, kuidas midagi midagi salvestatakse ja ja, ja tegelikult millegi uudsega välja tulla ja neid standardeid rikkuda. Päris uudsega on elu näidanud, et ei saagi. Sest see, mida hinnatakse uudseks, see peab olema ainult väga natukene uudne. Sest vastasel juhul lihtsalt publik ei võta seda vastu. Publikust rääkides Sven siis, kui ornamendi ja messiaeg selja taha jäi ja sa ikka noh, nagu sa ise ütlesid, üksiku hundina liikuma hakkasid, kas sa publikust puudust ei tundnud, ma pean silmas seda, et et siis jäi seda ilmselgelt ju vähemaks, kui oli hoopide bändide ajal. Noh, ma ei ole ka kunagi olnud artist tegelikult vot praegusel ajal ju väga palju räägitakse, et kas ta dist, eks ole, ei räägita niivõrd muusikutest ja ja, ja näiteks ütlemegi Emersoni puhul, minul on väga kahju, et ta on liiga suur artist. Ta on väga hea muusik, väga tihti on nii, et artist ei ole üldse muusik, eks ole. Lihtsalt suur artist. Aga mind jah, ei olevat see kunagi see Tiit artistism huvitanud pidi ei ole see kunagi huvitanud ja tegelikult ma olen leidnud Selged paralleelid oma mõtlemise ja näiteks Glen kuuldi, kes on nüüd küll kahjuks manalamees Kanada pianist Bachi parim interpreteerida ja ilmselt läbi aegade kes KesK loobus kontserdite eest, öeldes, et kontserdil sa hakkad, hakkad muutuda artistiks. Ehk siis, et muusikaga tegelikult sa oled silmitsi stuudios. Aga emotsionaalne laeng, sa väidad, et sa said sellesamasuguse üksinda stuudios nokitseda, kui vaadates lavalt tuhandeid rokivaid noori? Ei no need on lihtsalt eri eri asjad täiesti ja muide, näiteks messi ajal mis oli ju ka messil täiesti erinev, ma ütleksin, ma ei tea isegi maailmas selliseid bände. Tähendab Ma olen alati arvanud, et kui minna lavale, siis peab olema seal kindlasti peale muusikute veel midagi vaadata, sest minu arvates on see, et no näiteks rockis mehed lihtsalt meeleheitlikult laval rabelevad tabelis. Vabandust, aga me noh, selle selle tõttu sai ka bändi kutsutud Kaarel Kurismaa, kelle objektid olid neil laval küll valgusobjektid, küll tilkuvad, küll purskas purskkaevus šampus välja näiteks. Ja nii edasi ja nii edasi, ehk siis et et ma arvan, et kui lavale minna, siis peab ka silmale midagi pakkuma ja ja. Samas jälle, ehkki stuudiotöö on jälle hoopis midagi muud ja mina näiteks arvan, et kontsertplaadid on üldreeglina ette kaotatud lahing, sellepärast et sealt ju puudub see suhe publikuga, eks ole. Väga harva on kontsertplaadid seda väärt, et neid nii väga kuulata. Minu arust see on minu arvamus, ma tean, et on ka hoopis teistsuguseid arvamusi. Ehk siis, et stuudioalbum peaks olema nagu, ütleme selle idee perfektne lahend helides, eks ole, muusikas, mis, mis on siis selle sellel ühe või teise loo aluseks, eks ole. Võimalikult täpselt. Aga. Varvast. Ma panen korraks, on toimunud ka nii-öelda selles mõttes, et noh, juhtu detsembrikuumuse ajal, Artur Talvik ulatas mulle mikrofoni saalis ja võtsin mikri. Telefon. Ma ei tohiks reale. Kuule, ma ei saa rääkida praegu räägin just raadios. Ja tule ja jutt oli tegelikult selles, et esmaspäeval, et äkki saad esmaspäeva vabaks. Ja ja mõtle sellele, räägi 40. Live salvestus ja. Nii. Aga ma arvan, sellel teema ammendas ka, et läheks edasi, Sven. Sa oled meile kaasa toonud paar sellist plaati, mida ma vaatan ja mõtlen, et mis, mida need endast küll sisaldada võiks. Üks on saanud pealkirjaks millarepa välja antud aastal 1993. Ja järgmine siin kõrval on pranast Symphony. Need on, mis kohal sinu loomingusse, need eitavad, millele. No prana Symphony, mis on tulnud hiljem välja, see on tegelikult mitmest albumist kokku pandud muusika ja, ja ka mingid Vähemalt üks lugu on seal selline, mida mujal plaatide peal ka ei ole. Nii et seega võib-olla vähem tähtis, aga plaat pealkirjaga Milareepa nad mõlemad on välja antud saksa plaadifirma serdank lang. Miljardi juba on on minu jaoks plaatidest kindlasti kõige olulisem. Ja ka muusikalises mõttes on seal üsna. Oluline etapp. Teatud etappi võib olla kui võtta. Kõigepealt on muidugi tähtis teada, notan, kontseptuaalne plaat. Et, et kes, kes või mis või millega see plaat siis seondub ja kesse Milareepa oli milla repa oli. Mees, kes elas aastal 1040 kuni 1123 ja Taali Tiibeti üks suurimaid pühakuid. Ja ka suurim, lausa luuletaja näiteks väga-väga kummaline mees. Joogi, kes siis väidetavalt ühe elu jooksul jõudis, jõudis inimvõimete päris päris tippu. Aga see on ka väga pikk lugu, tema tema elulugu me nüüd vast siin ümber eaka jutustama. Küll tahaks sinu oma kohta natukene teada. Me vist võlgneme selle seletuse, et asja paremini mõista. Kui praegu öeldakse Eestis budism, siis üks esimestest nimedest, mis sellega seoses meenub, on Sven Grünberg. Se milla repa on asjaga seotud, tolleks hetkeks olid sa juba enda jaoks selle maailma siis leidnud või avastanud, kuidas see käis. Ja kindlasti olin leidnud ja no muidugi kui me ütleme budism, siis siis Sven Grünberg kindlasti kindlasti ei ole seal number üks, vaid vaid vaid ikka seal natukene tagapool, aga kindlasti on number üks, Linnart Mälli muidugi meil Eestis, aga ka maailmas on tema, tema budismi teadmised väga, väga kõrgelt hinnatud. Aga see selleks leidsin, leidsin selle tee, pagan teab, kui ammu see võib olla kestnud ka, kui no nii poeetiliselt väljenduda siis paljusid elusid. Aga, aga konkreetsemaks minnes ma arvan, et iga eestlane on rohkem või vähem budist selles mõttes, et mida, mida siis budism üldiselt tähendab, tähendab seda, et kui kristluse aluseks on see, et sina pead uskuma siis vanabuda ise on öelnud niimoodi, et teie ärge uskuge minu sõnu mis tundub ju väga kummaline, eks ole, vähemalt alguslause esimene pool. Teie ärge uskuge minu sõnu ainult sellepärast, et mina olen nii öelnud vaid proovige mõista. Ja mõistmine budismi aluseks. Või õigemini mõista püüdmine. Ja, ja vaat see on eestlasele ja ka eesti talupojamõtlemisele väga lähedane, kuidas öelda mõtlemistüüp. Eks ole. Sest eestlane ei ole see, kes kipub ummisjalu fanaatiliselt ükskõik mida uskuma. Eestlane tahab ikka asjadest aru saada. Nii et hästi lihtsalt öeldes on budism soov asjadest aru saada võimalikult objektiivselt. Ja muidugi edasi, sealt võib budismiga lahti rääkida, öelda, et budism ei ole tavamõttes religioon, vaid budism on eelkõige ikkagi teadvuse muutmiseõpetus. Kuidas muuta oma teadvust ja muidugi, kuidas muuta paremaks sellepärast et inimese nahk on vaielda antud teema üle, kas inimesel on elus kohustusi või mitte. Mina arvan, et on ja iga inimene on kohustatud ennast avardama ja arendama, sellepärast et teisi mitte kahjustada. See on inimese ülesanne siin maailmas kõige tähtsam üles. Kuidas sina seda maailmapilti Endale teadvustasid? Ma saan aru, ilmselt sattusid sinu ette, kas õiged inimesed, õiged raamatud, kuidagi mingit rada pidi peaks see käima, kuidas sulle. Jah, eks ta tasapisitasapisi kusagilt kaugelt lapsepõlvest algas ja ehk esimene suurem üllatus seoses budismiga oli see, kui kunagi Noh, umbes kümneaastaselt mu vanaema, kes oli siis väga kõrges eas juba kaugelt üle 80, ütles, et ta oli väga haritud naine, valdas saksa keelt, tähendab, oli koduõpetaja, õpetas saksa keelt ja vene keelt ja vist mingil määral ka prantsuse keelt. Tema ütles, et vaata, et sa enne sinust buda preestrit ei saa. Ja ma olin midagi kuulnud Budast ja budismist ka kuskilt, et aga, aga see oli kuidagi moment, mis mind pani nagu väga mõtlema lapsena, mis sihuke imelik ütlemine. Sest vanaema oli ja tol ajal ju ei olnud, inimestel ei olnudki nagu valikuid, eks ole, tahtsid vaimset teed minna, siis oli vait, kristluse valik, praegu on rohkem valikuid inimesel ja budismis ka näiteks Šāntideva üks, seitsmendal kaheksandal sajandil elanud mõttetark ütleb niimoodi, et kui mõni minusugune juhtub seda lugema raamatut siis võib temal sellest ehk kasu tõust. Näete, kui palju võimalusi tegelikult ja seal ei öelda, et kes seda raamatut ei loe. Põrgus, see peavad olema nõia tegema? Jah, et kusjuures, et isegi see lugemine veel ei aita, vaid ehk võib tal sellest kasu tõusta, see võimalus on, et pärast lugemist võib tal sellest kasu olla, aga ei pruugi. Kas sellest sellisest maailmavaatamise viisist ja vormist on sul ka muusika tegemisel kasu tõusnud? Miskitpidi noh, see on nii ja naa, sellepärast et. Et vahel tekib sellel pinnal ka teatud konflikti ja konflikt on see, et et selleks, et mingit asja hästi teha, pead sa sellesse ju sukelduma saba ja sarvedega, eks seal ehk siis täiega minema siis ühte või teise sfääri ja ja noh, paljud muusikud ka minu head sõbrad, no eriti näiteks Moskva Moskva eks, et maailma tippinterpreedid ma mäletan, Nad harjutasid ikka vähemalt viis-kuus tundi iga päev pilli ja, ja vaat, siin tekib nüüd küsimus, et kas sa loed ja uurid olulisi tekste või sa harjutad pilli või, või mida sa teed, eks ole. Et kuidas sa nagu oma aega jagad, et selles mõttes on, on muidugi see teatud teatud probleemidega seotud, aga muidugi ütleme üks faas oli see vanaema ütlemine, aga noh, selge on see, et Linnart Mälli rollim budismi arendamisel ja sellel eks ole, et enne teda praktiliselt eesti keeles ei olnudki võimalik tõsisel tasemel noh, oli igasugust pudi-padi ka ilmunud aga tõsisel tasemel ja otse sanskriti-ist ja seal paali keelest tõlgitud tekste meil ei olnudki lihtsalt, nii et nii et jaa, eks kohtumine Lennartiga, mis oli 70 kas kaheksandal või üheksandal aastal näiteks muidugi andis olulise tõuke Jah, aga see oli juba eesmärgipärane kohtumine, et rohkem teada saada või oli see nii-öelda juhuslik trehvamine, mille käigus said mõnel määral Austatud või ei, see ei, see ei olnud juhuslik trehvamine tegelikult kummaline oli see, et ma sattusin 78. aastal. Vist Pärt, tutvustas, tutvustas, oli Tallinnas. Vana ja uue muusika festival. Olid mitmed maailma tipud Venemaalt ka kohal ja, ja sain nendega tuttavaks ja ja nemad käisid minu poole, kuulasid seal ka mingeid messi asju ja neile väga meeldis ja kutseid Moskvasse külla ja ja siis ma hakkasin seal Moskvas üsna tihti käima ja, ja Moskvas inimesed küsisid, et kuule, et kas sa ei tunne niisugust inimest nagu Linnart Mäll, et ta on meil siin väga suur suurkuju. Ja seal Tatjana krindenko ja Aleksei Ilu piimuv ja noh, niisugused maailma päris tippu kuuluvad interpreedid kellele siis Linnart Moskvas pidas loenguid ja muide, üks niisugune Moskva vaimne keskus oli just elektronmuusikastuudios, mis tol ajal ased oli Screabeni muuseumis. Aga jah, eks nende moskvakäikudega veel seal seoses sai sai ju siis ka teatud mõttes muidugi algas, algas elektroon muusika või ütleme, domineerivalt elektroonika, aga muusika alguse ka kusagil seal messi kadest, aga, aga noh, sisuliselt ta ikkagi muutus kusagil seal 70.-te keskel ja Moskva stuudio ja ja alpinisti hotelli tegemine ja see q noh, siis jõudis ehk ühte, ühte esimesse kulminatsiooni. Kas need Moskvas käimised on ka praegu alles uus aeg, uued vihkamised ei ole siin midagi segamini löönud. Arvamused. Tal on arukad inimesed, saavad ju osavad asjadest aru, nii et just kuskil kaks nädalat tagasi käis väga hea sõber, praegu Venemaa üks tippheliloojaid Vladimir matu näol siin Tallinnas külas ja meenutasime vanu aegu ja ja nad on ikka kutsunud ka kogu aeg sinna. Moskvas on, on üks niisugune uue muusika festival ja Marta ütlesid, no miks sa ei kirjuta, et sa lubasid Yodaaniale kirjutada juba ammu ühte ja teist ja et tule, et noh, kirjuta kasvõi midagi. Et siis saaks ikka seal nagu, nagu olla ja käia ja mõtiskleda ja ja nii edasi. Et ei, sellel tasandil ei ole küll meil mingeid eriarvamusi. Me võiks tasapisi hakata jutuajamist kokku võtma, et ma, aga ma tahaks siiski kahe pealkirjani või nimed nii jõuda, enne kui me laseme endale minna, esimene on leiutajateküla Lotte. Mis on siis noh, sümboolses mõttes järgi justkui nendele 80.-te klassik tutele multikate näol, eks sama hästi, kui ütleme, tänased lapsed võib-olla laabudest ja naksitrallid kui nii hästi ei tea, kuigi ma kahtlen selles teavad lotest väga hästi ja on sinu jaoks kuidagi ajastutel erinevatel ajastutel olnud ka vahet multikate muusika tegemisel. See on siiski suhteliselt pikk periood, eks kui sa oled kirjutanud väga head muusikat nii ühtedele kui teistele või on see sellesse liiki žanri niivõrd selge kood sisse pandud, et sa lihtsalt lülitud multikarežiimi ja teedki jälle loo, mis hakkab pommitama ja mis on tõesti kaubamärk. Kätetegemine on teatud mõttes väga, väga keeruline selles mõttes, et, et inimene võib ju õppida ja suuta kirjutada pikki sümfooniaid selle tõttu, et ta on õppinud seda kirjutama, eks ole. Aga multifilmide puhul sa pead olema võimeline suut, et ma luua eredaid kujundeid. Minu neljaaastane laps kodus ta võib-olla teleka poole seljaga kui ta kuuleb Lotte algust korras nagu nõiutud. Ta teab, mis on, ta keerab, pead reageerib ja müüdud, mees nii-öelda toimib järelikult väga hästi. No see ongi eesmärk, see on, see on mulle muidugi väga-väga suureks rõõmuks, et et midagi on ka õnnestunud. Omades tegemistes ja aga aga noh, mis Lottet puudutab, siis, siis seal kindlasti on üks väga-väga oluline moment see, et seal puudub vägivald, see nüüd otseselt ei puuduta muusikat, aga aga tegelikult on väga raske teha selliseid filme, kus kus, kus puudub vägivald ja me noh, kui natukenegi vaadata mingeid lastele tehtud filme igal pool ikka jälle lüüakse ja keegi saab kuskil millegagi pähe ja ja, ja et nagu vot see selle joone vältimine on tegelikult olnud ka meie loomingulise kollektiivi. No niisuguseks lipukirjaks, et ja, ja no ma arvan, et seda tüüpi filmide tegemine ja mul on väga hea meel öelda öelda nii lastele kui vanadele edasi seda, et, et juba käib töö järgmise suure Lotte filmiga Lotte ja kuukivi saladus on tema töö pealkiri, loodetavasti jääb see pealkiri ka lõppversioonile, see peaks valmima umbes aasta pärast. Siin on muusikat, teed nendele Lotte asjadele näiteks paralleelselt või valmistükk antakse sulle ette ja siis hakkab sinuga tegelikult. Ta on tark filmidele muusikat teha muidugi siis kui pilt on päris lõpetatud. Enamjaolt sellega käib üks igavene kraaplemine ja kaklemine, sest kunagi ei taheta lõplikku pilti anda ja ja, ja ei taheta sellest aru saada muusika puhul võib-olla üks sekund lõpmata pikk aeg selles mõttes, et, et helipilt peavad olema sünkroonis mitte alati ja, ja mitte nüüd ütleme iga kaadrivahetuse puhul, aga aga üldiselt üldiselt küll jaa, ja muusikat mina ei ole teinud filmidele kunagi abstraktselt või üldiselt, ma olen tahtnud alati teha võimalikult täpselt muusikat. Ja see täpsus ei seisne mitte ainult tehnilistes parameetrites, vaid, vaid igal juhul peab ta igal juhul primaarne sisuline täpsus sisuliselt saata ainult siis täpselt teha, kui ka pilt on sul juba lõplikke valmis, mitte nii, et sa teed muusika ära ja siis tehakse pilt ümber. No siis on ju kõik rõhud ju kus see ja teine. Kas siin mõjutab see, et tegemist on tellimustööga või sinu teos on sündinud täitsa vabast tahtest sinu enda inspiratsiooni tulemusena? Väga hea ja väga oluline küsimus, pean teid teid head küsitlejad kõvasti kiitma, sellepärast et et, et nii häid küsimusi on mulle harva esitatud. Tegelikult. Tegelikult on väga levinud üks täieli täiesti väärarvamus nagu oleks muusikaajalugu täis tohutuid inspiratiivseid hetki ja vaid mõned teosed, tellitud ei ole kõik alates pahhidest ja seal varasematest palestiina test ja nii edasi. Praktiliselt kogu muusikaajalugu on tellimustööd, sellest tuleb aru saada. Olen, et ei ole niimoodi, et keegi kusagil istub ja, ja lihtsalt lihtsalt midagi välja mõtleb, tähendab, professionaalsel tasemel see ei ole nii. Sest professionaalsel tasemel üldreeglina on ikkagi niimoodi, et ongi kõik tellimustööd. Ja see on ühtlasi selline mõnus taganttõukav jõud, aga loomulikult ja kui palju on head muusikat niimoodi niimodi sündinud selles mõttes, et kui sa oled, et noh, ma ei tea, 12 kuni 20, võib-olla veel ülal ülalpeetav siis on see võimalik, et sa lihtsalt kirjutad kuskile sahtlisse, midagi, aga kui sa oled ikkagi vanem, siis noh, küte tahab maksmist, üür tahab maksmist ja nii edasi. Aga mis seal loeb, kas loeb teadmine, et sa kirjutad pala teades, et kellelegi on seda vaja, et sa ei tee nii-öelda tühjade ette, on garanteeritud, et. Tulemus ei noh, muidugi, eks ma olen ju ka kirjutanud ikkagi ka mitte mitte tellitud palasid, aga aga sellisel puhul Noh, on nad sündinud sellest, et nad lihtsalt kusagilt tulevad ja ongi kõik. Ja eks iga muusika, muusikapala tuleb erinevaid teid pidi, mõni mõni sünni nagu suhteliselt terviklikuna, mõnega näed hirmsasti vaeva, kusjuures see, millega vaeva näed, see ei pruugi noh, lõppkuulamisel üldse tunduda vaevarohke. See võib olla tunduda nii kerge ja lihtne ja loogiline. Nii et ega seda ma arvan, kuulaja seda küll nüüd ära ei jaga, mis kurvastas, tegelikult on üks või teine asi tulnud. Ja lõpetuseks too viimane pealkiri, mis Toometgaa päris tänasesse päeva välja On detsembrikuumus. Uus kogemus või vanade kordamine. Noh, esiteks mul on väga hea meel, et siin kohtusid mitu põlvkonda ja ka sai mindud, et üle mõne mõnegi noore inimesega õpilase staatusest kolleegi staatusesse. Ehk siis nii filmilavastaja Asko Kase kui ka monteerija Tambet tasuja on, on mul tunnis käinud Tallinna Ülikoolis ja ja, ja Artur Talvik, produtsent on jälle niuke vanu vanuseliselt nii-öelda meie vaheaste, nii et nii et väga-väga tore oli see, aga. Ma ei ütleks, et, et seal midagi väga põhimõtteliselt. Ta oli muidugi seda tüüpi filme, ma ei ole, ei ole küll elust tõsi kunagi teinud ja eks seda tüüpi filmidel on tohutu suur oht langeda sihukese totrasse pateetikasse, aga selle filmi puhul me meil õnnestus, seda ma arvan täielikult vältida. Ehkki muidugi, eks ka käik Hollywoodis oli omaette peatükk. Aga noh, teisalt ma arvan, et sinna oleks pidanud sattuma 30 aastat tagasi. Lõpetuseks veel, kui tähtis on üks muusikafilmi või multifilmi juures, kas see võib ühe või teise. Põhja lasta või vastupidi päästa kas, kas see muusika roll on nii tähtis? Jällegi väga hea küsimus ja väga valus küsimus selles mõttes, et esiteks. Ega filmilavastajaid ja, ja eriti puudutab see filmikriitikuid, neid ei koolitata ja muusika koha pealt üldse, mis on tegelikult absurd kuubis. Tähendab, inimesed hakkavad hindama asja, mida nad, milles ühte väga olulist elementi nad absoluutselt ei tunne. Ja tegelikult ausalt öeldes, Jaan Ruus on mulle ka vaikselt kunagisi sosistan, et ja ma saan aru küll, muusika teeb siin palju, aga, aga kuna kuna ma seda ei tea, siis ma ei räägi sellest. No see on ju tegelikult nonsens, eks ole. Et, et tegelikult muusika rolli filmis ei mõisteta üldreeglina või mõistetakse väga ebaadekvaatselt. Tähendab, see on, see on nüüd hästi nukker tõdemus ja, ja paraku nii see on, sest muusikaga võib episoode või ka terve filmi tõsisest filmist võib teha komöödia ja vastupidi, nii et nii et muusika, jõud ja vägifilmis on, on liiga suur selleks, et seda mitte mõista. Ja vaat see on, see on suur-suur probleem ja eks selle tõttu ma olen ka hakanud ja nüüd juba 15 aastat kokku juba kaheksas kõrgkoolis õpetanud. Filmi heli- ja filmimuusikat just sellepärast, et, et keegi teine pole seda teinud ehk siis, et. On enda kanda võtnud selle koorma selles mõttes, et kui keegi teine ei õpeta, noh siis ja ausalt öeldes ega neid inimesi peale nüüd juba tükk aega kadunud Lepo Sumera, ega meil ei olegi? Ei olegi nii väga võtta. Kes filmimuusikat tegemist ja dramaturgia ka seondamist võiks, võiks nii väga. See on väljakutse tegelikult ju harilikule kinokülastajale, filmivaatajale, et lisaks sellele, et sa lähed kinno, võtad saali kaasa oma silmad ja popcorni uta kaasaga, kõrvad. No tähendab, inimesed võtavad igal juhul kõrvad kaasa, aga asi on selles, et et inimesed ei teadvusta, nad ei saa aru, mis, mis neile mõjub, ehk siis kui palju on lavastajad tulnud minu juurde, alates sellest samast alpinisti öelnud vaata kui loll näitleja ei mängi siin absoluutselt välja, tee midagi, eks ole, ja siis sa teed muusika ja pärast kriitik kirjutab, et küll oli tark nägu seal mõistmata seda räägi, et näitlejad alati lollide nii edasi näitlejad on väga tihti super, aga on ka selliseid kohti, kus näitleja absoluutselt ei suuda mängida. Sa teed muusikaga, teed tast midagi ja kriitik kirjutab, et küll on näitleja võimas mõist vaata seda, et tegelikult tegi muusika selle pilgu hoopis tühja ja vabandust, võib-olla teinekord ka lolli pilgu või ebaadekvaatse vähemalt episoodis pilgu täitis hoopis millegi muuga ja et küsimus ei ole mitte näitlejas, vaid muusikas ja vaat sellest ei saad aru. Pahatihti. Raadio 200 külaliseks Sven Grünberg, helilooja, muusik oli väga meeldiv, aitäh tulemast. Aitäh kutsumast aitäh.